dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettepaneku koostamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. september 2021
Viit
17-1/21-0395/4074-10
Registreeritud
13. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Elektritööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0395
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎10092021 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek ETL (täiendatud).asice122 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 30.06.2021 nr 17-1/21-0395/4074-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 10.09.2021 nr 1-09/21-1 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ettepaneku koostamine (täiendatud) Eesti Elektritööstuse Liit (edaspidi Liit) eesmärk on kaitsta Eesti elektritööstuse huve ning sidustada elektritööstuse ja ühiskonna huvid. Seoses sellega edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poolt väljatöötamisel oleva Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku eelnõule (edaspidi Arengukava) omapoolsed seisukohad. Liit toetab ministeeriumi tegevust eelnõu väljatöötamisel, kuid lisab omalt poolt täpsustavad ettepanekud, mida tuleb arvestada eelnõu kooskõlastamisel, et tagada selle kvaliteet. Peamise probleemina juhib Liit tähelepanu energiamajanduse arengukava 2035 ettepaneku koostamise eelnõu kontekstis asjaolule, et siseriiklikult ei ole võimalik läbi ühe valdkondliku strateegia või arengukava sätestada teiste valdkondade tegevusi ja seada neile eesmärke kliimaneutraalsuse saavutamiseks kuivõrd riiklikult ei ole seatud kliimaneutraalsuse saavutamiseks konkreetseid eesmärke ning ka kliimaneutraalsuse mõiste on kõrgema taseme arengudokumendis sisustamata. Katusstrateegia „Eesti 2035“ ei ava kliimaneutraalsust mõistet ning ei kirjelda riiklike üldeesmärke, nende saavutamise viise ega meetmeid. Strateegias on viidatud ainult Euroopa Liidu liikmesriikide ülesele kliimaneutraalsuse eesmärgile, mis tuleb saavutada aastaks 2050 ehk „Eesti 2035“ strateegias sätestatakse üldsõnaliselt visioon, et Eesti on saavutanud kliimaneutraalsuse aastaks 2050. Liit leiab, et enne kehtiva energiamajanduse arengukava muutmise ettepaneku väljatöötamist tuleks õigusselguse ja kooskõla saavutamiseks sätestada riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk ja ka vahe-eesmärgid nii valdkondade üleselt kui iga valdkonna jaoks seaduse tasandil või eraldi kõrgema taseme arengudokumendis. Samuti juhime Liiduna tähelepanu üldisele asjaolule, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 sisu mõjutab otseselt Euroopa Komisjoni uus kliimapakett Eesmärk 55, mis on alles kujunemisjärgus ning tulevikus kehtiv regulatsioonide formulatsioon selgub alles 2 kuni 3 aasta pärast. Seetõttu ei oma me ülevaadet konkreetsetest võimalikest kohustuslikest sisendidest uuele energiamajanduse arengukavale 2035. Liit leiab, et seepärast ei ole mõistlik enne uue kliimapaketi Eesmärk 55 regulatsioonide selgumist sätestada ja kehtestada muudetava energiamajanduse arengukava 2035 sisu kuivõrd see võib muutuda seoses Euroopa Liidu uute regulatsioonide kehtestamisega. Lelle 22, 11318 TALLINN Lähtudes eelpool toodust leiab Liit, et võimalik eelnõu peab tulevikus arvestama järgmisi detailsemaid ettepanekuid: 1. Eelnõu teksti kohaselt koostatakse arengukava lähtudes strateegiast „Eesti 2035“ ja teistest arengudokumentidest ning arengukava aluseks olevatest uuringutest ja analüüsidest. Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja tegevusi. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:  Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;  Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;  Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Peamiselt tuleneb arengukava koostamise sisuline vajadus üldiselt kliimaneutraalsusele ülemineku eesmärgist, sh dekarboniseerimise uuringutest elektrienergia tootmisel ja taastuvenergia rakendamisel; kliimaambitsiooni tõstmise ja kliimaneutraalsusele üleminekuga seotud investeerimis- ja toetusvajaduse ebaselgusest; põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega kasvavast impordist ja muudest mõjudest elektrisüsteemile; energiaressursside ebaühtlasest jaotusest; kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamise keerukusest; elektrifitseerimise kasvust; bioenergia kasutuspiirangute karmistumisest jms. Vastavalt eeltoodule juhib Liit tähelepanu asjaolule, et arengukava koostamise ettepanekust on välja jäetud oluline teemavaldkond – elektrienergia jaotusvõrgud, mis on arengukava koostamise sisulise vajaduse üks põhikomponente. Seoses sellega teeb Liit ettepaneku täiendada arengukava ettepanekut ning lisada sinna elektrienergia jaotusvõrkude detailsem ja sisulisem käsitlus, mis on eelduseks arengukava eesmärkide saavutamiseks. 2. Arengukava koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest, sh energiajulgeoleku/varustuskindluse tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Kuivõrd Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eeldab kordades suuremat integreeritust ja turgude regionaalset funktsioneerimist siis peame arvestama lähemate liikmesriikide arengukavadega ja regionaalsete mõõtmetega. Seoses sellega teeb Liit ettepaneku kaasata arengukava ettepaneku väljatöötamise Euroopa Liidu lähiriikide kompetents ja arengukava ettepanek integreerida ka nende energiamajanduse arengukavade või strateegiatega või varustuskindluse aruannetega, et oleks tagatud läbimõeldult regionaalne mõõde ning suuremal määral põhinetud Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele. Lelle 22, 11318 TALLINN 3. Arengukava ettepaneku punktis 7 on tehtud ettepanek nimetada juhtkomisjon järgmises koosseisus: Riigikantselei; Elering AS; Ministeeriumid: Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium; Erialaliidud: Eesti Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon), Eesti Gaasiliit, Eesti Õliühing; Eesi Linnade ja Valdade Liit; Eesti Keskkonnaühenduste Koda; Tallinna Tehnikaülikool. Nimetatud organisatsioonide esindaja ENMAK 2035 juhtkomisjonis palutakse nimetada pärast ENMAK 2035 algatamise otsuse tegemist eraldi pöördumisega. Seoses sellega teeb Liit ettepaneku nimetada juhtkomisjoni liikmeks Eesti Elektritööstuse Liit, kuivõrd erialaliiduna koondame Eestis suurimas mahus (elektri)energiatööstust, omame kõrgel tasemel kompetentsi energeetikas ning oleme esindatud ka regionaalsel ja üleeuroopalisel tasandil ning omame ka sisulist võimekust arengukavasse panustamiseks. 4. Arengukava ettepaneku punktis „3.1. Probleemid“ on põhitähelepanu pööratud hajutatud energiatootmise arendamisele: „Kliimaneutraalne Eesti aastal 2050 tähendab, et energiamajandus on suuresti elektril baseeruv (elektrifitseerunud) ja elektrienergia tootmine on hajutatud.“ Põhiküsimuseks on sõnastatud: „ENMAK 2035 koostamisel tuleb analüüsida, /…/ kuidas ja millega vajadusel kohalikke omavalitsusi (sh kohalike elanikke, kogukondi, ettevõtlusorganisatsioone jm ühendusi) võimestada energia hajatootmise, energiasäästu ja transpordi alternatiivkütuste kasutuselevõtu jms rakendamiseks energiajulgeoleku tagamisel“. Liit juhib tähelepanu, et põhiküsimusena sõnastatud hajutatud energiatootmise fookust ei ole aga dokumendi lisas 4 „KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID“. Vastupidi, seal on kirjas „Eraldi eesmärgina peaks olema toodud varustuskindlust tagava suurtoomise loomine taastuvenergialahenduste abil aast[a]ks 2035“. 5. Arengukava ettepaneku Lisas 2 on esitatud ENMAK 2030 probleemid elektrimajanduse, soojusmajanduse, kütusemajanduse ja energiasäästu valdkondade kaupa. Kuna elektrifitseerimine kui peamine taastuvenergia kasutamisele ülemineku meede ületab nende valdkondade piirid, siis on ebaselge, kas on kavas ENMAK 2035 raames esitada loetletud valdkondade piire ületav ning integreeriv elektrifitseerimise strateegia. Liit juhib tähelepanu, et Lisas 2 esitatud elektrimajanduse valdkonna probleemide kirjelduses puuduvad energiakasutuse elektrifitseerimisega seotud spetsiifilisemad väljakutsed (nt. Kas elektrilise ühistranspordi infrastruktuuri loomine on elektrivõrguettevõtja või transporditeenuse vastutusala?; Kas turupõhiste teenuste eelistamine kehtib ka elektriautode laadimistaristu arendamises? Milline peaks olema elektrivõrguteenuse pikaajaline hinnakujundus, et tagada õiglane tasakaal võrguettevõtja, tarbija ja tootja huvide vahel?; jne). Lelle 22, 11318 TALLINN 6. Liit juhib tähelepanu, et arengukava ettepanekus tuleb muuta konkreetsemaks LISA 4 KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID. Tabeli veerus „Täiendamist vajavad aspektid“ vajavad täpsustamist alljärgnevad teemad (täpsustmist vajavad osad on esitatud rasvases kirjas):  Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks peab olema varustuskindel, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahendustega energiasüsteem Kommentaar: Konkurentsivõime majanduslikku osa käsitletakse kõigist energiakandjatest vaid elektril; Millist muudatust peetakse silmas, kui viidatakse turupõhisele elektri hinnale kui ainsale hinna konkurentsivõime tagajale? Kas reguleeritud elektrivõrgu teenuse hinnad kaovad?; Kas järgmise 10 aasta jooksul, kui elektri tarbijad peavad maksma taastuvenergia tasu, ei ole kavas tagada Eesti majanduse jaoks konkurentsivõimelist elektrienergia hinda?; Kas kavas on kaotada elektrienergia turuhinnale makstavad maksud? Kas siis, kui Eestis on elektrienergia turuhind kõrgem kui naaberriikides, on tagatud majanduse jaoks konkurentsivõimelise hinnaga elekter?  Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid, Läänemere võrgu loomine, rahvusvahelise koostöö suurendamine lähtudes eelnevatest eesmärkidest, ühendused. Kommentaar: Lisada konkreetse koostöö teemana Balti riikide ühise elektrituru hinnapiirkonna otstarbekuse hindamine. Loodame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arvestab Eesti Elektritööstuse Liidu seisukohtadega ja ettepanekutega ning need aitavad kaasa võimaliku eelnõu kvaliteedi tõusule. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalsena/ Tõnis Vare tegevjuht +372 58 60 5357 [email protected] www.elektriliit.ee www.facebook.com/elektritoostuseliit www.eurelectric.org www.smagrinet.eu Lelle 22, 11318 TALLINN Saatja: Tõnis Vare <[email protected]> Saadetud: 10.09.2021 15:53 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Irje Möldre <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]> Teema: ENMAK koostamise ettepanek Eesti Elektritööstuse Liit saadab oma täiendatud seisukohad Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanekule. Tervitades, Tõnis Vare Eesti Elektritööstuse Liit tegevjuht +372 58 60 5357
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →