dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus kliimapaketile "Eesmärk 55"

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. september 2021
Viit
2-13/21-4520
Registreeritud
13. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Tööandjate Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Katry Ahi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎ETKL FF55 arvamus.asice648 KB

Sisu (failidest)

Tõnis M ö lder Keskkonna ministeerium Narva maantee 7a 15172 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 85 Tööandjate arvamus kliima p aketi „Eesmärk 55“ osas Austatud minister Olete Eesti Tööandjate Keskliidu arvamust pärinud Euroopa Komisjoni kliima ja energeetikaalaste seadusmuudatuste paketi „Eesmärk 55“ kohta (edaspidi „kliimapakett“ ). Täname kaasamise eest, tegemist on äärmiselt olulise mahu ja mõjuulatusega paketiga. Tulenevalt selle mahukusest ja lühikesest tutvumisajast on hetkel võimalik anda vaid üldsõnaline arvamus. Positiivne on, et kliimapakett käsitle b kliimaeesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja valdkondi koos, vähendades fragmentaalsust ning andes aimu ambitsiooni ulatusest. Samas on veel ebaselge, milliseks kujuneb täpselt õigusaktide detailne sisu ja ambitsioonikus. Soovime, et valitsus kaasaks ettevõtjaid sisuliselt ja liigutaks infot kiiresti ning avatult nii riigi kui Euroopa Komisjoni suunal . Eesti tegevused kliimapaketi ellu rakendamiseks ei tohi olla oluliselt jõulisemad, kui Euroopa üldine kava, ilma selge plaanita, kuidas see tõstab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja kuidas kompenseeritakse saamatajäänud tulu või muu tekkinud kahju . Negatiivne on, et pakett ei sisalda veel mõjuhinnanguid liikmesriigiti ega tegevus- või eluvaldkondade lõikes . See teeb paketi üle otsustamise ja planeerimise väga raskeks. Aus ja õiglane oleks inimesi informeerida, milli ne on paketi mõju lisaks heitgaaside vähenemisele. Muret tekita vad ootamatud suunamuutused ja varasemate kokkulepete kergekäelised hülgamised . N äiteks on ette nähtud süsinikukvootide kiirem vähendamine , kuid ettevõtjatega kooskõlastatud valitsuse seisukoht Euroopa roheleppe kohta oli, et emissioonikaubanduse süsteemis osalevate sektorite jaoks peab jätkuma seni kokkulepitud vähenemistempo. Meie seisukoht on, et Eesti ei tohiks riiklikku kliimaambitsiooni tõsta kõrgemale kui Euroopa riigid keskmiselt, ilma selge plaanita, kuidas tagada ettevõtete konkurentsivõime. Silma hakkab ka see, et mitmel pool on eesmärgid üle e uroopalised , aga liikmesriik ide panused erinevad. Samas on kohati seatud liikmesriik idele ka otsekohalduvaid eesmärke. Nt metsanduse valdkonnas plaanitakse oluliselt karmistada majandamise tingimusi , mis mõjutavad Eestit kui metsarikast ja looduslähedast riiki negatiivselt , samal ajal kui puhtalt põllumajandusele keskendunud ja suurte emissioonidega riikide puhul on ette nähtud vaid tagasihoidlik emissioonide vähendamine – kliimapakett ei arvestata liikmesriikide eripärasid ja juba olemasolevat positiivset arengut . Taastuvenergia osakaalult oleme juba Euroopa esirinnas, panustades üle e uroopalistesse eesmärkidesse ja võimaldades teistel liikmesriikidel rahulikumat arengut . T ranspordisektori surumine heitmekaubanduse süsteemi tekitab Eestile ajas tõusva ja tarbijatele edasikanduva kulu, mis ei allu meie juhtimisele. Vajab põhjalikku analüüsi , kas Eesti transpordisektori arengut on võimalik juhtida teiste meetmetega, mis paremini alluvad meie juhtimisele. Olukorras, kus Eesti on juba aastaid Euroopa Liidu ülese eesmärgi täitmisel teistest ees, jääb põhjendamata vajadus kohaldada Eestile Euroopa tasandil kitsendavaid valdkondlikke eesmärke. Eestit ei tohi karistada teiste liikmesriikide kohustuste kandmisel lisanduvate kitsendustega. Vajab täiendavat selgust, mida Eesti võidab Euroopa „kopsudeks“ olemise eest . Teiste liikmesriikide eest kohustuste täitmisel vajab Eesti väärilist kompensatsiooni. Valitsus peaks selles küsimuses olema resoluutne – kõik liikmesriigid peavad kliimaeesmärkide saavutamisse võrdväärselt panustama, kuid saama ise otsustada, milliste meetmete abil need saavutada või kas seada üle e uroopalistest eesmärkidest kõrgemaid eesmärke. Juhime tähelepanu, et piirimeetme (CBAM) rakendamine võib ohustada toorainet Euroopasse importivate tööstusettevõtete konkurentsivõimet eksporditurul, kus tuleb konkureerida kolmandates riikides tegutsevate tootjatega, kellele piirimeede ei rakendu. See võib sundida Euroopa tootjaid tegevust väljapoole Euroopa Liitu kolima . Toetame ettepanekut vastu võtta kliimavaldkonna raamseadus valitsusasutuste rollide määratlemiseks ja suurema õigusselguse loomiseks. Kliimapakett on ühiskondlikult ulatuslikku mõju omav eelnõu ja mistahes kujul jõustumine tähendab, et ühiselt peavad vastutama erinevad ministeeriumid ja asutused. Raamseadus peaks tagama ka selle, et eesmärgid ja tegevused ei muutu üleöö ega sõltu ainult ühe ministeeriumi otsusest. Kokkuvõttes avaldame Eesti ja Euroopa kliimaeesmärkidele toetust. Rohepööre on selgelt vajalik ja ühtne strateegia annab ka investoritele aimu tulevikutrendide osas. Toonitame aga, et rohepöörde elluviimine peab olema läbimõeldud , argumenteeritud ja läbipaistev. Kõik riigid peavad panustama ja saama ise valida eesmärkide saavutamiseks parima tee . Soovime valitsusele nende põhimõtete elluviimisel jõudu ja oleme valmis aitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht Koopia: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel