Keskkonnaministeerium
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
10.09.2021
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Õliühingu seisukohad ja ettepanekud Euroopa Liidu kliima- ja energiaalase seadusandluse
paketi „Eesmärk 55“ kohta
Eesti Õliühingu liikmesettevõtted on läbi ajaloo tarninud valdavale osale Eesti transporditarbijatest
vajaminevat energiat, mis seni on olnud valdavalt vedelkütuse kujul. Samas on viimastel aastatel
klientide vajadused muutunud ja seetõttu on kütusemüüjad järjest enam investeerinud ka alternatiivsete
kütuste tarnevõimekuse suurendamisse ja tanklavõrgustiku arendamisse, et see vastaks klientidele
vajadustele ja nõudmistele. Kütusesektor näeb endal ka tulevikus märkimisväärset rolli Eesti
transpordisektori liikuvuse võimaldamisel ning võtmerolli sektori kliimajalajälje vähendamisel.
Kütusesektor mõistab vajadust vähendada kiiremas korras transpordisektori kliimamõju ning tervitab
Euroopa Liidu ja Eesti eesmärki leida kõige kulutõhusamad ja optimaalsemad lahendused liikuvuses
rohepöörde esile kutsumiseks. Oleme oma võimaluste piires läbi töötanud Euroopa Komisjoni poolt juuli
keskel avalikustatud ettepanekud „Eesmärk 55“ paketi raames ja esitame siinkohal oma ettepanekud
Eesti riiklike seisukohtade kujundamiseks kogu kõne all oleva paketi ja samuti üksikute seadusandlike
ettepanekute suhtes.
Märgime, et kuna valdav enamus Õliühingu kommentaaridest adresseerivad transpordiga seotud
eelnõude koosmõju, siis on nende edastamine läbi etteantud tagasiside vormi ebapraktiline. Loodame,
et asjaga seotud ministeeriumid saavad antud dokumendist samuti kätte vajaliku sisendi riiklike
seisukohtade kujundamiseks.
Eesti Õliühingu ettepanekud on seotud vaid transpordi- ning kütusesektorit ja liikuvust puudutavate
algatustega ning seega käsitlevad järgnevaid eelnõusid:
• Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek
(2021/0211 (COD));
• Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
määruse muudatus (2021/0200 (COD));
• Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite
standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (2021/0197 (COD));
• Energiamaksustamise direktiivi ettepanek (2021/0213 (CNS));
• EL taastuvenergia direktiivi ülevaatamise eelnõu (2021/0218 (COD));
• EL alternatiivkütuste taristu ettepanek (2021/0223 (COD))
Eesti Õliühingu üldine seisukoht
Transporti käsitlevat paketti tuleks käsitleda tervikuna ja riiklike seisukohtade kujundamisel tuleb
meie hinnangul prioritiseerida KHG heite vähendamist ning tähtsustada vajadust tagada
majanduskeskkonna konkurentsivõime maapiirkondades ja inimeste liikuvus ka hajaasustusega
piirkondades. Pakett peab arvestama riiklike eripäradega ning jätma riikidele suurema
otsustusvabaduse ning rohkem valikuid selle riigi kohalikesse oludesse kõige paremini sobivate
ja transpordisektori KHG heidet vähendavate meetmete rakendamise osas. Transpordisektori
rohepöörde juures tuleb läbipaistvalt ja tõenduspõhiselt arvesse võtta erinevate lahenduste
kogu elutsükli kliimamõju ning täpsemalt arvestada ka kütuste, taristu ja transpordivahendite
tootmisel tekkivaid emissioone. Transpordisektori kliimamõju vähendamine peab toimuma
tehnoloogianeutraalselt ja looma võrdse konkurentsisituatsiooni kõigile sarnase jalajäljega
lahendustele ja kütustele.
Selgitus:
Nõustume Eesti riiklike seisukohtadega Euroopa Rohelise kokkuleppe juures, mis tähtsustavad riiklike
eripärade ja tehnoloogianeutraalsuse järgimist transpordisektori alternatiivkütuste arendamisel1.
