dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

MKM sisend regionaalse arengu tegevuskavale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. september 2021
Viit
1.10-15/2021/3894-2
Registreeritud
16. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-15 Riigivaraga seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-15/2021
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.10-1520213894-2 16.09.2021 Väljaminev kiri.asice744 KB

Sisu (failidest)

Teie 20.06.2021 nr 14-6/4733-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 16.09.2021 nr 1.10-15/2021/3894-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn MKM sisend regionaalse arengu tegevuskavale Austatud Jaak Aab Oleme üle vaadanud regionaalse mõjuga tegevuste tabeli väljundid ja lisanud omapoolsed täpsustused ja ettepanekud. Ida-Viru tegevuskava rakendusplaani kavandi tegevustes hetkel muudatusi teha ei soovi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: Tabel „Reg arengu tegevuskava sisendid MKM“ Keit Kaadu 625 6446 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Tegevus 0.1 Valdkondlike toetusmeetmete kavandamisel piirkondlike vajadustega arvestamine ning toetuste tõhusam suunamine piirkondadesse, kus vastava juurprobleemi lahendamine vajab enam tähelepanu 0.5 Riigireformi tegevuste jätkamine tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgil (RPP2024) 0.6 Avalike ja üldhuviteenuste ruumilise kättesaadavuse kriteeriumide/miinimumnõuete väljatöötamine (MKAS) 5.1 Transpordi ja IKT taristu valdkonna riiklike arengukavade ja programmide elluviimise seires olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt 5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendavad ligipääsetavust (EE2035) 5.2.1 Jätkusuutlikult majandatud ja ligipääsetava ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside arendamine ning liikuvusteenuste kasutajakeskse disaini loomine koostöös KOV-dega (EE2035, TLAK2035) 5.3 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine üle Eesti (EE2035, DÜAK30, ERSAP24) 6.1 elamumajanduse, keskkonna, siseturvalisuse valdkonna riiklike arengukavade ja programmide (sh REKK, STAK, Ehituse programm, Siseturvalisuse programm) elluviimise seires olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt 6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil (EE2035) 6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele kohandatud ruumilahenduste (sh taristu) kasutuselevõtu toetamine, millega tagada kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja kestlik ehitatud keskkond (EE2035) 6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi kestlik uuendamine koostöös KOVidega ning väljapoole keskusi elama asumist soodustavate rahastamisvahendite mitmekesistamine (EE2035) 6.2.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös KOVidega ning KOVide ja kogukondade võimestamine turvalise ja tervisele ohutu 7.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA valdkonna riiklike arengukavade ja programmide (sh TAIE ja selle programmid, PÕKA) elluviimise seires olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt 7.2 Majanduse struktuursete muudatuste kiirendamise toetamine väljaspool Harjumaad (EE2035; TAIE2035) 7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA toetusmeetmete kavandamisel piirkondlike erisustega arvestamine ning meetmete tõhusam suunamine piirkondlike fookusvaldkondade arendamiseks ning piirkondadesse, mille ettevõtluse areng on kesisem 7.2.2 Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamine Eesti ja selle piirkondade majandusele olulistes fookusvaldkondades (EE2035; TAIE2035) 7.2.3 Uute maavarade kasutusvõimaluste ja sellega seotud keskkonnariskide analüüsimine (EE2035) 7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste ja investeeringute paketi käikulaskmine Ida-Virumaal (EE2035) 7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna arendamine kõigis Eesti piirkondades koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, RP2024) 7.4 Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine ja kättesaadavuse soodustamine tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades tegutsevatele ettevõtetele (EE2035, TAIE35) 7.5 Piirkonna arengueeldustest lähtuvate ja ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetavate ettevõtluse tugiteenuste tagamine ja arendamine (EE2035, TAIE35) 7.6 Madala investeerimisvõimekusega piirkondades tegutsevatele ettevõtetele toetusvõimaluste tagamine kaasaaegse ja säästliku tehnoloogia kasutuselevõtmiseks (MKASd) 8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks kõigis piirkondades (EE2035) regionaalsele ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem ettevalmistamine koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega 9.3.4 Riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku riigimaa kohalikele omavalitsustele arendustegevuseks kasutusse andmise lihtsustamine (VVTP, MKAS) 9.3.5 Kohalike e-teenuste arendamine koostöös KOV-dega (VVTP) 9.3.6 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamise tugitegevuste Vastutav Oodatavad väljundid ministeerium; partnerid ELi struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude ettevalmistamisel, millel on Kõik ministeeriumid puutumus regionaalse arengu juurprobleemidega on kooskõlas TAT juhenditega kaalutud ja rakendatud võimalusi meetmete regionaalsete mõjude suurendamiseks. Rakendades nt piirkonniti erinevaid: - toetus- ja omafinantseeringu määrasid; - toetuse saamise tingimusi kasusaajatele; - toetusfondi suuruseid ja piirkondlikke taotlusvoore koos broneeritud vahenditega; - lisaboonuseid hindamiskriteeriumites; - kindlatele sihtpiirkondadele suunatud meetmeid või meetmete alategevusi; - erilahendusi taotlejate teavitamisel ja projektinõustamisel; Ministeeriumid Pealinnast viidud välja riigipalgalisi töökohti vastavalt kokkulepitud VV tegevuskavale Teenuste kriteeriumite, standardite väljatöötamisel lähtutud Ministeeriumid maakonnaplaneeringute keskuste võrgustikust. Väljatöötamist on piloteeritud mõne konkreetse piirkonna/teenuse näitel Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: *kiire internetiühendusega majapidamiste osakaal; *rahulolu e-teenustega ettevõtjate ja elanike seas; *ühistranspordiga rahulolu kasv transpordiliigiti; *parandatud kvaliteediga (riigi)maanteede osakaal; Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse piirkondlikest vajadustest ja MKM, maakonnaplaneeringutes määratletud prioriteetidest ning suurendatud KOV-de Transpordiamet kaasatust kava koostamisel Riigimaanteede tolmuvabaks muutmise rahastus tagatud vajalikus mahus, et MKM, RM aastaks 2030 saavutada teehoiukava eesmärgid (sh 50+ autoga teede kõvakatte alla viimine) Riigi põhi- ja kõrvalmaanteede ning regionaalsete rongiühenduste investeeringud MKM, RM on teostatud ja kiirused on tõstetud vastavalt TLAK 2035-s kavandatule, sh Ida- Viru suunal Suurendatud KOVde rahastust kohalike teede korrashoiuks ja rajamiseks (MKAS) MKM, RM TEN-T maanteede ehituse ja rekonstrueerimise (SF21+) kavandamisel ja MKM elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Raudteede arendamise ja rekontsrueerimise ning raudtee elektrifitseerimise MKM (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Ühistranspordi taristu/teenuste arendamisel lähtutud üld- ja MKM, maakonnaplaneeringutes kavandatud keskustevõrgust ja keskus-tagamaa Transpordiamet ühendustest ning sundliikumiste vähendamise põhimõtetest (ÜP30) Arendatud mitmeliigilist integreeritud liikuvusteenust üle-eestiliselt koos ühtse MKM, piletisüsteemi ja eri ÜT liinide parema ühildamisega (EE2035, MKAS-d) Transpordiamet Liikuvuse korraldamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on MKM arvestatud regionaalse dimensiooniga (Tallinna trammiliikluse arendamine; Linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine; Sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne) Moderniseerimisfondi "Vähese heitega (säästva) ühistranspordi arendamise MKM programmi" kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga *Kiire interneti taristu rajamist ja uuendamist ning lõpptarbijatele „viimase miili“ MKM ühenduste rajamist on toetatud viisil, et kiire internetiühenduse kättesaadavus on piirkonniti ühtlustunud; *Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu toetamise tingimuste (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga; *RRFi viimase miili netiühenduse kättesaadavuse tõstmise meetme tingimuste kavandamisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM, SIM, KEM lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei vähene: *riiklike toetuste abil rekonstrueeritud korterelamute eluruumide ja väikeelamute arv; *uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine; *elukeskkonda turvaliseks pidavate inimeste osakaal; *elanike osakaal, kellele tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade kohale jõudmine 15 minutiga; Viidud ellu tegevused KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega tegelevate RM, KEM, KUM, SIM, riigiasutuste teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi SOM, MKM aluspõhimõtetes Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOVidele investeeringutoetuste RM, MKM, HTM, andmisel kahanemisega kohandamise ja kompaktse linnaruumi arendamise KEM, SOM, MEM põhimõttest Rakendatud toetusmeetmed mitmekülgse ja ligipääsetava eluasemefondi MKM arendamiseks, et see oleks paremini kättesaadav inimestele eri piirkondades, aitaks vältida segregatsiooni ja ääremaastumist ning elavdaks aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturgu Jätkusuutliku ja kättesaadava elamufondi meetmete (SF21+) kavandamisel ja MKM elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; Korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel ) RRF korterelamute ja väikeelamute energatõhususe suurendamise meetmete MKM kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Primaarenergia tõhusama kasutuse ja lõpptarbimises taastuvenergia osakaalu MKM suurendamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine ) RRF meetme "Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia MKM tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks" kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Sadamate akvatooriumi kaitse meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on MKM arvestatud regionaalse dimensiooniga Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM, HTM, MEM lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei vähene: *väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest; *positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht; *ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st; *kaupade ja teenuste eksport, eksportööride arvu kasv; *põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõuühiku kohta võrreldes ELi keskmisega; *tööstustoodangu mahuindeks; *siseturistide ja välisturistide ööbimiste arv majutusasutustes; *Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht; MKM, RM, SOM, HTM Kavandatud lahendused toetusmeetmete väljatöötamisel, mis aitavad MKM, HTM suurendada toetusvahendite jõudmist väljapoole Harju- ja Tartumaad ning arvestada piirkondlike ettevõtluse arenguvajadustega Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamise/Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja MKM tarbimiskeskkonna tagamise/Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga RRF meetmete Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes , Ettevõtete MKM rohefond, Tootmisettevõtte ärimudeli toetus kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Koosloomes piirkondlike partnerite ja ekspertidega (MAKde, ülikoolide kolledžite, MKM, HTM kutseõppeasutuste, KOMPkeskuste, KOV-de esindajad ja regionaalsete innovatsioonisüsteemide eksperdid) töötatud välja ja rakendatud valdkondlik TA programm toetamaks kohalike ressursside väärindamist ning sellel põhinevat kõrgema lisandväärtusega piirkondlikku ettevõtlust ja osalust rahvusvahelistes väärtusahelates Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna seires jälgitud mh MKM, RM regionaalset mõõdet ja vajadusel kohandatud sellest tulenevalt meetmeid ja sekkumisi VAJAB TÄPSUSTAMIST (eelkõige tegevuse piirkondlik mõõde, kasu suurendamise MKM, KEM võimalused piirkondliku ettevõtluse mitmekesistamisele ja lisanväärtuse kasvule)! Õiglase ülemineku kava ettevõtluse, oskuste ja tööturumeetmete kiire ja MKM, HTM, SOM tulemuslik rakendamine (ÕÜF kava) Tagatud välisinvestoritele regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse MKM teenuse toetamine ja osutamine MAK võrgustiku kaudu Ettevõtete taristuga (elektrivõrgud, kiire internet, juurdepääsuteed, tööstusalade MKM, RM taristu) ja energiavõimsuse suurendamise investeeringute toetamisel kaalutud piirkonniti toetuse tingimuste diferentseerimise vajalikkust (MKAS) Loodud toetusvõimalused väikese suurusega ettevõtete investeeringuteks ja MKM taristuga liitumiseks piirkondades (MKAS) Toetatud regionaalset turismialast koostööd ning turismiinfokanalite ülalpidamist MKM (MKAS) ning EASi vahendusel piirkondlike TMO-de elluviimist Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate tugisüsteem, sh nõustamine ja koolitamine MKM, SOM toimib kõigis maakondades (MKAS-d, TAIE35) MAK-de ja Töötukassa poolt RRF meetme Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm MKM kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Töötatud välja ja rakendatud täiendavad regionaallaenu ja käenduse MKM instrumendid ettevõtlusele arvestades regionaalseid turutõrkeid (TAIE35, VVTP) Ettevõtlusarengut toetavate finantsinstrumentide jm rahastamisallikate (lisaks MKM tagastamatu abi meetmetele) jõudmine piirkondadesse ettevõtete arvu suhtes on muutunud VAJAB ühtlasemaks TÄIENDAMIST! MKM, RM RRF meetmete Uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate KEM, MKM kasutuselevõtu programm ja Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu programm kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga Maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtjatele tagatud nõustamisteenus MKM, SOM tööjõuprobleemide lahendamiseks (MKAS) VAJAB TÄPSUSTAMIST! Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning RM, MKM, SOM inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks Ida-Virumaa programmi raames (IVP) Üürielamute rajamise toetusmeetme jätkamine töö- ja tööjõuvajaduste MKM paremaks rahuldamiseks piirkondades (MKASd) Valminud analüüs KOV-dele maa üleandmise lihtsustamise kohta (VVTP), maa RM, KEM, MKM kasutusotstarbe muutmine tehtud paindlikumaks (MKAS-d) ja viidud ellu analüüsi ettepanekud Pakutud omavalitsustele standardiseeritud e-lahendusi (VVTP) MKM, RM Viidud ellu tegevused KOVde kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse suurendamiseks (VVTP) SF21+ meetme "Paremad avalikud teenused IKT abil" tegevuste kavandamisel ja MKM elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga VAJAB TÄIENDAMIST! Kõik ministeeriumid Kaasvastutajad, Ministeeriumi ettepanekud ja täiendused partnerid Arvestame meetmete väljatöötamisel regionaalsete eripäradega, samas peame jälgima, et erinevad fondid ei hakkaks oma tegevusi dubleerima, näiteks ERF-st, ÕÜF-st, RRF-stja Moderniseerimisfondist tehtavatel tegevustel on see oht olmas. Praegune pikaajaline kaugtöö MKM-s on muutnud ja ähmastanud töö füüsilist kohta, juba on tekkinud uusi erinevaid variante väljaspool pealinna/suuremaid keskusi. RM Tegevus on ühildatav SoMi ettepanekuga viia läbi aastane pilootprojekt võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse suurendamiseks. RM Saame mõõdikuid kohaldada ja laiendada. Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse esmajärjekorras normidest, et tagatud oleks liikluskoormusele vastav ohutu ja mugav teeseisund kogu riigi teedevõrgul. Seega, piirkondlikest vajadustest ja maakonnaplaneeringu prioriteetidest lähtutakse võimalusel. Samas, riigiteede teehoiukava koostamisel tehakse tihedat koostööd ka KOV-dega. Vahendite jaotus erinevate teehoiumeetmete vahel sõltub RESiga kavandatud ja RE-st eraldatud vahenditest. Arvestades asjaolu, et riigiteede remondivõlg on ca 800 mln, peab riigiteedel ainult säilitusmeetmete maht ulatuma aastas vähemalt 190 mln aastas. Täna moodustab see ca 100-150 mln aastas. Teedevõrgu arendamine sh kruusteedele katete ehitamine, sõltub