HD LISA 5 VORM V – VOLIKIRI ÜHISPAKKUJA ESINDAMISEKS Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Riigihanke nimetus: Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs RHR viitenumber: 239359 Pakkuja nimi: Civitta Eesti AS, Digilogistika Keskus OÜ ja Advokaadibüroo TRINITI Käesolevaga volita vad ühises pakkumuses osalejad Advokaadibüroo TRINITI OÜ (pakkuja nimi) Tõnis Tamme , prokurist (volitaja nimi ja ametikoht) ja OÜ Digilogistika Keskus (pakkuja nimi) Heiti Mering, juhatuse liige (volitaja nimi ja ametikoht) isikus ühises pakkumuses osalevat Pille Kaldmaa ´ d , Civitta Eesti AS registrikoodiga 11092241 ( ühispakkujate volitatud esindaja nimi ja registrikood ) olema meie ühises pakkumuses ühispakkujate volitatud esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigih anke pakkumust, hankelepingut . Kinnitame et ühispakkujana vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: hankelepingu täitmiseni Kuupäev: digiallkirjas /allkirjastatud digitaaselt / (volitaja allkiri) Tõnis Tamme , Advokaadibüroo TRINITI OÜ prokurist (volitaja nimi ja ametikoht) /allkirjastatud digitaaselt / (volitaja allkiri) Heiti Mering, OÜ Digilogistika Keskus juhatuse liige (volitaja nimi ja ametikoht) Pakkuja: Civitta Eesti AS /allkirjastatud digitaalselt/
LEPING nr 1.9-8/21-363-1
Tallinnas, 16.09.2021
Leping Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti
(NAP) toimimismudeli analüüsi teostamiseks on sõlmitud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
nimetatud Tellija),
ja
Civitta Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Riia tn 24a, Tartu 51010, mida esindab põhikirja
alusel juhatuse liige Pille Kaldmaa,
Advokaadibüroo TRINITY OÜ, registrikood 11984324, asukoht Maakri tn 19/1, Tallinn 10145
ja
OÜ Digilogistika Keskus, registrikood 14979341, asukoht Teaduspargi tn 6/1, Tallinn 12618
(edaspidi koos nimetatud Täitja), keda esindab volikirja alusel Civitta Eesti AS,
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool sõlmivad käesoleva teenuse
osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu
objektiks oleva Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti
(NAP) toimimismudeli analüüsi teostamisel.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest ning
Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest,
standarditest ning hea usu põhimõttest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Eesti riigi keskse elektroonilise
maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs”, viitenumber
239359, tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning
Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava
nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid
isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul
Lepingu täitmisse.
1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist ning mis on
kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõuetega.
1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (leitav riigihangete registris);
2
Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris ja dokumendihaldussüsteemis Delta);
Lisa 3 – Üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
Lisa 4 – Täitja volikiri.
2. Lepingu objekt, tähtaeg ja maht
2.1. Lepingu objektiks on Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs (edaspidi Töö) vastavalt riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.2. Täitja annab punktis 2.1 nimetatud Töö Tellijale üle hiljemalt 6 kuu pärast arvates Lepingu
sõlmimisest.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast, kvaliteetset ja tähtaegset Töö
teostamist ning selle üleandmist punkti 5 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde
kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest, konfidentsiaalsuskohustusest ja
maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma Täitjale Töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama Täitjale Töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui see on teostatud nõuetekohaselt ja vastab
Tellija riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ esitatud kirjeldusele (edaspidi tehniline
kirjeldus).
3.2.3. Töö tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult koos
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja ära näitamisega;
3.2.4. maksma Täitjale tasu punktis 6 sätestatu kohaselt.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitjal on õigus:
4.1.1. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.2. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 6 ettenähtud tasu.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja kvaliteetselt vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija
esitatud tehnilisele kirjeldusele Lepingus sätestatud tähtaegadeks;
4.2.1.1 esitama vaheraporti peale SWOT analüüsi valmimist;
4.2.1.2 esitama lõppraporti, mis peab sisaldama Lepingu punktis 5.3 loetletud osi;
4.2.1.3 läbi viima avakoosoleku, mis toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates Lepingu
sõlmimisest;
4.2.1.4. läbi viima igakuiseid vahekoosolekuid juhtkomisjoniga vahetulemuste läbiarutamiseks (sh
vaheraporti esitamise koosolek peale SWOT analüüsi valmimist);
4.2.1.5. läbi viima lõppraporti üleandmise koosoleku;
4.2.1.6. esitlema põhitulemusi kuni kolmel korral kuni nelja kuu jooksul pärast lõppraporti
heakskiitmist.
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel;
3
4.2.4. Töö lepingutingimustele ja tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija
nõudmisel puudused Töös või esitama uue, lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud
tähtaja jooksul;
4.2.5. loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmist Tellija poolt. Tellijal on õigus kasutada analüüsi (teost) ja muid Töö tulemusi igal
viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete
piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob
kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale;
4.2.6. Täitja annab koos Lepingu objektiga Tellijale üle kõik varalised õigused Lepingu objektile
ja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale
seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest
tulenevad kahjud ja kulud;
4.2.7. Analüüsi käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja analüüsi käigus saadud, koostatud
või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast Töö valmimist ning need kuuluvad
Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja
õppetöös. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandatele isikutele. Tasu autori varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse
eest sisaldub punktis 6 nimetatud tasus.
5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
5.1. Täitja peab Tellijale esitama peale SWOT analüüsi teostamist vahearuande vastavalt
pakkumuses toodud ja avakoosolekul kokku lepitud ajakavale. Tellija annab tagasiside Täitjale 2
nädala jooksul alates Tellija kinnitusest, et vahearuanne on kätte saadud.
5.1.1 Vahearuande üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse eraldi. Vahearuande üleandmise
akti allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt vahearuande vastu.
5.1.2 Vahearuandele tuginedes valib Täitja koostöös Tellijaga välja kolm kõige potentsiaalikamat
arengustsenaariumit.
5.2 Täitja peab Tellijale hiljemalt 6 (kuue) kuu möödudes peale Lepingu sõlmimist üle andma
korrektselt vormistatud lõppraporti, mis peab sisaldama kõiki Lepingu punktides 5.3.1-5.3.11
toodud osasid ja kõiki taustmaterjale, andmeid ja infot, mida analüüsi teostamiseks koguti või
loodi. Dokumentatsioon säilitatakse Tellija keskkonnas ning selle säilimise eest vastutab Tellija.
5.3. Üle antava Töö dokumentatsioon (lõppraport) koosneb alljärgnevatest osadest:
5.3.1 Kasutatud analüüsimetoodika ja terminoloogia kirjeldus;
5.3.2 Loetelu arvesse võetud lähteandmetest ja suundumustest, mille alusel analüüs on teostatud;
5.3.3 Õigusliku ja majandusliku vaate mõju ning SWOT analüüsi (s.h kokkuvõttev tabel iga
stsenaariumi kohta);
5.3.4 Keskse juurdepääsupunkti (NAPi) funktsionaalsete nõuete kirjeldus;
5.3.5 Võrdleva tabeli vormis majandusanalüüs iga stsenaariumi kohta;
5.3.6 NAPi rahastusmudel ja rakendamise ajakava (teekaart);
5.3.7 Ettepanek keskse juurdepääsupunkti omandivormi ning avaliku sektori variandi puhul ka
NAPi asukoha organisatsiooni vaatevinklist;
5.3.8 Hinnang teiste riikidega ühise NAPi loomise võimalikkuse osas;
5.3.9 Ettepanek NAPi ülesehituseks ja asukohaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis
2020 vastu võetud määruse (EL) 2020/1056 vaates, pidades silmas funktsioonide laienemist
transpordiliikide üleselt;
5.3.10 Eesti- ja ingliskeelne kokkuvõte;
5.3.11 Lepingu objektiga seonduvad muud materjalid.
4
5.4. Täitja peab andma Lepingu alusel teostatavad tööd üle vastavalt kokkulepitud kirjeldustele,
nõuetele ja tähtajaks.
5.5. Lepingu alusel tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse eraldi. Üleandmise akti
allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt esitatud Töö vastu. Vastuvõtmise akti allkirjastab Tellija
peale Töö üle andmist, kui tal ei ole teostatud Töö suhtes pretensioone või kui pretensioonide
alusel on Täitja teinud Töös parandused. Tekkinud pretensioonide korral esitab Tellija need
Täitjale kirjalikult, Täitja peab Töös tegema vastavad parandused omal kulul Tellija määratud
tähtaja jooksul.
5.6. Tellija ei allkirjasta Töö vastuvõtmise akti, kui Täitja ei ole teostanud Tööd vastavalt L epingu
tingimustele.
6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
6.1. Lepingu kogumaksumus on 100 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingu kogumaksumus
sisaldab ka autoritasu.
6.2. Tasumine toimub kahes osas:
6.2.1 Täitja esitab 70% ulatuses arve peale SWOT analüüsi tegemist ja selle kohta esitatud
vahearuande aktiga vastuvõtmist;
6.2.2 Täitja esitab Tööde eest tasumiseks pärast Lepingu täitmist ja lõppraporti aktiga vastuvõtmist
arve ülejäänud 30% kohta.
6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud
arveldusarve.
6.4. Vastavalt raamatupidamise seaduse muudatustele saab alates 2019. aasta 1. juulist avaliku
sektori üksustele saata üksnes e-arveid.
6.5. Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008).
6.6. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus
nimetatud Tellija volitatud esindaja.
6.7. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul Täitja esitatud arve
kättesaamisest arvates.
7. Vastutus
7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahju teisele Poolele hüvitama.
7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud Tööd,
on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,15% Lepingu üle andmata etapi maksumusest päevas
iga viivitatud päeva eest.
7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi kui tähtaja ületamine, on Tellijal
õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva.
Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 20%
hankelepingu maksumusest ning kui rikkumine kestab rohkem kui 30 päeva, võib Tellija lisaks
leppetrahvi nõudele Lepingu üles öelda punkti 11.3 kohaselt.
7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega
viivitatud päeva eest.
7.5. Juhul, kui Täitja teostatud Tööde üleandmisel ilmneb rohkem, kui ühel korral, kokkulepitud
tähtaja pikendamist või Tööde edasilükkamist Täitjast tulenevatel asjaoludel, on Tellijal õigus
nõuda leppetrahvi tasumist kuni 600 eurot iga rikkumise toimumise eest, sõltuvalt rikkumise
olulisusest, aga mitte rohkem kui 6 000 eurot lepinguperioodi jooksul.
7.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt
Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Tellijal on õigus
leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga.
5
7.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate
muude kohustuste täitmisest.
7.8. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult,
eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks
õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.
8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või
kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke
võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu
täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest,
mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avalike huvide, heade
tavade ja hea usu põhimõttega.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist.
8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal
õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise
nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 6 000 eurot iga rikkumise toimumise eest.
9. Vääramatu jõud
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või
Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei
saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui
vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri;
10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud 3 päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 2 (kahe)
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
6
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja
kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses
sedastatud reeglitega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub
oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise
lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei
ole Töö puudust kõrvaldatud 30 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude
esitamisest.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse
Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule
ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
13.2. Täitja on teadlik, et Leping on avalik.
13.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja vastuvõtmisel on
Juku Paulus, telefon +372 639 7689, faks +372 631 3660, e-post
[email protected].
14.2. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning
leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.3. Täitja esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja üleandmisaktide esitamisel
ning allkirjastamisel on Pille Kaldmaa telefon 5076 130, e-post
[email protected]
14.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
koheselt kirjalikult.
Tellija: Töövõtja:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Civitta Eesti AS
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Pille Kaldmaa
kantsler juhatuse liige
Lepingu Lisa 3
Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke viitenumbriga 239359 raames
Teostatavate tööde nimetus: „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“
Töö teostaja üldandmed:
Töö teostaja ärinimi: Civitta Eesti AS
Töö teostaja registrikood: 11092241
Töö teostaja juriidiline aadress: Riia 24a, Tartu 51010
Töö teostaja poolse kontaktisiku nimi Pille Kaldmaa,
ja kontaktandmed (e-posti aadress,
[email protected]
telefoninumber): Tel: 5076 130
Töö kogumaksumus:
Maksumus eurodes KM-ta: 100 000 eurot
Maksumus eurodes KM-ga: 120 000 eurot
Teostatud töö kirjeldus:
Töö on teostatud täies mahus hanke viitenumber 239359 raames ning vastab riigihanke
alusdokumentide tingimustele.
Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid:
Poolte allkirjad:
Töö vastuvõtja Töö üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Civitta Eesti AS
Juku Paulus Pille Kaldmaa
peaspetsialist juhatuse liige
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud
digitaalselt digitaalselt
0 1384935 0 right 6338 Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs. Lõpparuanne 0 0 Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs. Lõpparuanne center 4434169 16. märts 2022 Tallinn 0 16. märts 2022 Tallinn center 2141268 Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Töö teostajad: Civitta Eesti AS Digilogistika Keskus OÜ Advokaadibüroo Triniti OÜ Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Töö teostajad: Civitta Eesti AS Digilogistika Keskus OÜ Advokaadibüroo Triniti OÜ “Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs. Lõpparuanne” Pealkiri tõlkes/Title translation: „Analysis of the operational model of the Estonian national access point for electronic road transport consignment notes . Final report . “ Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teostajad: Civitta Eesti AS, Digilogistika Keskus OÜ, Advokaadibüroo TRINITI OÜ Autorid: Ulrika Hurt, Maari Helilaid , Kenn Laas , Heiti Mering , Peeter P. Mõtsküla , Pille Kaldmaa , Lauri Lusti , Tõnis Hintsov Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022 Sisukord TOC \h \u \z Mõisted ja lühendid PAGEREF _Toc102749666 \h 6 Sissejuhatus PAGEREF _Toc102749667 \h 9 1. Metoodika kirjeldus PAGEREF _Toc102749668 \h 11 1.1. Analüüsi etapid PAGEREF _Toc102749669 \h 11 1.2. Dokumendianalüüs PAGEREF _Toc102749670 \h 12 1.3. Õigusanalüüs PAGEREF _Toc102749671 \h 12 1.4. Stsenaariumite analüüsi metoodika PAGEREF _Toc102749672 \h 13 1.5. Kolme potentsiaalsema stsenaariumi valiku metoodika PAGEREF _Toc102749673 \h 14 1.6. Stsenaariumi majandusanalüüsi metoodika PAGEREF _Toc102749674 \h 14 1.7. Turu mahu arvestamise metoodika ja allikad PAGEREF _Toc102749675 \h 15 1.8. NAP tasu (teenuse hinna) arvutuse metoodika PAGEREF _Toc102749676 \h 15 1.9. Juurdepääsupunkti funktsionaalsete ja RISTFUNTKSIONAALSETE ehk mittefunktsionaalsete nõuete metoodika PAGEREF _Toc102749677 \h 16 2. Lähteolukord ja ootus seoses elektroonilise kaubaveoteabe vahetusega PAGEREF _Toc102749678 \h 17 2.1. Kaubaveoinfo digitaliseerimise lähteolukord PAGEREF _Toc102749679 \h 17 2.2. Kaubaveo teabe edastamise ja kontrollimise osapooled PAGEREF _Toc102749680 \h 18 2.3. Kaubaveo teabe edastamise ja kontrollimise tänane protsess (AS-IS) PAGEREF _Toc102749681 \h 20 2.4. Kaubaveoteabe tulevikuprotsess (TO-BE) PAGEREF _Toc102749682 \h 21 2.5. Olemasolevad e-veoselehtede lahendused eestis PAGEREF _Toc102749683 \h 22 2.6. Juurdepääsupunkti roll PAGEREF _Toc102749684 \h 23 2.7. NAPi funktsioonid ja võimalused transpordiliikide üleselt PAGEREF _Toc102749685 \h 25 3. Õiguslik raamistik NAP loomiseks ja rakendamiseks PAGEREF _Toc102749686 \h 26 3.1. Siseriiklik õigus PAGEREF _Toc102749687 \h 26 3.2. EL õigus PAGEREF _Toc102749688 \h 27 3.3. Koostamisel olevad eFTI delegeeritud ja rakendusaktid PAGEREF _Toc102749689 \h 28 3.4. CMR konventsioon ja lisaprotokoll PAGEREF _Toc102749690 \h 31 3.5. Teised seotud õigusaktid PAGEREF _Toc102749691 \h 31 3.6. Õiguslikud väljakutsed, piirangute ületamise võimalused PAGEREF _Toc102749692 \h 32 4. eFTI JuurdepääsupunktI ARHITEKTUUR JA nõuded PAGEREF _Toc102749693 \h 33 4.1. NAP keskkond ja efti infovahetuse arhitektuur PAGEREF _Toc102749694 \h 33 4.2. NAPi arhitektuur PAGEREF _Toc102749695 \h 35 4.3. NAPis töödeldavad andmed PAGEREF _Toc102749696 \h 35 4.4. NAP funktsionaalsed nõuded PAGEREF _Toc102749697 \h 38 4.5. NAP RISTFUNKSTIONAALSED (mittefunktsionaalse)d nõuded PAGEREF _Toc102749698 \h 41 4.6. NAPi infovahetuse arhitektuuri võimalikud erinevused sõltuvalt omanikust PAGEREF _Toc102749699 \h 45 4.7. X-tee ehk eesti e-riigi struktuuri kasutus PAGEREF _Toc102749700 \h 47 4.8. eIDAS ja autentimisteenus NAP struktuuris PAGEREF _Toc102749701 \h 47 5. NAPi ja eFTI rahvusvaheline kontekst PAGEREF _Toc102749702 \h 49 5.1. Üldised suundumused PAGEREF _Toc102749703 \h 49 5.2. DIGINNO, DIGINNO-Proto ja DINNOCAP: Baltikumi, Poola ja Skandinaavia eCMR indekseerimise prototüüp PAGEREF _Toc102749704 \h 50 5.3. EL suuremad projektid: FEDeRATED ja FENIX PAGEREF _Toc102749705 \h 50 5.4. Beneluxi ühenduse eCMR projekt PAGEREF _Toc102749706 \h 52 5.5. Madalmaad ehk Benelux riikide siseriiklikud arengud PAGEREF _Toc102749707 \h 52 5.6. Skandinaavia: Soome PAGEREF _Toc102749708 \h 52 5.7. Skandinaavia: Rootsi PAGEREF _Toc102749709 \h 53 5.8. Skandinaavia: Taani PAGEREF _Toc102749710 \h 53 5.9. Baltikumi teised riigid: Läti ja Leedu PAGEREF _Toc102749711 \h 53 5.10. Poola PAGEREF _Toc102749712 \h 54 5.11. Saksamaa PAGEREF _Toc102749713 \h 54 5.12. Prantsusmaa PAGEREF _Toc102749714 \h 54 5.13. EL IDANAABRUSriigid PAGEREF _Toc102749715 \h 54 6. Eesti riigi keskse NAPi omandivormi võimalikud alternatiivid PAGEREF _Toc102749716 \h 56 6.1. Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis PAGEREF _Toc102749717 \h 58 6.2. Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena PAGEREF _Toc102749718 \h 60 6.3. Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis PAGEREF _Toc102749719 \h 63 6.4. Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis PAGEREF _Toc102749720 \h 65 6.5. Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis (PPP) PAGEREF _Toc102749721 \h 66 6.6. Alternatiiv 6: Eestis keskne NAP puudub PAGEREF _Toc102749722 \h 68 6.7. Intervjuudest kogutud täiendavad ootused ja vajadused NAPi loomise üldise mõju kohta PAGEREF _Toc102749723 \h 70 6.8. Järeldused SWOT analüüsist PAGEREF _Toc102749724 \h 71 7. Finantsanalüüs kõikide alternatiivide osas PAGEREF _Toc102749725 \h 73 7.1. Finantsanalüüsi mudel PAGEREF _Toc102749726 \h 73 7.2. Kulude struktuur PAGEREF _Toc102749727 \h 75 7.3. Tulude struktuur PAGEREF _Toc102749728 \h 76 7.4. Järeldused majandusanalüüsist PAGEREF _Toc102749729 \h 77 7.5. Sotsiaalmajandusliku mõjude analüüsiga seotud aspektid PAGEREF _Toc102749730 \h 78 8. Kolme kõrgeima potentsiaaliga alternatiivi valik PAGEREF _Toc102749731 \h 80 8.1. Kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi valik: kriteeriumid ja metoodika PAGEREF _Toc102749732 \h 81 8.2. Kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi ettepanek PAGEREF _Toc102749733 \h 82 8.3. Täpsustatud finantsanalüüsid kolme väljavalitud stsenaariumi kohta PAGEREF _Toc102749734 \h 83 8.3.1. NAP on erasektori omandis (alternatiiv 1) PAGEREF _Toc102749735 \h 83 8.3.2. NAP on hangitud riigi poolt erasektori teenusena (alternatiiv 2) PAGEREF _Toc102749736 \h 84 8.3.3. NAP on avaliku sektori omandis (alternatiiv 3) PAGEREF _Toc102749737 \h 84 8.3.4. Järeldused täpsustatud finantsanalüüsist PAGEREF _Toc102749738 \h 85 9. Teekaart aastani 2025 PAGEREF _Toc102749739 \h 86 9.1. Teekaart PAGEREF _Toc102749740 \h 86 9.2. Riigi eelarvestamise ajakava PAGEREF _Toc102749741 \h 90 9.3. Järeldused teekaardi osas PAGEREF _Toc102749742 \h 90 10. NAP Teenuse avaliku sektori omaniku analüüs PAGEREF _Toc102749743 \h 92 10.1. NAPi teenuse võimaliku riigiasutusest omaniku analüüs PAGEREF _Toc102749744 \h 92 11. Väljakutsed NAP omandivormi valikul ja NAP loomisel PAGEREF _Toc102749745 \h 94 11.1. Senised väljakutsed Eestis PAGEREF _Toc102749746 \h 94 11.1.1. Kitsaskohad ja õ ppetunnid e-veoselehtede rakendamisest Eestis PAGEREF _Toc102749747 \h 94 11.2. Senised rahvusvahelised praktikad PAGEREF _Toc102749748 \h 95 11.2.1. Ohtlike kaupade projekti praktika ja kitsaskohad PAGEREF _Toc102749749 \h 95 12. Järeldused ja ettepanekud PAGEREF _Toc102749750 \h 96 12.1. Alternatiivi valiku ettepanek PAGEREF _Toc102749751 \h 96 12.2. Võimaliku asutuse ettepanek PAGEREF _Toc102749752 \h 97 12.3. Võimalik NAP ühisarendus koos teiste riikidega PAGEREF _Toc102749753 \h 97 12.4. Järgnevusstsenaariumid PAGEREF _Toc102749754 \h 98 12.5. Täiendavad soovitused PAGEREF _Toc102749755 \h 98 Kokkuvõte PAGEREF _Toc102749756 \h 100 Summary PAGEREF _Toc102749757 \h 103 Lisad PAGEREF _Toc102749758 \h 106 Lisa 1: Intervjueeritute nimekiri PAGEREF _Toc102749759 \h 106 Lisa 2: Majandusanalüüs PAGEREF _Toc102749760 \h 107 Lisa 3: Täpsustatud majandusanalüüs (kolm potentsiaalsemat alternatiivi) PAGEREF _Toc102749761 \h 107 Mõisted ja lühendid MÕISTE/LÜHEND SELGITUS API Rakendustarkvara liides ehk API ( Application Programming Interface ) AWB dokument, mis on kaasas rahvusvahelise lennukulleri saadetud kaupadega, et anda saadetise kohta üksikasjalikku teavet ja võimaldada selle jälgimist CAP Ühine juurdepääsupunkt (Common Access Point) vt ka NAP CEF Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility) CIM Raudteetranspordis välja antud rahvusvaheliselt standardiseeritud kaubaveodokument ( Contract of International Carriage of Goods by Rail ) CMR ÜRO CMR-konventsiooni järgne leping ja tõend rahvusvahelise veo toimumise kohta. Alusdokument: Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) (Convention on the Contract for the International Carriage of Goods by Road (CMR) of 19 May 1956 ECE/TRADE/C/CEFACT/2018/14) (Contract of carriage by road) DTLF Digitaalse Transpordi ja Logistika Foorum, Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi ekspertgrupp (Digital Transport and Logistics Forum) eBSI Euroopa Plokiahela Infrastruktuur ( European Blockchain Services Infrastructure) eCMR veokiri eCMR on CMR-i elektrooniline versioon: struktureeritud elektroonilises formaadis väljastatud, edastatud ja saadud veokiri, mis võimaldab seda automaatselt ja elektrooniliselt töödelda. (Contract of carriage by road) eCMR lisaprotokoll „Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooni (CMR) elektroonilise veokirja lisaprotokoll“ Additional Protocol to the CMR concerning the electronic consignment note (eCMR) of 20 February 2008 eCMR andmekomplekt kogum veose teabe põhiosadest, mida eCMR vastavalt CMR konventsioonile ja selle lisaprotokollile peab sisaldama eFTI elektrooniline kaubaveoteave, andmeelementide kogum, mida töödeldakse elektrooniliselt eesmärgiga vahetada õigusnormidega ette nähtud teavet asjaomaste ettevõtjate vahel või asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel (ingl k electronic freight transport information) eFTI määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056, 15. juuli 2020, elektroonilise kaubaveoteabe kohta eFTI keskkond ehk eFTI platvorm eFTI määruse mõistes ja käesolevas dokumendis info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinev lahendus, näiteks operatsioonisüsteem, kasutuskeskkond või andmebaas, mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks (ingl k eFTI platform ) eFTI teenus teenus, mis seisneb eFTI töötlemises eFTI platvormi abil eraldi või koos muude IKT lahendustega, sealhulgas koos muude eFTI keskkondadega eFTI teenusepakkuja eFTI määruse mõistes ja käesolevas dokumendis elektroonilise kaubaveoteabe vahetamist võimaldav ja eFTI platvormi arendav ning haldav ettevõte. Käesolevas töös kasutatakse e-veoselehe/eCMR teenusepakkuja mõistet, mis sisaldab ka eFTI teenuseosutaja mõistet eIDAS määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014 , e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ elektrooniline kaubaveoteave vt ülalt termin “eFTI” EVR Eesti Elektrooniline (metsavedude) Veoselehe Register (siseriiklik) ELVIS Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu infosüsteem, mis võimaldas elektroonilise veoselehe loomist (teenus suleti 19.11.2021). EMDE Elektrooniline Mereinfosüsteem (Estonian Maritime Information System) EMTA Maksu- ja Tolliamet IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IKÜM (GDPR) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ( ingl k GDPR ) indekseerimine veo ja dokumentide metaandmete registreerimine, vt ka metaandmete register LIKTA Läti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Assotsiatsioon metaandmed Kaubaveodokumendi võtmeandmed selleks, et dokument oleks leitav (dokumendi number, tunnus veduki/treileri numbrina, dokumendi asukoht eFTI platvormil) ( metadata) metaandmete register Metaandmete register ehk indeksregister on lahendus, kuhu eFTI platvormid registreerivad koostatud dokumendid. Võimalik lahendus on, et NAP peab indeksregistrit. ( metadata registry) NAP riiklik juurdepääsupunkt päringute vahendamiseks (National Access Point) OOP andmete ühekordse esitamise printsiip, mis tähendab võimalust esitada ühe riigi pädevale asutusele juba esitatud andmeid teise riigi pädevale asutusele riikidevahelise päringumehhanismi kaudu ( once-only principle) OOTS andmete ühekordse esitamise tehniline lahendus ( once-only technical solution) PKI avaliku võtme infrastruktuur (public key infrastructure) PPA Politsei- ja Piirivalveamet pädev asutus eFTI määruse termimina ja käesolevas dokumendis ametiasutus, amet või muu organ, kes on pädev täitma ülesandeid määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide alusel ja kellel on vaja juurdepääsu õigusnormidega ette nähtud teabele, näiteks kontrollimiseks, jõustamiseks, kinnitamiseks või nõuete täitmise jälgimiseks liikmesriigi territooriumil RE Riigieelarve RES Riigieelarve strateegia RIA Riigi Infosüsteemi Amet SMGS SMGS väljastatakse konkreetsele nimele mitte-kaasaskantava ja mitteülekantava dokumendina. See tähendab, et kaup saadetakse nime järgi määratud kaubasaajale, kes tellis kauba ja peab sellele isiklikult järele tulema. SMIT Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusasutus TARA Eesti e-riigi autentimisvahend , eIDAS võrgustiku osa TRAM Transpordiamet Sissejuhatus 2020. aasta juulis võeti vastu ja 20.augustil jõustus Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus , mis kohustab EL liikmesriike alates määruse jõustumisest 2025. aastal aktsepteerima neile elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet . Sellega loob eFTI määrus raamistiku paberivabaks, aga ka turvaliseks ja koostalitlusvõimeliseks infovahetuseks ettevõtete ja ametiasutuste vahel ning toetab sujuvamat kaupade liikumist ELis. Ettevõtjad, kes otsustavad paberdokumentide asemel kasutada elektroonilisi töövahendeid ja infosüsteeme, peaksid saama võimaluse esitada pädevatele asutustele oma informatsiooni eFTI platvormide kaudu ning vastavalt ettenähtud protseduuridele saab andmeid sealt ELi liikmesriigi pädevatele asutustele või äripartneritele edastada või eFTI platvormilt välja näidata. Infovahetuse sujuvuse ja optimaalsuse tagamise ühe võimalusena on eFTI määruses sõnastatud ka võimalus, et liikmesriigid võivad soovi ja vajaduse korral luua info vahetamiseks ette ka juurdepääsupunkte, mis võivad olla kas riiklikud ( NAP - National Access Point ) või muul moel korraldatud ühised (CAP - Common Access Point ). Määruse delegeeritud ja rakendusaktid, mis täpsustavad tehnilised nõuded eFTI andmevahetusplatvormidele ning riikide infosüsteemidele, samuti nendevahelise andmevahetuse põhimõtetele ning võimalikele päringute vahendamist võimaldavate riiklike juurdepääsupunktide struktuurile või rollile, on käesoleva analüüsi koostamise ajal alles Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel. Nimetatud r akendus- ja delegeeritud aktide planeeritud vastuvõtmi ne toimub eeldatavalt 2023. aasta I ja III kvartal is. K äesoleva analüüsi perioodil toimub Euroopa Komisjoni asjaomases ekspertgrupis DTLF ( Digital Transport and Logistics Forum ) vastavasisuline eeltöö erinevate funktsionaalsete ja tehniliste võimaluste kaardistamiseks ja hindamiseks, mille kaudu võimaldada kaubaveo dokumentidele ning andmetele juurdepääs kontrolli või järelevalvet teostavatele riiklikele pädevatele asutustele. Olulisel kohal nendes diskussioonides on aina kasvavalt ka riiklike või ühiste juurdepääsupunktide võrgustiku loomine. Kuigi eFTI määrus annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo info liikumine peab olema korraldatud, siis riigisisese süsteemi jaoks täpsed juhised täna puuduvad. Samuti ei ole koostatud dokumentatsiooni ega juhist, kas juurdepääsupunkt peaks olema omandivormilt riigi või erasektori teenus. Kuivõrd juurdepääsupunkti loomine saab olema liikmesriikidele vabatahtlik, jääb liikmesriikidele siin otsustusõigus. Käesoleva analüüsi sisu on Eestis keskse juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs ehk selle loomise puhul omandivormist ja asukohast tulenevate tehniliste, majanduslike ja seadusandlike eelduste ja piirangute võrdlev esiletoomine ning argumenteeritud stsenaariumite kirjeldamine. An alüüs on koostatud eesmärgiga koguda ja anda sisendit otsustamaks, kuidas Eestis võiks maanteetranspordi veoselehe (aga ka maanteetranspordi kontekstis muude eFTI andmete) keskne juurdepääsupunkt toimida ning millised on võimalikud erinevate alternatiivide tugevused ja nõrkused. A nalüüs lähtub eeldusest , et Eesti rakendab riigisiseselt pädevate asutuste ja eFTI platvormide vahel info vahetamiseks juurdepääsupunkte ning et ka teistel riikidel on juurdepääsupunktid, mille kaudu päringuid teostada. Kuigi infovahetuse üheks alternatiiviks on ka NAP puudumine kas Eestis või üldse kogu eFTI rahvusvahelises arhitektuuris, on kogu eFTI infovahetuse keskkonna ning rahvusvahelise ökosüsteemiga ühinemiseks siiski Eestis pädevate asutuste konsolideeritud NAP eelduslikult kõige toimivam lahendus. Seejuures on oluliseks NAP kasuks rääkivaks argumendiks ka once-only (andmete ühekordse sisestamise ja küsimise) põhimõtte rakendamine , mis on tuttav ka teistest poliitikavaldkondadest, kus piiriülene infovahetus juba toimub . Vaatluse all on järgmised stsenaariumid: NA P on erasektori omandis – NAP on eraalgatuslik teenuse pakkuja, kes peab tagama turul võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja neutraalsuse teenuste osutamisel. Teenus arendatakse välja ettevõtte poolt leitud vahenditega ning selle jätkusuutlikkus tagatakse teenustasudega; NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena – sama mis eelmine, kuid rahastusmudel on tagatud riigi poolt, riigihanke kaudu. Teenusepakkuja leiab vahendid teenuse väljaarendamiseks ka teenustasude kaudu; NAP on avaliku sektori asutuse omandis – NAP on riigiasutuse omanduses/avaliku teenusena; NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis – NAP on riigi omanduses oleva ettevõtte omanduses ja osutab teenust neutraalse, võib-olla ka monopoolse seisundi kaudu; NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis ehk toimib PPP vormis – NAP on ühiselt rahastatud ja loodud teenus : Eestis k eskne NAP puudub – eeldab, et teenust teeb välispartner, mis katab ära ka Eesti pädevate asutuste ühendamise ning liideseid Eesti avalike registritega X-tee kaudu. Analüüsi koostamise perioodil ei ole üheski Euroopa riigis eFTI juurdepääsupunkti veel loodud , kuigi on loodud prototüüplahendusi ja sarnaseid lahendusi teistele valdkondadele. Eesti eestvedamisel ja käesoleva analüüsi partnerite osalusel Balti mere regioonis läbi viidud kolme valdkondliku projekti - DIGINNO , DIGINNO-Proto ja DINNOCAP - raames vaadeldud erinevaid praktilisi lahendusi paberivaba kaubaveo korraldamiseks. Nende projektide raames on ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola koostöös arendatud ja testitud piiriülese e-veoselehe/eCMR indekseerimise ja indeksregistrite võrgustiku prototüüp , mis oma olemuselt peegeldab juurdepääsupunkti funktsionaalsusi ja piiriülest rakendamist. Nimetatud prototüüp keskendus eeskätt ÜRO konventsiooni ja selle lisaprotokol li alusel maanteekaubaveo CMR elektroonilise versiooni kättesaadavuse näidisjuhtumile, mis tõestas pädevate asutuste ja e-veoselehe teenusepakkujate vahel toimuvate päringute toimivust nii siseriiklike kui piiriüleste päringute puhul. Prototüübi lahendus on arhitektuurselt sobilik ka eFTI rakendamiseks. Käesolev töö koosneb kaheteistkümnest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab lähteülesannet ning erinevates töö osades kasutatud metoodikat. Teine peatükk kirjeldab NAP planeerimise lähteolukorda ning kaubaveoteabe tänast ja tulevast infovahetust ning NAP rolli selles. Kolmas peatükk käsitleb eFTI ja NAP loomise õiguslikku raamistikku. Neljas peatükk kirjeldab eFTI ja maanteekaubaveo veoselehe juurdepääsupunkti arhitektuuri, funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid nõudeid, mida analüüsi perioodil NAP funktsioonidena nähakse. Viies peatükk käsitleb rahvusvahelisi arenguid ja projektide kulgu, mis sama valdkonna arendustega tegelevad. Kuues ja seitsmes peatükk vaatlevad lähemalt eelpool kirjeldatud etteantud kuue stsenaariumi tugevusi, nõrkusi ning järeldusi ning vaadeldavate alternatiivide finantsanalüüsi. Kaheksas peatükk kirjeldab analüüsiprojekti keskel tellijaga koosöös välja valitud kolme stsenaariumi valiku protsessi , nende välja valitud stsenaariumite täpsustatud finantsanalüüsi . Üheksas peatükk esitleb nende kolme valitud stsenaariumi teekaarte aastani 2025, mil eFTI määrus jõustub. Kümnes peatükk avab lähemalt, millise asutuse vastutusalas peaks NAP olema juhul kui NAP loob ning seda omab avalik sektor ise. Üheteistkümnes peatükk sisaldab diskussiooni ja NAP omandivormiga seotud väljakutseid. Kaheteistkümnes peatükk konsolideerib ettepanekud. Tööl on kolm lisa. REF _Ref100042919 \h Lisa 1: Intervjueeritute nimekiri sisaldab intervjueeritute nimekirja , REF _Ref100042949 \h Lisa 2: Majandusanalüüs majandusanalüüsi ning REF _Ref100042960 \h Lisa 3: Täpsustatud majandusanalüüs (kolm potentsiaalsemat alternatiivi) t äpsustatud majandusanalüüsi kolme väljavalitud ehk potentsiaalseima alternatiivi võtmes. Tööl on kokkuvõte ning inglisekeelne kokkuvõte. Metoodika kirjeldus Käesolev analüüs on koostatud riigihanke - „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs”, viitenumber 239359 - tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning edukaks tunnistatud pakkumusele. Analüüs viidi läbi perioodil september 2021 - märts 2022. Analüüsi etapid Analüüsi läbiviimiseks koostati tegevuskava ja täpsustati metoodika, mis vastaks riigihanke lähteülesandele ja võimaldaks saavutada püstitatud eesmärke . Töö viidi ellu neljas etapis: Projekti ettevalmistavate tegevuste raames toimus Tellija ja Pakkuja projektimeeskondade ootuste ja arusaamade ühtlustamine, mille tulemustest lähtuvalt täpsustati projektiplaani ja ajakava ning dokumendianalüüsi aluseks olevat dokumentide nimekirja. Teises etapis toimus stsenaariumite kirjeldamine, sh välispraktikate analüüs, SWOT, majandus- ja õigusanalüüs. Teises etapis viidi läbi ka intervjuud ette nähtud sidusgruppide esindajate ja ekspertidega. Kolmandas etapis toimus kolme potentsiaalseima stsenaariumi valik ja nende detailsem kirjeldamine, sh majandus- ja õigusanalüüsi täpsustamine, funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldamine, arhitektuurse vaate, rahastusmudelite ja teekaartide loomine. Neljandas etapis , projekti kokkuvõtvate tegevuste raames , toimus analüüsi kokkuvõtete konsolideerimine , valideerimisseminarid, lõplike dokumentide koostamine ja Tellijale tutvustamine, üle andmine. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . ANALÜÜSI TEGEVUSED JA METOODIKA Dokumendia nalüüs Dokumendianalüüs sisaldas seni valdkonnas avaldatud informatsiooni konsolideerimist avamaks NAP tausta, olemust ning teadaolevat informatsiooni eFTI andmevahetuse keskkonna , eFTI NAP ja e-veoselehe NAP planeerimiseks ning rakendamiseks . NAP arendus- ja toimimismudeli hindamiseks olid vaatluse all erinevad asjassepuutuvad arengukavad, uuringud ja analüüsid. Arvesse on võetud Transpordi- ja Liikuvuse arengukava ITF/OECD poolt koostatud taustauuringu , Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2023 eelnõu materjalid , samuti Eesti reaalaja majanduse visiooni dokumentatsioon . Oluliseks sisendiks olid DIGINNO, DIGINNO-Proto ja DINNOCAP projektide dokumentatsioon , lõppraportid ja lisad. Samuti olid sisendiks projektide raames ning nende valguses koostatud dokumendid, sh p iiriüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs , eCMR rakendamise teekaart Balti mere regiooni s , Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise teekaart . Lähemaks vaatluseks NAP toimimise hindamisel olid ka piirüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs , reaalajamajanduse mõjuanalüüsi lõppraport . Täiendavad dokumendid, mi da töö jaoks analüüsiti, olid Accelerate Estonia eCMR projekti juriidiline analüüs ja määruse seletuskiri , Digital Transport and Logistics Forumi töödokumentatsioon ning e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamine projekti informatsioon. Õ igusanalüüs Õigusanalüüs sisaldas juba vastu võetud eFTI määrusele ning teistele valdkonnas rakendatud õigusaktidele vaatlust , mis on valdkonnas rakendatud . Selle raames vaadeldi lähemalt nii eFTI määrust , määruse kohaldamisala õigusakte , veel koostamisel olevate delegeeritud ja rakendusaktide ettevalmistavat dokumentatsiooni ning määruse ettepanekuga kaasnenud mõjuanalüüsi dokumentatsiooni . Seoses e-veoselehe rakendamisega vaadeldi CMR konventsiooni ja selle lisaprotokolli ning selle siseriikliku ning üle-euroopalise jõustamise hetkeseisu. Võeti arvesse ka Mobiilisuspaketi puutumust NAP loomisesse . Analüüsiti ka teiste valdkondade juurdepääsupunktide, eeskätt ITS direktiivi NAPi ning selle rakendamist võimalike ühisosade tuvastamiseks. Arvestati täna eraldiseisvate merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkondade määruse , EL tolliseadustiku määruse , ohtlike kaupade rahvusvahelise veo , rahvusvahelise jäätmeveo ning muude õigusaktidega, mis jäävad eFTI määruse otsesest rakendusalast välja, kuid on tihedalt kaubaveoinfoga seotud. Vaatluse all oli ka siseriiklik õigus, mis rahvusvahelised õigusaktid ja konventsioonid konsolideerib ning samuti siseriiklikud protseduurid jõustab, sh ennekõike autoveoseadus , võlaõigusseadus ning liiklusseadus . Täiendavalt vaadeldi eIDAS määrust , eIDAS määruse muutmise ettepanekut ja IKÜM (GDPR) määrust füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel . Samuti sisaldas õigusanalüüs informatsiooni süstematiseerimist, mis puudutab alles koostamisel olevaid eFTIga seo t ud otseseid õigusakte, millel on otsene mõju NAP rakendamisele – s.o. eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid, mis võetakse eeldatavalt vastu 2023. aastal. . Seejuures lisati õigusanalüüsi lähtepunktist tulenevalt aruandesse informatsiooni, mis on aruande koostamise hetkeks õigusaktide ettevalmistamiseks juba teada olev info, kuigi selle sisu ei pruugi olla lõplik ega ole õiguslikult siduv. Stsenaariumite analüüsi metoodika Tellija poolt ette antud NAP toimimismudelite s tsenaariumite alternatiivide hindamiseks ja sisendi saamiseks viidi läbi fookusgrupiintervjuud Tellija poolt etteantud asutuste, organisatsioonide ning ettevõtete esindajatega ( v t REF _Ref100043354 \h Lisa 1: Intervjueeritute nimekiri ) . Kogutud sisend konsolideeriti. SWOT metoodika alusel kirjeldati iga stsenaariumi puhul: t ugevused ; n õr kused ; o hud; v õimalused. Intervjuudest saadud sisendit täiendati ja süstematiseeriti S WOT analüüsi raames kombineerides kategooriates PESTEL metoodikat ehk süstematiseeriti saadud tulemused ning täiendati täiendavate vaatluskomponentidega PESTEL metoodikast eraldatud peamiste järgmiste kriteeriumite gruppidega: majanduslikud argumendid, nt teenuse tasuvusele või ülalpidamisele rakenduvad asjaolud ; tehnoloogilised argumendid; õiguslikud argumendid; operatiivsed argumendid, sh otsustuskiirus ja paindlikkus arenduseks vajalike tegevuste korraldamisel; koostöö sidusgruppidega. Eristuvad komponendid alternatiivide võrdlemisel ja osade kaalumisel olid: l ahenduse loomise suhteline lihtsus või keerukus - ü henduste loomine riigiasutuste ja teenuse kasutajatega; riskide haldamise ja maandamise suhteline lihtsus või keerukus ; õiguspiirangute haldamise ja maandamise suhteline lihtsus või keerukus . O sa SWOT eristuskriteeriume ei kajastu tabelites , kuivõrd nõue kehtib kõikidele stsenaariumitele võrdselt; Turvalisus, sest on universaalne kõikide stsenaariumite kontekstis; varundamine ja varuserveri kaudu teenuse pidamine tõrgete puhul kuivõrd see rakendub ühtmoodi kõikide stsenaariumite puhul ; teenuse ülevõtmine juhul kui teenus ei ole kättesaadav/lõpeb; tehniliste või tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavuse suhteline keerukus. SWOT analüüsi tulemusel kaardistati iga alternatiivi olulisemad kriteeriumid. SWOT metoodika ei anna alust parima alternatiivi väljaselgitamiseks vaid avab iga alternatiivi tugevusi, nõrkuseid, ohtusid ja võimalusi. Parima alternatiivi valikuks läbi majandusanalüüs ja aruteluseminarid juhtrühma ning Tellijaga. K olme potentsiaalsema stsenaariumi valiku metoodika Projekti jaoks loodi uus kombineeritud ja juhtumile kohandatud valikukriteeriumite komplekt ja metoodika, mille kohaselt kasutatakse kahe etapilist hindamist: kõiki alternatiive hinnat i : arvestades laiendatud SWOT analüüsi tulemusi , kriitiliste tegurite valguses. Kriitilised tegurid võivad olla sellised kategooriad või nõuded, mille korral on kriteeriumi täitmata jätmine välistavaks asjaoluks, et nimetatud alternatiiviga edasi minna. Selline välistamismetoodika on kasutusel näiteks õiguspraktikas. majandusanalüüsi tulemuste alusel, st tuuakse välja kõige perspektiivikamad ja jäetakse kõrvale need, mis majandusanalüüsi vaates osutuksid raskesti realiseeritavaks. teises etapis hinnat i kolme potentsiaalsemat alternatiivi täpsustatud analüüsi tulemustele tuginedes, tehes ettepanekud kõige potentsiaalsemaks alternatiiviks. S tsenaariumi m ajandusanalüüsi metoodika Majandusanalüüs koosneb järgmistest osadest: alternatiivide võrdlev mudeldatud kulude-tulude analüüs . Võrdluses on täpsustatud, millised on eeldatavad kulud ning tulud NAP loomise esimeseks viieks aastaks, nende võimalik struktuur, hinnangulised mahud ja erinevused alternatiivide lõikes. analüüs ja võrdlus ( vormistatuna tabelina ) riigipoolse panuse kohta NAP loomiseks ja ülalpidamiseks alternatiivide lõikes analüüs ja võrdlus ( tabelina ) , kus on toodud 5 aasta kasum/kahjum NAP omaniku vaatest , võrdlev tabel, kus on toodud kasum/kahjum NAP omaniku vaatest, jättes arvestamata välisturgude potentsiaalse tulu kõikide kuue alternatiivi majandusanalüüs. Kõikide kulude puhul on arvestatud olukorraga, kus NAPi omanikul ei ole endal täielikku kompetentsi või ressursse tegevuse elluviimiseks. Samuti on arvesse võetud hanke korraldamise kulu. Juhul kui asutuses on juba olemas hankespetsialistid, siis saab see tegevus olema ilmselt nende töö ja täiendavat kulu eeldatavalt ei teki (nende töötasu on juba asutuse eelarves). S eega on analüüsis ja potentsiaalses kulu arvestuses siiski välja toodud kuivõrd tegu on lisategevuse ga ning täiendavate vahendite vajalikkus kulu tegevuseks ei pruugi igal mõnel juhul realiseeruda. Töötasude arvutamisel on aluseks võetud senistes uuringutes kasutatud palgaarvestus, sh ühe töökoha maksumus IT arenduses ja avalikus sektoris, lisaks on töötasu võrreldud Fontes palgauuringute dokumentatsiooniga . Tasude ulatus on võrreldud erinevate projektide tasuvusanalüüsidega ning valideeritud era- ja avaliku sektori ekspertidega. Turu mahu arvestamise metoodika ja allikad Turu mahu arvutamiseks nii Eesti, lähiriikide kui kogu Euroopa osas tuleb kasutada kaudset mudelit, sest veoselehtede arvu Statistikaamet ega Eurostat ei kogu . Turu mahu arvestamise metoodikana kasutati Single Window koostöövõrgustikus varem välja töötatud ja seni rakendatud turumahu analüüsi mudelit , ettevõtete statistilist analüüsi ning modelleerimist eksperthinnangute toel. Analüüsi alusvalimina kasutati suurimate ettevõtete statistilisi andmeid, mis summaarselt moodustab 27% Eesti rahvusvaheliste autovedude turust. Suured rahvusvahelised logistikaettevõtted tegelevad nii otsevedude kui ka konsolideeritud saadetistega. Vedudel läbi terminalivõrgustiku ei väljastata igale rahvusvahelisele kaubasaadetisele eraldi CMR veokirja vaid koostatakse üks veokiri konsolideeritud saadetiste (veovahendi) kohta, mis liiguvad terminalide vahel. Samas liiguvad ühes saadetises tihti ka mitme kliendi kaubad, millel on igal oma CMR. Eksperthinnangutel tuginevalt tuleviku digitaliseeritud protsesside korral ei ole otstarbekas ühise saatedokumendi koostamine saadetiste grupeerimisel vaid kasutatakse lähepunktist sihtpunktini ühtset saadetise põhist andmepaketti. See tähendab, et tuleviku digitaliseeritud protsesside korral võib lugeda saadetiste arvu võrdseks digitaalsete eCMR veokirjade arvuga. Eksperthinnangutele ja valimettevõtete mahtudele ning turuosaliste arvamusele tuginedes hinnatakse Eestis liikuvate rahvusvaheliste saadetiste koguarvuks 3,5 miljonit saadetist aastas ning need on saadetised, mille jaoks on tõenäoliselt vaja NAPi. Prognoositud mahud ei kajasta pakisaadetisi ning Eesti ettevõtete vahelisi siseriiklikke vedusid. NAP tasu (teenuse hinna) arvutuse metoodika Teenuse hinna arvutamiseks võeti arvesse investeeringute vajadust ning prognoositavaid kulusid ning analüüsil kasutati nii protsessi- kui tootepõhiseid ning tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid. Prognoositavate kulude maht (sh töömaht) tugineb varasematele sarnastele analüüsidele tehtud hinnangutel ning töö teostaja eksperthinnangutel. Lisaks konsulteeriti RIA ja välisriikide esindajatega, kus NAP on teistes valdkondades rakendatud hindamaks tasu võtmise võimalikkust era- ja avaliku sektori omanike puhul. Samuti oli aluseks eeldatava ja turul praegu aktsepteeritava veoselehe hinna arvutus ning maksimaalne hind. Ning sellest tulenevalt maksimaalne osa, mida eFTI teenuseosutaja oleks valmis NAPile maksma, et tagada dokumendi leitavus (seda nii era- kui avaliku sektori teenuse puhul) . Juurdepääsupunkti funktsionaalsete ja RISTFUNTKSIONAALSETE ehk mittefunktsionaalsete nõuete metoodika Kuivõrd NAP on päringuvahenduskeskkond eFTI platvormide ja pädevate asutuste infosüsteemide ning teiste NAPide vahel , siis laienevad sellele eFTI laiema andmevahetuse keskkonna arhitektuuri nõuded. Käesolevas töös kajastatud nõuete sisendiks on eFTI määruse detailid, DTLF eFTI funktsionaalsete ja tehniliste aspektide alamtöögruppide ning selle ekspertide töö, väljatöötatud eFTI arhitektuurinõuded ning nõuete kategoriseerimise info seisuga märts 2022. Funktsionaalsete nõuete all mõeldakse kirjeldatakse loodava süsteemi funktsioonid koos selgitustega ehk mida infosüsteemis või andmevahetusplatvormi kaudu peab saama teha. NAP loomise funktsionaalsete nõuete kirjeldamise aluseks käesolevas töös on eFTI määruse ja DTLF töö informatsioon, millest tulenevalt nõuded soovitustena üle- euroopaliselt luuakse ning mille puhul käesoleva töö koostamise aja l kindlad õiguslikud otsused veel puuduvad . Mittefunktsionaalsete ehk ristfunktsionaalsete nõuete all kirjeldatakse tingimusi, millele peab infosüsteem nende funktsioonide täitmisel vastama. Aluseks on eFTI määruse nõuded ning delegeeritud- ja rakendusaktide ettevalmistav dokumentatsioon. T äiendavaks aluseks Eestis on peamiselt MKMi digiriigi ristfunktsionaalse d nõu ded , mis on Digiriigi Arhitektuurinõukogu poolt kokkulepitud avaliku sektori tarkvara-arenduse ristfunktsionaalsuse tagamiseks välja töötatud raamistik. Vastavad nõuded on välja toodud järgmistes kategooriates : arendus (development) , rakendamine (deployment) , arhitektuur ( architecture ) , kvaliteet (quality) , turvalisus ( security ) , a ndmed (data) ning antud töös on nimekirjast välja toodud olulisimad, mis seni juurdepääsupunkti-teemalistes analüüsides ja eeltöödes käsitlust leidnud funktsioonidega haakuvad . Samuti on mittefunktsionaalsed nõuded seotud ISO/IEC 25021 standardi rakendamisega üldiselt ning need on struktureeritud järgmiselt: funktsionaalsus, töökindlus, kasutuskõlblikkus, tõhusus, hooldatavus, porditavas. Nende mõistete sisse kuuluvad funktsionaalsused, mis kätkevad sobivust, turvalisust, tõrketaluvust, ressursikasutust, muudetavust, stabiilsust, testitavust, sobitatavust ja koostalitlusvõimet. Lähteolukord ja ootus seoses elektroonilise kaubaveo teabe vahetusega Võimalused e-veoselehtede siseriiklikuks ja piiriüleseks kasutamiseks ning nendelt andmete pärimiseks ja harmoniseeritud viisil digikujul kasutamiseks ei sõltu üksikuna riigiasutuste või ettevõtete soovist, samuti ei piisa üksikute riikide vastavasisulistest otsustest, sest digitaalsete kauba saatedokumentide rakendamine eeldab kogu veoahela ulatuses osapoolte valmisolekut neid andmeid käidelda. Kuivõrd e-veoselehti on kasutusel vähe ning standardiseeritus on madal, teenusepakkujaid on vähe, piiriüleseid kokkuleppeid vastastikku päringute teostamiseks ei ole algatatud ning puudub tehniline raamistik ja teenused, siis ei ole ka nende digitaalseks kasutuseks seni suuri samme asututud. Nii Eestis kui teistes Euroopa riikides on loodud kaubaveo saatedokumentide andmevahetuse platvorme ja -teenuseid, mis aitavad vahetada infot ettevõtete vahel, kuid ei võimalda siiski täielikult läbi viia kõiki järelevalvetoiminguid tulenevalt tehnoloogilistest, õiguslikest või majanduslikest piirangutest, samuti asjaolust, et antud nõuded ei ole olnud harmoniseeritud . Kuna kaubavedu on mobiilne, ettevõtete ja riikidevaheline protsess, on ühtselt toimiva digitaalse siseturu loomiseks vaja kokku leppida laiapõhjalised reeglid, andmestandardid ja tehnoloogiad , mis võimaldaks tagada andmetele juurdepääsu kõikidele osapooltele ilma, et oleks vaja teha liigseid riikidepõhiseid kohandusi. Seoses eFTI määruse rakendamisega sellised toimingud ka standardiseeritakse ning luuakse alus võrdsele kohtlemisele ning ligipääsudele. Seoses CMR konventsiooni eCMRi puudutava konventsiooni lisa ratifitseerimisega erinevates EL ja naaberriikides on aastate jooksul tekkinud võimalus astuda samme veoselehtede info digitaliseerimiseks ning piiriüleseks nõuete harmoniseerimiseks. Siiski on sellekohane konventsiooni-keskne huvi on ametiasutuste piiriülene koostöö olnud võrdlemisi madal. Koos eFTI määruse ning DIGINNO ja DINNOCAP eCMR piiriülese indekseerimise ning indeksregistrite võrgustiku projektide elluviimisega on tõusnud osapoolte huvi, teadlikkus ja valmidus vastavaid samme astuda ka eCMR valdkonnas ning seda ka samas rütmis eFTI rakendamise planeerimisega . Järgnevalt kirjeldatakse kuidas toimub kaubaveo teabe esitamise ja kontrollimise protsess täna ja millised oleksid muudatused selles protsessis NAPi rakendumisega. Kaubaveoinfo digitaliseerimise lähteolukord Kaubaveoinfo digitaliseerimise eestvedajateks on regionaalselt mitmed sidusgrupid ning samuti Euroopa Komisjon, mis on nii e-veoselehe kui ka üldise laiema kaubaveoinfo digitaliseerimis e prioriteediks seadnud. Veoseliikide-üleselt on levinuimaks dokumentatsiooni vormiks endiselt paberkuju. Siseriiklike vedude puhul nõuavad õigusaktid samuti veodokumentide olemasolu ning see on lubatud ka elektroonilisel kujul. Digitaalsel kujul veoselehed vähendaksid andmete sisestamise kulu ja muudavad seeläbi sektoris tegutsevate ettevõtete töö efektiivsemaks. Ühtlasi annab veodokumentide digitaliseerimine ja veoprotsessi osapooltele ning kontrollijatele nähtavaks tegemine pandeemiate tingimustes võimaluse muuta maanteetransport kontaktivabaks, kus kontrolli teostamine ja info vahetamine veose dokumentatsiooni kohta ei vaja auto peatamist ega autojuhi ning ametniku otsekontakti. Veodokumentide laiaulatuslikum digitaliseerimine ning registrite kättesaadavus on seejuures täiendavaks eeltingimuseks nii eFTI ja riikidevahelise ning ettevõtete - vahelise infovahetuse korraldamiseks, sh ka siseriikliku ja rahvusvaheliste NAP’de edukaks rakendamiseks. Selline lähenemine muudaks kogu tarneahela oluliselt läbipaistvamaks ning suurendaks selle efektiivsust. Igasuguse taristu loomine toimub etappide kaupa ja nii on ka ühtse, veoliikide ülese (multimodaalse) kaubavedude andmevahetuskeskkonna loomine kaugem eesmärk. Kaubaveo dokumentide digitaliseerimine ja eFTI reeglite kehtestamine võimaldab eeskätt: aidata vähendada VKE sektori, aga ka suurettevõtete kaubaveoinfo hoidmise ja edastamise ning pädevatele asutustele esitamisega seotud administratiivseid kulusid; suurendada veondus- ja logistikasektori konkurentsivõimet; suurendada seeläbi ka kaubandus- ja tööstussektorite konkurentsivõimet; vähendada kaubaveost tulenevat keskkonnamõju; tõhustada riikliku järelevalve toiminguid, sh tagada senisest efektiivsem järelevalve kabotaažvedudele . Digitaalsete veodokumentide kasutuselevõtt vähendab varimajanduse (sh pettused, kabotaažvedude reeglite rikkumised, ülekaaluliste koormate vedu jms.) osatähtsust, sest digitaalne andmestik jätab alati jälje tegevusest, asukohtadest isikutest jne. See omakorda kiirendab pettuste uurimist ja muudab lihtsamaks tõendite kogumise. Käibemaksupettuste puhul saab andmete alusel tõendada piiriülese veo toimumist ja seega kaob vajadus menetleda 0-km’ga tehinguid, kuid digitaalsed kinnitused on olemas. Kaob ka vajadus esitada koopiaid kuludokumentidest ning nende menetluse saab automatiseerida. Eespool kirjeldatud hüvede taustal on mitmeid faktoreid, mis on seni pidurdanud paberdokumentatsioonist loobumist. Tuginedes Euroopa Komisjoni 2018 aasta uuringule ja DIGINNO projekti raames koostatud Eesti maanteekaubaveo digitaliseerimise teekaardile, on peamisteks väljakutseteks digitaalsete veodokumentide kohustuslikuks muutmisel: Õiguslikud - seadused nõuavad, et dokumendid oleksid esitatavad paberkujul. Eesti siseselt lubavad õigusaktid küll kasutada ka digitaalseid dokumente, kuid nende kasutamine ei ole kohustuslik. Samad reeglid aga ei kehti kõikides liikmesriikides. Tehnilised - erinevate tarkvarade vahel puudub ühilduvus, mis võimaldaksid infot vahetada. Oskusi puudutavad - paljudel kaubavedude osapooltel, nii inimestel kui ettevõtetel puudub vajalik digipädevus. On osapooli, kel puudub huvi senisest läbipaistvama ja lihtsamini kontrollitava kaubavedude süsteemi vastu. Ärivõimaluste puudumine - erasektoril on seni puudu nud huvi teenuste arendamiseks, sest teenuseid pole saanud turul rakendada . On ettevõtteid, kes on väljenda nud ka kartust , et nende andmed muutuvad kõigi osapoolte jaoks avalikuks , kui infosüsteemid piisavalt turvalised ei ole. Kaubaveo teabe edastamise ja kontrollimise osapooled Traditsiooniliselt hõlmab kaupade tarneahel peamiselt kaupade tootmise, ladustamise ja transpordiga seotud ettevõtteid ning neile tugiteenuseid või infrastruktuuri pakkuvaid muid ettevõtteid. Kaubaveoteabe ja dokumentatsiooni osapoolteks on peamiselt kauba saatja, vedaja ja kauba saaja . EFTI ja maanteekauba veoselehe kontekstis on olulisimateks osapoolteks isikud, kes veoselehte täna allkirjastavad ning tarbijateks ja kasutajateks erinevad teised ettevõtete üksused, töötajad, kes vahetult veo, veo tellimusega kokku ei puutu. Näiteks on veoseleht olulisel kohal arvelduses, aruandluses ning tellimuste teostamise järelevalves. Peale erasektori osapoolte tuleb veodokumentide käitlemisel arvestada ka pädevate asutustega, kes osalevad kaubaveo protsessis neile antud volitustega teostada järelevalve toiminguid liiklusohutuse, keskkonnahoiu või maksuarvestuse huvides. Riik on teostanud järelevalve toiminguid peamiselt paberdokumentide visuaalse kontrollimise kaudu , mis tähendab veoprotsessi peatamist kontrolltegevuste ajaks. Digitaalse tarneahela puhul on aga riik kaasatud võrdse osapoolena ning see võimaldab ristkasutada erinevate registrite ja infosüsteemide andmeid, automatiseerida kontrolltegevused ja optimeerida selleks kaasatud inimressurssi . Selline lähenemine muudab kogu tarneahela oluliselt läbipaistvamaks ning suurendab selle efektiivsust. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollib maanteetranspordi veoste puhul veoki täismassi ja tehnoseisundit, veose kinnitust, juhi juhtimisõiguse ja tööloa kehtivust ning töö- ja puhkeaja reeglitest kinnipidamist, vedaja tegevus- ja veoloa olemasolu, kas tegu võib olla kabotaažveoga, jne. Mitte alati ei soorita ametnikud aga täiskontrolli, eesmärgiks võib olla näiteks veose kontrollimine. Tihtipeale mängib kontrollide puhul rolli ettevõtja või juhi varasem profiil (riskianalüüs). Sarnase riskianalüüsi põhjal inspekteerivad veokeid Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ametnikud, kelle kontrolli valdkonda kuuluvad eelkõige võimaliku salakaubaveo, maksupettuse või mõne muu majanduskuriteo ennetamine, takistamine või tuvastamine. Riiklikest institutsioonidest on kaubavedudega seotud infost huvitatud ka Transpordiamet (TRAM) , kes väljastab erilubasid lubatust raskemate vedude teostamiseks, võttes arvesse tee ja sildade seisukorda kavandataval marsruudil. Transpordiamet on ka riiklikuks tellijaks riigiteede ehitamisel ja hooldustöödel ning huvitub seeläbi veose kaalu, sortimendi ja päritolu informatsioonist (nt. kas materjal tuleb õigest karjäärist, vastab päritolu sertifikaadile ja tingimustele). Keskkonnaamet teostab järelevalvetoiminguid keskkonnamõju vähendamise eesmärgil ning eelkõige huvitub teatud veoliikidest nagu jäätmete, vedelkütuste, kemikaalide ja teiste keskkonnale ohtlike veoste informatsioonist. Samuti teostab järelevalvet metsavedudele. Põllumajandus- ja toiduamet (varasem Veterinaar- ja toiduameti) valdkonda kuulub elusloomade ja toiduainete vedude järelevalve teostamine, milleks teatud puhkudel rakendatakse ka erilubade taotlemise protsessi ning Päästeamet vajab operatiivset infot võimalike ohtlike veoste kohta liiklusõnnetuse toimumise korral, milles üheks osapooleks on veok. Elektroonilise kaubaveo teabe vastu tunneb huvi ka Statistikaamet , keda ei saa pidada kontrolli- ega järelevalveasutuseks, kuid kellele peavad ettevõtjad iga-aastaselt vedude kohta kas valimi alusel või üldises korras andmeid esitama. Statistikaameti hinnangul võiks elektrooniliste veoselehtede kasutamine suurendada statistika täpsust ja toetada valimi alusel esitatavate andmete kogumist. Muud ametid ja nende nõuded , kellele samuti laiem eFTI informatsioon liikuma peab, kaardistatakse täpsemalt eFTI ettevalmistavas faasis ning vormistatakse eraldi eFTI delegeeritud õigusaktis. Pädevate asutuste järelevalvetegevused ja nõutav dokumentatsioon ning info on reguleeritud siseriikliku õigusega (vt ka pt 3.1. Siseriiklik õigus“), mis tuleneb rahvusvahelistest konventsioonidest ja EL õigusest. Siseriiklikud protseduurid saavad omakorda olema kajastatud eFTI delegeeritud aktides ning täpsem informatsioon iga protseduuri kohta eFTI rakendumisel vajab eraldi kirjeldamist. Kaubaveo teabe edastamise ja kontrollimise tänane protsess (AS-IS) Traditsiooniliselt hõlmab kaupade tarneahel peamiselt kaupade tootmise, ladustamise ja transpordiga seotud ettevõtteid. Riik on pädevate asutuste kaudu teostanud järelevalve toiminguid peamiselt paberdokumentide visuaalse kontrollimise kaudu, mis tähendab kas veoprotsessi peatamist kontrolltegevuste ajaks või vedude-järgselt dokumentide originaalide või koopiate edastamist kontrolli teostavale ametkonnale. Kauba tellija (ehk kauba saaja) ja tarnija (kauba saatja) moodustavad kaupade tellimise ja kaupade koosseisu kohta infokogumid ja kasutavad selleks hetkel erinevaid tarkvarasid. Sisestatakse andmed, millest osa on vajalik tellimuse haldamiseks, osa ka veo tellimiseks ja teostamiseks, sh andmed, mis tuleb lisada eCMR peale või eFTI andmekogumisse ning vajadusel näidata ette ametiasutustele (vt ka REF _Ref100238054 \h Joonis 1 , Etapp I ). Kui alustatakse veo tellimist, muutub vajalikuks ekspedeerijate ja veoettevõtete kaasamine infovahetusse nii veo planeerimiseks kui teostamiseks vajalike otsuste tegemisel. Suuremalt jaolt teostatakse selline infovahetus kombineeritud viisil - osaliselt tarkvara vahendusel, osaliselt e-mailitsi, kuid harva ühendatud platvormi või teenuse kaudu. Andmetesse lisatakse info veo toimumise ja detailide kohta, sh lisatakse vedaja ettevõtte kontaktid, kontrollitakse veolubade olemasolu, lisatakse märge veoki ja treileri kohta. Kui tegu on siseriikliku veoga, tuleb koostada vastavalt kauba liigile veokiri. Kui on tegu rahvusvahelise veoga, siis kuulub nii veo tellija kui veoettevõtte vastutusse ka kaupade ja veo infot sisaldava CMR konventsiooni-järgsete veodokumentide komplekteerimine koos lisadokumentidega (vt ka REF _Ref100238054 \h Joonis 1 , etapp II ). Veoettevõtte ehk vedaja vastutada on veoks vajalike ja pädevatele asutustele esitamiseks vajalike lisadokumentide olemasolu tagamine. Veoselehe koostamine toimub vastava tarkvara vahendusel või paberil ning mõlemal juhul koostatakse veoselehest kolm eksemplari, mis allkirjastatakse. Lisatakse täiendavad nõutud dokumendid, lubade koopiad jm seadusest tulenev dokumentatsioon. Analüüsi koostamise perioodil on rahvusvahelistest vedudest vaid väga väike hulk teostatud eCMR toel, seda enamasti üksikute juba koostöös partnerite vahel, mitmepoolselt liidestatud platvormtarkvara abil. Aktiivse veo perioodil toimub dokumentide hoidmine kauba saatja ning veoki juhi poolt. Kui peaks pädevate asutuste poolt läbi viidama dokumentide kontroll, on selleks tarvis veok peatada ning juhi poolt dokumendid esitada ( REF _Ref100238054 \h Joonis 1 , etapp III ). Antud etapis ei saa toimuda veoselehe muutmist rohkem kui ettenähtud ulatuses kommentaaride lisamisega või erandjuhtudel veoki või juhi vahetusega seotud toimingute fikseerimise osas. Kui vedu lõpeb, on vajalikud kõikide osapoolte kinnitused ning kaupade eduka sihtkohta toimetamise fikseerimine ( REF _Ref100238054 \h Joonis 1 , etapp IV ) ning veoselehtede kahe koopia allkirjastamine . Vajadusel märgitakse kaupade riknemise, purunemise või saadetise hilinemisega seotud märkused dokumentidesse. Tänases protsessis kõige enam ressurssi kulutav ning läbipaistmatum tegevus on peale veo lõppu paberil dokumentide puhul originaaleksemp l aride jõudmine saatja, saaja ja vedaja raamatupidamisse, mis on aluseks veo toimumise fakti kinnitamisele ( REF _Ref100238054 \h Joonis 1 , etapp V ). Selles etapis peavad dokumendid olema füüsilisel kulul aluseks ettevõtete omavaheliseks arvelduseks, samuti tuleb need lisada arhiveerimiseks dokumendihoidlasse. Peale veo toimumist võib jätkutegevustena toimuda veodokumentide kontroll pädevate asutuste poolt ( REF _Ref100238054 \h Joonis 1 , etapp 6 ). Selle jaoks on vajalik arhiivis paber-eksemplaride sorteerimine, vajadusel ka originaalide edastamine või skaneerimine pädevate asutuste jaoks. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . CMR ettevalmistuse, kasutuse ja järeltegevuste AS-IS protsessi kirjeldus Rahvusvahelise kaubaveo protsessi jäikust ilmestab asjaolu, et kauba saatedokumendid on täna kohustuslikud paberkujul: Veose dokumendid kui peamised infokandjad läbivad kogu pika teekonna koos autojuhiga; sihtkohas allkirjastatakse need paberdokumendid vastuvõtja ja autojuhi poolt; info edukast veo lõpust ja info saatjani jõudmiseks kasutatakse sageli postiteenust või viib autojuht vedajale jäävate dokumentide eksemplarid esmalt tagasi enda tööandja juurde, kes neilt siis info eduka veo kohta omakorda kauba saatjale edastab. Sellest tulenevalt on kogu protsess väga aeglane ning veo eest tehtavad maksed toimuvad pika ajalise viitega. Samuti ei ole kaubaveo protsess reaalajas digitaalselt jälgitav, mis raskendab kaubaveo osapoolte ja järelevalve asutuste tööd ning vähendab kaubaveo läbipaistvust ka vedajate, kauba tellijate ja saatjate, teiste osapoolte jaoks. Kaubaveoteabe tulevikuprotsess (T O -BE ) Elektroonilise kaubaveoteabe vahetamine ja veoselehe platvormide kasutamine võimaldab e-veoselehti koostada, allkirjastada ning kontrolli teostada nõuetele vastavate eFTI keskkondade kaudu ning maksimaalselt ilma veoprotsessi katkestamata või ettevõtete poolt andmete esitamiseks liigseid lisategevusi nõudmata. Digitaalsete veodokumentide kontrollimisel tuleb praeguses olukorras lisaks sõiduki peatamisele teha päringud mitmele erinevale teenusepakkujale. Pärimise protsessi keerukus ja ajamaht on tinginud olukorra, kus paberdokumentide esitamine ja kontrollimine on sageli digitaalsete veodokumentidega võrreldes lihtsam ja kiirem. Kui maanteekaubaveo informatsioon oleks koondatud ühte võrgustikku, siis annaks see võimaluse teostada reaalajas järelevalvet kogu vajaliku andmestiku osas (näiteks kaubaveodokument CMR, tegevusluba, juhi andmed jms). Lisaks aitab see koguda statistilist infot, teostada põhjendatud kontrolli, viia läbi riskianalüüsi või ning liiklusõnnetuse korral saada kiire juurdepääs veose ja kauba informatsioonile. Kui vedu saaks toimuda täielikult eCMR toel, siis toimuks e-veoselehe aktiveerimine e-veoselehe keskkonnas (e-veoselehe teenusepakkuja juures, eFTI platvormil). Kui rakenduks juurdepääsupunktide puhul põhimõte, et iga tekitatud veoseleht on vajalik NAP süsteemis indekseerida, siis sellisel juhul toimuks tulevikus selles etapis ka veoselehe indekseerimine ehk aktiveerimine. Kui tulevikus on kasutusel elektroonilised andmevahetuslahendused, saab veo lõppemise märkimise puhul veoselehe lõpetada ning vastava info edastada kõikidele seotud osapooltele ühe kirjega. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . TO-BE protsessi kirjeldus Oluline on siinkohal siiski märkida, et tänane eFTI määruse ja selle rakendamine kõiki loetletud probleeme siiski ära ei lahenda, kuna selle kohaldumisala ei ole nii lai ja jätab esialgu välja kõik veoki ja selle juhiga seotud informatsiooni. Siiski oleks nii kaug-kontrolli kui täiendavate lubade otsingu ja riiklike registrite päringute vahendamine oluline samm edasi. Olemasolevad e-veoselehtede lahendused eestis Digitaalsete kaubaveodokumentide puhul on Eestis välja arendatud juba väike hulk nii rahvusvahelise kui siseriikliku suunitlusega lahendus i . Rahvusvaheliste vedude toetamiseks arendas ERAA 2017-2018 eCMR tarkvara MobiCarnet , mis aga paraku kasutust ei leidnud tulenevalt rahvusvahelise taristu puudumisest, mis võimaldaks e-veoselehti piiriülestel vedudel rakendada. Samas on ettevõte Ospentos AS edukalt oma töös suutnud rakendada e-veoselehti lennukaupadele, mida veetakse maanteel Euroopa lennujaamadest Eesti terminali ja vastupidi Eesti teenusepakkuja QStep vahendusel. Ettevõte on enda tarbeks välja arendanud nii e-airwaybill kui eCMRi ristkasutuse vaatamata asjaolule, et maanteel kontrollimiseks tuleb autojuhil siiski ette näidata paberdokumendid. Lisaks nimetatud lahendustele on Eestis veel mitmeid ettevõtteid, kes enda infosüsteemid on viinud valmidusse, mis väikeste täiendustega on võimelised koostama ja vahendama ka e-veoselehti. Siseriiklikult on digitaalne e-veoselehtede kasutus oluliselt hoogustunud: metsavedu, killustiku ja liiva vedu ning teraviljavedu on aina enam teostatud e-veoselehtedega ning a reng on toimunud tänu sektoris sõlmitud koostöökokkulepe te le, aga ka avaliku sektori nõuetele e-veoselehtede kasutuselevõtuks . Metsa- ja puidumaterjali veol on kasutatud ELVIS -süsteemis e-veoselehti juba 15 aastat ning ELVIS’e kasutus kogu metsavedudest on olnud ligi 90%. Tänaseks on ELVIS teenuse kasutamine suletud ja selle asemele arendat ud uus süsteem EV R , milles registreeritakse e-veoselehed erinevatest metsahaldustarkvaradest ning lehti saab lisada ka kasutajaliidese kaudu. Lahenduse Lahendust arendab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) . Andmete pärimine on avatud asjakohastele pädevatele asutustele nagu Keskkonnainspektsioon ja Maksu- ja Tolliamet. Killustiku ja tee de -ehituses vajaliku materjali siseriiklikus transpordis on e-veoselehe teenuste kasutust on edukalt mõjutanud ja piloteerinud Transpordiamet (varasem Maanteeamet). Alates 2021 . aasta st on teedeehituse riigihangetes materjali veo, sh materjali päritolu, toote tüübi ja kaalu hindamise eesmärgil e-veoselehtede kasutus tehtud pakkujatele kohustuslikuks. Tänu e-veoselehtede kasutusele on vähenenud ülekaaluliste veoste hulk ja materjalide vedu on muutunud reaalajas jälgitavaks, selle järelevalvet teostab Transpordiamet läbi ehitusjärelevalve partnerite. Suurimaks siseriiklikuks veoselehe teenusepakkujaks on Waybiller , mille mahud on kasvanud nii teedeehituse kui ka muu puistekauba siseriiklikus veos. Lisaks on Waybiller liidestatud sadamas tegutsevate terminalioperaatorite ning karjääride info süsteemidega, mis tagab veoste välja saatmisel ja vastuvõtmisel nende kaalu kontrolli . Näiteks Eesti Killustik AS, kellele kuulub üle 30 karjääri Eestis, on lõpetanud paberisaatelehtede väljastamise ja kõik karjäärist väljuvad koormad vormistatakse Waybilleri e-veoselehega. Teise näitena on PÜ KEVILI juba alates 2019 aastast kogu viljavedu teinud Waybilleri kaudu, vormistades 5000 pabersaatelehte aastas ning tagades oma klientidele (vilja müüjatele) usalduse vedajate ja tellimuste teostamise suhtes kuna kõik osapooled on teadlikud, kes, millal ja kui palju vilja autole laadis ning millal kaup kohale jõudis. Suurettevõtete hulgas on ka neid, kes on arendanud välja oma partnerite vahel kasutamiseks oma e-veoselehe platvormi. Näiteks Graanul Invest on arendanud digivärava hakkepuidu ja toormaterjali vedudele ning samuti teostab puidugraanulite vedu Riia sadamasse e-veoselehtedega. Täna on erinevatele pädevatele asutustele loodud x-tee kaudu juurdepääs , kuid n ende erasektori poolt pakutavate e-teenuste liidestamised riiklike süsteemidega on täna loodud juhtumipõhiselt ning igal on oma platvormile sissepääsuks erinevad reeglid, keskkonnad ning kasutajaliidesed . Selline lahendus on ebaühtlase kvaliteediga, koormab mitmete veoselehe keskkondade suunas päringute teostamisel haldussüsteemi, ei pruugi vastata kasutajagruppide ootustele (nt puudub ametkondadel võimalus andmeid kontrollida läbi pädevate asutuste sisemiste süsteemide) ning ei taga ettevõtete võrdset kohtlemist. J uurdepääsupunkti roll Kuna kaubavedu sisaldab lisaks raporteeritavatele dokumentidele ka dünaamilisi andmeid ning on seotud laiema ettevõtete ja riikide vahelise infovahetuse protsessiga, on üheks lahenduseks ühtselt toimivate järelevalve protsesside kohta kokku leppida reeglid, andmestandardid ja tehnoloogiad, mis võimaldaks tagada andmetele juurdepääsu võimalikult harmoniseeritult nii riigile, teenusepakkujatele kui ka ettevõtetele. Täiendavaks töövahendiks ning päringute vahendamise keskseks töövahendiks võiks olla j uurdepääsupunkt ehk päringute vahenduskeskus, mis seob osapooled selleks, et pädevad asutused ei peaks looma ühendusi või teostama päringuid ühekaupa eraldi teenusepakkujatele, tagades info võimalikult vähese (ja seega võimalikult kiire) andmete pärimise ja info liikumise. Kaubavedude valdkonnas võiks juurdepääsupunkt(id) olla teenused, mis ühendavad andmevahetuse ja päringud riiklike andmekogude ja erasektori teenusepakkujate vahel, riiklike andmekogude ja teiste riikide vastavate juurdepääsupunktide vahel ning ka võimalusel erasektori e-teenuste vahel olukorras, kus on vaja kasutada riiklike andmekogude infot. Sel moel saaks luua ühtsetel reeglitel toimiva kaubavedude andmestiku võrgustiku, mis võimaldab automatiseerida riikliku järelevalve protsesse, aga ka toetada ettevõtete äriprotsesse. Samuti võimaldab juurdepääsupunktide võrgustik saada samasisulist infot ka teiste riikide infosüsteemidest või era-teenusplatvormidelt kui vastav liidestus on tehtud. Maanteekaubaveo e-veoselehe juurdepääsupunkt võimaldaks näiteks nii siseriikliku kui rahvusvahelise veo dokumente pärida ühe keskkonna kaudu sõltumata nende dokumentide koostamise ja haldamise teenusplatvormist. Laiema ja multimodaalse transpordi eFTI NAPi esmane ülesanne on võimaldada riiklikel (ka teiste liikmesriikide) järelevalveasutustel teostada kontrollpäringuid kõikidesse e-veoselehe teenustesse, mis on tunnistatud vastavaks eFTI nõuetele, vahendada eFTI teenusepakkujate poolt koostatud e-veodokumente, võimalik, et selle käigus valideerida nende vastavust kehtestatud andmestandardile , et toimingut oleks võimalik sujuvalt teostada. Seda siis läbi kõikide veoliikide ja üle Euroopa Liidu ühtsena. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . NAPi ASETUMINE e FTI ÕIGUSRUUMIS (allikas: DLTF) NAP peaks võimaldama pädevate asutuste poolt andmete pärimist eFTI platvormidelt olenemata sellest, millise eFTI teenuse pakkuja teenuseid või millises Euroopa riigis ettevõtted kasutavad või millise NAPi kaudu teostab päringu riiklik asutus või amet. Lisaks siseriiklikele päringutele peab NAPi kaudu saama teha päringuid ka teistesse riikidesse sealsetele eFTI platvormidele. NAPi kaudu tehtavate päringute eesmärk on saada ülevaade nii andmete olemasolust, terviklikkusest kui sisust vastavalt kokkulepitud andmestandardile. NAP osaleb veoselehe ja transpordidokumentatsiooni kontrollis aktiivse veo ajal (siseriiklik päring, siseriiklik päring teiste riikide NAPide ja eFTI platvormide suunal või välisriigi päring Eesti eFTI platvormide suunal). Samuti on NAP funktsiooniks võtmedokumentide ehk veoselehtede aktiveerimise ja publitseerimi s e ja veo lõppemise l veoselehe sulgemise ehk deaktiveerimise puhul nende toimingute regist r eerimine ehk veo ja veoselehe meta andmete registreerimine ehk veoselehe indekseerimi ne ning indeksi sulgemine . Võimalik, et see protsess saab olema minimaalse andmekoosseisuga toiming, milles eFTI platvorm teeb suurema osa ettevalmistusest, kuid ilmselt NAPile selline kohustus siiski jääb. N AP saab osaleda ka veoselehtede järelkontrollis või kinnitamises, et v eoseleh t on olnud indekseeritud. Tulenevalt e-veoselehe kasutuselevõtu analüüsist, DIGINNO-Proto projekti ja DTLF analüüsidest on indekseerimine üheks heaks lahenduseks, mis tagab moodustatud e-veoselehtede autentsuse topeltkinnituse ja valideerimise kõrgetasemelisuse, tõstab usaldust regionaalse ökosüsteemi vastu vältides võimalusi, et eFTI platvorm saaks iseseisvalt dokumendi meta-andmeid muuta/võltsida. Siiski on sellise võltsimise ärahoidmine eFTI platvormide sertifitseerimise süsteemi üks rollidest. Indekseerimine aitab aga peamiselt kaasa info kiiremale leitavusele ning päringute andmemahu ja liikluse vähendamisele puhkudel kui pädev asutus oma päringut teostab. Kui töötatakse välja ja lepitakse kokku lahendus , kuidas on võimalik ilma NAPides registreerimata andmeid kõikide eFTI platvormide pealt ilma otsepäringuteta kõikidele platvormidele päringut saatmata küsida , ei pruugi NAPis veoselehtede indekseerimine hilisemates eFTI rakendamise etappides vajalik olla . NAP olemasolul on vedude tellijad, vedajad ja kauba saajad vabamad otsustama, kelle teenuseid nad kasutavad kuivõrd kõikidele teenusplatvormidele kehtivad samad nõuded ning nad on võrdsete nõuetega kaetud. Samuti on riiklikule järelevalvele loodud üks, ühtne kanal mille kaudu teha kontrollpäringuid liikluses olevatele veokitele või juba lõpetatud veoselehtedele. Kuigi juurdepääsupunktid (NAP või ka CAP) on osapooltevahelise infovahetuse ahela digitaliseerimise s üheks keskseks ressurss iks ja rakendusteguriks , on olu l ine märkida, et NAPi loomine üksi ei loo kogu sektorile digitaliseerimisega kaasnevaid mõjusid . Mõju saavutamiseks on vaja ka ettevõtjate tarkvarade ning eFTI platvormide arengut ning teenuste üldist kasutuselevõttu . Tekkiv lahenduste komplekt toob kaasa väga kõrgeid sotsiaalmajanduslikke ning infotehnoloogilise efektiivsuse mõjusid. NAPi funktsioonid ja võimalused transpordiliikide üleselt Võttes arvesse, et eFTI määrusega kehtestatakse elektroonilise kaubaveo teabe vastuvõtmise kohustus riikidele multimodaalselt, ehk teisisõnu mistahes veoliigi puhul saa b rääkida eFTI teenustest ning sellega tuleb arvestada ka NAP loomisel. Samas on aga eri veoliikide osas olukord erinev ja kõige enam toob NAP i rakendamine kaasa muutuse just maanteevedu del, sest teistel veoliikidel on kas kesksed või ühendatud infovahetuskeskkonnad juba olemas. Lisaks muudele nõuetele on igal veoliigil oma põhiline veokiri/veoseleht/lastikiri, mis on sõltumata oma erinevast nimetusest ja formaadist siiski digitaliseeritud kujul samuti üle NAPi päritav ja kasutatav kui see asjakohane peaks olema. Lennukaupade veol kasutatakse saatedokumendina AWB’d ( Air Waybill ) , mille digitaalne vorm on e-AWB ja valdav osa maailma lennufirmadest on selle kasutuse tänaseks juba omaks võtnud (sh kõik Euroopa liinid). Kuna lennukaupa veetakse nii lennukis kui ka erandkorras lennujaamadevahelisena ka maanteel ( Road Feeder Service ), on selle järelevalve võimaldamiseks oluline tagada vähemalt nende saadetiste registreerimine, indekseerimine ja saadavus NAP kaudu, mille puhul kaetakse osa teekonnast maante el. Raudteevedude puhul on saatedokumentidena kasutusel nii SMGS kui CIM saatek i rjad. Samas puudub vajadus peatada rong saadetiste kontrollimiseks ning infovahetus riigiga on lahendatud infosüsteemide otseliideste või veebikeskkondade kaudu , kuid teenusepakkujate arvu suurenemisel või liidestuste harmoniseerimise eesmärgil võib raudteevedude infovahetuse liitmine eFTI NAPi tuua kaasa aja- ja ressursivõitu . Seda näiteks olukorras, kus raudteeplatvormile on laaditud autotreilerid või konteinerid, millele kehtivad aktiivsed CMRid, kuid mis on mingis veoseveo etapis kombineeritud veona ka raudteel transporditavad. Merevedude puhul on keskseteks dokumentideks lastikiri ( B/L, bill of lading) ning laeva manifest. on Eestis kasutusel EMDE , mis on merenduse keskse kontaktpuntki ( M a ritime Single Window ) nõuetele vastav Eesti portaal ning milles on regist r eeritud kõik Eestisse saabuvate laevade saabumise ja lahkumisega seotud dokumendid . Kuna see süsteem on liidestatud kõikide asjassepuutuvate pädevate asutuste ga, ei ole järelevalve seisukohast vajalik merevedude saatekirjade andmete vahetus t NAP kaudu korraldada . Kuivõrd m aante e vedude veokirjade digitaliseerimise nähtavuse osas kõige suurem puudujääk ning tehnoloogiline mahajäämus, mis tuleneb antud valdkonna killustatusest ja teenuseosutajate paljususest. Maanteevedude puhul lisanduvad ka täiendavad nõuded tulenevalt liikluse- ja keskkonna ohutusest, maksude arvestusest ja vedajale kehtivatest nõuetest. See on ka põhjuseks, miks NAP arhitektuurne lahendus keskendub eelkõige maante e vedudele. Sellest hoolimata on eFTI NAP üheks töövahendiks ka pädevatele asutustele ühe kanali kaudu päringute teostamisel, keskse fookusega toob aga muutuse just siseriiklike kui rahvusvaheliste maanteevedude veoste ja kaubaveoinfo kontrollimises. eFTI nõuetele lisaks tuleb aga arvestada asjaolu, et NAP ei pruugi olla vaid määrusega kehtestatud kohustuste täitmiseks vaid see peab võimald ama luua tingimusi protsesside optimeerimiseks nii riigisiseste, riikideüleste kui ettevõtete vaheliste kaubavedude osas. Õiguslik raamistik NAP loomiseks ja rakendamiseks Kuigi kaupu veetakse lisaks maanteedele ka merel, siseveekogudel, õhus ja raudteedel; kuigi maanteedel veetakse kaupade kõrval ka muud, sh reisijaid ja jäätmeid; ning kuigi maanteekaubavedu reguleerivate õigusaktidega nähakse tarneahelas osalejatele ette kohustused täita, säilitada ja pädevatele asutustele esitada mitte ainult veoselehti, vaid ka muid erinevaid dokumente, keskendub käesolev analüüs maanteekaubaveo elektroonilise kaubaveoteabe juurdepääsupunkti loomise ja opereerimise küsimustele. Eesti teedel toimuvale kaubaveole kohaldatakse nii siseriiklikust kui EL õigusest tulenevaid nõudeid ning neid asjassepuutuvaid rahvusvahelisi konventsioone, millega Eesti on liitunud. Käesoleva analüüsi kontekstis on neist olulisimad järgnevad. Siseriiklik õigus Siseriikliku õiguse kontekstis on e-veoselehtede rakendamisel ning nende võimalikul digitaalsel kasutamisel (kas otse või NAP vahendusel) kõige olulisemateks seadusteks autoveoseadus, võlaõigusseadus ja liiklusseadus . Veoseveo korraldamisel lähtutakse autoveoseadusest osas, mis ei ole teisiti sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes 1071/2009 ja 1072/2009 või välislepingus. Käesoleva analüüsi kontekstis tuleb välislepingute all silmas pidada ennekõike CMR konventsiooni ja selle eCMR lisaprotokolli. Veose saatja ja veoseveo korraldaja vahelisele lepingulisele suhtele kohaldatakse võlaõigusseaduses kaubaveolepingu kohta sätestatut. Autoveoseaduses (AutoVS) sätestatakse autoveo korraldamise alused, veoseveo korraldaja ja veose saatja kohustused, nõuded veoseohutusele, nõuded autovedu teostavale autojuhile, vastutus nõuete rikkumise eest ning riikliku järelevalve korraldus. Võlaõigusseaduse ja eeskätt § 780 kohaselt peab saatja enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe. Liiklusseaduse (LS) § 88 lg 6 kohaselt peavad veoseveol olema juhil lisaks selles paragrahvis nimetatud dokumentidele kaasas ka veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed. Autoveoseaduses on veose elektrooniliste saatedokumentide kasutamist käsitletud ohtliku veose autovedu puudutava § 35 l õike s 11, mille kohaselt peab elektrooniliste saatedokumentide kasutamisel olema veose saatja veebikeskkonnas autenditud või saatedokumendid olema digitaalselt allkirjastatud ning nende kasutamisel peab autojuht riikliku järelevalve teostajale tagama saatedokumentide elektroonilise kättesaadavuse. Autoveoseaduse ja L iiklusseaduse § 88 lg 6 2018. aasta juunist kehtiva sõnastuse aluseks olnud seaduseeln õu seletuskirjas on muuhulgas märgitud: “Kui kasutatakse veose elektroonseid saatedokumente, siis tuleb autojuhil sellise dokumendi olemasolu kas nutitelefoni, kaasaskantava arvuti või muu elektroonilise seadme abil riikliku järelevalve teostajale tõendada (dokumentide esitamise kohustus on sätestatud liiklusseaduse § 38 lõikes 2). Veose saatedokumendid, mis esitatakse elektroonselt, peavad olema sellised, mida on võimalik hiljem, näiteks väärteomenetluse käigus, muutmata kujul esitada. Veose elektroonsed saatedokumendid peavad olema loodud sertifitseeritud või tunnustatud programmide abil ja digitaalselt allkirjastatud või digitempliga kinnitatud. Veose saatedokumentideks võivad olla CMR-saateleht (kasutatakse peamiselt rahvusvahelistel veosevedudel vastavalt CMR konventsioonile) ning veokiri, mida kasutatakse peamiselt riigisisestel veosevedudel vastavalt võlaõigusseadusele.” Kuigi Eesti kehtiv õigus lubab elektroonsete saatedokumentide kasutamist, on asjassepuutuv regulatsioon täna veel üsna üldsõnaline. Selguse puudumine selles, millistel juhtudel ja millises vormis elektroonsete saatedokumentide kasutamine on täna õiguslikult aktsepteeritav ning milline saab olema täpne seis eFTI rakendamisele eelneval üleminekuperioodil, milline rakendumisel , on ilmselt üks olulisemaid nende laiemat kasutuselevõttu takistav asjaolu. EL õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (“eFTI määrus” ), mida hakatakse kohaldama 21. augustist 2024, kehtestatakse liidu territooriumil toimuva kaubaveoga seotud ja õigusnormidega ette nähtud teabe asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahelise elektroonilise edastamise õiguslik raamistik, mis sisaldab: tingimusi, mille alusel peavad pädevad asutused aktsepteerima õigusnormidega ette nähtud teavet, kui asjaomased ettevõtjad on selle teabe elektroonilisel kujul kättesaadavaks teinud; ja teenuste osutamise norme, et asjaomased ettevõtjad saaksid õigusnormidega ette nähtud teabe pädevatele asutustele elektrooniliselt kättesaadavaks teha. eFTI määruse põhjenduspunkti 4 kohaselt on peamiseks põhjuseks, miks ei toimu arengut teabevahetuse lihtsustamise ja suurema tõhususe suunas, mida olemasolevad elektroonilised vahendid võimaldaksid, ühtse õigusraamistiku puudumine liidu tasandil, milles nõutaks, et pädevad asutused aktsepteeriksid seaduse järgi nõutavat asjakohast kaubaveoteavet elektroonilisel kujul. Määruse põhjenduspunktis 13 soovitatakse kaaluda pädevatele asutustele juurdepääsupunktide loomist, et vähendada nii pädevate asutuste kui ka ettevõtjate kulusid. Seejuures toimiksid need juurdepääsupunktid üksnes eFTI keskkondade ja pädevate asutuste vaheliste vahendajatena ning seetõttu ei tohiks neid eFTI andmeid, millele juurdepääsu nad vahendavad, säilitada ega töödelda, välja arvatud eFTI andmete töötlemisega seotud metaandmeid, näiteks järelevalveks või statistilistel eesmärkidel vajalikud töölogid. Määrust kohaldatakse alates 21. augustist 2024, kuid esimesed selle alusel antavad delegeeritud õigusaktid tuleb vastu võtta vähemalt 18 kuud ning esimesed selle rakendusaktid vähemalt 12 kuud enne seda. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . e FTI MÄÄRUSE ÕIGUSLOOME, SH DELEGEERITUD JA RAKENDUSAKTIDE VASTUVÕTMISE AJAKAVA. (ALLIKAS: EUROOPA KOMISJON) Riigiasutuste NAPi puudutavad ja eFTI määruse rakendusaktid on käesoleva aruande koostamise ajal alles ettevalmistamisel ning Euroopa Komisjoni eeldatava ajakava järgi õigusaktide sisu ja ettepanek õigusaktiks avalikult kättesaadav umbes pool aastat enne vastava õigusakti eeldatavat vastuvõtmise aega. Kuna eFTI määruse alusel antavate delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid on alles väljatöötamisel, piirdub käesolev analüüs vaid määruses eneses sätestatuga. Samuti tuleb arvestada, et eFTI määruse esemeline kohaldamisala on piiratud vaid õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega, st liidu territooriumil toimuva kaubaveoga seotud ettevõtjate kohustusega teha pädevatele asutustele kättesaadavaks määruse artikli 2 lõikes 1 loetletud õigusaktides ette nähtud teave ning vastavate pädevate asutuste kohustusega aktsepteerida seda teavet ka juhul, kui see esitatakse elektroonilises vormis. e FTI määruse põhjenduspunkti 7 alusel ei tohiks määrus “piirata Euroopa Parlamendi nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 sätteid, mis käsitlevad jäätmesaadetiste menetlusnõudeid ja tolliasutuste tehtavat kontrolli“. Samuti „ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 või selle alusel vastu võetud rakendus- või delegeeritud õigusaktide ega Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonda käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1239 aruandluskohustust käsitlevad sätteid, sealhulgas neid, mis on seotud tolli- või muude asutuste pädevusega." See tähendab, et need süsteemid saavad toimida iseseisvalt, kuid eFTI platvormid saaksid olla ka nende andmete vahetamise osapooled. Ühendus e-veoselehe või eFTI NAPiga on iseseisev eraldi teema, mis saab rakenduda siis , kui edasine õigusruum seda lubab . Õiguslikult ei kohustata EL-üleselt riike juurdepääsupunkte looma, kuid tõenäoliselt määratletakse NAPi miinimumfunktsionaalsus soovituste vormis ühes või mitmes kõnealustest delegeeritud või rakendusaktist. Juurdepääsupunkti omandivormi ei ole teadaolevalt kavas EL-üleselt reguleerida . Koostamisel olevad eFTI delegeeritud ja rakendusaktid Võimalikud liikmesriikide-ülesed nõuded, millega NAPi loomisel tuleb arvestada tulenevad eFTI määruse erinevatele rakenduse osapooltele, sh asjaomastele ettevõtetele, eFTI keskkondadele, pädevatele asutustele rakenduvatest nõuetest vormistatakse alles koostamisel olevate eFTI delegeeritud ja rakendusaktide kaudu. Õigusaktid võetakse vastu 2023 . aastal ning need on seotud järgmiste eFTI määruse artiklitega : eFTI ühtne andmekogum ning eFTI andmete alamhulgad artikli 7 alusel „Komisjon võtab kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust luues eFTI ühise andmekogumi ja eFTI andmete alamhulgad, sealhulgas vastavad määratlusi ja tehnilisi näitajaid käsitlevad tehnilised kirjeldused iga eFTI ühises andmekogumis ja eFTI andmete alamhulkades oleva andmeelemendi kohta, ning muutes neid seoses asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega, nagu on osutatud artikli 2 lõikes 1. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel teeb komisjon järgmist: a) võtab arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja liidu õigust; ning b) püüab tagada eFTI ühise andmekogumi ja eFTI andmete alamhulkade koostalitlusvõime asjakohaste rahvusvahelisel või liidu tasandil aktsepteeritavate andmemudelitega, kaasa arvatud mitmeliigiliste andmemudelitega“. Nimetatud säte on väga oluline just e-veoselehe ja e CMR NAP aspektist lähtuvalt, sest on oluline, et CMR andmehulk oleks ühtviisi kasututav nii UNECE raamistikus kui EL raamistikus, millest esimene on rakendatud ka väljaspool ELi. Sellekohane delegeeritud akt võetakse eeldatavalt vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023. Ühtne juurdepääsukord ja ühtsed juurdepääsunormid eFTI artikli 8 ja veel koostamisel olevate rakendusaktide alusel. Sh täpsustab: “ Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse ühtsed menetlused ja üksikasjalikud normid, sealhulgas ühtsed tehnilised kirjeldused, pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sealhulgas menetlused õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks ning selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vahel.”, “Lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel püüab komisjon tagada haldusmenetluste tõhususe ning minimeerida nõuete täitmisega seotud kulusid nii asjaomaste ettevõtjate kui ka pädevate asutuste jaoks.” Nimetatud säte on NAP aspektist oluline , kuivõrd kuna sisaldab eeldatavalt ka täpsustusi, milliselt juurdepääsukorra ja normide toimimises on kasutusel NAP ning milline on selle kasutus- ja rakenduskord, juurdepääsud, õigused. Sellekohane rakendusakt võeta kse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023. Nõuded pädevatele asutustele määruse artikli 5 ja alles vastuvõtmisele tulevate delegeeritud õigusakti ja rakendusakti alusel täpsustamaks, kuidas peab riik saama päringuid teostada ja andmeid vastu võtta. Sh. “ Kui asjaomane ettevõtja on teinud käesoleva määruse artikli 4 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks õigusnormidega ette nähtud teabe, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 alusel, aktsepteerivad asjaomased pädevad asutused ka sellist õigusnormidega ette nähtud teavet ilma määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 26 lõigetes 3 ja 4 osutatud kokkuleppeta” ja “Kui artikli 2 lõikes 1 osutatud liidu õigusaktis või liikmesriigi õiguses nõutav õigusnormidega ette nähtud teave vajab ametlikku kinnitamist, nagu tempel või tunnistus, edastab vastav asutus selle kinnituse elektrooniliselt kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaselt kehtestatud nõuetega.” ja “ Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmiseks võtavad liikmesriigid meetmeid, et võimaldada nende kõigil pädevatel asutustel pääseda juurde asjaomaste ettevõtjate poolt artikli 4 kohaselt kättesaadavaks tehtud õigusnormidega ette nähtud teabele ja seda töödelda” Nõuded eFTI keskkondadele ja eFTI teenuseosutajatele eFTI määruse artiklite 9 ja 10 alusel. Need nõuded on NAP aspektist oluli sed, kuna sisaldavad täpsustusi, millisel viisil peavad eFTI platvormid andmed pädevatele asutustele kättesaadavaks tegema ning millised tegevused on vajalik teha eFTI platvormil ning millised NAPil, et saaks toimuda veo meta andmete registreerimine (nö indeksregistri töö). Sellekohane rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 21. augustiks 2023. eFTI keskkondade määruse artikkel 9 ja alles vastuvõtmisel rakendusakti alusel loodavad täpsustused : Isikuandmeid saab töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679; äriteavet saab töödelda vastavalt artiklile 6; pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt artiklites 7 ja 8 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega vastu võetud kirjeldustele; asjaomased ettevõtjad saavad teha teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks kooskõlas artikliga 4; veo ja sellega seotud andmeelementide vahel on võimalik luua kordumatu elektrooniline identifitseerimisühendus, mis sisaldab ka struktureeritud viidet, näiteks kordumatut viitenumbrit, eFTI keskkonnale, kus andmed on kättesaadavad; andmeid saab töödelda üksnes loaga ja kinnitatud juurdepääsu alusel; kogu andmete töötlemine registreeritakse nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada vähemalt iga eraldi töötlemistoiming, toimingu teinud füüsiline või juriidiline isik ning toimingute järjestus iga üksiku andmeelemendi puhul; esialgne andmeelement säilitatakse, kui olemasolevat andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse; andmeid saab arhiveerida ja need on pädevatele asutustele kättesaadavad kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse asjaomased õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded; käesoleva lõike punktis g osutatud töölogid arhiveeritakse ja need jäävad pädevatele asutustele kättesaadavaks auditeerimise eesmärgil ajavahemikuks, mis on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides ja liikmesriigi õiguses, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded, ning järelevalve eesmärgil artiklis 17 osutatud ajavahemikeks; andmed on kaitstud korruptsiooni ja varguse eest ; t öödeldavad andmeelemendid vastavad eFTI ühisele andmekogumile ja eFTI andmete alamhulkadele, mis on moodustatud artiklis 7 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt, ning neid võib töödelda ükskõik millises liidu ametlikus keeles, nagu on ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad teavitamisnõuded. eFTI keskkondade sertifitseerimise sätted määruse artikkel 11 , 12 ja 13 alusel. Nimetatud sätted ja täpsustused on olulised seadmaks, millised on eFTI platvormide ning NAPide ja pädevate asutuste funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete komplekt ning andmevahetuse korralduse alusel seatud eFTI platvormide sertifitseerimisnõuded. Sellekohane delegeeritud akt peaks vastu võetama märtsis 2024. Täiendavalt vormistatakse aktide kaudu ka toimingud ja tehnoloogilised lahendused , kuidas tagada järgmiste sätete funktsionaalne toimimine: Nõuded asjaomastele ettevõtjatele eFTI määruse artikli 4 alusel. Sh. “Kui asjaomased ettevõtjad teevad õigusnormidega ette nähtud teabe pädevale asutusele kättesaadavaks elektrooniliselt, kasutavad nad selleks andmeid, mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI keskkonnas ja mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI teenuseosutaja poolt, kui see on asjakohane.” ja “Masinloetavas vormis teave tehakse kättesaadavaks autenditud ja turvalise ühenduse kaudu eFTI keskkonna andmeallikaga“ ja “Asjaomased ettevõtjad edastavad artikli 9 lõike 1 punktis osutatud kordumatu elektroonilise identifitseerimisühenduse, mis võimaldab pädeval asutusel üheselt identifitseerida veoga seotud õigusnormidega ette nähtud teabe.” Ning „pädevate asutuste taotletud inimloetavas vormis teave tehakse kättesaadavaks kohapeal asjaomase ettevõtja omandis oleva elektroonilise seadme ekraanil“. Nimetatud sätted on NAP aspektist olulised , kuna täpsustavad, kuidas just asjaomane ettevõte ( economic operator) saab infot pädevatele asutustele kättesaadavaks teha ning kuidas selles protsessis saab info ettenäitamist lihtsustada NAP. Nõuete täpsustamise ja ettevalmistamisega tegelevad DTLF erinevad töögrupid, neist rakendusaktide ettevalmistusega liikmesriikide esindajatest koosnev uus alamgrupp ( SubGroup 3) . CMR konventsioon ja lisaprotokoll Rahvusvaheline maanteetranspordi veoseleht ehk CMR on rakendatud ÜRO rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsioon) alusel ning Eestis kehtib see alates 01.08.1993 . Elektroonilist veoselehte võimaldav lisaprotokoll (eCMR protokoll) on Eestis jõustatud alates 31.01.2017 ning on märts 2022 seisuga jõustatud 31 riigis, sh 20 EL liikmesriigis . eCMR protokolli artikkel 2 näeb ette, et konventsiooni kohane rahvusvahelisel kaupade autoveol kasutatav veokiri võib olla elektrooniline, ning et seda võib edastada elektroonilise side abil, kuid art ikkel 5 jätab menetluskorra ja selle rakendamise kokkulepped veolepingu täitmisest huvitatud isikute otsustada. See tähendab, et sarnaselt Eesti siseriikliku õigusega on elektroonsete veosedokumentide kasutamiseks õiguslik võimalus loodud, kuid ühtsed standardid puuduvad, mistõttu erinevate vedajate, logistikaettevõtjate ja elektroonilise kaubaveoteabe töötlemisteenuste osutajate kasutatavad lahendused ei pruugi omavahel ühilduda. Samuti ei ole korraldatud ühtne info edastamine pädevatele asutustele. CMR konventsiooni lisaprotokoll jätab niisiis käesolevas versioonis elektroonilise veokirjaga seotud menetluste osas veolepingu täitmisest huvitatud isikutele elektroonilise formaadi ja kasutatavate infosüsteemide osas vabad käed, mistõttu Eestil puudub võimalus kehtestada siseriiklikke menetlusi, mille kohaldamine oleks kohustuslik ka kaupade rahvusvahelise autoveo puhul. Sellest tulenevalt saaks Eestis loodava rahvusliku juurdepääsupunkti kasutamine olla rahvusvahelistele vedajatele vaid vabatahtlik. CMR on samas ära märgitud ka eFTI määruses, kus määruse põhjenduspunkt 6 rõhutab , et määruse “Pädevate asutuste kohustust aktsepteerida ettevõtjate poolt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud teavet tuleks kohaldada ka siis, kui liidu õigusaktides või käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas liikmesriikide õiguses nõutakse teavet, millele on osutatud ka asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides, nagu konventsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi veolepinguid eri transpordiliikide puhul, näiteks ÜRO kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioon (CMR), rahvusvahelise raudteeveo konventsioon (COTIF), IATA resolutsioon 672 elektrooniliste lennusaatelehtede kohta, rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (Montréali konventsioon) ja Budapesti konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta.” See omakorda tähendab, et käesoleva töö keskmes oleva maanteetranspordi veokirja ehk CMR ja eCMR kasutus eFTI juurdepääsupunktide võrgustikus peab olema , aga kindlasti ka saab olema edukalt tagatud . Teised seotud õigusaktid Kuivõrd elektroonilise kaubaveoteabe töötlemine hõlmab isikuandmete töötlemist, peab see toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, “IKÜM”/“GDPR“ ). Seejuures tuleb arvestada, et IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult siis, kui ja kuivõrd on täidetud vähemalt üks nimetatud lõikes loetletud tingimustest. Isikuandmete töötlemise nõudeid tuleb NAPi loomisel arvestada juba lahenduse projekteerimise faasis. Kui NAP realiseeritakse viisil, mis eeldab selle suunal oma infosüsteemide kaudu kasutajate e-identimist ja autentimist, tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e- tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (“ eIDAS määrus”) nõuetega. eIDAS raamistikus kvalifitseeritud usaldusteenuste kättesaadavus, senine rakendatavus ja lai ulatus üle Euroopa annab aluse hinnata, et eIDAS raamistikus juba kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkujad on võimelised autentimise nõutud tasemel tagama ka s a sjakohaseks ja asjassepuutuvaks on ka e-allkirja usaldusteenused , mis võiksid võimaldada digitaalsete allkirjade vastastikust tunnustamist ja koostalitlust. Kuna NAPi kasutus puudutaks paratamatult ka liikmesriikide vahelisi kaubavedusid, tuleb sellisel juhul silmas pidada ka eIDAS määruse art-s 6 sätestatud e-identimisvahendite vastastikuse tunnustamise reegleid, mis mh tähendaks NAP kui avaliku teenuse pidaja kohustust aktsepteerida kasutajate autentimisel ka teistes liikmesriikides väljastatud e-identimise vahendeid, mille usaldusväärsuse tase on siseriiklikult kasutatavate vastavate vahendite omaga võrdne või sellest kõrgem. Kuna kõigi Eestis siseriiklikult kasutatavate e-identimise vahendite (ID-kaart, mobiil-ID ja Smart-ID) usaldusväärsuse tase on “kõrge”, ei ole lahenduse projekteerimisel sellest madalama usaldusväärsuse tasemega e-identimisvahendite toetust vaja tagada. Oluline on märkida, et analüüsi koostamise ajal on läbirääkimiste all eIDAS määruse muudatusettepanek , mis toob kaasa täiendavaid võimalusi eID ja piiriülese infosüsteemide koostalitlusvõime rakendamiseks. Õ iguslikud väljakutsed , piirangute ületamise võimalused eFTI määrus on vahetult kohaldatav kogu EL territooriumil ning siseriikliku õigusega pole võimalik sellest kõrvale kalduda. Määruse art ikli 10 kohaselt peavad eFTI teenuseosutajad tagama pädevatele asutustele vahetu juurdepääsu, millega ei kaasne mingeid makse ega tasusid, õigusnormidega ette nähtud teabele kaubavedude kohta, mida töödeldakse nende eFTI keskkondade abil; sellest tulenevalt ei saaks ka NAP pädevatelt asutustelt sellele teabele juurdepääsu võimaldamise eest tasu küsida. Kuna määruse alusel antavad delegeeritud ja rakendusaktid on veel vastu võtmata, pole neist tulenevaid piiranguid hetkel võimalik arvestada. Samas saavad need aktid tuua täpsustusi seoses NAP toimimisega, millega antakse kõikidele liikmesriikidele, mis NAPi luua soovivad, ühtsed juhised. Sõltumata juhiste võimalikust ulatusest ja detailsusastmest jääb NAP siiski liikmesriikidele vabatahtlikuks lahenduseks ning samuti ei muudeta põhimõtet, et andmevahetus peab riigi jaoks toimuma tasuta ehk NAP, sõltumata omandivormist, ei saa riigiasutustelt andmete pärimise ega edastamise eest tasu küsida. Nagu eelnevalt märgitud, kirjeldavad eFTI määrus ja selle veel vastu võtmisel olevad delegeeritud õigusaktid täpse andmestiku, mida kaupade kohta kättesaadavaks tegema peab. See tähendab, et andmevahetuses keskenduvad Euroopa riigid esmalt nendele andmetele ning liidestused täiendavate andmekogudega jäävad NAPi funktsionaalsusest esialgu välja. Samuti ei käsitleta esialgu liideseid teiste valdkondade juurdepääsupunktide või Euroopa Liidu teiste määruste alusel loodud andmekeskkondadega. Kuna need andmekogud või teenused on otseselt seotud kaupade veoga maanteel, on siiski tõenäoline, et nende andmete liidestamise võimalust võidakse hilisemates etappides kaubavedude üle- e uroopalisel digitaliseerimisel kaaluda. eCMR protokollist ja eFTI määrusest tulenevate piirangute ületamiseks ei ole Eestil siseriikliku õiguse kehtestamise või muutmise näol olulisi võimalusi. Küll aga on võimalik luua või muuta siseriiklikku õigust väljaspool rahvusvahelise ja EL õiguse kohustuslikku kohaldamisala, mida oleks Eesti piire ületavate kaubavedude osas võimalik rakendada vabatahtlikkuse alusel. Siiski tuleks ka selles osas arvestada, et EL õiguse kohustusliku kohaldamisala täpsed piirid selguvad alles eFTI määruse alusel antavate delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmisel; määruse enda tekstis mainitakse juurdepääsupunkte vaid kahes põhjenduspunktis ning sedagi “peaks kaaluma” ja “võiks kaaluda” vormis . eFTI Juurdepääsupunkt I ARHITEKTUUR JA nõuded NAP keskkond ja efti infovahetuse arhitektuur Rahvusvaheliselt on üle kogu Euroopa toimiva NAPide võrgustiku loomine tehnoloogiline väljakutse, sest isegi kui suudetakse kehtestada ühtne andmestandard jagatava või riigile avatud kaubaveo teabe osas, määratledes ära selle kohustuslik osa, on eri riikide eelistused siseriikliku infovahetuse struktuuri ning tehnoloogi ate osas erinevad. Nii on juba täna Euroopas riike, kes eelistavad kasutada siseriiklikus andmevahetuses public key plokiahela tehnoloogiat ja on ka riike, kes pigem eelistavad traditsioonilisi e-valitsemise tehnoloogilisi või muid juba kasutusel olevaid lahendusi . Sõltumata siseriikliku andmevahetuse struktuurist, infosüsteemide omavahelise liidestamise tehnoloogiast või NAP toimimise tehnoloogilistest alustest on eFTI ja eCMR andmeid võimalik juurdepääsupunktide kaudu vahetada kokkulepitud ühtsel, vajadusel täiesti eraldiseisval tehnoloogilisel lahendusel põhinevalt. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . NAP SISERIIKLIKE OSAPOOLTE KOMPONENT-DIAGRAMM (ALLIKAS: DTLF) Ka olukorras, kus siseriiklike e-valitsemise tehnoloogiate ja plokiahela ökosüsteemide puhul on erinevaid platvorme on omavahel ühildada suhteliselt keeruline, on juurdepääsupunktide omavaheline päringumehhanism võimalik üles ehitada nii, et andmeid saab pärida sõltumata sellest, kuidas siseriiklikult või regionaalselt ühise juurdepääsupunkti puhul sellega seotud teiste infosüsteemidega liidestus ed loodud on. Selline hübriidlahendus toetaks ka eFTI valdkonna tulevasi edasiarendusi, kus oleks koht ka juurdepääsupunktidele, mis võimaldavad vahetada infot erinevate eFTI platvormide vahel. Sellist võimalust kindlasti tänased NAPid pakkuma ei peaks hakkama. Üheks võimalikuks NAPide omavahelise infovahetuse võimaluseks on rakendada EL e-valitsemise lahendusi ehk avaliku võtme infrastruktuur ( PKI, public key infrastructure) , mis on Eestis kasutusel x-tee lahendusena ning ka teistes EL liikmesriikides oma lahendustena. Samuti on selline võrgustik rakendatud ja rakendamisele minemas juba teistes valdkondades riikidevahelistest andmevahetusmudelites kasutusel on. Teiseks võimaluseks on luua eraldiseisev uus tehnoloogiline lahendus, mis oleks erinevate siseriiklike andmevahetussüsteemide ja ka eFTI platvormidega andmevahetuse osas koostalitlusvõimelised. Sõltuvalt liikmesriigist on NAPil võimalik korraldada andmevahetus oma klientidega erinevate või kombineeritud meetodite aluse. Näiteks Eestis peaks NAP olema pädevate asutustega liidestatud x-tee kaudu, samas kui eFTI teenusepakkujatega liidestumine võib toimuda nii x-tee kui API kaudu, võimaluse ja tulevikulahendusena ka täiendavalt mõne plokiahela infrastruktuuri (nt eBSI ) . NAPide omavahelises liidestamises tuleb eelistada andmete ühekordse pärimise once-only printsiipi (OOP) ning sellega seotud tehniliste lahenduste lähenemisi (sh nt OOTS - once-only technical solution ), mida CEF raamistikus arendatakse . NAP andmevahetuses on kolm suunda: eFTI platvormide suund Pädevate asutuste suund Teiste riikide NAPide (või muude päringuraamistike) suund Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Osapooled JA NAP ÜHENDUSED RAHVUSVAHELISES KONTEKSTIS Igasugune piiriülene andmevahetus, kuigi osad selle osapooled ei ole avaliku sektori asutused ning nende infosüsteemid ei ole avaliku sektori andmekogud/registrid, saab toimuda siiski e-valitsemise töövahendeid kasutades ning EL koostalitlusvõime raamistiku ning CEF IT ehitusplokkide rakenduse kaudu. Nõuded eFTI infovahetuse arhitektuurile ning funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele on DTLFis koostamisel ning on omakorda aluseks eFTI delegeeritud ja rakendusaktide koostamisele. NAPi arhitektuur NAP sisemises arhitektuuris on ke sk el kohal metaandmete indekseerimise moodul ehk metaandmete register ( metadata registry) , päringu mood u l ja teiste NAPidega ühenduse loomiseks ja andmete pärimiseks ette nähtud andmevahetusmoodul. NAP mooduliks on samuti ligipääsuõiguste moodul ning usaldusteenuse moodul (Eestis on selleks x-tee vahendid, teistel riikidel sealsed lahendused). Süsteemide vaheline infovahetus pädevate asutuste ja NAP vahel toimub üldjuhul üle x-tee või API’de võrgustiku, rakendades kokkulepitud formaadis faile , Eestis ja EL’is eeldatavalt XML formaadis faile . Süsteemide vaheline infovahetus eFTI platvormide ja NAP vahel toimub üldjuhul üle x-tee või API’de vastavalt ettevõtete eelistustele. Süsteemide vaheline infovahetus erinevate riikide NAPide vahel toimuks üldjuhul ühendusliidese või avaliku võtme infrastruktuuri kaudu. Vastav infovahetuse struktuur ja võimaluse l ka esimeses eFTI rakendamise etapis kasutatav tehnoloogiavalik(ud) lepitakse kokku eFTI täiendavate õigusaktidega ning need saavad ilmselt olema EL e-valitsemise koostalitlusraamistiku ja CEF komponendid. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . NAP ARHITEKTUUR KOOS MOODULITEGA (MUDEL) NAP struktuuris ette nähtud metaandmete registreerimise teenus ja moodul on oma funktsionaalsuselt väga väikese koormusega teenus ja moodul, kuid on kriitilise tähtsusega nii transpordis olevate dokumentide valiidsuse kinnitamisel kui ka päringute modereerimisel. Samuti võimaldab see saata ja vahendada kinnitusi näiteks kolmandatele osapooltele andmekomplektide teatavaks tegemise aja ja koha kohta. Samuti toetab nimetatud moodul statistika kogumist veoselehtede arvu kohta turul, mida täna ei koguta , kuigi sellekohane otsus ja protseduur peaksid alles saama kokku lepitud . NAP is töödeldavad andmed Info ja dokumendid, mida saab eFTI NAP kaudu pärida ja vahendada, on aga siiski esialgu piiratud “õigusnormidega ette nähtud teabega ” (määruse artikli 2 lõikes 1 nimetatud normides sätestatud teavitamisnõuete ulatuses). Samuti on sellest tulenevalt oluline arvestada , et eFTI keskkonnad sisaldavad ka muud infot, mis ei kuulu eFTI määruse järgi teabevahetuse hulka, näiteks kaupade tellimuste, vedude ajakava ja planeerimise, sõiduki asukoha, juhi kontaktide jm infot. Analüüsis keskendutakse eFTI määruse järgi kohaldatavatele andmete päringutele NAP kaudu, jättes välja muu andmestiku vahetamise. Oluline on meeles pidada, et eFTI mõistes on eFTI andmeteks vaid need andmed, mida peab pädevale asutusele õigusaktide raames esitama, kuid selle sisse ei kuulu andmed, mida samadel tänastel dokumentidel kasutatakse kaubaveol äriandmetena. Üheks selliseks näiteks on CMR andmed, kus osa informatsioonist ning kogu dokumendi olemasolu on kontrollimisele kuuluv, kuid andmekomplekti täies ulatuses eFTI andmekomplektina selgelt käesoleva analüüsi koostamise ajal veel piiritletud ei ole. Seega tuleb meeles pidada, et eFTI määruse esemeline kohaldumisala on piiratud ja ka maanteetranspordis ei ole eFTI andmekomplekt üks-ühele kattuv näiteks eCMRi andmekoosseisuga. NAP a ndmevahetuses on kesksel kohal algsed kaubaveodokumentide koosseisud ( sh eCMR) ning eFTI andmekogumid ja alamhulgad, mida on võimalik eFTI NAP kaudu pädevatel asutu s tel pärida. Kuivõrd igal pädeval asutusel on oma kontrollitavad andmehulgad ja vaid osadel juhtudel on järel e valve teostamiseks vajalik esitada/pärida kogu dokumentatsioon, siis tuleb eristada infovahetuses eCMR täisandmeid ning eFTI andmeid, mis ei kattu. Samuti hoiavad ettevõtted eFTI platvormidel ka muid vedude, kauba, tellimuste ja teenustega seotud andmeid , mis ei kuulu ametiasutustele esitamisele. Ühtlasi on eFTI platvormidel tulevikus ka andmeid, mida võidakse vahetada t e iste eFTI platvormidega otse ilma NAPi läbimata. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . e FTI PLATVORMI ANDMETE ÜLDMUDE L eCMR andmete lähivaates eCMR andmestikust osa on eFTI andmed, keskkond sisaldab muid eFTI andmeid peale eCMR andmete ning muid mitte-eFTI andmeid, sh riiklike registritega liidestatud või neist päritud andmeid , muud transpordi, veo ja kauba andmeid, teenuse infot . Infovahetuse arhitektuur andmete vahetamisel eFTI platvormide, NAP ja pädevate asutuste vahel toimub ainult eFTI andmete kontekstis. NAP ei vaheta ega päri muid andmeid peale eFTI andmete ning seda nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . ECMR ANDME te kättesaadavus e FTI NAP rakendamise KONTEKSTIS Lisaks on andmete vahetuses olulisel kohal indekseerimiseks tarvilik metaandmete komplekt , mis sisaldab identifitseerimistunnuseid sidumaks omavahel andmekomplekti ja veovahendi (veduk ja treiler) ning lisab loodavale andmekomplektile unikaalse lingi viitega andmekomplekti asukohale ja unikaalse dokumentatsiooni tunnuse. Dokumentatsiooni tunnus on vajalik hilisemateks päringuteks. Nimetatud andmekomplekt osaleb veo ja veoselehe metaandmete ehk unikaalsete identifikaatorite registreerimise ehk veoselehe indekseerimise ning indeksi sulgemise funktsionaalsuses ning toetab pädevate asutuste toetab päringute teostamist NAP kaudu . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . e-veoselehe ja TRANSPORDI kohta indekseeritavate METAANDMETE ÜLDMUDEL Käesoleva analüüsi koostamise hetkel ei ole otsustatud, millise täpse tehnoloogia või protsessiga tunnused luuakse, milliselt nende infot eFTI platvormi ja NAP vahel vahetatakse, ning millise ajatempli või usaldusteenuse raamistikuga eelistatult need märgistatakse. Tehnoloogiliselt on juba teada , et indekseerimise protseduur NAPis on väga vähesemahuline ning sisaldab vaid väga üksikute unikaalsete identifikaatorite ( URL/URI, auto number, treileri number) infot . Sellist metaandmete indekseerimist saab teha kas NAP või CAP ning maksimaalse ulatuse andmete nö. valmispanekust saab teha eFTI platvorm. Eraldi teenuse loomine või teenuse pidamine väljaspool eFTI platvorme või NAPe ei ole asjakohane. Kuivõrd elektroonilised andmekomplektid peegeldavad ka juriidilisi toiminguid, nt CMR puhul veolepinguga seotud tehinguid, otsuseid ja sündmusi, sh ka allkirjastamisi, siis peab NAP saama kontrollida, kas dokumendid/andmekomplekt on nõuetekohaselt allkirjastatud. Milline saab olema täpne sellekohane tehnoloogiline lahendus või millised koostalitlusvõimelised raamistikud selleks sobivad, ei ole veel otsustatud, kuid vajadus on teadvustatud ning lahendusvõimalused on kaardistamisel. NAP funktsionaalsed nõuded Alljärgnevalt on esitatud kõige tõenäolisem NAP funktsionaalsuse kirjeldus, kus NAP registreerib (ehk indekseerib) aktiveeritud veoselehe, vahendab päringuid ning registreerib veoselehe lõppemise/deaktiveerimise. Kirjeldatav protsess ei ole ametlik eFTI dokumentatsiooni osa, kuid on osaliselt kattuv DIGINNO-Proto, osaliselt e-veoselehe kasutuselevõtu analüüsis kirjeldatud protsessiga 12 . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . NAP FUNKTSIONAALSED NÕUDED NÕUE SISU F1 Veoselehe aktiveerimise protsessis veoselehe metaandmete registreerimine ehk indekseerimine F2 Veo lõppemisel veo selehe deaktiveerimise protsessis veoselehe indeksi deaktiveerimine F3 Pädevate asutuste päringu töötlemine eFTI platvormilt andmete pärimi seks F4 Pädevate asutuste päringu töötlemine päri ngu edastamiseks teise le NAPil e (NAPide võrgustikku) F5 Teiselt NAPilt tuleva päringu töötlemine eFTI platvormil e mineva päringu ja selle vastuse suunami s e ks F6 Päringute voo logi pidamine F7 Kasutajate rollide haldus ja ligipääsude korraldamine F8 Delegeeritud päringu autoriseerimine F1. Veoselehe aktiveerimise protsess: Kui veole luuakse e-veoseleht või eCMR, registreerib eFTI teenusepakkuja kõik veo ja kauba andmed, seob osapoolte infovoo omavahel; kui e-veoseleht on eFTI platvormil algatatud või moodustatud, omistatakse andmekomplektile unikaalne ID ehk e-veoselehe rahvusvaheline number 13; samuti omistatakse sellele unikaalne URL/URI aadress ehk link dokumentatsiooni/andmekomplekti asukohale; kui e-veoselehel on olemas kauba saatja ja vedaja allkiri, kinnitatakse veoseleht ning aktiveeritakse alanud vedu osapoolte jaoks; sellega samaaegselt algatatakse e-veoselehe aktiveerimine, milleks on vajalik e-veoselehe ja veo meta andmed (auto ja haagise number, andmekomplekti unikaalse ID 14 ja moodustatud andmekomplekti URL/URI aadress) moodustamine koos tehniliste andmetega dokumendi moodustamise kohta; järgmiseks esitab eFTI platvorm päringu dokumendi registreerimiseks ning indekseerimiseks indeksregistris või juurdepääsupunktis/CAPis/NAPis. Toimingut mida võib tinglikult nimetada ka “ metaandmete publitseerimiseks (ingl k publishing )“. Seejuures on oluline märkida, et dokument registreeritakse aktiveerituks, kuid dokumenti ennast, vastavalt ka eFTI määruse nõuetele, juurdepääsupunkti ega muudesse süsteemidesse eFTI keskkonnast mujale ei edastata; vajadusel lisatakse dokumendile ligipääsu või õiguste informatsioon. NAP, kinnitades esitatava andmete asukohalingi ja unikaalse ID valiidsust, kinnitab dokumendi indekseerimise koos omapoolse digi- ja ajatempli lisamisega, võimalik, et väljastab unikaalse indekseerimise numbri/kinnituse l ning registreerib selle oma logis. F2. Veoselehe deaktiveerimise protsess: Olukorras, kus vedu on lõppenud ning e-veoseleht kuulub eFTI platvormil lõpetamisele, osaleb NAP veoselehe deaktiveerimises; veoselehe lõpetamise järel jääb NAP arhiivi märge vastava e-veoselehe registreerimise ajalooga, kusjuures URL/URI link deaktiveeritakse võimalik, et mingiks ajaks peab lehe link jääma järel e valvetoiminguteks aktiivseks; salvestatakse statistika registreeritud vedude hulga, samuti päringute arvu jm andmete kohta; vedude statistika kogumiseks NAP ilmselt ei rakendata. F3 . Pädevate asutuste poolt tuleva päringu vahenduse, andmete pärimine eFTI platvormilt ja andmete edastamine/välja näitamine riigiasutustele: NAP valideerib talle tulnud päringu, mis saab olla ainult kas oma riigi pädevatelt asutustelt, teiste riikide pädevatelt asutustelt või teistelt NAPidelt/CAPidelt; kui pöörduja (asutus) on identifitseeritud ja autoriseeritud ning tal on õigus pärida e-veoselehe andmeid, edastatakse talle indeksi kaudu link, mis viitab andmete algallikale e-veoselehe teenuse omaniku juures; NAP on siin ka ligipääsuõiguste delegeerija eFTI platvormi suunal; F4. Pädeva asutuse päringu vahendus ja suunamine teisele NAPile Kui indeksregistri tuvastab NAP, et veoseleht ei ole siseriiklikult registreeritud, suunab NAP päringu teistele NAPidele ehk NAP võrgustikule Selleks lisab NAP päringule kaasa tunnused, mis kinnitavad tema päringu päritolu ja esindusõigust, Saanud teiselt NAPilt vastuse andmekomplekti asukoha osas vahendab NAP päringut pädevale asutusele NAP tagastab teise riigi NAPile ka logiandmed päringu kohta. F5. Päringu edastus teistele NAPidele ja päringu vastuse vahendus teistelt NAPidelt: Päring, mis tuleb teiste riikide pädevatelt asutustelt, saab eeldatavalt tulla vaid teise riigi NAP kaudu , Sissetule v päring tuleb NAP poolt töödelda , Indeksregistri abil tuvastab NAP, kas otsitav veoseleht on sama NAP juures indekseeritud , Kui on, va hendab NAP tellimuse teise riigi NAPile. F6. Päringute voo logi pidamine iga andmepäring (selle päritolu, aeg ja muu asjassepuutuv logi info 19 ) fikseeritakse andmelogis sündmusena, kuid vahetatava veodokumendi sisu NAP ei talleta. F7. Kasutajate rollide haldus ja ligipääsude korraldamine Kasutajagruppidena on NAPis ja sellega seotult ette nähtud rollipõhiseid kasutajaid, mis kasutavad NAP keskkonda läbi oma infosüsteemide masin-masin põhiselt. Kuigi indekseerimise platvormile on võimalik luua ka spetsiaalne teenindus-UI (vajadusel nt eesti.ee kaudu kasutatav teenus). Teine kasutajate grupp on programsed kasutajad nagu näiteks x-tee teenusetest tulevaid päringuid ja võimalikud välised osapooled, mis ei võimalda x-tee liidestust. Päringute esitamine ja andmekomplekti loomine ja uuendamine toimub iga osapoole enda infosüsteemis või selleks loodud avaliku veebikeskkonna kaudu. Veodokumentide kontrollimise või päringute vaates toimub andmevahetus kahes jaos - esimene päring valideerib pärija, tuvastab andmete allika (eFTI teenusepakkuja) ning edastab veose dokumendi indeksi, mille alusel suunatakse päring andmete algallikale eFTI teenuse pakkuja juures, kes edastab veose andmed. F8. Delegeeritud päringu autoriseerimine NAP teeb oma päringuid tehnilises mõistes delegeeritud õigustes, seda pädeva asutuse nimel ning selle kaudu autoriseerides enda päringud eFTI platvormide ja teiste riikide NAPide suunal. NAP teeb ka teiste riikide NAPide nimel päringuid siseriiklike eFTI platvormide suunal kuivõrd see väldib vajadust autoriseerida kõiki erinevaid NAPe eFTI platvormidel. NAP saab võimaldada pädeva asutuse esindajal teostada eFTI platvormide kaudu nähtavaks tehtud elektroonilise kaubaveoinfo kontrolli kas distantsilt või olukorras, kus sõiduk on juba peatatud. Juhul, kui veok on peatatud, peab eFTI määruse järgi olema võimalik e-veoselehte ja eFTI andmeid infosüsteemide kaudu kontrollida ja esitada ka veoki juhil elektrooniliselt oma seadme kaudu. Olukorras, kus e-veoselehele ja ka muule andmekomplektile on eFTI määruse järgi ette nähtud unikaalne elektrooniline indentifitseerimisühendus/link ( unique identifying link , URL/URI või unikaalne tunnus) , siis aktuaalne on ka küsimus e-veoselehtedele ja andmekomplektidele mitte ainult siseriiklikult vaid ka rahvusvaheliselt unikaalse ID numbri andmise ja ka nende numbrite aktiveerimise ja registreerimise küsimus. Millises ulatuses hakkab NAP e-veoselehtede moodustamise/aktiveerimise protsessis nende registreerimise (ehk indekseerimisega) ning e-veoselehtede lõpetamisel/deaktiveerimisel aktiivsusperioodi lõpetamise l indeksregistri jaoks dokumendile identifikaatoreid või templeid ise looma , ei ole käesoleva analüüsi koostamise perioodil lõplikult ei otsustatud ega kinnitatud. Seega võiks Eesti seisukohast NAPi üheks funktsiooniks olla ka unikaalsete andmekomplektide seeria numbrite genereerimine või nende registreerimine või eFTI platvormil moodustatud numbri kinnitamine ja aktiveerimi ne olukorras, kus unikaalse numbri ja unikaalse lingi genereerivad eFTI platvormid. Mõlemal juhul peab NAP indeksregistrit koos korrektse digitaalse ajatempli süsteemiga. NAP kaudu on võimalik teiste riikide NAPidel juurdepääsupunktidel dokumendi olemasolu pärida ja seda kinnitada vähemate etappidena kui eFTI platvormidele otsepäringuid tehes. NAP võimaldab kontrollida dokumentatsiooni olemasolu infot ka ilma eFTI platvormilt kogu dokumentatsiooni küsimata ning saada kinnituse dokumentide olemasolu kohta ka näiteks juhul kui eFTI platvorm ei ole mingil põhjusel ajutiselt tehniliselt kättesaadav. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 12 . NAP FUNKTSIONAALSUS KOGU e-VEOSELEHE elutsükli kontekstis (Allikas: DIGILOGISTIKA KESKUS) NAP RISTFUNKSTIONAALSED ( mittefunktsionaalse ) d nõuded Kuivõrd NAP on päringuvahenduskeskkond eFTI platvormide ja pädevate asutuste infosüsteemide ning teiste NAPide vahel ning seetõttu laienevad sellele lisaks funktsionaalsetele nõuetele ka eFTI laiema andmevahetuse keskkonna arhitektuuri nõuded. Toodud ristfunktsionaalsed ( mittefunktsionaalsed ) nõuded katavad võtmenõuded, mis rakenduksid loodavale NAPile. Tulenevalt sellest, milline asutus või organisatsioon saab olema NAPi “omanikuks”, kehtestab see asutus nõuded NAP arendamiseks ja käitlemiseks ulatuses, mis on võimalik väljaspool digiriigi ja eFTI nõuete konteksti ja nõudeid. NAPi mittefunktsionaalsetest nõuetest kõige kriitilisemad on koostalitlusvõime, käideldavuse ja turvalisuse nõuded. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 13 . e FTI arhitektuuri ja RISTFUNKTSIONAALSETE ( MITTEFUNKTSIONAALSETE ) NÕUETE kategooriad (Allikas: DTLF) Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . NAP RISTFUNTKSIONAALSED EHK MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED NÕUE SISU M F1. Arhitektuursed nõuded NAP on tehnoloogiliselt ühendatud ja liidestatud pädevate asutustega üle x-tee. NAP on tehnoloogiliselt ühendatud eFTI platvormidega üle x-tee (Eestis x-tee, mujal muu avaliku võtme PKI lahendus) või API ühenduse, ka vajadusel või võimalusel plokiahela liidestusega juhul kui selline kokku lepitakse M F2. Andmevahetuse struktuur NAP on ehitatud printsiibil, et eFTI andmevahetuse struktuur on hajus ehk tsentraalseid andmevahetuse mudeleid ei teki ning lähtutakse põhimõttest , et andmed on püsivalt kättesaadavad eFTI platvormidel . NAP on ühendatud eFTI platvormidega viisil, mis võimaldab neilt võtta vastu veodokumentide indekseerimise teadet. NAP on ühendatud eFTI platvormidega viisil, mis võimaldab indekseeritud linki avada ning seda pädeva asutuse infosüsteemi edastada või seadme/töövahendi ekraanil kuvada. NAP on ühendatud teiste NAPide võrgustikuga kokkulepitud rahvusvahelise koosvõime mehhanismide kaudu. M F3. Ligipääs andmetele NAP vahendab enda kaudu delegeeritud päringuid pädevatelt asutustelt ning teeb seda kinnitatud autentimismehhanismide kaudu. M F4. Koostoime, koostalitlusvõime NAP peab tagama teiste süsteemidega koostoimelise arhitektuuri. M F5. Kasutajate identifitseerimine ja autentimine NAP autoriseerib ainult erinevaid infosüsteeme. NAPil ei ole eeldatavalt kasutajaliidest ning seega ta erakasutajaid ei identifitseeri ega autoriseeri. M F6. Ligipääsud Masin-masin ligipääsud on korraldatud oAuth lahendusega. M F7. Tõendid ja logid NAP peab suutma logida läbinud päringud ja nende päritolu. M F8. Andmeturvalisus, küberturvalisus NAP andmevahetus peab olema tagatud viisil, mis ei võimalda päringutesse ega logidesse autentimata ligi pääseda. M F9. Andmemudel, semantika NAP peab töötama eFTI andmemudelitega ning suutma neid töödelda. eCMR veoselehe andmete vahendamiseks tuleb arvesse võtta ka UNCEFACT standard eid . M F10. Üldised muud IT nõuded NAP peab infotehnoloogiliste nõuete poolest vastama riigi teenuse nõuetele või riigile teenust pakkuvate infosüsteemi nõuetele. M F11. Muud rist funktsionaalsed nõuded NAP peab olema üles ehitatud maksimaalselt jätkusuutlikul moel. NAP peab olema laiendatav mitmetele ja täiendavatele talle programmeeritud päringute vahendamiseks. Olulisimad digiriigi funktsionaalsuse nõuded NAP aspektist lähtuvalt on toodud alljärgnevas tabelis . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . OLULISIMAD DIGIRIIGI RISTFUNKTSIONAALSUSE NÕUDED NÕUE SISU Arendus Rakenduse arenduses ei kasutata programmeerimiskeeli, mis pole Top 25 TIOBE indeksis. Kõikide arendamisel kasutatavate komponentide (rakenduse, andmebaasi, kolmanda osapoole omad) eluea lõpp (inglise k End-of-Life, EOL ) ei tohi teadaolevalt olla vähem kui 5 aastat . Rakendamine Vastavalt rakenduse olemusele ja riskianalüüsile rakendada meetmed määratud ohuedetabelites (Top 10) tekstides antud soovituste järgimiseks. Arhitektuur: andmevahetus Hajusa infosüsteemi teenused saavad teiste teenuste komponentidega suhelda ilma, et peaks tekitama omaenda kasutajasessioone. Rakenduse tehnilised komponendid logivad korrelatsiooni ID'd või genereerivad selle ise. Korrelatsiooni ID'd saadetakse iga edasise päringuga kaasa. Kaaluda kasutajasessioonides JWT ja oAuthi kasutamist. Seansi identifikaator peab olema piisava pikkusega, juhuslik ja unikaalne kogu aktiivse seansi jooksul. Kasutajaliides ja teenuse funktsionaalsus on loogiliselt eristatud kihid ja suhtlevad üle API. Äriloogilised tehnilised komponendid on kasutatavad erinevate kasutajaliideste poolt. Arhitektuur: autentimine Rakenduse tehnilised komponendid kaitsevad iseennast ja valideerivad nende poole pöördunud kasutaja või tehnilise teenuse õiguseid. Kasutajate autentimine käib läbi RIA TARA . Kui autentimine on soovituslikult tsentraalne, siis autoriseerimine on rakenduste enda tagada. Rakendus ei tohi luua uut identiteedisüsteemi. Tuleb tugineda olemasolevatele riiklikele (ID-kaart) või põhiliste operatsioonisüsteemide indentiteedisüsteemidele. Kvaliteet Süsteemi funktsionaalne ulatus on defineeritud ja dokumenteeritud selgesõnaliste kasutuslugudega. Nimetatud kasutuslood peavad olema toote ärilises dokumentatsioonis. Turvalisus: logi Rakenduse tarkvara tööd logitakse ning audit-logi talletatakse rakendusest ning selle baasist eraldi. Turvalisus URL ei tohi sisaldada isikuandmeid või sessioonivõtit. Kui ei ole määratud teisiti, peab rakendus olema kasutatav ISKE klassile K2T2S2 vastavate süsteemide loomisel. Kasutaja või rakenduste (sealhulgas ka enda omade) sisendit kontrollitakse ja puhastatakse rakenduse poolel vastu rakenduse enda siseseid ootuseid. Krüptoalgoritmide ja räsifunktsioonide kasutamisel tuleb järgida RIA veebilehel avaldatud krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringu värskeimas versioonis toodud soovitusi ja põhimõtteid. Rakenduse tehnilised komponendid suhtlevad omavahel üle TLS/SSL'i. Andmed Andmete kustutamine ei tohi kustutada tegelikke kirjeid andmebaasist, välja arvatud, kui kirjed pole mittefunktsionaalsed, ehk ei oma ärilist seost. Tehnilised nõuded peaksid vastama ka ISO/EIC 25020:2011 toote ja andmekvaliteedi nõuetele, et tagada NAP lõplik tootekvaliteet. Need nõuded on järgmised: Funktsionaalsusega seotud nõuded (sobivus, õigsus , koostalitlusvõime, t urvalisus , f unktsionaalne vastavus ), Töökindlus (küpsus, tõrketaluvus, taastuvus, töökindluse vastavus), Kasutuskõlblikkus ( arusaadavus, õpitavus, käsitsetavus; meeldivus, kasutuskõlblikkuse vastavus), Tõhusus (ajaline käitumine, ressursikasutus, tõhususe vastavus) , Hooldatavus (analüüsitavus, muudetavas, stabiilsus, testitavus, hooldatavuse vastavus) , Porditavus (sobitatavus, installeeritavus, koosoluvõime, vahetatavus, porditavuse vastavus). NAPi infovahetuse arhitektuuri võimalikud erinevused sõltuvalt omanikust Sõltumata teenuse omanikust (erasektor või avalik sektor) või riigi poolt pakutava teenuse puhul asutusest, kus teenus asub, funktsioneerib NAP samadel alustel sisaldades veo ja veodokumendi meta andmete indekseerimise teenust ja otsingu teenust. Erinevused ühendustes eFTI platvormidega võib olla erisus ainult olukorras, kus NAPile lisaks on ettevõtetevahelise ja eFTI platvormide omavahelise liidestamise jaoks turul opereerimas ka CAP. eFTI platvormide liidestus NAPiga ei välista eFTI platvormide muid liidestusi, sh nende omavahelisi liidestusi. NAP eFTI platvormide omavahelist andmevahetust ei korralda ega vahenda. Sellisel juhul võivad eFTI platvormid olla liidestatud kas otse NAP külge või CAP külge. Kui eFTI platvormid (osa või kõik neist) on liidestatud CAP külge, siis toimub neisse päringute tegemine CAP vahendusel, kuid liidestus on sellisel juhul NAP jaoks ühetaoline. Arhitektuur 1: Kui on loodud riiklik juurdepääsupunkt (NAP) , on eFTI keskkonnad andmete edastamiseks ühendatud NAPiga. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 14 . NAP KLASSIKALINE ARHITEKTUUR Arhitektuur 2: Kui on loodu d nii riiklik juurdepääsupunkt (NAP) ja turul/loodud ka ühine juurdepääsupunkt (CAP), on osa keskkondi liidestatud CAPiga ning NAP kaudu liikuv päring võib toimuda kas otse eFTI platvormile või CAPile, mis omakorda eFTI platvormilt andmeid vahetab. CAP ise NAP rolli ei täida ehk teiste riikide suunal toimub päring igal juhul NAP kaudu. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 15 . NAP ARHITEKTUUR OLUKORRAS, KUI NAP on ERASEKTORI OMANDIS ja vahetab kogu CMR andmestikku X -tee ehk eesti e-riigi struktuuri kasutus Eesti x-tee võimaldab NAP funktsionaalsust ja mittefunktsionaalseid nõuded rakendada kõige edukamalt just x-tee kaudu. Kuivõrd x-tee pakub PKI ( public key infrastucture ) struktuuri, on see ka ühtlasi struktuurselt sarnane teistes riikides NAP toimimise võimaliku struktuuriga. Eesti riigisiseselt oleks NAPiga x-tee kaudu liidestatud kõik pädevate asutuste asjassepuutuvad teenused või infosüsteemid ning samuti osa eFTI platvormidest. X -tee serverite ja teenuste asukohad on näidatud järgmisel joonisel (tähistatud x-tee/x-road ikooniga) : Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 16 . x-tee RAKENDAMINE eFTI ja NAP infovahetuse arhitektuuris eIDAS ja autentimisteenus NAP struktuuris Vastavalt eIDAS määrusele peab ELi liikmesriik, mis kasutab oma residentide identimiseks avalikus võrgus oma rakendustes kõrgema ja/või märkimisväärse tagatistasemega autentimisvahendeid, lubama alates 29.09.2018 ELi teiste liikmesriikide residentidel autentida end oma rakendusinfosüsteemides nende riikide sama või kõrgema vähemalt sama kõrge tagatistasemega autentimisvahenditega vastavalt sellele, millist autentimise tagatistaset nõuab see rakendusinfosüsteem, kuhu autenditakse. ELi liikmesriikide madala tagatistasemega autentimisvahendite tunnustamine on jäetud liikmesriikidele vabatahtlikuks. Nende tunnustamisel lubatakse neid kasutades autentida ainult sellistesse rakendusinfosüsteemidesse, mis nõuavad just seda taset. Määratlemata tagatistasemega autentimisvahendite kasutamist määrus ei reglementeeri ja nende kasutamise otsustamine on jäetud iga liikmesriigi pädevusse. Väliste kasutajate autentimiseks kasutatava autentimislahenduse tagatistasemena peab üldjuhul kasutama eIDAS määruses 910/2014 kirjeldatud tagatistasemeid: „kõrge“ ja „märkimisväärne“. Põhjendatud vajaduse olemasolul võib autentimisel kasutada ka "madala" ja "määratlemata" tagatistasemega autentimislahendusi. Kasutajate identifitseerimine ja aut entimine, milleks eIDAS on kasutuses, saab NAP keskkonnas toimuma ainult pädevate asutuste infosüsteemides ja eFTI platvormides. Eestis ei ole eIDAS siiski samuti NAP puhul kasutuses vaid kasutatakse vaid siseriiklikku TARA rakendust. TARA on küll üle-euroopalise eIDAS autentimisvõrgustiku osa , kuid rahvusvahelist taset pädeva asutuse pär i ngu käivitamiseks tarvis ei ole. NAPi töösse eIDAS otseselt ei puutu, sest NAP tasandil toimub ainult masin-masin liidestus . Küll aga peab NAP olema võimeline autoriseerimise kaudu tagama, et päringud on teostatud autoriseeritud infosüsteemide ja isikute poolt . Sellises mehhanismis on eIDAS asjakohane , välja arvatud juhul kui NAPile peaks mingil põhjusel tehtama kasutajaliides , mida analüüsi teostajad tänases faasis ette ei näe (Vt ka joonis 7 ). NAPi ja eFTI rahvusvaheline kontekst Selleks, et välja töötada parimad toimivad arhitektuuri ja infovahetuse lahendused, on algatatud ja EL poolt rahastatud mitu projekti ning koostöövõrgustikku , mis nende projektidega jooksvalt tegelevad . Ükski Euroopa riik ei ole käesoleva analüüsi koostamise perioodil veel eFTI määruse kontekstis vajalikku juurdepääsupunkti välja arendanud, kuigi seotuna DTLF vastavasisulise tööga on kasvav hulk riike selle teemal rohkem kaasa mõtlema hakanud. Üldised suundumused Mitmed Euroopa riigid on alustanud tööd eFTI määrusest tuleneva keskkonna ettevalmistusteks oodates enne otsuste tegemist siiski eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktide täpsustusi. Üha rohkem riike on kaalumas ka võimalust juurdepääsupunkti rakendamiseks kuivõrd alternatiivid ilma NAPita piiriülest infovahetust korraldada on osutumas keerulisemaks kui alguses arvatud või sellekohaste heade lahenduse arendus ei ole veel tehnoloogiliselt või turuvalmiduse osas piisavalt kaugel, et neid võiks üle kõikide eFTI partnerite andmevahetuse koheselt rakendada . Kuna Euroopa Komisjoni poolsed täpsustatud nõuded eFTI teenustele on alles koostamisel ning lähtuda saab olukorrast, et NAP on igal juhul vabatahtlik, mitte kohustuslik, saavad liikmesriigid keskenduda olukorra analüüsimisele ning hindamisele, millised võiksid olla NAP rakendamise võimalused, aga ka alternatiivid. Lisaks on võimalik teha ettevalmistusi otsusteks, mis määravad vastutava organisatsioonid, kelle ülesandeks saab olema loodava riikidevahelise andmevahetuse korraldamine ning riigis tegutsevate eFTI teenusepakkujate ning riiklikku järelevalvet teostavate pädevate asutuste juurdepääsu tagamine elektroonilisele kaubaveoinfole. Samuti rahaliste vahendite planeerimise võimalikeks arendustöödeks 2024 ja 2025.aastal. Euroopa Liidu riikides domineerib seega nii riiklike vastavate arenduste, otsuste kui NAP arenduste planeerimises analüüsiv, kuid tehniliselt äraootav seisukoht. Otsuste ja diskussiooni aluseks eFTI määruse rakendusaktide valmimisjärguga seotud tegevused, DTLF töögruppide töö ja sisu ning nende jaoks tehtavate ettevalmistuste käigus kogutavast ja jagatavast kasulikust analüütilisest materjalist, uuringutest, analüüsidest. Õiguskeskkonna osas ei ole ükski riik täna NAP loomiseks siseriiklikku õigust loonud, oodatakse eFTI delegeeritud ja rakendusakte. Samas on riikidel tekkinud valmidus leida vahendeid ja kompetentsi eFTI andmevahetuse piiriüleseks korraldamiseks maksimaalselt ühiseks planeerimiseks ja välja mõtlemiseks, kuigi teostus saab ilmselt igas riigis olema hilisemas faasis kohalik. On üsna vähe tõenäoline, et piiriüleselt võiks tekkida suuremad ühised juurdepääsupunktid, kuigi selles osas on arutlused ja projektid proovinud sisendit anda ja lahendusi protüüpida. Küll aga võivad tekkida väikesemad, regionaalsed või veoliigi-kesksed teenused, mis erinevate riikide pädevaid asutusi teenindavad. Piiriülene avaliku sektori asutuste liidestamine erasektori teenustega vajab veel tehnoloogilist progressi ja juriidilist keskkonda, et see saaks toimida sujuvalt. DIGINNO, DIGINNO-Proto ja DINNOCAP: Baltikumi, Poola ja S kandinaavia eCMR indekseerimise prototüü p Baltikumi ja Skandinaavia valdkondlikuks koostööprojektiks on DIGINNO ning DINNOCAP ning nendega seotud arendusprojekt DIGINNO-Proto . Baltikumi ja Põhjala riikide partnerite koostööprojektina on püütud mudeldada NAP -ide omavahelise võrgustiku toimimist lähtudes eesmärgist ja eFTI põhimõttest, et ei veoselehtede ega muud transpordiinfo hoiavad ja vahendavad eFTI platvormid. 2019-2020 aastal planeeriti, arendati ja testiti Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas piiriülest eCMR indekseerimise prototüüpi, mis on oma olemuselt ja arhitektuurilt NAPide võrgustik ( network of access points ). 2021. aastal arendati platvormi edasi ning ühtlasi viidi läbi täiendavad analüüsid võimalike edasiarenduste osas . Lahenduse raames planeeriti ja testiti infovahetuse ja osapoolte andmevahetuse arhitektuuri ja testiti andmete liikumise toimimist, osapoolte koostööd. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 17 . PIIRIÜLESE E-VEOSELEHE ( e CMR) INDEKSREGISTRITE VÕRGUSTIKU ARHITEKTUUR i MUDEL (Allikas: DINNOCAP PROJEKTI dokumentatsioon) EL suuremad projektid: FEDeRATED ja FENIX eFTI rakendamise ettevalmistamiseks, sh. maanteekaubaveo dokumentide digitaliseerimiseks on erinevates Euroopa riikides algatatud ühisprojekte, neist kaks olulisimat koostööprojekti on Connecting Europe Facility ( CEF) rahastusel läbiviidavad FEDeRATED ja FENIX . Nii FEDeRATED kui FENIX projektide aluseks on eeltöö eFTI-le üleminekuks. Vaatluse all on tänased lahendused, puudu olevad elemendid, täna kasutatav transpordidokumentide andmestik ja eFTI andmestik. Teenuste ja tulevaste platvormide nõudeid vaadeldakse laiemalt, kogu võimaliku andmevahetuse ulatuses, mis on vajalik paberipõhise logistika asendamiseks digitaalsega. Mõlemad projektid on sisendiks DTLF tööle ja toetavad sisulises diskussioonis eFTI rakendusaktide kavandamist ja tehnoloogilise koostalituse lahenduste välja mõtlemist. Projektide juhtpartnerid osalevad ka DTLF’i komisjonide töös. FEDeRATED projekti eesmärk on jõuda koostöö kaudu järeldusele, kuidas viia ellu erinevatest platvormidest koosnev võrgustik, kus kasutaja (ettevõte või asutus) jaoks luua liidestuste (API-de) võrgustik, kus iga osapool saab valida soovitud platvormi ja jagada andmeid teiste kasutajatega teadmata, millist platvormi kasutab teine osapool. Andmete jagamine ja koostalitlusvõime nõuab erinevate valikute ja kokkulepete tegemist. Üks projekti eeldatavaid tulemusi on ka sisend võimalikuks piirüleseks andmevahetuseks ja riikide päringute vahendamiseks, sh leidmine, kuidas juurdepääsupunktide või sarnast lahendust pakkuvate muude teenuste võrgustik võiks tulevikus toimida. Projekti partneriteks on 15 ettevõtet kuuest Euroopa riigist, sh Soome, Holland ja Lu ks emburg, kellega neist on Eestil tihedam koostöö. Eesti on projektis vaatleja staatusega. FEDeRATED projektis teostatakse 23 a lamtegevust ( nö living-lab’i ) erinevate partnerite lahenduste testimisel ja ühendamisel. Tegevused viiakse läbi 2022-2023 aastatel ning nende õppetunnid peaksid samuti oma kogemuse ja parimate praktikate kogumise kaudu olema eFTI määruse rakendamise sisendiks. Projektil on mitmeid eesmärke seoses eFTI võimaliku rakendamise soovitustega, sh ka osade andmevahetuslahenduste testimise roll. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 18 . FED e RATED ARENDUSPLAAN 2019 – 2023 (allikas: FEDeRATED projekt) FENIX on teine CEF rahastusega projekt, mis keskendub samuti transpordidokumentide digitaliseerimisele ja platvormide omavahelisele ühendamisele üle - euroopalises transpordikoridoride (TEN-T) võrgustikus. Projekt on lühema kestusega ning lõppeb märtsis 2022. FENIX eesmärk on töötada välja kontseptsioon ja ühendused üle - e uroopalise teenusepakkujate võrgustiku ühendamiseks ning andmete jagamiseks kauba saatjate, logistikateenuste pakkujate, veoettevõtete, kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste vahel ning pakkuda koostalitlusvõimet mis tahes üksikute olemasolevate ja tulevaste platvormide vahel ning see ühendab platvorme nö connector lahendusega. FENIXi idee pärineb Euroopa Komisjoni digitaalse transpordi ja logistika foorumi (DTLF) tööst ja soovitustest, et luua elujõuline platvormide võrgustik ettevõtete ja ametiasutuste (B2A) ning ettevõtete vaheliseks (B2B) andmevahetuseks. FENIX ja FEDeRATED projektide olulisimatest seisukohtadest ja tegevustest on võimalik ülevaade saada projektide veebilehtedel ning juba avaldatud projekti etappide järeldusdokumentide kaudu. Projektide olulisek s projekti esimese kahe tegevusaasta sisu avavaks raportiks on aga 2021 kevadel avaldatud nn 2019-2020 milestone report , mis sisaldab muuhulgas ülevaadet sisendist, mis projekt on andnud DTLF ’ ile ja Euroopa Komisjonile eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktide koostamiseks. Beneluxi ühenduse e CMR projekt Holland, Belgia ja Luxemburg on ühiselt algatanud koostööprojekti ning pikendanud seda algse tähtajaga võrreldes 2025.aastani , eeltöö ja koostanud analüüsi, kas ja milliselt võiks eCMR platvormidelt päringuid teostada. Benelux’i projekt on saanud alguse vajadusest kõikidelt oma regiooni erinevate riikide teenustelt päringuid teostada ning eesmärgiks on panna alus lahendusele, kuidas riiklikule järelevalvele luua üks kanal, mille kaudu teostada kontrolli liikluses olevatele veokitele. Projekt algatati eesmärgiga välja töötada lahendus, mis võimaldaks ametiasutuste päringu id kolme riigi eCMR teenusepakkujate informatsioon i saamiseks . M adalmaad ehk Benelux riikide siseriiklikud arengud Benelux riikides on käesoleva uuringu koostamise perioodil peamisteks veoselehe ja eFTI andmevahetuse eestvedajateks Holland ja Luksemburg. Holland on nii FEDeRATED projektis kui ka DTLF teises alamgrupis (SubGroup 2 ) võrdlemisi tugeva rolliga oma seisukohtade eest seismisel ning nende seisukohtade jõustamisel. Seejuures on neil suur kogemus just ettevõtetevahelise infovahetuse korraldamise ning oma riigile info vastuvõtmisega, kuid vähesem kogemus piiriülese infovahetuse ning e-valitsemise töövahendite, sh eIDAS lahendustega. Hollandis on samas kasutusel uudne ning omapärast autentimise lahendust iShare, mis on kohalikuks lisafunktsioonidega eIDAS node’iks, kuivõrd eIDd riik Hollandis ei paku. Luksemburgis on märkimisväärseks välja pakutavaks lahenduseks Authority OneApp, mille keskseks fookuseks on keskse juurdepääsuliidese katsetamine pädevatele asutustele. Projektis on selged arhitektuursed ja tehnilised ühisjooned NAP siseriikliku kasutuse funktsionaalsusega. Hollandi eestvedamisel on aga algatatud diskussioon plokiahela-põhise lahenduse rakendamiseks ning soov seda Benelux eCMR projektis piloteerida on just Hollandi eest vedada . Belgia on teinud samme Benelux koostöö koordineerimisel ning tasakaalu loomisel. Samas on riik äraootaval seisukohal eFTI täiendatud nõuete osas ning on seetõttu peamiseks kohalike pilootide pidurdajaks eesmärgiga saada rohkem infot, et siis efektiivsemalt juba tõenäolisemaid lahendusi testida. Skandinaavia : S oome Skandinaavia riigid on eFTI määrusesse seni suhtunud üsna erinevalt. Soome on neis kõige kaugemale jõudnud (vt allpool). Rootsi, Norra ja Taani ei ole riiklikul tasemel NAPi osas seni veel samme astunud ja on väljendanud seisukohta, et vajavad täiendavat infot seoses NAPide oodatava funktsionaalsuse ja rolli osas ning ühtlasi hindavad otsuste tegemisel ka Euroopa Komisjoni eFTI määruse rakendusakte. Samas on ka neis riikides käimas projekte, mille eesmärk on paberivaba kaubaveo arendamine. Soomes on Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi viidud transpordi digitaliseerimise valdkondlik uuring ja koostatud riikliku “Logistika d igitaliseerimise s trateegia ”, mis sätestab riigi tegevussuunad ja eesmärgid kuni aastani 2032. Strateegia koostamine viidi läbi ajavahemikus 08.2019 - 10.2020 ning lisaks sellele loodi töörühm eFTI määruse rakendamiseks vajalike meetmete kaardistamiseks ja riikliku juurdepääsupunkti ettepanekute esitamiseks valitsusele. Tehtud on ettepanek anda NAPi välja töötamine üleriigilise liikluse juhtimise keskuse FinTraffic haldusesse. Töörühm koosneb transpordi- ja kommunikatsiooni-, sise-, justiits, sotsiaal ja tervishoiu-, välis- ja kaitseministeeriumi ja muude riiklike ametite esindajatest ning selle eesmärkideks on: töötada välja riiklik eFTI rakendamise kava; toetada Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevust infosüsteemides muudatuste teostamisel; toetada Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumit vajalike siseriiklike seadusandlike aktide muudatuste väljatöötamisel; koostada ülevaade ja toetada sidusrühmade vajadusi lähtuvalt eFTI määruse rakendamisest. Nimetatud töörühma tegevusperioodiks on 2020-2022 ning tänaseks on Soome v alitsusele esitatud ettepanekud, mille kohaselt läheks loodava NAP (rahvuslik juurdepääsupunkt) käesoleva otsyse pinnalt Fin n traffic OY haldusse ja selleks vajalike lahenduse hanked viib läbi Traficom. Tänaseks ei ole veel kinnitatud eFTI-NAP arhitektuur ning selleks oodatakse ära Euroopa Komisjoni määruse täiendused. Esialgne rahaline hinnang Soome loodava NAP välja arendamiseks vajaminevate vahendite osas on 1-5 mln eurot . Ühistel aruteludel Soome töörühma liikmetega on püstitatud muuhulgas küsimus, kas Eesti ja Soome võiksid ühiselt luua eFTI määruse kohase rahvusliku juurdepääsupunkti ning Soome seisukoht on olnud selles osas positiivne. Seega tuleks senisest enam pöörata tähelepanu kahe riigi ministeeriumite vahelisele koostööle, kaaluda ühise töörühma loomist ja selle tegevuse kaasrahastamist kummagi riigi vahenditest. Soome lähtus eelarve hinnangut andes peamiselt rahvusvaheliste maanteevedude dokumentatsiooni andmetest (eCMR) ning hinnangu 5-kordne erinevus tuleneb asjaolust, et detailseid nõudeid eFTI teenustele alles koostatakse, mistõttu ei saa täna hinnata arenduste mahtu täpsemalt. Soomega on juba täna erinevaid koostööprojekte käimas, mistõttu on ministeeriumil tõenäoliselt hea seda head praktikat jätkata. Skandinaavia: R ootsi Rootsi on ärao otaval seisukohal, kui gi on 2022 aasta algusest üles näidanud suuremat riigipoolset huvi eFTI rakendamise planeerimisel. Rootsi ettevõtted, erialaliidud ja uurimisinstituutide kogukond on samas juba eeltööd teinud ja DTLF töös aktiivselt osalenud. Riigiasutused on alustanud aktiivset NAP võimaliku loomise diskussiooni. Skandinaavia: T aani Taani on passiivsel seisukohal, kuigi oli aktiivne pigem eFTI määruse planeerimise ja õigusakti ettevalmistamise perioodil. Taani esindajad ja ettevõtted on samas integreeritud võrdlemisi piiratult, aga efektiivselt rakendatud siseriiklikku eCRM rakendamisesse. Baltikumi teised riigid : Läti ja Leedu Leedus on juba aastaid kehtinud kord, mille kohaselt kõik maanteekaubaveo saatekirjad on tulnud esitada Maksuametile läbi selleks loodud veebikeskkonna. Nii on otsustatud jätkata senist praktikat ja NAP luuakse samuti Maksuameti infosüsteemi lisaarendusena ja selleks on eraldatud 2 mln €. Leedus on eCMR’i eestvedaja infoettevõtteid ühendav organisatsioon Infobalt , kes teeb aktiivselt koostööd lisaks Euroopa Liidule ka kolmandate riikidega nagu Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan. Tihedad sidemed on ka Venemaa (Kaliningrad) ja Valgevenega, kuid tänane pingeline poliitiline olukord pärsib seda koostööd tugevalt. Läti on lähiriikidest kõige passiivsem ja hetkel äraootaval seisukohal. Lätis on eCMR logistika digitaliseerimise teemalise diskussiooni erasektori-poolseks eestvedajaks Läti IT ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit ( LIKTA ) , kuid riiklikult on otsustatud, et elektroonilise andmevahetuse tagab riigi poolt Läti Tele- ja Raadiokeskus , mis haldab riiklikku andmekeskust (Eesti RIA analoog). Seejuures ei ole NAP väljaarendamise osas otsust tehtud, kuid Transpordiministeerium kaardistab aktiivselt võimaliku NAPi vajadust, võimalusi ja võimalikku maksumust. Poola Poola on eC M R ja NAP ettevalmistava tööna osalenud DIGINNO, DIGINNO-Proto ja DINNOCAP projektides ning sealne seisukoht on äraootav seoses eFTI nõete ettevalmistusega. Avaliku- ja erasektori kogukond on samas pooldanud plokiahela tehnoloogiat, seda ka eeskätt siseriiklikus andmevahetuses. S aksamaa Saksamaa on käesoleva uuringu perioodil jõustanud CMR konventsiooni lisa ning on sellega seoses lähemal e-veoseleh te de digitaliseerimisele ja eFTI rakendamisele kui varasemalt on arvatud. Saksamaal on r akendatud on ÜRO nõuete alusel täiendava juurdepääsupunkt ohtlike kaupade transpordi dokumentidele, mis võimaldab kasutada elektroonilist dokumentatsiooni olukorras kui see on füüsilisele dokumendile vastav. Selleks on loodud DGTINA võrgustik , mis erinevate liitunud riikide vahel standardiseerimist ja võrgustamist toetab. Ühtlasi on Saksamaa uuendanud transpordi valdkonna eest vastutava ministeeriumi struktuuri, et olla transpordi digitaliseerimiseks paremini valmis. P rantsusmaa Prantsusmaa on, nagu mitmed teised suuremad riigid, äraootaval seisukohal seoses eFTI täpsemate nõuetega. Käesoleva uuringu perioodil on Prantsusmaa esindajad olnud samas väga aktiivsed just andmemudelite ja andmevahetuse reeglite koostamise juures. EL IDANAABRUS riigid Euroopa Liidu poliitika kaubavedude digitaliseerimisel on suunatud eelkõige transpordikoridoride efektiivistamisele ning keskkonna mõju vähendamisele kuid digitaalne logistika loob palju võimalusi ka riikliku ja tollijärelevalve tõhustamiseks ning ühiskondliku turvalisuse tagamiseks. Euroopa Liidul on suur mõju ka lähiriikidele ja nii on lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele eFTI initsiatiivi kaasatud ka Balkani ja Kesk-Aasia riigid, samuti Ukraina, Norra ning ühisprojektide kaudu on kaasatud ka Valgevene ja Venemaa. Osad EL-i mitte kuuluvad Lääne-Balkani riigid on alustanud eFTI määrusest tulenevate nõuete rakendamist eesmärgiga tagada multimodaalsete vedude informatsiooni jagamine Euroopa Liiduga samadel alustel. Ühtse organisatsiooni Transport Community eestvedamisel on Euroopa Liiduga sõlminud kokkuleppe Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro ja Serbia Vabariik ning selle kohaselt on nad kohustunud tagama TEN-T üld- ja põhivõrkude arendamise Lääne-Balkani riikides ja integreerida need järk-järgult Euroopa Liiduga. On koostatud “Säästva ja aruka liikuvuse Strateegia”, mis seab Lääne-Balkanil keskkonnasõbralike transpordiliikide, nagu raudtee, siseveetransport ja lähimerevedu, kasutamise ja arendamise eesmärgid, saavutamaks kliimaneutraalse transpordi. Koostatud strateegia keskendub lühi- ja keskpika mõjuga otsustele ning peamiste meetmetena nähakse ette transpordi digitaliseerimist ja multimodaalsete vedude osakaalu suurendamist läbi paberivaba kaubaveo, mis loodetakse saavutada 2030-ks aastaks. EL idapartnerlusriikide arengud on erinevad. Olulisimaks regionaalset tööd pakkus EU4Digital projekt , mis keskendus eCMR rakendamisele idapartnerlusriikides. Projekti raames valmis ka analüüs “Digitaalse kaubaveo korraldamiseks ja andmete jagamiseks standardiseeritud kujul riikide vahel” . Analüüs kirjeldab riikide valmisolekut ja protsessi üleminekul paberipõhiselt kaubaveolt digitaalsetele veodokumentidele. Selles pööratakse suurt tähelepanu muuhulgas ka tolliprotseduuridele, kaubavahetuse maksevõimalustele ning multimodaalsetele vedudele. Kõige suuremat huvi ja ka praktilist kaasatust on olnud Ukrainaga , mis oli ka 2020 DIGINNO-Proto projektis testimises osaleja. Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia ja Moldova on üles näidanud huvi eCMR piirülese kasutuse ja nähtavuse lahenduste rakendamiseks kui see süsteemselt UNECE raamistikus või eFTI raamistikus EL välispiiri-üleselt võimalikuks osutub. Valgevene ja Venemaa on olnud valdkonnas huvipooltena aktiivselt kaasas, Venemaa Kaliningradi piirkonna partnerid olid ka DINNOCAP projektis vaatlejad ja assotsieerunud partnerid, kuid nende riikide ambitsioonid ning nende kaasamine projektidesse või koostööarenduste planeerimisse on käesoleva aruande koostamise ja esitamise ajaks katkestatud. Eesti riigi keskse NAPi omandivormi võimalikud alternatiivid Käesolev peatükk käsitleb kuut töö lähteülesandes etteantud stsenaariumi ning nende analüüsi. Töö teostamise hetkel on Euroopa Komisjoni täpsemad juhised veel selgumisel ja eFTI rakendusakte ei ole vastu võetud, puuduvad lõplikud nõuded NAPi funktsionaalsuse osas. Samuti ei ole selge, millised eFTI määrusest tulenevad tingimused ja kohustused liikmesriikidele seatakse. Siiski ei mõjuta eelnevalt mainitu töö teostajale teadaolevalt järgnevat analüüsi NAPi omandivormide (alternatiivide) osas. NAPi võimalike alternatiividena vaadeldakse käesoleva analüüsi raames alljärgnevaid stsenaariumeid: Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis; Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena; Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis; Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis; Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis, nö PPP variant; Alternatiiv 6: keskne NAP puudub. Järgnevas peatükis on vaadeldud iga stsenaariumi rakendamisega kaasnevaid aspekte lähemalt SWOT analüüsi abil. SWOT on analüüsimeetod, mis aitab kirjeldada ettevõtte/toote/teenuse vms hetkeolukorda vaadeldes järgmisi nelja aspekti: Tugevused ( strengths) – sisemist päritolu toetavad tegurid; nõrkused ( weaknesses) – sisemist päritolu kahjustavad tegurid; võimalused ( opportunities) – välist päritolu toetavad tegurid; ohud ( threats) – välist päritolu kahjustavad tegurid. Seejuures on tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud esitatud NAPi teenuse omaniku ja teenusepakkuja/ operaatori seisukohalt. Kui NAP on erasektori omandis, on sisemiseks keskkonnaks NAPi haldava ettevõtte siseküsimused. Väliskeskkonnana käsitletakse sellisel juhul siseriiklikku ja rahvusvahelist õigusruumi ja riikide ülest koostööd seoses NAPi loomise/haldamisega. Kui NAP on avaliku sektori omandis, on sisemiseks keskkonnaks eelkõige NAPi haldava asutuse organisatsioonilised eripärad, siseriiklik õigus ja riikide ülene koostöö (juhul kui NAP luuakse koostöös teiste riikidega). Väliskeskkonnana käsitletakse sel juhul rahvusvahelist ja EL õigust, erasektori toimimist, eFTi platvormidega seotud arenguid ja teistes riikides toimuvaid üldisi arenguid seoses NAPi loomisega. Stsenaariumite üleselt on SWOT analüüsis eristatud majanduslikke, õiguslikke, tehnoloogilisi, operatiivseid ja sidusgruppidega koostööd puudutavaid tegureid, et anda esmane hinnang alternatiivide potentsiaalile. Igal alternatiivil ei pruugi kõikide nimetatud kriteeriumide osas tugevusi, nõrkusi, ohte ja võimalusi esineda ning see ei ole ka eesmärgiks. Tuuakse välja asjaolud, mis iga alternatiivi juures on olulised ja eristavad seda alternatiivi teistest. Majanduslike komponentide puhul (täpsem finantsanalüüs on toodud eraldi peatükis ) on arvestanud , et NAPi teenuse tulu saab tulla eFTI platvormidelt, riigile oleks teenus tasuta. Ka täna on riigile Waybilleri ja teiste sarnaste platvormide kasutamine tasuta ja püsikuludeta. Kuna eFTI keskkondadel lasub kohustus andmed kättesaadavaks teha, siis NAPi kasutamine selleks aitab eFTI keskkondadel kulusid pigem kokku hoida. Vastasel korral peaks eFTI keskkond tagama andmete kättesaadavuse kõikide pädevate asutustega, mis võib tähendada erinevate tehnoloogiliste arenduste tegemist, mis kokkuvõttes osutub kallimaks. Kuna pädevatele asutustele peab olema andmed kättesaadavaks tehtud, ning täna sarnase teenuse eest tasu ei küsita, siis see ei anna alust arvamaks, et riigilt on võimalik selle kohustuse täitmise eest tasu küsida. Oluline on välja tuua, et on mõned ohud ja võimalused, mida töö teostaja näeb, et kehtivad kõikide alternatiivide osas. Järgmised ohud võiksid esineda kõikide alternatiivide puhul: Andmete turvalisuse risk . Olenemata sellest, millises omandis loodav NAP on, tuleb tagada andmete turvalisus. Võib ennustada, et teatud nõuded turvalisusele kehtestatakse ka E uroopa üleselt, nii et neid tuleb igal juhul jälgida. Turvalisuse ja muude potentsiaalsete nõuete/standarditega , mida N AP ile võidakse kehtestada, tuleb tähele panna, et kui kehtestatakse nõuded, millele NAPi teenuse pakkuja peab vastama, siis peab olema kirjeldatud ja paika pandud ka järelevalve mehhanismid, mis nende nõuete täitmist kontrollivad. Järelevalve ülesande täitmine jääb suure tõenäosusega riigi kanda. Oht asendustoimingute puudumiseks (plaan B, juhul kui teenus lakkab töötamast). Kuna esmajärjekorras on NAPi vaja riigi vaates elektrooniliselt veosedokumentide kontrolli teostamise kohustuse täitmiseks, siis tegemist on funktsionaalsusega, mis ei saa mingil perioodil mitte töötada. See tähendab, et riik peab läbi mõtlema iga alternatiivi juhul maandamistegevused riskile, et NAPi töös esineb tehnoloogilisi tõrkeid ja dokumente ei ole võimalik läbi NAPi pärida. Oht, et osa funktsionaalsusest võib ettevõtete jaoks tasuliseks saada . Kuna kogu transpordi valdkond teeb alles esimesi samme digitaliseerimise suunas, siis tuleb arvestada, et see vajab vahendeid investeeringutest. Seega tuleb arvestada võimalusega, kus nt eFTI platvormide kasutamine on ettevõtjatele kallis, mistõttu otsustatakse andmeid mitte digitaliseerida. Kuigi eFTI määrus kohustab eFTI teenuseosutajaid tagama pädevatele asutustele “vahetu juurdepääsu, millega ei kaasne mingeid makse ega tasusid, õigusnormidega ette nähtud teabele ” , ei keela see juurdepääsutasude või litsentsitasude kehtestamist muudele turuosalistele ja/või muule teabele. Õigusliku alareguleerimise oht : kui NAPi kasutamine ei muutu vähemalt mingis osas kohustuslikuks, võivad mõned turuosalised, sh suuremad eFTI teenuseosutajad, jätkata “suletud” eFTI teenuste pakkumist (vrd erinevate mobiiltelefoni laadijate uputus, millest pääsemiseks oli vaja EL nõuet, et kõiki selliseid seadmeid peab olema võimalik laadida standardse Micro-USB juhtmega). Õigusliku ülereguleerimise oht : kui NAPi teenusele või teenusepakkujale või teenusele juurdepääsuks seatakse liiga karmid nõuded, võib see oluliselt takistada hästi toimiva ja mitmekülgse NAPi loomise võimaluse realiseerimist. Võimalused, mis eksisteerivad kõikide stsenaariumite puhul: Olenemata NAPi omandivormist on funktsionaalsuse ja arenduseks vajaliku sisendi tervikvaate saavutamiseks võimalik lõppkasutajate ja riigi esindajate kaasamine. Näeme, et koostöös sündinud lahendused aitavad paremini arvestada kõikide asjaoludega. NAPi väljaarendamine on eelduseks, et kogu transpordi valdkond liiguks kiiremini digitaliseerimise suunas. Multifunktsionaalse NAPi loomise võimalus: kui õigusliku ülereguleerimise oht ei realiseeru, võib võimalikuks osutuda ühte teenusesse või vähemalt ühe teenuseosutaja portfelli koondada erinevad eFTI NAPid (sh eFTI määruses ette nähtud NAP ja vabatahtlik eCMR NAP). See võimaldaks vähendada iga üksikteenuse osutamise kulu (kuna teenuseosutaja üldkulud jaguneksid suurema teenuste portfelli peale) ning soodustada eFTI teenuste laiemat kasutuselevõttu (kuna iga teenusega liituja saaks “kauba peale” ka juurdepääsu kõigile teistele samasse portfelli kuuluvatele teenustele). Hetkel toetab seda võimalust nii asjaolu, et eCMR protokoll jätab menetluste kokkuleppimise õiguse veolepingu täitmisest huvitatud isikutele kui see, et eFTI määruse esemeline kohaldamisala on piiratud vaid õigusnormidega ette nähtud teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemisega. Ükskõik millise etteantud stsenaariumi korral tuleb lähtuda olukorrast eeldusest , kus et veoselehe NAPi teenus on ÜKS teenus kogu portfellis vaid osa suuremast teenute portfellist. Käesolev analüüs keskendub ainult maanteetranspordi veoselehe päringute tegemisele, mistõttu ei pruugi analüüsi järeldused olla samad, kui teenuspaketti vaadata laiemalt , nt kõikide veoseliikide lõikes ja lisateenuste lõikes, mida NAP võib pakkuda. Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis Nimetatud alternatiivi järgselt on NAP eraalgatuslik teenusepakkuja, kes peab tagama turul võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja neutraalsuse teenuste osutamisel. Teenus arendatakse välja ettevõtte poolt hangitud vahenditega ning selle jätkusuutlikkus tagatakse teenustasudega. Riik NAPi arendamisesse rahaliselt ei panusta. Riik ei pruugi, aga võib läbi rahastuse (nt toetusmeetmed) toetada eFTI platvorme ja nende kasutuselevõttu. NAPi loomiseks hetkel teadaolevalt toetusi planeeritud ei ole, küll aga on see võimalik, kui otsustatakse NAPi erasektori omandivormi kasuks. Riigi rolliks on EL määrustest tulenevalt kehtestada siseriiklik õigusraamistik. Riigil võib tekkida vajadus eFTI platvormilt saadavate andmete konverteerimiseks riigile sobivasse formaati. Sellest tulenevalt oleks riigi kohustus välja töötada (ja arendada) vahetusstandard andmete konverteerimiseks juhul kui eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid seda ei tee . Eestis toimub peamine andmevahetus riigis X-tee vahendusel, seega oleks riigi huvi, et ka NAP toetaks X-tee funktsionaalsust isegi erasektori omandis oleva NAP puhul ning andmevahetuses pädevate asutuste ja NAP vahel . NAPi teenus võib olla eFTI platvormidele tasuline. Küll võib riik kehtestada tasu piirmäärad . Seejuures ei saa eFTI määruse alusel kehtestada riigiasutustele tasu päringute kohta. Alternatiiviks tulu osas on litsentsitasude rakendamine . Antud alternatiivi juures on intervjueeritavate hinnangul üheks võtmeküsimuseks ka see, kuidas NAPi kasutamine kohustuslikuks muuta. Üheks võimaluseks teenuse jätkuvuse riski maandamisel on lepinguline trahv, kuid selle rakendamine iseenesest ei taga osapooltele kaubaveo andmete kättesaadavust, juhul kui teenus lakkab töötamast. Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile: Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . ALTERNATIIV 1 „NAP ON ERASEKTORI OMANDIS“ SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED Erasektori teenuseosutaja peamine tugevus on arendus- ja reageerimiskiirus ja paindlikkus ja kohenemisvõime muudatuste tegemisel. Majandusmudel saab olla paindlikum (erinevad rahastusallikas, sh nii teenustasud kui ka projektirahad). Teiste ettevõtetega tehtav koostöö on paindlikum. Majanduslik: erasektor pakub teenust kuluefektiivsemalt (“oma raha mängus” tunnetus) Toote omanikuna on tugevam motivatsioon teenust edasi arendada (ja seeläbi suuremat tulu teenida) Erasektoris on teenuse käivitamiseks ja pakkumiseks rohkem/ paindlikumalt kaasatavat inimressurssi Puudub vajadus riigihangete läbiviimiseks (hanke korraldamise ja läbiviimise protsess on pikk) Tehnoloogiline: Tehnoloogia või arenduse suuna kohendamine “käigu pealt” Kiiremad arendused võrreldes avaliku sektoriga (agiilsus) Operatiivne: Otsustuskiirus ja paindlikkus arenduseks vajalike tegevuste korraldamisel Teenuste võimalik kiirem valmimine ja parem kvaliteet võrreldes avaliku sektori poolt pakutavatega (tuginedes sarnastele kogemustele) Koostöö sidusgruppidega: Erasektori teenusepakkujal on lihtsam teiste erasektori teenusepakkujatega koostööd teha (k.a rahvusvaheline koostöö) Mitmete arenduspartnerite paindlikult kaasamise võimalus Tänases teadmises on kõige suuremaks nõrkuseks näha selget ärilist kasumlikkust. Ettevõtted osutavad teenuseid juhul kui see toob neile tulu, mis tähendab, et turg peab olema valmis selle kinni maksma. Majanduslik: Teenus peab olema kasumlik, vastasel juhul puudub motivatsioon teenuse osutamiseks Teenuse kasutamine saab olema osapooltele tõenäoliselt tasuline. Teenuse tasuliseks muutumise korral ei pruugi aga ettevõtetel olla huvi teenuse kasutamiseks (eriti juhul kui teenus ei paku oodatavat lisandväärtust) NAP võib küsida tasu eFTI platvormidelt, mistõttu ei pruugi eFTI platvormid enda andmeid soovida kuvada (saavad valida NAPi, mis ei võta raha) Ei ole kindlustatud, et saab kasutada riigi toetavat rahastust teenuse väljaarendamiseks (toetuse taotlemine on konkurentsipõhine) Edukas ärimudel eeldab tõenäoliselt erasektorile pakutavaid atraktiivseid lisafunktsionaalsusi ja välisturult teenitavat tulu (sarnaste kogemuste näitel) Tõenäoliselt tuleb arvestada riiklikust järelevalvest tulenevate kuludega (auditid, raportid) OHUD VÕIMALUSED Majanduslik: Lisafunktsionaalsused võivad olla piiratud (arenduse soovija peab soovitava funktsionaalsuse kinni maksma) Investeering ei pruugi ennast ära tasuda, mistõttu kujuneb teenusest jätkusuutmatu ärimudel Osutatava teenuse madalast marginalist tulenev alafinantseeritus (jätkusuutmatu äriplaan) Töökindluse tagamiseks võib riik luua paralleelsüsteemi (mis tähendab teatud hulgas kulude dubleerimist) Oht monopoolse seisundi tekkeks (riigi siseselt; euroopa üleselt on kindlasti konkurentsi) Võib kaotada konkurentsis välismaistele teenusepakkujatele Õiguslik: Riigipoolsete nõuete võimalik mitte-realiseerimine (nt 2025.aasta augustiks ei ole teenus väljaarendatud) Välisriigist andmete kättesaamine võib olla keerulisem (võrreldes avaliku sektori omandis oleva teenusega), kuigi teenuste ühilduvuse reeglite alusel sellist ohtu realiseeruda ei tohiks Teenuse pakkuja ei pruugi vastata riiklikele nõuetele Nõuetele vastavuse problemaatika ( Compliance rule) (suurtel turuosalistel) - andmete jagamine erasektori teenusepakkujale võib olla raskendatud Tehnoloogiline: Mahust tulenev suur äririsk (ei suuda suurt mahtu ära teenindada) Operatiivne: Erasektori teenusepakkuja võib oma tegevuse lõpetada (jätkusuutlikkus ei ole tagatud) Kasutajate ebakindlus teenuse turvalisuse osas Ei pruugi tagada lõppkasutajate võrdset kohtlemist ja teenuse läbipaistvust Teenus võib hakata rändama eri riikide vahel (andmete julgeolek) Teenusepakkuja huvid võivad kalduda teiste ettevõtete suunas (oma ärihuvid) Kartus, et eraettevõttel De facto vastutuse puudumine ja lahenduste väljatöötamine võimalike esinevate probleemide korral Majanduslik: Teenida tulu või pakkuda kasutajate ootustele vastava täiendava lisandväärtusega teenust Kaasata paindlikult projektiraha enda või arenduse finantseerimiseks Hinna kujunduse paindlikkus- erasektor otsib täiendavad finantseerimise allikad (pakub lisateenuseid erasektorile) Õiguslik: Riik saab reguleerida teenuse kasutamise tasud Riik saab kehtestada regulatsioonid, et tagada kasutajate võrdne kohtlemine Riigil on võimalik kehtestada standardid ka erasektori pakutava teenuse puhul Operatiivne: Võimalus õppida teiste valdkondade (nt panganduse ja erameditsiini) kogemustest Eeldused efektiivse teenuse stabiilsele arengule (erasektoril huvi pidevalt teenuse kvaliteeti tõsta ja seeläbi enam teenida) Rahvusvaheline riikideülese teenuse arendamise potentsiaal (võimalus) Koostöö sidusgruppidega: Nimetatud stsenaariumi puhul on võimalus ettevõtetest sidusgruppide vahetuma kaasatuse võimaldamine Oluliseks rakendusmärkuseks, mis välja toodi, on siiski riigile võtmeteenuse pakkumise puhul kohalduvad erinõuded ning hankekohustus, mida on tarvis antud stsenaariumi puhul arvestada. Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena Nimetatud alternatiivi järgselt on NAP eraalgatuslik teenusepakkuja, kes peab tagama turul võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja neutraalsuse teenuste osutamisel. Teenuse turule toomine ja/või teenuse pakkumine on sellisel juhul ühe võimalusena tagatud riigi poolt riigihanke kaudu. Selle alternatiivi puhul on kaks võimalikku alastsenaariumi: Riik korraldab eeldatavalt hanke teenuse arendamiseks ja/või haldamiseks ja/või pidamiseks kindlaks perioodiks. Riik delegeerib avaliku ülesande täitmise erasektori ettevõttele, tasudes teatud osas teenuse eest. Selle alternatiivi juures on oluline, et teenuse omanik ei ole riik, vaid erasektor ja riik maksab selle eest, et teenust osutatakse erasektori poolt. Teenuse sisu ja tingimuste nõrkused on peamiselt sõltuvad hankija võimekusest. Sarnast toimemudelit on kasutatud näiteks järgmiste teenuste puhul: eID sertifitseerimisteenuste pakkumine SK ID Solutions poolt; avaliku teenuse hankega ostmine Tallinna linna koolide haldusteenus, bussiootepaviljonide rajamine. Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile: Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . ALTERNATIIV 2 „NAP ON RIIGI POOLT HANGITUD ERASEKTORI TEENUSENA“ SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED Majanduslik: Kindel rahastusmudel Riigihanke raames kujuneb hind optimaalseks, sh saab määrata muud olulised nõuded Teenuse stabiilne tagatus sh finantseeritus Õiguslik: Kindlad, kokkulepitud tingimused Riigil tekib teatav kontroll tegevuse üle, saab määrata tehnilised nõudeid jms (turvalisus, haldamine jne) Riigi huvide tugev ja otsene esindatus nõuetena Tehnoloogiline: Saab hankida innovatsiooni ja nõuda kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi Arendus- ja tehnliliste nõuete fikseeritus riigile vajalikul tasemel Arendused kiired ja paindlikud (võrreldes avaliku sektori asutuse omandiga) Operatiivne: Senised kogemused toetavad: Riigil sarnase mudeli praktika olemas (nt SK ID) Teenusepakkujatel tekib õigustatud ootus teenuse kvaliteetse pakkumise kohta Teenuse kvaliteedi tagamine läbi järelevalve Majanduslik: Jätkusuutlik ärimudel eeldab tõenäoliselt atraktiivsete lisafunktsionaalsuste pakkumist erasektorile ja tulu teenimist välisturgudelt (sarnase kogemuse näitel) Tõenäoliselt tuleb arvestada riiklikust järelvalvest tulenevate kuludega (auditid, raportid) Arendusteks vahendite leidmine problemaatiline (RES protsessi aeglus) Konkurentsi puudumine, teenus võib kalliks osutada Õiguslik: Hanke võitja ei pruugi pakkuda kvaliteetseimat teenust, lepingut ei ole võimalik lõpetada (hankijate võimekus) Tehnoloogiline: Hanketingimused võivad olla kiirete arengute kontekstis puudulikud või halvasti ettevalmistatud Hanketingimused võivad välistada kõige kaasaegsema tehnoloogia kasutamise (juhul kui hindamiskriteeriumiks on odavaim hind) Operatiivne: Lähteülesande sisu ei pruugi vastata tegelikele vajadustele (hankija võimekus) Arendusprotsess pikk (riigihankele kuluv aeg võrreldes erasektoriga) OHUD VÕIMALUSED Majanduslik: Hanketingimuste kirjeldamisel ei osata näha kõiki tingimusi ja hanke võitja küsib lisatingimuste eest lisatasusid (hankija võimekus) Oht kaotada konkurentsis välismaistele teenusepakkujatele, kellel on õigus hankes osaleda (kohalike ettevõtjate vajadused ei pruugi saada parimal võimalikul moel esindatud). Õiguslik: Ülereguleerituse oht (võrreldes erasektori teenusepakkujaga) Hankijal keeruline tootearendus tulenevalt riiklikest piirangutest ja etteseatud finantspiiridest (hinnatõus või piirmääras püsimine) Tehnoloogiline: Riik ei julge tellida kõige uuemat tehnoloogiat ja võtta sellega potentsiaalseid riske Operatiivne: Erasektori teenusepakkuja võib oma tegevuse lõpetada (jätkusuutmatus) Võimalikud kaasnevad küberturvalisuse ohud, juhul kui arendaja/operaatori valik sõltub ainult hinnast (iga arendaja/operaator ei saa kvalifitseeruda) Teenusepakkuja organisatsioonist tulenevad ohud (ümberkujundamine, omandistruktuur, omandi müük jms) Viivitused ja hanke vaidlustuse oht Oht jääda sõltuvusse hanke võitjast (iseärasused arenduse teostamisel) Koostöö sidusgruppidega: Riigihankes on kokkulepitud tingimused, kui erasektori osapooli kaasatud pole, võib vaade jääda mittetäielikuks, liigne riigikesksus tingimuste koostamisel (risk, et teenus ei sisalda ettevõtjatele vajalikke lisafunktsionaalsusi) Majanduslik: Võimalus küsida teenustasu. Õiguslik: Tasude reguleerimine riigi poolt Turuosaliste kaitseks hinnakujunduse jaoks piirmäär-hinna seadmine (riigile võimalus) Operatiivne: Teenuse valmimise tagamine riigi jaoks (erasektori enda initsiatiivist ei olda sõltuvad, teenus valmib nõuetele vastavalt) Võimalus õppida sarnastest kogemustest (vt näited altpoolt) Lisateenuste pakkumise võimalus lisaks hangitud skoobile, riigi poolt tagatud teenusele lisaks täiendavate, seotud mugavus- või kvaliteediteenuste pakkumiseks, paindlikumaks teenuse kasutamiseks vms. Koostöö sidusgruppidega: Kaasates lõppkasutajaid ja riigi esindajaid, tuleb tervikvaade Riigiasutustel omavahel on lihtsam teenust puudutavates küsimustes suhelda (asjaajamise korraldus, teenuse tellija vajaduse kokkuleppimine) Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis Nimetatud stsenaariumi järgi on NAP riigiasutuse omanduses/avaliku teenusena. Siin on alternatiiviks: R iik on omanik, arendab, haldab ja hooldab ise ; riik on omanik, arendus on sisse ostetud, haldab ise ; riik on omanik, arendus ja haldus on osaliselt sisseostetud (nt kasutajatoe teenus). Teenuse osutamise erinevate osade sisseostmise korral tuleb tagada, et teenuse osutamine oleks jätkusuutlik, st riik peab olema piisavalt haldussuutlik, et varakult kuulutada välja uus hange ja tagada üleminek teenusepakkujate vahel, sh tagada teenuse jätkusuutlikkus, kui hange peaks ebaõnnestuma. Hetkel puudub selgus, mitu NAPi kokku luuakse , kuid intervjueeritute hinnangul ei tundu realistlik (ei nähta vajadust), et riiklikult luuakse rohkem kui üks NAP. Riigi omandisse kuuluv NAP on enamike intervjueeritute hinnangul kõige jätkusuutlikum ja ühtlasi kõige tõenäolisem alternatiiv. Kuna eFTI määrus kohustab riike elektroonilisi veoselehti aktsepteerima, on avaliku suhte omandivormi puhul riigil rohkem hoobasid teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Intervjueeritute hinnangul võivad avaliku sektori poolt pakutava teenuse puhul osutuda tähtsaks poliitilised otsused ettevõtlusesse sekkumisel. Toodi välja ka see, et riik peaks pakkuma ainult neid teenuseid, mis aitavad teenida riiklikke huve eelkõige sektorites, kus esineb turutõrge. See tähendab, et riik peaks võtma teenuse loomise oma vastutusel e juhul, kui erasektoris puudub huvi teenuse pakkumiseks. Samuti toodi välja, et riik ei saa kohustada erasektoril andmeid esitada teenuse kaudu, mis võib olla ettevõtjatele tasuline. Siin on analoogia e-arvetega - jah, riik võib nõuda teatavaile kindlatele standarditele vastavate e-arvete esitamist, aga riik ei saa nõuda, et ettevõtja kasutaks e-arvete esitamiseks teatava konkreetse e-arve keskkonna teenuseid. See tähendab, et riik ei saa sundida eFTI platvorme ühinema konkreetse NAPi teenuse pakkujaga. eFTI platvormidele jääb valikuvõimalus, millise NAPiga ühineda (kui üldse) ja kuidas tema keskkonnas olevad andmed riig i pädevatele asutustele kättesaadavaks teha. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . ALTERNATIIV 3 „NAP ON AvALIKU SEKTORI ASUTUSE OMANDIS“ SWOT ANALÜÜS Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile: TUGEVUSED NÕRKUSED Majanduslik: Teenus ei pea olema kasumlik Stabiilne eelarvestatud finantseerimine Operatiivne: Usaldusväärsus ja turvalisus Kontroll päringute protsessi üle Ettevõtjate vaatest usaldusväärsem (võrreldes erasektori teenusepakkujatega) Tuleb tõenäoliselt ainult 1 NAP Kogemus avaliku teenuse (taoliste teenuste) osutamiseks (nt TARA mudel) Jätkusuutlikkuse tagamine (saab olla kohustus) Teenuse stabiilsus Riigile usaldusväärse teenuse tagamine riigi seisukohast lähtuvalt Teenusepakkujatel tekib õigustatud ootus teenuse kvaliteetse pakkumise kohta Koostöö sidusgruppidega: Peamine päringute tegija on riik (eFTI NAPi kontekstis), seega saavad riigiasutused kõige lihtsamini omavahel koostööd teha (nt andmebaaside kasutamisel) Riik saab juhtida paberivaba majandust transpordisektoris. Turule antakse signaal, et riik lahendab ettevõtjate eest ära paljud probleemid, mis käivad kaasas paberdokumentide kasutamisega. Majanduslik: Arendusteks vahendite leidmine problemaatiline (RES protsessi aeglus) Ressurss konkureerib riigi teiste tegevuste ja vajadustega (midagi jääb teenuse pakkumise tõttu riigil tegemata) Konkurentsi puudumine, teenus võib kalliks osutada Tehnoloogiline: Tehnoloogiline areng on kiirem kui riigi planeerimisvõime Operatiivne: Teenusepakkujad vahetuvad, koodi osas ei ole järjepidevust Võtab rohkem aega (riigihanked; eelarvestamine) Koostöö sidusgruppidega: Võimalik ettevõtetest partnerite keeruline kaasamine arendusetappi OHUD VÕIMALUSED Majanduslik: Ei pruugi olla tagatud jooksev ja jätkuv rahastus: ühekordse investeeringu oht Võimalik alafinantseerimine ja jäik eelarvestamine Tehnoloogiline: NAPi Teenusepakkuja huvi puudus teenuse arendamise ja moderniseerimise vastu (riik ei saa arendustesse piisavalt sisendit) Operatiivne: Hanketsükli üleminekul tekkivad võimalikud teenuse katkestused (perioodilisus) Vedajatele võimalik ohumärk (liigne kontroll: vt pt 4.7) Riigi motivatsioon ei pruugi olla piisav, et NAP vastaks eraettevõtete vajadustele Ametnik pole omanik: isiklikud vahendid pole mängus Koostöö sidusgruppidega: Teenuse ülalpidamine ei pruugi olla ettevõtjate-keskne, klienditeenindus ja kliendisõbralikkus, kasutajamugavus Majanduslik: Saab küsida tasu (tavapäraselt on riigi teenused tasuta, osadele teenustele rakendub riigilõiv) Lisarahastamine EL riikidele suunatud fondidest Võimalus pakkuda teenust teistele riikidele (võrreldes teiste alternatiividega on riigil riigiga lihtsam suhelda). Võimalus teenuse müümiseks eraturule (nt valitsuse vahetumisel) Operatiivne: Merenduse raames sarnane kogemus juba olemas, mida saaks maanteetranspordi vaates kasutada (võimalik ühildamispotentsiaal) Koostöö sidusgruppidega: Riigi ja erasektori teenused saaksid olla ristkasutatavad (nt riik arendab NAPi, erasektor CAPi ja need pannakse koos toimima) Kui ka teiste riikide NAPid on riigi omandis, siis on võimalus paremaid koostöösuhteid luua. Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis Nimetatud alternatiivis on NAP riigi omanduses oleva ettevõtte, nt Omniva, Operail, omanduses ja osutab teenust neutraalse, võib-olla ka monopoolse seisundi kaudu. Igapäevasesse juhtimisse ja teenuse osutamisesse riik ei sekku. Võrreldes esimese alternatiiviga tuleb riigil arvestada kuludega, mis tekivad haldusteenuse pakkuja poolsest juhtimisest, riigipoolsest teenuse koordineerimisest ja riiklikust teenuse järelvalvest. Intervjueeritute arvates ei ole antud alternatiivi puhul NAPi toimeloogika seisukohalt suuri erinevusi võrreldes avaliku sektori asutuse omandisse kuulumisega. Olulise küsimusena toodi intervjuudes välja see, et kas ka riiklik AS saab teenuse loomise eest riigilt tasu küsida ja mis on riigi motivatsioon ettevõtluses osaleda. Analüüsimeeskonna hinnangul on riigi omandis olev ettevõte võrdne tavapärase erasektori ettevõttega oma teenuse tasustamisel, seega oleks ka sellel alternatiivil sarnased tulu teenimise võimalused kui alternatiiv 1 puhul. Siiski on vastavalt riigi osaluspoliitika põhimõtetele riigi üldine suund ja eesmärk osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust huvist lähtuval eesmärgil, mis tulenevad valdkonna strateegilistest arengukavadest. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisapõhimõte. Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile: Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . ALTERNATIIV 4 „NAP ON AVALIKU SEKTORI ETTEVÕTTE OMANDIS“ SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED Operatiivne: Kui on olemas juba piisavalt tugev riigi osalusega ettevõtte (nt Operail), siis see on tugevus Riik saab läbi omanduse püstitada strateegilisi eesmärke ja teenust juhtida (võrdluses eraäriga, kus säärane võimalus puudub; avaliku teenusena on samad tingimused) Usaldus riigiettevõtte vastu on eelduslikult suurem kui eraettevõtete puhul Eelmise stsenaariumiga võrreldes suurem motivatsioon teenuse arendamiseks Majanduslik: Konkurentsi puudumine, teenus võib kalliks osutada Ka sellisel ettevõttel on kasumiootus, tasuvuse motivatsioon teenuse ülalpidamisest täna ei ole selge, et riigi ettevõtte kaudu teenuse osutamine oleks piisavalt põhjendatud, lähtudes riigi osaluspoliitika põhimõtetest. OHUD VÕIMALUSED Majanduslik: Riik võib piirata rahastust või arendustegevust ja ettevõttel ei pruugi olla võimalusi täiendava rahastuse leidmiseks. Tehnoloogiline: Teenusepakkuja huvi puudus teenuse arendamise ja moderniseerimise vastu (võrreldes erasektori teenusepakkujaga) Operatiivne: Ei pruugi olla konkreetse ettevõtte põhitegevus Ettevõtjate vaates küsimused turutõrke olemasolust antud sektoris (kas riik peaks sekkuma?) Majanduslik: Võimalus riigil tulu teenida (dividendid) Saaks teenida teenuse müügist tulu välisturgudelt Riigiametitel kohati piiratud ressursid: võimalus kasutada teenuse pakkumiseks riigiettevõtet Lisarahastamine EL riikidele suunatud fondidest Operatiivne: Riigi nähtavuse suurendamine läbi paindliku teenuse pakkumise Asutada asjakohane ainult seda teenust pakkuv riigiettevõte Riigi nõuete parim suunamine Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis (PPP) Nimetatud alternatiivis on NAP era- ja avaliku sektori poolt ühiselt rahastatud ja loodud teenus, kus mõlemad osapooled panustavad nii rahaliselt kui ka muude ressurssidega. Antud alternatiivi puhul on võimalik koostöö eri riikide, arendusettevõtete, investorite ja e-teenusepakkujatega. Sarnasteks näideteks võib pidada riigi osalusega sihtasutusi, aga ka osaühinguid ja aktsiaseltse. Intervjueeritute hinnangul on alternatiivi eeliseks võrreldes erasektori poolt pakutava teenusega see, et kuna riigil on tulenevalt EL-i määrustest kohustus lahenduse pakkumiseks, siis ühisomandi korral saab riik vahetult kontrollida nõuete täitmist. Antud alternatiivi kriitikana toodi eelkõige välja toimivate näidete nappus. Samuti esines intervjuudel arvamus, et üldtendentsina tahab riik millegi finantseerimisel olla ka lahenduse omanik. Selle alternatiivi juures saaks ette näha ka järgnevusstsenaariumi riigi osaluse vähendamiseks, kui see ei ole enam vältimatult vajalik ja riigi eesmärkide saavutamiseks piisab ka nt vähemusotsustusõigusest. Loodav PPP võib olla nii äriühingu vormis, aga ka MTÜ (nt koostöös ettevõtetega loodud assotsiatsioon). milline PPP vorm on kõige mõistlikum, on tänases faasis raske välja tuua ja sõltub eelkõige riigi vajadustest (nt kas riigil esineb täiendava tulu teenimise eesmärki või ei). Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile: Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . ALTERNATIIV 5 „NAP ON ERA- JA AVALIKU SEKTORI ÜHISOMANDIS (PPP)“ SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED Majanduslik: Suurem finantsvõimekus võrreldes teiste alternatiividega, sest osapooli mitu (jätkusuutlikkus) Õiguslik: Vabam tegevuses kui puhas riigiasutus Operatiivne: Suur paindlikkus Hankega saab panna täpsed nõuded ja peaks olema tagatud konkurents teenuse arendamiseks ja optimaalseim lahendus (eeldusel, et PPP on hankekohuslane ja teatud osa teenuse arendamisest ostetakse sisse) Avalik ja erahuvi tasakaalus Koostöö sidusgruppidega: Mõlema osapoole vajadused saavad rahuldatud, teatakse teineteise ootusi ja seega võiks lahendus olla toimivam Saab jaotada ülesandeid vastavalt osapoolte tugevustele (nt riik tegeleb riigi ja erasektor erasektori koostöö korraldamisega) Õiguslik: Palju bürokraatiat, sest allutakse riigi kontrollile. Erasektor + riigi reeglid Riigihanke kohustus Riigihangete vähene paindlikkus (tavapäraselt ostetakse tükki, mitte tunde) Operatiivne: Esialgse maksumuse ja hankelepingu eest ei pruugita saada parimat tulemust Koostöö sidusgruppidega: Riigi huvid vs erasektori huvid- ei pruugi leida ühist keelt Investorite ja teenuseosutajate erihuvid OHUD VÕIMALUSED Õiguslik: Huvide konflikt Võimalik bürokraatlik juhtimine Operatiivne: Eraettevõtte paindlikkus sumbub võimalikku riigi otsustamatusesse, aeglusesse Koostöö sidusgruppidega: Pahameel erasektori konkurentide poolt (kes on riigi partner?) Mida rohkem osapooli, seda keerukam võib koostööd korraldada olla Majanduslik: Kaasata erasektori rahastust Hea koostöö korral investori ja riigi vahel suur arengu- ja ekspordipotentsiaal Võimalus tulu teenida Operatiivne: Teenuse kliendid võivad olla ka teenuse omanikud, mis on arengumootoriks Koostöö sidusgruppidega: Kaasata liit, eraettevõtteid ühendav liit. Ühine ettevõte. Nt NAP on erialaliidu juures ja liit haldab seda. Kontrollib, juhendab ja võimaldab ligipääsu – PPPna juhtgrupp. Alternatiiv 6: Eestis keskne NAP puudub Nimetatud alternatiiv sisaldab võimalusi, et NAPi Eestis ei ole ning ka et NAPe ei ole üldse. Eeldab, et teenust osutab välispartner, kes katab ära ka Eesti territooriumi. Antud lahendus eeldab liideseid Eesti avalike registritega X-tee kaudu. Riigiasutused pärivad andmeid eFTI-i platvormide kaudu otse või muud moodi (blockchain). Peamise probleemkohana toodi intervjuudel välja see, et see alternatiiv võib võrreldes eelnevalt kirjeldatutega minna riigile kulukamaks, sest liidestuste loomine paljude erinevate teenusepakkujatega nõuab rohkelt ressurssi ning piiriülese andmevahetuse võimaldamiseks ei piisa ka “lihtsalt” X-tee ühenduste loomisest, kuna kõigil liikmesriikidel ei pruugi olla võimekust ega soovi X-teega liituda. Samuti ei saa riik tagada teenuse jätkusuutlikkust, mistõttu võib jätkuda tänane olukord, kus paberkujul veoselehtede kontrollimine jääb ainsaks toimivaks lahenduseks . Samuti võib intervjueeritute hinnangul osutuda probleemiks välisriikide teenusepakkujatelt andmete pärimine, mistõttu on vajaliku informatsiooni kättesaadavus kohalikus serveris väga oluline. Vastupidise kogemusena (ilma konkreetse riigi omandis oleva juurdepääsupunktita) toodi esile töötavad lahendused tolli valdkonnas, kus viimaste aastate tendents on pigem üleeuroopaliste, tsentraliseeritud andmekogude suunas. Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile: Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 . ALTERNATIIV 6 „EESTIS KESKNE NAP PUUDUB“ SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED Majanduslik: Riik ei pea ise NAP arendama ( otse kulude kokkuhoid) Koostöö sidusgruppidega: Tolli valdkonnas toimiv kogemus olemas (üle-euroopalised lahendused) Piiriülene ühenduvus Majanduslik: Võib lõppkokkuvõttes osutuda ikkagi kuluka mak s (erinevate x-tee liidestuste väljaarendamine) (kui E estis NAPi ei ole, siis peavad kõik õigustatud osapooled oma ühendused arendama NAPiga) Õiguslik: Keeruline saada ülevaadet reeglistikust Tehnoloogiline: Ei soodusta veoselehtede digiteerimist Operatiivne: Ei pruugi saada sisendit anda arendusse Ei ole garantiid teenuse jätkusuutlikkuse osas Puuduvad hoovad teenuse juhtimiseks ja mõjutamiseks Ei tea kust millist (NAPi või eFTI) teenust valida Järelevalve teostaja ei tea, kust päringut teha Eesti riigi vaade ei ole esindatud Eestil (ja EL-il) piir Venemaaga, kust tuleb palju vedusid. Seetõttu oluline, et info oleks Eestis (võimalus kolmanda osapoole veoste kontrollimiseks) Puudub ülevaade teenusest (kvaliteet, info turvalisus, sihipärane kasutamine) Puudub kontroll teenuse osutaja üle Konkreetne vastutaja riigis puudub OHUD VÕIMALUSED Majanduslik: Teise riigi teenust sisse osta võib olla kallim Operatiivne: Ei ole piisavalt arvestatud Eesti riigi vajadustega Lahendus jääb kaugeks Ligipääs andmetele, juhul kui süsteem lakkab töötamast Ettevõtjad ei kasuta teenust Riik ei saa vajalikke andmeid Majanduslik: Ressursisääst ühisarendusest EL kontekstis Operatiivne: Teenusepakkujad saavad valida, millist NAPi kasutada Kuna ei ole kohustust NAPi luua, ei ole ka järelvalvekohustust NAP mitte loomine ei soodusta siseriiklikult e-veoselehtedele üleminekut. Kui üldises plaanis peaks NAP iseenesest võiks luua võimaluse dokumentide kiiremaks/lihtsamaks esitamiseks, raamatupidamise lihtsustamiseks, päringutele vastamiseks jne. Selle stsenaariumi puhul avaldub teistest stsenaariumitest tõenäolisemalt, sest teenus võib kohalike kasutajate jaoks jääda kaugeks: milline peaks olema ettevõtjate vajadusi arvestav teenus, mis funktsionaalsusi potentsiaalsed kasutajad vajavad jne. Analüüsimeeskonna hinnangul avalduvad digitaliseerimisele ülemineku riskid selle stsenaariumi puhul kõige rohkem, sest riigil puuduvad hoovad potentsiaalsete kasutajate kaasamiseks ja kohalikele vajadustele vastava teenuse väljatöötamiseks. Kuna riikidel ei ole eFTI määrusest tulenevalt otseselt kohustust NAPi teenuse loomiseks, on üheks alternatiiviks võimalus, et Eestis keskne NAP puudub. Potentsiaalselt tähendaks see kahte alternatiivi: Eesti riik liitub mõne teise riigi NAPiga. Kuigi arenduse seisukohalt tähendaks see riigi jaoks NAPi mõttes kulude kokkuhoidu, võib lõppkokkuvõttes osutuda NAPi puudumine kulukamaks, sest teise riigi teenust sisse osta võib olla kallim, teenuse jätkusuutlikkuse osas puudub kontroll. Pädevad asutused leiavad ise võimalused, kuidas eFTI platvormidelt andmeid pärida. Puudub selge teadmine kui palju eFTI platvorme aja jooksul tekkida võiks, kuid hinnanguliselt saab rääkida sadadest, millest enamus on kindlasti välisriikides asuvad platvormid. See tähendaks, et pädevad asutused peavad välja arendama kas päringusüsteemi, mis oskab sadadelt platvormidelt kuidagi andmeid pärida või peab olema sadade platvormidega liidestus. Viimasel juhul tekib alati küsimus, kuidas andmepäringut teostav ametnik teab, milliselt platvormilt veosega seotud dokumente küsida. Esineb ka oht, et operatiivne ligipääs välisriigis olevatele andmetele puudub, juhul kui teenus lakkab töötamast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös on juba kaardistatud võimalusi, mis proovivad leida koostöövõimalusi teiste riikide (eelkõige Läti, Leedu ja Soomega koostöövõimalusi NAPi planeerimiseks. Olulise argumendina tuleb välja tuua, et NAPi puudumine ei soodusta veoselehtede digit alis eerimist, mis on transpordisektori arengu seisukohalt äärmiselt oluline. Intervjuudest kogutud täiendavad ootused ja vajadused NAPi loomise üldise mõju kohta Alljärgnevalt on kirjeldatud osapoolte peamisi stsenaariumite üleseid ootusi ja vajadusi loodava NAPi osas. Intervjueeritavad leidsid, et veoselehtede digitaliseerimisel on äärmiselt oluline teavitustöö, mis tooks esile digitaalsete veoselehte eeliseid hetkeolukorraga võrreldes. Leiti, et NAPi loomine iseenesest võib olla üheks transpordisektori digitaliseerimise arengumootoriks , kuid ilma konkreetsete kaasnevate kasude kommunikeerimiseta ja digitaalsete veoselehtede riiklikult kohustuslikuks muutmiseta võib jätkuda tänane olukord, kus suurem osa veosedokumentidest esitatakse paberkujul. Kuigi intervjueeritute sõnul on veoselehtede digitaliseerimine noorema põlvkonna autojuhtidele oluliseks motivaatoriks, aitaks laiem teavitustöö vältida olukorda, kus loodava lahenduse käivitumine lükkuks edasi digitaliseeritud andmete puudumise tõttu. Ettevõtjate üheks suurimaks ootuseks NAPi loomisega seotud võimalik aja kokkuhoid . Standardiseeritud kujul dokumentide reaalajas ja tagantjärele kättesaadavus muudaks aruandluse lihtsamaks ja võimaldaks kohustuslikke toiminguid automatiseerida (nt Statistikaametile või EMTA-le aruannete esitamine). Digitaalsel kujul andmete sisestamine võimaldaks juurutada nn andmete ühekordse küsimise põhimõtet ja seeläbi kohustuslikke toiminguid kiirendada. Ettevõtjad on NAPi kasutamisest huvitatud vaid juhul, kui see lihtsustab nende tööd. Pädevate asutuste (EMTA, PPA, Transpordiamet) ootus NAPile seisneb eelkõige andmete digitaliseerimises, mis võimaldaks veenduda andmete autentsuses ning seeläbi vähendada pettuste ohtu. Kuigi juhtide, sõidukite ja veoste füüsiline kontroll on ka digitaalsete veoselehtede korral vajalik, aitaks digitaliseerimine jälgida sõidukite ja veoste liikumist reaalajas ning seega kontrolliprotsesse kiiremaks ja efektiivsemaks muuta. Kuna suur osa objektivalikust tugineb massandmete riskianalüüsile, siis suurem infohulk tagab täpsema ja sihistatuma valiku füüsilise kontrolli osas. Kuivõrd paberdokumentidel esitatava info usaldusväärsus on intervjueeritute hinnangul hetkel suur murekoht, on kontrolliorganitel ootus dokumentide digitempli olemasolu osas, et füüsilise kontrolli ajal või enne seda puuduks võimalus andmete muutmiseks (või sellest jääks jälg maha) ja võltsimiseks. Oodatava lisafunktsionaalsusena toodi välja erilubade kontroll, mida hetkel ei ole võimalik digitaalselt läbi viia. Statistikaameti ootus NAPile seisneb andmeedastusvoo lihtsustumises . Kuigi veoteenuse osutajad on kohustatud oma andmeid Statistikaametile aruandluse raames esitama, jätavad hetkel palju informatsiooni edastamata, sest aruande koostamine nõuab ettevõtjatelt lisatööd. Statistikaamet ei ole huvitatud ise andmete pärimisest, vaid et ettevõtetel oleks loodud sobiva taksonoomiaga andmestik, kust oleks võimalik praegusest lihtsamini Statistikaameti jaoks andmeid esitada. Võimalik kasu NAPi kasutamisest seisneb standardiseeritud andmete õigeaegses laekumises. Kuna hetkeolukorras tuleb dokumentidel läbida pik k teekond enne veostega seotud maksete sooritamist, ootavad kauba omanikud ja vedajad usaldusväärset taustsüsteemi, mis võimaldaks jälgida reaalajas kaupade liikumist ja kaupade omanike jaoks turvaliste maksetehingute sooritamist . Hetkel ei nõustu paljud kaubaveo tellijad arvet vastu võtma enne, kui ei ole esitatud CMR-i: saatelehed on autojuhil kaasas, mis tähendab, et juurdepääs andmetele on paljudel. e FT I loob aga võimaluse ärisaladuste kaitsmiseks . Samuti toodi välja ootus vedajate ülekoormatuse vältimiseks: kui loodavat lahendust kasutavad teised vedajad, annaks see võimaluse veoste jagamiseks ja seeläbi efektiivsuse suurendamiseks. Oluliseks intervjuudes kõlama jäänud ootuseks on ka see, et veoselehtede digitaliseerimine aitaks suurendada turu läbipaistvust . Erasektori motivatsiooni seisukohalt on oluline, et digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt annaks ettevõtetele turueelise, muutes kaubaveo protsessi paberdokumentidega võrreldes kiiremaks ja läbipaistvamaks. Intervjueeritute sõnul on oluline vältida olukorda, kus paberdokumente kasutavatel ettevõtetel tekib andmete vähese läbipaistvuse tõttu teiste ees eelis. Samuti tõid intervjueeritavad välja mõningaid takistavaid tegureid , millega tuleb nende hinnangul NAPi loomise kontekstis arvestada. Esmalt autojuhtide digipädevus : vedajad kasutavad neid lahendusi, mida sõidukijuhid kasutada oskavad. Kaubaveo osapooled on paberdokumentidega harjunud ning lisaks puuduvad paljudel juhtidel seadmed, millega digitaalseid dokumente kuvada või töödelda. Sellest tulenevalt on tarvis ettevõtjatel arvestada kuludega, mis kaasnevad töötajate ümberõppe, seadmete soetamise ja lisaks eFTI platvormidega liidestumisega . Kui digitaliseerimisega ei kaasne ettevõtjate jaoks märkimisväärset kasu, on motivatsioon investeeringute tegemiseks ja harjumuste muutmiseks madal. Intervjuudes toodi välja ka see, et NAPi loomisel tuleks arvestada levinumate platvormide või keskkondadega, mida ettevõtted hetkel kasutavad, vältimaks tarbetuid lisainvesteeringuid. Lisaks toodi olulise takistusena v älja usaldusväärsuse küsimus: ettevõtjad ei ole huvitatud esitamast andmeid keskkonda, millele on juurdepääs nende konkurentidel või mille kaudu on riigil võimalik kasutada andmeid ettevõtete vastu. Iga stsenaariumi puhul rakendub ühtlasi õiguskindluse ootus ehk mitte ainult riigi , vaid ka ettevõtja õigustatud ootus teenuse toimimisele. Järeldused SWOT analüüsist SWOT analüüsist ilmneb, et erasektori omandivormi peamisteks eelisteks on teenuse suurem kuluefektiivsus, agiilsus ja motivatsioon teenuse arendamiseks ning võimalike (eFTI- väliste) lisafunktsionaalsuste pakkumiseks. Eraettevõtte poolt pakutav teenus püüab tõenäoliselt kaasata raha välisturgudelt, samuti konkureeritakse riigi sees välismaiste teenusepakkujatega. Teenus on kasutajate jaoks tasuline, sest NAPi omanik eeldab teenuse pakkumisest teenida tulu. Peamisteks erasektori poolt peetava teenuse ohtudeks on kasutajate vähene usaldus teenusepakkuja vastu, sest ettevõtjad ei soovi riskida oma ärisaladuste avaldamisega. Samuti esineb oht, et investeeringud teenuse arendamiseks ja pidamiseks ei tasu ennast ära, mistõttu ärimudel kujuneb jätkusuutmatuks. Riigi seisukohalt tuleb arvestada, et kuigi NAPi pidajale on võimalik ennetava meetmena rakendada nt lepingulist trahvi, on oht, et teenusepakkuja lõpetab tegevuse. Puhtalt erasektori omandivormiga kaasnevaid riske on võimalik maandada riigihanke läbiviimisega, mis tähendab, et riigi huvid on esindatud hanketingimustena ning seeläbi säilib suurem kontroll teenuse üle. Samuti tagaks selline alternatiiv stabiilsema teenuse rahastuse ja läbi riikliku järelevalve ka kvaliteedi. Sellisel juhul tuleb aga arvestada, et teenuse kvaliteet sõltub suuresti hankija võimekusest: hanketingimused ei pruugi arvestada tegelike vajadustega, arendusprotsess on riigihanke tõttu pikk ja jooksvateks arendusteks raha leidmine võib kujuneda problemaatiliseks. Samuti on oht teenuse ülereguleerimiseks, mis vähendab teenusepakkuja paindlikkust otsuste tegemisel. Veel tuleb silmas pidada, et teenus võib osutuda kasutajate jaoks kalliks teenusepakkuja konkurentsi puudumise tõttu. Ainult avaliku sektori poolt omatud teenus ei pruugi olla kasumit taotlev. On võimalik, et NAPi teenus piirdub (vähemalt esialgu) ainult eFTI andmete vahetamisega. Eelisteks võib pidada ka teenuse jätkusuutlikkust ja turvalisust ning seetõttu kasutajate usaldust teenuse vastu. Alternatiivi nõrkuseks on vähene paindlikkus otsuste tegemisel ning arendusteks vahendite leidmine, sest ressurss konkureerib riigi teiste vajaduste ja tegevustega. Teenusepakkuja motivatsioon NAPi arendamise ja moderniseerimise vastu on madal, eriti nende täiendavate teenuste osas, mis võivad küll huvitada eraklienti, aga mis ei ole kohustuslikeks andmeteks riigi vaates. Kuna teenuse pidamise eesmärk ei ole kasumi teenimine, on oht, et teen use kasutajamugavus on madal ja teenuse ülesehitus ei ühti ettevõtjate soovide ja vajadustega. Üheks võimaluseks on NAPi pakkumine riigiettevõtte poolt, mis sarnaselt äriettevõttele taotleb teenuse ülalpidamisest kasumit. Riigil oleks võimalik teenida tulu ka välisturgudelt. Seetõttu võib motivatsioon teenuse arendamiseks olla suurem, kui avalikul asutusel. Samas võib riik piirata rahastust või arendustegevust ja ettevõttel ei pruugi olla võimalusi täiendava rahastuse leidmiseks. Võrreldes erasektori teenusepakkujaga on kasutajate usaldus teenuse vastu eelduslikult suurem. Küll aga võivad ettevõtjate vaatest esineda küsimused turutõrke olemasolust antud sektoris, sest lähtudes riigi osaluspoliitika põhimõtetest ei ole hetkel riigiettevõtte kaudu teenuse osutamine põhjendatud. Era- ja avaliku sektori ühisomandis (PPP) pakutava teenuse eeliseks on riigi ja ettevõtjate huv ide tasakaal. PPP puhul on eelduslikult teiste alternatiividega võrreldes suurem finantsvõimekus, sest osapooli on mitu. Näiteks on võimalik kaasata eraettevõtteid ühendav liit: hea koostöö korral oleks teenusel tõenäoliselt teiste alternatiividega võrreldes suurem arengu- ja ekspordipotentsiaal. Ülesandeid on võimalik jagada vastavalt osapoolte tugevustele (nt riik tegeleb riigi ja erasektor erasektori koostöö korraldamisega). Samas esineb oht ka huvide konfliktiks ja koostöö korraldamine mitme osapoole vahel võib olla keerukam. Erasektori paindlikkus võib sumbuda riiklikke protsesside väheses paindlikkuses ja bürokraatias, sest teenus allub riigi kontrollimehhanismidele. PPP suurim oht seisneb täna ikkagi selles, et Eestis (ja mõneti ka Euroopas tervikuna) ei ole teada väga häid näiteid, kus era- ja avaliku sektori koostöömudel oleks suuremate probleemideta toiminud . See tähendab, et selle alternatiivi valimine oleks küllalt riskantne tegevus ja tuleb arvestada ohuga, et see katsetus kukub läbi või teenuse juhtimismudel osutub liialt keerukaks (mida rohkem osapooli laua taga, seda keerukam on juhtida). Kuna riikidel ei ole eFTI määrusest tulenevalt otseselt kohustust NAPi teenuse loomiseks, on üheks alternatiiviks võimalus, et Eestis keskne NAP puudub. P otentsiaalselt tähendaks see kahte alaalternatiivi: Eesti riik liitub mõne teise riigi NAPiga . Kuigi arenduse seisukohalt tähendaks see riigi jaoks NAPi mõttes kulude kokkuhoidu, võib lõppkokkuvõttes osutuda NAPi puudumine kulukamaks, sest teise riigi teenust sisse osta võib olla kallim, teenuse jätkusuutlikkuse osas puudub kontroll. Pädevad asutused leiavad ise võimalused, kuidas eFTI platvormidelt andmeid pärida . Puudub selge teadmine kui palju eFTI platvorme aja jooksul tekkida võiks, kuid hinnanguliselt saab rääkida sadadest, millest enamus on kindlasti välisriikides asuvad platvormid. See tähendaks, et pädevad asutused peavad välja arendama kas päringusüsteemi, mis oskab sadadelt platvormidelt kuidagi andmeid pärida või peab olema sadade platvormidega liidestus. Viimasel juhul tekib alati küsimus, kuidas andmepäringut teostav ametnik teab, milliselt platvormilt veosega seotud dokumente küsida. Esineb ka oht, et operatiivne ligipääs välisriigis olevatele andmetele puudub, juhul kui teenus lakkab töötamast. Olulise argumendina tuleb välja tuua, et NAPi puudumine ei soodusta veoselehtede digiteerimist, mis on transpordisektori arengu seisukohalt äärmiselt oluline. Finantsanalüüs kõikide alternatiivide osas Alljärgnevalt on kirjeldatud kuue etteantud stsenaariumi lõikes potentsiaalsed teenuse loomisega kaasnevad kulud ja tulud viie aasta vaates. Nimetatud stsenaariumiteks on: Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis; Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena; Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis; Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis; Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis, nö PPP variant; Alternatiiv 6: keskne NAP puudub. NAPi loomise finantsanalüüs on toodud REF _Ref100052118 \h \* MERGEFORMAT Lisa 2 : Majandusanalüüs . Analüüs on koostatud kõigi kuue alternatiivi kohta. Kõikide väljatoodud kulude puhul on arvestatud olukorraga, kus NAPi omanikul ei ole endal kompetentsi/ressursse tegevuse elluviimiseks. Nt hanke korraldamise kulu. Juhul kui asutuses on juba olemas hankespetsialistid, siis saab see tegevus olema ilmselt nende töö ja täiendavat kulu ei teki (nende töötasu on juba asutuse eelarves).St potentsiaalne kulu on välja toodud, kuid täiendavate vahendite vajalikkus kulu tegevuseks ei pruugi realiseeruda. Finantsanalüüsi mudel eFTI eesmärkide kohase NAP majandusliku mõju hindamiseks puudub täna ühene võrreldav kogemus, mida võtta aluseks, sest Euroopas ei ole varem loodud andmevahetuskeskkonda, mis toimiks sedavõrd laiaulatusliku sektorite vahelise võrgustikuna ning nii mitmete kombineeritud dokumentide/andmehulkade vahetamiseks . Kuna tegu on ettevõtete jaoks ärikriitilise teenusega, tuleb tagada kõrge käideldavus ja vastavus ülimalt kõrgetele turvanõuetele, ühendades eraettevõtete ja riigiasutuste andmekogud ning seda kõike ühtsete standardite alusel kogu Euroopas. Käesoleva analüüsi fookus on keskenduda vaid Eesti võimalustele selle võrgustiku kohase NAPi loomisele. Majandusliku konteksti puhul tuleb arvestada võimalikke riske, otsustuskiirust ja protsessi paindlikkust ning võtta NAP loomisel ja teenuse pakkumisel/ülalpidamisel: a renduskulud; toimimiseks vajalik ud tegevuskulud; turu ulatus ja teenusest eeldatavalt teenitav tulu. Töö raames töötati välja finantsmudel, mis kirjeldab kulu/tulu liike ja selgitab, millise alternatiivi korral need kohalduvad. Oluliseks aspektiks avaliku sektori kui teenuseomaniku puhul on, et pigem ei saaks NAP eFTI platvormidelt liidestumise ega ka andmete vahetamise eest raha küsida, kuivõrd NAP on sellisel juhul riigiinfosüsteemi osa ning tasu küsimine sellises olukorras ei ole üldjuhul raporteerimiskohustuste teenuste puhul asjakohane. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 10 . ALTERNATIIVIDE FINANTSANALÜÜSI MUDEL, VÕRDLEV TABEL ALTERNATIIVID KULUD 1 2 3 4 5 6 IT KESKKONNA ARENDUS ARENDUSE ETTEVALMISTUS Arenduse ettevalmistus (täiendavad analüüsid) JAH JAH JAH JAH JAH EI Hankekorraldus, analüüsi ja arenduse hangete projektijuhtimine (hankele vastamine) EI EI /JAH JAH JAH/ EI JAH EI ARENDUSKULU (ESMAKORDNE VÄLJA ARENDAMINE) Arenduskulu JAH JAH JAH JAH JAH EI Pädevate asutuste kulu NAPiga liidestumiseks JAH JAH JAH JAH JAH EI EDASIARENDUSE KULU Edasiarenduse kulud JAH JAH JAH JAH JAH EI Liidestused eFTI mõistes pädevate asutustega JAH JAH JAH JAH JAH EI Liidestused eFTI platvormidega JAH JAH JAH JAH JAH EI Küberturbe mehhanismide seadistamine JAH JAH JAH JAH JAH EI JUHTIMIS- JA HALDUSKULUD HALDUSKULU Server ja andmete varundamine JAH JAH JAH JAH JAH EI Teenuse tagamine kui põhiteenus ei ole kättesaadav ( varundus või asendus) JAH JAH JAH JAH JAH EI JUHTIMISKULUD Kasutajatugi JAH JAH JAH JAH JAH EI Teenusepoolne juhtimine JAH JAH JAH JAH JAH EI Riigipoolne juhtimine/koordineerimine EI EI JAH EI JAH EI Järelevalve EI EI JAH EI JAH EI ALTERNATIIVID TULUD 1 2 3 4 5 6 TULUALLIKAD Veoselehtedelt ja teenuse kasutajatelt saadav tulu Eesti turult JAH JAH JAH/ EI JAH JAH EI Välisturult saadav tulu JAH JAH EI JAH JAH/ EI EI Välistoetus (projektiraha) EI EI EI EI EI EI Litsentsitasud või NAP kompetentsi müük teistele riikidele EI EI EI EI EI EI Riigi panus JAH JAH EI EI EI EI Kasumi ootus JAH JAH EI JAH JAH EI Kulude struktuur Arenduskulud . NAP arendamise juures on oluline jälgida lisaks arenduskuludele ka seda, et kõikidele osapooltele oleks tagatud vaba juurdepääs API (vm sarnase lahenduse) kaudu ja vältida seeläbi monopoolse seisundi kuritarvitamist või turu manipulatsiooni. Olenemata NAP omandivormist kujunevad tarkvara arenduskulud peamiselt tehnoloogia valikust tulenevalt tehnilisele analüüsile, programmeerimisele, testimisele ja tööde juhtimisele kuluvast ajast, millele lisanduvad kulud tarkvara majutuskeskkonna ja võimalike operatsioonisüsteemide või muuda tarkvaraliste vahendite litsentside kasutamise eest. Tarkvara arenduse juures tuleb lisaks silmas pidada, et riigiasutustel üldjuhul oma arendusre s surss puudub ja lisaks on neil kohustus korraldada arendusressursi ostuks või arenduspartneri leidmiseks riigihankeid, mis muudab protsessi kulukamaks ja ajamahukamaks. Arendusteenuse hind sisaldab sel puhul nii pakkuja otseseid kulusid kui kasumimarginali ning lisaks veel hankijapoolset tegevuste koordineerimist ja protsesside juhtimist. Selle riski maandamiseks tuleks kaaluda raamlepingut, dünaamilist hanget (sõlmitud mitme pakkujaga lepingud, kellelt saab jooksvalt pärida ressurssi tööde teostamiseks) või pikaajalisemat arenduslepingut, mis kataks arendusvajaduse laiemalt. Eraettevõtetel on siin teoreetiline eelis, sest otsuseid saab teha kiirelt ja paindlikult, vältides administratiivseid kulusid kuid seda vaid juhul, kui riik otsustab volitada seda ettevõtet ise majandama eFTI nõuetest tulenevaid kohustusi, mis määrusega on suunatud riigile. See eelis on teoreetiline, sest sellise volituse andmiseks on tarvis läbi viia avalik hankemenetlus. Juhul kui NAP teenust osutav ettevõte arendab välja teenuse enda arendusressursiga, on kuludeks otsesed tööjõukulud, millele lisanduvad maksud ja mingi osa üldkuludest. eFTI määrusest tuleneva võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt ei saa NAPi haldav ettevõte ise olla samal ajal ka mõne eFTI teenuse pakkuja. Hinnanguliselt võiks NAP arendusmeeskond koosneda minimaalselt 3-5 liikmest, kattes nii ära analüütiku, arhitekti, arendaja ja testija rollid. Lisaks neile on vajalik kindlasti ka täis- või osakoormusega projekti või meeskonna juht. Võttes arvesse NAPi ärikriitilisust, on selle arendamisel tarvis järgida metoodikat, mis välistab võimalused tehnoloogilisteks pausideks, mil teenus ei ole kasutajatele kättesaadav. Sellise kõrgkäideldava lahenduse juures on mõistlik rakendada automaattestimist, mis aitab vältida koodivigadest tulenevaid tõrkeid kuid muudab samas arenduse mahult 2-3 korda suuremaks. Rahalist eelarvet NAP loomiseks on raske hinnata ilma tehniliste tingimusteta. Tänase eelinfo alusel on näiteks Leedu eelarvestanud NAP loomiseks 2 miljonit eurot ja Soome seevastu on rääkinud nii 1-5 miljonist, aga ka kuni 8 miljonist euro s t. Mõlemad näited baseeruvad üldistel hinnangutel, mitte tehnilistel tingimustel, sest Euroopa Komisjon alles töötab neid välja. Leedu otsus põhineb nende kehtival korral, mille kohaselt kõik kaubaveod tuleb registreerida Leedu Maksuametis ja seega on ka otsus NAP asukohaks se otud Leedu tänase riigisisese seadusandluse järjepidevusega. Soome otsus, et kaubaveo e-dokumentide NAP luuakse Fintrafic’u kui riikliku liikluse juhtimise keskuse alla, on põhimõtteline ja täna Soomes maantee kaubavedusid elektrooniliselt ei registreerita ja veoseleht on pigem veoteenuse kviitung autojuhile. Nende eelarvestatud 8 miljonit euro suurune eelarve põhinev seniste andmekogude arenduskogemustel. Arendustegevuse (esmakordne väljaarendamine) eelduslik töö maht on 37-45 inimtööjõu kuud. Eeldatud on, et nii era- kui avalikus sektoris on töö maksumus sama 8000 eurot kuus sisaldades nii palgakulu (60-70%) kui ka üldkulusid (30-40%). Kulule lisandub arenduse ettevalmistamise kulu (sh nt detailanalüüsi koostamine) ca 100 000 eurot ning edasiarenduse aastane kulu ca 24 000 eurot aastas, aga ka kulu eFTI platvormide ja pädevate asutustega liidestamiseks ning kulud küberturvalisuse tagamisele. Juhtimis- ja halduskulud . NAP rakendamisel on kriitilise tähtsusega teenuse 100% saadavus, st teenusel ei saa olla tehnilisi ega tehnoloogilisi pause hooldustöödest või arendustest tingitult. Kuna tegemist on teenusega, mille külge peavad ühenduma eFTI teenuse pakkujad, ettevõtted, kes omavad ise võimekust digitaalseid kaubaveo dokumente koostada, aga ka pädevad asutused X-Tee kaudu, peab teenusel olema tugev tehniline tugi, kes aitab teenuste arendajaid API-de liidestamisel, andmevahetuse testimisel ja kasutajate autoriseerimisel. Lisaks tehnilisele järelevalvele on NAP puhul vaja tagada ka kasutajatugi, mis oleks ootuspäraselt saadaval 24/7, sest suur osa rahvusvahelisest maantee kaubaveost toimub öösiti, mil maanteede liikluskoormus on madalam. Kasutajatoe poole pöörduvad ilmselt eelkõige eFTI platvormide arendajad ja eFTI teenusepakkujate IT osakonna töötajad/esindajad, arendajad, ühildatavate riigiteenuste IT arenduse töötajad/esindajad ning teiste riikide NAPide IT tehniline tugi. Arvestades Eestis eFTI teenusepakkujate võimalikku hulka (nii siseriiklikud kui rahvusvahelised ettevõtted), on eelduslik töö maht on 2-3 inimtööjõudu kuus, töö maksumusega 5000 eurot. Täiendavalt lisanduvad veel kulud järelevalve korraldamiseks ning riigipoolsed teenuse koordineerimise kulud. Tulud e struktuur Finantsanalüüsis on arvestatud, et NAPi teenuse tulu saab tulla ainult eFTI platvormidelt liidestus- või veoselehtede registreerimise tasu kaudu , pädevatele asutustele on NAP teenus ette nähtud tasuta , seega riigi vaates oleks teenuse kasutamine tasuta. Kuna eFTI keskkondadel lasub kohustus andmed kättesaadavaks teha, siis NAPi kasutamine selleks aitab eFTI keskkondadel kulusid pigem kokku hoida. Vastasel korral peaks eFTI keskkond tagama andmete kättesaadavuse kõikide pädevate asutustega, mis võib tähendada erinevate tehnoloogiliste arenduste tegemist, mis kokkuvõttes osutub kallimaks. Ka täna ei ole eFTI platvormide kasutamine nt PPA-le tasuline, st nendelt andmete vaatamine ei too asutusele püsikulu. Seetõttu ei saa ka NAPi puhul täie kindlusega arvestada, et riigilt saaks täiendavat tulu teenida. Olenemata NAP omandivormist või valitavast arendusviisist, saame rääkida selle teenuse kasumlikkusest, kulude katteallikatest ning teenuse väärtusest selle kasutajatele. Seda mõjutab oluliselt andmemaht, millega NAP puhul tuleb arvestada, sest otsides võimalusi muuta see teenus kasumlikuks, kehtestades dokumendipõhise, kasutajapõhise või muu tasu, ei saa sellest tulenev kulu ühe veodokumendi kohta olla suurem tänasest paberipõhise dokumendi koostamisest (erinevus ca 4-5 € dokumendi kohta ). Eestis koostatakse aastas hinnanguliselt 3,5 mln veoselehte, millest ca 10% on elektroonilised. Käesoleva analüüsi tulumudelis on võ etud a rvesse perspektiivi, et 5 aasta jooksul pärast eFTI rakendumist (so 2029 /2030 ) võiksid kõik rahvusvahelised veoselehed olla elektroonsed. Tuginedes vestlustele erasektori esindajatega ning ekspertarvamusele turu võimaluste kohta, peame tõenäoliseks, et ühe veoselehe tulu NAPi vaates võiks olla kuni 10 senti. Analüüsis on ülalpool kirjeldatud tasu suurusest tulu kõikide alternatiivide juures küll välja toodud, siiski on oluline rõhutada, et alternatiiv 3 ehk riigi omandis oleva NAP teenuse puhul sellise tulu teenimist (st riigi poolt tasu küsimine eFTI platvormidelt) ei saa pigem perspektiivikaks hinnata. Seda põhjusel, et kuna tegemist on peamiselt riigile vajaliku teenusega, siis ei ole seniseid teisi sarnaseid praktikaid arvesse võttes riigi poolt tasu võtmine asjakohane. Täiendavat tulu on võimalik kaasata välisturgudelt, näiteks kui välisriikide eFTI platvormid liituvad Eesti NAPiga. S ellist tulu tuleks vähemalt algusaastatel pidada üsna vähetõenäoliseks, mistõttu on finantsarvestuses välja too d ud andmed ka ilma välisturgude tuluta. Potentsiaalse turu suurus ja tulu ulatus vastab Eesti turule. Kuna välisriikidest tulu teenimist saaks näha võimalusena alles siis, kui siseriiklikult on teenus välja arendatud, on see tulu ajatatud võimalusena kasvama alates teisest tegutsemisaastast. Analüüsimeeskond peab siiski välisriikidest teenitava tuluga arvestamist teenuse majandusmudelis küllalt riskantseks, mistõttu o n prognoosides näida t ud finantsplaani nii välisriikidest teenitava tuluga kui ka ilma. Järeldused majandusanalüüsist Võrreldes erinevate alternatiive riigi vaatest, on riigi rahaline panus iga alternatiivi puhul järgmine: Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 11 . RIIGI PANUS IGA ALTERNATIIVI PUHUL 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU Alternatiiv 1 NAP on erasektori omandis 90 000 60 , 000 60 , 000 60 , 000 60 , 000 330 , 000 Alternatiiv 2 NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena 584, 000 270, 000 270, 000 270, 000 270, 000 1,664, 000 Alternatiiv 3 NAP on avaliku sektori asutuse omandis 834, 375 396, 000 396, 000 396, 000 396, 000 2,418, 375 Alternatiiv 4 NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis 834, 375 396, 000 396, 000 396, 000 396, 000 2,418, 375 Alternatiiv 5 NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis 439,688 220, 500 220, 500 220, 500 220, 500 1,321,688 Alternatiiv 6 Eestis keskne NAP puudub 0 0 0 0 0 0 Riigi rahalist koormust arvestades oleks kõige optimaalsem lahendus alternatiivid 1 ja 6, kus riigi kulud võrreldes nt 3. ja 4. alternatiiviga on ligi kuus korda väiksemad. Siiski ei saa see argument olla põhiliseks otsustamise aluseks. Täiendavalt tuleb vaadata, milline on alternatiivide äriline potentsiaal, hindamaks erasektori motivatsiooni teenuse väljaarendamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 12 . KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST (KOOS VÄLISTURGUDELT SAADAVATE TULUDEGA) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU Alternatiiv 1 NAP on erasektori omandis - 717, 000 - 154, 000 -14, 000 143, 500 318, 500 - 423, 000 Alternatiiv 2 NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena - 401, 375 - 154, 000 -14, 000 143, 500 318, 500 -107,375 Alternatiiv 3 , variant 1 NAP on avaliku sektori asutuse omandis - 799, 375 - 291, 000 - 221, 000 - 133, 500 -46, 000 - 1,490, 875 Alternatiiv 3 , variant 2 NAP on avaliku sektori asutuse omandis (ilma tuluta) - 834 , 375 - 396 , 000 - 396 , 000 - 396 , 000 - 396 , 000 - 2 , 418 , 375 Alternatiiv 4 NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis - 799, 375 - 256, 000 - 116, 000 41, 500 216, 500 - 913, 375 Alternatiiv 5 NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis - 802,375 - 259, 000 - 119, 000 38, 500 213, 500 - 928,375 Alternatiiv 6 Eestis keskne NAP puudub 0 0 0 0 0 0 Analüüsis on eraldi välja too d ud alternatiiv 3 puhul kahjumi koos ja ilma tuluta. Analüüsi tulemusena hinnatakse , et avaliku teenuse osutamiselt tulu teenimine ei ole ilmselt potentsiaalne , sest seda praktikat rakendatakse riigis vähe , t asu küsimine eFT I platvormidelt annab vastaka signaali ja ei soodusta veosedokumentide digitaliseerimist. Täiendavalt tuleb meeles pidada, et eFTI platvormid el peavad endal olevad andmed pädevatele asutustele kättesaadavaks tegema, kuid ei ole täpsustatud mil viisil, mistõttu puuduvad riigil ka otsesed mõjutusvahendid kohustamaks eFTI platvormide liidestumist riikliku NAPiga. Eelmises tabelis ( REF _Ref100055246 \h Tabel 12 ) on arvestatud ka välisturgudelt teenitava tuluga. Kuna analüüsi järelduseks on , et sellega arvestamine võib osutuda riskantseks, siis on alljärgnevalt välja NAPi omaniku kasum/kahjum ka ilma välisturgudelt teenitava tuluta (vt REF _Ref100055271 \h Tabel 13 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 13 . KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST (ILMA VÄLISTURGUDE TULUTA) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU Alternatiiv 1 NAP on erasektori omandis - 717, 000 - 189, 000 - 119, 000 -31, 500 56, 000 - 1,000, 500 Alternatiiv 2 NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena - 401, 375 - 189, 000 - 119, 000 -31, 500 56, 000 - 684, 875 Alternatiiv 3 , variant 1 NAP on avaliku sektori asutuse omandis - 799, 375 - 291, 000 - 221, 000 - 133, 500 -46, 000 - 1,490, 875 Alternatiiv 3 , variant 2 NAP on avaliku sektori asutuse omandis (ilma tuluta) - 834 , 375 - 396 , 000 - 396 , 000 - 396 , 000 - 396 , 000 - 2 , 418 , 375 Alternatiiv 4 NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis - 799, 375 - 291, 000 - 221, 000 - 133, 500 -46, 000 - 1,490, 875 Alternatiiv 5 NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis - 802,375 - 294, 000 - 224, 000 - 136, 500 -49, 000 - 1,505,875 Alternatiiv 6 Eestis keskne NAP puudub 0 0 0 0 0 0 V eoselehe NAPi lahendus on esimesel aastal kõikide alternatiivide vaates kahjumis, ulatudes ligi 800 tuhande euroni (alternatiivide 3 ; 4 ja 5 puhul). Erasektori vaates võib teenus jõuda kasumisse alles viiendal aastal (ilma välisturgudeta), kuid siinkohal tuleb arvestada, et ka eelnev kahjum tuleb likvideerida, mida antud mudelis välja toodud ei ole. Kui arvestada välisturgudelt teenitava tuluga, siis võib ettevõte kasumisse jõuda neljandal tegutsemisaastal. Finantsanalüüsi tulemusi vaadates on selge, et teenuse loomiseks on vajalik küllaltki suur alginvesteering, mis ilma riigipoolse toetuseta võib erasektori teenusepakkujale ületamatuks probleemiks kujuneda. Seetõttu, ja arvestades ka maksimaalset teenitava tulu suurust, on tõenäolisem teenuse väljaarendamine juba olemasoleva ettevõtte poolt, mille teised äriliinid on piisavalt kasumlikud, et uue teenuse välja arendamist toetada. Sotsiaalmajandusliku mõjude analüüsiga seotud aspektid Kuigi eFTI määrus annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo info liikumine peab olema korraldatud, siis riigisisese süsteemi jaoks täpsed juhised täna puuduvad. Siiski saab nentida, et NAP peaks olema üles ehitatud võimalikult kuluefektiivselt, jätkusuutlikult, turvaliselt ning vältida tuleb dubleerivaid tegevusi. Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal tellitud uuringu kohaselt kasvab kauba vedu ELis praeguste suundumuste ja vastuvõetud ELi poliitikadokumentide ootuste kohaselt aastaks 2050 ligemale 51% , samas teostatakse endiselt ca 99% EL-i kaubavedudest paberdokumentide alusel . Selle protsessi digitaliseerimises nähakse olulist majanduslikku kasu ja lisaks sellele kaasneb transpordi digitaliseerimisega ka keskkonnamõju vähenemine, mis aitab saavutada Pariisi kliimamuutuste lepingus sätestatud eesmärke. Et nimetatud digitaliseerimisest suuremat mõju saaks tekkida, tuleb rääkida ka kaubaveoteabe elektroonilist edastamist käsitlevate õigusaktide ühtlustamisest, sest kui – nagu sageli juhtub – tarneahelas ainult üks ettevõte või asutus takistab või keeldub elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) aktsepteerimisest, tuleb paberkandjal dokumentatsiooni siiski kasutada hoolimata sellest, et pädevad asutused elektroonilisi dokumente aktsepteeriks . Elektrooniline andmeedastus teistele tarneahela liikmetele toob säästu loomise asemel kaasa lisakulutusi ning paberi universaalne kasutamine jätkub. Selle probleemi lahendamine võimaldab kokku hoida nii kulusid (nt tööaega, paberit), eriti mitut transpordiliiki kasutava transpordi puhul, kus mitu transpordiliiki või teenusepakkujat peavad veotoimingu ajal kaubaveoteavet esitama ja uuendama. Tõenäolisteks NAPi loomisega seotud sotsiaalmajanduslikeks mõjudeks saab lugeda järgmisi komponente: Paberdokumentide kadumisest tekkiv keskkonnasääst; bürokraatia vähenemine; aja kokkuhoid (nii pädevate asutuste, veoteenuse osapoolte kui ka eFTI keskkondade vaates); pettuste, korruptsiooni ja kuritegude vähenemine. Vähemalt viimati nimetatute osas oleks vajalik läbi viia täiendav analüüs, et saada ülevaade, milliseid mõjusid võib NAPi loomine laiemalt kaasa tuua. Kolme kõrgeima potentsiaaliga alternatiivi valik Töö esimeses osas koostatud SWOT analüüsist ilmnes, et erasektori omandivormi peamisteks eelisteks on teenuse suurem kuluefektiivsus, agiilsus ja motivatsioon teenuse arendamiseks ning võimalike (eFTI- väliste) lisafunktsionaalsuste pakkumiseks. Peamisteks erasektori poolt peetava teenuse ohtudeks on kasutajate vähene usaldus teenusepakkuja vastu, sest ettevõtjad ei soovi riskida oma ärisaladuste avaldamisega. Samuti esineb oht, et investeeringud teenuse arendamiseks ja pidamiseks ei tasu ennast ära, mistõttu ärimudel kujuneb jätkusuutmatuks. Avaliku sektori poolt omatud teenuse juures on tõenäoline, et NAPi teenus piirdub (vähemalt esialgu) ainult eFTI andmete vahetamisega. Samas võib mudeli eelisteks pidada teenuse jätkusuutlikkust ja turvalisust ning seetõttu kasutajate usaldust teenuse vastu. Alternatiivi nõrkuseks on vähene paindlikkus otsuste tegemisel ning arendusteks vahendite leidmine, sest ressurss konkureerib riigi teiste vajaduste ja tegevustega. Teenusepakkuja motivatsioon NAPi arendamise ja moderniseerimise vastu on madal, eriti nende täiendavate teenuste osas, mis võivad küll huvitada eraklienti, aga mis ei ole kohustuslikeks andmeteks riigi vaates. Alljärgnevalt esitletakse kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi valiku kriteeriume ja arendatud metoodikat, järgnevusstsenaariume erinevate valitud stsenaariumite hilisemaks kombineerimiseks ning tehakse ettepanek kolme stsenaariumi kohta, mida järgmises analüüsi etapis lähemalt analüüsida. Hinnangute andmisel lähtutakse mh eelmises peatükis kirjeldatud SWOT analüüsi käigus kaardistatud iga alternatiivi tugevustest/nõrkustest/ohtudest ja võimalustest ning finantsanalüüsist. NAPi teenuse omanik saab tulenevalt kolmest potentsiaalseimast alternatiivist olla kas eraettevõtja või avaliku sektori asutus. Järgnevalt on antud ülevaade võimalikest teenuse omanikest. Kui realiseerub stsenaarium, et NAPi teenuse haldamine jääb puhtalt eraettevõtte kanda, tuleb teenuse pakkujal riikliku ülesande täitmisel vastata riiklikele nõuetele ning arvestada sealhulgas riiklikust järelevalvest tulenevate kuludega. Erasektori teenusepakkuja peab arvestama ka sellega, et suurtel turuosalistel võib andmete jagamine erasektori teenusepakkujale olla raskendatud ( compliance rule ). Kuna NAPi puhul on tegemist piiriülese teenusega, võib võrreldes avaliku sektori omandis oleva teenusega olla välisriigist andmete kätte saamine keerulisem. Analüüsi koostamise hetkel: Puuduvad lahendused, mida teenuse ärimudeli koostamisel üks-ühele eeskujuks võtta; ei ole avalikustatud eFTI delegeeritud ja rakendusakte (mis võivad mõjutada ärimudeli ülesehitust); tulenevalt majandusanalüüsist puudub erasektori vaatest hea äriline perspektiiv. Seetõttu ei pea analüüsi koostajad tõenäoliseks, et NAPi teenuse pakkumine on ettevõtte põhitegevus, vaid et teenus saab olla üheks mitmest teenusest suuremas portfellis. Seda eriti juhul, kui NAPi teenust ei tohi pakkuda eFTI teenusepakkujad, kellel on aga olemas vajalik kompetents, kogemused transpordisektorist ja tõenäoliselt ka huvi NAPi teenuse vastu. Täna seda reeglit kehtestatud ei ole, küll aga on see teema arutluse all olnud DTLFis. Kõik argumendid potentsiaalse valiku juures on koostatud tänase teadmise põhjal, kuid see hinnang võib täpsustuda konkreetsemate asjaolude selgumise korral. Seetõttu tuleb järgmist argumentatsiooni vaadata esialgsena. Kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi valik: kriteeriumid ja metoodika Projekti jaoks loodi uus kombineeritud ja juhtumile kohandatud valikukriteeriumite komplekt ja metoodika, mille kohaselt kasutakse kaheetapilist hindamist: kõiki alternatiive hinnatakse: kriitiliste tegurite valguses. Kriitilised tegurid võivad olla sellised kategooriad või nõuded, mille korral on kriteeriumi täitmata jätmine välistavaks asjaoluks, et nimetatud alternatiiviga edasi minna. Selline välistamismetoodika on kasutusel näiteks õiguspraktikas. kõiki alternatiive hinnatakse majandusanalüüsi tulemuste alusel, st valitakse välja kõige perspektiivikamad ja jäetakse kõrvale need, mis majandusanalüüsi vaates osutuksid raskesti realiseeritavateks. teises etapis hinnatakse allesjäänud alternatiive analüüsitud info põhjal ja tehakse ettepanek tuginedes saadud analüüsi tulemustele. Esimese hindamise etapi läbiviimiseks valiti koostöös juhtkomisjoniga välja järgmised kriitilised tegurid: teenuse jätkusuutlikkus - kas NAPi teenuse osutamine on tagatud ja riigil saab tekkida selles osas kindlustunne? Kas riigil on hoobasid, mille abil jätkusuutlikkust tagada . Riikliku kohustuse täitmise võimalikkus ( teenuse toimivus )- kuna kohustus elektroonilisi veosedokumente kontrollida tekib riigil, siis kas alternatiivi rakendumise korral on alati tagatud, et riik saab oma kohustust täita . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 14 . KRIITILISED TEGURID ALTERNATIIVIDE VALIKU ALUSENA ALTERNATIIV TEENUSE JÄTKUSUUT-LIKKUS (KAS OHT ESINEB JAH/EI) TEENUSE TOIMIVUS (KAS OHT ESINEB JAH/EI) KOMMENTAAR Alternatiiv 1. NAP on erasektori omandis JAH JAH Erasektori teenuse korral ei pruugi riigil olla võimalik tagada teenuse jätksuutlikkust ja toimivust, kuna avalik sektor ei kontrolli endale vajaliku teenuse osutamist, puuduvad teenuse juhtimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks hoovad. Esineb oht, et teenuse osutaja võib teenuse osutamise lõpetada või ettevõtte koos teenusega uutele omanikele müüa, sest teenus ei ole piisavalt kasumlik. Alternatiiv 2. NAP on riigi poolt tellitud erasektori omandis EI/JAH EI/JAH Erasektori omandi (isegi kui teenus on tellitud avaliku sektori poolt) korral ei ole võimalik riigil täies ulatuses tagada teenuse jätksuutlikkus ja toimivus, kuna avalik sektori ei kontrolli teenuse osutamist, puuduvad teenuse juhtimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks hoovad. Esineb oht, et teenuse osutaja võib teenuse osutamise lõpetada, sest teenus ei ole piisavalt kasumlik. Täiendavaks riskiks on asjaolu, et esialgse teenuse loomiseks on riik teinud investeeringu (hanke maksumus) ja esineb oht, et teenuse lõppemisel jääb tehtud investeeringust loodav kasu saamata. Üheks võimaluseks teenuse jätkuvuse riski maandamisel on lepingulise trahvi määratlemine riigi poolt, kuid selle rakendamine iseenesest ei taga osapooltele andmete kättesaadavust, juhul kui teenus lakkab töötamast. Alternatiiv 3. NAP on avaliku sektori omandis EI EI NAPi olemasolu on eelkõige vajalik riigiasutuste kohustuse täitmiseks, avaliku teenuse osutamisena on võimalik tagada teenuse jätksuutlikkus ja toimivus. Alternatiiv 4. NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis EI EI NAPi olemasolu on eelkõige vajalik riigiasutuste kohustuse täitmiseks, läbi riigi omandis oleva ettevõtte on võimalik teenuse jätkusuutlikkus ja toimivus tagada ka olukorras, kus see võibolla ei osutu kasumlikuks (läbi subsideerimise) Alternatiiv 5. NAP on avaliku ja erasektori ühisomandis (PPP) EI EI Kui riik on vähemalt osaliselt NAPi omanik, saab ta tagada, et teenuse osutamine ei lõpeks ja toimivus oleks tagatud. Riigi osalusega ühingute puhul on riigil võimalus oma osalust suurendada ja vähendada, vastavalt vajadusele. Alternatiiv 6. NAP puudub JAH JAH Välisriigi kas era või avaliku sektori omandis oleva NAPi jätkusuutlikkuse või toimivuse üle Eesti riigil kontrolli ei oleks. Kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi ettepanek Läbiviidud ja ülalpool kirjeldatud välistamismeetodi abil hindamise läbiviimise tulemusena pak kus analüüsi koostav uurimisrühm edasiseks lähemaks analüüsimiseks kolme kõige potentsiaalse ima ja riskivabamana rakendatavana välja järgmised alternatiivid: Stsenaarium 3: NAP on avaliku sektori omandis Stsenaarium 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis Stsenaarium 5: NAP on avaliku ja erasektori ühisomandis (PPP) Arvestades kuue stsenaariumi võrdleva finantsanalüüsi tulemusi, siis on potentsiaalsemad alternatiivid: Stsenaarium 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena Stsenaarium 3: NAP on avaliku sektori omandis Stsenaarium 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis (PPP) Lõpliku valiku tegemiseks viidi läbi valideerimisseminarid juhtrühmaga, mille tulemusena otsustati, et täpsema analüüsi koostamise faasi minnakse alternatiividega 1, 2 ja 3. Nii SWOT analüüs kui ka välistamismetoodika ning majandusanalüüs näitasid iga alternatiivi puhul olulisi otsustusaluseid, mida valiku tegemisel kaaluda. Arutelu tulemusena toodi olulise kriteeriumina lisaks ka see, et edasises analüüsis oleksid võimalikult erinevad alternatiivid siiski esindatud: et tekiksid toimemudelid nii siis, kui NAPi omanikuks oleks ainult erasektor, kui ka see, kus era- ja avalik sektor teeksid koostööd kui ka see, et NAPi arendamise võtaks enda vastutuseks riik. Leidsime, et alternatiiv 1, 2 ja 3 annavad meile võimalikult erinevad toimemudelid ja seetõttu oleks oluline nendega jätkata analüüsi. Kuigi alternatiivid 1 ja 4 on sarnased (ehk mõlemal juhul on omanikuks kasumit taotlev ettevõte) , siis on osapoolte hinnangul oli siiski juhtrühma huvi põhjalikumalt uurida alternatiivi 1 ehk võimalust, et NAP on erasektori teenus . Vastavalt riigi osaluspoliitika põhimõtetele on riigi üldine suund ja eesmärk osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust huvist lähtuval eesmärgil, mis tulenevad valdkonna strateegilistest arengukavadest. Tänases faasis ei ole üheselt argumenteeritud , mis oleksid need strateegilised kaalutlused või laiem avalik huvi, miks NAP teenuse osutamine oleks otstarbekas realiseerida läbi riigi omandis oleva ettevõtte. Seetõttu jäet i see alternatiiv käesoleva analüüsi teises etapis kõrvale. Välistati ka alternatiivi 5 (PPP variant), kuna see on analoogne alternatiiviga nr 2 ning mõlema edasine analüüsimine oleks dubleerimine , seda eriti siseriiklikus vaates . Valiku tegemisel nende kahe vahel räägib alternatiiv 2 kasuks asjaolu, et PPP puhul oleks organisatsiooni juhtimisstruktuur oluliselt keerulisem. Alternatiivi nr 6 ehk NAP mitte loomine on jäetud kõrvale põhjusel, et puudub kasutegur kõigile osapooltele ning see alternatiiv on eelistuste järjekorras sõltumata teiste alternatiivide järjekorrast siiski kõige viimane. Täpsustatud finantsanalüüsid kolme väljavalitud stsenaariumi kohta Alljärgnevalt on kirjeldatud kolme väljavalitud stsenaariumi (Alt 1: NAP on erasektori omandis, Alt 2: NAP on hangitud riigi poolt erasektori teenusena ja Alt 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis) finantsanalüüse. Võrreldes stsenaariumite ülese majandusanalüüsiga tehti analüüsides täpsustusi, mistõttu erinevad tulemused ptk REF _Ref98345884 \r \h \* MERGEFORMAT 7 kirjeldatust. Kuna eFTI määrusest tulenev kohustus digitaalseid veoselehti töödelda lasub riigil ning teenuse NAP on erasektori omandis (alternatiiv 1) Arenduse ettevalmistuse seisukohalt on võimalik, et ka antud alternatiivi puhul võib riik kohustada erasektori teenusepakkujat NAPi loomiseks vajaliku detailanalüüsi koostama. Hankekorraldusega kaasnevat kulu erasektori omandivormi puhul aga ei teki. Arenduse kulud katab täies mahus erasektori teenusepakkuja, kuid on võimalik taotleda toetust välisfondist. Vähetõenäoline on, et täielikult erasektori initsiatiivil loodava teenuse arendust toetab riik ning teenuse arendus on seetõttu sõltuv NAP ärimudelist . On võimalus kaaluda teenuse arenduse ja pidamise dotatsiooni, kui selle vormistamine on asjakohane ning võimalik . R iigil selle stsenaariumi puhul tõenäoliselt võimalik ja ka asjakohane kanda kulud, mis kaasnevad eFTI mõistes pädevatele asutustele NAPi teenusepakkujaga liidestuste loomiseks ning riikliku järelevalve kulu d . Nii nagu ka järgnevate alternatiivide puhul, tuleb ka erasektori omandis oleva NAPi ja eFTI teenusepakkuja vaheliste liidestuste kulu tasuda tõenäoliselt eFTI platvormi pidajal. Potentsiaalse siseriikliku tulubaasi moodustavad kõik digitaalsed veoselehed, mis liiguvad Eestis asuva NAPiga liidestunud eFTI platvormide kaudu. NAPide omavahelisest andmevahetusest tulu teenusepakkujale eeldatavalt ei teki. Eksperthinnangutele, valimettevõtete mahtudele ning turuosaliste arvamusele tuginedes hinnatakse Eestis liikuvate digitaalsete veoselehtede hulgaks ligikaudu 3,5 miljonit veoselehte aastas. Tuginedes turuosaliste valmisolekule digitaalsete veoselehtede eest tasuda, võiks hinnanguliseks veoselehe maksumuseks teenuse tarbijatele olla 0,05-0,1€. See tähendab, et 0,1€ suuruse veoselehe hinna korral on teenusepakkuja siseriiklikuks tulubaasiks 350 000€. Välisturult on võimalik tulu teenida siis, kui välisriikide eFTI platvormid liituvad Eesti NAPiga (eelkõige juhul, kui vastavasse riiki ei ole NAPi loodud). Hetkeolukorras on välisturgudelt teenitava tulu prognoosimine keeruline, kuid kui Eestis loodava NAPiga liituks näiteks kümme eFTI platvormi, mille töödeldavate veoselehtede hulk on võrdne Eesti omadega, tähendaks see tulubaasi kahekordistumist võrreldes ainult siseriiklikult turult teenitava tuluga. Ka erasektori poolt pakutava teenuse puhul on riigil võimalik kehtestada standardeid. Erasektori omandivormi puhul on riigi ülesandeks kehtestada vajadusel regulatsioonid, et tagada kasutajate võrdne kohtlemine. Samuti on riigil võimalik delegeeritud teenuse puhul rakendada lepingulist trahvi, et sanktsioneerida teenusepakkuja tegevuse lõpetamist . See aga eeldab vastava teenuse delegeerimise lepingu vms olemasolu riigiga, et tagada riigile kohustusliku teenuse toimivus NAP kaudu . NAP on hangitud riigi poolt erasektori teenusena (alternatiiv 2) Nimetatud alternatiivis pakub NAPi erasektori omanik teenust kas riigi poolt delegeeritud või sisseostetud teenusena. Võrreldes puhtalt erasektori poolt pakutud teenusega tuleb riigil arvestada hankekorralduse ja teenusepoolse juhtimisega kaasnevate kuludega. Riigi rolliks on eelkõige erinevate nõuete esitamine hanketingimustes (nt turvalisus, teenuse haldamine jne). Ka on võimalik riigil kehtestada tasu piirmäärad. Samuti on riik kohustatud teostama järelevalvet teenuse kvaliteedi tagamiseks. Oluline on, et riigihankes kokkulepitud tingimuste fikseerimiseks kaasatakse erasektori osapooli, mis võimaldab vältida NAPi teenuse liigset riigikesksust. Tulu-kulu struktuur on võrreldes erasektori teenusega sarnane, kuid teenusepakkuja tulude hulka lisandub riigihankest teenitav tulu. Enne riigihanke läbiviimist eelneb tõenäoliselt välisrahastuse taotlemise protsess. Kuna majandusanalüüsist tulenevalt ei ole võimalik isegi koos välisturgudelt teenitava tuluga jõuda kasumisse enne neljandat või viiendat aastat, peab riigihanke maksumus tõenäoliselt katma teenuseosutaja kasumiootuse alates esimesest tegutsemisaastast (mudelis arvestatud 10%). Täiendavalt on mudelis arvestatud, et edasine riigipoolne iga-aastane tasu (alates 2.aastast) suurus peaks ära katma minimaalselt edasiarenduse kulud. NAP on avaliku sektori omandis (alternatiiv 3) Avaliku sektori omandis oleva NAP teenuse eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid eelkõige võimaldada eFTI andmete kättesaadavus pädevate asutuste jaoks. Riigile tekivad kulud sarnaselt eraettevõttele, ei ole näha, et riigile läheks teenuse loomine oluliselt kallimaks kui erasektorist teenuse pakkujale. Kuigi otseseid tulusid NAPi pidamisest pigem ei teki, hoiab riik kokku kuludelt, mis tekiksid juhul, kui NAPi ei looda. Need võivad olla ühekordsed arenduskulud ning ka iga-aastased liidestus/litsentsitasude kulud. Kulud, kui NAP ei looda, moodustuvad tulenevalt tarvidusest korraldada iga pädeva asutuse liidestumine kõikide võimalike eFTI platvormide või välisrii kide NAPi de ga, mille suurust antud hetkel ennustada ei ole võimalik . eFTI-väliste lisafunktsionaalsuste arendamine ei kuulu tõenäoliselt avaliku asutuse poolt arendatava NAPi teenuse ulatusse . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 15 . KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU Alternatiiv 1 NAP on erasektori omandis -621,000 -82,000 58,000 215,500 390,500 -39,000 Alternatiiv 2 NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena 66,037 -58 ,000 82 ,000 239 ,500 414 ,500 744 ,037 Alternatiiv 3 NAP on avaliku sektori asutuse omandis -762,375 -324,000 -324,000 -324,000 -324,000 -2,058,375 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 16 . KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST (ILMA VÄLISTURGUDE TULUTA) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU Alternatiiv 1 NAP on erasektori omandis -621,000 -117,000 -47,000 40,500 128,000 -616,500 Alternatiiv 2 NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena 66,037 - 93 ,000 -23 ,000 64 ,500 152 ,000 166 ,537 Alternatiiv 3 NAP on avaliku sektori asutuse omandis -762,375 -324,000 -324,000 -324,000 -324,000 -2,058,375 Järeldused täpsustatud finantsanalüüsist Kuna NAPi teenuse loomisel tuleb arvestada lisaks ulatuslikule alginvesteeringule (ligi 600 000€) märkimisväärsete haldus- ja juhtimiskuludega, peavad analüüsi koostajad väga ebatõenäoliseks, et eraettevõtjal tekib huvi teenuse pakkumiseks ilma riigipoolse toeta. Kuigi eraettevõtte motivatsioon teenuse pakkumiseks võib tuleneda mitte ainult kasu teenimisest, vaid ka teatavate kulude ära hoidmisest (näiteks juhul, kui NAP teenuse omanik oleks ise eFTI teenusepakkuja ) , mistõttu ei ole tõenäoline, et eraettevõtja loob teenuse, millega ei ole võimalik viie aasta perspektiivis kasumisse jõuda. Juhul, kui riik hangib teenuse erasektorist, tuleb samuti arvestada eraettevõtte kasumiootusega, mis tähendab, et lisaks alginvesteeringule peab riik katma tõenäoliselt ka iga-aastased arenduskulud (vt REF _Ref100056101 \h Lisa 3: Täpsustatud majandusanalüüs (kolm potentsiaalsemat alternatiivi) ). Sellise stsenaariumi eelis avaliku asutuse poolt pakutava teenusega võrreldes on see, et riigi panus viie aasta perspektiivis on ligi poole väiksem. Kuigi kolmanda stsenaariumi puhul on kogukulud tulenevalt finantsanalüüsist ligi poole suuremad ning tulu teenimise võimalused tõenäoliselt puuduvad, tuleneb motivatsioon teenuse loomiseks eFTI määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Teekaart aastani 2025 Teekaart Teekaardis on toodud välja vajalikud tegevused NAPi loomiseks ja teenuse pakkumiseks kuni aastani 2025. Teekaardi aluseks on kuupäevad, millal jõustuvad eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid, millest NAP kontekstis on olulisimad artikli 8 alusel kehtestatavad ühtsed menetlused ja ü ksikasjalikud normid, tehnilised kirjeldused pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sh menetlused õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks ja selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vahel. Delegeeritud aktid: Art ikkel 2 alusel delegeeritud ja rakendusaktidest ning liikmesriikide õigusaktidest tulenevatele teavitamisnõuetele, kusjuures vastavad aktid loetletakse määruse lisas I . Art ikkel 7 alusel (kooskõlas art 14-ga menetlusprotsessi osas) - eFTI ühine andmekogum, eFTI andmete alamhulgad, esimene selline võetakse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023 . Art ikkel 12 alusel eFTI keskkondade sertifitseerimise ja sertifitseerimismärgi kasutamise, sertifikaatide uuendamise, peatamise ja tühistamise kohta (kui on vaja), sest akte tehakse "kui on vaja täiendada" . Art ikkel 13 alusel õigusnorm id eFTI teenuseosutajate sertifitseerimise kohta, sertifikaatide uuendamise, peatamise ja tühistamise kohta, akte tehakse "kui on vaja täiendada" . Rakendusaktid : Art ikkel 8 alusel - ühtsed menetlused, ja üksikasjalikud normid, tehnilised kirjeldused pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sh menetlused õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks ja selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vahel. Esimene selline võetakse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023. eFTI keskkondade ja teenuseosutajatele suunatud nõuded järgmiselt: Art ikkel 9 alusel eFTI keskkondade funktsionaalsed nõuded, esimene selline rakendusakt võtakse vastu 21. augustiks 2023 . Art ikkel alusel - nõuded eFTI teenuseosutajatele, (art 9 lg 2) - esimene selline võetakse vastu hiljemalt 21. augustiks 2023 . Delegeeritud ja rakendusaktide jõustumine Art ikkel 5 lg 1 kohaselt jõustuvad 21. veebruariks 2023 vastu võetavad delegeeritud aktid 30 kuu möödudes alates nende vastuvõtmisest, st hiljemalt 21. augustil 2025. Jä rgnevalt kirjeldatakse kolme alternatiivi potentsiaalset teekaarti , tuues välja olulisemad tegevused ja ajakava. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 17 . AlTERNATIIV 1 „NAP on erasektori omandis“ TEEKAART viieks aastaks TEEKAART: a lternatiiv 1 NAP on erasektori omandis TEGEVUS 2022 2023 2024 2025 2026 II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv ETTEVALMISTUS Võetakse vastu esimesed eFTI delegeeritud õigusaktid Võetakse vastu esimesed eFTI rakendusaktid Otsus NAPi loomise kohta (peale seda kui kõik nõuded on teada) Välisrahastuse taotlemine Seotud osapoolte kaasamine ja sisendi kogumine Riigiga kokkulepete sõlmimine TEENUSE VÄLJAARENDAMINE Arendusülesande detailanalüüs Meeskonna loomine teenuse väljaarendamiseks, vajadusel uute töötajate värbamine Serverite hankimine Arendustööd Liidestuste loomine eFTI pädevate asutustega Liidestuste loomine eFTI platvormidega Liidestuse loomine teiste liikmesriikide NAPidega/ NAPide võrgustikuga Teenuse testimine TEENUSE PAKKUMINE Teenuse pakkumine Erasektori vaates on tõenäoline, et enne täpsete nõuete selgumist ei ole erasektor valmis teenuse väljaarendamiseks riski võtma. Tänase teadmise kohaselt jääb eFTI delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmine 2023. aasta I ja III kvartalisse, mistõttu võib eeldada, et erasektor teeks otsuse NAPi loomise osas 2024. aasta I kvartalil. Sellise graafiku järgselt liikudes tuleb arvestada võimalusega, et teenus saab kasutusvalmis 2026.aasta II kvartalist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 18 . Alternatiiv 2 „NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena“ TEEKAART viieks aastaks TEEKAART: Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena TEGEVUS 2022 2023 2024 2025 2026 II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv ERASEKTORI TEGEVUSED ETTEVALMISTUS Otsus hankel osalemise kohta Pakkumuse koostamine TEENUSE VÄLJAARENDAMINE Arendusülesande detailanalüüs Meeskonna loomine teenuse väljaarendamiseks, vajadusel uute töötajate värbamine Serverite hankimine Arendustööd Liidestuste loomine eFTI pädevate asutustega Liidestuste loomine eFTI platvormidega Liidestuse loomine teiste liikmesriikide NAPidega/ NAPide võrgustikuga Teenuse testimine TEENUSE PAKKUMINE Teenuse pakkumine RIIGI TEGEVUSED ETTEVALMISTUS Otsus NAPi loomise kohta, sh vastutaja määramine Võetakse vastu esimesed eFTI delegeeritud õigusaktid Võetakse vastu esimesed eFTI rakendusaktid Rahastuse (võimalusel välisrahastus) taotlemine (RES/RE protsess, 2024 eelarve) Seotud osapoolte kaasamine ja sisendi kogumine Hanke ettevalmistus ja läbiviimine TEENUSE VÄLJA-ARENDAMINE Arendusülesande detailanalüüs Arendustööd Liidestuste loomine eFTI pädevate asutustega Liidestuste loomine eFTI platvormidega Liidestuse loomine teiste liikmesriikide NAPidega/ NAPide võrgustikuga Teenuse testimine TEENUSE KASUTAMINE Teenuse kasutamine Alternatiiv 2 korral saab riik dikteerida teenuse loomise algusaega, kuulutades sobilikul ajal välja riigihanke, millega hakatakse partnerit otsima. Selliselt korraldades on võimalik tagada, et teenust on võimalik kasutama hakata 2025.aasta III kvartalist. Alternatiiv 2 puhul tuleb vaadata tegevuskava nii erasektori kui riigi vaatest, kuivõrd mõlemal osapoolel on oma vastutus ja tegevused. Kui alternatiiv 1 puhul sõltus teenuse osutamise otsus eelkõige kõikide nõuete selgumisest, siis järgmise kahe alternatiivi juures tuleb arvestada täiendava tegevusega riigi vaatest ja selleks on rahastuse leidmine. Et NAPi teenus saaks valmis 2025. aasta III kvartaliks, tuleb RES/RE protsessis lisataotlust koostada juba 2023. aasta alguses, et tagada 2024. aastaks rahastus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 19 . ALTERNATIIV 3 „NAP on Riigi omandis“ TEEKAART viieks aastaks TEEKAART: Alternatiiv 3: NAP on riigi omandis TEGEVUS 2022 2023 2024 2025 2026 II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv ETTEVALMISTUS NAP lähteülesande täpsustamine Otsus NAPi loomise kohta, sh vastutaja määramine Võetakse vastu esimesed eFTI delegeeritud õigusaktid Võetakse vastu esimesed eFTI rakendusaktid Rahastuse (võimalusel välisrahastus) taotlemine (RES/RE protsess, 2024 eelarve) Seotud osapoolte kaasamine ja sisendi kogumine Hanke ettevalmistus ja läbiviimine arendustööde tellimiseks TEENUSE VÄLJA-ARENDAMINE Arendusülesande detailanalüüs Arendustööd Liidestuste loomine eFTI pädevate asutustega Liidestuste loomine eFTI platvormidega Liidestus t e loomine teiste liikmesriikide NAPidega/ NAPide võrgustikuga Teenuse testimine TEENUSE PAKKUMINE Teenuse pakkumine Riigi eelarvestamise ajakava Riigi rahandust koordineeritakse peamiselt läbi kahe riikliku dokumendi: riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve. Riigi eelarvestrateegia (RES) on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. RESi koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis (4 aastat) eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. RES viiakse ellu läbi arengukavade rakendusplaanide ja riigieelarve. Riigieelarve (RE) on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Nii RES kui ka RE koostatakse üks kord aastas hiljemalt 3 kuud enne uue majandusaasta algust. RES ja RE koostamise protsess algab siiski varem, mistõttu tuleb valitsemisala siseselt rahastusvajadusi hakata koondama juba alates aasta algusest, selleks et sisend juunis Rahandusministeeriumile esitada. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 19 . RES/RE planeerimise protsess (Allikas: Rahandusministeerium) Uusi ja täiendavaid kulusid planeeritakse RESi/REsse lisataotluste näol. IKT lisataotluste protsessi koordineerib eelkõige MKM. Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lg 4 alusel annab MKM RES protsessis IKT lisataotlustele eksperthinnangu ning administratiivkoormuse vähendamiseks ja struktuurifondide paremaks planeerimiseks koondab struktuurifondide IKT projektid. IKT lisataotlused ja struktuurifondide valdkonna kordategemise ning arenguhüpete projekt tuleb esitada etteantud vormil ja selgitava taustainfoga ministri (asutuse juhi) allkirjaga RMi hiljemalt 01. juuniks ning RM edastab omakorda materjalid MKMi ettepaneku saamiseks. Sellele eelneb aga konsultatsioon ja eelnev läbirääkimine MKMiga (veebruar-mai). Järeldused teekaardi osas Vaadates kirjeldatud teekaarte ning teades RE planeerimisprotsessist tulenevaid piiranguid, saab välja tuua olulisemad järeldused: Alternatiivi 1 puhul on suur tõenäosus, et 2025. aasta augustiks ei ole riigil keskset teenust, mille abil o ma kohustust (elektrooniliste kaubaveo andmete kontrollimine) täita. Alternatiivide 2 ja 3 õigeaegne valmimine on riigi mõjutada, mistõttu nende rakendamise korral oleks võimalik õigeaegselt valmisolek tagada. Ühe võimalusena (mida teekaardis otseselt ei ole kirjeldatud, kuid mida võib soovi korral kaaluda) on RES protsessis kulude taotlemist etapiviisiliselt. Nt veel käesoleval aastal esitada esmane rahastustaotlus 2023-2026 RESi, mis peaks sisaldama minimaalselt arenduse ettevalmistavaid kulusid . See võimaldaks protsessi arendusfaasi ca pool aastat varasemaks tuua, mis annab pikema testperioodi. NAP T eenuse avaliku sektori omaniku analüüs Kui NAPi omanikuks on avaliku sektori asutus , tuleb arvestada, et teenuse platvormi loomine ja edasine teenuse haldamine võivad sisuliselt kuuluda erinevate asutuste pädevusse. Kõige loogilisemaks e-teenuste omanikuks on tavaliselt riigiasutus, mille põhitegevus on enim seotud teenuse igapäevase toimimisega. Seetõttu on mõistlik omanikena kaaluda eFTI pädevaid asutusi, kellele NAPi teenus on kohustatud andmeid jagama. Nendeks on PPA, EMTA ning TRAM. Kuna teenuse arendamisel on oluline IT-alane kompetents, vastutab teenuse platvormi väljaarendamise eest tõenäoliselt vastava ministeeriumi haldusalasse kuuluv infotehnoloogia keskus. PPA puhul SMIT, EMTA puhul RMIT ja TRAMi puhul RIA. NAPi teenuse võimaliku riigiasutusest omaniku analüü s Analüüsi üheks osaks oli ka võimaliku riigiasutusest omaniku analüüs, kus valikuvõimaluste hindamiseks sai kaaluda järgmisi kriteeriume: P ädevate asutuste NAP kasutusaktiivsus täna ja tulevikuperspektiivis sõltuvalt ärivajadusest ; teenuse ajakriitilisus e aspektid ; asutuse tänaste operatiivsete liidestuste loomise kogemus ; kas asutusel on portfellis siseriiklikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme, mis on teenuse seisukohalt relevantsed ning millega töö kogemus või andmevahetus võiks anda asutusele kompetentsi- või eelise ; varasem kogemus sarnase või muu piiriülese andmevahetuse strukruuri (NAPi) teenuse loomisega ; asutuste tänane mehitatus (kas on olemas piisavalt struktuurset kompetentsi teenuse loomiseks ja haldamiseks) . Kui kaaluda sobilikku asutust nende kriteeriumide vaates, siis on kõikidel asutustel oma tugevusi. Näiteks teenuse ajakriitilisuse seisukohalt sobiks NAP PPA haldusalasse, sest PPA-l on kontrolli käigus vaja koheselt infot saada. EMTA ja eelkõige TRAM kasutavad veoselehe andmeid seevastu pigem järelkontrolliks. Samas tarbib veoselehtede infot mahtude poolest enim just Maksu- ja Tolliamet ja seda just tuleviku perspektiivist. Nii EMTA-l koos RMITiga kui ka PPA-l koos SMITiga ja TRAMil on sarnaste teenuste ülesehitamise kogemusi, esimesel kahel on endal mitmeid infosüsteeme, millega NAPil võiks kas kasutusmugavuse (nt PPA-l Apollo) või siis andmete tervikvaate (EMTA süsteemid) poolest olla mõistlik NAPi teenuse haldamist korraldada. RIA esindajate hinnangul ei oleks nende asutus parim teenuse omanik seetõttu, et RIA ei puutu teenuse pakkumisega sisuliselt kokku, mistõttu võib teenuse (jätkuv ja jooksev) rahastamine kujuneda probleemiks. K una erinevatel asutustel on selgeid tugevusi ja NAPi teenust sobiksid neist kõik (tehes omavahel ka koostööd) arendama, võib NAPi teenuse omaniku valiku määrata poliitiline otsus. Selle otsuse tegemiseks tuleb asutustega läbi rääkida, kellel on kõige suurem valmisolek, soov ja vajadus teenuse väljaarendamises juhtpositsioon võtta. Tänases analüüsis ei ole asutuste valmisolekut eraldi kaardistatud, mistõttu siin sellele tuginedes ettepanekuid teha ei saa. Lisaks võib omaniku määrata ka see, millisel asutusel ja millistel tingimustel on võimalik taotleda välistoetust teenuse väljaarendamiseks. Kuna teenuse loomine ja väljaarendamine on riigi jaoks märkimisväärne kulu (ja otsesed tuluallikad riigi jaoks tõenäoliselt puuduvad), võib riigieelarvest vahendite leidmine olla keeruline. Samuti ei saa eeldada, et mõne asutuse eelarves on selline “reserv” juba olemas, st rahastus tagatud. Kolmandaks tasub kaaluda ka koostöömudeleid teiste riikidega ning nende puhul erinevare asutuste tugevusi või eeldusi arenduse planeerimiseks . Esimeseks alternatiiviks oleks arendada NAP välja Eesti ja Soome riikides ühiselt. Selleks annab näiteks hea võimaluse Nordic Smart Government organisatsioon, mille üks eesmärke on muuhulgas piiriüleste teenuste arendus X-Tee loogika alusel. Teine võimalik alternatiiv oleks NAP ühine arendus koostöös Läti ja Leeduga, kes on kumbki omal moel juba ettevalmistusi alustanud (D IGINNO- Proto ja D INNOCAP projektid). Selliste koostöömudelite loomise peaks esialgu vedada võtma MKM, kui transpordivaldkonna eest vastutav ministeerium või delegeerima selle ülesan d e RIA-le . Väljakutsed NAP omandivormi valikul ja NAP loomisel Senised väljakutsed Eestis Edasiste otsuste tegemisel ja nende elluviimisel ei tohiks ära unustada seniseid kogemusi ja õppetunde, et kõige paremini arvesse võtta sealseid edulugusid ning vältida tehtud vigu. Toome järgnevalt välja osad neist. Kitsaskohad ja õ ppetunnid e-veoselehtede rakendamisest Eestis Kuigi seni saab e-veoselehtedest kaupade veol rääkida kui marginaalsest osast kogu dokumentatsioonist, on Eestis juba mitmeid kogemusi teenuste avamise, kättesaadavuse ja muutustega, mille kogemusi on asjakohane kasutada, et tulevikus olukordi ette näha ja neid paremini juhtida . MobiCarnet kui kasutama ta lahendus . Üheks õppetunniks e-veoselehtede teenuste rakendamisel võib pidada ERAA eestvedamisel loodud eCMR tarkvara rahvusvahelistele vedudele, mille loomiseks kulutati suuri summasid, kuid süsteemi kasutusele ei saadud, kuna puudus võimalus andmete ristkasutuseks ja pädevatele asutustele välja näitamiseks väljaspool Eestit. Ettevõttele, mis teostavad aga piiriüleseid vedusid, on aga just see oluline, et asendada pabersaatelehed digitaalsetega. Samuti oli lahenduse rakendamise takistuseks veel puuduv standardiseemisraamistik. Metsaveo veoseleht ja ELVIS keskkond . Suurim olemasolevate e-veoselehe toodete tagasilöök tekkis, kui EMPL otsustas 2021 aasta alguses senised ELVIS’e kasutajad viia üle uuele tarkvarale EVR. Antud otsus tehti mõnevõrra kiirustades ja kasutajate teavitus ei olnud piisav, mistõttu tekitati metsandusettevõtete le, kellest ligi 90% ulatuses kasutasid ELVIS’t,. ootamatu ümberkorralduse vajadus , Seejuures oli tarkvara vahetuses osadel ettevõtetel ära lõigatud või kahtluse all võimalus näha varasemaid e-veoselehti, mis on aga raamatupidamise alusdokumendid. Muudatus on toonud kaasa pädevatele asutuste uute liidestuste arendusvajaduse, kuid muudatuse lühike etteteatamine tõi kaasa tõrked ning ülemineku keerukust E MTA, PPA ja Transpordiameti jaoks. Samuti muutus väga lühikese etteteatamisega ka teenuse hind. Kuna tegemist oli eraalgatusliku infosüsteemiga ning sellel puudub riiklik õiguskorraldus, on raske ka avaliku sektori poolt olukorda sekkuda. Turu valmiduse kitsaskohad Waybilleri näitel. W aybilleri e-veoselehe teenused on suunatud nii puistevedude tellijatele kui vedajatele. Võttes arvesse turu eripära, kus paljud eri suuruses veoettevõtted teevad koostööd, pakkudes veotellimuste täitmisel üksteisele alltöövõttu, on mitmed suuremad vedajad koondanud enda alla väikeste vedajate võrgustiku. Suured veoettevõtted saavad e-veoselehtedest seeläbi kasu, kuna alltöövõtjate tegevus on neile näha ja vastastikune arveldus seega reaalajas lihtsalt hallatav. Samas on veoteenuse maksumus sageli pea olematu kasumi marginaaliga või lausa kahjumlik, mistõttu igasugune lisakulu teenustele ei ole ootuspärane. Võib samuti eeldada, et kohalikul veoturul esineb üsna palju ümbrikupalkade maksmist ja soovi peita tegelikku veose kaalu, sest sageli on see ainus võimalus veoteenuse osutamiseks tellija poolt võimaldatavate hindade ja tariifidega. See on sageli ka põhjuseks, miks veoettevõtted ei ole huvitatud e-veoselehtede kasutamisest ja veoteenuse läbipaistvusest. Senised rahvusvahelised praktikad O htlike kaupade projekti praktika ja kitsaskohad Ohtlike kaupade juurdepääsupunkti projekt. Ohtlike kaupade digitaalse transpordidokumentatsiooni vahendamiseks on UNECE võimaldanud 2019. aastast liidestus- ja juurdepääsupunktide loomise ning selle ka juhisdokumendina reguleerinud . Riigid, kus see on rakendatud , on Saksamaa, Prantsusmaa. Saksamaal on see rakendatud õigusruumi kaudu ja Prantsusmaal on see plaanis 2022 . aastal. Itaalia ja Suurbritannia on seda kaalunud, alustanud ka juurdepääsupunkti arendust. Hollandis on samuti ettevalmistused käimas, kuid ollakse kahtleval seisukohal. E Nii era - kui avalikus omandis juurdepääsupunktid. Saksamaal on kaks juurdepääsupunkti (TP1 DB Cargo BASFiga koostöös ning TP1, mis tuli turule , kuid pani end kinni kuivõrd , kuna ei leidnud piisavalt turgu ja kliente. Saksamaal on selleks kaks eraomandis juurdepääsupunkti, üks on omakorda tegevuse lõpetanud. Nõuded näevad ette, et teenuse kasutuse eest riigiasutustelt tasu küsida ei tohi. Samas on juurdepääsupunktidel võimalik tasu küsida liidestuvatelt andmevahetusplatvormidelt. Saksamaa, kus on rakendatud eraõiguslikus omandis juurdepääsupunkte, on saanud küll võrgustiku toimima, kuid rakendusperioodi jooksul alates 2019 . aastast on juba üks lepinguline juurdepääsupunkt oma tegevuse lõpetanud. Erasektori teenusena arvatakse gi seetõttu , et äritulu on võimalik leida, kuid see nõuab suuri mahte ja suurt pingutust, kuigi on võimalik. Siiski on erial a eksper d i seisukoht, et eFTI NAPi ehitaks siiski riik, muidu ollakse s õ ltuv ette võtete ärimudeli leidmisest ja tasuvusest . Selle praktika valguses on valdkonna ekspertide soovitus , et eFTI NAP puhul, kus ettevõtted ei opereeri vaid vabatahtlikult , vaid riikidel tekib kohustus andmete vastuvõtmiseks, siis ei oleks otstarbekas riigil võtta riski, kas erasektor leiab NAPile ärimudeli või mitte. Järeldused ja e ttepanekud Alternatiivi valiku ettepanek Tuginedes läbiviidud analüüsile, teeb analüüsimeeskond ettepaneku rakendada alternatiivi 3 „NAP on riigiasutuse omandis“ , tuues olulisemate põhjendustena esile järgmist: Alternatiivi 3 „NAP on avaliku sektori omandis“ saab hinnata parimaks, kuna: eFTI määrusest tulenev regulatsioon on eelkõige riigi kohustus, mis laieneb erasektorile vaid selles ulatuses, mis kohustab eFTI platvorme enda andmeid kättesaadavaks tegema. Sellest tulenevalt on loogiline, et riik võtab ette samme talle seatud kohustuse täitmiseks ; eFTI määruse järgi ei ole NAPi loomine küll kohustuslik, kuid kui võrrelda alternatiive (nt oodata, et mõni teine riik teeks NAPi ja Eesti pädevad asutused saaksid sellega lii dest uda; või pädevad asutused loovad liidesed kõikide (potentsiaalselt sadade) eFTI platvormidega), siis võib teenuse mitteloomine riigile oluliselt ebamugavamaks ja ka kallimaks minna ; t eenuse väljaarendamisel on riigil parim kontroll teenuse toimivuse, ülesehituse jms üle, mis annab võimaluse kõige paremini vastata pädevate asutuste vajadustele ; a lternatiiv 3 on küll riigi vaatest kalleim lahendus, kuid see annab täiendava võimaluse nt koostöös teiste riikidega NAPi loomiseks, mis aitaks kulusid kokku hoida. Alternatiivi 2 „NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena“ tuleks pidada alternatiivist 3 nõrgemaks , sest: riigile jääb suur risk teenuse jätkusuutlikkuse osas. Erasektor võib (nt tulenevalt kehvadest majandustulemustest) teenuse osutamise lõpetada, mistõttu riigil tekib probleeme oma kohustuse täitmisega ; e sineb risk, et riik ei leia hankega sobilikku partnerit teenuse loomiseks ja seetõttu ei täida tähtaegselt endale seatud kohustust. A lternatiiv 1 „NAP on erasektori omandis“ rakendumist tuleks pidada kolmest valikust kõige riskantse mak s ja ebatõenäoliseks, kuna: t eenus ei pruugi garanteerida riigile tema kohustuse täitmist ehk elektrooniliste veodokumentide pärimise ja kontrollimise funktsiooni ; t eenuse puhul on liiga palju teadmatust veel tänases päevas, turg ei ole välja arenenud ; õigusraamid ja juhendid sellise teenuse jaoks saavad eeldatavasti valmis alles 2023. aasta jooksul, mistõttu ei ole erasektori ettevõtted analüüsimeeskonna hinnangul valmis varasemalt teenust välja töötama asuma ja investeeringuid tegema. See aga seab ohtu teenuse tähtaegse valmimise, mille tulemusena ei ole riigil valmisolekut täita talle pandud kohustust ; teenuse potentsiaalne tulu ei ole piisav selleks, et ettevõtetel tekiks selge äriline kasum. Eestis ei ole ette näha, et järgnevate aastate jooksul kasvaks veoselehtede arv. See tähendab, et äril ei ole potentsiaali aastate jooksul kasvada ning see vähendab motivatsiooni teenuse pakkumiseks ; teenuse loomine nõuab suurt alginvesteeringut ning maksimaalse finantsanalüüsis väljatoodud tulu teenimise korral jõuab ettevõtte esimeste aastate kahjumi likvideerida alles kaheksandaks aastaks. Hindame, et selles valguses ettevõtetel puudub motivatsioon teenust pakkuda ; analüüsi koostamise ajal ei ole teada , kas ja millistel tingimustel oleks eraettevõttel võimalik saada toetust teenuse välja arendamiseks, mis vähendaks tema finantsriske ; eFTI määruse järgi tekib kohustus tunnistada elektroonilisi veodokumente riigil, mitte ei teki erasektoril kohustust digitaalsele dokumendivahetusele üle minna. Võimaliku a sutuse ettepanek Asutuse valiku aluseks on, et vastutus NAPi arendamise ja käivitamise koordinatsiooni eest on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi l , kuna tegemist on transpordivaldkonna arenguprojektiga ning see langeb seetõttu MKMi vastutusalasse. Kuigi nii infoühiskonna kui ka transpordi valdkonnaga seotud küsimused kuuluvad riiklikult MKM-i haldusalasse, võib NAPi kui poliitika elluviija kohustus lasuda asjakohasel asutusel , milleks on Maksu- ja Tolliamet ( EMTA ) , Transpordiamet ( TRAM ) või Politsei- ja Piirivalveamet ( PPA ) . NAP arendus infosüsteemina saab olla arendatud seega vastavalt kas RMIT, RIA või SMIT koordineerimisel . Kindlasti tuleb NAPi arendust teha kõikide nimetatud asutuste koostöös ning kooskõlastatult teiste asjakohaste pädevate asutustega , mis järelevalvet kaubaveo üle teostavad ning kaubaveoinfot kontrollima peavad . Käesoleva töö keskmes ei olnud hinnata nimetatud asutuste täpset võimekust või valmisolekut NAPi teenuse väljaarendamiseks või haldamiseks, küll aga on esmase hinnangu põhjal kõigil nimetatud asutustel see võimekus (kas iseseisvalt või koostöös teistega) olemas. Avaliku sektori omandivormi puhul on soovituseks NAPi haldava asutusena kaaluda järgmisi alternatiive: NAP omanikuks on RIA ning teenuse pidajaks samuti RIA . Selline alternatiiv tagab suurima rahvusvahelise toimivuse ning infotehnoloogilise sõltumatuse. NAP omanikuks on RIA ning teenuse pidajaks TRAM . Selline alternatiiv tagab teenuse rakendamise ühe vastutusala asutuse poolt, kuid infotehnoloogilise struktuuri tõttu on omanikuks RIA. NAP omanikuks on avaliku sektori asutusena TRAM ja teenuse arendab välja valitsemisalasse kuuluv RIA . Kuna NAPi puhul on tegemist transpordivaldkonna arenguprojektiga, siis oleks TRAM pädeva asutusena loogiline valik teenuse omanikuks MKM-i haldusalasse kuulumise tõttu. Samuti oleks TRAMil teenuse omanikuna vahetu ligipääs veonduse järelevalve toiminguteks. NAP omanikuks avaliku sektori asutusena saab EMTA ja teenuse arendab välja valitsemisalasse kuuluva infotehnoloogiakeskusena RMIT . EMTA tarbib veoselehe infot võrreldes teiste pädevate asutustega rohkem, mistõttu asutus puutub teenuse sisulise pakkumisega kõige enam kokku. Samuti ühtivad ameti strateegilised eesmärgid intervjuudes kaardistatud ettevõtjate ootusega, milleks on ausa konkurentsi tagamine maanteetranspordis. NAPi omanikuks avaliku sektori asutusena saab PPA ja valitsemisalasse kuuluva IT-keskusena arendab teenuse välja SMIT . Võrreldes teiste pädevate asutustega on PPA-l vajadus kontrolli teostamise käigus veoselehe infot kiiremini tarbida. PPA kasuks räägib ka sarnase infosüsteemi (Apollo) ülesehitamise kogemus. Samuti haakuvad NAPi kui teenuse eesmärgid PPA strateegiliste eesmärkide ja valikutega, mille hulka kuulub tarbetu bürokraatia vähendamine ja ebaseadusliku tegevuse ennetamine. Võimalik NAP ühisarendus koos teiste riikidega Kaardistada võimalusi arendada NAP välja Eesti ja Soome riikides ühiselt. Kaardistada võim a lusi arendada NAP välja koostöös Läti ja Leeduga, kes on kumbki omal moel juba ettevalmistusi alustanud ning kellega koostöös on arendatud välja ja testitud piiriülese e-veoselehe CMR indekseerimise ja päringute teostamise prototüüp. Järgnevusstsenaariumid Analüüsi käigus jõuti ühtlasi järeldusele ning soovitatakse kolme lähemalt analüüsitava stsenaariumi valikul arvestada, et tehtav valik ei pruugi olla lõplik. See tähendab, et riik võib otsustada NAP loomisel ja rakendamisel sõltuvalt olukorra arengust ja rahastuse kättesaadavusest, koostöövõimalustest või selguvatest tehnilistest NAP arhitektuurisoovitustest rakendada NAP elluviimisel järgnevusstsenaariume. Nähakse, et asjaolude täpsustumisel, aga eelkõige turu arenemisel on võimalik omandivormi muutus ning enne eFTI jõustumist ning eFTI jõustumise järgselt, tagasisideperioodil ja edasiste arenduste järgmises etapis . Sõltuvalt riigi rollist ja turu struktuurist saavad rakenduda näiteks järgmised stsenaariumi d : Esmalt arendatakse riigi toel ja juhtimisel NAP ja selle toimimiseks vajalik teenuste võrgustik, kus riik loob teenuseid, mida eFTI määrusest tuleneva kohustuse järgi on pädevatel asutustel vaja, kuid mille järgi võib vajadus tekkida ka ettevõtetel, kus eraettevõtted saavad alustada laialdast transpordiinfo teenuste pakkumist järk-järgult koos nõuete täpsustumise, turu kasvamise ning digitaliseerimise taseme tõusuga. Riik julgustab ja toetab NAP teket erateenusena (eelduslikult arenduse kiiruse ja paindlikkuse aspektist lähtuvalt) ning panustab hiljem selle arendusse süstemaatiliselt. Võimalik, et riik asub hilisemas faasis teenust ise pidama, kui teenus on juba arendatud ja samas sellele klientide teenindamisest või piisavatest lisateenustest piisavat tulubaasi ei teki. Võimalused järgnevusstsenaariumite rakendumiseks: Järgnevuss tsenaarium 1: Etapp 1. Avaliku sektori omandis oleva NAPi loomine tagades, et teenus on riigi jaoks eFTI jõustumise ajaks toimiv . Etapp 2. Lisaks riiklikule NAPile hakkavad ka eraettevõtted NAP -laadset või muud infovahetus teenust pakkuma või tõestavad võimaluse NAP teenuse pakkumiseks muu ärimudeli kõrval . Etapp 3. Riik hangib teenuse erasektorilt (andes olemasoleva arenduse haldamise erasektorile üle) ja lõpetab omapoolse teenuse pakkumise. Järgnevuss tsenaarium 2: Etapp 1. Esmalt luuakse NAP riigi poolt tellitava erasekori teenusena ning riik on erasektori teenuse tarbija. Seda näiteks olukorras, kus NAP loomiseks on kättesaadavad näiteks välised rahastusvahendid ning NAP loomine erasektori teenusena on eFTI jõustumise ajaks kiirem ja paindlikum variant. Teenus seatakse üles vastavasisuliste teenuse delegeerimise lepingute alusel. Etapp 2. Toimub teenuse arendus ja hangetega teenuse täiustamine selle parendamiseks või nõuetele vastavuse tagamiseks. Teenust peetakse teenuse delegeerimise või esinduslepingu alusel. Etapp 3. Riik võtab teenuse üle, sest teenuse ülalpidamine ei ole erasektori jaoks tulus/kasumlik. Täiendavad soovitused Käesolev ala peatükk toob kokku muud järeldused, tähelepanekud ja soovitused, mida uurimisrühm NAPi planeerimise ja loomisega seoses teeb. Soovitused t asuvuse arvutami s e järgmisteks sammudeks sotsiaalmajandusliku analüüsi koostamine - NAP üksi kasu ei too, mistõttu eelduseks on laiem transpordivaldkonna digitaliseerimine. laiem analüüs koos eFTI platvormide rakendamise analüüsiga võiks tuua kaasa informeerituse NAP ja üldse eFTI rakendamise kasulikkusest vajalik oleks parem statistika, mis annaks paremad võimalused hinna arvutuseks (veoselehtede arv jne) täpsem analüüs veoselehtede arvu ja turu suuruse hindamiseks Eestis ja regioonis Eestis NAPi mitte tegemise ja teiste riikidega ühise NAP lähem analüüs: kuigi alternatiiv on, et riik NAPi ei tee, siis tegelikkuses see ei pruugi olla riigile kasulikum, sest pädevad asutused peavad siiski saama päringuid teostada ning andmevahetus ja päringute teostamine tuleb kuidagi korraldada. NAP loomine koostöös teiste riikidega (lähi - regioonis) on üheks oluliseks kaalumisel alternatiiviks ning tuleks kindlasti lähemalt majandus- ja finantstingimustes lähemalt läbi analüüsida. Seda ka tulenevalt täiendavate rahaliste vahendite võimaluste avanemise kontekstis. Õigusruum Järelevalve teostamise ja ka kaubaveo protsessis osalevate ettevõtete vaates ei ole suure tõenäosusega eFTI määruse järgsed andmed ainukesed, mille kontrolli või elektroonilist hoiustamist ja pärimist teha soovitakse. Samas tuleb nentida, et kui oleks soov NAPi kaudu näha näiteks kõiki eCMRi andmeid, siis selleks peab tekkima täiendav õiguslik alus. Kui selline õiguslik alus lisada siseriiklikult, siis see tähendab, et teiste EL liikmesriikide kaubavedudele seda kehtestada ei saa. Et seda probleemi lahendada, võib lisaks riiklikule NAPile tekkida eCMRi päringukeskkond (eCMRi CAP). Selle potentsiaali ning olemusega antud töö skoobis ei arvestata , kuid sellist analüüsi oleks riigil otstarbekas kas tellida, initsieerida selleteemalist analüüsi või koguda informatsiooni DTLF kaudu . eFTI delegeeritud ja rakendusaktide jaoks kasutada kindlasti võimalusi anda soovitusi ja panustada, et nende õigusaktide raames tekiks ühtlustatud kirjeldus NAPidele. Seda koos andmevahetuse nõuete kirjeldusega puhuks kui riik loob NAPi ja NAPide võrgustik tekib. Projektid Kasutada maksimaalselt ära juba alustatud DIGINNO ja DINNOCAP NDPTL jätkuprojekti Baltikum, Poola ja Soome koostöös projekti võimalusi NAP võimaluste ja koostöö, sh tehniliste funktsionaalsuste analüüsiks Kasutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Reaalajamajanduse (RTE) arendusprojektide raames võimalusi, mis tegelevad keskkonnamõjude vähendamise eesmärkidega ning siduda sealsete eesmärkide Kasutada CEF rahastuse ja teiste rahastusfondide avaneva id rahastusvoor e erinevate Euroopa projektide omavaheliseks liidestamiseks ja selle läbi paremaks valmistumiseks eFTI rakendamisel ja NAP kavandamisel, ehitamisel . Kokkuvõte 2020. aasta augustis jõustus Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveo informatsiooni (eFTI) määrus , mis kohustab liikmesriike alates määruse jõustumisest 2025. aastal aktsepteerima kaubaveo dokumente elektroonilisel kujul. Käesoleva “Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs” eesmärgiks oli analüüsida eFTI määruse rakendumisel veoselehtede infovahetuseks NAP)loomise alternatiive eeskätt selle võimalikust omandivormist lähtuvalt . Töös käsitletakse ka e-veoselehtede infovahetuse keskkonda, kogemusi ja eFTI määruse olemasolevaid, aga ka alles jõustamisel olevaid nõudeid laiemalt, et selgitada paremini NAP loomise vajadust ja tausta ning rolli ühtselt toimiva digitaalse kaupade tarneahela taristu loomisel Eesti huvidest lähtuvalt. Analüüs lähtub olukorrast, kus Eesti riigile hakkab kehtima Euroopa Komisjoni nõue aktsepteerida ning andmevahetusmehhanismide kaudu võtta vastu ja ka pärida elektroonilist kaubaveoinfot ning teostada selle alusel järelevalve toiminguid ning eeldades, et selline infovahetus võiks olla korraldatud just juurdepääsupunktide kaudu nii Eestis, aga ka rahvusvaheliselt. Töö sisuks oli tehniliste, majanduslike ja seadusandlike eelduste ja piirangute kohta informatsiooni kogumine ja süstematiseerimine, analüüsimine ja hinnangute konsolideerimine etteantud stsenaariumite raames kogumaks sisendit edasiste tegevuste planeerimiseks ja otsusteks, mis tagaks lisaks e-veoselehe kasutamisele ka eFTI andmevahetuse sujuva käivitamise ning toetaks ühtselt toimiva digitaalse kaupade tarneahela taristu loomis t Eesti huvidest lähtuvalt. Töö lähteolukorraks olid kuus toimimismudeli alternatiivi, millest viie võimalusena kuuest osaleb just NAP avaliku sektori pädevate asutuste ning eFTI teenuseosutajate vahel elektroonilise kaubainfo vahendamisel. Analüüsitud stsenaariumid: Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis, nö PPP variant Alternatiiv 6: Keskne NAP puudub Kuigi eFTI määrus annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo info liikumine peab olema korraldatud, siis nii rahvusvahelise kui riigisisese infovahetuse korraldamise jaoks täpsed juhised käesoleva analüüsi koostamise perioodil veel puuduvad. Samuti on määruse delegeeritud ja rakendusaktid ette valmistamisel ning ei ole veel teada, millisel määral saab olema reguleeritud juurdepääsupunktide toimimine või nende nõuded olukorras , kus juurdepääsupunkti loomine saab olema liikmesriikidele vaid võimalus, mitte kohustus. Kuivõrd kõikide erinevate liikmesriikide pädevate asutuste liidestamine kõikide võimalike loodavate eFTI platvormidega või kõikide osapoolte liitumine ühe tehnoloogilise infrastruktuuriga või keskse andmebaasi loomine ei ole asjakohane ega otstarbekas, on võimalikuks lahenduseks erinevate juurdepääsupunktide (NAP) loomine ning omavaheline liidestamine. eFTI määruse alusel ette nähtud ligipääs elektroonilisele kaubaveoteabele saab olema korraldatud täpselt reguleeritud nõuete alusel, mis seavad nii funktsionaalsed kui tehnilised reeglid päringute koostamiseks, juurdepääsude seadistamiseks ja võimaldamiseks, andmestandardite rakendamiseks ning teenusplatvormide sertifitseerimiseks. Vastav praktika on olemas teistes valdkondades ning võimaldab luua EL e-valitsemise printsiipidele vastava detsentraliseeritud võrgustiku. Analüüsi koostamise hetkel ei ole üheski Euroopa riigis tulenevalt puuduvast EL ja ka siseriiklikust õigusruumist e-veoselehe või eFTI juurdepääsupunkti veel loodud. Küll aga on aktiveerunud diskussioonid ning avaliku sektori ja sidusgruppide, sh Euroopa Komisjoni ja ekspertgruppide ettevalmistustöö võimalike NAPide reguleerimiseks intensiivistunud. Analüüsi tulemusena on riigil võimalik langetada kaalutletud ja põhjendatud otsus NAPi teenuse funktsionaalse ja tehnilise ülesehituse , sellega seotud kulude-tulude ja võimaliku organisatoorse paiknemise osas . Analüüsi käigus kaardistatakse erinevad NAP asukoha võimalused, lahendused, riskid ja ohud , võttes arvesse erinevate majandussektorite õiguslikke ja majanduslikke eripärasid. Töö tulemusena selgu s kolm kõige potentsiaalsemat stsenaariumit Eesti riigi sisese keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) loomiseks. Vastuseid eeltoodud küsimustele hangit i dokumendianalüüsi, intervjuude, andmepäringute, töö- ja valideerimisseminaride käigus. Stsenaariumite-üleselt kirjeldati NAPi üldist kontseptsiooni, eesmärki ja funktsionaalsust, seotud osapooli ja nende huve ning peamisi õiguslikke aspekte ja väljakutseid. Dokumendianalüüsi, välispraktikate analüüsi ja intervjuude koondina koostati nimetatud stsenaariumite kirjeldamiseks SWOT analüüsid , kus tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud esitati NAPi teenuse operaatori seisukohalt . Lisaks koostati kõikidele alternatiividele finantsanalüüsid , mis koostati iga alternatiivi kohta võrdleva tabeli vormis viieks aastaks ning selles kirjeldati NAPi loomisega kaasnevad arenduskulud, toimimiseks vajalikud tegevuskulud ning turu ulatus ja teenusest eeldatavalt teenitav tulu. Potentsiaalseimate alternatiivide valikuks vaadeldi lisaks õigus- ja majandusanalüüsi tulemustele stsenaariumeid kahest kriitilisest aspektist: teenuse jätkusuutlikkus (kas riigil on hoobasid, mille abil tagada jätkusuutlikkust) ja teenuse toimivus (kuna kohustus elektroonilisi veosedokumente kontrollida tekib riigil, siis kas alternatiivi rakendumise korral on alati tagatud, et riik saab oma kohustust täita). Lõpliku valiku tegemiseks viidi läbi aruteluseminar juhtrühmaga, mille tulemusena otsustati, et edasi minnakse alternatiividega 1 (NAP on erasektori omandis), 2 (NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena) ja 3 (NAP on avaliku sektori asutuse omandis). Kolme potentsiaalsema alternatiivi valimise järgselt viidi stsenaariumite kohta läbi täiendavad majandusanalüüsid , teekaardid ja teenuse omaniku analüüs . Rahastusmudelis kirjeldati kolme stsenaariumi võimalikke finantseerimise lahendusi, peamisi osapooli, nende rolle ja peamiseid ülesanded. Seejuures arvestati, et erasektorist teenust hankides tuleb riigil arvestada teenusepakkuja kasumiootusega ning avaliku sektori omandivormi puhul riigil otsesed tulud puuduvad, kuna teenust pakutakse teenustasuta. Lisaks kirjeldati rahastusmudeli juures riigi eelarvestamise ajakava , mida tuleb NAPi loomisel koostajate hinnangul arvesse võtta. NAPi teenuse omanik saab tulenevalt kolmest potentsiaalseimast alternatiivist olla kas eraettevõtja või avaliku sektori asutus. Juhul, kui teenust hakkab pakkuma eraettevõte , ei pea analüüsi koostajad tõenäoliseks, et NAPi teenuse pakkumine on ettevõtte põhitegevus, vaid et teenus saab olla üheks mitmest teenusest suuremas portfellis. Seda eriti juhul, kui NAPi teenust ei tohi pakkuda eFTI teenusepakkujad, kellel on aga olemas vajalik kompetents, kogemused transpordisektorist ja tõenäoliselt ka huvi NAPi teenuse vastu. Analüüsi koostamise hetkel seda reeglit kehtestatud ei ole, küll aga on see teema arutluse all olnud DTLF - is. Kui NAPi omanikuks on avaliku sektori asutus , tuleb arvestada, et teenuse platvormi loomine ja edasine teenuse haldamine võivad sisuliselt kuuluda erinevate asutuste pädevusse. Kõige loogilisemaks e-teenuste omanikuks on tavaliselt riigiasutus, mille põhitegevus on enim seotud teenuse igapäevase toimimisega. Seetõttu on mõistlik omanikena kaaluda eFTI pädevaid asutusi (PPA, EMTA ja TRAM), kellele NAPi teenus on kohustatud andmeid jagama. Kuna eelnimetatud asutustel on selgeid tugevusi ja NAPi teenust sobiksid neist kõik (tehes omavahel ka koostööd) arendama, võib NAPi teenuse omaniku valiku määrata poliitiline otsus. Lisaks võib omaniku määrata ka see, millisel asutusel ja millistel tingimustel on võimalik taotleda välistoetust teenuse väljaarendamiseks. Teekaardis on toodud välja vajalikud tegevused NAPi loomiseks ja teenuse pakkumiseks kuni aastani 2025. Teekaardi aluseks on kuupäevad, millal jõustuvad eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid, millest NAP kontekstis on olulisimad artikli 8 alusel kehtestatavad ühtsed menetlused ja üksikasjalikud normid, tehnilised kirjeldused pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sh menetlused õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks ja selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vahel. Erasektori vaates on tõenäoline, et enne täpsete nõuete selgumist ei ole erasektor valmis teenuse väljaarendamiseks riski võtma. Alternatiiv 2 korral saab riik dikteerida teenuse loomise algusaega, kuulutades sobilikul ajal välja riigihanke, millega hakatakse partnerit otsima. Selliselt korraldades on võimalik tagada, et teenust on võimalik kasutama hakata 2025.aasta III kvartalist. Teise alternatiivi puhul koostati tegevuskava nii erasektori kui ka riigi vaatest. Alternatiiv 3 puhul on arvesse võetud asjaolu, et riik töötab välja lahenduse eFTI määrusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Kuna eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid ei ole analüüsi koostamise ajaks avalikustatud, siis soovitati analüüsis parima stsenaariumi valikul arvestada, et ei pruugi olla vajalik valida vaid ühe stsenaariumi ehk ühe omandivormi vahel, vaid võib rakenduda ka mitu stsenaariumit , kas alguses paralleelselt või teineteise järel sõltuvalt rahastusest, prioriteedist ning koostöövõimalustest partnerite vahel. Näiteks on võimalik, et esialgu arendab teenuse välja riik, peale mida hakkab teenust pakkuma ka eraettevõte ning riik leiab seejärel hankega partneri erasektorist. Või esialgu hakkab teenust pakkuma erasektor, aga kuna eraettevõtte jaoks puudub teenuse pakkumisest äriline perspektiiv, võtab riik teenuse pakkumise enda kanda. Arhitektuurse vaate osas saab tulenevalt eFTI määrusest eristada kahte vaadet. Esimene võimalus on koostada saatedokument digitaalses vormis ja esitada see kontrollimiseks mistahes kujul, sh pdf, jpg vms. Aruande koostajad soovitavad aga tulenevalt D IGINNO, DINNOCAP ja Diginno-Proto projekti de st saadud kogemustest ja DTLF-i soovitustest rakendada teist vaadet, mis hõlmab endas andmekomplektide indekseerimist autonumbri alusel, kontrolli ilma auto peatamiseta ja päringuid eri NAPide kaudu õige eFTI teenusepakkuja tuvastamiseks. Summary The report " Analysis of the operati onal model of the Estonian national access point of the electronic road transport consignment note s " was p erformed between September 2021 and March 2022. The purpose of the analysis to highlight technological, economic, and legislative preconditions and restrictions as well as to describe reasoned scenarios for creating a uniformly functioning digital goods supply chain infrastructure based on Estonia's interests. In August 2020, the European Union Electronic Freight Information (eFTI) Regulation 2020/1056 entered into force, which sets requirements on Member States to accept freight transport documents in electronic form from the entry into force of the regulation in 2025. Although the eFTI Regulation provides general guidance on how the movement of electronic freight information should be organized, there are no precise guidelines for the national system s nor the access points at the time of the analysis. The recitals of the Regulation suggest National Access Points (NAP) to be optional for member states. However, based on the experience gained from the DIGINNO , DIGINNO-Proto ja DINNOCAP - and considering the recommendations and discussions of European Commission expert group DTLF ( Digital Transport and Logistics Forum ) , Estonia has decided to consider the option of setting up a national access point for eFTI exchange. This analysis has been prepared with the aim of analyzing and providing input to decide how the national access point of the road transport consignment note (as well as other eFTI data in the context of road transport) could work in Estonia regarding the operational model and the ownership model. One way to mediate freight transport information across borders and competent authorities to get access to transport data on eFTI platforms is to create a well-functioning network of access points (NAPs and CAPs), which is, like said above, formulated in the eFTI Regulation as an option, but not as an obligation to Member States. At the time of the analysis, no European country has yet established such access point, but several have initiated discussions on having one. The current analysis also discusses the environment, experience, and existing requirements of the eFTI Regulation, as well as the requirements that are still being enforced in general, to explain the need and background of the creation of NAP and the role in creating a uniformly functioning digital goods supply chain infrastructure based on Estonia's interests. The legal analysis describes the current legal framework, including national law, EU law and international law in the context of the creation of the NAP and highlighted legal challenges of creating the NAP as well as the possibilities for overcoming possible restrictions. Different options for enabling access to freight documents and data to the competent national authorities are being analyzed in European level working groups. During the analysis, the following scenarios were described and compared : Alternative 1: NAP is privately owned Alternative 2: NAP is privately owned, but the public sector has procured the service Alternative 3: NAP is owned and operated by the public sector and by a public authority entity Alternative 4: NAP is owned and operated by a public sector company Alternative 5: NAP is jointly owned by the private and public sectors, the so-called PPP option Alternative 6: There is no national central access point ( NAP ) The overall concept, purpose and functionality of the NAP, the current developments and challenges, the related parties and their interests, and the main legal aspects and challenges were described across the scenarios. As a combination of document analysis, analysis of foreign practices and interviews, SWOT analyses were compiled to describe these scenarios, where strengths, weaknesses, opportunities, and threats were presented from the service operator’s point of view. Legal considerations towards the selected scenarios were carried out to select the three most potential alternatives. Operational conditions were mapped. The economic analysis was prepared for each alternative in the form of a comparative table for a period of five years and described development costs involved in the creation of NAP, the operating costs necessary for its operation and the extent of the market and the revenue expected to be earned from the service. As a result of legal , operational and economic analysis, the most potential alternatives were selected considering two critical aspects: the sustainability of the service (whether the state has the levers to ensure sustainability) and the performance of the service (since the obligation to check electronic cargo documents arises with the state, whether, if the alternative is implemented, it is always ensured that the state can fulfill its obligation). To make the final selection, a discussion seminar was held with the Steering Group, which resulted in the decision to proceed with alternatives 1 (NAP is privately owned), 2 (NAP is state procured as a private sector service) and 3 (NAP is owned by a public authority). To specify the selected scenarios, a description of the general architectural view, a description of functional requirements and funding models were prepared for the most potential scenarios until 2025. In terms of architectural view , two possibilities can be distinguished according to the eFTI regulation. The authors of the analysis recommend that a second view be applied, which includes indexing data sets by car number, controls without stopping the car and data requests through different NAPs to identify the correct eFTI service provider. The funding model described possible financing solutions of the three most potential scenarios, the main parties, their roles, and main tasks. If the service is procured from the private sector, the state must consider the profit expectation of the service provider, and if the service is provided by a public authority, the state has no direct revenue, as the service is provided without a service fee. In addition, the budgeting schedule of the state was also described since it must be considered when establishing the NAP. Considering the three most potential alternatives, the owner ship of the NAP can belong either to a private company or to public authorities were compared and weighed . If the service will be provided by the private company , the authors of the analysis do not consider it likely that the provision of the NAP is the main activity of the company, but that the service can be one of several services in a larger portfolio. Especially if the NAP service may not be provided by eFTI service providers, who have the necessary competence, experience in the transport sector and probably also an interest in providing the NAP service. This rule has not been established at the time of the analysis, but this topic has been discussed in the DTLF. If the NAP is owned by a public authority , it must be considered that the creation of a service platform and further management of the service may, in essence, fall within the competence of different authorities. The most logical owner of e-services is usually a state agency, which is closely related to day-to-day functioning of the service. Therefore, as service owners, it is reasonable to consider the competent authorities of eFTI (Police and Border Guard Board, Tax and Customs Board and Estonian Transport Administration) to whom the NAP service is obliged to share data. Considering that all the authorities have clear strengths and developing the NAP service would be suitable for all of them (also cooperating with each other), the choice of owner of the NAP service may be determined by other reasons, not by immediate operationally dominant domain . In addition, the owner may also be determined by which institution and under what conditions it is possible to apply for foreign financial support for the development of the service. The analysis concludes that for NAP, the key development party of NAP might as well also be the State Information System Agency having the widest technical experience in support such developments. The roadmap outlines the necessary activities for creating the NAP and providing the service starting from August 2025. For that, the application dates of both eFTI delegated and implementing acts in the making, become of importance. The dates on which the delegated and implementing acts of the eFTI Regulation enter into force are highlighted. The most important of which in the context of NAP are uniform procedures and detailed rules established under Article 8, technical specifications for the access of competent authorities to eFTI environments, including procedures for processing the information provided for by the legislation and exchanging information between the competent authorities and the undertakings concerned. In Alternative 1, where the service is fully on the private market, and f rom a private sector perspective, it is likely that the service provider will not be prepared to take a risk to develop the service before the exact requirements become clear. In A lternative 2 where the private sector owns and runs the service , but the services are ran based on public procurement , the state can dictate the time of the creation of the service by announcing a public procurement for searching a partner at the appropriate time. As such, it is possible to ensure that the service can be used from the third quarter of 2025. For the second alternative, an action plan was drawn up from both a private and a national perspective. Alternative 3 where the public authority itself develops and holds the ownership and operations is consider ed the most favorable as such alternative guarantees the successful develop ment of a solution for fulfilling the obligation under the eFTI Regulation by the time it is needed . As the delegated and implementing acts of the eFTI Regulation have not been made public at the time of the analysis, the analysis recommended that when choosing the best scenario, it is recommended that it may not be necessary to choose between just one scenario, i.e ., one form of ownership , the most risk-free scenario. Also, options of later stage rearrangements in the operational model and ownership were suggested which might become of interest or application in later stages of eFTI application as later , several scenarios may also be applied, either at the same time in the beginning or afterwards, depending on the funding, priorities and opportunities for cooperation between partners. For example, it is possible that initially the service will be developed by the state, after which the service will also be provided by a private company, and the state will then find a partner from the private sector with the procurement. Or initially, the service will be provided by the private sector, but since there is no business perspective for a private company from providing the service, the state assumes the provision of the service. The analysis is a milestone report in the work towards eFTI application. Lisad Lisa 1: Intervjueeritute nimekiri Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 20 . Intervjueeritute nimekiri ASUTUS INTERVJUUL OSALENUD INIMESED Politsei- ja Piirivalveamet Sirle Loigo; Toomas Korenev Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Herkki Kitsing Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Sten Paal; Anu Viks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sirli Heinsoo; Priit Kreitzberg; Kristi Aruküla; Eva Killar; Juku Paulus Omniva , FinBite Deanna Vainoja; Kadri Puuraid; Rauno Riiner; Keir Veskiväli (Finbite) Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov; Tom Annikve; Toivo Külaviir , Jaanus Krull SK ID Solutions Liisa Lukin Eesti Maksu- ja Tolliamet Andi Kingumets; Anni Uibu; Arvo Taar; Darja Ralkina; Hannes Umborg; Kalle Pärtlas; Katrin Punga; Külli Koidumäe Transpordiamet Taavi Tõnts; Teet Eomäe Autoettevõtete Liit Ivar Merilo; Villem Tori Statistikaamet Piret Pukk; Brigitta Ojamaa; Tauno Tamm; Marika Korka; Frederik Bogdanovitš Riigi Infosüsteemi Amet Helen Raamat, Raimo Reiman Siseriiklikud intervjuud: MKM (Transpordi arengu- ja investeeringute osakonna, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna, Teede- ja raudteeosakonna esindajad ja juhtkomisjoni liikmed); Transpordiamet (valdkonnaga seotud isikud ja juhtkomisjoni liikmed); PPA (Maanteekontrolli osakonna esindajad ja juhtkomisjoni liikmed); EMTA (IT ja Strateegilise planeerimisega tegelevad isikud ja juhtkomisjoni liikmed); RIA (Margus Arm, peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal ja juhtkomisjoni liikmed ); SMIT (valdkonnaga seotud isikud ja juhtkomisjoni liikmed); ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon) ; PROLOG (Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing) ; Eesti Autoettevõtte Liit; ELEA (Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon) . V älisintervjuud: Soome: Janne Huhtamäki (Traficom); Janne Lautanala (Fintraffic) Luksemburg/Benelux: Rudy Hemeleers (51Biz.lu) Saksamaa: Christian Lüpges, Albrecht Consult Lisa 2: Majandusanalüüs Finantsanalüüs on esitatud eraldi dokumendina (Excel fail) : Lisa 3: T äpsustatud majandusanalüüs ( kolm potentsiaalsemat alternatiivi) Täpsustatud majandusanalüüs on esitatud eraldi dokumendina (Excel fail) : 1711325 0 0 0 -422910 7028815 Contacts of the client representative Name, surname Position, organisation E-mail address Telephone no. Contacts of CIVITTA representative Name, surname Position, organisation E-mail address Telephone no. 0 0 Contacts of the client representative Name, surname Position, organisation E-mail address Telephone no. Contacts of CIVITTA representative Name, surname Position, organisation E-mail address Telephone no. 3667125 8239760 Type of the document Date: 0 0 Type of the document Date:
Eesti riigi keskse elektroonilise
maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti
toimimismudeli analüüs.
Lõpparuanne
Tellija:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Töö teostajad:
Civitta Eesti AS
Digilogistika Keskus OÜ
Advokaadibüroo Triniti OÜ
16. märts 2022
Tallinn
“Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs.
Lõpparuanne”
Pealkiri tõlkes/Title translation: „Analysis of the operational model of the Estonian national acces s point
for electronic road transport consignment notes. Final report.“
Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teostajad: Civitta Eesti AS, Digilogistika Keskus OÜ, Advokaadibüroo TRINITI OÜ
Autorid: Ulrika Hurt, Maari Helilaid, Kenn Laas, Heiti Mering, Peeter P. Mõtsküla, Pille Kaldmaa, Lauri Lusti,
Tõnis Hintsov
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
2
SISUKORD
MÕISTED JA LÜHENDID ............................................................................................................................. 6
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 9
1. METOODIKA KIRJELDUS .................................................................................................................... 11
1.1. Analüüsi etapid ........................................................................................................................ 11
1.2. Dokumendianalüüs................................................................................................................... 12
1.3. Õigusanalüüs ........................................................................................................................... 12
1.4. Stsenaariumite analüüsi metoodika........................................................................................... 13
1.5. Kolme potentsiaalsema stsenaariumi valiku metoodika .............................................................. 14
1.6. Stsenaariumi majandusanalüüsi metoodika ............................................................................... 14
1.7. Turu mahu arvestamise metoodika ja allikad ............................................................................. 15
1.8. NAP tasu (teenuse hinna) arvutuse metoodika ........................................................................... 15
1.9. Juurdepääsupunkti funktsionaalsete ja RISTFUNTKSIONAALSETE ehk mittefunktsionaalsete nõuete
metoodika......................................................................................................................................... 16
2. LÄHTEOLUKORD JA OOTUS SEOSES ELEKTROONILISE KAUBAVEOTEABE VAHETUSEGA ........................................ 17
2.1. Kaubaveoinfo digitaliseerimise lähteolukord .............................................................................. 17
2.2. Kaubaveo teabe edastamise ja kontrollimise osapooled ............................................................. 18
2.3. Kaubaveo teabe edastamise ja kontrollimise tänane protsess (AS-IS)........................................... 20
2.4. Kaubaveoteabe tulevikuprotsess (TO-BE)................................................................................... 21
2.5. Olemasolevad e-veoselehtede lahendused eestis ....................................................................... 22
2.6. Juurdepääsupunkti roll ............................................................................................................. 23
2.7. NAPi funktsioonid ja võimalused transpordiliikide üleselt ........................................................... 25
3. ÕIGUSLIK RAAMISTIK NAP LOOMISEKS JA RAKENDAMISEKS....................................................................... 26
3.1. Siseriiklik õigus......................................................................................................................... 26
3.2. EL õigus ................................................................................................................................... 27
3.3. Koostamisel olevad eFTI delegeeritud ja rakendusaktid .............................................................. 28
3.4. CMR konventsioon ja lisaprotokoll ............................................................................................ 31
3.5. Teised seotud õigusaktid........................................................................................................... 31
3.6. Õiguslikud väljakutsed, piirangute ületamise võimalused............................................................ 32
4. EFTI JUURDEPÄÄSUPUNKTI ARHITEKTUUR JA NÕUDED......................................................................... 33
4.1. NAP keskkond ja efti infovahetuse arhitektuur ........................................................................... 33
4.2. NAPi arhitektuur ...................................................................................................................... 35
4.3. NAPis töödeldavad andmed ...................................................................................................... 35
4.4. NAP funktsionaalsed nõuded .................................................................................................... 38
4.5. NAP RISTFUNKSTIONAALSED (mittefunktsionaalse)d nõuded ...................................................... 41
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
3
4.6. NAPi infovahetuse arhitektuuri võimalikud erinevused sõltuvalt omanikust................................. 45
4.7. X-tee ehk eesti e-riigi struktuuri kasutus .................................................................................... 47
4.8. eIDAS ja autentimisteenus NAP struktuuris ................................................................................ 47
5. NAPI JA EFTI RAHVUSVAHELINE KONTEKST ........................................................................................... 49
5.1. Üldised suundumused .............................................................................................................. 49
5.2. DIGINNO, DIGINNO-Proto ja DINNOCAP: Baltikumi, Poola ja Skandinaavia eCMR indekseerimise
prototüüp ......................................................................................................................................... 50
5.3. EL suuremad projektid: FEDeRATED ja FENIX.............................................................................. 50
5.4. Beneluxi ühenduse eCMR projekt.............................................................................................. 52
5.5. Madalmaad ehk Benelux riikide siseriiklikud arengud ................................................................. 52
5.6. Skandinaavia: Soome................................................................................................................ 52
5.7. Skandinaavia: Rootsi................................................................................................................. 53
5.8. Skandinaavia: Taani .................................................................................................................. 53
5.9. Baltikumi teised riigid: Läti ja Leedu........................................................................................... 53
5.10. Poola ..................................................................................................................................... 54
5.11. Saksamaa............................................................................................................................... 54
5.12. Prantsusmaa .......................................................................................................................... 54
5.13. EL IDANAABRUSriigid .............................................................................................................. 54
6. EESTI RIIGI KESKSE NAPI OMANDIVORMI VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID ......................................................... 56
6.1. Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis ................................................................................... 58
6.2. Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena................................................... 60
6.3. Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis ................................................................ 63
6.4. Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis.............................................................. 65
6.5. Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis (PPP) ................................................... 66
6.6. Alternatiiv 6: Eestis keskne NAP puudub .................................................................................... 68
6.7. Intervjuudest kogutud täiendavad ootused ja vajadused NAPi loomise üldise mõju kohta ............ 70
6.8. Järeldused SWOT analüüsist...................................................................................................... 71
7. FINANTSANALÜÜS KÕIKIDE ALTERNATIIVIDE OSAS ................................................................................... 73
7.1. Finantsanalüüsi mudel .............................................................................................................. 73
7.2. Kulude struktuur ...................................................................................................................... 75
7.3. Tulude struktuur ...................................................................................................................... 76
7.4. Järeldused majandusanalüüsist ................................................................................................. 77
7.5. Sotsiaalmajandusliku mõjude analüüsiga seotud aspektid........................................................... 78
8. KOLME KÕRGEIMA POTENTSIAALIGA ALTERNATIIVI VALIK .......................................................................... 80
8.1. Kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi valik: kriteeriumid ja metoodika ............................. 81
8.2. Kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi ettepanek ............................................................. 82
8.3. Täpsustatud finantsanalüüsid kolme väljavalitud stsenaariumi kohta .......................................... 83
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
4
8.3.1. NAP on erasektori omandis (alternatiiv 1)............................................................................. 83
8.3.2. NAP on hangitud riigi poolt erasektori teenusena (alternatiiv 2)............................................. 84
8.3.3. NAP on avaliku sektori omandis (alternatiiv 3) ...................................................................... 84
8.3.4. Järeldused täpsustatud finantsanalüüsist ............................................................................. 85
9. TEEKAART AASTANI 2025 ................................................................................................................. 86
9.1. Teekaart .................................................................................................................................. 86
9.2. Riigi eelarvestamise ajakava...................................................................................................... 90
9.3. Järeldused teekaardi osas ......................................................................................................... 90
10. NAP TEENUSE AVALIKU SEKTORI OMANIKU ANALÜÜS .............................................................................. 92
10.1. NAPi teenuse võimaliku riigiasutusest omaniku analüüs............................................................ 92
11. VÄLJAKUTSED NAP OMANDIVORMI VALIKUL JA NAP LOOMISEL................................................................. 94
11.1. Senised väljakutsed Eestis ....................................................................................................... 94
11.1.1. Kitsaskohad ja õppetunnid e-veoselehtede rakendamisest Eestis ......................................... 94
11.2. Senised rahvusvahelised praktikad .......................................................................................... 95
11.2.1. Ohtlike kaupade projekti praktika ja kitsaskohad................................................................. 95
12. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD............................................................................................................ 96
12.1. Alternatiivi valiku ettepanek.................................................................................................... 96
12.2. Võimaliku asutuse ettepanek .................................................................................................. 97
12.3. Võimalik NAP ühisarendus koos teiste riikidega ........................................................................ 97
12.4. Järgnevusstsenaariumid .......................................................................................................... 98
12.5. Täiendavad soovitused ........................................................................................................... 98
KOKKUVÕTE........................................................................................................................................100
SUMMARY ..........................................................................................................................................103
LISAD ................................................................................................................................................106
Lisa 1: Intervjueeritute nimekiri .........................................................................................................106
Lisa 2: Majandusanalüüs ...................................................................................................................107
Lisa 3: Täpsustatud majandusanalüüs (kolm potentsiaalsemat alternatiivi) ..........................................107
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
5
MÕISTED JA LÜHENDID
MÕISTE/LÜHEND SELGITUS
API Rakendustarkvara liides ehk API (Application Programming Interface)
dokument, mis on kaasas rahvusvahelise lennukulleri saadetud kaupadega, et an da
AWB
saadetise kohta üksikasjalikku teavet ja võimaldada selle jälgimist
CAP Ühine juurdepääsupunkt (Common Access Point) vt ka NAP
CEF Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility)
Raudteetranspordis välja antud rahvusvaheliselt standardiseeritud kaubaveodokument
CIM
(Contract of International Carriage of Goods by Rail)
ÜRO CMR-konventsiooni järgne leping ja tõend rahvusvahelise veo toimumise kohta.
Alusdokument: Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) (Convention
CMR
on the Contract for the International Carriage of Goods by Road (CMR) of 19 May 1956
ECE/TRADE/C/CEFACT/2018/14) (Contract of carriage by road)
Digitaalse Transpordi ja Logistika Foorum, Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi
DTLF
ekspertgrupp (Digital Transport and Logistics Forum)
eBSI Euroopa Plokiahela Infrastruktuur (European Blockchain Services Infrastructure)
eCMR on CMR-i elektrooniline versioon: struktureeritud elektroonilises formaadis
eCMR veokiri väljastatud, edastatud ja saadud veokiri, mis võimaldab seda automaatselt ja
elektrooniliselt töödelda. (Contract of carriage by road)
„Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooni (CMR) elektroonilise veokirja
lisaprotokoll“
eCMR lisaprotokoll
Additional Protocol to the CMR concerning the electronic consignment note (eCMR) of 20
February 2008
eCMR kogum veose teabe põhiosadest, mida eCMR vastavalt CMR konventsioonile ja selle
andmekomplekt lisaprotokollile peab sisaldama
elektrooniline kaubaveoteave, andmeelementide kogum, mida töödeldakse
elektrooniliselt eesmärgiga vahetada õigusnormidega ette nähtud teavet asjaomaste
eFTI
ettevõtjate vahel või asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel (ingl k electronic
freight transport information)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056, 15. juuli 2020, elektroonilise
eFTI määrus
kaubaveoteabe kohta
eFTI määruse mõistes ja käesolevas dokumendis info- ja kommunikatsioonitehnoloogial
eFTI keskkond ehk
(IKT) põhinev lahendus, näiteks operatsioonisüsteem, kasutuskeskkond või andmebaas,
eFTI platvorm
mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks (ingl k eFTI platform)
teenus, mis seisneb eFTI töötlemises eFTI platvormi abil eraldi või koos muude IKT
eFTI teenus lahendustega, sealhulgas koos muude eFTI keskkondadega
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
6
eFTI määruse mõistes ja käesolevas dokumendis elektroonilise kaubaveoteabe vahetamist
eFTI
võimaldav ja eFTI platvormi arendav ning haldav ettevõte. Käesolevas töös kasutatakse e-
teenusepakkuja
veoselehe/eCMR teenusepakkuja mõistet, mis sisaldab ka eFTI teenuseosutaja mõistet
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014 , e-identimise ja
eIDAS määrus e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ
elektrooniline
vt ülalt termin “eFTI”
kaubaveoteave
EVR Eesti Elektrooniline (metsavedude) Veoselehe Register (siseriiklik)
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu infosüsteem, mis võimaldas elektroonilise veoselehe
ELVIS
loomist (teenus suleti 19.11.2021).
Elektrooniline Mereinfosüsteem
EMDE
(Estonian Maritime Information System)
EMTA Maksu- ja Tolliamet
IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute
IKÜM (GDPR) kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ingl k GDPR)
indekseerimine veo ja dokumentide metaandmete registreerimine, vt ka metaandmete register
LIKTA Läti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Assotsiatsioon
Kaubaveodokumendi võtmeandmed selleks, et dokument oleks leitav (dokumendi
metaandmed
number, tunnus veduki/treileri numbrina, dokumendi asukoht eFTI platvormil) (metadata)
Metaandmete register ehk indeksregister on lahendus, kuhu eFTI pl atvormid
metaandmete
registreerivad koostatud dokumendid. Võimalik lahendus on, et NAP peab indeksregistrit.
register
(metadata registry)
NAP riiklik juurdepääsupunkt päringute vahendamiseks
(National Access Point)
andmete ühekordse esitamise printsiip, mis tähendab võimalust esitada ühe riigi pädevale
OOP asutusele juba esitatud andmeid teise riigi pädevale asutusele riikidevahelise
päringumehhanismi kaudu (once-only principle)
OOTS andmete ühekordse esitamise tehniline lahendus (once-only technical solution)
PKI avaliku võtme infrastruktuur (public key infrastructure)
PPA Politsei- ja Piirivalveamet
eFTI määruse termimina ja käesolevas dokumendis ametiasutus, amet või muu organ, kes
on pädev täitma ülesandeid määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide alusel ja kellel
pädev asutus on vaja juurdepääsu õigusnormidega ette nähtud teabele, näiteks kontrollimiseks,
jõustamiseks, kinnitamiseks või nõuete täitmise jälgimiseks liikmesriigi territooriumil
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
7
RE Riigieelarve
RES Riigieelarve strateegia
Riigi Infosüsteemi Amet
RIA
SMGS väljastatakse konkreetsele nimele mitte-kaasaskantava ja mitteülekantava
dokumendina. See tähendab, et kaup saadetakse nime järgi määratud kaubasaajale, kes
SMGS
tellis kauba ja peab sellele isiklikult järele tulema.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusasutus
SMIT
Eesti e-riigi autentimisvahend, eIDAS võrgustiku osa
TARA
Transpordiamet
TRAM
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
8
SISSEJUHATUS
2020. aasta juulis võeti vastu ja 20.augustil jõustus Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI)
määrus 1 , mis kohustab EL liikmesriike alates määruse jõustumisest 2025. aastal aktsepteerima neile
elektroonilisel kujul esitatavat kaubaveoteavet. Sellega loob eFTI määrus raamistiku paberivabaks, aga ka
turvaliseks ja koostalitlusvõimeliseks infovahetuseks ettevõtete ja ametiasutuste vahel ning toetab
sujuvamat kaupade liikumist ELis.
Ettevõtjad, kes otsustavad paberdokumentide asemel kasutada elektroonilisi töövahendeid ja
infosüsteeme, peaksid saama võimaluse esitada pädevatele asutustele oma informatsiooni eFTI
platvormide kaudu ning vastavalt ettenähtud protseduuridele saab andmeid sealt ELi liikmesriigi
pädevatele asutustele või äripartneritele edastada või eFTI platvormilt välja näidata. Infovahetuse sujuvuse
ja optimaalsuse tagamise ühe võimalusena on eFTI määruses sõnastatud ka võimalus, et liikmesriigid
võivad soovi ja vajaduse korral luua info vahetamiseks ette ka juurdepääsupunkte, mis võivad olla kas
riiklikud (NAP - National Access Point) või muul moel korraldatud ühised (CAP - Common Access Point).
Määruse delegeeritud ja rakendusaktid, mis täpsustavad tehnilised nõuded eFTI
andmevahetusplatvormidele ning riikide infosüsteemidele, samuti nendevahelise andmevahetuse
põhimõtetele ning võimalikele päringute vahendamist võimaldavate riiklike juurdepääsupunktide
struktuurile või rollile, on käesoleva analüüsi koostamise ajal alles Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel.
Nimetatud rakendus- ja delegeeritud aktide planeeritud vastuvõtmine toimub eeldatavalt 2023. aasta I ja
III kvartalis. Käesoleva analüüsi perioodil toimub Euroopa Komisjoni asjaomases ekspertgrupis DTLF
(Digital Transport and Logistics Forum 2) vastavasisuline eeltöö erinevate funktsionaalsete ja tehniliste
võimaluste kaardistamiseks ja hindamiseks, mille kaudu võimaldada kaubaveo dokumentidele ning
andmetele juurdepääs kontrolli või järelevalvet teostavatele riiklikele pädevatele asutustele. Olulisel kohal
nendes diskussioonides on aina kasvavalt ka riiklike või ühiste juurdepääsupunktide võrgustiku loomine.
Kuigi eFTI määrus annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo info liikumine peab
olema korraldatud, siis riigisisese süsteemi jaoks täpsed juhised täna puuduvad. Samuti ei ole koostatud
dokumentatsiooni ega juhist, kas juurdepääsupunkt peaks olema omandivormilt riigi või erasektori teenus.
Kuivõrd juurdepääsupunkti loomine saab olema liikmesriikidele vabatahtlik, jääb liikmesriikidele siin
otsustusõigus.
Käesoleva analüüsi sisu on Eestis keskse juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs ehk selle loomise
puhul omandivormist ja asukohast tulenevate tehniliste, majanduslike ja seadusandlike eelduste ja
piirangute võrdlev esiletoomine ning argumenteeritud stsenaariumite kirjeldamine. Analüüs on koostatud
eesmärgiga koguda ja anda sisendit otsustamaks, kuidas Eestis võiks maanteetranspordi veoselehe (aga ka
maanteetranspordi kontekstis muude eFTI andmete) keskne juurdepääsupunkt toimida ning millised on
võimalikud erinevate alternatiivide tugevused ja nõrkused.
Analüüs lähtub eeldusest, et Eesti rakendab riigisiseselt pädevate asutuste ja eFTI platvormide vahel info
vahetamiseks juurdepääsupunkte ning et ka teistel riikidel on juurdepääsupunktid, mille kaudu päringuid
teostada. Kuigi infovahetuse üheks alternatiiviks on ka NAP puudumine kas Eestis või üldse kogu eFTI
rahvusvahelises arhitektuuris, on kogu eFTI infovahetuse keskkonna ning rahvusvahelise ökosüsteemiga
ühinemiseks siiski Eestis pädevate asutuste konsolideeritud NAP eelduslikult kõige toimivam lahendus.
Seejuures on oluliseks NAP kasuks rääkivaks argumendiks ka once-only (andmete ühekordse sisestamise ja
küsimise) põhimõtte rakendamine, mis on tuttav ka teistest poliitikavaldkondadest, kus piiriülene
infovahetus juba toimub.
Vaatluse all on järgmised stsenaariumid:
1 El ektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus (EL) 2020/1056, LINK
2 Di gital Transport a nd Logistics Forum, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
9
• NAP on erasektori omandis – NAP on eraalgatuslik teenuse pakkuja, kes peab tagama turul võrdse
kohtlemise, läbipaistvuse ja neutraalsuse teenuste osutamisel. Teenus arendatakse välja ettevõtte
poolt leitud vahenditega ning selle jätkusuutlikkus tagatakse teenustasudega;
• NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena – sama mis eelmine, kuid rahastusmudel on
tagatud riigi poolt, riigihanke kaudu. Teenusepakkuja leiab vahendid teenuse väljaarendamiseks ka
teenustasude kaudu;
• NAP on avaliku sektori asutuse omandis – NAP on riigiasutuse omanduses/avaliku teenusena;
• NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis – NAP on riigi omanduses oleva ettevõtte omanduses
ja osutab teenust neutraalse, võib-olla ka monopoolse seisundi kaudu;
• NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis ehk toimib PPP vormis – NAP on ühiselt rahastatud ja
loodud teenus:
• Eestis keskne NAP puudub – eeldab, et teenust teeb välispartner, mis katab ära ka Eesti pädevate
asutuste ühendamise ning liideseid Eesti avalike registritega X-tee kaudu.
Analüüsi koostamise perioodil ei ole üheski Euroopa riigis eFTI juurdepääsupunkti veel loodud, kuigi on
loodud prototüüplahendusi ja sarnaseid lahendusi teistele valdkondadele. Eesti eestvedamisel ja käesoleva
analüüsi partnerite osalusel Balti mere regioonis läbi viidud kolme valdkondliku projekti - DIGINNO 3 ,
DIGINNO-Proto4 ja DINNOCAP5 - raames vaadeldud erinevaid praktilisi lahendusi paberivaba kaubaveo
korraldamiseks. Nende projektide raames on ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola koostöös arendatud ja testitud
piiriülese e-veoselehe/eCMR indekseerimise ja indeksregistrite võrgustiku prototüüp6 , mis oma olemuselt
peegeldab juurdepääsupunkti funktsionaalsusi ja piiriülest rakendamist. Nimetatud prototüüp keskendus
eeskätt ÜRO konventsiooni7 ja selle lisaprotokolli 8 alusel maanteekaubaveo CMR elektroonilise versiooni
kättesaadavuse näidisjuhtumile, mis tõestas pädevate asutuste ja e-veoselehe teenusepakkujate vahel
toimuvate päringute toimivust nii siseriiklike kui piiriüleste päringute puhul. Prototüübi lahendus on
arhitektuurselt sobilik ka eFTI rakendamiseks.
Käesolev töö koosneb kaheteistkümnest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab lähteülesannet ning
erinevates töö osades kasutatud metoodikat. Teine peatükk kirjeldab NAP planeerimise lähteolukorda ning
kaubaveoteabe tänast ja tulevast infovahetust ning NAP rolli selles. Kolmas peatükk käsitleb eFTI ja NAP
loomise õiguslikku raamistikku. Neljas peatükk kirjeldab eFTI ja maanteekaubaveo veoselehe
juurdepääsupunkti arhitektuuri, funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid nõudeid, mida analüüsi
perioodil NAP funktsioonidena nähakse. Viies peatükk käsitleb rahvusvahelisi arenguid ja projektide kulgu,
mis sama valdkonna arendustega tegelevad. Kuues ja seitsmes peatükk vaatlevad lähemalt eelpool
kirjeldatud etteantud kuue stsenaariumi tugevusi, nõrkusi ning järeldusi ning vaadeldavate alternatiivide
finantsanalüüsi. Kaheksas peatükk kirjeldab analüüsiprojekti keskel tellijaga koosöös välja valitud kolme
stsenaariumi valiku protsessi, nende välja valitud stsenaariumite täpsustatud finantsanalüüsi. Üheksas
peatükk esitleb nende kolme valitud stsenaariumi teekaarte aastani 2025, mil eFTI määrus jõustub.
Kümnes peatükk avab lähemalt, millise asutuse vastutusalas peaks NAP olema juhul kui NAP loob ning seda
omab avalik sektor ise. Üheteistkümnes peatükk sisaldab diskussiooni ja NAP omandivormig a seotud
väljakutseid. Kaheteistkümnes peatükk konsolideerib ettepanekud.
Tööl on kolm lisa. Lisa 1: Intervjueeritute nimekiri sisaldab intervjueeritute nimekirja, Lisa 2:
Majandusanalüüs majandusanalüüsi ning Lisa 3: Täpsustatud majandusanalüüs (kolm potentsiaalsemat
alternatiivi) täpsustatud majandusanalüüsi kolme väljavalitud ehk potentsiaalseima alternatiivi võtmes.
Tööl on kokkuvõte ning inglisekeelne kokkuvõte.
3 DIGINNO projekt, LINK
4 DIGINNO-Proto projekt, LINK
5 DINNOCAP projekt, LINK
6 eCMR i ndekseerimise prototüübi versioon 2.0. tes timise l õpparuanne, LINK
7 ÜRO Ra hvusvahelise kaupade autoveo lepingu konventsioon LINK
8 ÜRO Ka upade ra hvusvahelise a utoveo l epingu konventsiooni lisaprotokoll (2008), LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
10
METOODIKA KIRJELDUS
Käesolev analüüs on koostatud riigihanke - „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs”, viitenumber 239359 - tulemusena ning vastavuses
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning edukaks tunnistatud pakkumusele.
Analüüs viidi läbi perioodil september 2021 - märts 2022.
1.1. ANALÜÜSI ETAPID
Analüüsi läbiviimiseks koostati tegevuskava ja täpsustati metoodika, mis vastaks riigihanke lähteülesandele
ja võimaldaks saavutada püstitatud eesmärke.
Töö viidi ellu neljas etapis:
Projekti ettevalmistavate tegevuste raames toimus Tellija ja Pakkuja projektimeeskondade ootuste ja
arusaamade ühtlustamine, mille tulemustest lähtuvalt täpsustati projektiplaani ja ajakava ning
dokumendianalüüsi aluseks olevat dokumentide nimekirja.
Teises etapis toimus stsenaariumite kirjeldamine, sh välispraktikate analüüs, SWOT, majandus- ja
õigusanalüüs. Teises etapis viidi läbi ka intervjuud ette nähtud sidusgruppide esindajate ja ekspertidega.
Kolmandas etapis toimus kolme potentsiaalseima stsenaariumi valik ja nende detailsem kirjeldamine, sh
majandus- ja õigusanalüüsi täpsustamine, funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldamine,
arhitektuurse vaate, rahastusmudelite ja teekaartide loomine.
Neljandas etapis, projekti kokkuvõtvate tegevuste raames, toimus analüüsi kokkuvõtete konsolideerimine,
valideerimisseminarid, lõplike dokumentide koostamine ja Tellijale tutvustamine, üle andmine.
JOONIS 1. ANALÜÜSI TEGEVUSED JA METOODIKA
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
11
1.2. DOKUMENDIANALÜÜS
Dokumendianalüüs sisaldas seni valdkonnas avaldatud informatsiooni konsolideerimist avamaks NAP
tausta, olemust ning teadaolevat informatsiooni eFTI andmevahetuse keskkonna, eFTI NAP ja e-veoselehe
NAP planeerimiseks ning rakendamiseks.
NAP arendus- ja toimimismudeli hindamiseks olid vaatluse all erinevad asjassepuutuvad arengukavad,
uuringud ja analüüsid. Arvesse on võetud Transpordi- ja Liikuvuse arengukava ITF/OECD poolt koostatud
taustauuringu9, Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2023 eelnõu materjalid 10, samuti Eesti reaalaja
majanduse visiooni dokumentatsioon11 .
Oluliseks sisendiks olid DIGINNO, DIGINNO-Proto ja DINNOCAP projektide dokumentatsioon,
lõppraportid12 ja lisad. Samuti olid sisendiks projektide raames ning nende valguses koostatud dokumendid,
sh piiriüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs 13 , eCMR rakendamise teekaart Balti mere
regioonis 14 , Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise teekaart 15 . Lähemaks vaatluseks NAP toimimise
hindamisel olid ka piirüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs 16, reaalajamajanduse mõjuanalüüsi
lõppraport17 .
Täiendavad dokumendid, mida töö jaoks analüüsiti, olid Accelerate Estonia eCMR projekti 18 juriidiline
analüüs ja määruse seletuskiri, Digital Transport and Logistics Forumi töödokumentatsioon ning e-
veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamine projekti informatsioon.
1.3. ÕIGUSANALÜÜS
Õigusanalüüs sisaldas juba vastu võetud eFTI määrusele ning teistele valdkonnas rakendatud õigusaktidele
vaatlust, mis on valdkonnas rakendatud. Selle raames vaadeldi lähemalt nii eFTI määrust, määruse
kohaldamisala õigusakte 19 , veel koostamisel olevate delegeeritud ja rakendusaktide ettevalmistavat
dokumentatsiooni ning määruse ettepanekuga kaasnenud mõjuanalüüsi dokumentatsiooni 20.
Seoses e-veoselehe rakendamisega vaadeldi CMR konventsiooni 21 ja selle lisaprotokolli 22 ning selle
siseriikliku ning üle-euroopalise jõustamise hetkeseisu. Võeti arvesse ka Mobiilisuspaketi23 puutumust NAP
loomisesse.
Analüüsiti ka teiste valdkondade juurdepääsupunktide, eeskätt ITS direktiivi24 NAPi ning selle rakendamist
võimalike ühisosade tuvastamiseks. Arvestati täna eraldiseisvate merenduse ühtsete kontaktpunktide
keskkondade määruse 25 , EL tolliseadustiku määruse 26 , ohtlike kaupade rahvusvahelise veo 27 ,
9 Tra ns pordi- ja Li ikuvuse arengukava ITF/OECD poolt koostatud taustauuring, LINK
10 Tra ns pordi ja liikuvuse arengukava 2021-2023 eelnõu materjalid LINK ja LINK
11 Rea alajamajanduse vi sioon ja tööplaan, LINK
12 DIGINNO-Proto projekti lõppraport LINK ja selle lisad LINK.
13 Pi i riüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs, LINK
14 eCMR ra kendamise teekaart Balti mere regioonis, LINK
15 Ees ti maanteetranspordi digitaliseerimise teekaart 2020-2024, LINK
16 Pi i riüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs, LINK
17 Rea alajamajanduse mõjuanalüüsi lõppraport, LINK
18 Accel erate Es tonia eCMR projekt, LINK
19 eFTI määrus, a rtikkel 2
20 eFTI määruse ettepanekuga kaasnenud mõjuanalüüs, LINK
21 ÜRO (1956), LINK
22 UNECE, LINK
23 EL Mobi i lsuspakett, LINK
24 ITS di rektiiv, LINK
25 EL mä ä rus 2019/1239 Euroopa merenduse ühtsete kontaktpuntkide kohta, LINK
26 EL tol l iseadustiku määrus 952/2013, LINK
27 UNECE, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
12
rahvusvahelise jäätmeveo28 ning muude õigusaktidega, mis jäävad eFTI määruse otsesest rakendusalast
välja, kuid on tihedalt kaubaveoinfoga seotud.
Vaatluse all oli ka siseriiklik õigus, mis rahvusvahelised õigusaktid ja konventsioonid konsolideerib n ing
samuti siseriiklikud protseduurid jõustab, sh ennekõike autoveoseadus 29 , võlaõigusseadus 30 ning
liiklusseadus31.
Täiendavalt vaadeldi eIDAS määrust 32, eIDAS määruse muutmise ettepanekut 33 ja IKÜM (GDPR) määrust
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel34.
Samuti sisaldas õigusanalüüs informatsiooni süstematiseerimist, mis puudutab alles koostamisel olevaid
eFTIga seotud otseseid õigusakte, millel on otsene mõju NAP rakendamisele – s.o. eFTI määruse
delegeeritud ja rakendusaktid, mis võetakse eeldatavalt vastu 2023. aastal.. Seejuures lisati õigusanalüüsi
lähtepunktist tulenevalt aruandesse informatsiooni, mis on aruande koostamise hetkeks õigusaktide
ettevalmistamiseks juba teada olev info, kuigi selle sisu ei pruugi olla lõplik ega ole õiguslikult siduv.
1.4. STSENAARIUMITE ANALÜÜSI METOODIKA
Tellija poolt ette antud NAP toimimismudelite stsenaariumite alternatiivide hindamiseks ja sisendi
saamiseks viidi läbi fookusgrupiintervjuud Tellija poolt etteantud asutuste, organisatsioonide ning
ettevõtete esindajatega (vt Lisa 1: Intervjueeritute nimekiri). Kogutud sisend konsolideeriti.
SWOT metoodika alusel kirjeldati iga stsenaariumi puhul:
• tugevused;
• nõrkused;
• ohud;
• võimalused.
Intervjuudest saadud sisendit täiendati ja süstematiseeriti SWOT analüüsi raames kombineerides
kategooriates PESTEL metoodikat ehk süstematiseeriti saadud tulemused ning täiendati täiendavate
vaatluskomponentidega PESTEL metoodikast eraldatud peamiste järgmiste kriteeriumite gruppidega:
• majanduslikud argumendid, nt teenuse tasuvusele või ülalpidamisele rakenduvad asjaolud;
• tehnoloogilised argumendid;
• õiguslikud argumendid;
• operatiivsed argumendid, sh otsustuskiirus ja paindlikkus arenduseks vajalike tegevuste
korraldamisel;
• koostöö sidusgruppidega.
Eristuvad komponendid alternatiivide võrdlemisel ja osade kaalumisel olid:
• lahenduse loomise suhteline lihtsus või keerukus - ühenduste loomine riigiasutuste ja teenuse
kasutajatega;
• riskide haldamise ja maandamise suhteline lihtsus või keerukus;
• õiguspiirangute haldamise ja maandamise suhteline lihtsus või keerukus.
28 EÜ mä ä rus 1013/2006 jä ätmesaadetiste kohta, LINK
29 Autoveoseadus LINK
30 Võl aõigusseadus, LINK
31 Li i klusseadus, LINK
32 eIDAS määrus, LINK
33 eIDAS määruse muutmise ettepanek, LINK
34 Mä ä rus 2016/679, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
13
Osa SWOT eristuskriteeriume ei kajastu tabelites, kuivõrd nõue kehtib kõikidele stsenaariumitele võrdselt;
• Turvalisus, sest on universaalne kõikide stsenaariumite kontekstis;
• varundamine ja varuserveri kaudu teenuse pidamine tõrgete puhul kuivõrd see rakendub
ühtmoodi kõikide stsenaariumite puhul;
• teenuse ülevõtmine juhul kui teenus ei ole kättesaadav/lõpeb;
• tehniliste või tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavuse suhteline keerukus.
SWOT analüüsi tulemusel kaardistati iga alternatiivi olulisemad kriteeriumid. SWOT metoodika ei anna
alust parima alternatiivi väljaselgitamiseks vaid avab iga alternatiivi tugevusi, nõrkuseid, ohtusid ja
võimalusi. Parima alternatiivi valikuks läbi majandusanalüüs ja aruteluseminarid juhtrühma ning Tellijaga.
1.5. KOLME POTENTSIAALSEMA STSENAARIUMI VALIKU METOODIKA
Projekti jaoks loodi uus kombineeritud ja juhtumile kohandatud valikukriteeriumite komplekt ja metoodika,
mille kohaselt kasutatakse kahe etapilist hindamist:
a) kõiki alternatiive hinnati:
i) arvestades laiendatud SWOT analüüsi tulemusi,
ii) kriitiliste tegurite valguses. Kriitilised tegurid võivad olla sellised kategooriad või nõuded,
mille korral on kriteeriumi täitmata jätmine välistavaks asjaoluks, et nimetatud
alternatiiviga edasi minna. Selline välistamismetoodika on kasutusel näiteks õiguspraktikas.
iii) majandusanalüüsi tulemuste alusel, st tuuakse välja kõige perspektiivikamad ja jäetakse
kõrvale need, mis majandusanalüüsi vaates osutuksid raskesti realiseeritavaks.
b) teises etapis hinnati kolme potentsiaalsemat alternatiivi täpsustatud analüüsi tulemustele
tuginedes, tehes ettepanekud kõige potentsiaalsemaks alternatiiviks.
1.6. STSENAARIUMI MAJANDUSANALÜÜSI METOODIKA
Majandusanalüüs koosneb järgmistest osadest:
a) alternatiivide võrdlev mudeldatud kulude-tulude analüüs. Võrdluses on täpsustatud, millised on
eeldatavad kulud ning tulud NAP loomise esimeseks viieks aastaks, nende võimalik struktuur,
hinnangulised mahud ja erinevused alternatiivide lõikes.
b) analüüs ja võrdlus (vormistatuna tabelina) riigipoolse panuse kohta NAP loomiseks ja
ülalpidamiseks alternatiivide lõikes
c) analüüs ja võrdlus (tabelina), kus on toodud 5 aasta kasum/kahjum NAP omaniku vaatest,
d) võrdlev tabel, kus on toodud kasum/kahjum NAP omaniku vaatest, jättes arvestamata välisturgude
potentsiaalse tulu
e) kõikide kuue alternatiivi majandusanalüüs.
Kõikide kulude puhul on arvestatud olukorraga, kus NAPi omanikul ei ole endal täielikku kompetentsi või
ressursse tegevuse elluviimiseks. Samuti on arvesse võetud hanke korraldamise kulu. Juhul kui asutuses on
juba olemas hankespetsialistid, siis saab see tegevus olema ilmselt nende töö ja täiendavat kulu eeldatavalt
ei teki (nende töötasu on juba asutuse eelarves). Seega on analüüsis ja potentsiaalses kulu arvestuses siiski
välja toodud kuivõrd tegu on lisategevusega ning täiendavate vahendite vajalikkus kulu tegevuseks ei
pruugi igal mõnel juhul realiseeruda.
Töötasude arvutamisel on aluseks võetud senistes uuringutes kasutatud palgaarvestus, sh ühe töökoha
maksumus IT arenduses ja avalikus sektoris, lisaks on töötasu võrreldud Fontes palgauuringute
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
14
dokumentatsiooniga 35 . Tasude ulatus on võrreldud erinevate projektide tasuvusanalüüsidega ning
valideeritud era- ja avaliku sektori ekspertidega.
1.7. TURU MAHU ARVESTAMISE METOODIKA JA ALLIKAD
Turu mahu arvutamiseks nii Eesti, lähiriikide kui kogu Euroopa osas tuleb kasutada kaudset mudelit, sest
veoselehtede arvu Statistikaamet ega Eurostat ei kogu 36 .
Turu mahu arvestamise metoodikana kasutati Single Window koostöövõrgustikus 37 varem välja töötatud
ja seni rakendatud turumahu analüüsi mudelit, ettevõtete statistilist analüüsi ning modelleerimist
eksperthinnangute toel.
Analüüsi alusvalimina kasutati suurimate ettevõtete statistilisi andmeid, mis summaarselt moodustab 27%
Eesti rahvusvaheliste autovedude turust.
Suured rahvusvahelised logistikaettevõtted tegelevad nii otsevedude kui ka konsolideeritud saadetistega.
Vedudel läbi terminalivõrgustiku ei väljastata igale rahvusvahelisele kaubasaadetisele eraldi CMR veokirja
vaid koostatakse üks veokiri konsolideeritud saadetiste (veovahendi) kohta, mis liiguvad terminalide vahel.
Samas liiguvad ühes saadetises tihti ka mitme kliendi kaubad, millel on igal oma CMR.
Eksperthinnangutel tuginevalt tuleviku digitaliseeritud protsesside korral ei ole otstarbekas ühise
saatedokumendi koostamine saadetiste grupeerimisel vaid kasutatakse lähepunktist sihtpunktini ühtset
saadetise põhist andmepaketti. See tähendab, et tuleviku digitaliseeritud protsesside korral võib lugeda
saadetiste arvu võrdseks digitaalsete eCMR veokirjade arvuga.
Eksperthinnangutele ja valimettevõtete mahtudele ning turuosaliste arvamusele tuginedes hinnatakse
Eestis liikuvate rahvusvaheliste saadetiste koguarvuks 3,5 miljonit saadetist aastas ning need on saadetised,
mille jaoks on tõenäoliselt vaja NAPi. Prognoositud mahud ei kajasta pakisaadetisi ning Eesti ettevõtete
vahelisi siseriiklikke vedusid.
1.8. NAP TASU (TEENUSE HINNA) ARVUTUSE METOODIKA
Teenuse hinna arvutamiseks võeti arvesse investeeringute vajadust ning prognoos itavaid kulusid ning
analüüsil kasutati nii protsessi- kui tootepõhiseid ning tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid.
Prognoositavate kulude maht (sh töömaht) tugineb varasematele sarnastele analüüsidele tehtud
hinnangutel ning töö teostaja eksperthinnangutel. Lisaks konsulteeriti RIA ja välisriikide esindajatega, kus
NAP on teistes valdkondades rakendatud hindamaks tasu võtmise võimalikkust era- ja avaliku sektori
omanike puhul.
Samuti oli aluseks eeldatava ja turul praegu aktsepteeritava veoselehe hinna arvutus ning maksimaalne
hind. Ning sellest tulenevalt maksimaalne osa, mida eFTI teenuseosutaja oleks valmis NAPile maksma, et
tagada dokumendi leitavus (seda nii era- kui avaliku sektori teenuse puhul).
35 Fontes palgauuringud, LINK
36 Euros tat, LINK
37 Si ngle Window koostöövõrgustik, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
15
1.9. JUURDEPÄÄSUPUNKTI FUNKTSIONAALSETE JA
RISTFUNTKSIONAALSETE EHK MITTEFUNKTSIONAALSETE NÕUETE
METOODIKA
Kuivõrd NAP on päringuvahenduskeskkond eFTI platvormide ja pädevate asutuste infosüsteemide ning
teiste NAPide vahel, siis laienevad sellele eFTI laiema andmevahetuse keskkonna arhitektuuri nõuded.
Käesolevas töös kajastatud nõuete sisendiks on eFTI määruse detailid, DTLF eFTI funktsionaalsete ja
tehniliste aspektide alamtöögruppide38 ning selle ekspertide töö, väljatöötatud eFTI arhitektuurinõuded
ning nõuete kategoriseerimise info seisuga märts 2022.
Funktsionaalsete nõuete all mõeldakse kirjeldatakse loodava süsteemi funktsioonid koos selgitustega ehk
mida infosüsteemis või andmevahetusplatvormi kaudu peab saama teha.
NAP loomise funktsionaalsete nõuete kirjeldamise aluseks käesolevas töös on eFTI määruse ja DTLF töö
informatsioon, millest tulenevalt nõuded soovitustena üle-euroopaliselt luuakse ning mille puhul käesoleva
töö koostamise ajal kindlad õiguslikud otsused veel puuduvad.
Mittefunktsionaalsete ehk ristfunktsionaalsete nõuete all kirjeldatakse tingimusi, millele peab
infosüsteem nende funktsioonide täitmisel vastama. Aluseks on eFTI määruse nõuded ning delegeeritud-
ja rakendusaktide ettevalmistav dokumentatsioon.
Täiendavaks aluseks Eestis on peamiselt MKMi digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded 39 , mis on Digiriigi
Arhitektuurinõukogu poolt kokkulepitud avaliku sektori tarkvara-arenduse ristfunktsionaalsuse tagamiseks
välja töötatud raamistik. Vastavad nõuded on välja toodud järgmistes kategooriates: arendus
(development), rakendamine (deployment), arhitektuur (architecture), kvaliteet (quality), turvalisus
(security), andmed (data) ning antud töös on nimekirjast välja toodud olulisimad, mis seni
juurdepääsupunkti-teemalistes analüüsides ja eeltöödes käsitlust leidnud funktsioonidega haakuvad.
Samuti on mittefunktsionaalsed nõuded seotud ISO/IEC 25021 standardi 40 rakendamisega üldiselt ning
need on struktureeritud järgmiselt: funktsionaalsus, töökindlus, kasutuskõlblikkus, tõhusus, hooldatavus,
porditavas. Nende mõistete sisse kuuluvad funktsi onaalsused, mis kätkevad sobivust, turvalisust,
tõrketaluvust, ressursikasutust, muudetavust, stabiilsust, testitavust, sobitatavust ja koostalitlusvõimet.
38 DTLF, LINK
39 Di giriigi ri stfunktsionaalsuse nõuded, LINK ja LINK
40 ISO/IEC 250210:2011 Sys tems and software engineeering – Sys tem and software quality models, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
16
LÄHTEOLUKORD JA OOTUS SEOSES ELEKTROONILISE
KAUBAVEOTEABE VAHETUSEGA
Võimalused e-veoselehtede siseriiklikuks ja piiriüleseks kasutamiseks ning nendelt andmete pärimiseks ja
harmoniseeritud viisil digikujul kasutamiseks ei sõltu üksikuna riigiasutuste või ettevõtete soovist, samuti
ei piisa üksikute riikide vastavasisulistest otsustest, sest digitaal sete kauba saatedokumentide
rakendamine eeldab kogu veoahela ulatuses osapoolte valmisolekut neid andmeid käidelda.
Kuivõrd e-veoselehti on kasutusel vähe ning standardiseeritus on madal, teenusepakkujaid on vähe,
piiriüleseid kokkuleppeid vastastikku päringute teostamiseks ei ole algatatud ning puudub tehniline
raamistik ja teenused, siis ei ole ka nende digitaalseks kasutuseks seni suuri samme asututud.
Nii Eestis kui teistes Euroopa riikides on loodud kaubaveo saatedokumentide andmevahetuse platvorme
ja -teenuseid, mis aitavad vahetada infot ettevõtete vahel, kuid ei võimalda siiski täielikult läbi viia kõiki
järelevalvetoiminguid tulenevalt tehnoloogilistest, õiguslikest või majanduslikest piirangutest, samuti
asjaolust, et antud nõuded ei ole olnud harmoniseeritud41 . Kuna kaubavedu on mobiilne, ettevõtete ja
riikidevaheline protsess, on ühtselt toimiva digitaalse siseturu loomiseks vaja kokku leppida
laiapõhjalised reeglid, andmestandardid ja tehnoloogiad, mis võimaldaks tagada andmetele juurdepääsu
kõikidele osapooltele ilma, et oleks vaja teha liigseid riikidepõhiseid kohandusi. Seoses eFTI määruse
rakendamisega sellised toimingud ka standardiseeritakse ning luuakse alus võrdsele kohtlemisele ning
ligipääsudele.
Seoses CMR konventsiooni eCMRi puudutava konventsiooni lisa ratifitseerimisega 42 erinevates EL ja
naaberriikides on aastate jooksul tekkinud võimalus astuda samme veoselehtede info digitaliseerimiseks
ning piiriüleseks nõuete harmoniseerimiseks. Siiski on sellekohane konventsiooni-keskne huvi on
ametiasutuste piiriülene koostöö olnud võrdlemisi madal. Koos eFTI määruse ning DIGINNO ja DINNOCAP
eCMR piiriülese indekseerimise ning indeksregistrite võrgustiku projektide elluviimisega on tõusnud
osapoolte huvi, teadlikkus ja valmidus vastavaid samme astuda ka eCMR valdkonnas ning seda ka samas
rütmis eFTI rakendamise planeerimisega.
Järgnevalt kirjeldatakse kuidas toimub kaubaveo teabe esitamise ja kontrollimise protsess täna ja millised
oleksid muudatused selles protsessis NAPi rakendumisega.
2.1. KAUBAVEOINFO DIGITALISEERIMISE LÄHTEOLUKORD
Kaubaveoinfo digitaliseerimise eestvedajateks on regionaalselt mitmed sidusgrupid ning samuti Euroopa
Komisjon, mis on nii e-veoselehe kui ka üldise laiema kaubaveoinfo digitaliseerimise prioriteediks seadnud.
Veoseliikide-üleselt on levinuimaks dokumentatsiooni vormiks endiselt paberkuju. Siseriiklike vedude
puhul nõuavad õigusaktid samuti veodokumentide olemasolu ning see on lubatud ka elektroonilisel kujul.
Digitaalsel kujul veoselehed vähendaksid andmete sisestamise kulu ja muudavad seeläbi sektoris
tegutsevate ettevõtete töö efektiivsemaks.
Ühtlasi annab veodokumentide digitaliseerimine ja veoprotsessi osapooltele ning kontrollijatele nähtavaks
tegemine pandeemiate tingimustes võimaluse muuta maanteetransport kontaktivabaks, kus kontrolli
teostamine ja info vahetamine veose dokumentatsiooni kohta ei vaja auto peatamist ega autojuhi ning
ametniku otsekontakti. 43
41 Sel lised teenused on näiteks Eestis Wa ybiller ja EVR, ra hvusva heliselt näiteks Pi onira, Tra nsfollow jt.
42 Ees tis näiteks jõustati vastav konventsiooni 31.01.2017, Va bariigi Valitsuse korraldus nr 338, 13.10.2016, LINK
43 Ees ti maanteetranspordi digitaliseerimise vi sioon LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
17
Veodokumentide laiaulatuslikum digitaliseerimine ning registrite kättesaadavus on seejuures täiendavaks
eeltingimuseks nii eFTI ja riikidevahelise ning ettevõtete-vahelise infovahetuse korraldamiseks, sh ka
siseriikliku ja rahvusvaheliste NAP’de edukaks rakendamiseks.
Selline lähenemine muudaks kogu tarneahela oluliselt läbipaistvamaks ning suurendaks selle efek tiivsust.
Igasuguse taristu loomine toimub etappide kaupa ja nii on ka ühtse, veoliikide ülese (multimodaalse)
kaubavedude andmevahetuskeskkonna loomine kaugem eesmärk.
Kaubaveo dokumentide digitaliseerimine ja eFTI reeglite kehtestamine võimaldab eeskätt:
• aidata vähendada VKE sektori, aga ka suurettevõtete kaubaveoinfo hoidmise ja edastamise ning
pädevatele asutustele esitamisega seotud administratiivseid kulusid;
• suurendada veondus- ja logistikasektori konkurentsivõimet;
• suurendada seeläbi ka kaubandus- ja tööstussektorite konkurentsivõimet;
• vähendada kaubaveost tulenevat keskkonnamõju;
• tõhustada riikliku järelevalve toiminguid, sh tagada senisest efektiivsem järelevalve
kabotaažvedudele.
Digitaalsete veodokumentide kasutuselevõtt vähendab varimajanduse (sh pettused, kabotaažvedude
reeglite rikkumised, ülekaaluliste koormate vedu jms.) osatähtsust, sest digitaalne andmestik jätab alati
jälje tegevusest, asukohtadest isikutest jne. See omakorda kiirendab pettuste uurimist ja muudab
lihtsamaks tõendite kogumise. Käibemaksupettuste puhul saab andmete alusel tõendada piiriülese veo
toimumist ja seega kaob vajadus menetleda 0-km’ga tehinguid, kuid digitaalsed kinnitused on olemas. Kaob
ka vajadus esitada koopiaid kuludokumentidest ning nende menetluse saab automatiseerida.
Eespool kirjeldatud hüvede taustal on mitmeid faktoreid, mis on seni pidurdanud
paberdokumentatsioonist loobumist. Tuginedes Euroopa Komisjoni 2018 aasta uuringule ja DIGINNO
projekti raames koostatud Eesti maanteekaubaveo digitaliseerimise teekaardile, on peamisteks
väljakutseteks44 digitaalsete veodokumentide kohustuslikuks muutmisel:
• Õiguslikud - seadused nõuavad, et dokumendid oleksid esitatavad paberkujul. Eesti siseselt
lubavad õigusaktid küll kasutada ka digitaalseid dokumente, kuid nende kasutamine ei ole
kohustuslik. Samad reeglid aga ei kehti kõikides liikmesriikides.
• Tehnilised - erinevate tarkvarade vahel puudub ühilduvus, mis võimaldaksid infot vahetada.
• Oskusi puudutavad - paljudel kaubavedude osapooltel, nii inimestel kui ettevõtetel puudub vajalik
digipädevus.
• On osapooli, kel puudub huvi senisest läbipaistvama ja lihtsamini kontrollitava kaubavedude
süsteemi vastu.
• Ärivõimaluste puudumine - erasektoril on seni puudunud huvi teenuste arendamiseks, sest
teenuseid pole saanud turul rakendada.
• On ettevõtteid, kes on väljendanud ka kartust, et nende andmed muutuvad kõigi osapoolte jaoks
avalikuks, kui infosüsteemid piisavalt turvalised ei ole.
2.2. KAUBAVEO TEABE EDASTAMISE JA KONTROLLIMISE OSAPOOLED
Traditsiooniliselt hõlmab kaupade tarneahel peamiselt kaupade tootmise, ladustamise ja transpordiga
seotud ettevõtteid ning neile tugiteenuseid või infrastruktuuri pakkuvaid muid ettevõtteid.
Kaubaveoteabe ja dokumentatsiooni osapoolteks on peamiselt kauba saatja, vedaja ja kauba saaja. EFTI
ja maanteekauba veoselehe kontekstis on olulisimateks osapoolteks isikud, kes veosel ehte täna
44 Sta te of play a nd barriers to use electronic tra nsport documents for freight tra nsport LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
18
allkirjastavad ning tarbijateks ja kasutajateks erinevad teised ettevõtete üksused, töötajad, kes vahetult
veo, veo tellimusega kokku ei puutu. Näiteks on veoseleht olulisel kohal arvelduses, aruandluses ning
tellimuste teostamise järelevalves.
Peale erasektori osapoolte tuleb veodokumentide käitlemisel arvestada ka pädevate asutustega, kes
osalevad kaubaveo protsessis neile antud volitustega teostada järelevalve toiminguid liiklusohutuse,
keskkonnahoiu või maksuarvestuse huvides. Riik on teostanud järelevalve toiminguid peamiselt
paberdokumentide visuaalse kontrollimise kaudu, mis tähendab veoprotsessi peatamist
kontrolltegevuste ajaks.
Digitaalse tarneahela puhul on aga riik kaasatud võrdse osapoolena ning see võimaldab ristkasutada
erinevate registrite ja infosüsteemide andmeid, automatiseerida kontrolltegevused ja optimeerida
selleks kaasatud inimressurssi. Selline lähenemine muudab kogu tarneahela oluliselt läbipaistvamaks ning
suurendab selle efektiivsust.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 45 kontrollib maanteetranspordi veoste puhul veoki täismassi ja
tehnoseisundit, veose kinnitust, juhi juhtimisõiguse ja tööloa kehtivust ning töö- ja puhkeaja reeglitest
kinnipidamist, vedaja tegevus- ja veoloa olemasolu, kas tegu võib olla kabotaažveoga, jne. Mitte alati ei
soorita ametnikud aga täiskontrolli, eesmärgiks võib olla näiteks veose kontrollimine. Tihtipeale mängib
kontrollide puhul rolli ettevõtja või juhi varasem profiil (riskianalüüs).
Sarnase riskianalüüsi põhjal inspekteerivad veokeid Maksu- ja Tolliameti (EMTA) 46 ametnikud, kelle
kontrolli valdkonda kuuluvad eelkõige võimaliku salakaubaveo, maksupettuse või mõne muu
majanduskuriteo ennetamine, takistamine või tuvastamine.
Riiklikest institutsioonidest on kaubavedudega seotud infost huvitatud ka Transpordiamet (TRAM) 47, kes
väljastab erilubasid lubatust raskemate vedude teostamiseks, võttes arvesse tee ja sildade seisukorda
kavandataval marsruudil. Transpordiamet on ka riiklikuks tellijaks riigiteede ehitamisel ja hooldustöödel
ning huvitub seeläbi veose kaalu, sortimendi ja päritolu informatsioonist (nt. kas materjal tuleb õigest
karjäärist, vastab päritolu sertifikaadile ja tingimustele).
Keskkonnaamet 48 teostab järelevalvetoiminguid keskkonnamõju vähendamise eesmärgil ning eelkõige
huvitub teatud veoliikidest nagu jäätmete, vedelkütuste, kemikaalide ja teiste keskkonnale ohtlike veoste
informatsioonist. Samuti teostab järelevalvet metsavedudele.
Põllumajandus- ja toiduamet 49 (varasem Veterinaar- ja toiduameti) valdkonda kuulub elusloomade ja
toiduainete vedude järelevalve teostamine, milleks teatud puhkudel rakendatakse ka erilubade taotlemise
protsessi ning Päästeamet vajab operatiivset infot võimalike ohtlike veoste kohta liiklusõnnetuse
toimumise korral, milles üheks osapooleks on veok.
Elektroonilise kaubaveo teabe vastu tunneb huvi ka Statistikaamet50, keda ei saa pidada kontrolli- ega
järelevalveasutuseks, kuid kellele peavad ettevõtjad iga-aastaselt vedude kohta kas valimi alusel või üldises
korras andmeid esitama. Statistikaameti hinnangul võiks elektrooniliste veoselehtede kasutamine
suurendada statistika täpsust ja toetada valimi alusel esitatavate andmete kogumist.
Muud ametid ja nende nõuded, kellele samuti laiem eFTI informatsioon liikuma peab, kaardistatakse
täpsemalt eFTI ettevalmistavas faasis ning vormistatakse eraldi eFTI delegeeritud õigusaktis.
Pädevate asutuste järelevalvetegevused ja nõutav dokumentatsioon ning info on reguleeritud siseriikliku
õigusega (vt ka pt 3.1. Siseriiklik õigus“), mis tuleneb rahvusvahelistest konventsioonidest ja EL õigusest.
45 Pol i tsei- ja Pi irivalveamet, LINK
46 Ma ks u- ja Tolliamet, LINK
47 Tra ns pordiamet, LINK
48 Kes kkonnamet, LINK
49 Põl l umajandus- ja toiduamet, LINK
50 Sta tistikaamet, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
19
Siseriiklikud protseduurid saavad omakorda olema kajastatud eFTI delegeeritud aktides ning täpsem
informatsioon iga protseduuri kohta eFTI rakendumisel vajab eraldi kirjeldamist.
2.3. KAUBAVEO TEABE EDASTAMISE JA KONTROLLIMISE TÄNANE
PROTSESS (AS-IS)
Traditsiooniliselt hõlmab kaupade tarneahel peamiselt kaupade tootmise, ladustamise ja transpordiga
seotud ettevõtteid. Riik on pädevate asutuste kaudu teostanud järelevalve toiminguid peamiselt
paberdokumentide visuaalse kontrollimise kaudu, mis tähendab kas veoprotsessi peatamist
kontrolltegevuste ajaks või vedude-järgselt dokumentide originaalide või koopiate edastamist kontrolli
teostavale ametkonnale.
Kauba tellija (ehk kauba saaja) ja tarnija (kauba saatja) moodustavad kaupade tellimise j a kaupade
koosseisu kohta infokogumid ja kasutavad selleks hetkel erinevaid tarkvarasid. Sisestatakse andmed,
millest osa on vajalik tellimuse haldamiseks, osa ka veo tellimiseks ja teostamiseks, sh andmed, mis tuleb
lisada eCMR peale või eFTI andmekogumisse ning vajadusel näidata ette ametiasutustele (vt ka Joonis 1,
Etapp I). Kui alustatakse veo tellimist, muutub vajalikuks ekspedeerijate ja veoettevõtete kaasamine
infovahetusse nii veo planeerimiseks kui teostamiseks vajalike otsuste tegemisel. Suuremalt jaolt
teostatakse selline infovahetus kombineeritud viisil - osaliselt tarkvara vahendusel, osaliselt e-mailitsi, kuid
harva ühendatud platvormi või teenuse kaudu. Andmetesse lisatakse info veo toimumise ja detailide kohta,
sh lisatakse vedaja ettevõtte kontaktid, kontrollitakse veolubade olemasolu, lisatakse märge veoki ja
treileri kohta.
Kui tegu on siseriikliku veoga, tuleb koostada vastavalt kauba liigile veokiri. Kui on tegu rahvusvahelise
veoga, siis kuulub nii veo tellija kui veoettevõtte vastutusse ka kaupade ja veo infot sisaldava CMR
konventsiooni-järgsete veodokumentide komplekteerimine koos lisadokumentidega (vt ka Joonis 1, etapp
II). Veoettevõtte ehk vedaja vastutada on veoks vajalike ja pädevatele asutustele esitamiseks vajalike
lisadokumentide olemasolu tagamine. Veoselehe koostamine toimub vastava tarkvara vahendusel või
paberil ning mõlemal juhul koostatakse veoselehest kolm eksemplari, mis allkirjastatakse. Lisatakse
täiendavad nõutud dokumendid, lubade koopiad jm seadusest tulenev dokumentatsioon.
Analüüsi koostamise perioodil on rahvusvahelistest vedudest vaid väga väike hulk teostatud eCMR toel,
seda enamasti üksikute juba koostöös partnerite vahel, mitmepoolselt liidestatud platvormtarkvara abil.
Aktiivse veo perioodil toimub dokumentide hoidmine kauba saatja ning veoki juhi poolt. Kui peaks
pädevate asutuste poolt läbi viidama dokumentide kontroll, on selleks tarvis veok peatada ning juhi poolt
dokumendid esitada (Joonis 1, etapp III). Antud etapis ei saa toimuda veoselehe muutmist rohkem kui
ettenähtud ulatuses kommentaaride lisamisega või erandjuhtudel veoki või juhi vahetusega seotud
toimingute fikseerimise osas.
Kui vedu lõpeb, on vajalikud kõikide osapoolte kinnitused ning kaupade eduka sihtkohta toimetamise
fikseerimine (Joonis 1, etapp IV) ning veoselehtede kahe koopia allkirjastamine. Vajadusel märgitakse
kaupade riknemise, purunemise või saadetise hilinemisega seotud märkused dokumentidesse.
Tänases protsessis kõige enam ressurssi kulutav ning läbipaistmatum tegevus on peale veo lõppu paberil
dokumentide puhul originaaleksemplaride jõudmine saatja, saaja ja vedaja raamatupidamisse, mis on
aluseks veo toimumise fakti kinnitamisele (Joonis 1, etapp V). Selles etapis peavad dokumendid olema
füüsilisel kulul aluseks ettevõtete omavaheliseks arvelduseks, samuti tuleb need lisada arhiveerimiseks
dokumendihoidlasse.
Peale veo toimumist võib jätkutegevustena toimuda veodokumentide kontroll pädevate asutuste poolt
(Joonis 1, etapp 6). Selle jaoks on vajalik arhiivis paber-eksemplaride sorteerimine, vajadusel ka originaalide
edastamine või skaneerimine pädevate asutuste jaoks.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
20
JOONIS 2. CMR ETTEVALMISTUSE, KASUTUSE JA JÄRELTEGEVUSTE AS-IS PROTSESSI KIRJELDUS
Rahvusvahelise kaubaveo protsessi jäikust ilmestab asjaolu, et kauba saatedokumendid on täna
kohustuslikud paberkujul:
• Veose dokumendid kui peamised infokandjad läbivad kogu pika teekonna koos autojuhiga;
• sihtkohas allkirjastatakse need paberdokumendid vastuvõtja ja autojuhi poolt;
• info edukast veo lõpust ja info saatjani jõudmiseks kasutatakse sageli postiteenust või viib autojuht
vedajale jäävate dokumentide eksemplarid esmalt tagasi enda tööandja juurde, kes neilt siis info
eduka veo kohta omakorda kauba saatjale edastab.
Sellest tulenevalt on kogu protsess väga aeglane ning veo eest tehtavad maksed toimuvad pika ajalise
viitega. Samuti ei ole kaubaveo protsess reaalajas digitaalselt jälgitav, mis raskendab kaubaveo osapoolte
ja järelevalve asutuste tööd ning vähendab kaubaveo läbipaistvust ka vedajate, kauba tellijate ja saatjate,
teiste osapoolte jaoks.
2.4. KAUBAVEOTEABE TULEVIKUPROTSESS (TO-BE)
Elektroonilise kaubaveoteabe vahetamine ja veoselehe platvormide kasutamine võimaldab e -veoselehti
koostada, allkirjastada ning kontrolli teostada nõuetele vastavate eFTI keskkondade kaudu ning
maksimaalselt ilma veoprotsessi katkestamata või ettevõtete poolt andme te esitamiseks liigseid
lisategevusi nõudmata.
Digitaalsete veodokumentide kontrollimisel tuleb praeguses olukorras lisaks sõiduki peatamisele teha
päringud mitmele erinevale teenusepakkujale. Pärimise protsessi keerukus ja ajamaht on tinginud olukorra,
kus paberdokumentide esitamine ja kontrollimine on sageli digitaalsete veodokumentidega võrreldes
lihtsam ja kiirem.
Kui maanteekaubaveo informatsioon oleks koondatud ühte võrgustikku, siis annaks see võimaluse
teostada reaalajas järelevalvet kogu vajaliku andmestiku osas (näiteks kaubaveodokument CMR,
tegevusluba, juhi andmed jms). Lisaks aitab see koguda statistilist infot, teostada põhjendatud kontrolli,
viia läbi riskianalüüsi või ning liiklusõnnetuse korral saada kiire juurdepääs veose ja kauba informatsioonile.
Kui vedu saaks toimuda täielikult eCMR toel, siis toimuks e -veoselehe aktiveerimine e-veoselehe
keskkonnas (e-veoselehe teenusepakkuja juures, eFTI platvormil). Kui rakenduks juurdepääsupunktide
puhul põhimõte, et iga tekitatud veoseleht on vajalik NAP süsteemis indekseerida, siis sellisel juhul toimuks
tulevikus selles etapis ka veoselehe indekseerimine ehk aktiveerimine.
Kui tulevikus on kasutusel elektroonilised andmevahetuslahendused, saab veo lõppemise märkimise puhul
veoselehe lõpetada ning vastava info edastada kõikidele seotud osapooltele ühe kirjega.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
21
JOONIS 3. TO-BE PROTSESSI KIRJELDUS
Oluline on siinkohal siiski märkida, et tänane eFTI määruse ja selle rakendamine kõiki loetletud probleeme
siiski ära ei lahenda, kuna selle kohaldumisala ei ole nii lai ja jätab esialgu välja kõik veoki ja selle juhiga
seotud informatsiooni. Siiski oleks nii kaug-kontrolli kui täiendavate lubade otsingu ja riiklike registrite
päringute vahendamine oluline samm edasi.
2.5. OLEMASOLEVAD E-VEOSELEHTEDE LAHENDUSED EESTIS
Digitaalsete kaubaveodokumentide puhul on Eestis välja arendatud juba väike hulk nii rahvusvahelise kui
siseriikliku suunitlusega lahendusi.
Rahvusvaheliste vedude toetamiseks arendas ERAA 2017-2018 eCMR tarkvara MobiCarnet 51 , mis aga
paraku kasutust ei leidnud tulenevalt rahvusvahelise taristu puudumisest, mis võimaldaks e -veoselehti
piiriülestel vedudel rakendada. Samas on ettevõte Ospentos AS edukalt oma töös suutnud rakendada e-
veoselehti lennukaupadele, mida veetakse maanteel Euroopa lennujaamadest Eesti terminali ja vastupidi
Eesti teenusepakkuja QStep52 vahendusel. Ettevõte on enda tarbeks välja arendanud nii e -airwaybill kui
eCMRi ristkasutuse vaatamata asjaolule, et maanteel kontrollimiseks tuleb autojuhil siiski ette näidata
paberdokumendid.
Lisaks nimetatud lahendustele on Eestis veel mitmeid ettevõtteid, kes enda infosüsteemid on viinud
valmidusse, mis väikeste täiendustega on võimelised koostama ja vahendama ka e -veoselehti.
Siseriiklikult on digitaalne e-veoselehtede kasutus oluliselt hoogustunud: metsavedu, killustiku ja liiva vedu
ning teraviljavedu on aina enam teostatud e-veoselehtedega ning areng on toimunud tänu sektoris
sõlmitud koostöökokkulepetele, aga ka avaliku sektori nõuetele e-veoselehtede kasutuselevõtuks.
Metsa- ja puidumaterjali veol on kasutatud ELVIS-süsteemis e-veoselehti juba 15 aastat ning ELVIS’e
kasutus kogu metsavedudest on olnud ligi 90%. Tänaseks on ELVIS teenuse kasutamine suletud ja selle
asemele arendatud uus süsteem EVR 53 , milles registreeritakse e-veoselehed erinevatest
metsahaldustarkvaradest ning lehti saab lisada ka kasutajaliidese kaudu. Lahenduse Lahendust arendab
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) 54 . Andmete pärimine on avatud asjakohastele pädevatele
asutustele nagu Keskkonnainspektsioon ja Maksu- ja Tolliamet.
Killustiku ja teede-ehituses vajaliku materjali siseriiklikus transpordis on e-veoselehe teenuste kasutust on
edukalt mõjutanud ja piloteerinud Transpordiamet (varasem Maanteeamet). Alates 2021. aastast on
teedeehituse riigihangetes materjali veo, sh materjali päritolu, toote tüübi ja kaalu hindamise eesmärgil e-
veoselehtede kasutus tehtud pakkujatele kohustuslikuks. Tänu e-veoselehtede kasutusele on vähenenud
51 Mobi Ca rNET, LINK
52 QStep, LINK
53 EVR, LINK
54 Ees ti Metsa- ja Puidutööstuse Li it, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
22
ülekaaluliste veoste hulk ja materjalide vedu on muutunud reaalajas jälgitavaks, selle järelevalvet teostab
Transpordiamet läbi ehitusjärelevalve partnerite.
Suurimaks siseriiklikuks veoselehe teenusepakkujaks on Waybiller 55 , mille mahud on kasvanud nii
teedeehituse kui ka muu puistekauba siseriiklikus veos. Lisaks on Waybiller liidestatud sadamas
tegutsevate terminalioperaatorite ning karjääride infosüsteemidega, mis tagab veoste välja saatmisel ja
vastuvõtmisel nende kaalu kontrolli. Näiteks Eesti Killustik AS, kellele kuulub üle 30 karjääri Eestis, on
lõpetanud paberisaatelehtede väljastamise ja kõik karjäärist väljuvad koormad vormistatakse Waybilleri e-
veoselehega. Teise näitena on PÜ KEVILI juba alates 2019 aastast kogu viljavedu teinud Waybilleri kaudu,
vormistades 5000 pabersaatelehte aastas ning tagades oma klientidele (vilja müüjatele) usalduse vedajate
ja tellimuste teostamise suhtes kuna kõik osapooled on teadlikud, kes, millal ja kui palju vilja autole laadis
ning millal kaup kohale jõudis.
Suurettevõtete hulgas on ka neid, kes on arendanud välja oma partnerite vahel kasutamiseks oma e-
veoselehe platvormi. Näiteks Graanul Invest on arendanud digivärava hakkepuidu ja toormaterjali
vedudele ning samuti teostab puidugraanulite vedu Riia sadamasse e -veoselehtedega.
Täna on erinevatele pädevatele asutustele loodud x-tee kaudu juurdepääs, kuid nende erasektori poolt
pakutavate e-teenuste liidestamised riiklike süsteemidega on täna loodud juhtumipõhiselt ning igal on oma
platvormile sissepääsuks erinevad reeglid, keskkonnad ning kasutajaliidesed. Selline lahendus on
ebaühtlase kvaliteediga, koormab mitmete veoselehe keskkondade suunas päringute teostamisel
haldussüsteemi, ei pruugi vastata kasutajagruppide ootustele (nt puudub ametkondadel võimalus andmeid
kontrollida läbi pädevate asutuste sisemiste süsteemide) ning ei taga ettevõtete võrdset kohtlemist.
2.6. JUURDEPÄÄSUPUNKTI ROLL
Kuna kaubavedu sisaldab lisaks raporteeritavatele dokumentidele ka dünaamilisi andmeid ning on seotud
laiema ettevõtete ja riikide vahelise infovahetuse protsessiga, on üheks lahenduseks ühtselt toimivate
järelevalve protsesside kohta kokku leppida reeglid, andmestandardid ja tehnoloogiad, mis võimaldaks
tagada andmetele juurdepääsu võimalikult harmoniseeritult nii riigile, teenusepakkujatele kui ka
ettevõtetele.
Täiendavaks töövahendiks ning päringute vahendamise keskseks töövahendiks võiks olla
juurdepääsupunkt ehk päringute vahenduskeskus, mis seob osapooled selleks, et pädevad asutused ei
peaks looma ühendusi või teostama päringuid ühekaupa eraldi teenusepakkujatele, tagades info
võimalikult vähese (ja seega võimalikult kiire) andmete pärimise ja info liikumise.
Kaubavedude valdkonnas võiks juurdepääsupunkt(id) olla teenused, mis ühendavad andmevahetuse ja
päringud riiklike andmekogude ja erasektori teenusepakkujate vahel, riiklike andmekogude ja teiste riikide
vastavate juurdepääsupunktide vahel ning ka võimalusel erasektori e -teenuste vahel olukorras, kus on vaja
kasutada riiklike andmekogude infot. Sel moel saaks luua ühtsetel reeglitel toimiva kaubavedude
andmestiku võrgustiku, mis võimaldab automatiseerida riikliku järelevalve protsesse, aga ka toetada
ettevõtete äriprotsesse. Samuti võimaldab juurdepääsupunktide võrgustik saada samasisulist infot ka
teiste riikide infosüsteemidest või era-teenusplatvormidelt kui vastav liidestus on tehtud.
Maanteekaubaveo e-veoselehe juurdepääsupunkt võimaldaks näiteks nii siseriikliku kui rahvusvahelise veo
dokumente pärida ühe keskkonna kaudu sõltumata nende dokumentide koostamise ja haldamise
teenusplatvormist.
Laiema ja multimodaalse transpordi eFTI NAPi esmane ülesanne on võimaldada riiklikel (ka teiste
liikmesriikide) järelevalveasutustel teostada kontrollpäringuid kõikidesse e-veoselehe teenustesse, mis on
tunnistatud vastavaks eFTI nõuetele, vahendada eFTI teenusepakkujate poolt koostatud e -veodokumente,
55 Wa ybiller, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
23
võimalik, et selle käigus valideerida nende vastavust kehtestatud andmestandardile 56 , et toimingut oleks
võimalik sujuvalt teostada. Seda siis läbi kõikide veoliikide ja üle Euroopa Liidu ühtsena.
JOONIS 4. NAPI ASETUMINE eFTI ÕIGUSRUUMIS (ALLIKAS: DLTF)
NAP peaks võimaldama pädevate asutuste poolt andmete pärimist eFTI platvormidelt olenemata sellest,
millise eFTI teenuse pakkuja teenuseid või millises Euroopa riigis ettevõtted kasutavad või millise NAPi
kaudu teostab päringu riiklik asutus või amet. Lisaks siseriiklikele päringutele peab NAPi kaudu saama teha
päringuid ka teistesse riikidesse sealsetele eFTI platvormidele. NAPi kaudu tehtavate päringute eesmärk
on saada ülevaade nii andmete olemasolust, terviklikkusest kui sisust vastavalt kokkulepitud
andmestandardile.
NAP osaleb veoselehe ja transpordidokumentatsiooni kontrollis aktiivse veo ajal (siseriiklik päring,
siseriiklik päring teiste riikide NAPide ja eFTI platvormide suunal või välisriigi päring Eesti eFTI platvormide
suunal).
Samuti on NAP funktsiooniks võtmedokumentide ehk veoselehtede aktiveerimise ja publitseerimi se ja veo
lõppemisel veoselehe sulgemise ehk deaktiveerimise puhul nende toimingute registreerimine ehk veo ja
veoselehe metaandmete registreerimine ehk veoselehe indekseerimine ning indeksi sulgemine. Võimalik,
et see protsess saab olema minimaalse andmekoosseisuga toiming, milles eFTI platvorm teeb suurema osa
ettevalmistusest, kuid ilmselt NAPile selline kohustus siiski jääb. NAP saab osaleda ka veoselehtede
järelkontrollis või kinnitamises, et veoseleht on olnud indekseeritud.
Tulenevalt e-veoselehe kasutuselevõtu analüüsist, DIGINNO-Proto projekti ja DTLF analüüsidest on
indekseerimine üheks heaks lahenduseks, mis tagab moodustatud e -veoselehtede autentsuse
topeltkinnituse ja valideerimise kõrgetasemelisuse, tõstab usaldust regionaalse ökosüsteemi vastu vältides
võimalusi, et eFTI platvorm saaks iseseisvalt dokumendi meta-andmeid muuta/võltsida. Siiski on sellise
võltsimise ärahoidmine eFTI platvormide sertifitseerimise süsteemi üks rollidest. Indekseerimine aitab aga
peamiselt kaasa info kiiremale leitavusele ning päringute andmemahu ja liikluse vähendamisele puhkudel
kui pädev asutus oma päringut teostab.
Kui töötatakse välja ja lepitakse kokku lahendus, kuidas on võimalik ilma NAPides registreerimata andmeid
kõikide eFTI platvormide pealt ilma otsepäringuteta kõikidele platvormidele päringut saatmata küsida, ei
pruugi NAPis veoselehtede indekseerimine hilisemates eFTI rakendamise etappides vajalik olla.
NAP olemasolul on vedude tellijad, vedajad ja kauba saajad vabamad otsustama, kelle teenuseid nad
kasutavad kuivõrd kõikidele teenusplatvormidele kehtivad samad nõuded ning nad on võrdsete nõuetega
kaetud. Samuti on riiklikule järelevalvele loodud üks, ühtne kanal mille kaudu teha kontrollpäringuid
liikluses olevatele veokitele või juba lõpetatud veoselehtedele.
Kuigi juurdepääsupunktid (NAP või ka CAP) on osapooltevahelise infovahetuse ahela digitaliseerimises
üheks keskseks ressurssiks ja rakendusteguriks, on oluline märkida, et NAPi loomine üksi ei loo kogu
56 eFTI määruse ra kendusaktidega 2023. a astal kinnitatavad s tandardid ning toimingud
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
24
sektorile digitaliseerimisega kaasnevaid mõjusid. Mõju saavutamiseks on vaja ka ettevõtjate tarkvarade
ning eFTI platvormide arengut ning teenuste üldist kasutuselevõttu. Tekkiv lahenduste komplekt toob
kaasa väga kõrgeid sotsiaalmajanduslikke ning infotehnoloogilise efektiivsuse mõjusid.
2.7. NAPI FUNKTSIOONID JA VÕIMALUSED TRANSPORDILIIKIDE ÜLESELT
Võttes arvesse, et eFTI määrusega kehtestatakse elektroonilise kaubaveo teabe vastuvõtmise kohu stus
riikidele multimodaalselt, ehk teisisõnu mistahes veoliigi puhul saab rääkida eFTI teenustest ning sellega
tuleb arvestada ka NAP loomisel. Samas on aga eri veoliikide osas olukord erinev ja kõige enam toob NAPi
rakendamine kaasa muutuse just maanteevedudel, sest teistel veoliikidel on kas kesksed või ühendatud
infovahetuskeskkonnad juba olemas.
Lisaks muudele nõuetele on igal veoliigil oma põhiline veokiri/veoseleht/lastikiri, mis on sõltumata oma
erinevast nimetusest ja formaadist siiski digitaliseeritud kujul samuti üle NAPi päritav ja kasutatav kui see
asjakohane peaks olema.
Lennukaupade veol kasutatakse saatedokumendina AWB’d (Air Waybill), mille digitaalne vorm on e-AWB
ja valdav osa maailma lennufirmadest on selle kasutuse tänaseks juba omaks võtnud (sh kõik Euroopa liinid).
Kuna lennukaupa veetakse nii lennukis kui ka erandkorras lennujaamadevahelisena ka maanteel (Road
Feeder Service), on selle järelevalve võimaldamiseks oluline tagada vähemalt nende saadetiste
registreerimine, indekseerimine ja saadavus NAP kaudu, mille puhul kaetakse osa teekonnast maante el.
Raudteevedude puhul on saatedokumentidena kasutusel nii SMGS kui CIM saatekirjad. Samas puudub
vajadus peatada rong saadetiste kontrollimiseks ning infovahetus riigiga on lahendatud infosüsteemide
otseliideste või veebikeskkondade kaudu, kuid teenusepakkujate arvu suurenemisel või liidestuste
harmoniseerimise eesmärgil võib raudteevedude infovahetuse liitmine eFTI NAPi tuua kaasa aja- ja
ressursivõitu. Seda näiteks olukorras, kus raudteeplatvormile on laaditud autotreilerid või konteinerid,
millele kehtivad aktiivsed CMRid, kuid mis on mingis veoseveo etapis kombineeritud veona ka raudteel
transporditavad.
Merevedude puhul on keskseteks dokumentideks lastikiri (B/L, bill of lading) ning laeva manifest. on Eestis
kasutusel EMDE57 , mis on merenduse keskse kontaktpuntki (Maritime Single Window) nõuetele vastav
Eesti portaal ning milles on registreeritud kõik Eestisse saabuvate laevade saabumise ja lahkumisega
seotud dokumendid. Kuna see süsteem on liidestatud kõikide asjassepuutuvate pädevate asutustega, ei
ole järelevalve seisukohast vajalik merevedude saatekirjade andmete vahetust NAP kaudu korraldada.
Kuivõrd maanteevedude veokirjade digitaliseerimise nähtavuse osas kõige suurem puudujääk ning
tehnoloogiline mahajäämus, mis tuleneb antud valdkonna killustatusest ja teenuseosutajate paljususest.
Maanteevedude puhul lisanduvad ka täiendavad nõuded tulenevalt liikluse- ja keskkonna ohutusest,
maksude arvestusest ja vedajale kehtivatest nõuetest. Se e on ka põhjuseks, miks NAP arhitektuurne
lahendus keskendub eelkõige maanteevedudele.
Sellest hoolimata on eFTI NAP üheks töövahendiks ka pädevatele asutustele ühe kanali kaudu päringute
teostamisel, keskse fookusega toob aga muutuse just siseriiklike kui rahvusvaheliste maanteevedude
veoste ja kaubaveoinfo kontrollimises. eFTI nõuetele lisaks tuleb aga arvestada asjaolu, et NAP ei pruugi
olla vaid määrusega kehtestatud kohustuste täitmiseks vaid see peab võimaldama luua tingimusi
protsesside optimeerimiseks nii riigisiseste, riikideüleste kui ettevõtete vaheliste kaubavedude osas.
57 Ees ti Mereinfosüsteem, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
25
ÕIGUSLIK RAAMISTIK NAP LOOMISEKS JA
RAKENDAMISEKS
Kuigi kaupu veetakse lisaks maanteedele ka merel, siseveekogudel, õhus ja raudteedel; kuigi maanteedel
veetakse kaupade kõrval ka muud, sh reisijaid ja jäätmeid; ning kuigi maanteekaubavedu reguleerivate
õigusaktidega nähakse tarneahelas osalejatele ette kohustused täita, säilitada ja pädevatele asutustele
esitada mitte ainult veoselehti, vaid ka muid erinevaid dokumente, keskendub käesolev analüüs
maanteekaubaveo elektroonilise kaubaveoteabe juurdepääsupunkti loomise ja opereerimise
küsimustele.
Eesti teedel toimuvale kaubaveole kohaldatakse nii siseriiklikust kui EL õigusest tulenevaid nõudeid ning
neid asjassepuutuvaid rahvusvahelisi konventsioone, millega Eesti on liitunud. Käesoleva analüüsi
kontekstis on neist olulisimad järgnevad.
3.1. SISERIIKLIK ÕIGUS
Siseriikliku õiguse kontekstis on e-veoselehtede rakendamisel ning nende võimalikul digitaalsel kasutamisel
(kas otse või NAP vahendusel) kõige olulisemateks seadusteks autoveoseadus, võlaõigusseadus ja
liiklusseadus.
Veoseveo korraldamisel lähtutakse autoveoseadusest osas, mis ei ole teisiti sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrustes 1071/2009 ja 1072/2009 või välislepingus. Käesoleva analüüsi kontekstis
tuleb välislepingute all silmas pidada ennekõike CMR konventsiooni ja selle eCMR lisaprotokolli. Veose
saatja ja veoseveo korraldaja vahelisele lepingulisele suhtele kohaldatakse võlaõigusseaduses
kaubaveolepingu kohta sätestatut.
Autoveoseaduses 58 (AutoVS) sätestatakse autoveo korraldamise alused, veoseveo korraldaja ja veose
saatja kohustused, nõuded veoseohutusele, nõuded autovedu teostavale autojuhile, vastutus nõuete
rikkumise eest ning riikliku järelevalve korraldus.
Võlaõigusseaduse 59 ja eeskätt § 780 kohaselt peab saatja enne veose vedajale üleandmist andma vedaja
käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute
läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe.
Liiklusseaduse 60 (LS) § 88 lg 6 kohaselt peavad veoseveol olema juhil lisaks selles paragrahvis nimetatud
dokumentidele kaasas ka veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed.
Autoveoseaduses on veose elektrooniliste saatedokumentide kasutamist käsitletud ohtliku veose
autovedu puudutava § 35 lõikes 11, mille kohaselt peab elektrooniliste saatedokumentide kasutamisel
olema veose saatja veebikeskkonnas autenditud või saatedokumendid olema digitaalselt allkirjastatud ning
nende kasutamisel peab autojuht riikliku järelevalve teostajale tagama saatedokumentide elektroonilise
kättesaadavuse.
Autoveoseaduse ja Liiklusseaduse § 88 lg 6 2018. aasta juunist kehtiva sõnastuse aluseks olnud
seaduseelnõu 61 seletuskirjas on muuhulgas märgitud: “Kui kasutatakse veose elektroonseid
saatedokumente, siis tuleb autojuhil sellise dokumendi olemasolu kas nutitelefoni, kaasaskantava arvuti
või muu elektroonilise seadme abil riikliku järelevalve teostajale tõendada (dokumentide esitamise
kohustus on sätestatud liiklusseaduse § 38 lõikes 2). Veose saatedokumendid, mis esitatakse elektroonselt,
58 Autoveoseadus LINK
59 Võl aõigusseadus, LINK
60 Li i klusseadus, LINK
61 Autoveoseadus 488 SE, va stu võetud 19.12.2017, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
26
peavad olema sellised, mida on võimalik hiljem, näiteks väärteomenetluse käigus, muutmata kujul esitada.
Veose elektroonsed saatedokumendid peavad olema loodud sertifitseeritud või tunnustatud programmide
abil ja digitaalselt allkirjastatud või digitempliga kinnitatud. Veose saatedokumentideks võivad olla CMR-
saateleht (kasutatakse peamiselt rahvusvahelistel veosevedudel vastavalt CMR konventsioonile) ning
veokiri, mida kasutatakse peamiselt riigisisestel veosevedudel vastavalt võlaõigusseadusele.”
Kuigi Eesti kehtiv õigus lubab elektroonsete saatedokumentide kasutamist, on asjassepuutuv regulatsioon
täna veel üsna üldsõnaline. Selguse puudumine selles, millistel juhtudel ja millises vormis elektroonsete
saatedokumentide kasutamine on täna õiguslikult aktsepteeritav ning milline saab olema täpne seis eFTI
rakendamisele eelneval üleminekuperioodil, milline rakendumisel, on ilmselt üks olulisemaid nende
laiemat kasutuselevõttu takistav asjaolu.
3.2. EL ÕIGUS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (“eFTI
määrus”), mida hakatakse kohaldama 21. augustist 2024, kehtestatakse liidu territooriumil toimuva
kaubaveoga seotud ja õigusnormidega ette nähtud teabe asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste
vahelise elektroonilise edastamise õiguslik raamistik, mis sisaldab:
a) tingimusi, mille alusel peavad pädevad asutused aktsepteerima õigusnormidega ette nähtud
teavet, kui asjaomased ettevõtjad on selle teabe elektroonilisel kujul kättesaadavaks teinud; ja
b) teenuste osutamise norme, et asjaomased ettevõtjad saaksid õigusnormidega ette nähtud teabe
pädevatele asutustele elektrooniliselt kättesaadavaks teha.
eFTI määruse põhjenduspunkti 4 kohaselt on peamiseks põhjuseks, miks ei toimu arengut teabevahetuse
lihtsustamise ja suurema tõhususe suunas, mida olemasolevad elektroonilised vahendid võimaldaksid,
ühtse õigusraamistiku puudumine liidu tasandil, milles nõutaks, et pädevad asutused aktsepteeriksid
seaduse järgi nõutavat asjakohast kaubaveoteavet elektroonilisel kujul.
Määruse põhjenduspunktis 13 soovitatakse kaaluda pädevatele asutustele juurdepääsupunktide loomist,
et vähendada nii pädevate asutuste kui ka ettevõtjate kulusid. Seejuures toimiksid need
juurdepääsupunktid üksnes eFTI keskkondade ja pädevate asutuste vaheliste vahendajatena ning seetõttu
ei tohiks neid eFTI andmeid, millele juurdepääsu nad vahendavad, säilitada ega töödelda, välja arvatud eFTI
andmete töötlemisega seotud metaandmeid, näiteks järelevalveks või statistilistel eesmärkidel vajalikud
töölogid.
Määrust kohaldatakse alates 21. augustist 2024, kuid esimesed selle alusel antavad delegeeritud õigusaktid
tuleb vastu võtta vähemalt 18 kuud ning esimesed selle rakendusaktid vähemalt 12 kuud enne seda.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
27
JOONIS 5. eFTI MÄÄRUSE ÕIGUSLOOME, SH DELEGEERITUD JA RAKENDUSAKTIDE VASTUVÕTMISE AJAKAVA.
(ALLIKAS: EUROOPA KOMISJON)
Riigiasutuste NAPi puudutavad ja eFTI määruse rakendusaktid on käesoleva aruande koostamise aj al alles
ettevalmistamisel ning Euroopa Komisjoni eeldatava ajakava järgi õigusaktide sisu ja ettepanek õigusaktiks
avalikult kättesaadav umbes pool aastat enne vastava õigusakti eeldatavat vastuvõtmise aega.
Kuna eFTI määruse alusel antavate delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid on alles väljatöötamisel,
piirdub käesolev analüüs vaid määruses eneses sätestatuga. Samuti tuleb arvestada, et eFTI määruse
esemeline kohaldamisala on piiratud vaid õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega, st liidu
territooriumil toimuva kaubaveoga seotud ettevõtjate kohustusega teha pädevatele asutustele
kättesaadavaks määruse artikli 2 lõikes 1 loetletud õigusaktides ette nähtud teave ning vastavate pädevate
asutuste kohustusega aktsepteerida seda teavet ka juhul, kui see esitatakse elektroonilises vormis.
eFTI määruse põhjenduspunkti 7 alusel ei tohiks määrus “piirata Euroopa Parlamendi nõukogu määruse
(EÜ) nr 1013/2006 sätteid, mis käsitlevad jäätmesaadetiste menetlusnõudeid ja tolliasutuste tehtavat
kontrolli“. Samuti „ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 või selle
alusel vastu võetud rakendus- või delegeeritud õigusaktide ega Euroopa merenduse ühtsete
kontaktpunktide keskkonda käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/ 1239
aruandluskohustust käsitlevad sätteid, sealhulgas neid, mis on seotud tolli - või muude asutuste
pädevusega." See tähendab, et need süsteemid saavad toimida iseseisvalt, kuid eFTI platvormid saaksid
olla ka nende andmete vahetamise osapooled. Ühendus e-veoselehe või eFTI NAPiga on iseseisev eraldi
teema, mis saab rakenduda siis, kui edasine õigusruum seda lubab .
Õiguslikult ei kohustata EL-üleselt riike juurdepääsupunkte looma, kuid tõenäoliselt määratletakse NAPi
miinimumfunktsionaalsus soovituste vormis 62 ühes või mitmes kõnealustest delegeeritud või
rakendusaktist.
Juurdepääsupunkti omandivormi ei ole teadaolevalt kavas EL-üleselt reguleerida63 .
3.3. KOOSTAMISEL OLEVAD EFTI DELEGEERITUD JA RAKENDUSAKTID
Võimalikud liikmesriikide-ülesed nõuded, millega NAPi loomisel tuleb arvestada tulenevad eFTI määruse
erinevatele rakenduse osapooltele, sh asjaomastele ettevõtetele, eFTI keskkondadele, pädevatele
62 a nalüüsimeeskonna eksperthinnang DTLF arutelude pinnalt
63 juba hetkel
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
28
asutustele rakenduvatest nõuetest vormistatakse alles koostamisel olevate eFTI delegeeritud ja
rakendusaktide kaudu.