Riiklikud geograafilised- ja sotsiaalmajanduslikud situatsioonid on erinevad ja seega peaks riikidele
jääma arvestatav võimalus otsustada kohalikesse oludesse kõige paremini sobituva transpordisektori
KHG heite vähendamise meetmete osas.
Kogu paketi eesmärk peaks olema rangelt piiritletud KHG heite vähendamisega ja vältida tuleks
konkreetsete lahenduste forsseeritud rakendamist. Tehnoloogianeutraalsuse printsiibi järgimisel tekib
erinevate kütuste ja tehnoloogiate vahel omavaheline konkurents, mis toob kaasa kulutõhususe ja
vähendab rohepöörde majanduse ülest maksumust. Seega võidavad lõpuks tehnoloogianeutraalsest
transpordisektori rohepöördest enim transporditarbijad.
Ka Euroopa Rohelise kokkuleppe Eesti riiklike seisukohtade seletuskirja sissejuhatav osa rõhutab, et
plaanitud reformidel võib olla negatiivne mõju Eesti regionaalarengule. Eesti riiklik seisukoht tähtsustab
„inimeste liikuvuse tagamise“ ja „maaettevõtluse konkurentsivõime“ tagamise vajalikkust olukorras, kus
„Eesti on hõredalt asustatud ja suhteliselt suurte vahemaadega riik“ 2. Eesti riik peaks oma seisukohtade
kujundamisel ja hilisematel läbirääkimistel antud aspekte prioritiseerima – loodav transpordisektorit
vahetult mõjutav raamistik peab ise tagama, et Eesti maapiirkondade elujõulisus ja inimeste
toimetulek ei vähene. Just maapiirkondade elanikel – kelle sissetulekud on enamasti madalamad, kui
linnalistes piirkondades – on oht langeda „energiavaesusesse“ juhul, kui „Eesmärk 55“ eelnõude
koosmõju ei adresseeri adekvaatselt maapiirkondade ja hajaasutustuse problemaatikat.
Samuti leiame, et transpordi ja liikuvuse kliimamõju vähendamiseks rakendatavad regulatsioonid
peavad baseeruma KHG elutsükli arvestamise meetodil. Vaid selliselt on võimalik rakendada lahendusi,
millega kaasneb tervikvaates suurim KHG kokkuhoid. Seetõttu peaksid erinevad „Eesmärk 55“ paketi
eelnõud arvestama eesmärkide seadmisel nii kütuste, transpordivahendite kui ka kaasneva taristu
rajamisega kaasnenud KHG emissiooni. Senine lähenemine, kus keskendutakse kitsalt ainult kütuste
tootmise ja tarnimise KHG jalajälje hindamisele tekitab olukorra, kus KHG-intensiivsete lahenduste ja
tehnoloogiate rakendamist ei de-stimuleerita. See aga võib kliimaambitsioonide järgimisel tekitada
arvestatava „KHG-emissiooni võla“ ja tegelikkuses hoopis kasvatada ELi transpordisektori kliimamõju
kogu elutsükli arvestuses keskpikas perspektiivis.
1 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta. Seisukoha
4.2 selgitus seletuskirjas.
2 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta. Seletuskiri,
lk 6.
Eesti Õliühingu seisukohad ja ettepanekud
1. „Eesmärk 55“ paketi erinevate eelnõude rakendamise koosmõjul ei tohi suureneda Eesti
inimeste oht langeda energiavaesusesse.