täiendavate vahendite eraldamisest RE-st MKM Investeeringuid riigiteedesse ja raudteedesse tehakse vastavalt RESiga kavandatud ja RE-st eraldatud vahenditele. RESiga 2022-2025 kavandatud teehoiuvahendid ei võimalda TEN-T põhivõrgustikku kuuluvate põhimaantede nõuetekohaseks väljaehitamiseks TEN-T määruses ettenähtud tähtajaks so 2030 lõpp. Samuti puuduvad RES-s vahendid 1520 mm raudtee plaanitud investeeringuteks kogu ulatuses (elektrifitseerimise mitteabikõlblikud kulud, Risti- Rohuküla rdt väljaehitamine). PS investeeringuid teostavad vastavalt Transpordiamet ja rdt.ettevõtjad (sh RB). Kohalike teede korrashoiu finantseerimine KOV tuumikülesande täitmiseks toetamise hoovad on RMi käes, ühest küljest kui RES koostaja ja teisalt regionaalhalduspoliitika kavandaja ja korraldaja. MKM ei korralda ega finantseeri KOV teehoidu. Kuna tegu on Euroopa ühtse teedevõrgustiku osaga, saab raha kasutada ainult suurte taristuobjektide ehitamiseks ja rekonstruktsiooniks. Euroopa Komisjoniga on kokku lepitud kolme suure maantee ohtuse tõstmise rahastus: Tallinn-Pärnu- Ikla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Narva.TEN-T teede arendamine on nii rahvusvaheline, ülreiigiline kui regionaalne meede ja mõõde. Raudtee rekonstrueerimine keskendub sel perioodil ohutusele ja sõidukiiruse suurendamisele. Ohutussüsteemide parendamine lõikudel Tapa-Narva, Tapa- Tartu ja Tartu-Valga. Raudtee õgvendamine kiiruse tõstmiseks toimub näiteks Rapla-Lelle ja Tallinn-Tartu liinil. Elektrifitseeritakse liinid kuni Narva, Valga ja Koidulani. Transpordiamet, Piirkondlikku ÜT teenust korraldavad ja kujundavad eelkõige piirkondlikud ÜTK-d SOM, KOV-d piirkonna liikuvusnõudlusest lähtuvalt vastavalt Transpordiametiga sõlmitud halduslepingutele SOM, KOV-d Ettevalmistamisel on erinevad projektid. Kõikide objektide puhul on arvestatud konkreetse regionaalse erivajadusega ja panustab kohalike elanike liikumisvõimaluste maksimaalsele parendamisele. Täpsemad tingimused selguvad tingimuste väljatöötamisel koos sihtgrupi ja partneritega. Uute rongide (või ka praami) soetamine on nii üleriigiline kui regionaalne meede ja mõõde. Uued rongid võimaldavad tihendada ka regionaalset rongiliiklust, sh katta Haapsalu raudtee vajaduse. MEM Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu toetamisel plaanime kindlate piirkondade lõikes reserveeritud toetusvahendite kasutamist. RM Saame mõõdikuid kohaldada ja laiendada. Seda printsiipi on tõsiselt arvestatud erineval moel kõikides investeeringutes ja taristuprojektides - teed, internetilahendused, elamuehitus ja küttelahendused, sadamad jne RM Elamute rekonstrueerimise toetamisel kasutame jätkuvalt regionaalseid erisusi toetuse määra arvestamisel. Elamufondi loomiseks vajaliku turutõrke uuringu ettevalmistamine hetkel kestab. Toetuste jagamine lähtub ka sel perioodil KOVide energiaarengukavadest ja KOVi enda soovist ja suutlikkusest küttesüsteeme renoveerida ja hallata. Toetuse tingimuste ettevalmistamisel saab kaaluda toetusmäärade erisusi. Investeeringud on suunatud Lääne- ja Kesk-Eesti ülekandevõrkude võimsuse suurendamiseks, et võrguga saaks ühendada uusi taastuvenergia tootmisüksusi (nt tuuleparke) ja samas suunatud ka võrkude kliimakindluse suurendamisele. Lisandunud liitumisvõimsusi saavad kasutada kõik piirkonda taastuvenergia Toetus tingimuste väljatöötamisel arvestatakse kõikide kohalike eripäradega. Saame mõõdikuid kohaldada ja laiendada. Lähiaastatel keskendutakse ettevõtjatele digitaalsete sündmusteenuste väljatöötamisele, reaalmajanduse kasutuselevõtule ja e-kaubandusele, mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist ja e-eksportijate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel RM Jätkuvalt kasutame meetmete rakendamises MAKide abi, kes oskavad arvestada piirkondlikke erinevusi erinevates tegevustes. Toetuste andmise tingimuste ettevalmistamisele soovime moodustada ühise töögrupi teiste ministeeriumitega, kes plaanivad ettevõtlust toetada, et vältida dubleerimist ja et oleks võimalik täpsemalt regionaalselt tegevusi sihistada. Vaja on ka ära oodata regionaalabi uued reeglid. RM Koostöös piirkondlike partneritega leitakse kohalikke ettevõtteid, keda suunata näiteks rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse programm (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization ) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-). Jälgime seires tõepoolest regionaalseid erinevusi, et sekkumisi vajadusel tõhustada. RM Hetkel on isegi maavarade uuringute läbiviimine raskendatud, KOV-d ei soovi tegeleda keerulise kaevandamisteemaga. Esmavajalik on uute maapõueressursside kaardistamine ja uuringud kriitilise toorme väärindamise tehnoloogiate leidmiseks. Kasutusele tuleb kiiremas korras võtta talumistasude süsteem. RM Kui 2021. a lõpus on rakenduskava lõplikult kinnitatud, saab kohe alustada tegevusi juba ettevalmistamisel olevate tingimuste alusel. Jätkub koostöö MAKide ja EASi (uuest aastast juba mingi muu nimega organisatsiooni) vahel, et kokku viia kohalikud võimalused ja investorhuvid. Siiani on riigiabi reeglid takistanud selliste suurte investeeringute toetamise diferentseerimisel s.t et erisustel oleks ka piisav mõju. RM Töös on regionaallaenu pakkumise võimalused, taristutega liitumise võimalused selguvad peale uute regionaalabi reeglite kinnitamist. Turismimeetmed on suunatud piirkondlikke elukeskkondade säilitamisele ja loomisele üle Eesti. Praktikas on edukad olnud erinevate turismiobjektide omavaheline koostöö üksteise reklaamimisel ja turisti suunamisel järgmisele objektile. Jätkub turismiinfokanalite toetamine. Töötukassa Jätkub koostöö MAKide, EASi (uuest aastast juba mingi muu nimega organisatsiooni) Ja RTK vahel, et kõigis arenguetappides ettevõtja saaks nõustatud. Sihtgrupis on 79 tööstusala üle Eesti. Täpsemad tingimused tekivad koostöös konkreetse tööstusala vajadustega ja on piiratud riigiabi reeglitega (grupierandi määruse alusel, mis on muutmisel ja seetõttu on lõplikud reeglid veel teadmata). RM Käib turutõrgete uuringu läbiviimise ettevalmistamine (probleemiks uuringu läbiviijate vähesus) Kredex Peale EAS ja Kredexi liitmist saab täpsemalt rääkida tugiteenuste korraldusest. Toetuse andmise tingimused täpsustuvad lähiajal, vajalik on kõikide huvigruppide soovide koondamine. Töötukassa, MAK-d See meede vajab täpsustamist, kellel millised rollid on. Teeme teiste ministeeriumite ja huvigruppidega koostööd, kui rahastustingimused on meetmetele selgunud. Hetkel on 2017. a alustatud üürielamute meede lõpufaasis, viimases voorus rahastati 9 elamuprojekti üle eesti (osad on sotsiaalmajad, osad mõeldud mobiilsele sihtrühmale), mõned projektid veel lõpetavad oma tegevusi. Kuid lisaraha ei ole sellele meetmele planeeritud. Maa-amet Palun täpsustada MKM-i rolli selles tegevuses. RMi on teavitatud ja ettepanek tehtud RMi IKT töörühma protokolli, et üksikute KOVide projektid ei ole MKMi planeeritavatest meetmetest abikõlblikud. Võimalus on esitada taotlusi ühislahendusteks ja andmevahetuseks riiklike süsteemidega (nt STAR, rahvastikuregister vms). E-lahenduste, mis on ainult KOvi või isegi regioonipõhised, rahastus peab tulema regionaalarengu meetmest ja tegevusest "Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine)". Üksikute e-lahenduste toetamine on osutunud praktikas kõigile osapooltele liiga kalliks ja seetõttu on olnud mõistlik toetada KOVide ühislahendusi. SF21+ meede "Paremad avalikud teenused IKT abil" saab toetatud läbi projekti Digiriigi Akadeemia, kus saavad KOVid, kui selle projekti olulisim sihtrühm, digiriigi teadmisi ja oskusi arendada. Hetkel on loomisel 5 veebikursust, kuid plaanis on Digiriigi Akadeemia õppeplatvormi veelgi täiendada uute kursustega, mille teemad kaardistatakse vastavalt sihtrühmade vajadustele. Avalikud teenused ei ole konkreetse KOVi põhised, vaid on üleriigilised ning katavad KOVe horisontaalselt, pakkudes teenuste osutamiseks abi sel määral, kui suur on kellegi vajadus ja huvi. Kuna tegu on SF meetmega, tuleb jälgida meetme eesmärki ja kõikide kulude põhjendatust ja möödapääsmatut vajadust. RMi täpsustavad küsimused
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel