Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 30.06.2021 nr 17-1/21-0395/4074-1
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 10.09.2021 nr 1-09/21-1
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettepaneku koostamine (täiendatud)
Eesti Elektritööstuse Liit (edaspidi Liit) eesmärk on kaitsta Eesti elektritööstuse huve ning
sidustada elektritööstuse ja ühiskonna huvid. Seoses sellega edastame Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poolt väljatöötamisel oleva
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku eelnõule (edaspidi
Arengukava) omapoolsed seisukohad. Liit toetab ministeeriumi tegevust eelnõu
väljatöötamisel, kuid lisab omalt poolt täpsustavad ettepanekud, mida tuleb arvestada eelnõu
kooskõlastamisel, et tagada selle kvaliteet.
Peamise probleemina juhib Liit tähelepanu energiamajanduse arengukava 2035 ettepaneku
koostamise eelnõu kontekstis asjaolule, et siseriiklikult ei ole võimalik läbi ühe valdkondliku
strateegia või arengukava sätestada teiste valdkondade tegevusi ja seada neile eesmärke
kliimaneutraalsuse saavutamiseks kuivõrd riiklikult ei ole seatud kliimaneutraalsuse
saavutamiseks konkreetseid eesmärke ning ka kliimaneutraalsuse mõiste on kõrgema taseme
arengudokumendis sisustamata. Katusstrateegia „Eesti 2035“ ei ava kliimaneutraalsust mõistet
ning ei kirjelda riiklike üldeesmärke, nende saavutamise viise ega meetmeid. Strateegias on
viidatud ainult Euroopa Liidu liikmesriikide ülesele kliimaneutraalsuse eesmärgile, mis tuleb
saavutada aastaks 2050 ehk „Eesti 2035“ strateegias sätestatakse üldsõnaliselt visioon, et Eesti
on saavutanud kliimaneutraalsuse aastaks 2050. Liit leiab, et enne kehtiva energiamajanduse
arengukava muutmise ettepaneku väljatöötamist tuleks õigusselguse ja kooskõla
saavutamiseks sätestada riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk ja ka vahe-eesmärgid nii
valdkondade üleselt kui iga valdkonna jaoks seaduse tasandil või eraldi kõrgema taseme
arengudokumendis.
Samuti juhime Liiduna tähelepanu üldisele asjaolule, et energiamajanduse arengukava aastani
2035 sisu mõjutab otseselt Euroopa Komisjoni uus kliimapakett Eesmärk 55, mis on alles
kujunemisjärgus ning tulevikus kehtiv regulatsioonide formulatsioon selgub alles 2 kuni 3 aasta
pärast. Seetõttu ei oma me ülevaadet konkreetsetest võimalikest kohustuslikest sisendidest
uuele energiamajanduse arengukavale 2035. Liit leiab, et seepärast ei ole mõistlik enne uue
kliimapaketi Eesmärk 55 regulatsioonide selgumist sätestada ja kehtestada muudetava
energiamajanduse arengukava 2035 sisu kuivõrd see võib muutuda seoses Euroopa Liidu
uute regulatsioonide kehtestamisega.
Lelle 22, 11318 TALLINN
Lähtudes eelpool toodust leiab Liit, et võimalik eelnõu peab tulevikus arvestama järgmisi
detailsemaid ettepanekuid:
1. Eelnõu teksti kohaselt koostatakse arengukava lähtudes strateegiast „Eesti 2035“ ja teistest
arengudokumentidest ning arengukava aluseks olevatest uuringutest ja analüüsidest. Uus
energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse
arengukava aastani 2030. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke
energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja
tegevusi. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse
tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:
Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;
Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;
Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades.
Peamiselt tuleneb arengukava koostamise sisuline vajadus üldiselt kliimaneutraalsusele
ülemineku eesmärgist, sh dekarboniseerimise uuringutest elektrienergia tootmisel ja
taastuvenergia rakendamisel; kliimaambitsiooni tõstmise ja kliimaneutraalsusele üleminekuga
seotud investeerimis- ja toetusvajaduse ebaselgusest; põlevkivist elektrienergia tootmise
lõppemisega kasvavast impordist ja muudest mõjudest elektrisüsteemile; energiaressursside
ebaühtlasest jaotusest; kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamise keerukusest;
elektrifitseerimise kasvust; bioenergia kasutuspiirangute karmistumisest jms.
Vastavalt eeltoodule juhib Liit tähelepanu asjaolule, et arengukava koostamise ettepanekust on
välja jäetud oluline teemavaldkond – elektrienergia jaotusvõrgud, mis on arengukava
koostamise sisulise vajaduse üks põhikomponente. Seoses sellega teeb Liit ettepaneku
täiendada arengukava ettepanekut ning lisada sinna elektrienergia jaotusvõrkude
detailsem ja sisulisem käsitlus, mis on eelduseks arengukava eesmärkide saavutamiseks.
2. Arengukava koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise
vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest, sh energiajulgeoleku/varustuskindluse tagamine
elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Kuivõrd Euroopa Liidu kliima-
ja energiapoliitika eeldab kordades suuremat integreeritust ja turgude regionaalset
funktsioneerimist siis peame arvestama lähemate liikmesriikide arengukavadega ja
regionaalsete mõõtmetega.
Seoses sellega teeb Liit ettepaneku kaasata arengukava ettepaneku väljatöötamise
Euroopa Liidu lähiriikide kompetents ja arengukava ettepanek integreerida ka nende
energiamajanduse arengukavade või strateegiatega või varustuskindluse aruannetega, et
oleks tagatud läbimõeldult regionaalne mõõde ning suuremal määral põhinetud Euroopa Liidu
kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele.
Lelle 22, 11318 TALLINN
3. Arengukava ettepaneku punktis 7 on tehtud ettepanek nimetada juhtkomisjon järgmises
koosseisus: Riigikantselei; Elering AS; Ministeeriumid: Maaeluministeerium,
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium; Erialaliidud: Eesti
Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Jõujaamade ja
Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Päikeseelektri
Assotsiatsioon), Eesti Gaasiliit, Eesti Õliühing; Eesi Linnade ja Valdade Liit; Eesti
Keskkonnaühenduste Koda; Tallinna Tehnikaülikool.
Nimetatud organisatsioonide esindaja ENMAK 2035 juhtkomisjonis palutakse nimetada pärast
ENMAK 2035 algatamise otsuse tegemist eraldi pöördumisega. Seoses sellega teeb Liit
ettepaneku nimetada juhtkomisjoni liikmeks Eesti Elektritööstuse Liit, kuivõrd
erialaliiduna koondame Eestis suurimas mahus (elektri)energiatööstust, omame kõrgel tasemel
kompetentsi energeetikas ning oleme esindatud ka regionaalsel ja üleeuroopalisel tasandil ning
omame ka sisulist võimekust arengukavasse panustamiseks.
4. Arengukava ettepaneku punktis „3.1. Probleemid“ on põhitähelepanu pööratud hajutatud
energiatootmise arendamisele: „Kliimaneutraalne Eesti aastal 2050 tähendab, et
energiamajandus on suuresti elektril baseeruv (elektrifitseerunud) ja elektrienergia tootmine on
hajutatud.“ Põhiküsimuseks on sõnastatud: „ENMAK 2035 koostamisel tuleb analüüsida, /…/
kuidas ja millega vajadusel kohalikke omavalitsusi (sh kohalike elanikke, kogukondi,
ettevõtlusorganisatsioone jm ühendusi) võimestada energia hajatootmise, energiasäästu ja
transpordi alternatiivkütuste kasutuselevõtu jms rakendamiseks energiajulgeoleku tagamisel“.
Liit juhib tähelepanu, et põhiküsimusena sõnastatud hajutatud energiatootmise fookust
ei ole aga dokumendi lisas 4 „KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST
VAJAVAD ASPEKTID“. Vastupidi, seal on kirjas „Eraldi eesmärgina peaks olema toodud
varustuskindlust tagava suurtoomise loomine taastuvenergialahenduste abil aast[a]ks 2035“.
5. Arengukava ettepaneku Lisas 2 on esitatud ENMAK 2030 probleemid elektrimajanduse,
soojusmajanduse, kütusemajanduse ja energiasäästu valdkondade kaupa. Kuna
elektrifitseerimine kui peamine taastuvenergia kasutamisele ülemineku meede ületab nende
valdkondade piirid, siis on ebaselge, kas on kavas ENMAK 2035 raames esitada loetletud
valdkondade piire ületav ning integreeriv elektrifitseerimise strateegia.
Liit juhib tähelepanu, et Lisas 2 esitatud elektrimajanduse valdkonna probleemide
kirjelduses puuduvad energiakasutuse elektrifitseerimisega seotud spetsiifilisemad
väljakutsed (nt. Kas elektrilise ühistranspordi infrastruktuuri loomine on elektrivõrguettevõtja
või transporditeenuse vastutusala?; Kas turupõhiste teenuste eelistamine kehtib ka elektriautode
laadimistaristu arendamises? Milline peaks olema elektrivõrguteenuse pikaajaline
hinnakujundus, et tagada õiglane tasakaal võrguettevõtja, tarbija ja tootja huvide vahel?; jne).
Lelle 22, 11318 TALLINN
6. Liit juhib tähelepanu, et arengukava ettepanekus tuleb muuta konkreetsemaks LISA 4
KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID.
Tabeli veerus „Täiendamist vajavad aspektid“ vajavad täpsustamist alljärgnevad teemad
(täpsustmist vajavad osad on esitatud rasvases kirjas):
Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks peab olema varustuskindel, turupõhiste
lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahendustega energiasüsteem
Kommentaar: Konkurentsivõime majanduslikku osa käsitletakse kõigist
energiakandjatest vaid elektril; Millist muudatust peetakse silmas, kui viidatakse
turupõhisele elektri hinnale kui ainsale hinna konkurentsivõime tagajale? Kas
reguleeritud elektrivõrgu teenuse hinnad kaovad?; Kas järgmise 10 aasta jooksul,
kui elektri tarbijad peavad maksma taastuvenergia tasu, ei ole kavas tagada Eesti
majanduse jaoks konkurentsivõimelist elektrienergia hinda?; Kas kavas on kaotada
elektrienergia turuhinnale makstavad maksud? Kas siis, kui Eestis on elektrienergia
turuhind kõrgem kui naaberriikides, on tagatud majanduse jaoks konkurentsivõimelise
hinnaga elekter?
Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid, Läänemere võrgu loomine, rahvusvahelise
koostöö suurendamine lähtudes eelnevatest eesmärkidest, ühendused.
Kommentaar: Lisada konkreetse koostöö teemana Balti riikide ühise elektrituru
hinnapiirkonna otstarbekuse hindamine.
Loodame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arvestab Eesti Elektritööstuse Liidu
seisukohtadega ja ettepanekutega ning need aitavad kaasa võimaliku eelnõu kvaliteedi tõusule.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalsena/
Tõnis Vare
tegevjuht
+372 58 60 5357
[email protected]
www.elektriliit.ee
www.facebook.com/elektritoostuseliit
www.eurelectric.org
www.smagrinet.eu
Lelle 22, 11318 TALLINN
Saatja: Tõnis Vare <
[email protected]>
Saadetud: 10.09.2021 15:53
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Irje Möldre <
[email protected]>; Jaanus Uiga
<
[email protected]>
Teema: ENMAK koostamise ettepanek
Eesti Elektritööstuse Liit saadab oma täiendatud seisukohad
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanekule.
Tervitades,
Tõnis Vare
Eesti Elektritööstuse Liit
tegevjuht
+372 58 60 5357