Selgitus: Energiamaksustamise Direktiivi ettepaneku (2021/0213 (CNS)) ja kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepaneku (2021/0211 (COD)) realiseerumisel
muutub arvestatavalt kütuste maksustamise raamistik ELi-üleselt. Ettepaneku (2021/0211 (COD))
kohaselt rakendatakse transpordisektoris kasutatavatele mootorikütustele täiendav CO2-emissionist
tulenev de facto maksukomponent. Kuigi tegu on formaalselt transpordikütuste tarnija kohustusega
soetada emissiooniturult Lubatud Heitkoguste Ühikuid, siis lõpptarbija jaoks tähendab see täiendavat
hinnakomponenti, mis kajastub kõrgemates kütusehindades. Kuna täna pole veel teada, mis on
planeeritava kvoodituru hinnasiht, siis on keeruline prognoosida selle mõju kütuse lõpphindadele. Siiski
võib eeldada, et tegu saab olema tulevikus arvestava täiendava hinnakomponendiga.
Eesti Õliühing toetab mootorikütuste maksustamises kütuse KHG eriheited arvestavate maksumäärade
rakendamist. Euroopa Komisjoni juulikuises ettepanekus Energiamaksustamise Direktiivi muutmiseks
on kasutatud kütuste energiamahul põhinevat lähenemist, kuid leiame, et alternatiivina võiks tugevamalt
kaaluda KHG eriheitest lähtuvate miinimummaksumäärade rakendamist. Lisaks maksustamise
põhimõtete ülevaatamisele ning uute maksukomponentide rakendamisele kohustab pakett „Eesmärk
55“ kütusemüüjaid ka turule suuremas mahus taastuvkütuseid tarnima. Arvestades taastuvkütuste
märkimisväärselt kallimat hinda (hinnavahe fossiilsete lõpptoodetega on 2-3 korda) tõuseb arvestatavalt
transpordienergia hind ning see võib tulevikus osutuda vähekindlustatud leibkondade jaoks liiga
kõrgeks.
Seega peab pakett sisaldama ka kompensatsioonimeetmeid selleks, et tagada kõikidele
ühiskonnaklassidele ja maapiirkondade inimestele liikuvus ka tulevikus. Antud eesmärk tuleneb ka Eesti
raamseisukohtadest Euroopa Rohelise Lepingu osas, mis tähtsustavad just regionaalarengut ja
maaettevõtluse konkurentsivõimet. Samuti tuleb silmas pidada, et maapiirkondades pole võimalik
kulutõhusalt lahendada inimeste liikuvust teisiti, kui isikliku auto baasil. Hajaasutus ja sundliikuvus
töö/kooli/olmevajaduste rahuldamiseks muudavad isikliku auto kasutamise maapiirkondade inimestele
elutähtsaks vajaduseks – konventsionaalne ja/või nõudepõhine ühistransport ei taga maapiirkondade
elanikele piisavat paindlikkust ja sellega kaasnev liikuvuse piiramine vähendab arvestatavalt mõjutatud
inimeste heaolu.
Täielik üleminek elektriautodele läbi ettepaneku (2021/0197 (COD) võib samuti piirata Eesti
transporditarbijatele kättesaadavate sobivate uute sõidukite kättesaadavust. Vaadates täna Eesti uute
sõiduautode müügiturgu ja võrreldes seda jõukamate ELi riikidega tuleb selgelt välja, et Eestis
müüdavate elektrisõidukite maht on ca 10 korda väiksem kui rikkamates riikides. Juhul, kui autotööstus
ei suuda tänaseid tootmismahte hoida ja samal ajal üle minna täielikult elektrisõidukite tootmisele, võib
see piirata madalama sissetulekuga liikmesriikide autoturgudele tarnitavate uute sõidukite mahtusid.
Seetõttu on selgeks riskiks, et Eesti turule ei pruugi jaguda piisavas koguses sobiva hinnaga
elektrisõidukeid.
2. Taastuvenergia Direktiivis sätestatud transpordikütuste taastuvenergia eesmärgi viimine KHG-
põhiseks (eelnõu 2021/0218 (COD)) raskendab märkimisväärselt siseriiklike instrumentide
mõjude hindamist ja tegevuste planeerimist, mille eesmärgiks on taastuvenergia osakaalu
suurendamise ja KHG heitkoguste vähendamise siseriiklike eesmärkide saavutamine.
Selgitus: Praegune raamistik võimaldab riigil hinnata suhteliselt täpselt, kui palju kütusemüüjatele
kohaldatud kohustuste abil väheneb transpordisektori KHG emissioon ja mis mahus energiabilansi
mõistes on transpordis kasutusel taastuvkütused. Ettepaneku järgi muudetavate arvestuspõhimõtete
puhul muutub meetmete ex ante mõju hindamine aga keerukaks, sest transpordienergia elutsükli KHG
arvestuse alusel on praktiliselt võimatu hinnata, mis mahus ja missuguseid transpordikütuseid Eesti
kütuseturule tarnitakse.
Juhime tähelepanu sellele, et transpordisektoris muutub riiklike instrumentide ja seadusandluse
planeerimine ja hilisem tulemuste monitoorimine arvestatavalt keerulisemaks. Eriti suureks probleemiks
võib osutuda liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
määruses (EU 2018/842) sätestatud siseriiklike KHG eesmärkide täitmiseks vajalike poliitikameetmete
mõju prognoosimine.
3. Taastuvenergia Direktiivis sätestatud kütusemüüjatele kohaldatava müüdavate kütuste elutsükli
KHG heite vähendamise eesmärkide rakendamisel tuleb arvestada ka alternatiivkütuseid
kasutavate sõidukite tootmisel ja hilisemal utiliseerimisel tekkiva täiendava KHG emissiooniga
juhul, kui selliste sõidukite tootmisprotsessiga kaasneb märgatavalt kõrgem KHG jalajälg
võrreldes konventsionaalsete sisepõlemismootoriga sõidukitega
Selgitus: Taastuvenergia Direktiivi muudatusettepaneku järgi hakatakse transpordisektorile kohalduva
eesmärgi raames arvestama transpordisektorisse tarnitud kütuste elutsükli KHG emissiooni ja
kütusemüüjatele rakendatakse kohustus vähendada müüdavate kütuste elutsükli KHG emissiooni 13%
võrreldes baasstsenaariumiga. Seal juures võivad kütusemüüjad eesmärki täita ka transpordisektorisse
elektrienergiat tarnides, mille puhul näeb direktiiv ette KHG jalajälje arvestuspõhimõtte, mis võtab
aluseks liikmesriigis toodetud taastuvelektri osakaalu lõpptarbimisest.
Samas tuleb silmas pidada seda, et elektrisõidukite tootmine on märkimisväärselt energiamahukam, kui
sisepõlemismootoriga sõidukite puhul – see tuleneb eelkõige elektrisõidukite akude tootmisega
kaasnevast täiendavast materjali- ja energiakulust, mis väljendub omakorda suuremas tootmise KHG
jalajäljes. Seetõttu kaasneb elektrisõidukite tootmisega märkimisväärselt suurem negatiivne kliimamõju,
mida Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett täna ei adresseeri.
Elektrisõidukite akude tootmisprotsessi KHG emissiooni mitte arvestades ei vähene de facto ELi
transpordisektoriga kaasnev KHG heide mahus, mis aitaks globaalset kliimakriisi ohjeldada. Lisaks
puudub autotootjatel hetkel motivatsioon vähendada akude (ja akukomponentide) tootmisega
kaasnevat negatiivset kliimamõju. Täna domineerib akutootmist Kagu-Aasia piirkond – valdav enamus
akukomponentidest tuleb Hiinast ning suur osa akusid toodetakse Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Kõigi
kolme riigi energiabilanss on väga süsinikumahukas, mistõttu on ka akude kliimajalajälg kõrge.
Elektriautode akude tootmise KHG jalajälje arvestamine Taastuvenergia Direktiivi transpordieesmärgi
juures võiks potentsiaalselt suurendada autotootjate huvi aku- ja selle komponentide tootmisüksuste
rajamist riikidesse, mille elektritootmise KHG jalajälg on väiksem. Seetõttu on tõenäoline, et see annaks
positiivse tõuke investeeringute toomiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ka 24.08.2021 toimunud
„Eesmärk 55“ eelnõude paketi kaasamisüritusel väljendasid Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerid oma valmisolekut antud teema tõstatada paketi
läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Lisaks aitaks arvestuspõhimõtete ühtsustamine suurendada konkurentsi elektrisõidukite ja muud
taastuvkütust – biometaan ja vedelad biokütused – kasutavate lahenduste vahel. Sellest võidaksid kõige
rohkem transporditarbijad, sest erinevate lahenduste konkurentsis pannakse suurt rõhku tehnoloogiate
ja tarneahelate efektiivsemaks muutmisele ja nii alanevad hinnad tarbijate jaoks.
Seetõttu peaks laiemalt kogu paketis ja kitsamalt Taastuvenergia Direktiivis sätestatud transpordisektori
eesmärgi raames kasutatud lähenemine arvestama ka elektrisõidukite akude tootmise ja hilisema
utiliseerimise KHG jalajälge, kui arvutatakse transpordis kasutatud elektrienergia elutsükli KHG heidet.
4. Ettepanekus 2021/0197 (COD) sätestatud eesmärk lõpetada alates aastast 2035
sisepõlemismootoriga sõiduautode müük ELis võib raskendada Eesti siseriiklike
kliimaeesmärkide täitmist. Samuti vähendab antud eesmärk investeerimiskindlust
alternatiivsete taastuvate kütuste – biometaan ja vedelad biokütused – tootjate jaoks ning selle
tõttu võivad kulutõhusad kliimaneutraalsed kütused turult kaduda.
Selgitus: Sisepõlemismootoriga uute sõidukite müügi lõpetamisega kaasnevad probleemid tulenevad
Eesti ja ELi sõidukituru toimimisloogikast. Seni on ELi sõidukiturg toiminud selliselt, kus jõukamate
Lääne-Euroopa riikide kasutatud sõidukid jõuavad Kesk- ja Ida-Euroopa riikides (sh Eestis) järelturule.
Sarnast tendentsi näeb Bloomberg New Energy Finance ka elektriautode juures – autotootjad ei
fokusseeri uute elektrisõidukite müüki antud piirkondade riikidesse 3. Kui nõudlus Lääne-Euroopa riikides
täidab enamuse autotootjate uute sõidukite tootmismahust, siis jääb Eesti turule müüdavate sõidukite
hulk allapoole tegelikku nõudlust uute sõidukite järele. Kuna kasutatud elektriautode sõiduulatus ei ole
tänu akumahutavuse vähenemisele sobilik suurte vahemaadega hajaasustuse korral, siis võib tulemus
olla see, et Eesti elektrisõidukite turuosa jääb märgatavalt väiksemaks kui kõrgema sissetulekuga
Lääne-Euroopa riikides. Veelgi enam – järjest suuremas mahus võivad Eesti autoturule jõuda kasutatud
Lääne-Euroopa sisepõlemismootoriga sõidukid, mis on päritoluriigis vahetatud elektrisõidukite vastu.
Selline ELi autoturu toimimisloogika tähendab, et Eestile ja teistele madalama sissetulekuga
liikmesriikidele toob uute sisepõlemismootoritega sõidukite müügi piirang kaasa raskused riiklike
kliimaeesmärkide täitmisel.
Eesti on soodustanud investeeringuid siseriikliku biometaani tootmisse selleks, et see leiaks kasutust
transpordisektoris. Samuti on Eestis on arvestatav kasutamata bioressursi potentsiaal, mida saaks
rakendada nii säästlike vedelate transpordikütuste kui ka täiendava biometaani tootmiseks. Kui aga läbi
„Eesmärk 55“ plaani piiratakse säästlike taastuvate kütuste kasutamist transpordisektoris, siis väheneb
muuhulgas Eesti bioressursside täiendava väärindamise atraktiivsus investoritele ning uute
investeeringutega kaasnev võit Eesti majanduskeskkonnale ja eriti maapiirkondade ettevõtlusele jääb
realiseerimata.
5. Hajaasustus muudab transpordisektori elektrifitseerimise Eesti jaoks kulukamaks kui riikidele,
kus elanikkond on koondunud suurematesse eluklastritesse. Samuti võib eesmärgi järgimine
ohustada Eesti regionaalarengut ning vähendada maapiirkondade inimeste liikumisvabadust.
Selgitus: Sisepõlemismootoriga sõiduautode müügi keelamisel on sisuliselt ainsaks täna turul olevaks
eraisikutele sobivaks lahenduseks elektriautod. Kuna üleminek elektrisõidukitele eeldab vastava taristu
olemasolu nii avalikult kui ka kodumajapidamistes, siis võib Eesti väikse asustustiheduse tõttu teatud
piirkondades tekkida probleem, kus turupõhiselt ei ole mõistlik avalikku elektrisõidukite laadimistaristut
rajada. Probleeme tekiks ka kodumajapidamiste tasandil: kliimamuutuste tõttu sagenevad ekstreemsed
ilmaolud toovad endaga kaasa rohkem elektrikatkestusi, mille likvideerimine on juba täna ajamahukas.
Kui elanike liikuvus on otseses seoses elektriühenduse tõrgeteta toimimisega, siis elektrikatkestuste
puhul on liikumisvabandus raskendatud. Seetõttu võib täielik üleminek elektrilistele sõiduautodele
ohustada Eesti regionaalarengut ja maapiirkondade inimeste heaolu.
Seega eeldab üleminek elektritranspordile Eesti puhul rohkem investeeringuid vajaliku laadimistaristu
arendamise per capita, kui suurema asustustihedusega riikide puhul. Lisaks võib tekkida vajadus
täiendavateks investeeringuteks kodumajapidamiste tasandil (näiteks statsionaarsete elektri
salvestustehnoloogiate paigaldamine), et vältida võimalikke piiranguid liikuvusele olukorras, kus elektri
ülekandetaristu opereerimises seisak. Sellest tulenevalt võib eeldada, et elektritranspordi rakendamine
Eesti oludes eeldab arvestatavalt suuremaid investeeringuid ning on majandusüleselt Eestile kulukam.
6. Taastuvenergia Direktiivis ette nähtud eesmärgi saavutamine vesinikkütuste kasutuselevõtuks
aastaks 2030 ei ole realistlik.
Selgitus: Taastuvenergia Direktiivi ettepanekus seatakse üheks transpordisektori alameesmärgiks
vesinikkütuste osakaalu jõudmine 2,6%-ni kõigist transpordisektorist tarbitud kütustest aastaks 2030.
Arvestades tänast transpordisektori tarbimist ca 10 TWh, tähendaks antud kohustus tarbida vesinikku
või sünteetilisi kütuseid Eestis 2030aastal ca 260 GWh. Kui eeldada optimistlikke stsenaariume, kus
tugev elektritranspordi pealetung vähendab kogu transpordisektori tarbimist 7-8 TWh-ni, oleks kohustus
tarnida vesinikku transpordisektorisse ca 200 GWh. Selline maht on võrdne 45 000-60 000 sõiduauto
aastasele tarbimismahuga. Sellise koguse vesiniku tootmine vajab ca 285-370 GWh taastuvelektrit (või
3-4 korda rohkem võrgust tarbitavat Eesti keskmise CO2 intensiivsusega elektrit), millest täna on
elektriturul niikuinii puudu. Sellise koguse vesiniku käitamine aastal 2030 on lihtsalt ebareaalne,
arvestades tootmistehnoloogia ja taristu puudulikkust, hinda ja turuarenguks vajalikku aega.
3 Bloomberg New Energy Finance, 2021. „Hitting the EV Inflection Point”. Lk 37. Kättesaadav:
[https://www.transportenvironment.org/sites/te/files/publications/2021_05_05_Electric_vehicle_price_parity_and_a
doption_in_Europe_Final.pdf]. Kasutatud: 26.08.2021
7. Taastuvenergia Direktiivi ettepanekuga kaduvate jätkusuutlike kütuste kasutamise nn
„kordajate“ kaotamine vähendab investeerimiskindlust vähese kliima- ja keskkonnamõjuga
kütuste tootmiseks ja kasutuselevõtuks.
Selgitus: Seni on nii kütuse tarnijad kui ka tootjad lähtunud kehtivast ja alles hiljuti, st 2018. aasta
detsembris, uuendatud raamistikust, mis soodustab nn teise põlvkonna jätkusuutlike kütuste tootmist ja
kasutuselevõttu ning annab vajaliku kindluse ka elektrilaadimistaristu arendamiseks. Leiame, et
kordajate järsk kaotamine vähendab investeerimiskindlust ja seega võib tekitada olukorra, kus
transpordisektori KHG eesmärgi vähendamine satub löögi alla. Seetõttu võiks ette näha nn kordajate
kasutamise jätkumist ka 2030 perspektiivis, et tagada sujuv ja tarbijale mõistliku hinnaga KHG heite
vähendamine transpordis.
8. Taastuvenergia Direktiivis sätestatud eesmärkide täitmiseks sobilike võimaluste valik peaks
olema liikmesriikidele paindlikum, et tagada kuluefektiivne ja kohalikest oludest lähtuv sobivaim
viis transpordisektori KHG emissioonide vähendamiseks. Eesmärgi täitmiseks kasutatavatele
kütustele ning säästlikkuse kriteeriume täitvate ja KHG emissiooni alandamist võimaldavatele
taastuvatele toorainetele ei tohiks rakendada ebamõistlikke piiranguid. Kusjuures tarnijatele
pandud KHG heite vähendamise kohustuste raames peaks olema võimalik arvestada kõiki
transpordis tarbimisse antud kütuseid ja nende KHG heite vähendamist.
Selgitus: Leiame, et kogu paketi fookus peaks olema KHG heite vähenemine võimalikult paljude selleks
sobivate lahendustega ning liikmesriikidele peaks jääma rohkem vabadust ja valikuid, et otsustada,
missuguseid vahendeid kasutada transpordisektoris justnimelt KHG emissiooni vähendamiseks, sest
ainult nii on võimalik jõuda kõige kulutõhusamate lahendusteni.
Samuti näeme, et direktiiv ei peaks rakendama ebamõistlikke ja põhjendamatuid piiranguid vähese
elutsükli KHG emissiooniga kütuste kasutamisele ja nende kliimaeesmärkide täitmisel arvestamisele.
Selles vaates soovime tõsta küsimuse selle kohta, et miks on piiratud Taastuvenergia Direktiivi Lisa IX
osas B nimetatud toormetest toodetud täiustatud biokütuse kasutamine.
Samuti näeme, et Taastuvenergia Direktiivi raames peab võimaldama ka gaaskütustest tuleneva KHG
emissiooni vähendamise arvestamise kütusetarnijatele kohalduva kohustuse juures. Nii peaks olema
võimalik ka LNG, LPG ja CNG müügist tuleneva kokkuhoiu arvestamine. Täna on see võimaldatud
Kütusekvaliteedi Direktiivist lähtuvate eesmärkide täitmise juures ja igati mõistlik ning põhjendatud on
ka antud kütustest tuleneva KHG kokkuhoiu arvestamise Taastuvenergia Direktiivi kontekstis.
Samamoodi näeme, mõistlik on antud eesmärgi täitmise juures võimaldada nn UER-ide (ehk
töötlemiseelses etapis, sealhulgas põletamisel ja ventileerimisel tekkiva heite vähendamise
sertifikaatide) arvestamist sarnaselt tänasele Kütusekvaliteedi Direktiivile.
9. Leiame, et EL alternatiivkütuste taristu ettepanekust (2021/0223 (COD)) tulenev ajaraam TEN-
T põhi- ja toetavas võrgus elektrilaadimistaristu võrgustiku rajamiseks ei ole saavutatav.
Selgitus: lähtuvalt ettepanekust tulenevatest tähtaegadeks, tuleks juba aastaks 2025 rajada kõigile
TEN-T võrgu maanteedele elektrilaadimistaristu nii sõiduautodele kui ka raskeveokitele. Arvestades
seda, et antud ettepanekut hakatakse alles menetlema Euroopa Liidu tasandil, siis jääb kõigi eelduste
kohaselt ajaraam vajaliku taristu õigeaegseks välja arendamiseks liiga lühikeseks. Samuti märgime, et
arvestades tänast situatsiooni elektriliste raskeveokite turul, ei ole võimalik raskeveokite laadimistaristut
2025 perspektiivis turupõhiselt rajada ja käitada Leiame, et mõistlik 2025 tähtajad lükata edasi 2027.
aastaks ja raskeveokite laadimistaristu puhul võtta paindlikum lähenemine, kus taristu rajamine sõltuks
rohkem elektriliste raskeveokite tehnoloogilisest- ja turu arengust.
10. Tähtis on tagada, et kehtestavad reeglid rakenduvad riikides sarnaselt ja nende järgimist
kontrollitakse ELi tasandil.
Selgitus: täna näeme olukorda, kus liikmesriigid rakendavad ELi nõudeid erinevalt. Näiteks ei ole ühtset
lähenemist Kütusekvaliteedi Direktiivi rakendamisel ja see toob kaasa arvestatavad tõrked regionaalse
kütuseturu õiglase konkurentsi juures. Leiame, et tähtis on tagada uute eelnõude ja nõuete rakendamise
pidev ja operatiivne jälgimine Euroopa Komisjoni poolt, et vältida piirikaubanduse tekkimist.
11. Selleks, et tagada sujuv üleminek vähem saastavate transpordilahenduste kasutamisele
selliselt, et ohtu ei satuks Eesti regionaalareng ja siseriiklike kliimaeesmärkide täitmine
on mõistlik võimaldada sisepõlemismootoritega sõiduautode (eelkõige pistikhübriidide)
müügi jätkumine ka pärast 2035. aastat eeldusel, et turul on arvestatavas osas müügil
kliimaneutraalsed vedel- ja gaaskütused.
Selgitus: kui sõiduk tarbib kliimaneutraalset kütust, siis on selle kliimamõju sarnane taastuvast allikast
toodetud elektrit tarbivale elektrisõidukile. Tulenevalt väiksemast materjali- ja energiakulust sõiduki
valmistamisel võib isegi öelda, et sellisel juhul jääb sisepõlemismootoriga autode jalajälg väiksemaks.
Kuna Eestis juba toodetakse kliimaneutraalset transpordikütust biometaani ning nii konkreetselt Eestis
kui ka laiemalt EL-i turul on väikse KHG elutsükli emissiooniga mootorikütuseid samuti järjest enam
saadaval, siis ei ole põhjendatud sisepõlemismootoriga sõidukite müügi täielik piiramine.
Teiselt poolt on elektritranspordile üleminek Eestis raskendatud nii hajaasutuse tõttu kui ka Euroopa
automüügi turu ülesehituse tõttu. Sellest tulenevalt võib ainult elektriliste sõiduautode müügi lubamine
negatiivselt mõjuda nii meie regionaalarengule kui ka majanduse konkurentsivõimele.
Lähtudes Eesti raamseisukohtadest Euroopa Rohelise Kokkuleppe juures tuleb tähtsustada
regionaalarengut ning maapiirkondade ettevõtluskeskkonda. Selle tõttu on põhjendatud, kui Eesti
seisukoht ettepaneku (2021/0197 (COD) juures näeb ette, et tõhusate sisepõlemismootoriga sõidukite
(näiteks pistikhübriidid) müük võiks jätkuda ka pärast 2035. aastat.
Mart Raamat
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/