Keskkonnaministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium
[email protected] 1 2 . 0 9 .20 2 1 nr 2 1 K liimapakett "Eesmärk 55" Esitame Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ettepanekud uue kliimapaketi eelnõule . Maksudirektiiv: Oluline on vältida biokütuse maksustamist soojusenergeetikas üldiselt ning ka säästlikkuse kriteeriumitele tugine des . Kohalike kütuste kasutamine on Eestis laialt levinud ning mistahes negatiivsed ilmingud on väga suure mõjuga (otsene surve tarbijahinna tõusule) . Samuti on o luline vältida ebavõrdse konkurents olukorra tekitamist, kus suuremates soojuse tootmise üksustes on kütused maksustatud , aga väiksemates ei ole. Planeeritav muudatus ei tohi tekitada motivatsiooni suuremate süsteemide tükeldamiseks ning suuremate hoonete ühisest süsteemist eraldumiseks (sh. probleemid tegelikult ei kao, vaid liiguvad leebemasse HKS välisesse sektorisse). Ebavõrdne protsess ei aita kindlasti kaasa üldise kliimaneutraalsuse suunas liikumisele vaid tekitab segadust, suurendab primaarenergia kasutamist ning halvendab välisõhu näitajaid . Võrkude väiksemaks muutumisel väheneb süsteemi paindlikkus – mida suurem on süsteem, seda lihtsam ja odavam on võtta kasutusele heitsoojust, koostootmist, kütusevabasid allikaid jne. Energiatõhusus: Uue kliimapaketi eesmärkide saavutamine põhineb väga tugevalt kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude arendusel, sest just need võrgud aitavad vähendada elektridefitsiidi (hinnatõusu) riske, mis tulenevad üleüldisest elektrifitseerimist. Samuti edendavad need võrgud üleüldist energiaefektiivsust ja vähendavad primaarenergia kasutust läbi jääksoojuse kasutuselevõtu. Parim energiatõhusus saavutatakse ainult erinevaid võrke nutikalt integreerides ja koostootmist, heitsoojust ning kütusevabu energiaallikaid kombineerides. Efektiivsuse suurendamiseks tuleb vältida või vähendada võrkude omavahelist dubleerimist ning oluline on saavutada sünergia. Näiteks liikuvuse elektrifitseerimise huvides on mõistlik elektri ülekandevõimsused suunata transpordisektorit toetama seal, kus on perspektiivne arendada energiatõhusat kaugkütet- kaugjahutust jne. Taastuvenergia kasutamise suurenemine tööstustes vähendab eralduva heitsoojuse co2 sisaldust, mistõttu tuleb luua motiveeriv majanduskeskkond heitsoojuse suuremaks kasutuselevõtuks ning selle potentsiaali ulatuses ka võrgupiirkondade laienemiseks. Oluline on muidugi mõista, et ambitsioonikad eesmärgid ei tohi töötada üksteisele vastu – heitsoojuse kasutamist ja taastuvenergiaallikaid ei ole mõistlik panna omavahel võistlema selliselt, et lõpuks primaarenergia tarbimine kasvab. H oonete jahutusmajandus el on oluline roll kliimaeesmärkide saavutamisel . Energiatõhusad hooned vajavad suvel ning kuumalainete ajal vajaliku sisekliima tagamiseks järjest rohkem jahutust, mida linnapiirkondades aitab keskkonnasõbralikult ja efektiivselt lahendada tõhus kaugjahutus . Meie statistika järgi oli 2019 aasta seisuga Eestis 20,2 MW kaugjahutusvõimsust , mis tootis 23,6 TJ jahutusenergiat. Võrkude kiirem arendamine koos liitumise motiveerimisega võimaldaks oluliselt kiiremini vähendada jahutust tarbivate hoonete keskkonnajalajälge. Tuleb vältida samme, mis toovad kaasa süsteemide tõhususe languse (nt paralleelsete lokaalsete lahenduste laialdasem kasutuselevõtt, hoonete lahti ühendamine jne) ning üldise välisõhu kvaliteedi halvenemise. Ainult nutikalt kombineerides suudavad integreeritud võrgud tagada energeetilist sõltumatust, hajutada varustuskindluse riske, võtta kasutusele kuluefektiivsed taastuvad energiaallikad ning vähendada hoonete keskkonnajalajälge. Administratiivsed meetmed peavad toetama energiatõhususe eesmärkide saavutamist kaugkütte-jahutuse sektoris . Täna kasutusel olev kaugkütteteenuse regulatsioon vajab ajakohastamist, et innovaatilised lahendused sh soojuspumbad, salvestustehnoloogia, heitsoojus jne oleks võimalik kasutusele võtta ning sellega kaasnev risk saaks arvestatud. Taastuvenergia ja LULUCF : Eesti kaugküttesektori on teinud viimasel aastakümnel suure arengu taastuvenergiaallikate kasutamisele võtmises. Kaugküttesektor on suurendanud hoonete varustamist taastuvenergiaga. Samuti on paranenud varustuskindlus (kohaliku kütused) ning odavnenud ka soojuse lõpphind, mis on aidanud vältida energiavaesuse süvenemist. Taskukohane soojuse hind on aidanud kompenseerida tarbijate kodukulude kasvu, mida on juhtinud kasvava elektrihin d . Eelnevast tulevalt on oluline vältida taastuvate energiaallikate maksustamist ning tagada piisaval tasemel k ütuse kättesaadavus , et vältida defitsiidi või kõrgete maksude tõttu tekkida võiva energiavaesuse riske. Toetame igati eesmärki, et hoonete sektorile fikseeritakse eraldi taastuvenergia eesmärk , mida kõige kulutõhusamal moel on võimalik täita kaugkütte- kaugjahutuse võrkudega liitudes . Samuti on võimalik sellisel viisil r iiklikku energiasäästukohustust täita kõige kulutõhusamal moel. Liitumist ning keskkonnasõbralikke lahendusi ei tohi takistada administratiivsed või maksunduslikud barjäärid (ebavõrdne olukord ning motivatsioon käitiste väljumist HKS süsteemist). Samuti toetame eesmärki suurendada kütte-jahutuse sektoris taastuvenergia osakaalu 1,1% aastas ning kaugkütte- kaugjahutuse sekrotis taastuvenergia ja jääksoojuse osakaalu 2,1%. Arvestuse aluseks olevaks referentsaastaks soovitame võtta 2020, sest siis toimib energia - ja hoonete sektori eesmärkide suunas liikumine kõige suurema sünergiaga . Paketis v äljatoodud riigiabi kaskaadlahenduse ja säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tuvastamise ja tõendamise süsteem tuleb välja töötada ning kasutusele võtta selliselt, et see ei tekitaks üldist segadust, asjatut bürokraatiat ning ebavõrdset olukorda. Kriteeriumitele vastavuse miinimumtingimused peavad olema selged, põhjendatud , ilma üleliigse bürokraatiata ning kantud ka riigiabi andmist reguleerivatesse õigusaktidesse. Selged r iigiabi andmise tingimused on kindlasti oluli sed , sest suuremahuline energiasüsteemi üleminek peab säilitama taskukohased tarbijahinnad ning vältima energiavaesuse teket . Selge ja arusaadav tõen damissüsteem korrastab kindlasti kütuse tarneahelaid ning loob eeldused ümarpuidu, juurte ja kändude minimeerimiseks soojusenergeetikas , mis ühtlasi parandab ka üldist biokütuste mainet. Segased kriteeriumid ning biokütuse defitsiitsus omakorda võivad kaasa tuua taastuvenergia hinnatõusu , mis pidurdab üldist taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu motivatsiooni ja kiirust. Täpsemad kommentaarid ja ettepanekud oleme välja toonud käesoleva kirja lisas 1. Oleme valmis täiendavalt omi seisukohti selgitama. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja t egevjuht Lisa 1: EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“ (ehk „ Fit For 55“) tagasiside (4lk)
[email protected] ; 5165943
Lisa1. EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „ Eesmärk 55“ (ehk „ Fit For 55“) tagasiside Käesolevaga edastame Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kommentaarid erinevatele failidele. Täpsem info: Siim Umbleja
[email protected] Tel: 5165943 Paketi- ülesed üldised märkused Biokütuste maksustamist tuleb vältida, et saavutada taastuvenergia eesmärgid ja vältida juba saavutatud olukorra lagunemist Maksustamine ei tohi tekitada ebavõrdset konkurentsiolukorda ning suurte süsteemide lagunemist väiksemateks. Soodustada ja motiveerida tuleb kaugkütte- kaugjahutuse võrkudega liitumist, mis aitab hoonete sektoril saavutada co2 heitmete vähenemise kõige kulutõhusamal moel. Vältida tuleb ülereguleerimist , mis vähendab innovatsiooni ja nutikaid lahendusi (nt heitsoojus, kütusevabad allikad, salvestus jne). Samuti pole vaja ülereguleerida tarbijasuhetes detaile, mis juba toimivad loogiliselt st arvestada tuleb liikmesriigi praktikate ning väljakujunenud olukorraga. Päritolutunnistuste ja energiatõhususe tõendamise süsteemid peaksid töötama ühises sünergias. Paketi konkreetsete failide kohta käivad märkused Failid Märkused EL-i heitkogustega kauplemise süsteem Turustabiilsusreserv Lennunduse ELi heitkogustega kauplemise süsteem Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Oluline on suunata heitkoguse ühikute oksjonitelt saadavad tulud sektorisse samas proportsioonis, kus need tekivad. Sellisel juhul avaldub mõju kiiremini ning see võimaldab konkurentsivõime taastumist saavutada kiiremin i Hoonete ja maanteetranspordi ELi heitkogustega kauplemise süsteem Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Oluline on suunata tekkivad vahendid kaugkütte ja kaugjahutuse võrkudega liitumise soodustamiseks , tarbijapaigaldiste kaasajastamiseks või majasisest tehnosüsteemide ümberehitamiseks, mis võimaldaks liitumist. Tõhusa kaugkütte ja tõhusa kaugjahutuse nõuetele vastavad süsteemid võimaldavad kõige kulutõhusamal viisil vähendada hoonete co2 heitmeid. Jagatud kohustuse määrus Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Oluline on välistada, et planeeritavast kütuste maksustamisest tuleneva negatiivse mõju (hinnatõus) tõttu eralduvad hooned olemasolevatest kaugkütte- kaugjahutuse võrkudest. Samuti ei tohi tekitada motivatsiooni suurte kaugküttesüsteemide lagunemiseks väiksemateks. Sellisel juhul liiguvad probleemid HKS sektorist just selle määruse alla (uut eesmärki on veel raskem täita). Maksumäärad ei tohi tekitada ebavõrdset konkurentsi, mis suurendab vastupidi hoopis õhuheitmete hulka asulates (vähem küttekoldeid on parem ning suurematel on puhastusseadmed ja paremad kasutegurid ) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorid Pea vastutaja: Keskkonnaministeerium Oluline on, et biokütuste säästlikkuse kriteeriumite tõendamise süsteem ei tekitaks asjatut bürokraatiat kogu tarneahelas ning motiveeriks tarnijaid koostööle S ertifitseerimis e süsteem tuleb lahendada selliselt, et hindamine toimub üks kord tarneahela jooksul (metsas) ja teised osapooled saavad sellel tugineda (sh riigiabi nõuetekohasuse tõendamine). Vältida tuleb puiduhakke defitsiiti, mis viib soojusenergia hinna tõusule lõpptarbijale ning võib tekitada energiavaesust Sotsiaalne kliimafond Pea vastutaja: Rahandusministeerium Sotsiaalne kliimafond peab toetama paketi üldeesmärke st energiatõhusus, taastuvenergia allikate levik ning saasteallikate vähenemine linnakeskkonnas (liitumine kaugkütte - kaugjahutuse süsteemi de ga koos vajalike hoonesisese tehnosüsteemi väljaehitamisega) Energiamaksustamine Pea vastutaja: Rahandusministeerium Oluline on vältida kütuste maksustamist selliselt, et ei tekiks ebavõrdne konkurentsiolukord, mis lükkab probleemi d HKS sektorist jagatud kohustuse määruse vastutusalasse. Biokütuste maksustamine toob kaasa otsese hinnatõusu soojusenergia hinnas, sest biokütuste osakaal Eesti soojusenergia sektoris on ca 60% Energiatõhusus Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Tõhusa kaugkütte- kaugjahutuse nõuded: o luline on vältida jääksoojuse kasutamisvõimalusi vähendavaid samme (nt kui seda pakkuv ettevõte ei suuda taastuvenergia osakaalu nõuet täita), mis võib viia primaarenergia kasutamise kasvule ning täiendavate õhuheitmete tekkele Tuleb soodustada kaugkütte- kaugjahutuse võrkudega liitumist, mis on kõige kulutõhusam viis hoonete energiatõhususe saavutamiseks . kaugküttes- kaugjahutuses kasutatavate taastuvate energiaallikate abil on võimalik saavutada riiklik energiasäästukohustuse täitmine kõige lihtsamal ja kulutõhusamal moel. Planeeringud tiheasustusaladel peavad toetama võrkude optimaalset arendust ning dubleerimise vältimist. Paketi erinevad meetmete omavaheline toime peaks olema selgem – nt kuidas mõjutab taastuvatest allikatest toodetud soojusele päritolutunnistuste väljastamine tõhusaks kvalifitseeruva kaugküttesüsteemi tõhusust vältida tuleks üleregulatsiooni tarbijasuhetes olukorras, kus konkreetne valdkond on piisava detailsusega juba reguleeritud – küsitav on vajadus täpsustada soojusemüügilepingute kohustuslikke tingimusi ning luua eraldi vahekohus vastavateks vaidlusteks soodustada tuleb kaugkütte süsteemide rekonstrueerimist ja kaugjahutussüsteemide rajamist, et hinnad lõpptarbijale ei soodustaks energiavaesuse teket. Energiatõhusaid nutikalt kombineeritud lahendusi on võimalik kasutusele võtta ainult siis, kui regulatsioon seda toetab ning kaasnev risk saab õiglaselt arvestatud. Taastuvenergia Pea vastutaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Tööstuse kohustuslik taastuvenergia kasutamine muudab kindlasti ka heitsoojus e paremini kasu t u s ele võetavaks . Oluline on siiski saavutada soodustav ning osapooli motiveeriv õigusraamistik/regulatsioon. Taastuvenergia käitistes ei tohiks tekkida ebavõrdset konkurentsieelist läbi säästlikkuse kriteeriumite tõendamise kohustuse (ka maksustamise) Taastuvenergia maksustamine , biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, raiemahu vähenemine ja kütuse kättesaadavuse vähenemine ei tohiks põhjustada energiavaesust , Fookusesse tuleb võtta jahutussektor (konditsioneerid) ja selle negatiivne keskkonnamõju.