Õigusaktid võetakse vastu 2023. aastal ning need on seotud järgmiste eFTI määruse artiklitega:
eFTI ühtne andmekogum ning eFTI andmete alamhulgad artikli 7 alusel „Komisjon võtab kooskõlas
artikliga 14 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust luues eFTI ühise
andmekogumi ja eFTI andmete alamhulgad, sealhulgas vastavad määratlusi ja tehnilisi näitajaid käsitlevad
tehnilised kirjeldused iga eFTI ühises andmekogumis ja eFTI andmete alamhulkades oleva andmeelemendi
kohta, ning muutes neid seoses asjakohaste õigusnormidest tulenevate teavitamisnõuetega, nagu on
osutatud artikli 2 lõikes 1. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel teeb komisjon
järgmist: a) võtab arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja liidu õigust; ning b) püüab tagada
eFTI ühise andmekogumi ja eFTI andmete alamhulkade koostalitlusvõime asjakohaste rahvusvahelisel või
liidu tasandil aktsepteeritavate andmemudelitega, kaasa arvatud mitmeliigiliste andmemudelitega“.
Nimetatud säte on väga oluline just e-veoselehe ja eCMR NAP aspektist lähtuvalt, sest on oluline, et CMR
andmehulk oleks ühtviisi kasututav nii UNECE raamistikus kui EL raamistikus, millest esimene on
rakendatud ka väljaspool ELi.
Sellekohane delegeeritud akt võetakse eeldatavalt vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023.
Ühtne juurdepääsukord ja ühtsed juurdepääsunormid eFTI artikli 8 ja veel koostamisel olevate
rakendusaktide alusel. Sh täpsustab: “Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse ühtsed
menetlused ja üksikasjalikud normid, sealhulgas ühtsed tehnilised kirjeldused, pädevate asutuste
juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sealhulgas menetlused õigusnormidega ette nähtud teabe
töötlemiseks ning selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vahel.”, “Lõikes 1
osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel püüab komisjon tagada haldusmenetluste tõhususe ning
minimeerida nõuete täitmisega seotud kulusid nii asjaomaste ettevõtjate kui ka pädevate asutuste jaoks.”
Nimetatud säte on NAP aspektist oluline, kuivõrd kuna sisaldab eeldatavalt ka täpsustusi, milliselt
juurdepääsukorra ja normide toimimises on kasutusel NAP ning milline on selle kasutus - ja rakenduskord,
juurdepääsud, õigused.
Sellekohane rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023.
Nõuded pädevatele asutustele määruse artikli 5 ja alles vastuvõtmisele tulevate delegeeritud õigusakti ja
rakendusakti alusel täpsustamaks, kuidas peab riik saama päringuid teostada ja andmeid vastu võtta. Sh.
“Kui asjaomane ettevõtja on teinud käesoleva määruse artikli 4 kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks
õigusnormidega ette nähtud teabe, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 1013/2006 alusel, aktsepteerivad
asjaomased pädevad asutused ka sellist õigusnormidega ette nähtud teavet ilma määruse (EÜ) nr
1013/2006 artikli 26 lõigetes 3 ja 4 osutatud kokkuleppeta” ja “Kui artikli 2 lõikes 1 osutatud liidu õigusaktis
või liikmesriigi õiguses nõutav õigusnormidega ette nähtud teave vajab ametlikku kinnitamist, nagu tempel
või tunnistus, edastab vastav asutus selle kinnituse elektrooniliselt kooskõlas artiklites 7 ja 8 osutatud
delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaselt kehtestatud nõuetega.” ja “ Lõigetes 1, 2 ja 3
sätestatud nõuete täitmiseks võtavad liikmesriigid meetmeid, et võimaldada nende kõigil pädevatel
asutustel pääseda juurde asjaomaste ettevõtjate poolt artikli 4 kohaselt kättesaadavaks tehtud
õigusnormidega ette nähtud teabele ja seda töödelda”
Nõuded eFTI keskkondadele ja eFTI teenuseosutajatele eFTI määruse artiklite 9 ja 10 alusel.
Need nõuded on NAP aspektist olulised, kuna sisaldavad täpsustusi, millisel viisil peavad eFTI platvormid
andmed pädevatele asutustele kättesaadavaks tegema ning millised tegevused on vajalik teha eFTI
platvormil ning millised NAPil, et saaks toimuda veo metaandmete registreerimine (nö indeksregistri töö).
Sellekohane rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 21. augustiks 2023.
eFTI keskkondade määruse artikkel 9 ja alles vastuvõtmisel rakendusakti alusel loodavad täpsustused:
• Isikuandmeid saab töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679;
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
29
• äriteavet saab töödelda vastavalt artiklile 6;
• pädevad asutused saavad andmetele juurde pääseda ja neid töödelda vastavalt artiklites 7 ja 8
osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega vastu võetud kirjeldustele;
• asjaomased ettevõtjad saavad teha teabe pädevatele asutustele kättesaadavaks kooskõlas
artikliga 4;
• veo ja sellega seotud andmeelementide vahel on võimalik luua kordumatu elektrooniline
identifitseerimisühendus, mis sisaldab ka struktureeritud viidet, näiteks kordumatut v iitenumbrit,
eFTI keskkonnale, kus andmed on kättesaadavad;
• andmeid saab töödelda üksnes loaga ja kinnitatud juurdepääsu alusel;
• kogu andmete töötlemine registreeritakse nõuetekohaselt töölogides, et oleks võimalik tuvastada
vähemalt iga eraldi töötlemistoiming, toimingu teinud füüsiline või juriidiline isik ning toimingute
järjestus iga üksiku andmeelemendi puhul; esialgne andmeelement säilitatakse, kui olemasolevat
andmeelementi toimingu käigus muudetakse või see kustutatakse;
• andmeid saab arhiveerida ja need on pädevatele asutustele kättesaadavad kooskõlas asjaomaste
liidu õigusaktide ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse asjaomased õigusnormidest
tulenevad teavitamisnõuded;
• käesoleva lõike punktis g osutatud töölogid arhiveeritakse ja need jäävad pädevatele asutustele
kättesaadavaks auditeerimise eesmärgil ajavahemikuks, mis on sätestatud asjaomastes liidu
õigusaktides ja liikmesriigi õiguses, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad
teavitamisnõuded, ning järelevalve eesmärgil artiklis 17 osutatud ajavahemikeks;
• andmed on kaitstud korruptsiooni ja varguse eest;
• töödeldavad andmeelemendid vastavad eFTI ühisele andmekogumile ja eFTI andmete
alamhulkadele, mis on moodustatud artiklis 7 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaselt, ning
neid võib töödelda ükskõik millises liidu ametlikus keeles, nagu on ette nähtud asjaomaste liidu
õigusaktidega ja liikmesriigi õigusega, millega kehtestatakse vastavad õigusnormidest tulenevad
teavitamisnõuded.
eFTI keskkondade sertifitseerimise sätted määruse artikkel 11, 12 ja 13 alusel.
Nimetatud sätted ja täpsustused on olulised seadmaks, millised on eFTI platvormide ning NAPide ja
pädevate asutuste funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete komplekt ning andmevahetuse
korralduse alusel seatud eFTI platvormide sertifitseerimisnõuded.
Sellekohane delegeeritud akt peaks vastu võetama märtsis 2024.
Täiendavalt vormistatakse aktide kaudu ka toimingud ja tehnoloogilised lahendused, kuidas tagada
järgmiste sätete funktsionaalne toimimine:
Nõuded asjaomastele ettevõtjatele eFTI määruse artikli 4 alusel. Sh. “Kui asjaomased ettevõtjad teevad
õigusnormidega ette nähtud teabe pädevale asutusele kättesaadavaks elektrooniliselt, kasutavad nad
selleks andmeid, mida on töödeldud sertifitseeritud eFTI keskkonnas ja mida on töödeldud sertifitseeritud
eFTI teenuseosutaja poolt, kui see on asjakohane.” ja “Masinloetavas vormis teave tehakse kättesaadavaks
autenditud ja turvalise ühenduse kaudu eFTI keskkonna andmeallikaga“ ja “Asjaomased ettevõtjad
edastavad artikli 9 lõike 1 punktis osutatud kordumatu elektroonilise identifitseerimisühenduse, mis
võimaldab pädeval asutusel üheselt identifitseerida veoga seotud õigusnormidega ette nähtud teabe.”
Ning „pädevate asutuste taotletud inimloetavas vormis teave tehakse kättesaadavaks kohapeal asjaomase
ettevõtja omandis oleva elektroonilise seadme ekraanil“.
Nimetatud sätted on NAP aspektist olulised, kuna täpsustavad, kuidas just asjaomane ettevõte (economic
operator) saab infot pädevatele asutustele kättesaadavaks teha ning kuidas selles protsessis saab info
ettenäitamist lihtsustada NAP.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
30
Nõuete täpsustamise ja ettevalmistamisega tegelevad DTLF erinevad töögrupid, neist rakendusaktide
ettevalmistusega liikmesriikide esindajatest koosnev uus alamgrupp (SubGroup 3) 64.
3.4. CMR KONVENTSIOON JA LISAPROTOKOLL
Rahvusvaheline maanteetranspordi veoseleht ehk CMR on rakendatud ÜRO rahvusvahelise kaupade
autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsioon) alusel ning Eestis kehtib see alates 01.08.1993 65 .
Elektroonilist veoselehte võimaldav lisaprotokoll (eCMR protokoll) on Eestis jõustatud alates 31.01.201766
ning on märts 2022 seisuga jõustatud 31 riigis, sh 20 EL liikmesriigis67 .
eCMR protokolli artikkel 2 näeb ette, et konventsiooni kohane rahvusvahelisel kaupade autoveol kasutatav
veokiri võib olla elektrooniline, ning et seda võib edastada elektroonilise side abil, kuid artikkel 5 jätab
menetluskorra ja selle rakendamise kokkulepped veolepingu täitmisest huvitatud isikute otsustada.
See tähendab, et sarnaselt Eesti siseriikliku õigusega on el ektroonsete veosedokumentide kasutamiseks
õiguslik võimalus loodud, kuid ühtsed standardid puuduvad, mistõttu erinevate vedajate,
logistikaettevõtjate ja elektroonilise kaubaveoteabe töötlemisteenuste osutajate kasutatavad lahendused
ei pruugi omavahel ühilduda. Samuti ei ole korraldatud ühtne info edastamine pädevatele asutustele.
CMR konventsiooni lisaprotokoll jätab niisiis käesolevas versioonis elektroonilise veokirjaga seotud
menetluste osas veolepingu täitmisest huvitatud isikutele elektroonilise formaadi ja kasutatavate
infosüsteemide osas vabad käed, mistõttu Eestil puudub võimalus kehtestada siseriiklikke menetlusi, mille
kohaldamine oleks kohustuslik ka kaupade rahvusvahelise autoveo puhul. Sellest tulenevalt saaks Eestis
loodava rahvusliku juurdepääsupunkti kasutamine olla rahvusvahelistele vedajatele vaid vabatahtlik.
CMR on samas ära märgitud ka eFTI määruses, kus määruse põhjenduspunkt 6 rõhutab, et määruse
“Pädevate asutuste kohustust aktsepteerida ettevõtjate poolt elektrooniliselt kättesaad avaks tehtud
teavet tuleks kohaldada ka siis, kui liidu õigusaktides või käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvas
liikmesriikide õiguses nõutakse teavet, millele on osutatud ka asjakohastes rahvusvahelistes
konventsioonides, nagu konventsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi veolepinguid eri transpordiliikide
puhul, näiteks ÜRO kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioon (CMR), rahvusvahelise
raudteeveo konventsioon (COTIF), IATA resolutsioon 672 elektrooniliste lennusaatelehtede kohta,
rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (Montréali konventsioon) ja Budapesti
konventsioon kaupade siseveetransporti käsitleva lepingu (CMNI) kohta.”
See omakorda tähendab, et käesoleva töö keskmes oleva maanteetranspordi veokirja ehk CMR ja eCMR
kasutus eFTI juurdepääsupunktide võrgustikus peab olema, aga kindlasti ka saab olema edukalt tagatud.
3.5. TEISED SEOTUD ÕIGUSAKTID
Kuivõrd elektroonilise kaubaveoteabe töötlemine hõlmab isikuandmete töötlemist, peab see toimuma
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus,
“IKÜM”/“GDPR“). Seejuures tuleb arvestada, et IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine
seaduslik ainult siis, kui ja kuivõrd on täidetud vähemalt üks nimetatud lõikes loetletud tingimustest.
Isikuandmete töötlemise nõudeid tuleb NAPi loomisel arvestada juba lahenduse projekteerimise faasis.
Kui NAP realiseeritakse viisil, mis eeldab selle suunal oma infosüsteemide kaudu kasutajate e-identimist ja
autentimist, tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-
64 DTLF; a l amgrupp 3, LINK
65 Ri i gi Teataja (1993), Rahvusvahelise kaupade a utoveolepingu konventsioon (CMR), LINK
66 Ri i gi Teataja (2017), Ka upade rahvusvahelise autoveo l epingu konventsiooni (CMR) elektroonilise veokirja protokoll
67 ÜRO konventsiooni lisaprotokoll ning s elle ra kendamise veebileht
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
31
tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (“eIDAS määrus”) nõuetega. eIDAS raamistikus
kvalifitseeritud usaldusteenuste kättesaadavus, senine rakendatavus ja lai ulatus üle Euroopa annab aluse
hinnata, et eIDAS raamistikus juba kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkujad 68 on võimelised autentimise
nõutud tasemel tagama kas asjakohaseks ja asjassepuutuvaks on ka e-allkirja usaldusteenused 69 , mis
võiksid võimaldada digitaalsete allkirjade vastastikust tunnustamist ja koostalitlust.
Kuna NAPi kasutus puudutaks paratamatult ka liikmesriikide vahelisi kaubavedusid, tuleb sellisel juhul
silmas pidada ka eIDAS määruse art-s 6 sätestatud e-identimisvahendite vastastikuse tunnustamise
reegleid, mis mh tähendaks NAP kui avaliku teenuse pidaja kohustust aktsepteerida kasutajate
autentimisel ka teistes liikmesriikides väljastatud e-identimise vahendeid, mille usaldusväärsuse tase on
siseriiklikult kasutatavate vastavate vahendite omaga võrdne või sellest kõrgem. Kuna kõigi Eestis
siseriiklikult kasutatavate e-identimise vahendite (ID-kaart, mobiil-ID ja Smart-ID) usaldusväärsuse tase on
“kõrge”, ei ole lahenduse projekteerimisel sellest madalama usaldusväärsuse tasemega e -
identimisvahendite toetust vaja tagada. Oluline on märkida, et analüüsi koostamise ajal on läbirääkimiste
all eIDAS määruse muudatusettepanek 70 , mis toob kaasa täiendavaid võimalusi eID ja piiriülese
infosüsteemide koostalitlusvõime rakendamiseks.
3.6. ÕIGUSLIKUD VÄLJAKUTSED, PIIRANGUTE ÜLETAMISE VÕIMALUSED
eFTI määrus on vahetult kohaldatav kogu EL territooriumil ning siseriikliku õigusega pole võimalik sellest
kõrvale kalduda. Määruse artikli 10 kohaselt peavad eFTI teenuseosutajad tagama pädevatele asutustele
vahetu juurdepääsu, millega ei kaasne mingeid makse ega tasusid, õigusnormidega ette nähtud teabele
kaubavedude kohta, mida töödeldakse nende eFTI keskkondade abil; sellest tulenevalt ei saaks ka NAP
pädevatelt asutustelt sellele teabele juurdepääsu võimaldamise eest tasu küsida.
Kuna määruse alusel antavad delegeeritud ja rakendusaktid on veel vastu võtmata, pole neist tulenevaid
piiranguid hetkel võimalik arvestada. Samas saavad need aktid tuua täpsustusi seoses NAP toimimisega,
millega antakse kõikidele liikmesriikidele, mis NAPi luua soovivad, ühtsed juhised. Sõltumata juhiste
võimalikust ulatusest ja detailsusastmest jääb NAP siiski liikmesriikidele vabatahtlikuks lahenduseks ning
samuti ei muudeta põhimõtet, et andmevahetus peab riigi jaoks toimuma tasuta ehk NAP, sõltumata
omandivormist, ei saa riigiasutustelt andmete pärimise ega edastamise eest tasu küsida.
Nagu eelnevalt märgitud, kirjeldavad eFTI määrus ja selle veel vastu võtmisel olevad delegeeritud
õigusaktid täpse andmestiku, mida kaupade kohta kättesaadavaks tegema peab. See tähendab, et
andmevahetuses keskenduvad Euroopa riigid esmalt nendele andmetele ning liidestused täiendavate
andmekogudega jäävad NAPi funktsionaalsusest esialgu välja. Samuti ei käsitleta esialgu liideseid teiste
valdkondade juurdepääsupunktide või Euroopa Liidu teiste määruste alusel loodud andmekeskkondadega.
Kuna need andmekogud või teenused on otseselt seotud kaupade veoga maanteel, on siiski tõenäoline, et
nende andmete liidestamise võimalust võidakse hilisemates etappides kaubavedude üle-euroopalisel
digitaliseerimisel kaaluda.
eCMR protokollist ja eFTI määrusest tulenevate piirangute ületamiseks ei ole Eestil siseriikliku õiguse
kehtestamise või muutmise näol olulisi võimalusi. Küll aga on võimalik luua või muuta siseriiklikku õigust
väljaspool rahvusvahelise ja EL õiguse kohustuslikku kohaldamisala, mida oleks Eesti piire ületavate
kaubavedude osas võimalik rakendada vabatahtlikkuse alusel. Siiski tuleks ka selles osas arvestada, et EL
õiguse kohustusliku kohaldamisala täpsed piirid selguvad alles eFTI määruse alusel antavate delegeeritud
ja rakendusaktide vastuvõtmisel; määruse enda tekstis mainitakse juurdepääsupunkte vaid kahes
põhjenduspunktis ning sedagi “peaks kaaluma” ja “võiks kaaluda” vormis 71.
68 Euroopa eIDAS ra amistikus sertifitseeritud usaldusteenuste pakkujate nimekiri, LINK
69 Euroopa Liidu usaldusteenused, LINK
70 eIDAS määruse muutmise ettepanek, LINK
71 eFTI määrus, põhjenduspunktid
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
32
EFTI JUURDEPÄÄSUPUNKTI ARHITEKTUUR JA NÕUDED
4.1. NAP KESKKOND JA EFTI INFOVAHETUSE ARHITEKTUUR
Rahvusvaheliselt on üle kogu Euroopa toimiva NAPide võrgustiku loomine tehnoloogiline väljakutse, sest
isegi kui suudetakse kehtestada ühtne andmestandard jagatava või riigile avatud kaubaveo teabe osas,
määratledes ära selle kohustuslik osa, on eri riikide eelistused siseriikliku infovahetuse struktuuri ning
tehnoloogiate osas erinevad.
Nii on juba täna Euroopas riike, kes eelistavad kasutada siseriiklikus andmevahetuses public key plokiahela
tehnoloogiat ja on ka riike, kes pigem eelistavad traditsioonilisi e-valitsemise tehnoloogilisi või muid juba
kasutusel olevaid lahendusi.
Sõltumata siseriikliku andmevahetuse struktuurist, infosüsteemide omavahelise liidestamise tehnoloogiast
või NAP toimimise tehnoloogilistest alustest on eFTI ja eCMR andmeid võimalik juurdepääsupunktide
kaudu vahetada kokkulepitud ühtsel, vajadusel täiesti eraldiseisval tehnoloogilisel lahendusel põhinevalt.
JOONIS 6. NAP SISERIIKLIKE OSAPOOLTE KOMPONENT-DIAGRAMM (ALLIKAS: DTLF)
Ka olukorras, kus siseriiklike e-valitsemise tehnoloogiate ja plokiahela ökosüsteemide puhul on erinevaid
platvorme on omavahel ühildada suhteliselt keeruline, on juurdepääsupunktide omavaheline
päringumehhanism võimalik üles ehitada nii, et andmeid saab pärida sõltumata sellest, kuidas siseriiklikult
või regionaalselt ühise juurdepääsupunkti puhul sellega seotud teiste infosüsteemidega liidestused loodud
on.
Selline hübriidlahendus toetaks ka eFTI valdkonna tulevasi edasiarendusi, kus oleks koht ka
juurdepääsupunktidele, mis võimaldavad vahetada infot erinevate eFTI platvormide vahel. Sellist võimalust
kindlasti tänased NAPid pakkuma ei peaks hakkama.
Üheks võimalikuks NAPide omavahelise infovahetuse võimaluseks on rakendada EL e -valitsemise lahendusi
ehk avaliku võtme infrastruktuur (PKI, public key infrastructure), mis on Eestis kasutusel x-tee lahendusena
ning ka teistes EL liikmesriikides oma lahendustena. Samuti on selline võrgustik rakendatud ja
rakendamisele minemas juba teistes valdkondades riikidevahelistest andmevahetusmudelites kasutusel on.
Teiseks võimaluseks on luua eraldiseisev uus tehnoloogiline lahendus, mis oleks erinev ate siseriiklike
andmevahetussüsteemide ja ka eFTI platvormidega andmevahetuse osas koostalitlusvõimelised.
Sõltuvalt liikmesriigist on NAPil võimalik korraldada andmevahetus oma klientidega erinevate või
kombineeritud meetodite aluse.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
33
Näiteks Eestis peaks NAP olema pädevate asutustega liidestatud x-tee kaudu, samas kui eFTI
teenusepakkujatega liidestumine võib toimuda nii x-tee kui API kaudu, võimaluse ja tulevikulahendusena
ka täiendavalt mõne plokiahela infrastruktuuri (nt eBSI72 ).
NAPide omavahelises liidestamises tuleb eelistada andmete ühekordse pärimise once-only printsiipi (OOP)
ning sellega seotud tehniliste lahenduste lähenemisi (sh nt OOTS - once-only technical solution), mida CEF
raamistikus arendatakse73 .
NAP andmevahetuses on kolm suunda:
• eFTI platvormide suund
• Pädevate asutuste suund
• Teiste riikide NAPide (või muude päringuraamistike) suund
JOONIS 7. OSAPOOLED JA NAP ÜHENDUSED RAHVUSVAHELISES KONTEKSTIS
Igasugune piiriülene andmevahetus, kuigi osad selle osapooled ei ole avaliku sektori asutused ning nende
infosüsteemid ei ole avaliku sektori andmekogud/registrid, saab toimuda siiski e -valitsemise töövahendeid
kasutades ning EL koostalitlusvõime raamistiku 74 ning CEF IT ehitusplokkide 75 rakenduse kaudu.
Nõuded eFTI infovahetuse arhitektuurile ning funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele on
DTLFis koostamisel ning on omakorda aluseks eFTI delegeeritud ja rakendusaktide koostamisele.
72 Euroopa Plokiahela Infrastruktuur (EBSI), LINK
73 Once-Only Initiative, LINK
74 Euroopa IT koostalitlusraamistik (EIF), LINK
75 CEF IT ehi tusplokid, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
34
4.2. NAPI ARHITEKTUUR
NAP sisemises arhitektuuris on keskel kohal metaandmete indekseerimise moodul ehk metaandmete
register (metadata registry), päringu moodul ja teiste NAPidega ühenduse loomiseks ja andmete
pärimiseks ette nähtud andmevahetusmoodul. NAP mooduliks on samuti ligipääsuõiguste moodul ning
usaldusteenuse moodul (Eestis on selleks x-tee vahendid, teistel riikidel sealsed lahendused).
Süsteemide vaheline infovahetus pädevate asutuste ja NAP vahel toimub üldjuhul üle x-tee või API’de
võrgustiku, rakendades kokkulepitud formaadis faile, Eestis ja EL’is eeldatavalt XML formaadis faile.
Süsteemide vaheline infovahetus eFTI platvormide ja NAP vahel toimub üldjuhul üle x-tee või API’de
vastavalt ettevõtete eelistustele.
Süsteemide vaheline infovahetus erinevate riikide NAPide vahel toimuks üldjuhul ühendusliidese või
avaliku võtme infrastruktuuri kaudu. Vastav infovahetuse struktuur ja võimalusel ka esimeses eFTI
rakendamise etapis kasutatav tehnoloogiavalik(ud) lepitakse kokku eFTI täiendavate õigusaktidega ning
need saavad ilmselt olema EL e-valitsemise koostalitlusraamistiku ja CEF komponendid.
JOONIS 8. NAP ARHITEKTUUR KOOS MOODULITEGA (MUDEL)
NAP struktuuris ette nähtud metaandmete registreerimise teenus ja moodul on oma funktsionaalsuselt
väga väikese koormusega teenus ja moodul, kuid on kriitilise tähtsusega nii transpordis olevate
dokumentide valiidsuse kinnitamisel kui ka päringute modereerimisel. Samuti võimaldab see saata ja
vahendada kinnitusi näiteks kolmandatele osapooltele andmekomplektide teatavaks tegemise aja ja koha
kohta.
Samuti toetab nimetatud moodul statistika kogumist veoselehtede arvu kohta turul, mida täna ei koguta,
kuigi sellekohane otsus ja protseduur peaksid alles saama kokku lepitud.
4.3. NAPIS TÖÖDELDAVAD ANDMED
Info ja dokumendid, mida saab eFTI NAP kaudu pärida ja vahendada, on aga siiski esialgu piiratud
“õigusnormidega ette nähtud teabega” (määruse artikli 2 lõikes 1 nimetatud normides sätestatud
teavitamisnõuete ulatuses).
Samuti on sellest tulenevalt oluline arvestada, et eFTI keskkonnad sisaldavad ka muud infot, mis ei kuulu
eFTI määruse järgi teabevahetuse hulka, näiteks kaupade tellimuste, vedude ajakava ja planeerimise,
sõiduki asukoha, juhi kontaktide jm infot. Analüüsis keskendutakse eFTI määruse järgi kohaldatavatele
andmete päringutele NAP kaudu, jättes välja muu andmestiku vahetamise.
Oluline on meeles pidada, et eFTI mõistes on eFTI andmeteks vaid need andmed, mida peab pädevale
asutusele õigusaktide raames esitama, kuid selle sisse ei kuulu andmed, mida samadel tänastel
dokumentidel kasutatakse kaubaveol äriandmetena. Üheks selliseks näiteks on CMR andmed, kus osa
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
35
informatsioonist ning kogu dokumendi olemasolu on kontrollimisele kuuluv, kuid andmekomplekti täies
ulatuses eFTI andmekomplektina selgelt käesoleva analüüsi koostamise ajal veel piiritletud ei ole. Seega
tuleb meeles pidada, et eFTI määruse esemeline kohaldumisala on piiratud ja ka maanteetranspordis ei ole
eFTI andmekomplekt üks-ühele kattuv näiteks eCMRi andmekoosseisuga.
NAP andmevahetuses on kesksel kohal algsed kaubaveodokumentide koosseisud ( sh eCMR) ning eFTI
andmekogumid ja alamhulgad, mida on võimalik eFTI NAP kaudu pädevatel asutustel pärida.
Kuivõrd igal pädeval asutusel on oma kontrollitavad andmehulgad ja vaid osadel juhtudel on järel evalve
teostamiseks vajalik esitada/pärida kogu dokumentatsioon, siis tuleb eristada infovahetuses eCMR
täisandmeid ning eFTI andmeid, mis ei kattu. Samuti hoiavad ettevõtted eFTI platvormidel ka muid vedude,
kauba, tellimuste ja teenustega seotud andmeid, mis ei kuulu ametiasutustele esitamisele. Ühtlasi on eFTI
platvormidel tulevikus ka andmeid, mida võidakse vahetada teiste eFTI platvormidega otse ilma NAPi
läbimata.
JOONIS 9. eFTI PLATVORMI ANDMETE ÜLDMUDEL ECMR ANDMETE LÄHIVAATES
eCMR andmestikust osa on eFTI andmed, keskkond sisaldab muid eFTI andmeid peale eCMR andmete ning
muid mitte-eFTI andmeid, sh riiklike registritega liidestatud või neist päritud andmeid, muud transpordi,
veo ja kauba andmeid, teenuse infot.
Infovahetuse arhitektuur andmete vahetamisel eFTI platvormide, NAP ja pädevate asutuste vahel toimub
ainult eFTI andmete kontekstis. NAP ei vaheta ega päri muid andmeid peale eFTI andmete ning seda nii
siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
36
JOONIS 10. ECMR ANDMETE KÄTTESAADAVUS eFTI NAP RAKENDAMISE KONTEKSTIS
Lisaks on andmete vahetuses olulisel kohal indekseerimiseks tarvilik metaandmete komplekt, mis sisaldab
identifitseerimistunnuseid sidumaks omavahel andmekomplekti ja veovahendi (veduk ja treiler) ning lisab
loodavale andmekomplektile unikaalse lingi viitega andmekomplekti asukohale ja unikaalse
dokumentatsiooni tunnuse. Dokumentatsiooni tunnus on vajalik hilisemateks päringuteks.
Nimetatud andmekomplekt osaleb veo ja veoselehe metaandmete ehk unikaalsete identifikaatorite
registreerimise ehk veoselehe indekseerimise ning indeksi sulgemise funktsionaalsuses ning toetab
pädevate asutuste toetab päringute teostamist NAP kaudu.
JOONIS 11. E-VEOSELEHE JA TRANSPORDI KOHTA INDEKSEERITAVATE METAANDMETE ÜLDMUDEL
Käesoleva analüüsi koostamise hetkel ei ole otsustatud, millise täpse tehnoloogia või protsessiga tunnused
luuakse, milliselt nende infot eFTI platvormi ja NAP vahel vahetatakse, ning millise ajatempli või
usaldusteenuse raamistikuga eelistatult need märgistatakse.
Tehnoloogiliselt on juba teada, et indekseerimise protseduur NAPis on väga vähesemahuline ning sisaldab
vaid väga üksikute unikaalsete identifikaatorite (URL/URI, auto number, treileri number) infot. Sellist
metaandmete indekseerimist saab teha kas NAP või CAP ning maksimaalse ulatuse andmete nö.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
37
valmispanekust saab teha eFTI platvorm. Eraldi teenuse loomine või teenuse pidamine väljaspool eFTI
platvorme või NAPe ei ole asjakohane.
Kuivõrd elektroonilised andmekomplektid peegeldavad ka juriidilisi toiminguid, n t CMR puhul
veolepinguga seotud tehinguid, otsuseid ja sündmusi, sh ka allkirjastamisi, siis peab NAP saama kontrollida,
kas dokumendid/andmekomplekt on nõuetekohaselt allkirjastatud. Milline saab olema täpne sellekohane
tehnoloogiline lahendus või millised koostalitlusvõimelised raamistikud selleks sobivad, ei ole veel
otsustatud, kuid vajadus on teadvustatud ning lahendusvõimalused on kaardistamisel.
4.4. NAP FUNKTSIONAALSED NÕUDED
Alljärgnevalt on esitatud kõige tõenäolisem NAP funktsionaalsuse kirjeldus, kus NAP registreerib (ehk
indekseerib) aktiveeritud veoselehe, vahendab päringuid ning registreerib veoselehe
lõppemise/deaktiveerimise. Kirjeldatav protsess ei ole ametlik eFTI dokumentatsiooni osa, kuid on osaliselt
kattuv DIGINNO-Proto, osaliselt e-veoselehe kasutuselevõtu analüüsis kirjeldatud protsessiga 12.
TABEL 1. NAP FUNKTSIONAALSED NÕUDED
NÕUE SISU
F1 Veoselehe aktiveerimise protsessis veoselehe metaandmete registreerimine ehk indekseerimine 76
F2 Veo lõppemisel veoselehe deaktiveerimise protsessis veoselehe indeksi deaktiveerimine
F3 Pädevate asutuste päringu töötlemine eFTI platvormilt andmete pärimi seks
F4 Pädevate asutuste päringu töötlemine päringu edastamiseks teisele NAPile (NAPide võrgustikku)
F5 Teiselt NAPilt tuleva päringu töötlemine eFTI platvormile mineva päringu ja selle vastuse suunamiseks
F6 Päringute voo logi pidamine
F7 Kasutajate rollide haldus ja ligipääsude korraldamine
F8 Delegeeritud päringu autoriseerimine
F1. Veoselehe aktiveerimise protsess:
• Kui veole luuakse e-veoseleht või eCMR, registreerib eFTI teenusepakkuja kõik veo ja kauba
andmed, seob osapoolte infovoo omavahel;
• kui e-veoseleht on eFTI platvormil algatatud või moodustatud, omistatakse andmekomplektile
unikaalne ID ehk e-veoselehe rahvusvaheline number13;
• samuti omistatakse sellele unikaalne URL/URI aadress ehk link
dokumentatsiooni/andmekomplekti asukohale;
• kui e-veoselehel on olemas kauba saatja ja vedaja allkiri, kinnitatakse veoseleht ning aktiveeritakse
alanud vedu osapoolte jaoks;
• sellega samaaegselt algatatakse e-veoselehe aktiveerimine, milleks on vajalik e-veoselehe ja veo
metaandmed (auto ja haagise number, andmekomplekti unikaalse ID14 ja moodustatud
andmekomplekti URL/URI aadress) moodustamine koos tehniliste andmetega dokumendi
moodustamise kohta;
76 Indekseerimise toimingu täpne protsess ja olemus on eFTI määruse kontekstis alles täpsustamisel
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
38
• järgmiseks esitab eFTI platvorm päringu dokumendi registreerimiseks ning indekseerimiseks
indeksregistris või juurdepääsupunktis/CAPis/NAPis. Toimingut mida võib tinglikult nimetada ka
“metaandmete publitseerimiseks (ingl k publishing)“. Seejuures on oluline märkida, et dokument
registreeritakse aktiveerituks, kuid dokumenti ennast, vastavalt ka eFTI määruse nõuetele,
juurdepääsupunkti ega muudesse süsteemidesse eFTI keskkonnast mujale ei edastata;
• vajadusel lisatakse dokumendile ligipääsu või õiguste informatsioon.
• NAP, kinnitades esitatava andmete asukohalingi ja unikaalse ID valiidsust, kinnitab dokumendi
indekseerimise koos omapoolse digi- ja ajatempli lisamisega, võimalik, et väljastab unikaalse
indekseerimise numbri/kinnitusel ning registreerib selle oma logis.
F2. Veoselehe deaktiveerimise protsess:
• Olukorras, kus vedu on lõppenud ning e-veoseleht kuulub eFTI platvormil lõpetamisele, osaleb NAP
veoselehe deaktiveerimises;
• veoselehe lõpetamise järel jääb NAP arhiivi märge vastava e-veoselehe registreerimise ajalooga,
kusjuures URL/URI link deaktiveeritakse võimalik, et mingiks ajaks peab lehe link jääma
järelevalvetoiminguteks aktiivseks;
• salvestatakse statistika registreeritud vedude hulga, samuti päringute arvu jm andmete kohta;
• vedude statistika kogumiseks NAP ilmselt ei rakendata.
F3. Pädevate asutuste poolt tuleva päringu vahenduse, andmete pärimine eFTI platvormilt ja andmete
edastamine/välja näitamine riigiasutustele:
• NAP valideerib talle tulnud päringu, mis saab olla ainult kas oma riigi pädevatelt asutustelt, teiste
riikide pädevatelt asutustelt või teistelt NAPidelt/CAPidelt;
• kui pöörduja (asutus) on identifitseeritud ja autoriseeritud ning tal on õigus pärida e -veoselehe
andmeid, edastatakse talle indeksi kaudu link, mis viitab andmete algallikale e-veoselehe teenuse
omaniku juures;
• NAP on siin ka ligipääsuõiguste delegeerija eFTI platvormi suunal;
F4. Pädeva asutuse päringu vahendus ja suunamine teisele NAPile
• Kui indeksregistri tuvastab NAP, et veoseleht ei ole siseriiklikult registreeritud, suunab NAP päringu
teistele NAPidele ehk NAP võrgustikule
• Selleks lisab NAP päringule kaasa tunnused, mis kinnitavad tema päringu päritolu ja esindusõigust,
• Saanud teiselt NAPilt vastuse andmekomplekti asukoha osas vahendab NAP päringut pädevale
asutusele
• NAP tagastab teise riigi NAPile ka logiandmed päringu kohta.
F5. Päringu edastus teistele NAPidele ja päringu vastuse vahendus teistelt NAPidelt:
• Päring, mis tuleb teiste riikide pädevatelt asutustelt, saab eeldatavalt tulla vaid teise riigi NAP
kaudu,
• Sissetulev päring tuleb NAP poolt töödelda,
• Indeksregistri abil tuvastab NAP, kas otsitav veoseleht on sama NAP juures indekseeritud ,
• Kui on, vahendab NAP tellimuse teise riigi NAPile.
F6. Päringute voo logi pidamine
• iga andmepäring (selle päritolu, aeg ja muu asjassepuutuv logi info 19) fikseeritakse andmelogis
sündmusena, kuid vahetatava veodokumendi sisu NAP ei talleta.
F7. Kasutajate rollide haldus ja ligipääsude korraldamine
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
39
• Kasutajagruppidena on NAPis ja sellega seotult ette nähtud rollipõhiseid kasutajaid, mis kasutavad
NAP keskkonda läbi oma infosüsteemide masin-masin põhiselt.
• Kuigi indekseerimise platvormile on võimalik luua ka spetsiaalne teenindus-UI (vajadusel nt
eesti.ee kaudu kasutatav teenus).
• Teine kasutajate grupp on programsed kasutajad nagu näiteks x-tee teenusetest tulevaid päringuid
ja võimalikud välised osapooled, mis ei võimalda x-tee liidestust.
• Päringute esitamine ja andmekomplekti loomine ja uuendamine toimub iga osapoole enda
infosüsteemis või selleks loodud avaliku veebikeskkonna kaudu.
• Veodokumentide kontrollimise või päringute vaates toimub andmevahetus kahes jaos - esimene
päring valideerib pärija, tuvastab andmete allika (eFTI teenusepakkuja) ning edastab veose
dokumendi indeksi, mille alusel suunatakse päring andmete algallikale eFTI teenuse pakkuja juures,
kes edastab veose andmed.
F8. Delegeeritud päringu autoriseerimine
• NAP teeb oma päringuid tehnilises mõistes delegeeritud õigustes, seda pädeva asutuse nimel ning
selle kaudu autoriseerides enda päringud eFTI platvormide ja teiste riikide NAPide suunal.
• NAP teeb ka teiste riikide NAPide nimel päringuid siseriiklike eFTI platvormide suunal kuivõrd see
väldib vajadust autoriseerida kõiki erinevaid NAPe eFTI platvormidel.
NAP saab võimaldada pädeva asutuse esindajal teostada eFTI platvormide kaudu nähtavaks tehtud
elektroonilise kaubaveoinfo kontrolli kas distantsilt või olukorras, kus sõiduk on juba peatatud. Juhul, kui
veok on peatatud, peab eFTI määruse järgi olema võimalik e-veoselehte ja eFTI andmeid infosüsteemide
kaudu kontrollida ja esitada ka veoki juhil elektrooniliselt oma seadme kaudu.
Olukorras, kus e-veoselehele ja ka muule andmekomplektile on eFTI määruse järgi ette nähtud unikaalne
elektrooniline indentifitseerimisühendus/link (unique identifying link, URL/URI või unikaalne tunnus)77, siis
aktuaalne on ka küsimus e-veoselehtedele ja andmekomplektidele mitte ainult siseriiklikult vaid ka
rahvusvaheliselt unikaalse ID numbri andmise ja ka nende numbrite aktiveerimise ja registreerimise
küsimus.
Millises ulatuses hakkab NAP e-veoselehtede moodustamise/aktiveerimise protsessis nende
registreerimise (ehk indekseerimisega) ning e-veoselehtede lõpetamisel/deaktiveerimisel
aktiivsusperioodi lõpetamisel indeksregistri jaoks dokumendile identifikaatoreid või templeid ise looma, ei
ole käesoleva analüüsi koostamise perioodil lõplikult ei otsustatud ega kinnitatud. Seega võiks Eesti
seisukohast NAPi üheks funktsiooniks olla ka unikaalsete andmekomplektide seerianumbrite
genereerimine või nende registreerimine või eFTI platvormil moodustatud numbri kinnitamine ja
aktiveerimine olukorras, kus unikaalse numbri ja unikaalse lingi genereerivad eFTI platvormid. Mõlemal
juhul peab NAP indeksregistrit koos korrektse digitaalse ajatempli süsteemiga.
NAP kaudu on võimalik teiste riikide NAPidel juurdepääsupunktidel dokumendi olemasolu pärida ja seda
kinnitada vähemate etappidena kui eFTI platvormidele otsepäringuid tehes. NAP võimaldab kontrollida
dokumentatsiooni olemasolu infot ka ilma eFTI platvormilt kogu dokumentatsiooni küsimata ning saada
kinnituse dokumentide olemasolu kohta ka näiteks juhul kui eFTI platvorm ei ole mingil põhjusel ajutiselt
tehniliselt kättesaadav.
77 Vt eFTI määrus artikkel 4, punkt 3
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
40
JOONIS 12. NAP FUNKTSIONAALSUS KOGU E-VEOSELEHE ELUTSÜKLI KONTEKSTIS (ALLIKAS: DIGILOGISTIKA KESKUS)
4.5. NAP RISTFUNKSTIONAALSED (MITTEFUNKTSIONAALSE)D NÕUDED
Kuivõrd NAP on päringuvahenduskeskkond eFTI platvormide ja pädevate asutuste infosüsteemide ning
teiste NAPide vahel ning seetõttu laienevad sellele lisaks funktsionaalsetele nõuetele ka eFTI laiema
andmevahetuse keskkonna arhitektuuri nõuded.
Toodud ristfunktsionaalsed (mittefunktsionaalsed) nõuded katavad võtmenõuded, mis rakenduksid
loodavale NAPile. Tulenevalt sellest, milline asutus või organisatsioon saab olema NAPi “omanikuks”,
kehtestab see asutus nõuded NAP arendamiseks ja käitlemiseks ulatuses, mis on võimalik väljaspool
digiriigi ja eFTI nõuete konteksti ja nõudeid. NAPi mittefunktsionaalsetest nõuetest kõige kriitilisemad on
koostalitlusvõime, käideldavuse ja turvalisuse nõuded.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
41
JOONIS 13. eFTI ARHITEKTUURI JA RISTFUNKTSIONAALSETE (MITTEFUNKTSIONAALSETE) NÕUETE KATEGOORIAD
(ALLIKAS: DTLF)78
TABEL 2. NAP RISTFUNTKSIONAALSED EHK MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED
NÕUE SISU
MF1. Arhitektuursed • NAP on tehnoloogiliselt ühendatud ja liidestatud pädevate asutustega üle x -
nõuded tee.
• NAP on tehnoloogiliselt ühendatud eFTI platvormidega üle x -tee (Eestis x-
tee, mujal muu avaliku võtme PKI lahendus) või API ühenduse, ka vajadusel
või võimalusel plokiahela liidestusega juhul kui selline kokku lepitakse
MF2. Andmevahetus e • NAP on ehitatud printsiibil, et eFTI andmevahetuse struktuur on hajus ehk
struktuur tsentraalseid andmevahetuse mudeleid ei teki ning lähtutakse põhimõttest,
et andmed on püsivalt kättesaadavad eFTI platvormidel .
• NAP on ühendatud eFTI platvormidega viisil, mis võimaldab neilt võtta vastu
veodokumentide indekseerimise teadet.
• NAP on ühendatud eFTI platvormidega viisil, mis võimaldab indekseeritud
linki avada ning seda pädeva asutuse infosüsteemi edastada või
seadme/töövahendi ekraanil kuvada.
• NAP on ühendatud teiste NAPide võrgustikuga kokkulepitud rahvusvahelise
koosvõime mehhanismide kaudu.
MF3. Ligipääs andmetele • NAP vahendab enda kaudu delegeeritud päringuid pädeva telt asutustelt
ning teeb seda kinnitatud autentimismehhanismide kaudu.
MF4. Koostoime, • NAP peab tagama teiste süsteemidega koostoimelise arhitektuuri.
koostalitlusvõime
MF5. Kasutajate • NAP autoriseerib ainult erinevaid infosüsteeme.
identifitseerimine ja • NAPil ei ole eeldatavalt kasutajaliidest ning seega ta erakasutajaid ei
autentimine identifitseeri ega autoriseeri.
78 DTLF, eFTI arhitektuur, l ahenduste disaini kategooriad
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
42
MF6. Ligipääsud • Masin-masin ligipääsud on korraldatud oAuth 79 lahendusega.
MF7. Tõendid ja logid • NAP peab suutma logida läbinud päringud ja nende päritolu.
MF8. Andmeturvalisus, • NAP andmevahetus peab olema tagatud viisil, mis ei võimalda päringutesse
küberturvalisus ega logidesse autentimata ligi pääseda.
MF9. Andmemudel , • NAP peab töötama eFTI andmemudelitega ning suutma neid töödelda.
semantika • eCMR veoselehe andmete vahendamiseks tuleb arvesse võtta ka UNCEFACT
standardeid.
MF10. Üldised muud IT • NAP peab infotehnoloogiliste nõuete poolest vastama riigi teenuse nõuetele
nõuded või riigile teenust pakkuvate infosüsteemi nõuetele.
MF11. Muud • NAP peab olema üles ehitatud maksimaalselt jätkusuutlikul moel.
ristfunktsionaalsed • NAP peab olema laiendatav mitmetele ja täiendavatele talle
nõuded programmeeritud päringute vahendamiseks.
Olulisimad digiriigi funktsionaalsuse80 nõuded NAP aspektist lähtuvalt on toodud alljärgnevas tabelis.
TABEL 3. OLULISIMAD DIGIRIIGI RISTFUNKTSIONAALSUSE NÕUDED
NÕUE SISU
Arendus • Rakenduse arenduses ei kasutata programmeerimiskeeli, mis pole Top 25 TIOBE
indeksis.
• Kõikide arendamisel kasutatavate komponentide (rakenduse, andmebaasi,
kolmanda osapoole omad) eluea lõpp (inglise k End-of-Life, EOL) ei tohi teadaolevalt
olla vähem kui 5 aastat.
Rakendamine • Vastavalt rakenduse olemusele ja riskianalüüsile rakendada meetmed määratud
ohuedetabelites 81 (Top 10) tekstides antud soovituste järgimiseks.
Arhitektuur: • Hajusa infosüsteemi teenused saavad teiste teenuste komponentidega suhelda
andmevahetus ilma, et peaks tekitama omaenda kasutajasessioone.
• Rakenduse tehnilised komponendid logivad korrelatsiooni ID'd või genereerivad
selle ise. Korrelatsiooni ID'd saadetakse iga edasise päringuga kaasa.
• Kaaluda kasutajasessioonides JWT ja oAuthi kasutamist.
• Seansi identifikaator peab olema piisava pikkusega, juhuslik ja unikaalne kogu
aktiivse seansi jooksul.
• Kasutajaliides ja teenuse funktsionaalsus on loogiliselt eristatud kihid ja suhtlevad
üle API. Äriloogilised tehnilised komponendid on kasutatavad erinevate
kasutajaliideste poolt.
79 oAuth 2.0. l a hendus, https://oauth.net/2/
80 Di giriigi ri stfunktsionaalsuse nõuded, LINK ja LINK
81 OWASP ohuedetabelid, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
43
Arhitektuur: • Rakenduse tehnilised komponendid kaitsevad iseennast ja valideerivad nende poole
autentimine pöördunud kasutaja või tehnilise teenuse õiguseid.
• Kasutajate autentimine käib läbi RIA TARA82 .
• Kui autentimine on soovituslikult tsentraalne, siis autoriseerimine on rakenduste
enda tagada.
• Rakendus ei tohi luua uut identiteedisüsteemi. Tuleb tugineda olemasolevatele
riiklikele (ID-kaart) või põhiliste operatsioonisüsteemide indentiteedisüsteemidele.
Kvaliteet • Süsteemi funktsionaalne ulatus on defineeritud ja dokumenteeritud selgesõnaliste
kasutuslugudega.
• Nimetatud kasutuslood peavad olema toote ärilises dokumentatsioonis.
Turvalisus: logi • Rakenduse tarkvara tööd logitakse ning audit-logi talletatakse rakendusest ning
selle baasist eraldi.
Turvalisus • URL ei tohi sisaldada isikuandmeid või sessioonivõtit.
• Kui ei ole määratud teisiti, peab rakendus olema kasutatav ISKE klassile K2T2S2
vastavate süsteemide loomisel.
• Kasutaja või rakenduste (sealhulgas ka enda omade) sisendit kontrollitakse ja
puhastatakse rakenduse poolel vastu rakenduse enda siseseid ootuseid.
• Krüptoalgoritmide ja räsifunktsioonide kasutamisel tuleb järgida RIA veebilehel
avaldatud krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringu värskeimas versioonis
toodud soovitusi ja põhimõtteid.
• Rakenduse tehnilised komponendid suhtlevad omavahel üle TLS/SSL'i.
Andmed • Andmete kustutamine ei tohi kustutada tegelikke kirjeid andmebaasist, välja
arvatud, kui kirjed pole mittefunktsionaalsed, ehk ei oma ärilist seost.
Tehnilised nõuded peaksid vastama ka ISO/EIC 25020:201183 toote ja andmekvaliteedi nõuetele, et tagada
NAP lõplik tootekvaliteet.
Need nõuded on järgmised:
• Funktsionaalsusega seotud nõuded (sobivus, õigsus, koostalitlusvõime, turvalisus, funktsionaalne
vastavus),
• Töökindlus (küpsus, tõrketaluvus, taastuvus, töökindluse vastavus),
• Kasutuskõlblikkus (arusaadavus, õpitavus, käsitsetavus; meeldivus, kasutuskõlblikkuse vastavus),
• Tõhusus (ajaline käitumine, ressursikasutus, tõhususe vastavus),
• Hooldatavus (analüüsitavus, muudetavas, stabiilsus, testitavus, hooldatavuse vastavus),
• Porditavus (sobitatavus, installeeritavus, koosoluvõime, vahetatavus, porditavuse vastavus).
82 Ri i gi a utentimisteenus, RIA TARA, LINK
83 ISO/EIC 2501:2011 s ta ndard
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
44
4.6. NAPI INFOVAHETUSE ARHITEKTUURI VÕIMALIKUD ERINEVUSED
SÕLTUVALT OMANIKUST
Sõltumata teenuse omanikust (erasektor või avalik sektor) või riigi poolt pakutava teenuse puhul asutusest,
kus teenus asub, funktsioneerib NAP samadel alustel sisaldades veo ja veodokumendi metaandmete
indekseerimise teenust ja otsingu teenust.
Erinevused ühendustes eFTI platvormidega võib olla erisus ainult olukorras, kus NAPile lisaks on
ettevõtetevahelise ja eFTI platvormide omavahelise liidestamise jaoks turul opereerimas ka CAP.
eFTI platvormide liidestus NAPiga ei välista eFTI platvormide muid liidestusi, sh nende omavahelisi liidestusi.
NAP eFTI platvormide omavahelist andmevahetust ei korralda ega vahenda.
Sellisel juhul võivad eFTI platvormid olla liidestatud kas otse NAP külge või CAP külge. Kui eFTI platvormid
(osa või kõik neist) on liidestatud CAP külge, siis toimub neisse päringute tegemine CAP vahendusel, kuid
liidestus on sellisel juhul NAP jaoks ühetaoline.
Arhitektuur 1: Kui on loodud riiklik juurdepääsupunkt (NAP), on eFTI keskkonnad andmete edastamiseks
ühendatud NAPiga.
JOONIS 14. NAP KLASSIKALINE ARHITEKTUUR
Arhitektuur 2: Kui on loodud nii riiklik juurdepääsupunkt (NAP) ja turul/loodud ka ühine
juurdepääsupunkt (CAP), on osa keskkondi liidestatud CAPiga ning NAP kaudu liikuv päring võib toimuda
kas otse eFTI platvormile või CAPile, mis omakorda eFTI platvormilt andmeid vahetab.
CAP ise NAP rolli ei täida ehk teiste riikide suunal toimub päring igal juhul NAP kaudu.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
45
JOONIS 15. NAP ARHITEKTUUR OLUKORRAS, KUI NAP ON ERASEKTORI OMANDIS JA VAHETAB KOGU CMR
ANDMESTIKKU
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
46
4.7. X-TEE EHK EESTI E-RIIGI STRUKTUURI KASUTUS
Eesti x-tee võimaldab NAP funktsionaalsust ja mittefunktsionaalseid nõuded rakendada kõige edukamalt
just x-tee kaudu. Kuivõrd x-tee pakub PKI (public key infrastucture) 84 struktuuri, on see ka ühtlasi
struktuurselt sarnane teistes riikides NAP toimimise võimaliku struktuuriga.
Eesti riigisiseselt oleks NAPiga x-tee kaudu liidestatud kõik pädevate asutuste asjassepuutuvad teenused
või infosüsteemid ning samuti osa eFTI platvormidest. X-tee serverite ja teenuste asukohad on näidatud
järgmisel joonisel (tähistatud x-tee/x-road ikooniga):
JOONIS 16. X-TEE RAKENDAMINE EFTI JA NAP INFOVAHETUSE ARHITEKTUURIS
4.8. EIDAS JA AUTENTIMISTEENUS NAP STRUKTUURIS
Vastavalt eIDAS määrusele peab ELi liikmesriik, mis kasutab oma residentide identimiseks avalikus võrgus
oma rakendustes kõrgema ja/või märkimisväärse tagatistasemega autentimisvahendeid, lubama alates
29.09.2018 ELi teiste liikmesriikide residentidel autentida end oma rakendusinfosüsteemides nende riikide
sama või kõrgema vähemalt sama kõrge tagatistasemega autentimisvahenditega vastavalt sellele, millist
autentimise tagatistaset nõuab see rakendusinfosüsteem, kuhu autenditakse.
ELi liikmesriikide madala tagatistasemega autentimisvahendite tunnustamine on jäetud liikmesriikidele
vabatahtlikuks. Nende tunnustamisel lubatakse neid kasutade s autentida ainult sellistesse
rakendusinfosüsteemidesse, mis nõuavad just seda taset.
Määratlemata tagatistasemega autentimisvahendite kasutamist määrus ei reglementeeri ja nende
kasutamise otsustamine on jäetud iga liikmesriigi pädevusse.
84 SCOOP projekt, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
47
Väliste kasutajate autentimiseks kasutatava autentimislahenduse tagatistasemena peab üldjuhul
kasutama eIDAS määruses 910/2014 kirjeldatud tagatistasemeid: „kõrge“ ja „märkimisväärne“.
Põhjendatud vajaduse olemasolul võib autentimisel kasutada ka "madala" ja "määratlemata"
tagatistasemega autentimislahendusi.
Kasutajate identifitseerimine ja autentimine, milleks eIDAS on kasutuses, saab NAP keskkonnas toimuma
ainult pädevate asutuste infosüsteemides ja eFTI platvormides.
Eestis ei ole eIDAS siiski samuti NAP puhul kasutuses vaid kasutatakse vaid siseriiklikku TARA rakendust.
TARA on küll üle-euroopalise eIDAS autentimisvõrgustiku osa, kuid rahvusvahelist taset pädeva asutuse
päringu käivitamiseks tarvis ei ole.
NAPi töösse eIDAS otseselt ei puutu, sest NAP tasandil toimub ainult masin-masin liidestus. Küll aga peab
NAP olema võimeline autoriseerimise kaudu tagama, et päringud on teostatud autoriseeritud
infosüsteemide ja isikute poolt. Sellises mehhanismis on eIDAS asjakohane, välja arvatud juhul kui NAPile
peaks mingil põhjusel tehtama kasutajaliides, mida analüüsi teostajad tänases faasis ette ei näe (Vt ka
joonis 7).
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
48
NAPI JA EFTI RAHVUSVAHELINE KONTEKST
Selleks, et välja töötada parimad toimivad arhitektuuri ja infovahetuse lahendused, on algatatud ja EL poolt
rahastatud mitu projekti ning koostöövõrgustikku, mis nende projektidega jooksvalt tegelevad.
Ükski Euroopa riik ei ole käesoleva analüüsi koostamise perioodil veel eFTI määruse kontekstis vajalikku
juurdepääsupunkti välja arendanud, kuigi seotuna DTLF vastavasisulise tööga on kasvav hulk riike selle
teemal rohkem kaasa mõtlema hakanud.
5.1. ÜLDISED SUUNDUMUSED
Mitmed Euroopa riigid on alustanud tööd eFTI määrusest tuleneva keskkonna ettevalmistusteks oodates
enne otsuste tegemist siiski eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktide täpsustusi. Üha rohkem riike on
kaalumas ka võimalust juurdepääsupunkti rakendamiseks kuivõrd alternatiivid ilma NAPita piiriülest
infovahetust korraldada on osutumas keerulisemaks kui alguses arvatud või sellekohaste heade lahenduse
arendus ei ole veel tehnoloogiliselt või turuvalmiduse osas piisavalt kaugel, et neid võiks üle kõikide eFTI
partnerite andmevahetuse koheselt rakendada.
Kuna Euroopa Komisjoni poolsed täpsustatud nõuded eFTI teenustele on alles koostamisel ning lähtuda
saab olukorrast, et NAP on igal juhul vabatahtlik, mitte kohustuslik, saavad liikmesriigid keskenduda
olukorra analüüsimisele ning hindamisele, millised võiksid olla NAP rakendamise võimalused, aga ka
alternatiivid. Lisaks on võimalik teha ettevalmistusi otsusteks, mis määravad vastutava organisatsioonid,
kelle ülesandeks saab olema loodava riikidevahelise andmevahetuse korraldamine ning riigis tegutsevate
eFTI teenusepakkujate ning riiklikku järelevalvet teostavate pädevate asutuste juurdepääsu tagamine
elektroonilisele kaubaveoinfole. Samuti rahaliste vahendite planeerimise võimalikeks arendustöödeks
2024 ja 2025.aastal.
Euroopa Liidu riikides domineerib seega nii riiklike vastavate arenduste, otsuste kui NAP arenduste
planeerimises analüüsiv, kuid tehniliselt äraootav seisukoht. Otsuste ja diskussiooni aluseks eFTI määruse
rakendusaktide valmimisjärguga seotud tegevused, DTLF töögruppide töö ja sisu ning nende jaoks
tehtavate ettevalmistuste käigus kogutavast ja jagatavast kasulikust analüütilisest materjalist, uuringutest,
analüüsidest.
Õiguskeskkonna osas ei ole ükski riik täna NAP loomiseks siseriiklikku õigust loonud, oodatakse eFTI
delegeeritud ja rakendusakte. Samas on riikidel tekkinud valmidus leida vahendeid ja kompetentsi eFTI
andmevahetuse piiriüleseks korraldamiseks maksimaalselt ühiseks planeerimiseks ja välja mõtlemiseks,
kuigi teostus saab ilmselt igas riigis olema hilisemas faasis kohalik.
On üsna vähe tõenäoline, et piiriüleselt võiks tekkida suuremad ühised juurdepääsupunktid, kuigi selles
osas on arutlused ja projektid proovinud sisendit anda ja lahendusi protüüpida. Küll aga võivad tekkida
väikesemad, regionaalsed või veoliigi-kesksed teenused, mis erinevate riikide pädevaid asutusi
teenindavad. Piiriülene avaliku sektori asutuste liidestamine erasektori teenustega vajab veel
tehnoloogilist progressi ja juriidilist keskkonda, et see saaks toimida sujuvalt.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
49
5.2. DIGINNO, DIGINNO-PROTO JA DINNOCAP: BALTIKUMI, POOLA JA
SKANDINAAVIA ECMR INDEKSEERIMISE PROTOTÜÜP
Baltikumi ja Skandinaavia valdkondlikuks koostööprojektiks on DIGINNO 85 ning DINNOCAP 86 ning nendega
seotud arendusprojekt DIGINNO-Proto87.
Baltikumi ja Põhjala riikide partnerite koostööprojektina on püütud mudeldada NAP -ide omavahelise
võrgustiku toimimist lähtudes eesmärgist ja eFTI põhimõttest, et ei veoselehtede ega muud transpordiinfo
hoiavad ja vahendavad eFTI platvormid.
2019-2020 aastal planeeriti, arendati ja testiti Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas piiriülest eCMR indekseerimise
prototüüpi, mis on oma olemuselt ja arhitektuurilt NAPide võrgustik (network of access points). 2021.
aastal arendati platvormi edasi ning ühtlasi viidi läbi täiendavad analüüsid võimalike edasiarenduste osas 88.
Lahenduse raames planeeriti ja testiti infovahetuse ja osapoolte andmevahetuse arhitektuuri ja testiti
andmete liikumise toimimist, osapoolte koostööd.
JOONIS 17. PIIRIÜLESE E-VEOSELEHE (eCMR) INDEKSREGISTRITE VÕRGUSTIKU ARHITEKTUURI MUDEL (ALLIKAS:
DINNOCAP PROJEKTI DOKUMENTATSIOON)
5.3. EL SUUREMAD PROJEKTID: FEDERATED JA FENIX
eFTI rakendamise ettevalmistamiseks, sh. maanteekaubaveo dokumentide digitaliseerimiseks on
erinevates Euroopa riikides algatatud ühisprojekte, neist kaks olulisimat koostööprojekti on Connecting
Europe Facility (CEF) rahastusel läbiviidavad FEDeRATED89 ja FENIX90.
Nii FEDeRATED kui FENIX projektide aluseks on eeltöö eFTI-le üleminekuks. Vaatluse all on tänased
lahendused, puudu olevad elemendid, täna kasutatav transpordidokumentide andmestik ja eFTI andmestik.
Teenuste ja tulevaste platvormide nõudeid vaadeldakse laiemalt, kogu võimaliku andmevahetuse ulatuses,
mis on vajalik paberipõhise logistika asendamiseks digitaalsega. Mõlemad projektid on sisendiks DTLF tööle
85 DIGINNO projekt, LINK
86 DINNOCAP projekt, LINK
87 DIGINNO-Proto projekt, LINK
88 DINNOCAP eCMR i ndekseerimise prototüübi testimise aruanne, LINK
89 FEDeRATED projekt, LINK
90 FENIX projekt, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
50
ja toetavad sisulises diskussioonis eFTI rakendusaktide kavandamist ja tehnoloogilise koostalituse
lahenduste välja mõtlemist. Projektide juhtpartnerid osalevad ka DTLF’i komisjonide töös.
FEDeRATED projekti eesmärk on jõuda koostöö kaudu järeldusele, kuidas viia ellu erinevatest
platvormidest koosnev võrgustik, kus kasutaja (ettevõte või asutus) jaoks luua liidestuste (API-de) võrgustik,
kus iga osapool saab valida soovitud platvormi ja jagada andmeid teiste kasutajatega teadmata, millist
platvormi kasutab teine osapool. Andmete jagamine ja koostalitlusvõime nõuab erinevate valikute ja
kokkulepete tegemist. Üks projekti eeldatavaid tulemusi on ka sisend võimalikuks piirüleseks
andmevahetuseks ja riikide päringute vahendamiseks, sh leidmine, kuidas juurdepääsupunktide või sarnast
lahendust pakkuvate muude teenuste võrgustik võiks tulevikus toimida. Projekti p artneriteks on 15
ettevõtet kuuest Euroopa riigist, sh Soome, Holland ja Luksemburg, kellega neist on Eestil tihedam koostöö.
Eesti on projektis vaatleja staatusega.
FEDeRATED projektis teostatakse 23 alamtegevust (nö living-lab’i) erinevate partnerite lahenduste
testimisel ja ühendamisel. Tegevused viiakse läbi 2022-2023 aastatel ning nende õppetunnid peaksid
samuti oma kogemuse ja parimate praktikate kogumise kaudu olema eFTI määruse rakendamise sisendiks.
Projektil on mitmeid eesmärke seoses eFTI võimal iku rakendamise soovitustega, sh ka osade
andmevahetuslahenduste testimise roll.
JOONIS 18. FEDeRATED ARENDUSPLAAN 2019 – 2023 (ALLIKAS: FEDERATED PROJEKT)
FENIX on teine CEF rahastusega projekt, mis keskendub samuti transpordidokumentide digitaliseerimisele
ja platvormide omavahelisele ühendamisele üle-euroopalises transpordikoridoride (TEN-T) võrgustikus.
Projekt on lühema kestusega ning lõppeb märtsis 2022.
FENIX eesmärk on töötada välja kontseptsioon ja ühendused üle-euroopalise teenusepakkujate võrgustiku
ühendamiseks ning andmete jagamiseks kauba saatjate, logistikateenuste pakkujate, veoettevõtete,
kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste vahel ning pakkuda koostalitlusvõimet mis tahes üksikute
olemasolevate ja tulevaste platvormide vahel ning see ühendab platvorme nö connector lahendusega.
FENIXi idee pärineb Euroopa Komisjoni digitaalse transpordi ja logistika foorumi (DTLF) tööst ja soovitustest,
et luua elujõuline platvormide võrgustik ettevõtete ja ametiasutuste (B2A) ni ng ettevõtete vaheliseks (B2B)
andmevahetuseks.
FENIX ja FEDeRATED projektide olulisimatest seisukohtadest ja tegevustest on võimalik ülevaade saada
projektide veebilehtedel ning juba avaldatud projekti etappide järeldusdokumentide kaudu. Projektide
oluliseks projekti esimese kahe tegevusaasta sisu avavaks raportiks on aga 2021 kevadel avaldatud nn
2019-2020 milestone report91 , mis sisaldab muuhulgas ülevaadet sisendist, mis projekt on andnud DTLF’ile
ja Euroopa Komisjonile eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktide koostamiseks.
91 FEDeRATED projekti 2019-2020 peer-review milestone report, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
51
5.4. BENELUXI ÜHENDUSE eCMR PROJEKT
Holland, Belgia ja Luxemburg on ühiselt algatanud koostööprojekti92 ning pikendanud seda algse tähtajaga
võrreldes 2025.aastani 93, eeltöö ja koostanud analüüsi, kas ja milliselt võiks eCMR platvormidelt päringuid
teostada. Benelux’i projekt on saanud alguse vajadusest kõikidelt oma regiooni erinevate riikide teenustelt
päringuid teostada ning eesmärgiks on panna alus lahendusele, kuidas riiklikule järelevalvele luua üks kanal,
mille kaudu teostada kontrolli liikluses olevatele veokitele. Projekt algatati eesmärgiga välja töötada
lahendus, mis võimaldaks ametiasutuste päringuid kolme riigi eCMR teenusepakkujate informatsiooni
saamiseks.
5.5. MADALMAAD EHK BENELUX RIIKIDE SISERIIKLIKUD ARENGUD
Benelux riikides on käesoleva uuringu koostamise perioodil peamisteks veoselehe ja eFTI andmevahetuse
eestvedajateks Holland ja Luksemburg.
Holland on nii FEDeRATED projektis kui ka DTLF teises alamgrupis (SubGroup 2) võrdlemisi tugeva rolliga
oma seisukohtade eest seismisel ning nende seisukohtade jõustamisel. Seejuures on neil suur kogemus
just ettevõtetevahelise infovahetuse korraldamise ning oma riigile info vastuvõtmisega, kuid vähesem
kogemus piiriülese infovahetuse ning e-valitsemise töövahendite, sh eIDAS lahendustega.
Hollandis on samas kasutusel uudne ning omapärast autentimise lahendust iShare, mis on kohalikuks
lisafunktsioonidega eIDAS node’iks, kuivõrd eIDd riik Hollandis ei paku.
Luksemburgis on märkimisväärseks välja pakutavaks lahenduseks Authority OneApp, mille keskseks
fookuseks on keskse juurdepääsuliidese katsetamine pädevatele asutustele. Projektis on selged
arhitektuursed ja tehnilised ühisjooned NAP siseriikliku kasutuse funktsionaalsusega.
Hollandi eestvedamisel on aga algatatud diskussioon plokiahela-põhise lahenduse rakendamiseks ning
soov seda Benelux eCMR projektis piloteerida on just Hollandi eest vedada.
Belgia on teinud samme Benelux koostöö koordineerimisel ning tasakaalu loomisel. Samas on riik
äraootaval seisukohal eFTI täiendatud nõuete osas ning on seetõttu peamiseks kohalike pilootide
pidurdajaks eesmärgiga saada rohkem infot, et siis efektiivsemalt juba tõenäolisemaid lahendusi testida.
5.6. SKANDINAAVIA: SOOME
Skandinaavia riigid on eFTI määrusesse seni suhtunud üsna erinevalt. Soome on neis kõi ge kaugemale
jõudnud (vt allpool). Rootsi, Norra ja Taani ei ole riiklikul tasemel NAPi osas seni veel samme astunud ja on
väljendanud seisukohta, et vajavad täiendavat infot seoses NAPide oodatava funktsionaalsuse ja rolli osas
ning ühtlasi hindavad otsuste tegemisel ka Euroopa Komisjoni eFTI määruse rakendusakte. Samas on ka
neis riikides käimas projekte, mille eesmärk on paberivaba kaubaveo arendamine.
Soomes on Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi viidud transpordi
digitaliseerimise valdkondlik uuring ja koostatud riikliku “Logistika digitaliseerimise strateegia 94 ”, mis
sätestab riigi tegevussuunad ja eesmärgid kuni aastani 2032. Strateegia koostamine viidi läbi ajavahemikus
08.2019 - 10.2020 ning lisaks sellele loodi töörühm eFTI määruse rakendamiseks vajalike meetmete
kaardistamiseks ja riikliku juurdepääsupunkti ettepanekute esitamiseks valitsusele. Tehtud on ettepanek
anda NAPi välja töötamine95 üleriigilise liikluse juhtimise keskuse FinTraffic96 haldusesse.
92 Projekti algatuse otsus, LINK
93 Benelux ministrite komitee, LINK
94 Tra ns pordi ja Kommunikatsiooniministeerium (2020), Logistika Digitaliseerimise strateegia, LINK
95 eFTI-asetuksen tilennekatsaus, LINK
96 Fi nnTrafic - LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
52
Töörühm 97 koosneb transpordi- ja kommunikatsiooni-, sise-, justiits, sotsiaal ja tervishoiu-, välis- ja
kaitseministeeriumi ja muude riiklike ametite esindajatest ning selle eesmärkideks on:
• töötada välja riiklik eFTI rakendamise kava;
• toetada Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevust infosüsteemides muudatuste
teostamisel;
• toetada Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumit vajalike siseriiklike seadusandlike aktide
muudatuste väljatöötamisel;
• koostada ülevaade ja toetada sidusrühmade vajadusi lähtuvalt eFTI määruse rakendamisest.
Nimetatud töörühma tegevusperioodiks on 2020-2022 ning tänaseks on Soome valitsusele esitatud
ettepanekud, mille kohaselt läheks loodava NAP (rahvuslik juurdepääsupunkt) käesoleva otsyse pinnalt
Finntraffic OY haldusse ja selleks vajalike lahenduse hanked viib läbi Traficom. Tänaseks ei ole veel
kinnitatud eFTI-NAP arhitektuur ning selleks oodatakse ära Euroopa Komisjoni määruse täiendused.
Esialgne rahaline hinnang Soome loodava NAP välja arendamiseks vajaminevate vahendite osas on 1-5 mln
eurot. Ühistel aruteludel Soome töörühma liikmetega on püstitatud muuhulgas küsimus, kas Eesti ja Soome
võiksid ühiselt luua eFTI määruse kohase rahvusliku juurdepääsupunkti ning Soome seisukoht on olnud
selles osas positiivne. Seega tuleks senisest enam pöörata tähelepanu kahe riigi ministeeriumite vahelisele
koostööle, kaaluda ühise töörühma loomist ja selle tegevuse kaasrahastamist kummagi riigi vahenditest.
Soome lähtus eelarve hinnangut andes peamiselt rahvusvaheliste maanteevedude dokumentatsiooni
andmetest (eCMR) ning hinnangu 5-kordne erinevus tuleneb asjaolust, et detailseid nõudeid eFTI
teenustele alles koostatakse, mistõttu ei saa täna hinnata arenduste mahtu täpsemalt.
Soomega on juba täna erinevaid koostööprojekte käimas, mistõttu on ministeeriumil tõenäoliselt hea seda
head praktikat jätkata.
5.7. SKANDINAAVIA: ROOTSI
Rootsi on äraootaval seisukohal, kuigi on 2022 aasta algusest üles näidanud suuremat riigipoolset huvi eFTI
rakendamise planeerimisel. Rootsi ettevõtted, erialaliidud ja uurimisinstituutide kogukond on samas juba
eeltööd teinud ja DTLF töös aktiivselt osalenud. Riigiasutused on alustanud aktiivset NAP võimaliku loomise
diskussiooni.
5.8. SKANDINAAVIA: TAANI
Taani on passiivsel seisukohal, kuigi oli aktiivne pigem eFTI määruse planeerimise ja õigusakti
ettevalmistamise perioodil. Taani esindajad ja ettevõtted on samas integreeritud võrdlemisi piiratult, aga
efektiivselt rakendatud siseriiklikku eCRM rakendamisesse.
5.9. BALTIKUMI TEISED RIIGID: LÄTI JA LEEDU
Leedus on juba aastaid kehtinud kord, mille kohaselt kõik maanteekaubaveo saatekirjad on tulnud esitada
Maksuametile läbi selleks loodud veebikeskkonna. Nii on otsustatud jätkata senist praktikat ja NAP luuakse
samuti Maksuameti infosüsteemi lisaarendusena ja selleks on eraldatud 2 mln €.
Leedus on eCMR’i eestvedaja infoettevõtteid ühendav organisatsioon Infobalt 98 , kes teeb aktiivselt
koostööd lisaks Euroopa Liidule ka kolmandate riikidega nagu Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan. Tihedad
97 Töörühm: LINK
98 Infobalt, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
53
sidemed on ka Venemaa (Kaliningrad) ja Valgevenega, kuid tänane pingeline poliitiline olukord pärsib seda
koostööd tugevalt.
Läti on lähiriikidest kõige passiivsem ja hetkel äraootaval seisukohal. Lätis on eCMR logistika
digitaliseerimise teemalise diskussiooni erasektori-poolseks eestvedajaks Läti IT ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Liit (LIKTA)99 , kuid riiklikult on otsustatud, et elektroonilise andmevahetuse
tagab riigi poolt Läti Tele- ja Raadiokeskus100 , mis haldab riiklikku andmekeskust (Eesti RIA analoog).
Seejuures ei ole NAP väljaarendamise osas otsust tehtud, kuid Transpordiministeerium kaardistab aktiivselt
võimaliku NAPi vajadust, võimalusi ja võimalikku maksumust.
5.10. POOLA
Poola on eCMR ja NAP ettevalmistava tööna osalenud DIGINNO, DIGINNO-Proto ja DINNOCAP projektides
ning sealne seisukoht on äraootav seoses eFTI nõete ettevalmistusega. Avaliku- ja erasektori kogukond on
samas pooldanud plokiahela tehnoloogiat, seda ka eeskätt siseriiklikus andmevahetuses.
5.11. SAKSAMAA
Saksamaa on käesoleva uuringu perioodil jõustanud CMR konventsiooni lisa 101 ning on sellega seoses
lähemal e-veoselehtede digitaliseerimisele ja eFTI rakendamisele kui varasemalt on arvatud.
Saksamaal on rakendatud on ÜRO nõuete alusel 102 täiendava juurdepääsupunkt ohtlike kaupade
transpordi dokumentidele, mis võimaldab kasutada elektroonilist dokumentatsiooni olukorras kui see on
füüsilisele dokumendile vastav. Selleks on loodud DGTINA võrgustik 103 , mis erinevate liitunud riikide vahel
standardiseerimist ja võrgustamist toetab.
Ühtlasi on Saksamaa uuendanud transpordi valdkonna eest vastutava ministeeriumi 104 struktuuri, et olla
transpordi digitaliseerimiseks paremini valmis.
5.12. PRANTSUSMAA
Prantsusmaa on, nagu mitmed teised suuremad riigid, äraootaval seisukohal seoses eFTI täpsemate
nõuetega. Käesoleva uuringu perioodil on Prantsusmaa esindajad olnud samas väga aktiivse d just
andmemudelite ja andmevahetuse reeglite koostamise juures.
5.13. EL IDANAABRUSRIIGID
Euroopa Liidu poliitika kaubavedude digitaliseerimisel on suunatud eelkõige transpordikoridoride
efektiivistamisele ning keskkonna mõju vähendamisele kuid digitaalne logi stika loob palju võimalusi ka
riikliku ja tollijärelevalve tõhustamiseks ning ühiskondliku turvalisuse tagamiseks. Euroopa Liidul on suur
mõju ka lähiriikidele ja nii on lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele eFTI initsiatiivi kaasatud ka Balkani ja Kesk-
Aasia riigid, samuti Ukraina, Norra ning ühisprojektide kaudu on kaasatud ka Valgevene ja Venemaa.
Osad EL-i mitte kuuluvad Lääne-Balkani riigid on alustanud eFTI määrusest tulenevate nõuete
rakendamist eesmärgiga tagada multimodaalsete vedude informatsiooni jagamine Euroopa Liiduga
99 LIKTA, LINK
100 La tvi an State Radio a nd Television Center, LINK
101 ÜRO konventsiooni lisaprotokoll ning s elle ra kendamise veebileht, LINK
102 UNECE, LINK
103 Ohtl i ke kaupade transpordiinfo võrgustik, LINK
104 Federal Mi nistry for Digital and Tra nsport, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
54
samadel alustel. Ühtse organisatsiooni Transport Community 105 eestvedamisel on Euroopa Liiduga
sõlminud kokkuleppe Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro
ja Serbia Vabariik ning selle kohaselt on nad kohustunud tagama TEN-T üld- ja põhivõrkude arendamise
Lääne-Balkani riikides ja integreerida need järk-järgult Euroopa Liiduga. On koostatud “Säästva ja aruka
liikuvuse Strateegia”, mis seab Lääne-Balkanil keskkonnasõbralike transpordiliikide, nagu raudtee,
siseveetransport ja lähimerevedu, kasutamise ja arendamise eesmärgid, saavutamaks kliimaneutraalse
transpordi. Koostatud strateegia keskendub lühi- ja keskpika mõjuga otsustele ning peamiste meetmetena
nähakse ette transpordi digitaliseerimist ja multimodaalsete vedude osakaalu suurendamist läbi
paberivaba kaubaveo, mis loodetakse saavutada 2030-ks aastaks.
EL idapartnerlusriikide arengud on erinevad. Olulisimaks regionaalset tööd pakkus EU4Digital projekt106 ,
mis keskendus eCMR rakendamisele idapartnerlusriikides. Projekti raames valmis ka analüüs “Digitaalse
kaubaveo korraldamiseks ja andmete jagamiseks standardiseeritud kujul riikide vahel” 107 . Analüüs kirjeldab
riikide valmisolekut ja protsessi üleminekul paberipõhiselt kaubaveolt digitaalsetele veodokumentidele.
Selles pööratakse suurt tähelepanu muuhulgas ka tolliprotseduuridele, kaubavahetuse maksevõimalustele
ning multimodaalsetele vedudele.
Kõige suuremat huvi ja ka praktilist kaasatust on olnud Ukrainaga, mis oli ka 2020 DIGINNO-Proto projektis
testimises osaleja. Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia ja Moldova on üles näidanud huvi eCMR piirülese
kasutuse ja nähtavuse lahenduste rakendamiseks kui see süsteemselt UNECE raamistikus või eFTI
raamistikus EL välispiiri-üleselt võimalikuks osutub.
Valgevene ja Venemaa on olnud valdkonnas huvipooltena aktiivselt kaasas, Venemaa Kaliningradi
piirkonna partnerid olid ka DINNOCAP projektis vaatlejad ja assotsieerunud partnerid, kuid nende riikide
ambitsioonid ning nende kaasamine projektidesse või koostööarenduste planeerimisse on käesoleva
aruande koostamise ja esitamise ajaks katkestatud.
105 Tra ns port Community: LINK
106 Eu4Di gital, LINK
107 EU For Di gital projekti a nalüüs, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
55
EESTI RIIGI KESKSE NAPI OMANDIVORMI VÕIMALIKUD
ALTERNATIIVID
Käesolev peatükk käsitleb kuut töö lähteülesandes etteantud stsenaariumi ning nende analüüsi. Töö
teostamise hetkel on Euroopa Komisjoni täpsemad juhised veel selgumisel ja eFTI rakendusakte ei ole vastu
võetud, puuduvad lõplikud nõuded NAPi funktsionaalsuse osas. Samuti ei ole selge, millised eFTI määrusest
tulenevad tingimused ja kohustused liikmesriikidele seatakse. Siiski ei mõjuta eelnevalt mainitu töö
teostajale teadaolevalt järgnevat analüüsi NAPi omandivormide (alternatiivide) osas.
NAPi võimalike alternatiividena vaadeldakse käesoleva analüüsi raames alljärgnevaid stsenaariumeid:
• Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis;
• Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena;
• Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis;
• Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis;
• Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis, nö PPP variant;
• Alternatiiv 6: keskne NAP puudub.
Järgnevas peatükis on vaadeldud iga stsenaariumi rakendamisega kaasnevaid aspekte lähemalt SWOT
analüüsi abil. SWOT on analüüsimeetod, mis aitab kirjeldada ettevõtte/toote/teenuse vms hetkeolukorda
vaadeldes järgmisi nelja aspekti:
• Tugevused (strengths) – sisemist päritolu toetavad tegurid;
• nõrkused (weaknesses) – sisemist päritolu kahjustavad tegurid;
• võimalused (opportunities) – välist päritolu toetavad tegurid;
• ohud (threats) – välist päritolu kahjustavad tegurid.
Seejuures on tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud esitatud NAPi teenuse omaniku ja
teenusepakkuja/operaatori seisukohalt.
Kui NAP on erasektori omandis, on sisemiseks keskkonnaks NAPi haldava ettevõtte siseküsimused.
Väliskeskkonnana käsitletakse sellisel juhul siseriiklikku ja rahvusvahelist õigusruumi ja riikide ülest
koostööd seoses NAPi loomise/haldamisega.
Kui NAP on avaliku sektori omandis, on sisemiseks keskkonnaks eelkõige NAPi haldava asutuse
organisatsioonilised eripärad, siseriiklik õigus ja riikide ülene koostöö (juhul kui NAP luuakse koostöös
teiste riikidega). Väliskeskkonnana käsitletakse sel juhul rahvusvahelist ja EL õigust, erasektori toimimist,
eFTi platvormidega seotud arenguid ja teistes riikides toimuvaid üldisi arenguid seoses NAPi loomisega.
Stsenaariumite üleselt on SWOT analüüsis eristatud majanduslikke, õiguslikke, tehnoloogilisi, operatiivseid
ja sidusgruppidega koostööd puudutavaid tegureid, et anda esmane hinnang alternatiivide potentsiaalile.
Igal alternatiivil ei pruugi kõikide nimetatud kriteeriumide osas tugevusi, nõrkusi, ohte ja võimalusi esineda
ning see ei ole ka eesmärgiks. Tuuakse välja asjaolud, mis iga alternatiivi juures on olulised ja eristavad seda
alternatiivi teistest.
Majanduslike komponentide puhul (täpsem finantsanalüüs on toodud eraldi peatükis) on arvestanud, et
NAPi teenuse tulu saab tulla eFTI platvormidelt, riigile oleks teenus tasuta. Ka täna on riigile Waybilleri ja
teiste sarnaste platvormide kasutamine tasuta ja püsikuludeta.
Kuna eFTI keskkondadel lasub kohustus andmed kättesaadavaks teha, siis NAPi kasutamine selleks aitab
eFTI keskkondadel kulusid pigem kokku hoida. Vastasel korral peaks eFTI keskkond tagama andmete
kättesaadavuse kõikide pädevate asutustega, mis võib tähendada erine vate tehnoloogiliste arenduste
tegemist, mis kokkuvõttes osutub kallimaks. Kuna pädevatele asutustele peab olema andmed
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
56
kättesaadavaks tehtud, ning täna sarnase teenuse eest tasu ei küsita, siis see ei anna alust arvamaks, et
riigilt on võimalik selle kohustuse täitmise eest tasu küsida.
Oluline on välja tuua, et on mõned ohud ja võimalused, mida töö teostaja näeb, et kehtivad kõikide
alternatiivide osas. Järgmised ohud võiksid esineda kõikide alternatiivide puhul:
a) Andmete turvalisuse risk. Olenemata sellest, millises omandis loodav NAP on, tuleb tagada
andmete turvalisus. Võib ennustada, et teatud nõuded turvalisusele kehtestatakse ka Euroopa
üleselt, nii et neid tuleb igal juhul jälgida.
b) Turvalisuse ja muude potentsiaalsete nõuete/standarditega, mida NAPile võidakse kehtestada,
tuleb tähele panna, et kui kehtestatakse nõuded, millele NAPi teenuse pakkuja peab vastama, siis
peab olema kirjeldatud ja paika pandud ka järelevalve mehhanismid, mis nende nõuete täitmist
kontrollivad. Järelevalve ülesande täitmine jääb suure tõenäosusega riigi kanda.
c) Oht asendustoimingute puudumiseks (plaan B, juhul kui teenus lakkab töötamast). Kuna
esmajärjekorras on NAPi vaja riigi vaates elektrooniliselt veosedokumentide kontrolli teostamise
kohustuse täitmiseks, siis tegemist on funktsionaalsusega, mis ei saa mingil perioodil mitte töötada.
See tähendab, et riik peab läbi mõtlema iga alternatiivi juhul maandamistegevused riskile, et NAPi
töös esineb tehnoloogilisi tõrkeid ja dokumente ei ole võimalik läbi NAPi pärida.
d) Oht, et osa funktsionaalsusest võib ettevõtete jaoks tasuliseks saada. Kuna kogu transpordi
valdkond teeb alles esimesi samme digitaliseerimise suunas, siis tuleb arvestada, et see vajab
vahendeid investeeringutest. Seega tuleb arvestada võimalusega, kus nt eFTI platvormide
kasutamine on ettevõtjatele kallis, mistõttu otsustatakse andmeid mitte digitaliseerida. Kuigi eFTI
määrus kohustab eFTI teenuseosutajaid tagama pädevatele asutustele “vahetu juurdepääsu,
millega ei kaasne mingeid makse ega tasusid, õigusnormidega ette nähtud teabele”108, ei keela see
juurdepääsutasude või litsentsitasude kehtestamist muudele turuosalistele ja/või muule teabele.
e) Õigusliku alareguleerimise oht: kui NAPi kasutamine ei muutu vähemalt mingis osas
kohustuslikuks, võivad mõned turuosalised, sh suuremad eFTI teenuseosutajad, jätkata “suletud”
eFTI teenuste pakkumist (vrd erinevate mobiiltelefoni laadijate uputus, millest pääsemiseks oli vaja
EL nõuet, et kõiki selliseid seadmeid peab olema võimalik laadida standardse Micro-USB juhtmega).
f) Õigusliku ülereguleerimise oht: kui NAPi teenusele või teenusepakkujale või teenusele
juurdepääsuks seatakse liiga karmid nõuded, võib see oluliselt takistada hästi toimiva ja
mitmekülgse NAPi loomise võimaluse realiseerimist.
Võimalused, mis eksisteerivad kõikide stsenaariumite puhul:
a) Olenemata NAPi omandivormist on funktsionaalsuse ja arenduseks vajaliku sisendi tervikvaate
saavutamiseks võimalik lõppkasutajate ja riigi esindajate kaasamine. Näeme, et koostöös sündinud
lahendused aitavad paremini arvestada kõikide asjaoludega.
b) NAPi väljaarendamine on eelduseks, et kogu transpordi valdkond liiguks kiiremini digitaliseerimise
suunas.
c) Multifunktsionaalse NAPi loomise võimalus: kui õigusliku ülereguleerimise oht ei realiseeru, võib
võimalikuks osutuda ühte teenusesse või vähemalt ühe teenuseosutaja portfelli koondada
erinevad eFTI NAPid (sh eFTI määruses ette nähtud NAP ja vabatahtlik eCMR NAP). See võimaldaks
vähendada iga üksikteenuse osutamise kulu (kuna teenuseosutaja üldkulud jaguneksid suurema
teenuste portfelli peale) ning soodustada eFTI teenuste laiemat kasutuselevõttu (kuna iga
teenusega liituja saaks “kauba peale” ka juurdepääsu kõigile teistele samasse portfelli kuuluvatele
teenustele). Hetkel toetab seda võimalust nii asjaolu, et eCMR protokoll jätab menetluste
kokkuleppimise õiguse veolepingu täitmisest huvitatud isikutele kui see, et eFTI määruse
108 eFTI määrus, a rt 10 l g 1 p c
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
57
esemeline kohaldamisala on piiratud vaid õigusnormidega ette nähtud teabe pädevatele
asutustele kättesaadavaks tegemisega.
Ükskõik millise etteantud stsenaariumi korral tuleb lähtuda olukorrasteeldusest, kus et veoselehe NAPi
teenus on ÜKS teenus kogu portfellisvaid osa suuremast teenute portfellist. Käesolev analüüs keskendub
ainult maanteetranspordi veoselehe päringute tegemisele, mistõttu ei pruugi analüüsi järeldused olla
samad, kui teenuspaketti vaadata laiemalt, nt kõikide veoseliikide lõikes ja lisateenuste lõikes, mida NAP
võib pakkuda.
6.1. ALTERNATIIV 1: NAP ON ERASEKTORI OMANDIS
Nimetatud alternatiivi järgselt on NAP eraalgatuslik teenusepakkuja, kes peab tagama turul võrdse
kohtlemise, läbipaistvuse ja neutraalsuse teenuste osutamisel. Teenus arendatakse välja ettevõtte poolt
hangitud vahenditega ning selle jätkusuutlikkus tagatakse teenustasudega. Riik NAPi arendamisesse
rahaliselt ei panusta. Riik ei pruugi, aga võib läbi rahastuse (nt toetusmeetmed) toetada eFTI platvorme ja
nende kasutuselevõttu. NAPi loomiseks hetkel teadaolevalt toetusi planeeritud ei ole, küll aga on see
võimalik, kui otsustatakse NAPi erasektori omandivormi kasuks.
Riigi rolliks on EL määrustest tulenevalt kehtestada siseriiklik õigusraamistik. Riigil võib tekkida vajadus eFTI
platvormilt saadavate andmete konverteerimiseks riigile sobivasse formaati. Sellest tulenevalt oleks riigi
kohustus välja töötada (ja arendada) vahetusstandard andmete konverteerimiseks juhul kui eFTI määruse
delegeeritud ja rakendusaktid seda ei tee.
Eestis toimub peamine andmevahetus riigis X-tee vahendusel, seega oleks riigi huvi, et ka NAP toetaks X-
tee funktsionaalsust isegi erasektori omandis oleva NAP puhul ning andmevahetuses pädevate asutuste ja
NAP vahel.
NAPi teenus võib olla eFTI platvormidele tasuline. Küll võib riik kehtestada tasu piirmäärad 109. Seejuures ei
saa eFTI määruse alusel kehtestada riigiasutustele tasu päringute kohta. Alternatiiv iks tulu osas on
litsentsitasude rakendamine 110 . Antud alternatiivi juures on intervjueeritavate hinnangul üheks
võtmeküsimuseks ka see, kuidas NAPi kasutamine kohustuslikuks muuta. Üheks võimaluseks teenuse
jätkuvuse riski maandamisel on lepinguline trahv, kuid selle rakendamine iseenesest ei taga osapooltele
kaubaveo andmete kättesaadavust, juhul kui teenus lakkab töötamast.
Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile:
TABEL 4. ALTERNATIIV 1 „NAP ON ERASEKTORI OMANDIS“ SWOT ANALÜÜS
TUGEVUSED NÕRKUSED
Erasektori teenuseosutaja peamine tugevus on arendus- ja Tänases teadmises on kõige suuremaks nõrkuseks näha
reageerimiskiirus ja paindlikkus ja kohenemisvõime selget ärilist kasumlikkust. Ettevõtted osutavad
muudatuste tegemisel. Majandusmudel saab olla teenuseid juhul kui see toob neile tulu, mis tähendab,
paindlikum (erinevad rahastusallikas, sh nii teenustasud et turg peab olema valmis selle kinni maksma.
kui ka projektirahad). Teiste ettevõtetega tehtav koostöö Majanduslik:
on paindlikum. • Teenus peab olema kasumlik, vastasel juhul
Majanduslik: puudub motivatsioon teenuse osutamiseks
• erasektor pakub teenust kuluefektiivsemalt • Teenuse kasutamine saab olema osapooltele
(“oma raha mängus” tunnetus)
tõenäoliselt tasuline. Teenuse tasuliseks
• Toote omanikuna on tugevam motivatsioon muutumise korral ei pruugi aga ettevõtetel olla
teenust edasi arendada (ja seeläbi suuremat tulu huvi teenuse kasutamiseks (eriti juhul kui
teenida) teenus ei paku oodatavat lisandväärtust)
109 hi nnanguline a rvamus
110 hi nnanguline a rvamus
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
58
• Erasektoris on teenuse käivitamiseks ja • NAP võib küsida tasu eFTI platvormidelt,
pakkumiseks rohkem/ paindlikumalt kaasatavat mistõttu ei pruugi eFTI platvormid enda
inimressurssi andmeid soovida kuvada (saavad valida NAPi,
• Puudub vajadus riigihangete läbiviimiseks (hanke mis ei võta raha)
korraldamise ja läbiviimise protsess on pikk) • Ei ole kindlustatud, et saab kasutada riigi
toetavat rahastust teenuse väljaarendamiseks
Tehnoloogiline:
(toetuse taotlemine on konkurentsipõhine)
• Tehnoloogia või arenduse suuna kohendamine
“käigu pealt” • Edukas ärimudel eeldab tõenäoliselt
erasektorile pakutavaid atraktiivseid
• Kiiremad arendused võrreldes avaliku sektoriga
lisafunktsionaalsusi111 ja välisturult teenitavat
(agiilsus)
tulu (sarnaste kogemuste näitel)
Operatiivne: • Tõenäoliselt tuleb arvestada riiklikust
• Otsustuskiirus ja paindlikkus arenduseks vajalike järelevalvest tulenevate kuludega (auditid,
tegevuste korraldamisel raportid)
• Teenuste võimalik kiirem valmimine ja parem
kvaliteet võrreldes avaliku sektori poolt
pakutavatega (tuginedes sarnastele kogemustele)
Koostöö sidusgruppidega:
• Erasektori teenusepakkujal on lihtsam teiste
erasektori teenusepakkujatega koostööd teha (k.a
rahvusvaheline koostöö)
• Mitmete arenduspartnerite paindlikult kaasamise
võimalus
OHUD VÕIMALUSED
Majanduslik: Majanduslik:
• Lisafunktsionaalsused 112 võivad olla piiratud • Teenida tulu või pakkuda kasutajate ootustele
(arenduse soovija peab soovitava vastava täiendava lisandväärtusega teenust
funktsionaalsuse kinni maksma) • Kaasata paindlikult projektiraha enda või
• Investeering ei pruugi ennast ära tasuda, mistõttu arenduse finantseerimiseks
kujuneb teenusest jätkusuutmatu ärimudel • Hinna kujunduse paindlikkus - erasektor otsib
• Osutatava teenuse madalast marginalist tulenev täiendavad finantseerimise allikad (pakub
alafinantseeritus (jätkusuutmatu äriplaan) lisateenuseid erasektorile)
• Töökindluse tagamiseks võib riik luua Õiguslik:
paralleelsüsteemi (mis tähendab teatud hulgas • Riik saab reguleerida teenuse kasutamise
kulude dubleerimist) tasud
• Oht monopoolse seisundi tekkeks (riigi siseselt; • Riik saab kehtestada regulatsioonid, et tagada
euroopa üleselt on kindlasti konkurentsi) kasutajate võrdne kohtlemine
• Võib kaotada konkurentsis välismaistele • Riigil on võimalik kehtestada standardid ka
teenusepakkujatele erasektori pakutava teenuse puhul
Õiguslik: Operatiivne:
111 Nt a rua ndluse a utomatiseerimine pädevatele asutustele esitamiseks, erilubade kontroll, veolubade kajastamine, CO2 a rvestus,
l i iklusregistri andmed jne.
112 Si i n on mõeldud olukorda, kus tekib nö "baaspakett" (mis tuleneb otseselt eFTI mä äruse nõuetest), mis ei pruugi aga kõiki
os a poolte s oovitavaid funktsionaalsusi katta ja "lisafunktsionaalsused", mi da on võimalik pakkuda NAPi teenuse kaudu.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
59
• Riigipoolsete nõuete võimalik mitte- • Võimalus õppida teiste valdkondade (nt
realiseerimine (nt 2025.aasta augustiks ei ole panganduse ja erameditsiini) kogemustest
teenus väljaarendatud) • Eeldused efektiivse teenuse stabiilsele
• Välisriigist andmete kättesaamine võib olla arengule (erasektoril huvi pidevalt teenuse
keerulisem (võrreldes avali ku sektori omandis kvaliteeti tõsta ja seeläbi enam teenida)
oleva teenusega), kuigi teenuste ühilduvuse • Rahvusvaheline riikideülese teenuse
reeglite alusel sellist ohtu realiseeruda ei tohiks arendamise potentsiaal (võimalus)
• Teenuse pakkuja ei pruugi vastata riiklikele
Koostöö sidusgruppidega:
nõuetele
• Nimetatud stsenaariumi puhul on võimalus
• Nõuetele vastavuse problemaatika (Compliance ettevõtetest sidusgruppide vahetuma
rule) (suurtel turuosalistel) - andmete jagamine kaasatuse võimaldamine
erasektori teenusepakkujale võib olla
raskendatud
Tehnoloogiline:
• Mahust tulenev suur äririsk (ei suuda suurt mahtu
ära teenindada)
Operatiivne:
• Erasektori teenusepakkuja võib oma tegevuse
lõpetada (jätkusuutlikkus ei ole tagatud)
• Kasutajate ebakindlus teenuse turvalisuse osas
• Ei pruugi tagada lõppkasutajate võrdset
kohtlemist ja teenuse läbipaistvust
• Teenus võib hakata rändama eri riikide vahel
(andmete julgeolek)
• Teenusepakkuja huvid võivad kalduda teiste
ettevõtete suunas (oma ärihuvid)
• Kartus, et eraettevõttel De facto vastutuse
puudumine ja lahenduste väljatöötamine
võimalike esinevate probleemide korral
Oluliseks rakendusmärkuseks, mis välja toodi, on siiski riigile võtmeteenuse pakkumise puhul kohalduvad
erinõuded113 ning hankekohustus, mida on tarvis antud stsenaariumi puhul arvestada.
6.2. ALTERNATIIV 2: NAP ON RIIGI POOLT HANGITUD ERASEKTORI
TEENUSENA
Nimetatud alternatiivi järgselt on NAP eraalgatuslik teenusepakkuja, kes peab tagama turul võrdse
kohtlemise, läbipaistvuse ja neutraalsuse teenuste osutamisel. Teenuse turule toomine ja/või teenuse
pakkumine on sellisel juhul ühe võimalusena tagatud riigi poolt riigihanke kaudu.
Selle alternatiivi puhul on kaks võimalikku alastsenaariumi:
• Riik korraldab eeldatavalt hanke teenuse arendamiseks ja/või haldamiseks ja/või pidamiseks
kindlaks perioodiks.
• Riik delegeerib avaliku ülesande täitmise erasektori ettevõttele, tasudes teatud osas teenuse eest.
113 Ka ubandus-Tööstuskoda, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
60
Selle alternatiivi juures on oluline, et teenuse omanik ei ole riik, vaid erasektor ja riik maksab selle eest,
et teenust osutatakse erasektori poolt. Teenuse sisu ja tingimuste nõrkused on peamiselt sõltuvad hankija
võimekusest. Sarnast toimemudelit on kasutatud näiteks järgmiste teenuste puhul: eID
sertifitseerimisteenuste pakkumine SK ID Solutions poolt; avaliku teenuse hankega ostmine Tallinna linna
koolide haldusteenus, bussiootepaviljonide rajamine.
Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile:
TABEL 5. ALTERNATIIV 2 „NAP ON RIIGI POOLT HANGITUD ERASEKTORI TEENUSENA“ SWOT ANALÜÜS
TUGEVUSED NÕRKUSED
Majanduslik: Majanduslik:
• Kindel rahastusmudel • Jätkusuutlik ärimudel eeldab tõenäoliselt
• Riigihanke raames kujuneb hind optimaalseks, atraktiivsete lisafunktsionaalsuste pakkumist
sh saab määrata muud olulised nõuded erasektorile ja tulu teenimist välisturgudelt
• Teenuse stabiilne tagatus sh finantseeritus (sarnase kogemuse näitel)
• Tõenäoliselt tuleb arvestada riiklikust
Õiguslik:
järelvalvest tulenevate kuludega (auditid,
• Kindlad, kokkulepitud tingimused
raportid)
• Riigil tekib teatav kontroll tegevuse üle, saab
• Arendusteks vahendite leidmine
määrata tehnilised nõudeid jms (turvalisus,
problemaatiline (RES protsessi aeglus)
haldamine jne)
• Konkurentsi puudumine, teenus võib kalliks
• Riigi huvide tugev ja otsene esindatus nõuetena
osutada
Tehnoloogiline:
Õiguslik:
• Saab hankida innovatsiooni ja nõuda kõige
• Hanke võitja ei pruugi pakkuda kvaliteetseimat
uuemaid tehnoloogilisi lahendusi
teenust, lepingut ei ole võimalik lõpetada
• Arendus- ja tehnliliste nõuete fikseeritus riigile
(hankijate võimekus) 114
vajalikul tasemel
• Arendused kiired ja paindlikud (võrreldes Tehnoloogiline:
avaliku sektori asutuse omandiga) • Hanketingimused võivad olla kiirete arengute
kontekstis puudulikud või halvasti
Operatiivne: ettevalmistatud
• Senised kogemused toetavad: Riigil sarnase • Hanketingimused võivad välistada kõige
mudeli praktika olemas (nt SK ID)
kaasaegsema tehnoloogia kasutamise (juhul
• Teenusepakkujatel tekib õigustatud ootus kui hindamiskriteeriumiks on odavaim hind)
teenuse kvaliteetse pakkumise kohta
Operatiivne:
• Teenuse kvaliteedi tagamine läbi järelevalve
• Lähteülesande sisu ei pruugi vastata tegelikele
vajadustele (hankija võimekus)
• Arendusprotsess pikk (riigihankele kuluv aeg
võrreldes erasektoriga)
OHUD VÕIMALUSED
Majanduslik: Majanduslik:
• Hanketingimuste kirjeldamisel ei osata näha • Võimalus küsida teenustasu.
kõiki tingimusi ja hanke võitja küsib
Õiguslik:
lisatingimuste eest lisatasusid (hankija
• Tasude reguleerimine riigi poolt
võimekus)
114 Si i nkohal ei ole tegemist NAPi spetsiifilise probleemiga, va id üleüldiselt riigihangete korraldamise küsimusega.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
61
• Oht kaotada konkurentsis välismaistele • Turuosaliste kaitseks hinnakujunduse jaoks
teenusepakkujatele, kellel on õigus hankes piirmäär-hinna seadmine (riigile võimalus)
osaleda (kohalike ettevõtjate vajadused ei
Operatiivne:
pruugi saada parimal võimalikul moel
• Teenuse valmimise tagamine riigi jaoks
esindatud).
(erasektori enda initsiatiivist ei olda sõltuvad,
Õiguslik: teenus valmib nõuetele vastavalt)
• Ülereguleerituse oht (võrreldes erasektori • Võimalus õppida sarnastest kogemustest (vt
teenusepakkujaga) näited altpoolt)
• Hankijal keeruline tootearendus tulenevalt • Lisateenuste pakkumise võimalus lisaks
riiklikest piirangutest ja etteseatud hangitud skoobile, riigi poolt tagatud
finantspiiridest (hinnatõus või piirmääras teenusele lisaks täiendavate, seotud mugavus-
püsimine) või kvaliteediteenuste pakkumiseks,
Tehnoloogiline: paindlikumaks teenuse kasutamiseks vms.116
• Riik ei julge tellida kõige uuemat tehnoloogiat ja Koostöö sidusgruppidega:
võtta sellega potentsiaalseid riske • Kaasates lõppkasutajaid ja riigi esindajaid,
Operatiivne: tuleb tervikvaade
• Erasektori teenusepakkuja võib oma tegevuse • Riigiasutustel omavahel on lihtsam teenust
lõpetada (jätkusuutmatus) 115 puudutavates küsimustes suhelda (asjaajamise
• Võimalikud kaasnevad küberturvalisuse ohud, korraldus, teenuse tellija vajaduse
juhul kui arendaja/operaatori valik sõltub ainult kokkuleppimine)
hinnast (iga arendaja/operaator ei saa
kvalifitseeruda)
• Teenusepakkuja organi satsioonist tulenevad
ohud (ümberkujundamine, omandistruktuur,
omandi müük jms)
• Viivitused ja hanke vaidlustuse oht
• Oht jääda sõltuvusse hanke võitjast (iseärasused
arenduse teostamisel)
Koostöö sidusgruppidega:
• Riigihankes on kokkulepitud tingimused, kui
erasektori osapooli kaasatud pole, võib vaade
jääda mittetäielikuks, liigne riigikesksus
tingimuste koostamisel (risk, et teenus ei sisalda
ettevõtjatele vajalikke lisafunktsionaalsusi)
115 Tä htis on s üsteemi a rendada vi isil, mis lubab järgmisel hankeperioodil s eda üle a nda potentsiaalselt teisele teenuspakkujale.
116 Eel dusel, et hanke toote a rendamise/haldamise tingimused võimaldava d erasektoril (k.a teenusepakkujal) sinna peale muid
teenuseid a rendada. Küsimus ka riigiabist - kui riik maksab asja arendamise eest ja ettevõte teeb seda ise, s iis sellel ettevõttel
teki ks eelis sinna täiendava te arenduste tegemiseks.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
62
6.3. ALTERNATIIV 3: NAP ON AVALIKU SEKTORI ASUTUSE OMANDIS
Nimetatud stsenaariumi järgi on NAP riigiasutuse omanduses/avaliku teenusena. Siin on alternatiiviks:
• Riik on omanik, arendab, haldab ja hooldab ise;
• riik on omanik, arendus on sisse ostetud, haldab ise;
• riik on omanik, arendus ja haldus on osaliselt sisseostetud (nt kasutajatoe teenus).
Teenuse osutamise erinevate osade sisseostmise korral tuleb tagada, et teenuse osutamine oleks
jätkusuutlik, st riik peab olema piisavalt haldussuutlik, et varakult kuulutada välja uus hange ja tagada
üleminek teenusepakkujate vahel, sh tagada teenuse jätkusuutlikkus, kui hange peaks ebaõnnestuma.
Hetkel puudub selgus, mitu NAPi kokku luuakse117 , kuid intervjueeritute hinnangul ei tundu realistlik (ei
nähta vajadust), et riiklikult luuakse rohkem kui üks NAP. Riigi omandisse kuuluv NAP on enamike
intervjueeritute hinnangul kõige jätkusuutlikum ja ühtlasi kõige tõenäolisem alternatiiv. Kuna eFTI määrus
kohustab riike elektroonilisi veoselehti aktsepteerima, on avaliku suhte omandivormi puhul riigil rohkem
hoobasid teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Intervjueeritute hinnangul võivad avaliku sektori poolt pakutava teenuse puhul osutuda tähtsaks
poliitilised otsused ettevõtlusesse sekkumisel. Toodi välja ka see, et riik peaks pakkuma ainult neid
teenuseid, mis aitavad teenida riiklikke huve eelkõige sektorites, kus esineb turutõrge. 118 See tähendab, et
riik peaks võtma teenuse loomise oma vastutusele juhul, kui erasektoris puudub huvi teenuse pakkumiseks.
Samuti toodi välja, et riik ei saa kohustada erasektoril andmeid esitada teenuse kaudu, mis võib olla
ettevõtjatele tasuline. Siin on analoogia e-arvetega - jah, riik võib nõuda teatavaile kindlatele standarditele
vastavate e-arvete esitamist, aga riik ei saa nõuda, et ettevõtja kasutaks e-arvete esitamiseks teatava konkreetse
e-arve keskkonna teenuseid. See tähendab, et riik ei saa sundida eFTI platvorme ühinema konkreetse NAPi
teenuse pakkujaga. eFTI platvormidele jääb valikuvõimalus, millise NAPiga ühineda (kui üldse) ja kuidas
tema keskkonnas olevad andmed riigi pädevatele asutustele kättesaadavaks teha.
Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile:
TABEL 6. ALTERNATIIV 3 „NAP ON AVALIKU SEKTORI ASUTUSE OMANDIS“ SWOT ANALÜÜS
TUGEVUSED NÕRKUSED
Majanduslik: Majanduslik:
• Teenus ei pea olema kasumlik • Arendusteks vahendite leidmine
• Stabiilne eelarvestatud finantseerimine problemaatiline (RES protsessi aeglus)
• Ressurss konkureerib riigi tei ste tegevuste ja
Operatiivne:
vajadustega (midagi jääb teenuse pakkumise
• Usaldusväärsus ja turvalisus
tõttu riigil tegemata)
• Kontroll päringute protsessi üle
• Konkurentsi puudumine, teenus võib kalliks
• Ettevõtjate vaatest usaldusväärsem (võrreldes
osutada
erasektori teenusepakkujatega)
• Tuleb tõenäoliselt ainult 1 NAP Tehnoloogiline:
• Kogemus avaliku teenuse (taoliste teenuste) • Tehnoloogiline areng on kiirem kui riigi
osutamiseks (nt TARA mudel) planeerimisvõime
• Jätkusuutlikkuse tagamine (saab olla kohustus) Operatiivne:
• Teenuse stabiilsus • Teenusepakkujad vahetuvad, koodi os as ei ole
järjepidevust
117 eFTI ra kendusaktid ei ole töö teostamise hetkel veel va stu võetud.
118 Sa rnase teenusena toodi esile EMTA pa kutav Kütuse käitlemise a ndmekogu
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
63
• Riigile usaldusväärse teenuse tagamine riigi • Võtab rohkem aega (riigihanked;
seisukohast lähtuvalt eelarvestamine)
• Teenusepakkujatel tekib õigustatud ootus Koostöö sidusgruppidega:
teenuse kvaliteetse pakkumise kohta • Võimalik ettevõtetest partnerite keeruline
Koostöö sidusgruppidega: kaasamine arendusetappi
• Peamine päringute tegija on riik (eFTI NAPi
kontekstis), s eega s a avad riigiasutused kõige
l i htsamini oma va hel koos tööd teha (nt
a ndmebaaside kasutamisel)
• Riik saab juhtida paberivaba majandust
transpordisektoris. Turule antakse signaal, et
riik lahendab ettevõtjate eest ära paljud
probleemid, mis käivad kaasas
paberdokumentide kasutamisega.
OHUD VÕIMALUSED
Majanduslik: Majanduslik:
• Ei pruugi olla tagatud jooksev ja jätkuv • Saab küsida tasu (tavapäraselt on riigi
rahastus: ühekordse investeeringu oht teenused tasuta, osadele teenustele rakendub
• Võimalik alafinantseerimine ja jäik riigilõiv)
eelarvestamine • Lisarahastamine EL riikidele s uunatud
fondidest
Tehnoloogiline:
• NAPi Teenusepakkuja huvi puudus teenuse • Võimalus pakkuda teenust teistele riikidele
arendamise ja moderniseerimise vastu (riik ei (võrreldes teiste alternatiividega on riigil
saa arendustesse piisavalt sisendit) riigiga lihtsam suhelda).
• Võimalus teenuse müümiseks eraturule (nt
Operatiivne:
valitsuse vahetumisel)
• Hanketsükli üleminekul tekkivad või malikud
teenuse katkestused (perioodilisus) Operatiivne:
• Vedajatele võimalik ohumärk (liigne kontroll: • Merenduse raames sarnane kogemus juba
vt pt 4.7) olemas, mida saaks maanteetranspordi vaates
kasutada (võimalik ühildamispotentsiaal)
• Riigi motivatsioon ei pruugi olla piisav, et NAP
vastaks eraettevõtete vajadustele Koostöö sidusgruppidega:
• Ametnik pole omanik: isiklikud vahendid pole • Riigi ja erasektori teenused saaksid olla
mängus ristkasutatavad (nt riik arendab NAPi,
erasektor CAPi ja need pannakse koos
Koostöö sidusgruppidega:
toimima)
• Teenuse ülalpidamine ei pruugi olla
• Kui ka teiste riikide NAPid on riigi omandis, siis
ettevõtjate-keskne, klienditeenindus ja
on võimalus paremaid koostöösuhteid luua.
kliendisõbralikkus, kasutajamugavus
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
64
6.4. ALTERNATIIV 4: NAP ON AVALIKU SEKTORI ETTEVÕTTE OMANDIS
Nimetatud alternatiivis on NAP riigi omanduses oleva ettevõtte, nt Omniva, Operail, omanduses ja osutab
teenust neutraalse, võib-olla ka monopoolse seisundi kaudu. Igapäevasesse juhtimisse ja teenuse
osutamisesse riik ei sekku. Võrreldes esimese alternatiiviga tuleb riigil arvestada kuludega, mis tekivad
haldusteenuse pakkuja poolsest juhtimisest, riigipoolsest teenuse koordineerimisest ja riiklikust teenuse
järelvalvest.
Intervjueeritute arvates ei ole antud alternatiivi puhul NAPi toimeloogika seisukohalt suuri erinevusi
võrreldes avaliku sektori asutuse omandisse kuulumisega. Olulise küsimusena toodi intervjuudes välja see,
et kas ka riiklik AS saab teenuse loomise eest riigilt tasu küsida ja mis on riigi motivatsioon ettevõtluses
osaleda. Analüüsimeeskonna hinnangul on riigi omandis olev ettevõte võrdne tavapärase erasektori
ettevõttega oma teenuse tasustamisel, seega oleks ka sel lel alternatiivil sarnased tulu teenimise
võimalused kui alternatiiv 1 puhul. Siiski on vastavalt riigi osaluspoliitika põhimõtetele 119 riigi üldine suund
ja eesmärk osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust
huvist lähtuval eesmärgil, mis tulenevad valdkonna strateegilistest arengukavadest. Tulu teenimine
ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev
lisapõhimõte.
Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile:
TABEL 7. ALTERNATIIV 4 „NAP ON AVALIKU SEKTORI ETTEVÕTTE OMANDIS“ SWOT ANALÜÜS
TUGEVUSED NÕRKUSED
Operatiivne: Majanduslik:
• Kui on olemas juba piisavalt tugev riigi • Konkurentsi puudumine, teenus võib kalliks
osalusega ettevõtte (nt Operail), siis see on osutada
tugevus • Ka sellisel ettevõttel on kasumiootus, tasuvuse
• Riik saab läbi omanduse püstitada strateegilisi motivatsioon teenuse ülalpidamisest
eesmärke ja teenust juhtida (võrdluses • täna ei ole selge, et riigi ettevõtte kaudu
eraäriga, kus säärane võimalus puudub; teenuse osutamine oleks piisavalt
avaliku teenusena on samad tingimused) põhjendatud, lähtudes riigi osaluspoliitika
• Usaldus riigiettevõtte vastu on eelduslikult põhimõtetest.
suurem kui eraettevõtete puhul
• Eelmise stsenaariumiga võrreldes suurem
motivatsioon teenuse arendamiseks
OHUD VÕIMALUSED
Majanduslik: Majanduslik:
• Riik võib piirata rahastust või arendustegevust • Võimalus riigil tulu teenida (dividendid)
ja ettevõttel ei pruugi olla võimalusi täiendava • Saaks teenida teenuse müügist tulu
rahastuse leidmiseks. välisturgudelt
Tehnoloogiline: • Riigiametitel kohati piiratud ressursid:
• Teenusepakkuja huvi puudus teenuse võimalus kasutada teenuse pakkumiseks
arendamise ja moderniseerimise vastu riigiettevõtet
(võrreldes erasektori teenusepakkujaga) • Lisarahastamine EL riiki dele suunatud
fondidest
Operatiivne:
119 Os a luspoliitika põhimõtted: LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
65
• Ei pruugi olla konkreetse ettevõtte Operatiivne:
põhitegevus • Riigi nähtavuse suurendamine läbi paindliku
• Ettevõtjate vaates küsimused turutõrke teenuse pakkumise
olemasolust antud sektoris (kas riik peaks • Asutada asjakohane ainult seda teenust
sekkuma?) pakkuv riigiettevõte
• Riigi nõuete parim suunamine
6.5. ALTERNATIIV 5: NAP ON ERA- JA AVALIKU SEKTORI ÜHISOMANDIS
(PPP)
Nimetatud alternatiivis on NAP era- ja avaliku sektori poolt ühiselt rahastatud ja loodud teenus, kus
mõlemad osapooled panustavad nii rahaliselt kui ka muude ressurssidega. Antud alternatiivi puhul on
võimalik koostöö eri riikide, arendusettevõtete, investorite ja e-teenusepakkujatega. Sarnasteks näideteks
võib pidada riigi osalusega sihtasutusi, aga ka osaühinguid ja aktsiaseltse.
Intervjueeritute hinnangul on alternatiivi eeliseks võrreldes erasektori poolt pakutava teenusega see, et
kuna riigil on tulenevalt EL-i määrustest kohustus lahenduse pakkumiseks, siis ühisomandi korral saab riik
vahetult kontrollida nõuete täitmist. Antud alternatiivi kriitikana toodi eelkõige välja toimivate näidete
nappus. Samuti esines intervjuudel arvamus, et üldtendentsina tahab riik millegi finantseerimisel olla ka
lahenduse omanik. Selle alternatiivi juures saaks ette näha ka järgnevusstsenaariumi riigi osaluse
vähendamiseks, kui see ei ole enam vältimatult vajalik ja riigi eesmärkide saavutamiseks piisab ka nt
vähemusotsustusõigusest.120
Loodav PPP võib olla nii äriühingu vormis, aga ka MTÜ (nt koostöös ettevõtetega loodud assotsiatsioon).
milline PPP vorm on kõige mõistlikum, on tänases faasis raske välja tuua ja sõltub eelkõige riigi vajadustest
(nt kas riigil esineb täiendava tulu teenimise eesmärki või ei).
Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile:
TABEL 8. ALTERNATIIV 5 „NAP ON ERA- JA AVALIKU SEKTORI ÜHISOMANDIS (PPP)“ SWOT ANALÜÜS
TUGEVUSED NÕRKUSED
Majanduslik: Õiguslik:
• Suurem finantsvõimekus võrreldes teiste • Palju bürokraatiat, sest allutakse riigi
alternatiividega, sest osapooli mitu kontrollile. Erasektor + riigi reeglid
(jätkusuutlikkus) • Riigihanke kohustus
Õiguslik: • Riigihangete vähene paindlikkus (tavapäraselt
• Vabam tegevuses kui puhas riigiasutus ostetakse tükki, mitte tunde)
Operatiivne: Operatiivne:
• Suur paindlikkus • Esialgse maksumuse ja hankelepingu eest ei
• Hankega saab panna täpsed nõuded ja peaks pruugita saada parimat tulemust121
olema tagatud konkurents teenuse Koostöö sidusgruppidega:
arendamiseks ja optimaalseim lahendus • Riigi huvid vs erasektori huvid- ei pruugi leida
ühist keelt
120 Os a luspoliitika põhimõtted LINK
121 Si i n on mõeldud varianti, et riik hangib partneri, kes loob riigi raha eest baasarhitektuuri ja teenib seeläbi teenuse osutamise
ees t tulu; või a rendatakse algusest peale erasektori va henditega ja ri ik ta sub i ga-aastaselt (või võtab dividende, kui on tulus).
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
66
(eeldusel, et PPP on hankekohuslane ja teatud • Investorite ja teenuseosutajate erihuvid
osa teenuse arendamisest ostetakse sisse)
• Avalik ja erahuvi tasakaalus
Koostöö sidusgruppidega:
• Mõlema osapoole vajadused saavad
rahuldatud, teatakse teineteise ootusi ja s eega
võiks lahendus olla toimivam
• Saab jaotada ülesandeid vastavalt osapoolte
tugevustele (nt riik tegeleb riigi ja erasektor
erasektori koostöö korraldamisega)
OHUD VÕIMALUSED
Õiguslik: Majanduslik:
• Huvide konflikt • Kaasata erasektori rahastust
• Võimalik bürokraatlik juhtimine • Hea koostöö korral investori ja riigi vahel suur
arengu- ja ekspordipotentsiaal
Operatiivne:
• Eraettevõtte paindlikkus sumbub võimalikku • Võimalus tulu teenida
riigi otsustamatusesse, aeglusesse Operatiivne:
Koostöö sidusgruppidega: • Teenuse kliendid võivad olla ka teenuse
• Pahameel erasektori konkurentide poolt (kes omanikud, mis on arengumootoriks
on riigi partner?) Koostöö sidusgruppidega:
• Mida rohkem osapooli, seda keerukam võib • Kaasata liit, eraettevõtteid ühendav liit. Ühine
koostööd korraldada olla ettevõte. Nt NAP on erialaliidu juures ja liit
haldab seda. Kontrollib, juhendab ja võimaldab
ligipääsu – PPPna juhtgrupp.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
67
6.6. ALTERNATIIV 6: EESTIS KESKNE NAP PUUDUB
Nimetatud alternatiiv sisaldab võimalusi, et NAPi Eestis ei ole ning ka et NAPe ei ole üldse.
• Eeldab, et teenust osutab välispartner, kes katab ära ka Eesti territooriumi. Antud l ahendus eeldab
liideseid Eesti avalike registritega X-tee kaudu.
• Riigiasutused pärivad andmeid eFTI-i platvormide kaudu otse või muud moodi (blockchain).
Peamise probleemkohana toodi intervjuudel välja see, et see alternatiiv võib võrreldes eelnevalt
kirjeldatutega minna riigile kulukamaks, sest liidestuste loomine paljude erinevate teenusepakkujatega
nõuab rohkelt ressurssi ning piiriülese andmevahetuse võimaldamiseks ei piisa ka “lihtsalt” X -tee
ühenduste loomisest, kuna kõigil liikmesriikidel ei pruugi olla võimekust ega soovi X-teega liituda. Samuti
ei saa riik tagada teenuse jätkusuutlikkust, mistõttu võib jätkuda tänane olukord, kus paberkujul
veoselehtede kontrollimine jääb ainsaks toimivaks lahenduseks 122 . Samuti võib intervjueeritute hinnangul
osutuda probleemiks välisriikide teenusepakkujatelt andmete pärimine, mistõttu on vajaliku
informatsiooni kättesaadavus kohalikus serveris väga oluline.
Vastupidise kogemusena (ilma konkreetse riigi omandis oleva juurdepääsupunktita) toodi esile töötavad
lahendused tolli valdkonnas, kus viimaste aastate tendents on pigem üleeuroopaliste, tsentraliseeritud
andmekogude suunas.
Intervjuude raames kogutud ja konsolideeritud hinnangud nimetatud stsenaariumile:
TABEL 9. ALTERNATIIV 6 „EESTIS KESKNE NAP PUUDUB“ SWOT ANALÜÜS
TUGEVUSED NÕRKUSED
Majanduslik: Majanduslik:
• Riik ei pea ise NAP arendama (otsekulude • Võib lõppkokkuvõttes osutuda ikkagi
kokkuhoid) kulukamaks (erinevate x-tee liidestuste
väljaarendamine)
Koostöö sidusgruppidega:
• Tolli valdkonnas toimiv kogemus olemas (üle- • (kui Eestis NAPi ei ole, siis peavad kõik
euroopalised lahendused) õigustatud osapooled oma ühendused
arendama NAPiga)
• Piiriülene ühenduvus
Õiguslik:
• Keeruline saada ülevaadet reeglistikust
Tehnoloogiline:
• Ei soodusta veoselehtede digiteerimist
Operatiivne:
• Ei pruugi saada sisendit anda arendusse
• Ei ole garantiid teenuse jätkusuutlikkuse osas
• Puuduvad hoovad teenuse juhtimiseks ja
mõjutamiseks
• Ei tea kust millist (NAPi või eFTI) teenust valida
• Järelevalve teostaja ei tea, kust päringut teha
• Eesti riigi vaade ei ole esindatud
• Eestil (ja EL-il) piir Venemaaga, kust tuleb palju
vedusid. Seetõttu oluline, et info oleks Eestis
122 Si i n on mõeldud seda, et kui teostatava kontrolli ajal teenus ei toimi (ja ka back -up pole tagatud), siis ainus alternatiiv on esitada
a ndmed paberil.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
68
(võimalus kolmanda osapoole veoste
kontrollimiseks)
• Puudub ülevaade teenusest (kvaliteet, info
turvalisus, sihipärane kasutamine)
• Puudub kontroll teenuse osutaja üle
• Konkreetne vastutaja riigis puudub
OHUD VÕIMALUSED
Majanduslik: Majanduslik:
● Teise riigi teenust sisse osta võib olla kallim ● Ressursisääst ühisarendusest EL kontekstis
Operatiivne: Operatiivne:
● Ei ole piisavalt arvestatud Eesti riigi ● Teenusepakkujad saavad valida, millist NAPi
vajadustega kasutada
● Lahendus jääb kaugeks ● Kuna ei ole kohustust NAPi luua, ei ole ka
● Ligipääs andmetele, juhul kui süsteem lakkab järelvalvekohustust
töötamast
● Ettevõtjad ei kasuta teenust
● Riik ei saa vajalikke andmeid
NAP mitte loomine ei soodusta siseriiklikult e-veoselehtedele üleminekut. Kui üldises plaanis peaks NAP
iseenesest võiks luua võimaluse dokumentide kiiremaks/lihtsamaks esitamiseks, raamatupidamise
lihtsustamiseks, päringutele vastamiseks jne.
Selle stsenaariumi puhul avaldub teistest stsenaariumitest tõenäolisemalt, sest teenus võib kohalike
kasutajate jaoks jääda kaugeks: milline peaks olema ettevõtjate vajadusi arvestav teenus, mis
funktsionaalsusi potentsiaalsed kasutajad vajavad jne.
Analüüsimeeskonna hinnangul avalduvad digitaliseerimisele ülemineku riskid selle stsenaariumi puhul
kõige rohkem, sest riigil puuduvad hoovad potentsiaalsete kasutajate kaasamiseks ja kohalikele
vajadustele vastava teenuse väljatöötamiseks.
Kuna riikidel ei ole eFTI määrusest tulenevalt otseselt kohustust NAPi teenuse loomiseks, on üheks
alternatiiviks võimalus, et Eestis keskne NAP puudub.
Potentsiaalselt tähendaks see kahte alternatiivi:
• Eesti riik liitub mõne teise riigi NAPiga. Kuigi arenduse seisukohalt tähendaks see riigi jaoks NAPi
mõttes kulude kokkuhoidu, võib lõppkokkuvõttes osutuda NAPi puudumine kulukamaks, sest teise
riigi teenust sisse osta võib olla kallim, teenuse jätkusuutlikkuse osas puudub kontroll.
• Pädevad asutused leiavad ise võimalused, kuidas eFTI platvormidelt andmeid pärida. Puudub
selge teadmine kui palju eFTI platvorme aja jooksul tekkida võiks, kuid hinnanguliselt saab rääkida
sadadest, millest enamus on kindlasti välisriikides asuvad platvormid. See tähendaks, et pädevad
asutused peavad välja arendama kas päringusüsteemi, mis oskab sadadelt platvormidelt kuidagi
andmeid pärida või peab olema sadade platvormidega liidestus. Viimasel juhul tekib alati küsimus,
kuidas andmepäringut teostav ametnik teab, milliselt platvormilt veosega seotud dokumente
küsida. Esineb ka oht, et operatiivne ligipääs välisriigis olevatele andmetele puudub, juhul kui
teenus lakkab töötamast.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös on juba kaardistatud võimalusi, mis proovivad
leida koostöövõimalusi teiste riikide (eelkõige Läti, Leedu ja Soomega koostöövõimalusi NAPi
planeerimiseks.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
69
Olulise argumendina tuleb välja tuua, et NAPi puudumine ei soodusta veoselehtede digitaliseerimist, mis
on transpordisektori arengu seisukohalt äärmiselt oluline.
6.7. INTERVJUUDEST KOGUTUD TÄIENDAVAD OOTUSED JA VAJADUSED
NAPI LOOMISE ÜLDISE MÕJU KOHTA
Alljärgnevalt on kirjeldatud osapoolte peamisi stsenaariumite üleseid ootusi ja vajadusi loodava NAPi osas.
Intervjueeritavad leidsid, et veoselehtede digitaliseerimisel on äärmiselt oluline teavitustöö, mis tooks esile
digitaalsete veoselehte eeliseid hetkeolukorraga võrreldes. Leiti, et NAPi loomine iseenesest võib olla
üheks transpordisektori digitaliseerimise arengumootoriks, kuid ilma konkreetsete kaasnevate kasude
kommunikeerimiseta ja digitaalsete veoselehtede riiklikult kohustuslikuks muutmiseta võib jätkuda tänane
olukord, kus suurem osa veosedokumentidest esitatakse paberkujul. 123 Kuigi intervjueeritute sõnul on
veoselehtede digitaliseerimine noorema põlvkonna autojuhtidele oluliseks motivaatoriks, aitaks laiem
teavitustöö vältida olukorda, kus loodava lahenduse käivitumine lükkuks edasi digitaliseeritud andmete
puudumise tõttu.
Ettevõtjate üheks suurimaks ootuseks NAPi loomisega seotud võimalik aja kokkuhoid. Standardiseeritud
kujul dokumentide reaalajas ja tagantjärele kättesaadavus muudaks aruandluse lihtsamaks ja võimaldaks
kohustuslikke toiminguid automatiseerida (nt Statistikaametile või EMTA-le aruannete esitamine).
Digitaalsel kujul andmete sisestamine võimaldaks juurutada nn andmete ühekordse küsimise põhimõtet 124
ja seeläbi kohustuslikke toiminguid kiirendada. Ettevõtjad on NAPi kasutamisest huvitatud vaid juhul, kui
see lihtsustab nende tööd.
Pädevate asutuste (EMTA, PPA, Transpordiamet) ootus NAPile seisneb eelkõige andmete digitaliseerimises,
mis võimaldaks veenduda andmete autentsuses ning seeläbi vähendada pettuste ohtu. Kuigi juhtide,
sõidukite ja veoste füüsiline kontroll on ka digitaalsete veoselehtede korral vajalik, aitaks digitaliseerimine
jälgida sõidukite ja veoste liikumist reaalajas ning seega kontrolliprotsesse kiiremaks ja efektiivsemaks
muuta. Kuna suur osa objektivalikust tugineb massandmete riskianalüüsile, siis suurem infohulk tagab
täpsema ja sihistatuma valiku füüsilise kontrolli osas. Kuivõrd paberdokumentidel esitatava info
usaldusväärsus on intervjueeritute hinnangul hetkel suur murekoht, on kontrolliorganitel ootus
dokumentide digitempli olemasolu osas, et füüsilise kontrolli ajal või enne seda puuduks võimalus andmete
muutmiseks (või sellest jääks jälg maha) ja võltsimiseks. Oodatava lisafunktsionaalsusena toodi välja
erilubade kontroll, mida hetkel ei ole võimalik digitaalselt läbi viia.
Statistikaameti ootus NAPile seisneb andmeedastusvoo lihtsustumises. Kuigi veoteenuse osutajad on
kohustatud oma andmeid Statistikaametile aruandluse raames esitama, jätavad hetkel palju
informatsiooni edastamata, sest aruande koostamine nõuab ettevõtjatelt lisatööd. Statistikaamet ei ole
huvitatud ise andmete pärimisest, vaid et ettevõtetel oleks loodud sobiva taksonoomiaga andmestik, kust
oleks võimalik praegusest lihtsamini Statistikaameti jaoks andmeid esitada. Võimalik kasu NAPi
kasutamisest seisneb standardiseeritud andmete õigeaegses laekumises.
Kuna hetkeolukorras tuleb dokumentidel läbida pikk teekond enne veostega seotud maksete sooritamist,
ootavad kauba omanikud ja vedajad usaldusväärset taustsüsteemi, mis võimaldaks jälgida reaalajas
kaupade liikumist ja kaupade omanike jaoks turvaliste maksetehingute sooritamist. Hetkel ei nõustu
paljud kaubaveo tellijad arvet vastu võtma enne, kui ei ole esitatud CMR-i: saatelehed on autojuhil kaasas,
mis tähendab, et juurdepääs andmetele on paljudel. eFTI loob aga võimaluse ärisaladuste kaitsmiseks.
Samuti toodi välja ootus vedajate ülekoormatuse vältimiseks: kui loodavat lahendust kasutavad teised
vedajad, annaks see võimaluse veoste jagamiseks ja seeläbi efektiivsuse suurendamiseks.
123 kuni eFTI teenuse kasutamine pole turuosaliste ja oks kohustuslik (täna ei ole) või kuni puudub vä hemal t EL ulatuses kehtiv
ühtne standard "täiselektroonilise koorma" identifitseerimiseks (vrd TIR), jääb alati alles või malus, et kogu koorem või osa sellest
on ka etud paberdokumentidega -- ja seni pole täiselektrooniline kontroll võimalik.
124 once-only principle
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
70
Oluliseks intervjuudes kõlama jäänud ootuseks on ka see, et veoselehtede digitaliseerimin e aitaks
suurendada turu läbipaistvust. Erasektori motivatsiooni seisukohalt on oluline, et digitaalsete lahenduste
kasutuselevõtt annaks ettevõtetele turueelise, muutes kaubaveo protsessi paberdokumentidega võrreldes
kiiremaks ja läbipaistvamaks. Intervjueeritute sõnul on oluline vältida olukorda, kus paberdokumente
kasutavatel ettevõtetel tekib andmete vähese läbipaistvuse tõttu teiste ees eelis.
Samuti tõid intervjueeritavad välja mõningaid takistavaid tegureid, millega tuleb nende hinnangul NAPi
loomise kontekstis arvestada. Esmalt autojuhtide digipädevus: vedajad kasutavad neid lahendusi, mida
sõidukijuhid kasutada oskavad. Kaubaveo osapooled on paberdokumentidega harjunud ning lisaks
puuduvad paljudel juhtidel seadmed, millega digitaalseid dokumente k uvada või töödelda. Sellest
tulenevalt on tarvis ettevõtjatel arvestada kuludega, mis kaasnevad töötajate ümberõppe, seadmete
soetamise ja lisaks eFTI platvormidega liidestumisega. Kui digitaliseerimisega ei kaasne ettevõtjate jaoks
märkimisväärset kasu, on motivatsioon investeeringute tegemiseks ja harjumuste muutmiseks madal.
Intervjuudes toodi välja ka see, et NAPi loomisel tuleks arvestada levinumate platvormide või
keskkondadega, mida ettevõtted hetkel kasutavad, vältimaks tarbetuid lisainvesteeringuid. Lisaks toodi
olulise takistusena välja usaldusväärsuse küsimus: ettevõtjad ei ole huvitatud esitamast andmeid
keskkonda, millele on juurdepääs nende konkurentidel või mille kaudu on riigil võimalik kasutada andmeid
ettevõtete vastu.
Iga stsenaariumi puhul rakendub ühtlasi õiguskindluse ootus ehk mitte ainult riigi, vaid ka ettevõtja
õigustatud ootus teenuse toimimisele.
6.8. JÄRELDUSED SWOT ANALÜÜSIST
SWOT analüüsist ilmneb, et erasektori omandivormi peamisteks eelisteks on teenuse suurem
kuluefektiivsus, agiilsus ja motivatsioon teenuse arendamiseks ning võimalike (eFTI- väliste)
lisafunktsionaalsuste pakkumiseks. Eraettevõtte poolt pakutav teenus püüab tõenäoliselt kaasata raha
välisturgudelt, samuti konkureeritakse riigi sees välismaiste teenusepakkujatega. Teenus on kasutajate
jaoks tasuline, sest NAPi omanik eeldab teenuse pakkumisest teenida tulu. Peamisteks erasektori poolt
peetava teenuse ohtudeks on kasutajate vähene usaldus teenusepakkuja vastu, sest ettevõtjad ei soovi
riskida oma ärisaladuste avaldamisega. Samuti esineb oht, et investeeringud teenuse arendamiseks ja
pidamiseks ei tasu ennast ära, mistõttu ärimudel kujuneb jätkusuutmatuks.
Riigi seisukohalt tuleb arvestada, et kuigi NAPi pidajale on võimalik ennetava meetmena rakendada nt
lepingulist trahvi, on oht, et teenusepakkuja lõpetab tegevuse. Puhtalt erasektori omandivormiga
kaasnevaid riske on võimalik maandada riigihanke läbiviimisega, mis tähendab, et riigi huvid on esindatud
hanketingimustena ning seeläbi säilib suurem kontroll teenuse üle . Samuti tagaks selline alternatiiv
stabiilsema teenuse rahastuse ja läbi riikliku järelevalve ka kvaliteedi. Sellisel juhul tuleb aga arvestada, et
teenuse kvaliteet sõltub suuresti hankija võimekusest: hanketingimused ei pruugi arvestada tegelike
vajadustega, arendusprotsess on riigihanke tõttu pikk ja jooksvateks arendusteks raha leidmine võib
kujuneda problemaatiliseks. Samuti on oht teenuse ülereguleerimiseks, mis vähendab teenusepakkuja
paindlikkust otsuste tegemisel. Veel tuleb silmas pidada, et teenus võib osutuda kasutajate jaoks kalliks
teenusepakkuja konkurentsi puudumise tõttu.
Ainult avaliku sektori poolt omatud teenus ei pruugi olla kasumit taotlev. On võimalik, et NAPi teenus
piirdub (vähemalt esialgu) ainult eFTI andmete vahetamisega. Eeliste ks võib pidada ka teenuse
jätkusuutlikkust ja turvalisust ning seetõttu kasutajate usaldust teenuse vastu. Alternatiivi nõrkuseks on
vähene paindlikkus otsuste tegemisel ning arendusteks vahendite leidmine, sest ressurss konkureerib riigi
teiste vajaduste ja tegevustega. Teenusepakkuja motivatsioon NAPi arendamise ja moderniseerimise vastu
on madal, eriti nende täiendavate teenuste osas, mis võivad küll huvitada eraklienti, aga mis ei ole
kohustuslikeks andmeteks riigi vaates. Kuna teenuse pidamise eesmärk ei ole kasumi teenimine, on oht, et
teenuse kasutajamugavus on madal ja teenuse ülesehitus ei ühti ettevõtjate soovide ja vajadustega.
Üheks võimaluseks on NAPi pakkumine riigiettevõtte poolt, mis sarnaselt äriettevõttele taotleb teenuse
ülalpidamisest kasumit. Riigil oleks võimalik teenida tulu ka välisturgudelt. Seetõttu võib motivatsioon
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
71
teenuse arendamiseks olla suurem, kui avalikul asutusel. Samas võib riik piirata rahastust või
arendustegevust ja ettevõttel ei pruugi olla võimalusi täiendava rahastuse leidmiseks. Võrreldes erasektori
teenusepakkujaga on kasutajate usaldus teenuse vastu eelduslikult suurem. Küll aga võivad ettevõtjate
vaatest esineda küsimused turutõrke olemasolust antud sektoris, sest lähtudes riigi osaluspoliitika
põhimõtetest ei ole hetkel riigiettevõtte kaudu teenuse osutamine põhjendatud.
Era- ja avaliku sektori ühisomandis (PPP) pakutava teenuse eeliseks on riigi ja ettevõtjate huv ide tasakaal.
PPP puhul on eelduslikult teiste alternatiividega võrreldes suurem finantsvõimekus, sest osapooli on mitu.
Näiteks on võimalik kaasata eraettevõtteid ühendav liit: hea koostöö korral oleks teenusel tõenäoliselt
teiste alternatiividega võrreldes suurem arengu- ja ekspordipotentsiaal. Ülesandeid on võimalik jagada
vastavalt osapoolte tugevustele (nt riik tegeleb riigi ja erasektor erasektori koostöö korraldamisega). Samas
esineb oht ka huvide konfliktiks ja koostöö korraldamine mitme osapoole vahel võib olla keerukam.
Erasektori paindlikkus võib sumbuda riiklikke protsesside väheses paindlikkuses ja bürokraatias, sest
teenus allub riigi kontrollimehhanismidele. PPP suurim oht seisneb täna ikkagi selles, et Eestis (ja mõneti
ka Euroopas tervikuna) ei ole teada väga häid näiteid, kus era- ja avaliku sektori koostöömudel oleks
suuremate probleemideta toiminud. See tähendab, et selle alternatiivi valimine oleks küllalt riskantne
tegevus ja tuleb arvestada ohuga, et see katsetus kukub läbi või teenuse juhtimismudel osutub liialt
keerukaks (mida rohkem osapooli laua taga, seda keerukam on juhtida).
Kuna riikidel ei ole eFTI määrusest tulenevalt otseselt kohustust NAPi teenuse loomiseks, on üheks
alternatiiviks võimalus, et Eestis keskne NAP puudub. Potentsiaalselt tähendaks see kahte alaalternatiivi:
• Eesti riik liitub mõne teise riigi NAPiga. Kuigi arenduse seisukohalt tähendaks see riigi jaoks NAPi
mõttes kulude kokkuhoidu, võib lõppkokkuvõttes osutuda NAPi puudumine kulukamaks, sest teise
riigi teenust sisse osta võib olla kallim, teenuse jätkusuutlikkuse osas puudub kontroll.
• Pädevad asutused leiavad ise võimalused, kuidas eFTI platvormidelt andmeid pärida. Puudub
selge teadmine kui palju eFTI platvorme aja jooksul tekkida võiks, kuid hinnanguliselt saab rääkida
sadadest, millest enamus on kindlasti välisriikides asuvad platvormid. See tähendaks, et pädevad
asutused peavad välja arendama kas päringusüsteemi, mis oskab sadadelt platvormidelt kuidagi
andmeid pärida või peab olema sadade platvormidega liidestus. Viimasel juhul tekib alati küsimus,
kuidas andmepäringut teostav ametnik teab, milliselt platvormilt veosega seotud dokumente
küsida. Esineb ka oht, et operatiivne ligipääs välisriigis olevatele andmetele puudub, juhul kui
teenus lakkab töötamast.
Olulise argumendina tuleb välja tuua, et NAPi puudumine ei soodusta veoselehtede digiteerimist, mis on
transpordisektori arengu seisukohalt äärmiselt oluline.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
72
FINANTSANALÜÜS KÕIKIDE ALTERNATIIVIDE OSAS
Alljärgnevalt on kirjeldatud kuue etteantud stsenaariumi lõikes potentsiaalsed teenuse loomisega
kaasnevad kulud ja tulud viie aasta vaates. Nimetatud stsenaariumiteks on:
• Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis;
• Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena;
• Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis;
• Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis;
• Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis, nö PPP variant;
• Alternatiiv 6: keskne NAP puudub.
NAPi loomise finantsanalüüs on toodud Lisa 2: Majandusanalüüs.
Analüüs on koostatud kõigi kuue alternatiivi kohta. Kõikide väljatoodud kulude puhul on arvestatud
olukorraga, kus NAPi omanikul ei ole endal kompetentsi/ressursse tegevuse elluviimiseks. Nt hanke
korraldamise kulu. Juhul kui asutuses on juba olemas hankespetsialistid, siis saab see tegevus olema ilmselt
nende töö ja täiendavat kulu ei teki (nende töötasu on juba asutuse eelarves).St potentsiaalne kulu on välja
toodud, kuid täiendavate vahendite vajalikkus kulu tegevuseks ei pruugi realiseeruda.
7.1. FINANTSANALÜÜSI MUDEL
eFTI eesmärkide kohase NAP majandusliku mõju hindamiseks puudub täna ühene võrreldav kogemus,
mida võtta aluseks, sest Euroopas ei ole varem loodud andmevahetuskeskkonda, mis toimiks sedavõrd
laiaulatusliku sektorite vahelise võrgustikuna ning nii mitmete kombineeritud
dokumentide/andmehulkade vahetamiseks. Kuna tegu on ettevõtete jaoks ärikriitilise teenusega, tuleb
tagada kõrge käideldavus ja vastavus ülimalt kõrgetele turvanõuetele, ühendades eraettevõtete ja
riigiasutuste andmekogud ning seda kõike ühtsete standardite alusel kogu Euroopas. Käesoleva analüüsi
fookus on keskenduda vaid Eesti võimalustele selle võrgustiku kohase NAPi loomisele.
Majandusliku konteksti puhul tuleb arvestada võimalikke riske, otsustuskiirust ja protsessi paindlikkust
ning võtta NAP loomisel ja teenuse pakkumisel/ülalpidamisel:
• arenduskulud;
• toimimiseks vajalikud tegevuskulud;
• turu ulatus ja teenusest eeldatavalt teenitav tulu.
Töö raames töötati välja finantsmudel, mis kirjeldab kulu/tulu liike ja selgitab, millise alternatiivi korral
need kohalduvad.
Oluliseks aspektiks avaliku sektori kui teenuseomaniku puhul on, et pigem ei saaks NAP eFTI platvormidelt
liidestumise ega ka andmete vahetamise eest raha küsida, kuivõrd NAP on sellisel juhul riigiinfosüsteemi
osa ning tasu küsimine sellises olukorras ei ole üldjuhul raportee rimiskohustuste teenuste puhul
asjakohane.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
73
TABEL 10. ALTERNATIIVIDE FINANTSANALÜÜSI MUDEL, VÕRDLEV TABEL
ALTERNATIIVID
KULUD 1 2 3 4 5 6
IT KESKKONNA ARENDUS
ARENDUSE ETTEVALMISTUS
Arenduse ettevalmistus (täiendavad analüüsid) JAH JAH JAH JAH JAH EI
Hankekorraldus, analüüsi ja arenduse hangete EI EI/JAH JAH JAH/ JAH EI
projektijuhtimine (hankele vastamine) EI
ARENDUSKULU (ESMAKORDNE VÄLJA ARENDAMINE)
Arenduskulu JAH JAH JAH JAH JAH EI
Pädevate asutuste kulu NAPiga lii destumiseks JAH JAH JAH JAH JAH EI
EDASIARENDUSE KULU
Edasiarenduse kulud JAH JAH JAH JAH JAH EI
Liidestused eFTI mõistes pädevate asutustega JAH JAH JAH JAH JAH EI
Liidestused eFTI platvormidega JAH JAH JAH JAH JAH EI
Küberturbe mehhanismide seadistamine JAH JAH JAH JAH JAH EI
JUHTIMIS- JA HALDUSKULUD
HALDUSKULU
Server ja andmete varundamine JAH JAH JAH JAH JAH EI
Teenuse tagamine kui põhiteenus ei ole kättesaadav JAH JAH JAH JAH JAH EI
(varundus või asendus)
JUHTIMISKUL UD
Kasutajatugi JAH JAH JAH JAH JAH EI
Teenusepoolne juhtimine JAH JAH JAH JAH JAH EI
Riigipoolne juhtimine/koordineerimine EI EI JAH EI JAH EI
Järelevalve EI EI JAH EI JAH EI
ALTERNATIIVID
TULUD 1 2 3 4 5 6
TULUALLIKAD
Veoselehtedelt ja teenuse kasutajatel t saadav tulu Eesti JAH JAH JAH/ JAH JAH EI
turult EI
Välisturult saadav tulu JAH JAH EI JAH JAH/ EI
EI
Välistoetus (projektiraha) EI EI EI EI EI EI
Litsentsitasud või NAP kompetentsi müük teistele EI EI EI EI EI EI
riikidele
Riigi panus JAH JAH EI EI EI EI
Kasumi ootus JAH JAH EI JAH JAH EI
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
74
7.2. KULUDE STRUKTUUR
Arenduskulud. NAP arendamise juures on oluline jälgida lisaks arenduskuludele ka seda, et kõikidele
osapooltele oleks tagatud vaba juurdepääs API (vm sarnase lahenduse) kaudu ja vältida seeläbi
monopoolse seisundi kuritarvitamist või turu manipulatsiooni.
Olenemata NAP omandivormist kujunevad tarkvara arenduskulud peamiselt tehnoloogia valikust
tulenevalt tehnilisele analüüsile, programmeerimisele, testimisele ja tööde juhtimisele kuluvast ajast,
millele lisanduvad kulud tarkvara majutuskeskkonna ja võimalike operatsioonisüsteemide või muuda
tarkvaraliste vahendite litsentside kasutamise eest.
Tarkvara arenduse juures tuleb lisaks silmas pidada, et riigiasutustel üldjuhul oma arendusressurss puudub
ja lisaks on neil kohustus korraldada arendusressursi ostuks või arenduspartneri leidmiseks riigihankeid,
mis muudab protsessi kulukamaks ja ajamahukamaks. Arendusteenuse hind sisaldab sel puhul nii pakkuja
otseseid kulusid kui kasumimarginali ning lisaks veel hankijapoolset tegevuste koordineerimist ja
protsesside juhtimist. Selle riski maandamiseks tuleks kaaluda raamlepingut, dünaamilist hanget (sõlmitud
mitme pakkujaga lepingud, kellelt saab jooksvalt pärida ressurssi tööde teostamiseks) või pikaajalisemat
arenduslepingut, mis kataks arendusvajaduse laiemalt.
Eraettevõtetel on siin teoreetiline eelis, sest otsuseid saab teha kiirelt ja paindlikult, vältides
administratiivseid kulusid kuid seda vaid juhul, kui riik otsustab volitada seda ettevõtet ise majandama eFTI
nõuetest tulenevaid kohustusi, mis määrusega on suunatud riigile. See eelis on teoreetiline, sest sellise
volituse andmiseks on tarvis läbi viia avalik hankemenetlus. Juhul kui NAP teenust osutav ettevõte arendab
välja teenuse enda arendusressursiga, on kuludeks otsesed tööjõukulud, millele lisanduvad maksud ja
mingi osa üldkuludest. eFTI määrusest tuleneva võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt ei saa NAPi haldav
ettevõte ise olla samal ajal ka mõne eFTI teenuse pakkuja. 125
Hinnanguliselt võiks NAP arendusmeeskond koosneda minimaalselt 3-5 liikmest, kattes nii ära analüütiku,
arhitekti, arendaja ja testija rollid. Lisaks neile on vajalik kindlasti ka täis- või osakoormusega projekti või
meeskonna juht.
Võttes arvesse NAPi ärikriitilisust, on selle arendamisel tarvis järgida metoodikat, mis välistab võimalused
tehnoloogilisteks pausideks, mil teenus ei ole kasutajatele kättesaadav. Sellise kõrgkäideldava lahenduse
juures on mõistlik rakendada automaattestimist, mis aitab vältida koodivigadest tulenevaid tõrkeid kuid
muudab samas arenduse mahult 2-3 korda suuremaks.
Rahalist eelarvet NAP loomiseks on raske hinnata ilma tehniliste tingimusteta. Tänase eelinfo alusel on
näiteks Leedu eelarvestanud NAP loomiseks 2 miljonit eurot ja Soome seevastu on rääkinud nii 1-5 miljonist,
aga ka kuni 8 miljonist eurost. Mõlemad näited baseeruvad üldistel hinnangutel, mitte tehnilistel
tingimustel, sest Euroopa Komisjon alles töötab neid välja. Leedu otsus põhineb nende kehtival korral, mille
kohaselt kõik kaubaveod tuleb registreerida Leedu Maksuametis ja seega on ka otsus NAP asukohaks
seotud Leedu tänase riigisisese seadusandluse järjepidevusega. Soome otsus, et kaubaveo e -dokumentide
NAP luuakse Fintrafic’u kui riikliku liikluse juhtimise keskuse alla, on põhimõtteline ja täna Soomes maantee
kaubavedusid elektrooniliselt ei registreerita ja veoseleht on pigem veoteenuse kviitung autojuhile. Nende
eelarvestatud 8 miljonit euro suurune eelarve põhinev seniste andmekogude arenduskogemustel.
Arendustegevuse (esmakordne väljaarendamine) eelduslik töö maht on 37-45 inimtööjõu kuud. Eeldatud
on, et nii era- kui avalikus sektoris on töö maksumus sama 8000 eurot kuus sisaldades nii palgakulu (60-
70%) kui ka üldkulusid (30-40%). Kulule lisandub arenduse ettevalmistamise kulu (sh nt detailanalüüsi
koostamine) ca 100 000 eurot ning edasiarenduse aastane kulu ca 24 000 eurot aastas, aga ka kulu eFTI
platvormide ja pädevate asutustega liidestamiseks ning kulud küberturvalisuse tagamisele.
125 kuni eksisteerib võimalus, et eFTI NAP (või selle pidaja) ei tohi samaaegselt olla eFTI platvorm (või s elle pidaja), siis on NAPi
pi damise ä riline potentsiaal vä ga madal.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
75
Juhtimis- ja halduskulud. NAP rakendamisel on kriitilise tähtsusega teenuse 100% saadavus, st teenusel ei
saa olla tehnilisi ega tehnoloogilisi pause hooldustöödest või arendustest tingitult.
Kuna tegemist on teenusega, mille külge peavad ühenduma eFTI teenuse pakkujad, ettevõtted, kes
omavad ise võimekust digitaalseid kaubaveo dokumente koostada, aga ka pädevad asutused X -Tee kaudu,
peab teenusel olema tugev tehniline tugi, kes aitab teenuste arendajaid API -de liidestamisel,
andmevahetuse testimisel ja kasutajate autoriseerimisel.
Lisaks tehnilisele järelevalvele on NAP puhul vaja tagada ka kasutajatugi, mis oleks ootuspäraselt saadaval
24/7, sest suur osa rahvusvahelisest maantee kaubaveost toimub öösiti, mil maanteede liikluskoormus on
madalam. Kasutajatoe poole pöörduvad ilmselt eelkõige eFTI platvormide arendajad ja eFTI
teenusepakkujate IT osakonna töötajad/esindajad, arendajad, ühildatavate riigiteenuste IT arenduse
töötajad/esindajad ning teiste riikide NAPide IT tehniline tugi. Arvestades Eestis eFTI teenusepakkujate
võimalikku hulka (nii siseriiklikud kui rahvusvahelised ettevõtted), on eelduslik töö maht on 2-3
inimtööjõudu kuus, töö maksumusega 5000 eurot.
Täiendavalt lisanduvad veel kulud järelevalve korraldamiseks ning riigipoolsed teenuse koordineerimise
kulud.
7.3. TULUDE STRUKTUUR
Finantsanalüüsis on arvestatud, et NAPi teenuse tulu saab tulla ainult eFTI platvormidelt liidestus- või
veoselehtede registreerimise tasu kaudu, pädevatele asutustele on NAP teenus ette nähtud tasuta,
seega riigi vaates oleks teenuse kasutamine tasuta.
Kuna eFTI keskkondadel lasub kohustus andmed kättesaadavaks teha, siis NAPi kasutamine selleks aitab
eFTI keskkondadel kulusid pigem kokku hoida. Vastasel korral peaks eFTI keskkond tagama andmete
kättesaadavuse kõikide pädevate asutustega, mis võib tähendada erinevate tehnoloogiliste arenduste
tegemist, mis kokkuvõttes osutub kallimaks. Ka täna ei ole eFTI platvormide kasutamine nt PPA -le tasuline,
st nendelt andmete vaatamine ei too asutusele püsikulu. Seetõttu ei saa ka NAPi puhul täie kindlusega
arvestada, et riigilt saaks täiendavat tulu teenida.
Olenemata NAP omandivormist või valitavast arendusviisist, saame rääkida selle teenuse kasumlikkusest,
kulude katteallikatest ning teenuse väärtusest selle kasutajatele. Seda mõjutab oluliselt andmemaht,
millega NAP puhul tuleb arvestada, sest otsides võimalusi muuta see teenus kasumlikuks, kehtestades
dokumendipõhise, kasutajapõhise või muu tasu, ei saa sellest tulenev kulu ühe veodokumendi kohta olla
suurem tänasest paberipõhise dokumendi koostamisest (erinevus ca 4-5 € dokumendi kohta126 ).
Eestis koostatakse aastas hinnanguliselt 3,5 mln veoselehte, millest ca 10% on elektroonilised. Käesoleva
analüüsi tulumudelis on võetud arvesse perspektiivi, et 5 aasta jooksul pärast eFTI rakendumist (so
2029/2030) võiksid kõik rahvusvahelised veoselehed olla elektroonsed. Tuginedes vestlustele erasektori
esindajatega ning ekspertarvamusele turu võimaluste kohta, peame tõenäoliseks, et ühe veoselehe tulu
NAPi vaates võiks olla kuni 10 senti.
Analüüsis on ülalpool kirjeldatud tasu suurusest tulu kõikide alternatiivide juures küll välja toodud, siiski
on oluline rõhutada, et alternatiiv 3 ehk riigi omandis oleva NAP teenuse puhul sellise tulu teenimist (st
riigi poolt tasu küsimine eFTI platvormidelt) ei saa pigem perspektiivikaks hinnata. Seda põhjusel, et kuna
tegemist on peamiselt riigile vajaliku teenusega, siis ei ole seniseid teisi sarnaseid praktikaid arvesse võttes
riigi poolt tasu võtmine asjakohane.
Täiendavat tulu on võimalik kaasata välisturgudelt, näiteks kui välisriikide eFTI platvormid liituvad Eesti
NAPiga. Sellist tulu tuleks vähemalt algusaastatel pidada üsna vähetõenäoliseks, mistõttu on
finantsarvestuses välja toodud andmed ka ilma välisturgude tuluta. Potentsiaalse turu suurus ja tulu ulatus
vastab Eesti turule. Kuna välisriikidest tulu teenimist saaks näha võimalusena alles siis, kui siseriiklikult on
126 https://www.dinnocapbsr.eu/ecmr
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
76
teenus välja arendatud, on see tulu ajatatud võimalusena kasvama alates teisest tegutsemisaastast.
Analüüsimeeskond peab siiski välisriikidest teenitava tuluga arvestamist teenuse majandusmudelis
küllalt riskantseks, mistõttu on prognoosides näidatud finantsplaani nii välisriikidest teenitava tuluga kui
ka ilma.
7.4. JÄRELDUSED MAJANDUSANALÜÜSIST
Võrreldes erinevate alternatiive riigi vaatest, on riigi rahaline panus iga alternatiivi puhul järgmine:
TABEL 11. RIIGI PANUS IGA ALTERNATIIVI PUHUL
1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU
Alternatiiv 330,000
NAP on erasektori omandis 90 000 60,000 60,000 60,000 60,000
1
Alternatiiv NAP on riigi poolt hangitud 1,664,000
584,000 270,000 270,000 270,000 270,000
2 erasektori teenusena
Alternatiiv NAP on avaliku sektori asutuse 2,418,375
834,375 396,000 396,000 396,000 396,000
3 omandis
Alternatiiv NAP on avaliku sektori ettevõtte 2,418,375
834,375 396,000 396,000 396,000 396,000
4 omandis
Alternatiiv NAP on era- ja avaliku sektori 1,321,688
439,688 220,500 220,500 220,500 220,500
5 ühisomandis
Alternatiiv 0
Eestis keskne NAP puudub 0 0 0 0 0
6
Riigi rahalist koormust arvestades oleks kõige optimaalsem lahendus alternatiivid 1 ja 6, kus riigi kulud
võrreldes nt 3. ja 4. alternatiiviga on ligi kuus korda väiksemad. Siiski ei saa see argument olla põhiliseks
otsustamise aluseks. Täiendavalt tuleb vaadata, milline on alternatiivi de äriline potentsiaal, hindamaks
erasektori motivatsiooni teenuse väljaarendamiseks.
TABEL 12. KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST (KOOS VÄLISTURGUDELT SAADAVATE TULUDEGA)
1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU
Alternatiiv NAP on erasektori
-717,000 -154,000 -14,000 143,500 318,500 -423,000
1 omandis
NAP on riigi poolt
Alternatiiv
hangitud erasektori -401,375 -154,000 -14,000 143,500 318,500 -107,375
2
teenusena
Alternatiiv NAP on avaliku
3, variant sektori asutuse -799,375 -291,000 -221,000 -133,500 -46,000 -1,490,875
1 omandis
NAP on avaliku
Alternatiiv
sektori asutuse
3, variant -834,375 -396,000 -396,000 -396,000 -396,000 -2,418,375
omandis (ilma
2
tuluta)
NAP on avaliku
Alternatiiv
sektori ettevõtte -799,375 -256,000 -116,000 41,500 216,500 -913,375
4
omandis
NAP on era- ja
Alternatiiv
avaliku sektori -802,375 -259,000 -119,000 38,500 213,500 -928,375
5
ühisomandis
Alternatiiv Eestis keskne NAP
0 0 0 0 0 0
6 puudub
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
77
Analüüsis on eraldi välja toodud alternatiiv 3 puhul kahjumi koos ja ilma tuluta. Analüüsi tulemusena
hinnatakse, et avaliku teenuse osutamiselt tulu teenimine ei ole ilmselt potentsiaalne, sest seda praktikat
rakendatakse riigis vähe, tasu küsimine eFTI platvormidelt annab vastaka signaali ja ei soodusta
veosedokumentide digitaliseerimist. Täiendavalt tuleb meeles pidada, et eFTI platvormidel peavad endal
olevad andmed pädevatele asutustele kättesaadavaks tegema, kuid ei ole täpsustatud mil viisil, mistõttu
puuduvad riigil ka otsesed mõjutusvahendid kohustamaks eFTI platvormide liidestumist riikliku NAPiga.
Eelmises tabelis (Tabel 12) on arvestatud ka välisturgudelt teenitava tuluga. Kuna analüüsi järelduseks on,
et sellega arvestamine võib osutuda riskantseks, siis on alljärgnevalt välja NAPi omaniku kasum/kahjum ka
ilma välisturgudelt teenitava tuluta (vt Tabel 13).
TABEL 13. KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST (ILMA VÄLISTURGUDE TULUTA)
1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU
Alternatiiv NAP on erasektori
-717,000 -189,000 -119,000 -31,500 56,000 -1,000,500
1 omandis
NAP on riigi poolt
Alternatiiv
hangitud erasektori -401,375 -189,000 -119,000 -31,500 56,000 -684,875
2
teenusena
Alternatiiv
NAP on avaliku sektori
3, variant -799,375 -291,000 -221,000 -133,500 -46,000 -1,490,875
asutuse omandis
1
Alternatiiv NAP on avaliku sektori
3, asutuse omandis (ilma -834,375 -396,000 -396,000 -396,000 -396,000 -2,418,375
variant 2 tuluta)
Alternatiiv NAP on avaliku sektori
-799,375 -291,000 -221,000 -133,500 -46,000 -1,490,875
4 ettevõtte omandis
Alternatiiv NAP on era- ja avaliku
-802,375 -294,000 -224,000 -136,500 -49,000 -1,505,875
5 sektori ühisomandis
Alternatiiv Eestis keskne NAP
0 127 0 0 0 0 0
6 puudub
Veoselehe NAPi lahendus on esimesel aastal kõikide alternatiivide vaates kahjumis, ulatudes ligi 800
tuhande euroni (alternatiivide 3; 4 ja 5 puhul). Erasektori vaates võib teenus jõuda kasumisse alles viiendal
aastal (ilma välisturgudeta), kuid siinkohal tuleb arvestada, et ka eelnev kahjum tuleb likvideerida, mida
antud mudelis välja toodud ei ole. Kui arvestada välisturgudelt teenitava tuluga, siis võib ettevõte
kasumisse jõuda neljandal tegutsemisaastal.
Finantsanalüüsi tulemusi vaadates on selge, et teenuse loomiseks on vajalik küllaltki suur alginvesteering,
mis ilma riigipoolse toetuseta võib erasektori teenusepakkujale ületamatuks probleemiks kujuneda.
Seetõttu, ja arvestades ka maksimaalset teenitava tulu suurust, on tõenäolisem teenuse väljaarendamine
juba olemasoleva ettevõtte poolt, mille teised äriliinid on piisavalt kasumlikud, et uue teenuse välja
arendamist toetada.
7.5. SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJUDE ANALÜÜSIGA SEOTUD
ASPEKTID
Kuigi eFTI määrus annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo info liikumine peab
olema korraldatud, siis riigisisese süsteemi jaoks täpsed juhised täna puuduvad. Siiski saab nentida, et NAP
127 Antud kulude puudumine tervel real tähistab asjaolu, et NAP a renduse kulu ri igil kanda ei tule.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
78
peaks olema üles ehitatud võimalikult kuluefektiivselt, jätkusuutlikult, turvaliselt ning vältida tuleb
dubleerivaid tegevusi.
Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal tellitud uuringu kohaselt kasvab kauba vedu ELis praeguste
suundumuste ja vastuvõetud ELi poliitikadokumentide ootuste kohaselt aastaks 2050 ligemale 51% 128 ,
samas teostatakse endiselt ca 99% EL-i kaubavedudest paberdokumentide alusel 129 . Selle protsessi
digitaliseerimises nähakse olulist majanduslikku kasu ja lisaks sellele kaasneb transpordi digitaliseerimisega
ka keskkonnamõju vähenemine, mis aitab saavutada Pariisi kliimamuutuste lepingus sätestatud eesmärke.
Et nimetatud digitaliseerimisest suuremat mõju saaks tekkida, tuleb rääkida ka kaubaveoteabe
elektroonilist edastamist käsitlevate õigusaktide ühtlustamisest, sest kui – nagu sageli juhtub – tarneahelas
ainult üks ettevõte või asutus takistab või keeldub elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) aktsepteerimisest,
tuleb paberkandjal dokumentatsiooni siiski kasutada hoolimata sellest, et pädevad asutused elektroonilisi
dokumente aktsepteeriks. Elektrooniline andmeedastus teistele tarneahela liikmetele toob säästu loomise
asemel kaasa lisakulutusi ning paberi universaalne kasutamine jätkub. Selle probleemi lahendamine
võimaldab kokku hoida nii kulusid (nt tööaega, paberit), eriti mitut transpordiliiki kasutava transpordi puhul,
kus mitu transpordiliiki või teenusepakkujat peavad veotoimingu ajal kaubaveoteavet esitama ja
uuendama.
Tõenäolisteks NAPi loomisega seotud sotsiaalmajanduslikeks mõjudeks saab lugeda järgmisi komponente:
• Paberdokumentide kadumisest tekkiv keskkonnasääst;
• bürokraatia vähenemine;
• aja kokkuhoid (nii pädevate asutuste, veoteenuse osapoolte kui ka eFTI keskkondade vaates);
• pettuste, korruptsiooni ja kuritegude vähenemine.
Vähemalt viimati nimetatute osas oleks vajalik läbi viia täiendav analüüs, et saada ülevaade, milliseid
mõjusid võib NAPi loomine laiemalt kaasa tuua.
128 eFTI määruse ettepaneku mõjuanalüüs
129 Fea sibility Study of Cross-Border eCMR i n the Baltic-Nordic region
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
79
KOLME KÕRGEIMA POTENTSIAALIGA ALTERNATIIVI
VALIK
Töö esimeses osas koostatud SWOT analüüsist ilmnes, et erasektori omandivormi peamisteks eelisteks on
teenuse suurem kuluefektiivsus, agiilsus ja motivatsioon teenuse arendamiseks ning võimalike (eFTI-
väliste) lisafunktsionaalsuste pakkumiseks. Peamisteks erasektori poolt peetava teenuse ohtudeks on
kasutajate vähene usaldus teenusepakkuja vastu, sest ettevõtjad ei soovi riskida oma ärisaladuste
avaldamisega. Samuti esineb oht, et investeeringud teenuse arendamiseks ja pidamiseks ei tasu ennast ära,
mistõttu ärimudel kujuneb jätkusuutmatuks.
Avaliku sektori poolt omatud teenuse juures on tõenäoline, et NAPi teenus piirdub (vähemalt esialgu)
ainult eFTI andmete vahetamisega. Samas võib mudeli eelisteks pidada teenuse jätkusuutlikkust ja
turvalisust ning seetõttu kasutajate usaldust teenuse vastu. Alternatiivi nõrkuseks on vähene paindlikkus
otsuste tegemisel ning arendusteks vahendite leidmine, sest ressurss konkureerib riigi teiste vaj aduste ja
tegevustega. Teenusepakkuja motivatsioon NAPi arendamise ja moderniseerimise vastu on madal, eriti
nende täiendavate teenuste osas, mis võivad küll huvitada eraklienti, aga mis ei ole kohustuslikeks
andmeteks riigi vaates.
Alljärgnevalt esitletakse kolme kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi valiku kriteeriume ja arendatud
metoodikat, järgnevusstsenaariume erinevate valitud stsenaariumite hilisemaks kombineerimiseks ning
tehakse ettepanek kolme stsenaariumi kohta, mida järgmises analüüsi etapis lähemalt analüüsida.
Hinnangute andmisel lähtutakse mh eelmises peatükis kirjeldatud SWOT analüüsi käigus kaardistatud iga
alternatiivi tugevustest/nõrkustest/ohtudest ja võimalustest ning finantsanalüüsist.
NAPi teenuse omanik saab tulenevalt kolmest potentsiaalseimast alternatiivist olla kas eraettevõtja või
avaliku sektori asutus. Järgnevalt on antud ülevaade võimalikest teenuse omanikest.
Kui realiseerub stsenaarium, et NAPi teenuse haldamine jääb puhtalt eraettevõtte kanda, tuleb teenuse
pakkujal riikliku ülesande täitmisel vastata riiklikele nõuetele ning arvestada sealhulgas riiklikust
järelevalvest tulenevate kuludega. Erasektori teenusepakkuja peab arvestama ka sellega, et suurtel
turuosalistel võib andmete jagamine erasektori teenusepakkujale olla raskendatud (compliance rule). Kuna
NAPi puhul on tegemist piiriülese teenusega, võib võrreldes avaliku sektori omandis oleva teenusega olla
välisriigist andmete kätte saamine keerulisem.
Analüüsi koostamise hetkel:
• Puuduvad lahendused, mida teenuse ärimudeli koostamisel üks-ühele eeskujuks võtta;
• ei ole avalikustatud eFTI delegeeritud ja rakendusakte (mis võivad mõjutada ärimudeli ülesehitust);
• tulenevalt majandusanalüüsist puudub erasektori vaatest hea äriline perspektiiv.
Seetõttu ei pea analüüsi koostajad tõenäoliseks, et NAPi teenuse pakkumine on ettevõtte põhitegevus,
vaid et teenus saab olla üheks mitmest teenusest suuremas portfellis. Seda eriti juhul, kui NAPi teenust ei
tohi pakkuda eFTI teenusepakkujad, kellel on aga olemas vajalik kompetents, kogemused
transpordisektorist ja tõenäoliselt ka huvi NAPi teenuse vastu. Täna seda reeglit kehtestatud ei ole, küll aga
on see teema arutluse all olnud DTLFis.
Kõik argumendid potentsiaalse valiku juures on koostatud tänase teadmise põhjal, kuid see hinnang võib
täpsustuda konkreetsemate asjaolude selgumise korral. Seetõttu tuleb järgmist argumentatsiooni vaadata
esialgsena.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
80
8.1. KOLME KÕRGEIMA POTENTSIAALIGA STSENAARIUMI VALIK:
KRITEERIUMID JA METOODIKA
Projekti jaoks loodi uus kombineeritud ja juhtumile kohandatud valikukriteeriumite komplekt ja metoodika,
mille kohaselt kasutakse kaheetapilist hindamist:
1) kõiki alternatiive hinnatakse:
a) kriitiliste tegurite valguses. Kriitilised tegurid võivad olla sellised kategooriad või nõuded,
mille korral on kriteeriumi täitmata jätmine välistavaks asjaoluks, et nimetatud
alternatiiviga edasi minna. Selline välistamismetoodika on kasutusel näiteks õiguspraktikas.
b) kõiki alternatiive hinnatakse majandusanalüüsi tulemuste alusel, st valitakse välja kõige
perspektiivikamad ja jäetakse kõrvale need, mis majandusanalüüsi vaates osutuksid
raskesti realiseeritavateks.
2) teises etapis hinnatakse allesjäänud alternatiive analüüsitud info põhjal ja tehakse ettepanek
tuginedes saadud analüüsi tulemustele.
Esimese hindamise etapi läbiviimiseks valiti koostöös juhtkomisjoniga välja järgmised kriitilised tegurid:
a) teenuse jätkusuutlikkus- kas NAPi teenuse osutamine on tagatud ja riigil saab tekkida selles osas
kindlustunne? Kas riigil on hoobasid, mille abil jätkusuutlikkust tagada.
b) Riikliku kohustuse täitmise võimalikkus (teenuse toimivus)- kuna kohustus elektroonilisi
veosedokumente kontrollida tekib riigil, siis kas alternatiivi rakendumise korral on alati tagatud, et
riik saab oma kohustust täita.
TABEL 14. KRIITILISED TEGURID ALTERNATIIVIDE VALIKU ALUSENA
ALTERNATIIV TEENUSE TEENUSE KOMMENTAAR
JÄTKUSUUT- TOIMIVUS
LIKKUS (KAS (KAS OHT
OHT ESINEB ESINEB
JAH/EI) JAH/EI)
Alternatiiv 1. JAH JAH Erasektori teenuse korral ei pruugi riigil olla võimalik tagada
NAP on erasektori teenuse jätksuutlikkust ja toimivust, kuna avalik sektor ei
omandis kontrolli endale vajaliku teenuse osutamist, puuduvad
teenuse juhtimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks hoovad.
Esineb oht, et teenuse osutaja võib teenuse osutamise
lõpetada või ettevõtte koos teenusega uutele omanikele
müüa, sest teenus ei ole piisavalt kasumlik.
Alternatiiv 2. EI/JAH EI/JAH Erasektori omandi (isegi kui teenus on tellitud avaliku sektori
NAP on riigi poolt poolt) korral ei ole võimalik ri igil täies ulatuses tagada
tellitud erasektori teenuse jätksuutlikkus ja toimivus, kuna avalik sektori ei
omandis kontrolli teenuse osutamist, puuduvad teenuse juhtimiseks
ja jätkusuutlikkuse tagamiseks hoovad. Esineb oht, et
teenuse osutaja võib teenuse osutamise lõpetada, sest
teenus ei ole piisavalt kasumlik. Täiendavaks riskiks on
asjaolu, et esialgse teenuse loomiseks on riik teinud
investeeringu (hanke maksumus) ja esineb oht, et teenuse
lõppemisel jääb tehtud investeeringust loodav kasu saamata.
Üheks võimaluseks teenuse jätkuvuse riski maandamisel on
lepingulise trahvi määratlemine riigi poolt, kuid selle
rakendamine iseenesest ei taga osapooltele andmete
kättesaadavust, juhul kui teenus lakkab töötamast.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
81
Alternatiiv 3. EI EI NAPi olemasolu on eelkõige vajalik riigiasutuste kohustuse
NAP on avaliku sektori täitmiseks, avaliku teenuse osutamisena on võimalik tagada
omandis teenuse jätksuutlikkus ja toimivus.
Alternatiiv 4. EI EI NAPi olemasolu on eelkõige vajalik riigiasutuste kohustuse
NAP on avaliku sektori täitmiseks, läbi riigi omandis oleva ettevõtte on võimalik
ettevõtte omandis teenuse jätkusuutlikkus ja toimivus tagada ka olukorras, kus
see võibolla ei osutu kasumlikuks (läbi subsideerimise)
Alternatiiv 5. EI EI Kui riik on vähemalt osaliselt NAPi omanik, saab ta tagada, et
NAP on avaliku ja teenuse osutamine ei lõpeks ja toimivus oleks tagatud. Riigi
erasektori osalusega ühingute puhul on riigil võimalus oma osalust
ühisomandis (PPP) suurendada ja vähendada, vastavalt vajadusele.
Alternatiiv 6. JAH JAH Välisriigi kas era või avaliku sektori omandis oleva NAPi
NAP puudub jätkusuutlikkuse või toimivuse üle Eesti riigil kontrolli ei oleks.
8.2. KOLME KÕRGEIMA POTENTSIAALIGA STSENAARIUMI ETTEPANEK
Läbiviidud ja ülalpool kirjeldatud välistamismeetodi abil hindamise läbiviimise tulemusena pakkus analüüsi
koostav uurimisrühm edasiseks lähemaks analüüsimiseks kolme kõige potentsiaalseima ja riskivabamana
rakendatavana välja järgmised alternatiivid:
1) Stsenaarium 3: NAP on avaliku sektori omandis
2) Stsenaarium 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis
3) Stsenaarium 5: NAP on avaliku ja erasektori ühisomandis (PPP)
Arvestades kuue stsenaariumi võrdleva finantsanalüüsi tulemusi, siis on potentsiaalsemad alternatiivid:
1) Stsenaarium 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena
2) Stsenaarium 3: NAP on avaliku sektori omandis
3) Stsenaarium 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis (PPP)
Lõpliku valiku tegemiseks viidi läbi valideerimisseminarid juhtrühmaga, mille tulemusena otsustati, et
täpsema analüüsi koostamise faasi minnakse alternatiividega 1, 2 ja 3.
Nii SWOT analüüs kui ka välistamismetoodika ning majandusanalüüs näitasid iga alternatiivi puhul olulisi
otsustusaluseid, mida valiku tegemisel kaaluda. Arutelu tulemusena toodi olulise kriteeriumina lisaks ka
see, et edasises analüüsis oleksid võimalikult erinevad alternatiivid siiski esindatud: et tekiksid
toimemudelid nii siis, kui NAPi omanikuks oleks ainult erasektor, kui ka see, kus era- ja avalik sektor
teeksid koostööd kui ka see, et NAPi arendamise võtaks enda vastutuseks riik. Leidsime, et alternatiiv 1,
2 ja 3 annavad meile võimalikult erinevad toimemudelid ja seetõttu oleks oluline nendega jätkata analüüsi.
Kuigi alternatiivid 1 ja 4 on sarnased (ehk mõlemal juhul on omanikuks kasumit taotlev ettevõte), siis on
osapoolte hinnangul oli siiski juhtrühma huvi põhjalikumalt uurida alternatiivi 1 ehk võimalust, et NAP on
erasektori teenus.
Vastavalt riigi osaluspoliitika põhimõtetele 130 on riigi üldine suund ja eesmärk osaleda ainult nendes
äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust huvist lähtuval eesmärgil, mis
tulenevad valdkonna strateegilistest arengukavadest. Tänases faasis ei ole üheselt argumenteeritud, mis
130 Ra handusministeerium, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
82
oleksid need strateegilised kaalutlused või laiem avalik huvi, miks NAP teenus e osutamine oleks
otstarbekas realiseerida läbi riigi omandis oleva ettevõtte. Seetõttu jäeti see alternatiiv käesoleva analüüsi
teises etapis kõrvale.
Välistati ka alternatiivi 5 (PPP variant), kuna see on analoogne alternatiiviga nr 2 ning mõlema edasine
analüüsimine oleks dubleerimine, seda eriti siseriiklikus vaates.
Valiku tegemisel nende kahe vahel räägib alternatiiv 2 kasuks asjaolu, et PPP puhul oleks organisatsiooni
juhtimisstruktuur oluliselt keerulisem.
Alternatiivi nr 6 ehk NAP mitte loomine on jäetud kõrvale põhjusel, et puudub kasutegur kõigile osapooltele
ning see alternatiiv on eelistuste järjekorras sõltumata teiste alternatiivide järjekorrast siiski kõige viimane.
8.3. TÄPSUSTATUD FINANTSANALÜÜSID KOLME VÄLJAVALITUD
STSENAARIUMI KOHTA
Alljärgnevalt on kirjeldatud kolme väljavalitud stsenaariumi (Alt 1: NAP on erasektori omandis, Alt 2: NAP
on hangitud riigi poolt erasektori teenusena ja Alt 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis)
finantsanalüüse. Võrreldes stsenaariumite ülese majandusanalüüsiga tehti analüüsides täpsustusi,
mistõttu erinevad tulemused ptk 7 kirjeldatust. 131
Kuna eFTI määrusest tulenev kohustus digitaalseid veoselehti töödelda lasub riigil ning teenuse
8.3.1. NAP ON ERASEKTORI OMANDIS (ALTERNATIIV 1)
Arenduse ettevalmistuse seisukohalt on võimalik, et ka antud alternatiivi puhul võib riik kohustada
erasektori teenusepakkujat NAPi loomiseks vajaliku detailanalüüsi koostama. Hankekorraldusega
kaasnevat kulu erasektori omandivormi puhul aga ei teki. Arenduse kulud katab täies mahus erasektori
teenusepakkuja, kuid on võimalik taotleda toetust välisfondist.
Vähetõenäoline on, et täielikult erasektori initsiatiivil loodava teenuse arendust toetab riik ning teenuse
arendus on seetõttu sõltuv NAP ärimudelist. On võimalus kaaluda teenuse arenduse ja pidamise
dotatsiooni, kui selle vormistamine on asjakohane ning võimalik. Riigil selle stsenaariumi puhul tõenäoliselt
võimalik ja ka asjakohane kanda kulud, mis kaasnevad eFTI mõistes pädevatele asutustele NAPi
teenusepakkujaga liidestuste loomiseks ning riikliku järelevalve kulud.
Nii nagu ka järgnevate alternatiivide puhul, tuleb ka erasektori omandis oleva NAPi ja eFTI teenusepakkuja
vaheliste liidestuste kulu tasuda tõenäoliselt eFTI platvormi pidajal.
Potentsiaalse siseriikliku tulubaasi moodustavad kõik digitaalsed veoselehed, mis liiguvad Eestis asuva
NAPiga liidestunud eFTI platvormide kaudu. NAPide omavahelisest andmevahetusest tulu
teenusepakkujale eeldatavalt ei teki. Eksperthinnangutele, valimettevõtete mahtudele ning turuosaliste
arvamusele tuginedes hinnatakse Eestis liikuvate digitaalsete veoselehtede hulgaks ligikaudu 3,5 miljonit
veoselehte aastas. Tuginedes turuosaliste valmisolekule digitaalsete veoselehtede eest tasuda, võiks
hinnanguliseks veoselehe maksumuseks teenuse tarbijatele olla 0,05-0,1€. See tähendab, et 0,1€ suuruse
veoselehe hinna korral on teenusepakkuja siseriiklikuks tulubaasiks 350 000€. Välisturult on võimalik tulu
teenida siis, kui välisriikide eFTI platvormid liituvad Eesti NAPiga (eelkõige juhul, kui vastavasse riiki ei ole
NAPi loodud). Hetkeolukorras on välisturgudelt teenitava tulu prognoosimine keeruline, kuid kui Eestis
loodava NAPiga liituks näiteks kümme eFTI platvormi, mille töödeldavate veoselehtede hulk on võrdne
Eesti omadega, tähendaks see tulubaasi kahekordistumist võrreldes ainult siseriiklikult turult teenitava
tuluga.
Ka erasektori poolt pakutava teenuse puhul on riigil võimalik kehtestada standardeid. Erasektori
omandivormi puhul on riigi ülesandeks kehtestada vajadusel regulatsioonid, et tagada kasutajate võrdne
131 Tä psed analüüsid on leitavad Lisa 3: Tä psustatud majandusanalüüs (kolm potentsiaalsemat alternatiivi)
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
83
kohtlemine. Samuti on riigil võimalik delegeeritud teenuse puhul rakendada lepingulist trahvi, et
sanktsioneerida teenusepakkuja tegevuse lõpetamist. See aga eeldab vastava teenuse delegeerimise
lepingu vms olemasolu riigiga, et tagada riigile kohustusliku teenuse toimivus NAP kaudu.
8.3.2. NAP ON HANGITUD RIIGI POOLT ERASEKTORI TEENUSENA (ALTERNATIIV 2)
Nimetatud alternatiivis pakub NAPi erasektori omanik teenust kas riigi poolt delegeeritud või sisseostetud
teenusena. Võrreldes puhtalt erasektori poolt pakutud teenusega tuleb riigil arvestada hankekorralduse ja
teenusepoolse juhtimisega kaasnevate kuludega.
Riigi rolliks on eelkõige erinevate nõuete esitamine hanketingimustes (nt turvalisus, teenuse haldamine
jne). Ka on võimalik riigil kehtestada tasu piirmäärad. Samuti on riik kohustatud teostama järelevalvet
teenuse kvaliteedi tagamiseks. Oluline on, et riigihankes kokkulepitud tingimuste fikseerimiseks kaasatakse
erasektori osapooli, mis võimaldab vältida NAPi teenuse liigset riigikesksust.
Tulu-kulu struktuur on võrreldes erasektori teenusega sarnane, kuid teenusepakkuja tulude hulka lisandub
riigihankest teenitav tulu. Enne riigihanke läbiviimist eelneb tõenäoliselt välisrahastuse taotlemise protsess.
Kuna majandusanalüüsist tulenevalt ei ole võimalik isegi koos välisturgudelt teenitava tuluga jõuda
kasumisse enne neljandat või viiendat aastat, peab riigihanke maksumus tõenäoliselt katma
teenuseosutaja kasumiootuse alates esimesest tegutsemisaastast (mudelis arvestatud 10%). Täiendavalt
on mudelis arvestatud, et edasine riigipoolne iga-aastane tasu (alates 2.aastast) suurus peaks ära katma
minimaalselt edasiarenduse kulud.
8.3.3. NAP ON AVALIKU SEKTORI OMANDIS (ALTERNATIIV 3)
Avaliku sektori omandis oleva NAP teenuse eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid eelkõige võimaldada eFTI
andmete kättesaadavus pädevate asutuste jaoks. Riigile tekivad kulud sarnaselt eraettevõttele, ei ole näha,
et riigile läheks teenuse loomine oluliselt kallimaks kui erasektorist teenuse pakkujale. Kuigi otseseid
tulusid NAPi pidamisest pigem ei teki, hoiab riik kokku kuludelt, mis tekiksid juhul, kui NAPi ei looda. Need
võivad olla ühekordsed arenduskulud ning ka iga-aastased liidestus/litsentsitasude kulud. Kulud, kui NAP
ei looda, moodustuvad tulenevalt tarvidusest korraldada iga pädeva asutuse liidestumine kõikide võimalike
eFTI platvormide või välisriikide NAPidega, mille suurust antud hetkel ennustada ei ole võimalik. eFTI-
väliste lisafunktsionaalsuste arendamine ei kuulu tõenäoliselt avaliku asutuse poolt arendat ava NAPi
teenuse ulatusse.
TABEL 15. KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST
1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU
NAP on erasektori
Alternatiiv 1 -621,000 -82,000 58,000 215,500 390,500 -39,000
omandis
NAP on riigi poolt
Alternatiiv 2 hangitud erasektori 66,037 -58,000 82,000 239,500 414,500 744,037
teenusena
NAP on avaliku sektori
Alternatiiv 3 -762,375 -324,000 -324,000 -324,000 -324,000 -2,058,375
asutuse omandis
TABEL 16. KASUM/KAHJUM NAP OMANIKU VAATEST (ILMA VÄLISTURGUDE TULUTA)
1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta KOKKU
NAP on erasektori
Alternatiiv 1 -621,000 -117,000 -47,000 40,500 128,000 -616,500
omandis
NAP on riigi poolt
Alternatiiv 2 hangitud erasektori 66,037 -93,000 -23,000 64,500 152,000 166,537
teenusena
NAP on avaliku sektori
Alternatiiv 3 -762,375 -324,000 -324,000 -324,000 -324,000 -2,058,375
asutuse omandis
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
84
8.3.4. JÄRELDUSED TÄPSUSTATUD FINANTSANALÜÜSIST
Kuna NAPi teenuse loomisel tuleb arvestada lisaks ulatuslikule algi nvesteeringule (ligi 600 000€)
märkimisväärsete haldus- ja juhtimiskuludega, peavad analüüsi koostajad väga ebatõenäoliseks, et
eraettevõtjal tekib huvi teenuse pakkumiseks ilma riigipoolse toeta. Kuigi eraettevõtte motivatsioon
teenuse pakkumiseks võib tuleneda mitte ainult kasu teenimisest, vaid ka teatavate kulude ära hoidmisest
(näiteks juhul, kui NAP teenuse omanik oleks ise eFTI teenusepakkuja), mistõttu ei ole tõenäoline, et
eraettevõtja loob teenuse, millega ei ole võimalik viie aasta perspektiivis kasumisse jõuda.
Juhul, kui riik hangib teenuse erasektorist, tuleb samuti arvestada eraettevõtte kasumiootusega, mis
tähendab, et lisaks alginvesteeringule peab riik katma tõenäoliselt ka iga-aastased arenduskulud (vt Lisa 3:
Täpsustatud majandusanalüüs (kolm potentsiaalsemat alternatiivi)). Sellise stsenaariumi eelis avaliku
asutuse poolt pakutava teenusega võrreldes on see, et riigi panus viie aasta perspektiivis on ligi poole
väiksem. Kuigi kolmanda stsenaariumi puhul on kogukulud tulenevalt finantsanalüüsist ligi poole suuremad
ning tulu teenimise võimalused tõenäoliselt puuduvad, tuleneb motivatsioon teenuse loomiseks eFTI
määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
85
TEEKAART AASTANI 2025
9.1. TEEKAART
Teekaardis on toodud välja vajalikud tegevused NAPi loomiseks ja teenuse pakkumiseks kuni aastani 2025.
Teekaardi aluseks on kuupäevad, millal jõustuvad eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid, millest NAP
kontekstis on olulisimad artikli 8 alusel kehtestatavad ühtsed menetlused ja üksikasjalikud normid,
tehnilised kirjeldused pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sh menetlused
õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks ja selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja
asjaomaste ettevõtjate vahel.
Delegeeritud aktid:
• Artikkel 2 alusel delegeeritud ja rakendusaktidest ning liikmesriikide õigusaktidest tulenevatele
teavitamisnõuetele, kusjuures vastavad aktid loetletakse määruse lisas I.
• Artikkel 7 alusel (kooskõlas art 14-ga menetlusprotsessi osas) - eFTI ühine andmekogum, eFTI
andmete alamhulgad, esimene selline võetakse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023.
• Artikkel 12 alusel eFTI keskkondade sertifitseerimise ja sertifitseerimismärgi kasutamise,
sertifikaatide uuendamise, peatamise ja tühistamise kohta (kui on vaja), sest akte tehakse "kui on
vaja täiendada".
• Artikkel 13 alusel õigusnormid eFTI teenuseosutajate sertifitseerimise kohta, sertifikaatide
uuendamise, peatamise ja tühistamise kohta, akte tehakse "kui on vaja täiendada".
Rakendusaktid:
• Artikkel 8 alusel - ühtsed menetlused, ja üksikasjalikud normid, tehnilised kirjeldused pädevate
asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sh menetlused õigusnormidega ette nähtud teabe
töötlemiseks ja selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate v ahel.
Esimene selline võetakse vastu hiljemalt 21. veebruariks 2023.
eFTI keskkondade ja teenuseosutajatele suunatud nõuded järgmiselt:
• Artikkel 9 alusel eFTI keskkondade funktsionaalsed nõuded, esimene selline rakendusakt võtakse
vastu 21. augustiks 2023.
• Artikkel alusel - nõuded eFTI teenuseosutajatele, (art 9 lg 2) - esimene selline võetakse vastu
hiljemalt 21. augustiks 2023.
Delegeeritud ja rakendusaktide jõustumine Artikkel 5 lg 1 kohaselt jõustuvad 21. veebruariks 2023 vastu
võetavad delegeeritud aktid 30 kuu möödudes alates nende vastuvõtmisest, st hiljemalt 21. augustil 2025.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
86
Järgnevalt kirjeldatakse kolme alternatiivi potentsiaalset teekaarti, tuues välja olulisemad tegevused ja
ajakava.
TABEL 17. ALTERNATIIV 1 „NAP ON ERASEKTORI OMANDIS“ TEEKAART VIIEKS AASTAKS
TEEKAART: alternatiiv 1 NAP on erasektori omandis
TEGEVUS 2022 2023 2024 2025 2026
II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv
ETTEVALMISTUS
Võetakse vastu esimesed eFTI
delegeeritud õigusaktid
Võetakse vastu esimesed eFTI
rakendusaktid
Otsus NAPi loomise kohta (peale
seda kui kõik nõuded on teada)
Välisrahastuse taotlemine
Seotud osapoolte kaasamine ja
sisendi kogumine
Riigiga kokkulepete sõlmimine
TEENUSE VÄLJAARENDAMINE
Arendusülesande detailanalüüs
Meeskonna loomine teenuse
väljaarendamiseks, vajadusel uute
töötajate värbamine
Serverite hankimine
Arendustööd
Liidestuste loomine eFTI pädevate
asutustega
Liidestuste loomine eFTI
platvormidega
Liidestuse loomine teiste
liikmesriikide NAPidega/ NAPide
võrgustikuga
Teenuse testimine
TEENUSE PAKKUMINE
Teenuse pakkumine
Erasektori vaates on tõenäoline, et enne täpsete nõuete selgumist e i ole erasektor valmis teenuse
väljaarendamiseks riski võtma. Tänase teadmise kohaselt jääb eFTI delegeeritud ja rakendusaktide
vastuvõtmine 2023. aasta I ja III kvartalisse, mistõttu võib eeldada, et erasektor teeks otsuse NAPi loomise
osas 2024. aasta I kvartalil. Sellise graafiku järgselt liikudes tuleb arvestada võimalusega, et teenus saab
kasutusvalmis 2026.aasta II kvartalist.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
87
TABEL 18. ALTERNATIIV 2 „NAP ON RIIGI POOLT HANGITUD ERASEKTORI TEENUSENA“ TEEKAART VIIEKS AASTAKS
TEEKAART: Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena
TEGEVUS 2022 2023 2024 2025 2026
II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv
ERASEKTORI TEGEVUSED
ETTEVALMISTUS
Otsus hankel osalemise kohta
Pakkumuse koostamine
TEENUSE VÄLJAARENDAMINE
Arendusülesande detailanalüüs
Meeskonna loomine teenuse
väljaarendamiseks, vajadusel uute
töötajate värbamine
Serverite hankimine
Arendustööd
Liidestuste loomine eFTI pädevate
asutustega
Liidestuste loomine eFTI
platvormidega
Liidestuse loomine teiste
liikmesriikide NAPidega/ NAPide
võrgustikuga
Teenuse testimine
TEENUSE PAKKUMINE
Teenuse pakkumine
RIIGI TEGEVUSED
ETTEVALMISTUS
Otsus NAPi loomise kohta, sh
vastutaja määramine
Võetakse vastu esimesed eFTI
delegeeritud õigusaktid
Võetakse vastu esimesed eFTI
rakendusaktid
Rahastuse (võimalusel
välisrahastus) taotlemine (RES/RE
protsess, 2024 eelarve)
Seotud osapoolte kaasamine ja
sisendi kogumine
Hanke ettevalmistus ja läbiviimine
TEENUSE VÄLJA-ARENDAMINE
Arendusülesande detailanalüüs
Arendustööd
Liidestuste loomine eFTI pädevate
asutustega
Liidestuste loomine eFTI
platvormidega
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
88
Liidestuse loomine teiste
liikmesriikide NAPidega/ NAPide
võrgustikuga
Teenuse testimine
TEENUSE KASUTAMINE
Teenuse kasutamine
Alternatiiv 2 korral saab riik dikteerida teenuse loomise algusaega, kuulutades sobilikul ajal välja riigihanke,
millega hakatakse partnerit otsima. Selliselt korraldades on võimalik tagada, et teenust on võimalik
kasutama hakata 2025.aasta III kvartalist. Alternatiiv 2 puhul tuleb vaadata tegevuskava nii erasektori kui
riigi vaatest, kuivõrd mõlemal osapoolel on oma vastutus ja tegevused. Kui alternatiiv 1 puhul sõltus
teenuse osutamise otsus eelkõige kõikide nõuete selgumisest, siis järgmise kahe alternatiivi juures tuleb
arvestada täiendava tegevusega riigi vaatest ja selleks on rahastuse leidmine. Et NAPi teenus saaks valmis
2025. aasta III kvartaliks, tuleb RES/RE protsessis lisataotlust koostada juba 2023. aasta alguses, et tagada
2024. aastaks rahastus.
TABEL 19. ALTERNATIIV 3 „NAP ON RIIGI OMANDIS“ TEEKAART VIIEKS AASTAKS
TEEKAART: Alternatiiv 3: NAP on riigi omandis
TEGEVUS 2022 2023 2024 2025 2026
II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv kv
ETTEVALMISTUS
NAP l ä hteülesande tä psustamine
Ots us NAPi l oomise kohta, sh va stutaja
mä ä ramine
Võeta kse va stu esimesed eFTI
del egeeritud õigusaktid
Võeta kse va stu esimesed eFTI
ra kendusaktid
Ra hastuse (võimalusel välisrahastus)
ta otl emine (RES/RE protsess, 2024
eelarve)
Seotud osapoolte kaasamine ja sisendi
kogumine
Ha nke ettevalmistus ja läbiviimine
a rendustööde tellimiseks
TEENUSE VÄLJA-ARENDAMINE
Arendusülesande detailanalüüs
Arendustööd
Li i destuste loomine eFTI pädeva te
a s utustega
Li i destuste loomine eFTI platvormidega
Li i destuste loomine teiste l iikmesriikide
NAPi dega/ NAPide võrgustikuga
Teenuse testimine
TEENUSE PAKKUMINE
Teenuse pakkumine
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
89
9.2. RIIGI EELARVESTAMISE AJAKAVA
Riigi rahandust koordineeritakse peamiselt läbi kahe riikliku dokumendi: riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve. Riigi eelarvestrateegia (RES) on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel
riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. RESi koostamise eesmärk
on tagada keskpikas perspektiivis (4 aastat) eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus
riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. RES viiakse ellu läbi arengukavade
rakendusplaanide ja riigieelarve. Riigieelarve (RE) on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute
ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat
raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest
ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes.
Nii RES kui ka RE koostatakse üks kord aastas hiljemalt 3 kuud enne uue majandusaasta algust. RES ja RE
koostamise protsess algab siiski varem, mistõttu tuleb valitsemisala siseselt rahastusvajadusi hakata
koondama juba alates aasta algusest, selleks et sisend juunis Rahandusministeeriumile esitada.
JOONIS 19. RES/RE PLANEERIMISE PROTSESS (ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM) 132
Uusi ja täiendavaid kulusid planeeritakse RESi/REsse lisataotluste näol. IKT lisataotluste protsessi
koordineerib eelkõige MKM. Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve
seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lg 4 alusel annab MKM RES protsessis IKT
lisataotlustele eksperthinnangu ning administratiivkoormuse vähendamiseks j a struktuurifondide
paremaks planeerimiseks koondab struktuurifondide IKT projektid. IKT lisataotlused ja struktuurifondide
valdkonna kordategemise ning arenguhüpete projekt tuleb esitada etteantud vormil ja selgitava
taustainfoga ministri (asutuse juhi) allkirjaga RMi hiljemalt 01. juuniks ning RM edastab omakorda
materjalid MKMi ettepaneku saamiseks. Sellele eelneb aga konsultatsioon ja eelnev läbirääkimine MKMiga
(veebruar-mai). 133
9.3. JÄRELDUSED TEEKAARDI OSAS
Vaadates kirjeldatud teekaarte ning teades RE planeerimisprotsessist tulenevaid piiranguid, saab välja tuua
olulisemad järeldused:
• Alternatiivi 1 puhul on suur tõenäosus, et 2025. aasta augustiks ei ole riigil keskset teenust, mille
abil oma kohustust (elektrooniliste kaubaveo andmete kontrollimine) täita.
• Alternatiivide 2 ja 3 õigeaegne valmimine on riigi mõjutada, mistõttu nende rakendamise korral
oleks võimalik õigeaegselt valmisolek tagada.
133 Ra handusministeerium, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
90
• Ühe võimalusena (mida teekaardis otseselt ei ole kirjeldatud, kuid mida võib soovi korral kaaluda)
on RES protsessis kulude taotlemist etapiviisiliselt. Nt veel käesoleval aastal esitada esmane
rahastustaotlus 2023-2026 RESi, mis peaks sisaldama minimaalselt arenduse ettevalmistavaid
kulusid. See võimaldaks protsessi arendusfaasi ca pool aastat varasemaks tuua, mis annab pikema
testperioodi.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
91
NAP TEENUSE AVALIKU SEKTORI OMANIKU
ANALÜÜS
Kui NAPi omanikuks on avaliku sektori asutus, tuleb arvestada, et teenuse platvormi loomine ja edasine
teenuse haldamine võivad sisuliselt kuuluda erinevate asutuste pädevusse. Kõige loogilisemaks e-teenuste
omanikuks on tavaliselt riigiasutus, mille põhitegevus on enim seotud teenuse igapäevase toimimisega.
Seetõttu on mõistlik omanikena kaaluda eFTI pädevaid asutusi, kellele NAPi teenus on kohustatud andmeid
jagama.
Nendeks on PPA, EMTA ning TRAM. Kuna teenuse arendamisel on oluline IT-alane kompetents, vastutab
teenuse platvormi väljaarendamise eest tõenäoliselt vastava ministeeriumi haldusalasse kuuluv
infotehnoloogia keskus. PPA puhul SMIT, EMTA puhul RMIT ja TRAMi puhul RIA.
10.1. NAPI TEENUSE VÕIMALIKU RIIGIASUTUSEST OMANIKU ANALÜÜS
Analüüsi üheks osaks oli ka võimaliku riigiasutusest omaniku analüüs, kus valikuvõimaluste hindamiseks sai
kaaluda järgmisi kriteeriume:
• Pädevate asutuste NAP kasutusaktiivsus täna ja tulevikuperspektiivis sõltuvalt ärivajadusest;
• teenuse ajakriitilisuse aspektid;
• asutuse tänaste operatiivsete liidestuste loomise kogemus;
• kas asutusel on portfellis siseriiklikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme, mis on teenuse seisukohalt
relevantsed ning millega töö kogemus või andmevahetus võiks anda asutusele kompetentsi- või
eelise;
• varasem kogemus sarnase või muu piiriülese andmevahetuse strukruuri (NAPi) teenuse loomisega;
• asutuste tänane mehitatus (kas on olemas piisavalt struktuurset kompetentsi teenuse loomiseks
ja haldamiseks).
Kui kaaluda sobilikku asutust nende kriteeriumide vaates, siis on kõikidel asutustel oma tugevusi.
Näiteks teenuse ajakriitilisuse seisukohalt sobiks NAP PPA haldusalasse, sest PPA -l on kontrolli käigus vaja
koheselt infot saada. EMTA ja eelkõige TRAM kasutavad veoselehe andmeid seevastu pigem
järelkontrolliks. Samas tarbib veoselehtede infot mahtude poolest enim just Maksu- ja Tolliamet ja seda
just tuleviku perspektiivist.
Nii EMTA-l koos RMITiga kui ka PPA-l koos SMITiga ja TRAMil on sarnaste teenuste ülesehitamise kogemusi,
esimesel kahel on endal mitmeid infosüsteeme, millega NAPil võiks kas kasutusmugavuse (nt PPA -l Apollo)
või siis andmete tervikvaate (EMTA süsteemid) poolest olla mõistlik NAPi teenuse haldamist korraldada.
RIA esindajate hinnangul ei oleks nende asutus parim teenuse omanik seetõttu, et RIA ei puutu teenuse
pakkumisega sisuliselt kokku, mistõttu võib teenuse (jätkuv ja jooksev) rahastamine kujuneda probleemiks.
Kuna erinevatel asutustel on selgeid tugevusi ja NAPi teenust sobiksid neist kõik (tehes omavahel ka
koostööd) arendama, võib NAPi teenuse omaniku valiku määrata poliitiline otsus.
Selle otsuse tegemiseks tuleb asutustega läbi rääkida, kellel on kõige suurem valmisolek, soov ja vajadus
teenuse väljaarendamises juhtpositsioon võtta. Tänases analüüsis ei ole asutuste valmisolekut eraldi
kaardistatud, mistõttu siin sellele tuginedes ettepanekuid teha ei saa.
Lisaks võib omaniku määrata ka see, millisel asutusel ja millistel tingimustel on võimalik taotleda
välistoetust teenuse väljaarendamiseks. Kuna teenuse loomine ja väljaarendamine on riigi jaoks
märkimisväärne kulu (ja otsesed tuluallikad riigi jaoks tõenäoliselt puuduvad), võib riigieelarvest vahendite
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
92
leidmine olla keeruline. Samuti ei saa eeldada, et mõne asutuse eelarves on selline “reserv” juba olemas,
st rahastus tagatud.
Kolmandaks tasub kaaluda ka koostöömudeleid teiste riikidega ning nende puhul erinevare asutuste
tugevusi või eeldusi arenduse planeerimiseks. Esimeseks alternatiiviks oleks arendada NAP välja Eesti ja
Soome riikides ühiselt. Selleks annab näiteks hea võimaluse Nordic Smart Government organisatsioon,
mille üks eesmärke on muuhulgas piiriüleste teenuste arendus X-Tee loogika alusel. Teine võimalik
alternatiiv oleks NAP ühine arendus koostöös Läti ja Leeduga, kes on kumbki omal moel juba ettevalmistusi
alustanud (DIGINNO-Proto ja DINNOCAP projektid).
Selliste koostöömudelite loomise peaks esialgu vedada võtma MKM, kui transpordivaldkonna eest
vastutav ministeerium või delegeerima selle ülesande RIA-le.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
93
VÄLJAKUTSED NAP OMANDIVORMI VALIKUL JA NAP
LOOMISEL
11.1. SENISED VÄLJAKUTSED EESTIS
Edasiste otsuste tegemisel ja nende elluviimisel ei tohiks ära unustada seniseid kogemusi ja õppetunde, et
kõige paremini arvesse võtta sealseid edulugusid ning vältida tehtud vigu. Toome järgnevalt välja osad neist.
11.1.1. KITSASKOHAD JA ÕPPETUNNID E-VEOSELEHTEDE RAKENDAMISEST EESTIS
Kuigi seni saab e-veoselehtedest kaupade veol rääkida kui marginaalsest osast kogu dokumentatsioonist,
on Eestis juba mitmeid kogemusi teenuste avamise, kättesaadavuse ja muutustega, mille kogemusi on
asjakohane kasutada, et tulevikus olukordi ette näha ja neid paremini juhtida.
MobiCarnet kui kasutamata lahendus. Üheks õppetunniks e-veoselehtede teenuste rakendamisel võib
pidada ERAA eestvedamisel loodud eCMR tarkvara rahvusvahelistele vedudele, mille loomiseks kulutati
suuri summasid, kuid süsteemi kasutusele ei saadud, kuna puudus võimalus andmete ristkasutuseks ja
pädevatele asutustele välja näitamiseks väljaspool Eestit. Ettevõttele, mis teostavad aga piiriüleseid
vedusid, on aga just see oluline, et asendada pabersaatelehed digitaalsetega. Samuti oli lahenduse
rakendamise takistuseks veel puuduv standardiseemisraamistik.
Metsaveo veoseleht ja ELVIS keskkond. Suurim olemasolevate e-veoselehe toodete tagasilöök tekkis, kui
EMPL otsustas 2021 aasta alguses senised ELVIS’e kasutajad viia üle uuele tarkvarale EVR. Antud otsus tehti
mõnevõrra kiirustades ja kasutajate teavitus ei olnud piisav, mistõttu tekitati metsandusettevõtetele,
kellest ligi 90% ulatuses kasutasid ELVIS’t,. ootamatu ümberkorralduse vajadus, Seejuures oli tarkvara
vahetuses osadel ettevõtetel ära lõigatud või kahtluse all võimalus näha varasemaid e-veoselehti, mis on
aga raamatupidamise alusdokumendid. Muudatus on toonud kaasa pädevatele asutuste uute liidestuste
arendusvajaduse, kuid muudatuse lühike etteteatamine tõi kaasa tõrked ning ülemineku keerukust EMTA,
PPA ja Transpordiameti jaoks. Samuti muutus väga lühikese etteteatamisega ka teenuse hind. Kuna
tegemist oli eraalgatusliku infosüsteemiga ning sellel puudub riiklik õiguskorraldus, on raske ka avaliku
sektori poolt olukorda sekkuda.
Turu valmiduse kitsaskohad Waybilleri näitel. Waybilleri e-veoselehe teenused on suunatud nii
puistevedude tellijatele kui vedajatele. Võttes arvesse turu eripära, kus paljud eri suuruses veoettevõtted
teevad koostööd, pakkudes veotellimuste täitmisel üksteisele alltöövõttu, on mitmed suuremad vedajad
koondanud enda alla väikeste vedajate võrgustiku. Suured veoettevõtted saavad e -veoselehtedest seeläbi
kasu, kuna alltöövõtjate tegevus on neile näha ja vastastikune arveldus seega reaalajas lihtsalt hallatav.
Samas on veoteenuse maksumus sageli pea olematu kasumi marginaaliga või lausa kahjumlik, mistõttu
igasugune lisakulu teenustele ei ole ootuspärane. Võib samuti eeldada, et kohalikul veoturul esineb üsna
palju ümbrikupalkade maksmist ja soovi peita tegelikku veose kaalu, sest sageli on see ainus võimalus
veoteenuse osutamiseks tellija poolt võimaldatavate hindade ja tariifidega. See on sageli ka põhjuseks,
miks veoettevõtted ei ole huvitatud e-veoselehtede kasutamisest ja veoteenuse läbipaistvusest.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
94
11.2. SENISED RAHVUSVAHELISED PRAKTIKAD
11.2.1. OHTLIKE KAUPADE PROJEKTI PRAKTIKA JA KITSASKOHAD
Ohtlike kaupade juurdepääsupunkti projekt. Ohtlike kaupade digitaalse transpordidokumentatsiooni
vahendamiseks on UNECE võimaldanud 2019. aastast liidestus- ja juurdepääsupunktide loomise ning selle
ka juhisdokumendina reguleerinud134.
Riigid, kus see on rakendatud, on Saksamaa, Prantsusmaa. Saksamaal on see rakendatud õigusruumi kaudu
ja Prantsusmaal on see plaanis 2022 .aastal. Itaalia ja Suurbritannia on seda kaalunud, alustanud ka
juurdepääsupunkti arendust. Hollandis on samuti ettevalmistused käimas, kuid ollakse kahtleval seisukohal.
ENii era- kui avalikus omandis juurdepääsupunktid. Saksamaal on kaks juurdepääsupunkti (TP1 DB Cargo
BASFiga koostöös ning TP1, mis tuli turule, kuid pani end kinni kuivõrd , kuna ei leidnud piisavalt turgu ja
kliente. Saksamaal on selleks kaks eraomandis juurdepääsupunkti, üks on omakorda tegevuse lõpetanud.
Nõuded näevad ette, et teenuse kasutuse eest riigiasutustelt tasu küsida ei tohi. Samas on
juurdepääsupunktidel võimalik tasu küsida liidestuvatelt andmevahetusplatvormidelt.
Saksamaa, kus on rakendatud eraõiguslikus omandis juurdepääsupunkte, on saanud küll võrgustiku
toimima, kuid rakendusperioodi jooksul alates 2019. aastast on juba üks lepinguline juurdepääsupunkt
oma tegevuse lõpetanud.
Erasektori teenusena arvataksegi seetõttu, et äritulu on võimalik leida, kuid see nõuab suuri mahte ja suurt
pingutust, kuigi on võimalik. Siiski on eriala eksperdi seisukoht, et eFTI NAPi ehitaks siiski riik, muidu ollakse
sõltuv ettevõtete ärimudeli leidmisest ja tasuvusest.
Selle praktika valguses on valdkonna ekspertide soovitus, et eFTI NAP puhul, kus ettevõtted ei opereeri
vaid vabatahtlikult, vaid riikidel tekib kohustus andmete vastuvõtmiseks, siis ei oleks otstarbekas riigil võtta
riski, kas erasektor leiab NAPile ärimudeli või mitte.
134 UNECE, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
95
JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD
12.1. ALTERNATIIVI VALIKU ETTEPANEK
Tuginedes läbiviidud analüüsile, teeb analüüsimeeskond ettepaneku rakendada alternatiivi 3 „NAP on
riigiasutuse omandis“, tuues olulisemate põhjendustena esile järgmist:
Alternatiivi 3 „NAP on avaliku sektori omandis“ saab hinnata parimaks, kuna:
• eFTI määrusest tulenev regulatsioon on eelkõige riigi kohustus, mis laieneb erasektorile vaid selles
ulatuses, mis kohustab eFTI platvorme enda andmeid kättesaadavaks tegema. Sellest tulenevalt
on loogiline, et riik võtab ette samme talle seatud kohustuse täitmiseks;
• eFTI määruse järgi ei ole NAPi loomine küll kohustuslik, kuid kui võrrelda alternatiive (nt oodata, et
mõni teine riik teeks NAPi ja Eesti pädevad asutused saaksid sellega liidestuda; või pädevad
asutused loovad liidesed kõikide (potentsiaalselt sadade) eFTI platvormidega), siis võib teenuse
mitteloomine riigile oluliselt ebamugavamaks ja ka kallimaks minna;
• teenuse väljaarendamisel on riigil parim kontroll teenuse toimivuse, ülesehituse jms üle, mis annab
võimaluse kõige paremini vastata pädevate asutuste vajadustele;
• alternatiiv 3 on küll riigi vaatest kalleim lahendus, kuid see annab täiendava võimaluse nt koostöös
teiste riikidega NAPi loomiseks, mis aitaks kulusid kokku hoida.
Alternatiivi 2 „NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena“ tuleks pidada alternatiivist 3 nõrgemaks,
sest:
• riigile jääb suur risk teenuse jätkusuutlikkuse osas. Erasektor võib (nt tulenevalt kehvadest
majandustulemustest) teenuse osutamise lõpetada, mistõttu riigil tekib probleeme oma kohustuse
täitmisega;
• esineb risk, et riik ei leia hankega sobilikku partnerit teenuse loomiseks ja seetõttu ei täida
tähtaegselt endale seatud kohustust.
Alternatiiv 1 „NAP on erasektori omandis“ rakendumist tuleks pidada kolmest valikust kõige
riskantsemaks ja ebatõenäoliseks, kuna:
• teenus ei pruugi garanteerida riigile tema kohustuse täitmist ehk elektrooniliste veodokumentide
pärimise ja kontrollimise funktsiooni;
• teenuse puhul on liiga palju teadmatust veel tänases päevas, turg ei ole välja arenenud;
• õigusraamid ja juhendid sellise teenuse jaoks saavad eeldatavasti valmis alles 2023. aasta jooksul,
mistõttu ei ole erasektori ettevõtted analüüsimeeskonna hinnangul valmis varasemalt teenust
välja töötama asuma ja investeeringuid tegema. See aga seab ohtu teenuse tähtaegse valmimise,
mille tulemusena ei ole riigil valmisolekut täita talle pandud kohustust;
• teenuse potentsiaalne tulu ei ole piisav selleks, et ettevõtetel tekiks selge äriline kasum. Eestis ei
ole ette näha, et järgnevate aastate jooksul kasvaks veoselehtede arv. See tähendab, et äril ei ole
potentsiaali aastate jooksul kasvada ning see vähendab motivatsiooni teenuse pakkumiseks;
• teenuse loomine nõuab suurt alginvesteeringut ning maksimaalse finantsanalüüsis väljatoodud
tulu teenimise korral jõuab ettevõtte esimeste aastate kahjumi likvideerida alles kaheksandaks
aastaks. Hindame, et selles valguses ettevõtetel puudub motivatsioon teenust pakkuda;
• analüüsi koostamise ajal ei ole teada, kas ja millistel tingimustel oleks eraettevõttel võimalik saada
toetust teenuse välja arendamiseks, mis vähendaks tema finantsriske;
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
96
• eFTI määruse järgi tekib kohustus tunnistada elektroonilisi veodokumente riigil, mitte ei teki
erasektoril kohustust digitaalsele dokumendivahetusele üle minna.
12.2. VÕIMALIKU ASUTUSE ETTEPANEK
Asutuse valiku aluseks on, et vastutus NAPi arendamise ja käivitamise koordinatsiooni eest on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, kuna tegemist on transpordivaldkonna arenguprojektiga
ning see langeb seetõttu MKMi vastutusalasse.
Kuigi nii infoühiskonna kui ka transpordi valdkonnaga seotud küsimused kuuluvad riiklikult MKM-i
haldusalasse, võib NAPi kui poliitika elluviija kohustus lasuda asjakohasel asutusel, milleks on Maksu- ja
Tolliamet (EMTA), Transpordiamet (TRAM) või Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). NAP arendus
infosüsteemina saab olla arendatud seega vastavalt kas RMIT, RIA või SMIT koordineerimisel.
Kindlasti tuleb NAPi arendust teha kõikide nimetatud asutuste koostöös ning kooskõlastatult teiste
asjakohaste pädevate asutustega, mis järelevalvet kaubaveo üle teostavad ning kaubaveoinfot kontrollima
peavad.
Käesoleva töö keskmes ei olnud hinnata nimetatud asutuste täpset võimekust või valmisolekut NAPi
teenuse väljaarendamiseks või haldamiseks, küll aga on esmase hinnangu põhjal kõigil nimetatud asutustel
see võimekus (kas iseseisvalt või koostöös teistega) olemas.
Avaliku sektori omandivormi puhul on soovituseks NAPi haldava asutusena kaaluda järgmisi alternatiive:
1) NAP omanikuks on RIA ning teenuse pidajaks samuti RIA. Selline alternatiiv tagab suurima
rahvusvahelise toimivuse ning infotehnoloogilise sõltumatuse.
2) NAP omanikuks on RIA ning teenuse pidajaks TRAM. Selline alternatiiv tagab teenuse rakendamise
ühe vastutusala asutuse poolt, kuid infotehnoloogilise struktuuri tõttu on omanikuks RIA.
3) NAP omanikuks on avaliku sektori asutusena TRAM ja teenuse arendab välja valitsemisalasse
kuuluv RIA. Kuna NAPi puhul on tegemist transpordivaldkonna arenguprojektiga, siis oleks TRAM
pädeva asutusena loogiline valik teenuse omanikuks MKM-i haldusalasse kuulumise tõttu. Samuti
oleks TRAMil teenuse omanikuna vahetu ligipääs veonduse järelevalve toiminguteks.
4) NAP omanikuks avaliku sektori asutusena saab EMTA ja teenuse arendab välja valitsemisalasse
kuuluva infotehnoloogiakeskusena RMIT. EMTA tarbib veoselehe infot võrreldes teiste pädevate
asutustega rohkem, mistõttu asutus puutub teenuse sisulise pakkumisega kõige enam kokku.
Samuti ühtivad ameti strateegilised eesmärgid intervjuudes kaardistatud ettevõtjate ootusega,
milleks on ausa konkurentsi tagamine maanteetranspordis.
5) NAPi omanikuks avaliku sektori asutusena saab PPA ja valitsemisalasse kuuluva IT-keskusena
arendab teenuse välja SMIT. Võrreldes teiste pädevate asutustega on PPA-l vajadus kontrolli
teostamise käigus veoselehe infot kiiremini tarbida. PPA kasuks räägib ka sarnase infosüsteemi
(Apollo) ülesehitamise kogemus. Samuti haakuvad NAPi kui teenuse eesmärgid PPA strateegiliste
eesmärkide ja valikutega, mille hulka kuulub tarbetu bürokraatia vähendamine ja ebaseadusliku
tegevuse ennetamine.
12.3. VÕIMALIK NAP ÜHISARENDUS KOOS TEISTE RIIKIDEGA
• Kaardistada võimalusi arendada NAP välja Eesti ja Soome riikides ühiselt.
• Kaardistada võimalusi arendada NAP välja koostöös Läti ja Leeduga, kes on kumbki omal moel juba
ettevalmistusi alustanud ning kellega koostöös on arendatud välja ja testitud piiriülese e-veoselehe
CMR indekseerimise ja päringute teostamise prototüüp.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
97
12.4. JÄRGNEVUSSTSENAARIUMID
Analüüsi käigus jõuti ühtlasi järeldusele ning soovitatakse kolme lähemalt analüüsitava stsenaariumi valikul
arvestada, et tehtav valik ei pruugi olla lõplik. See tähendab, et riik võib otsustada NAP loomisel ja
rakendamisel sõltuvalt olukorra arengust ja rahastuse kättesaadavusest, koostöövõimalustest või
selguvatest tehnilistest NAP arhitektuurisoovitustest rakendada NAP elluviimisel järgnevusstsenaariume.
Nähakse, et asjaolude täpsustumisel, aga eelkõige turu arenemisel on võimalik omandivormi muutus ning
enne eFTI jõustumist ning eFTI jõustumise järgselt, tagasisideperioodil ja edasiste arenduste järgmises
etapis.
Sõltuvalt riigi rollist ja turu struktuurist saavad rakenduda näiteks järgmised stsenaariumid:
• Esmalt arendatakse riigi toel ja juhtimisel NAP ja selle toimimiseks vajalik teenuste võrgustik, kus
riik loob teenuseid, mida eFTI määrusest tuleneva kohustuse järgi on pädevatel asutustel vaja, kuid
mille järgi võib vajadus tekkida ka ettevõtetel, kus eraettevõtted saavad alustada laialdast
transpordiinfo teenuste pakkumist järk-järgult koos nõuete täpsustumise, turu kasvamise ning
digitaliseerimise taseme tõusuga.
• Riik julgustab ja toetab NAP teket erateenusena (eelduslikult arenduse kiiruse ja paindlikkuse
aspektist lähtuvalt) ning panustab hiljem selle arendusse süstemaatiliselt. Võimalik, et riik asub
hilisemas faasis teenust ise pidama, kui teenus on juba arendatud ja samas selle le klientide
teenindamisest või piisavatest lisateenustest piisavat tulubaasi ei teki.
Võimalused järgnevusstsenaariumite rakendumiseks:
Järgnevusstsenaarium 1:
• Etapp 1. Avaliku sektori omandis oleva NAPi loomine tagades, et teenus on riigi jaoks eFTI
jõustumise ajaks toimiv.
• Etapp 2. Lisaks riiklikule NAPile hakkavad ka eraettevõtted NAP-laadset või muud
infovahetusteenust pakkuma või tõestavad võimaluse NAP teenuse pakkumiseks muu ärimudeli
kõrval.
• Etapp 3. Riik hangib teenuse erasektorilt (andes olemasoleva arenduse haldamise erasektorile üle)
ja lõpetab omapoolse teenuse pakkumise.
Järgnevusstsenaarium 2:
• Etapp 1. Esmalt luuakse NAP riigi poolt tellitava erasekori teenusena ning riik on erasektori teenuse
tarbija. Seda näiteks olukorras, kus NAP loomiseks on kättesaadavad näiteks välised
rahastusvahendid ning NAP loomine erasektori teenusena on eFTI jõustumise ajaks kiirem ja
paindlikum variant. Teenus seatakse üles vastavasisuliste teenuse delegeerimise lepingute alusel.
• Etapp 2. Toimub teenuse arendus ja hangetega teenuse täiustamine selle parendamiseks või
nõuetele vastavuse tagamiseks. Teenust peetakse teenuse delegeerimise või esinduslepingu alusel.
• Etapp 3. Riik võtab teenuse üle, sest teenuse ülalpidamine ei ole erasektori jaoks tulus/kasumlik.
12.5. TÄIENDAVAD SOOVITUSED
Käesolev alapeatükk toob kokku muud järeldused, tähelepanekud ja soovitused, mida uurimisrühm NAPi
planeerimise ja loomisega seoses teeb.
Soovitused tasuvuse arvutamise järgmisteks sammudeks
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
98
• sotsiaalmajandusliku analüüsi koostamine - NAP üksi kasu ei too, mistõttu eelduseks on laiem
transpordivaldkonna digitaliseerimine.
• laiem analüüs koos eFTI platvormide rakendamise analüüsiga võiks tuua kaasa informeerituse NAP
ja üldse eFTI rakendamise kasulikkusest
• vajalik oleks parem statistika, mis annaks paremad võimalused hinna arvutuseks (veoselehtede arv
jne)
• täpsem analüüs veoselehtede arvu ja turu suuruse hindamiseks Eestis ja regioonis
Eestis NAPi mitte tegemise ja teiste riikidega ühise NAP lähem analüüs:
• kuigi alternatiiv on, et riik NAPi ei tee, siis tegelikkuses see ei pruugi olla riigile kasulikum, sest
pädevad asutused peavad siiski saama päringuid teostada ning andmevahetus ja päringute
teostamine tuleb kuidagi korraldada.
• NAP loomine koostöös teiste riikidega (lähi-regioonis) on üheks oluliseks kaalumisel alternatiiviks
ning tuleks kindlasti lähemalt majandus- ja finantstingimustes lähemalt läbi analüüsida. Seda ka
tulenevalt täiendavate rahaliste vahendite võimaluste avanemise kontekstis.
Õigusruum
• Järelevalve teostamise ja ka kaubaveo protsessis osalevate ettevõtete vaates ei ole suure
tõenäosusega eFTI määruse järgsed andmed ainukesed, mille kontrolli või elektroonilist
hoiustamist ja pärimist teha soovitakse. Samas tuleb nentida, et kui oleks soov NAPi kaudu näha
näiteks kõiki eCMRi andmeid, siis selleks peab tekkima täiendav õiguslik alus. Kui selline õiguslik
alus lisada siseriiklikult, siis see tähendab, et teiste EL liikmesriikide kaubavedudele seda
kehtestada ei saa. Et seda probleemi lahendada, võib lisaks riiklikule NAPile tekkida eCMRi
päringukeskkond (eCMRi CAP). Selle potentsiaali ning olemusega antud töö skoobis ei arvestata,
kuid sellist analüüsi oleks riigil otstarbekas kas tellida, initsieerida selleteemalist analüüsi või
koguda informatsiooni DTLF kaudu.
• eFTI delegeeritud ja rakendusaktide jaoks kasutada kindlasti võimalusi anda soovitusi ja panustada,
et nende õigusaktide raames tekiks ühtlustatud kirjeldus NAPidele. Seda koos andmevahetuse
nõuete kirjeldusega puhuks kui riik loob NAPi ja NAPide võrgustik tekib.
Projektid
• Kasutada maksimaalselt ära juba alustatud DIGINNO ja DINNOCAP NDPTL jätkuprojekti135 Baltikum,
Poola ja Soome koostöös projekti võimalusi NAP võimaluste ja koostöö, sh tehniliste
funktsionaalsuste analüüsiks
• Kasutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Reaalajamajanduse 136 (RTE)
arendusprojektide raames võimalusi, mis tegelevad keskkonnamõjude vähendamise eesmärkidega
ning siduda sealsete eesmärkide
• Kasutada CEF rahastuse ja teiste rahastusfondide avanevaid rahastusvoore erinevate Euroopa
projektide omavaheliseks liidestamiseks ja selle läbi paremaks valmistumiseks eFTI rakendamisel
ja NAP kavandamisel, ehitamisel.
135 NDPTL projekt, LINK
136 Ma ja ndus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Reaalaja majandus, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
99
KOKKUVÕTE
2020. aasta augustis jõustus Euroopa Liidu elektroonilise kaubaveo informatsiooni (eFTI) määrus137 , mis
kohustab liikmesriike alates määruse jõustumisest 2025. aastal aktsepteerima kaubaveo dokumente
elektroonilisel kujul.
Käesoleva “Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti
toimimismudeli analüüs” eesmärgiks oli analüüsida eFTI määruse rakendumisel veoselehtede
infovahetuseks NAP)loomise alternatiive eeskätt selle võimalikust omandivormist lähtuvalt. Töös
käsitletakse ka e-veoselehtede infovahetuse keskkonda, kogemusi ja eFTI määruse olemasolevaid, aga ka
alles jõustamisel olevaid nõudeid laiemalt, et selgitada paremini NAP loomise vajadust ja tausta ning rolli
ühtselt toimiva digitaalse kaupade tarneahela taristu loomisel Eesti huvidest lähtuvalt.
Analüüs lähtub olukorrast, kus Eesti riigile hakkab kehtima Euroopa Komisjoni nõue aktsepteerida ning
andmevahetusmehhanismide kaudu võtta vastu ja ka pärida elektroonilist kaubaveoinfot ning teostada
selle alusel järelevalve toiminguid ning eeldades, et selline infovahetus võiks olla korraldatud just
juurdepääsupunktide kaudu nii Eestis, aga ka rahvusvaheliselt.
Töö sisuks oli tehniliste, majanduslike ja seadusandlike eelduste ja piirangute kohta informatsiooni
kogumine ja süstematiseerimine, analüüsimine ja hinnangute konsolideerimine etteantud stsenaariumite
raames kogumaks sisendit edasiste tegevuste planeerimiseks ja otsusteks, mis tagaks lisaks e-veoselehe
kasutamisele ka eFTI andmevahetuse sujuva käivitamise ning toetaks ühtselt toimiva digitaalse kaupade
tarneahela taristu loomist Eesti huvidest lähtuvalt.
Töö lähteolukorraks olid kuus toimimismudeli alternatiivi, millest viie võimalusena kuuest osaleb just NAP
avaliku sektori pädevate asutuste ning eFTI teenuseosutajate vahel elektroonilise kaubainfo
vahendamisel.
Analüüsitud stsenaariumid:
• Alternatiiv 1: NAP on erasektori omandis
• Alternatiiv 2: NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena
• Alternatiiv 3: NAP on avaliku sektori asutuse omandis
• Alternatiiv 4: NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis
• Alternatiiv 5: NAP on era- ja avaliku sektori ühisomandis, nö PPP variant
• Alternatiiv 6: Keskne NAP puudub
Kuigi eFTI määrus annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo info liikumine peab
olema korraldatud, siis nii rahvusvahelise kui riigisisese infovahetuse korraldamise jaoks täpsed juhised
käesoleva analüüsi koostamise perioodil veel puuduvad. Samuti on määruse delegeeritud ja rakendusaktid
ette valmistamisel ning ei ole veel teada, millisel määral saab olema reguleeritud juurdepääsupunktide
toimimine või nende nõuded olukorras, kus juurdepääsupunkti loomine saab olema liikmesriikidele vaid
võimalus, mitte kohustus. Kuivõrd kõikide erinevate liikmesriikide pädevate asutuste liidestamine kõikide
võimalike loodavate eFTI platvormidega või kõikide osapoolte liitumine ühe tehnoloogilise
infrastruktuuriga või keskse andmebaasi loomine ei ole asjakohane ega otstarbekas, on võimalikuks
lahenduseks erinevate juurdepääsupunktide (NAP) loomine ning omavaheline liidestamine.
eFTI määruse alusel ette nähtud ligipääs elektroonilisele kaubaveoteabele saab olema korraldatud täpselt
reguleeritud nõuete alusel, mis seavad nii funktsionaalsed kui tehnilised reeglid päringute koostamiseks,
juurdepääsude seadistamiseks ja võimaldamiseks, andmestandardite rakendamiseks ning
137 El ektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus (EL) 2020/1056, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
100
teenusplatvormide sertifitseerimiseks. Vastav praktika on olemas teistes valdkondades ning võimaldab
luua EL e-valitsemise printsiipidele vastava detsentraliseeritud võrgustiku.
Analüüsi koostamise hetkel ei ole üheski Euroopa riigis tulenevalt puuduvast EL ja ka siseriiklikust
õigusruumist e-veoselehe või eFTI juurdepääsupunkti veel loodud. Küll aga on aktiveerunud diskussioonid
ning avaliku sektori ja sidusgruppide, sh Euroopa Komisjoni ja ekspertgruppide ettevalmistustöö võimalike
NAPide reguleerimiseks intensiivistunud.
Analüüsi tulemusena on riigil võimalik langetada kaalutletud ja põhjendatud otsus NAPi teenuse
funktsionaalse ja tehnilise ülesehituse, sellega seotud kulude-tulude ja võimaliku organisatoorse
paiknemise osas. Analüüsi käigus kaardistatakse erinevad NAP asukoha võimalused, lahendused, riskid
ja ohud, võttes arvesse erinevate majandussektorite õiguslikke ja majanduslikke eripärasid. Töö
tulemusena selgus kolm kõige potentsiaalsemat stsenaariumit Eesti riigi sisese keskse elektroonilise
maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) loomiseks.
Vastuseid eeltoodud küsimustele hangiti dokumendianalüüsi, intervjuude, andmepäringute, töö- ja
valideerimisseminaride käigus.
Stsenaariumite-üleselt kirjeldati NAPi üldist kontseptsiooni, eesmärki ja funktsionaalsust, seotud osapooli
ja nende huve ning peamisi õiguslikke aspekte ja väljakutseid. Dokumendianalüüsi, välispraktikate analüüsi
ja intervjuude koondina koostati nimetatud stsenaariumite kirjeldamiseks SWOT analüüsid, kus tugevused,
nõrkused, võimalused ja ohud esitati NAPi teenuse operaatori seisukohalt. Lisaks koostati kõikidele
alternatiividele finantsanalüüsid, mis koostati iga alternatiivi kohta võrdleva tabeli vormis viieks aastaks
ning selles kirjeldati NAPi loomisega kaasnevad arenduskulud, toimimiseks vajalikud tegevuskulud ning
turu ulatus ja teenusest eeldatavalt teenitav tulu.
Potentsiaalseimate alternatiivide valikuks vaadeldi lisaks õigus- ja majandusanalüüsi tulemustele
stsenaariumeid kahest kriitilisest aspektist: teenuse jätkusuutlikkus (kas riigil on hoobasid, mille abil tagada
jätkusuutlikkust) ja teenuse toimivus (kuna kohustus elektroonilisi veosedokumente kontrollida tekib riigil,
siis kas alternatiivi rakendumise korral on alati tagatud, et riik saab oma kohustust täita). Lõpliku valiku
tegemiseks viidi läbi aruteluseminar juhtrühmaga, mille tulemusena otsustati, et edasi minnakse
alternatiividega 1 (NAP on erasektori omandis), 2 (NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena) ja 3
(NAP on avaliku sektori asutuse omandis).
Kolme potentsiaalsema alternatiivi valimise järgselt viidi stsenaariumite kohta läbi täiendavad
majandusanalüüsid, teekaardid ja teenuse omaniku analüüs.
Rahastusmudelis kirjeldati kolme stsenaariumi võimalikke finantseerimise lahendusi, peamisi osapooli,
nende rolle ja peamiseid ülesanded. Seejuures arvestati, et erasektorist teenust hankides tuleb riigil
arvestada teenusepakkuja kasumiootusega ning avaliku sektori omandivormi puhul riigil otsesed tulud
puuduvad, kuna teenust pakutakse teenustasuta. Lisaks kirjeldati rahastusmudeli juures riigi
eelarvestamise ajakava, mida tuleb NAPi loomisel koostajate hinnangul arvesse võtta.
NAPi teenuse omanik saab tulenevalt kolmest potentsiaalseimast alternatiivist olla kas eraettevõtja või
avaliku sektori asutus. Juhul, kui teenust hakkab pakkuma eraettevõte, ei pea analüüsi koostajad
tõenäoliseks, et NAPi teenuse pakkumine on ettevõtte põhitegevus, vaid et teenus saab olla üheks mitmest
teenusest suuremas portfellis. Seda eriti juhul, kui NAPi teenust ei tohi pakkuda eFTI teenusepakkujad,
kellel on aga olemas vajalik kompetents, kogemused transpordisektorist ja tõenäoliselt ka huvi NAPi
teenuse vastu. Analüüsi koostamise hetkel seda reeglit kehtestatud ei ole, küll aga on see teema arutluse
all olnud DTLF-is. Kui NAPi omanikuks on avaliku sektori asutus, tuleb arvestada, et teenuse platvormi
loomine ja edasine teenuse haldamine võivad sisuliselt kuuluda erinevate asutuste pädevusse. Kõige
loogilisemaks e-teenuste omanikuks on tavaliselt riigiasutus, mille põhitegevus on enim seotud teenuse
igapäevase toimimisega. Seetõttu on mõistlik omanikena kaaluda eFTI pädevaid asutusi (PPA, EMTA ja
TRAM), kellele NAPi teenus on kohustatud andmeid jagama. Kuna eelnimetatud asutustel on selgeid
tugevusi ja NAPi teenust sobiksid neist kõik (tehes omavahel ka koostööd) arendama, võib NAPi teenuse
omaniku valiku määrata poliitiline otsus. Lisaks võib omaniku määrata ka see, millisel asutusel ja millistel
tingimustel on võimalik taotleda välistoetust teenuse väljaarendamiseks.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
101
Teekaardis on toodud välja vajalikud tegevused NAPi loomiseks ja teenuse pakkumiseks kuni aastani 2025.
Teekaardi aluseks on kuupäevad, millal jõustuvad eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid, millest NAP
kontekstis on olulisimad artikli 8 alusel kehtestatavad ühtsed menetlused ja üksikasjalikud normid,
tehnilised kirjeldused pädevate asutuste juurdepääsuks eFTI keskkondadele, sh menetlused
õigusnormidega ette nähtud teabe töötlemiseks ja selle teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja
asjaomaste ettevõtjate vahel. Erasektori vaates on tõenäoline, et enne täpsete nõuete selgumi st ei ole
erasektor valmis teenuse väljaarendamiseks riski võtma. Alternatiiv 2 korral saab riik dikteerida teenuse
loomise algusaega, kuulutades sobilikul ajal välja riigihanke, millega hakatakse partnerit otsima. Selliselt
korraldades on võimalik tagada, et teenust on võimalik kasutama hakata 2025.aasta III kvartalist. Teise
alternatiivi puhul koostati tegevuskava nii erasektori kui ka riigi vaatest. Alternatiiv 3 puhul on arvesse
võetud asjaolu, et riik töötab välja lahenduse eFTI määrusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
Kuna eFTI määruse delegeeritud ja rakendusaktid ei ole analüüsi koostamise ajaks avalikustatud, siis
soovitati analüüsis parima stsenaariumi valikul arvestada, et ei pruugi olla vajalik valida vaid ühe
stsenaariumi ehk ühe omandivormi vahel, vaid võib rakenduda ka mitu stsenaariumit, kas alguses
paralleelselt või teineteise järel sõltuvalt rahastusest, prioriteedist ning koostöövõimalustest partnerite
vahel. Näiteks on võimalik, et esialgu arendab teenuse välja riik, peale mida hakkab teenust pakkuma ka
eraettevõte ning riik leiab seejärel hankega partneri erasektorist. Või esialgu hakkab teenust pakkuma
erasektor, aga kuna eraettevõtte jaoks puudub teenuse pakkumisest äriline perspektiiv, võtab riik teenuse
pakkumise enda kanda.
Arhitektuurse vaate osas saab tulenevalt eFTI määrusest eristada kahte vaadet. Esimene võimalus on
koostada saatedokument digitaalses vormis ja esitada see kontrollimiseks mistahes kujul, sh pdf, jpg vms.
Aruande koostajad soovitavad aga tulenevalt DIGINNO, DINNOCAP ja Diginno-Proto projektidest saadud
kogemustest ja DTLF-i soovitustest rakendada teist vaadet, mis hõlmab endas andmekomplektide
indekseerimist autonumbri alusel, kontrolli ilma auto peatamiseta ja päringuid eri NAPide kaudu õige eFTI
teenusepakkuja tuvastamiseks.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
102
SUMMARY
The report "Analysis of the operational model of the Estonian national access point of the electronic road
transport consignment notes" was performed between September 2021 and March 2022. The purpose of
the analysis to highlight technological, economic, and legislative preconditions and restrictions as well
as to describe reasoned scenarios for creating a uniformly functioning digital goods supply chain
infrastructure based on Estonia's interests.
In August 2020, the European Union Electronic Freight Information (eFTI) Regulation 2020/1056 138
entered into force, which sets requirements on Member States to accept freight transport documents in
electronic form from the entry into force of the regulation in 2025. Although the eFTI Regulation provides
general guidance on how the movement of electronic freight information should be organized, there are
no precise guidelines for the national systems nor the access points at the time of the analysis. The recitals
of the Regulation suggest National Access Points (NAP) to be optional for member states.
However, based on the experience gained from the DIGINNO139 , DIGINNO-Proto140 ja DINNOCAP141 - and
considering the recommendations and discussions of European Commission expert group DTLF (Digital
Transport and Logistics Forum142 ), Estonia has decided to consider the option of setting up a national
access point for eFTI exchange. This analysis has been prepared with the aim of analyzing and providing
input to decide how the national access point of the road transport consignment note (as well as other
eFTI data in the context of road transport) could work in Estonia regarding the operational model and the
ownership model.
One way to mediate freight transport information across borders and competent authorities to get access
to transport data on eFTI platforms is to create a well-functioning network of access points (NAPs and
CAPs), which is, like said above, formulated in the eFTI Regulation as an option, but not as an obligation to
Member States. At the time of the analysis, no European country has yet established such access point,
but several have initiated discussions on having one. The current analysis also discusses the environment,
experience, and existing requirements of the eFTI Regulation, as well as the requirements that are still
being enforced in general, to explain the need and background of the creation of NAP and the role in
creating a uniformly functioning digital goods supply chain infrastructure based on Estonia's interests.
The legal analysis describes the current legal framework, including national law, EU law and international
law in the context of the creation of the NAP and highlighted legal challenges of creating the NAP as well
as the possibilities for overcoming possible restrictions.
Different options for enabling access to freight documents and data to the competent national authorities
are being analyzed in European level working groups. During the analysis, the following scenarios were
described and compared:
• Alternative 1: NAP is privately owned
• Alternative 2: NAP is privately owned, but the public sector has procured the service
• Alternative 3: NAP is owned and operated by the public sector and by a public authority entity
• Alternative 4: NAP is owned and operated by a public sector company
• Alternative 5: NAP is jointly owned by the private and public sectors, the so-called PPP option
• Alternative 6: There is no national central access point (NAP)
138 Regulation (EU) 2020/1056 on electronic freight tra nsport information (eFTI), LINK
139 DIGINNO project, LINK
140 DIGINNO-Proto project, LINK
141 DINNOCAP project, LINK
142 Di gital Transport a nd Logistics Forum, LINK
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
103
The overall concept, purpose and functionality of the NAP, the current developments and challenges, the
related parties and their interests, and the main legal aspects and challenges were described across the
scenarios. As a combination of document analysis, analysis of foreign practices and interviews, SWOT
analyses were compiled to describe these scenarios, where strengths, weaknesses, opportunities, and
threats were presented from the service operator’s point of view. Legal considerations towards the
selected scenarios were carried out to select the three most potential alternatives. Operational conditions
were mapped.
The economic analysis was prepared for each alternative in the form of a comparative table for a period
of five years and described development costs involved in the creation of NAP, the operating costs
necessary for its operation and the extent of the market and the revenue expected to be earned from the
service.
As a result of legal, operational and economic analysis, the most potential alternatives were selected
considering two critical aspects: the sustainability of the service (whether the state has the levers to ensure
sustainability) and the performance of the service (since the obligation to check electronic cargo
documents arises with the state, whether, if the alternative is implemented, it is always ensured that the
state can fulfill its obligation). To make the final selection, a discussion seminar was held with the Steering
Group, which resulted in the decision to proceed with alternatives 1 (NAP is privately owned), 2 (NAP is
state procured as a private sector service) and 3 (NAP is owned by a public authority).
To specify the selected scenarios, a description of the general architectural view, a description of functional
requirements and funding models were prepared for the most potential scenarios until 2025. In terms of
architectural view, two possibilities can be distinguished according to the eFTI regulation. The authors of
the analysis recommend that a second view be applied, which includes indexing data sets by car number,
controls without stopping the car and data requests through different NAPs to identify the correct eFTI
service provider. The funding model described possible financing solutions of the three most potential
scenarios, the main parties, their roles, and main tasks. If the service is procured from the private sector,
the state must consider the profit expectation of the service provider, and if the service is provided by a
public authority, the state has no direct revenue, as the service is provided without a service fee. In addition,
the budgeting schedule of the state was also described since it must be considered when establishing the
NAP.
Considering the three most potential alternatives, the ownership of the NAP can belong either to a private
company or to public authorities were compared and weighed. If the service will be provided by the private
company, the authors of the analysis do not consider it likely that the provision of the NAP is the main
activity of the company, but that the service can be one of several services in a larger portfolio. Especially
if the NAP service may not be provided by eFTI service providers, who have the necessary competence,
experience in the transport sector and probably also an interest in providing the NAP service. This rule has
not been established at the time of the analysis, but this topic has been discussed in the DTLF.
If the NAP is owned by a public authority, it must be considered that the creation of a service platform and
further management of the service may, in essence, fall within the competence of different authorities.
The most logical owner of e-services is usually a state agency, which is closely related to day-to-day
functioning of the service. Therefore, as service owners, it is reasonable to consider the competent
authorities of eFTI (Police and Border Guard Board, Tax and Customs Board and Estonian Transport
Administration) to whom the NAP service is obliged to share data. Considering that all the authorities have
clear strengths and developing the NAP service would be suitable for all of them (also cooperating with
each other), the choice of owner of the NAP service may be determined by other reasons, not by immediate
operationally dominant domain. In addition, the owner may also be determined by which institution and
under what conditions it is possible to apply for foreign financial support for the development of the service.
The analysis concludes that for NAP, the key development party of NAP might as well also be the State
Information System Agency having the widest technical experience in support such developments.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
104
The roadmap outlines the necessary activities for creating the NAP and providing the service starting from
August 2025. For that, the application dates of both eFTI delegated and implementing acts in the making,
become of importance.
The dates on which the delegated and implementing acts of the eFTI Regulation enter into force are
highlighted. The most important of which in the context of NAP are uniform procedures and detailed rules
established under Article 8, technical specifications for the access of competent authorities to eFTI
environments, including procedures for processing the information provided for by the legislation and
exchanging information between the competent authorities and the undertakings concerned.
In Alternative 1, where the service is fully on the private market, and from a private sector perspective, it
is likely that the service provider will not be prepared to take a risk to develop the service before the exact
requirements become clear. In Alternative 2 where the private sector owns and runs the service, but the
services are ran based on public procurement, the state can dictate the time of the creation of the service
by announcing a public procurement for searching a partner at the appropriate time. As such, it is possible
to ensure that the service can be used from the third quarter of 2025. For the second alternative, an action
plan was drawn up from both a private and a national perspective. Alternative 3 where the public authority
itself develops and holds the ownership and operations is considered the most favorable as such
alternative guarantees the successful development of a solution for fulfilling the obligation under the eFTI
Regulation by the time it is needed.
As the delegated and implementing acts of the eFTI Regulation have not been made public at the time of
the analysis, the analysis recommended that when choosing the best scenario, it is recommended that it
may not be necessary to choose between just one scenario, i.e., one form of ownership, the most risk-free
scenario.
Also, options of later stage rearrangements in the operational model and ownership were suggested which
might become of interest or application in later stages of eFTI application as later, several scenarios may
also be applied, either at the same time in the beginning or afterwards, depending on the funding,
priorities and opportunities for cooperation between partners. For example, it is possible that initiallythe
service will be developed by the state, after which the service will also be provided by a private company,
and the state will then find a partner from the private sector with the procurement. Or initially, the service
will be provided by the private sector, but since there is no business perspective for a private company
from providing the service, the state assumes the provision of the service.
The analysis is a milestone report in the work towards eFTI application.
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
105
LISAD
LISA 1: INTERVJUEERITUTE NIMEKIRI
TABEL 20. INTERVJUEERITUTE NIMEKIRI
ASUTUS INTERVJUUL OSALENUD INIMESED
Politsei- ja Piirivalveamet Sirle Loigo; Toomas Korenev
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Herkki Kitsing
Assotsiatsioon
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Sten Paal; Anu Viks
Assotsiatsioon
Majandus- ja Sirli Heinsoo; Priit Kreitzberg; Kristi Aruküla; Eva Killar; Juku Paulus
Kommunikatsiooniministeerium
Omniva, FinBite Deanna Vainoja; Kadri Puuraid; Rauno Riiner; Keir Veskiväli (Finbite)
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov; Tom Annikve; Toivo Külaviir, Jaanus Krull
SK ID Solutions Liisa Lukin
Eesti Maksu- ja Tolliamet Andi Kingumets; Anni Uibu; Arvo Taar; Darja Ralkina; Hannes Umborg;
Kalle Pärtlas; Katrin Punga; Külli Koidumäe
Transpordiamet Taavi Tõnts; Teet Eomäe
Autoettevõtete Liit Ivar Merilo; Villem Tori
Statistikaamet Piret Pukk; Brigitta Ojamaa; Tauno Tamm; Marika Korka; Frederik
Bogdanovitš
Riigi Infosüsteemi Amet Helen Raamat, Raimo Reiman
Siseriiklikud intervjuud:
• MKM (Transpordi arengu- ja investeeringute osakonna, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna,
Teede- ja raudteeosakonna esindajad ja juhtkomisjoni liikmed);
• Transpordiamet (valdkonnaga seotud isikud ja juhtkomisjoni liikmed);
• PPA (Maanteekontrolli osakonna esindajad ja juhtkomisjoni liikmed);
• EMTA (IT ja Strateegilise planeerimisega tegelevad isikud ja juhtkomisjoni liikmed);
• RIA (Margus Arm, peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal ja juhtkomisjoni liikmed);
• SMIT (valdkonnaga seotud isikud ja juhtkomisjoni liikmed);
• ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon);
• PROLOG (Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing);
• Eesti Autoettevõtte Liit;
• ELEA (Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon).
Välisintervjuud:
• Soome: Janne Huhtamäki (Traficom); Janne Lautanala (Fintraffic)
• Luksemburg/Benelux: Rudy Hemeleers (51Biz.lu)
• Saksamaa: Christian Lüpges, Albrecht Consult
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
106
LISA 2: MAJANDUSANALÜÜS
Finantsanalüüs on esitatud eraldi dokumendina (Excel fail):
Finantsanalüüs.xlsx
LISA 3: TÄPSUSTATUD MAJANDUSANALÜÜS (KOLM POTENTSIAALSEMAT
ALTERNATIIVI)
Täpsustatud majandusanalüüs on esitatud eraldi dokumendina (Excel fail):
Täpsustatud
majandusanalüüsid.xlsx
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs
107
Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke viitenumbriga 239359 raames Teostatavate töö de nimetus: „ Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs “ Töö teostaja üldandmed: Töö teostaja ärinimi: Civitta Eesti AS, Digilogistika Keskus OÜ, Advokaadibüroo TRINITI OÜ Töö teostaja registrikood: Civitta Eesti AS – 11092241 Digilogistika Keskus OÜ – 14979341 Advokaadibüroo TRINITI OÜ - 11984324 Töö teostaja juriidiline aadress: Civitta Eesti AS – Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Riia tn 24a, 51010 Digilogistika Keskus OÜ – Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Teaduspargi tn 6/1, 12618 Advokaadibüroo TRINITI OÜ - Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, 10145 Töö teostaja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Pille Kaldmaa pille.kaldmaa @civitta.com +372 5076 130 Töö kogumaksumus: Maksumus eurodes KM- ta: 100 000 eurot Maksumus eurodes KM- ga : 120 000 eurot Teostatud töö kirjeldus: Töö on teostatud täies mahus hanke viitenumber 239359 raames ning vastavad hanke alusdokumendi tingimustele. Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid : e- veoselehe NAP analüüs (2022) lõpparuanne; lisa 2. Finantsanalüüs NAP (2022); lisa 3. Täpsustatud majandusanalüüsid NAP (2022). Poolte allkirjad: Töö vastuvõtja Töö üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Civitta AS Juku Paulus Pille Kaldmaa peaspetsialist juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt digitaalselt