Teie 20.06.2021 nr 14-6/4733-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 16.09.2021 nr 1.10-15/2021/3894-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
MKM sisend regionaalse arengu tegevuskavale
Austatud Jaak Aab
Oleme üle vaadanud regionaalse mõjuga tegevuste tabeli väljundid ja lisanud omapoolsed
täpsustused ja ettepanekud. Ida-Viru tegevuskava rakendusplaani kavandi tegevustes hetkel
muudatusi teha ei soovi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisa: Tabel „Reg arengu tegevuskava sisendid MKM“
Keit Kaadu
625 6446
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Tegevus
0.1 Valdkondlike toetusmeetmete kavandamisel piirkondlike vajadustega
arvestamine ning toetuste tõhusam suunamine piirkondadesse, kus
vastava juurprobleemi lahendamine vajab enam tähelepanu
0.5 Riigireformi tegevuste jätkamine tasakaalustatud regionaalse arengu
eesmärgil (RPP2024)
0.6 Avalike ja üldhuviteenuste ruumilise kättesaadavuse
kriteeriumide/miinimumnõuete väljatöötamine (MKAS)
5.1 Transpordi ja IKT taristu valdkonna riiklike arengukavade ja
programmide elluviimise seires olulisemate mõõdikute saavutatuse
jälgimine ka regionaalselt
5.2 Rahvusvaheliste ja riigisiseste ühenduste arendamine, mis
vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendavad
ligipääsetavust (EE2035)
5.2.1 Jätkusuutlikult majandatud ja ligipääsetava ühistranspordi ja
jagatud liikumisviiside arendamine ning liikuvusteenuste kasutajakeskse
disaini loomine koostöös KOV-dega (EE2035, TLAK2035)
5.3 Kiire interneti kättesaadavuse parandamine üle Eesti (EE2035,
DÜAK30, ERSAP24)
6.1 elamumajanduse, keskkonna, siseturvalisuse valdkonna riiklike
arengukavade ja programmide (sh REKK, STAK, Ehituse programm,
Siseturvalisuse programm) elluviimise seires olulisemate mõõdikute
saavutatuse jälgimine ka regionaalselt
6.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine ruumiotsustes
kohalikul ja riiklikul tasandil (EE2035)
6.2.1 Kahaneva elanikkonna tingimustele kohandatud ruumilahenduste
(sh taristu) kasutuselevõtu toetamine, millega tagada kvaliteetsete
teenuste kättesaadavus ja kestlik ehitatud keskkond (EE2035)
6.2.2 Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi kestlik uuendamine
koostöös KOVidega ning väljapoole keskusi elama asumist soodustavate
rahastamisvahendite mitmekesistamine (EE2035)
6.2.3 Turvalise ruumi arendamine koostöös KOVidega ning KOVide ja
kogukondade võimestamine turvalise ja tervisele ohutu
7.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA valdkonna riiklike arengukavade ja
programmide (sh TAIE ja selle programmid, PÕKA) elluviimise seires
olulisemate mõõdikute saavutatuse jälgimine ka regionaalselt
7.2 Majanduse struktuursete muudatuste kiirendamise toetamine
väljaspool Harjumaad (EE2035; TAIE2035)
7.2.1 Ettevõtluse, innovatsiooni ja TA toetusmeetmete kavandamisel
piirkondlike erisustega arvestamine ning meetmete tõhusam suunamine
piirkondlike fookusvaldkondade arendamiseks ning piirkondadesse, mille
ettevõtluse areng on kesisem
7.2.2 Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamine Eesti ja selle
piirkondade majandusele olulistes fookusvaldkondades (EE2035;
TAIE2035)
7.2.3 Uute maavarade kasutusvõimaluste ja sellega seotud
keskkonnariskide analüüsimine (EE2035)
7.2.4 Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste ja investeeringute
paketi käikulaskmine Ida-Virumaal (EE2035)
7.3 Regionaalse ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna arendamine kõigis
Eesti piirkondades koostöös KOV-dega (EE2035, TAIE2035, RP2024)
7.4 Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine ja kättesaadavuse
soodustamine tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades
tegutsevatele ettevõtetele (EE2035, TAIE35)
7.5 Piirkonna arengueeldustest lähtuvate ja ettevõtete lisandväärtuse
kasvu toetavate ettevõtluse tugiteenuste tagamine ja arendamine
(EE2035, TAIE35)
7.6 Madala investeerimisvõimekusega piirkondades tegutsevatele
ettevõtetele toetusvõimaluste tagamine kaasaaegse ja säästliku
tehnoloogia kasutuselevõtmiseks (MKASd)
8.2 Ettevõtlusele arenguvõimaluste pakkumiseks kõigis piirkondades
(EE2035) regionaalsele ettevõtlusele vajaliku tööjõu parem
ettevalmistamine koostöös regionaalsete ja kohalike huvipooltega
9.3.4 Riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku riigimaa kohalikele
omavalitsustele arendustegevuseks kasutusse andmise lihtsustamine
(VVTP, MKAS)
9.3.5 Kohalike e-teenuste arendamine koostöös KOV-dega (VVTP)
9.3.6 KOV-de haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamise tugitegevuste
Vastutav
Oodatavad väljundid ministeerium;
partnerid
ELi struktuurivahendite toetusmeetmete eelnõude ettevalmistamisel, millel on Kõik ministeeriumid
puutumus regionaalse arengu juurprobleemidega on kooskõlas TAT juhenditega
kaalutud ja rakendatud võimalusi meetmete regionaalsete mõjude
suurendamiseks. Rakendades nt piirkonniti erinevaid:
- toetus- ja omafinantseeringu määrasid;
- toetuse saamise tingimusi kasusaajatele;
- toetusfondi suuruseid ja piirkondlikke taotlusvoore koos broneeritud
vahenditega;
- lisaboonuseid hindamiskriteeriumites;
- kindlatele sihtpiirkondadele suunatud meetmeid või meetmete alategevusi;
- erilahendusi taotlejate teavitamisel ja projektinõustamisel;
Ministeeriumid
Pealinnast viidud välja riigipalgalisi töökohti vastavalt kokkulepitud VV
tegevuskavale
Teenuste kriteeriumite, standardite väljatöötamisel lähtutud Ministeeriumid
maakonnaplaneeringute keskuste võrgustikust. Väljatöötamist on piloteeritud
mõne konkreetse piirkonna/teenuse näitel
Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM
lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende
regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei
vähene:
*kiire internetiühendusega majapidamiste osakaal;
*rahulolu e-teenustega ettevõtjate ja elanike seas;
*ühistranspordiga rahulolu kasv transpordiliigiti;
*parandatud kvaliteediga (riigi)maanteede osakaal;
Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse piirkondlikest vajadustest ja MKM,
maakonnaplaneeringutes määratletud prioriteetidest ning suurendatud KOV-de Transpordiamet
kaasatust kava koostamisel
Riigimaanteede tolmuvabaks muutmise rahastus tagatud vajalikus mahus, et MKM, RM
aastaks 2030 saavutada teehoiukava eesmärgid (sh 50+ autoga teede kõvakatte
alla viimine)
Riigi põhi- ja kõrvalmaanteede ning regionaalsete rongiühenduste investeeringud MKM, RM
on teostatud ja kiirused on tõstetud vastavalt TLAK 2035-s kavandatule, sh Ida-
Viru suunal
Suurendatud KOVde rahastust kohalike teede korrashoiuks ja rajamiseks (MKAS) MKM, RM
TEN-T maanteede ehituse ja rekonstrueerimise (SF21+) kavandamisel ja MKM
elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
Raudteede arendamise ja rekontsrueerimise ning raudtee elektrifitseerimise MKM
(SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
Ühistranspordi taristu/teenuste arendamisel lähtutud üld- ja MKM,
maakonnaplaneeringutes kavandatud keskustevõrgust ja keskus-tagamaa Transpordiamet
ühendustest ning sundliikumiste vähendamise põhimõtetest (ÜP30)
Arendatud mitmeliigilist integreeritud liikuvusteenust üle-eestiliselt koos ühtse MKM,
piletisüsteemi ja eri ÜT liinide parema ühildamisega (EE2035, MKAS-d) Transpordiamet
Liikuvuse korraldamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on MKM
arvestatud regionaalse dimensiooniga (Tallinna trammiliikluse arendamine;
Linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh
hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine; Sõlmpunktide arendus, sh
Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne)
Moderniseerimisfondi "Vähese heitega (säästva) ühistranspordi arendamise MKM
programmi" kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse
dimensiooniga
*Kiire interneti taristu rajamist ja uuendamist ning lõpptarbijatele „viimase miili“ MKM
ühenduste rajamist on toetatud viisil, et kiire internetiühenduse kättesaadavus
on piirkonniti ühtlustunud;
*Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu toetamise tingimuste (SF21+)
kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga;
*RRFi viimase miili netiühenduse kättesaadavuse tõstmise meetme tingimuste
kavandamisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM, SIM, KEM
lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende
regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikute osas ei
vähene:
*riiklike toetuste abil rekonstrueeritud korterelamute eluruumide ja
väikeelamute arv;
*uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine;
*elukeskkonda turvaliseks pidavate inimeste osakaal;
*elanike osakaal, kellele tagatud elupäästevõimekusega päästemeeskondade
kohale jõudmine 15 minutiga;
Viidud ellu tegevused KOVde, ministeeriumite jm ruumiloomega tegelevate RM, KEM, KUM, SIM,
riigiasutuste teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamiseks kvaliteetse ruumi SOM, MKM
aluspõhimõtetes
Riik on lähtunud oma investeeringutes ning KOVidele investeeringutoetuste RM, MKM, HTM,
andmisel kahanemisega kohandamise ja kompaktse linnaruumi arendamise KEM, SOM, MEM
põhimõttest
Rakendatud toetusmeetmed mitmekülgse ja ligipääsetava eluasemefondi MKM
arendamiseks, et see oleks paremini kättesaadav inimestele eri piirkondades,
aitaks vältida segregatsiooni ja ääremaastumist ning elavdaks aktiivsetest
kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturgu
Jätkusuutliku ja kättesaadava elamufondi meetmete (SF21+) kavandamisel ja MKM
elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga (Korterelamute
rekonstrueerimise toetamine; Korterelamute tehnosüsteemide ja
kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel )
RRF korterelamute ja väikeelamute energatõhususe suurendamise meetmete MKM
kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
Primaarenergia tõhusama kasutuse ja lõpptarbimises taastuvenergia osakaalu MKM
suurendamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud
regionaalse dimensiooniga (Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete
renoveerimise ja rajamise toetamine )
RRF meetme "Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia MKM
tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks"
kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
Sadamate akvatooriumi kaitse meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on MKM
arvestatud regionaalse dimensiooniga
Jälgitud mõõdikute regionaalseid erinevusi (maakondlikus või NUTS3 piirkondade MKM, HTM, MEM
lõikes), vajadusel kavandatud täiendavad sekkumised meetmetes nende
regionaalse mõju ühtlustamiseks, kui piirkondlikud erinevused mõõdikutes ei
vähene:
*väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest;
*positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse
maht;
*ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st;
*kaupade ja teenuste eksport, eksportööride arvu kasv;
*põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõuühiku kohta võrreldes ELi
keskmisega;
*tööstustoodangu mahuindeks;
*siseturistide ja välisturistide ööbimiste arv majutusasutustes;
*Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht;
MKM, RM, SOM,
HTM
Kavandatud lahendused toetusmeetmete väljatöötamisel, mis aitavad MKM, HTM
suurendada toetusvahendite jõudmist väljapoole Harju- ja Tartumaad ning
arvestada piirkondlike ettevõtluse arenguvajadustega
Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamise/Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja MKM
tarbimiskeskkonna tagamise/Konkurentsivõimelise turismikeskkonna
kujundamise meetmete (SF21+) kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud
regionaalse dimensiooniga
RRF meetmete Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes , Ettevõtete MKM
rohefond, Tootmisettevõtte ärimudeli toetus kavandamisel ja elluviimisel on
arvestatud regionaalse dimensiooniga
Koosloomes piirkondlike partnerite ja ekspertidega (MAKde, ülikoolide kolledžite, MKM, HTM
kutseõppeasutuste, KOMPkeskuste, KOV-de esindajad ja regionaalsete
innovatsioonisüsteemide eksperdid) töötatud välja ja rakendatud valdkondlik TA
programm toetamaks kohalike ressursside väärindamist ning sellel põhinevat
kõrgema lisandväärtusega piirkondlikku ettevõtlust ja osalust rahvusvahelistes
väärtusahelates
Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna seires jälgitud mh MKM, RM
regionaalset mõõdet ja vajadusel kohandatud sellest tulenevalt meetmeid ja
sekkumisi
VAJAB TÄPSUSTAMIST (eelkõige tegevuse piirkondlik mõõde, kasu suurendamise MKM, KEM
võimalused piirkondliku ettevõtluse mitmekesistamisele ja lisanväärtuse
kasvule)!
Õiglase ülemineku kava ettevõtluse, oskuste ja tööturumeetmete kiire ja MKM, HTM, SOM
tulemuslik rakendamine (ÕÜF kava)
Tagatud välisinvestoritele regionaalse sihtturunduse ja investorteeninduse MKM
teenuse toetamine ja osutamine MAK võrgustiku kaudu
Ettevõtete taristuga (elektrivõrgud, kiire internet, juurdepääsuteed, tööstusalade MKM, RM
taristu) ja energiavõimsuse suurendamise investeeringute toetamisel kaalutud
piirkonniti toetuse tingimuste diferentseerimise vajalikkust (MKAS)
Loodud toetusvõimalused väikese suurusega ettevõtete investeeringuteks ja MKM
taristuga liitumiseks piirkondades (MKAS)
Toetatud regionaalset turismialast koostööd ning turismiinfokanalite ülalpidamist MKM
(MKAS) ning EASi vahendusel piirkondlike TMO-de elluviimist
Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate tugisüsteem, sh nõustamine ja koolitamine MKM, SOM
toimib kõigis maakondades (MKAS-d, TAIE35) MAK-de ja Töötukassa poolt
RRF meetme Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm MKM
kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
Töötatud välja ja rakendatud täiendavad regionaallaenu ja käenduse MKM
instrumendid ettevõtlusele arvestades regionaalseid turutõrkeid (TAIE35, VVTP)
Ettevõtlusarengut toetavate finantsinstrumentide jm rahastamisallikate (lisaks MKM
tagastamatu abi meetmetele) jõudmine piirkondadesse ettevõtete arvu suhtes
on muutunud
VAJAB ühtlasemaks
TÄIENDAMIST! MKM, RM
RRF meetmete Uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate KEM, MKM
kasutuselevõtu programm ja Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu
programm kavandamisel ja elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
Maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtjatele tagatud nõustamisteenus MKM, SOM
tööjõuprobleemide lahendamiseks (MKAS) VAJAB TÄPSUSTAMIST!
Töötatud välja ja rakendatud toetusmeede Ida-Virumaa ettevõtluse ning RM, MKM, SOM
inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks Ida-Virumaa programmi raames
(IVP)
Üürielamute rajamise toetusmeetme jätkamine töö- ja tööjõuvajaduste MKM
paremaks rahuldamiseks piirkondades (MKASd)
Valminud analüüs KOV-dele maa üleandmise lihtsustamise kohta (VVTP), maa RM, KEM, MKM
kasutusotstarbe muutmine tehtud paindlikumaks (MKAS-d) ja viidud ellu analüüsi
ettepanekud
Pakutud omavalitsustele standardiseeritud e-lahendusi (VVTP) MKM, RM
Viidud ellu tegevused KOVde kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse
suurendamiseks (VVTP)
SF21+ meetme "Paremad avalikud teenused IKT abil" tegevuste kavandamisel ja MKM
elluviimisel on arvestatud regionaalse dimensiooniga
VAJAB TÄIENDAMIST! Kõik ministeeriumid
Kaasvastutajad,
Ministeeriumi ettepanekud ja täiendused
partnerid
Arvestame meetmete väljatöötamisel regionaalsete eripäradega, samas peame
jälgima, et erinevad fondid ei hakkaks oma tegevusi dubleerima, näiteks ERF-st,
ÕÜF-st, RRF-stja Moderniseerimisfondist tehtavatel tegevustel on see oht olmas.
Praegune pikaajaline kaugtöö MKM-s on muutnud ja ähmastanud töö füüsilist
kohta, juba on tekkinud uusi erinevaid variante väljaspool pealinna/suuremaid
keskusi.
RM Tegevus on ühildatav SoMi ettepanekuga viia läbi aastane pilootprojekt võrdsete
võimaluste ja ligipääsetavuse suurendamiseks.
RM Saame mõõdikuid kohaldada ja laiendada.
Riigi teehoiukava koostamisel lähtutakse esmajärjekorras normidest, et tagatud
oleks liikluskoormusele vastav ohutu ja mugav teeseisund kogu riigi teedevõrgul.
Seega, piirkondlikest vajadustest ja maakonnaplaneeringu prioriteetidest
lähtutakse võimalusel. Samas, riigiteede teehoiukava koostamisel tehakse tihedat
koostööd ka KOV-dega.
Vahendite jaotus erinevate teehoiumeetmete vahel sõltub RESiga kavandatud ja
RE-st eraldatud vahenditest. Arvestades asjaolu, et riigiteede remondivõlg on ca
800 mln, peab riigiteedel ainult säilitusmeetmete maht ulatuma aastas vähemalt
190 mln aastas. Täna moodustab see ca 100-150 mln aastas. Teedevõrgu
arendamine sh kruusteedele katete ehitamine, sõltub täiendavate vahendite
eraldamisest RE-st
MKM Investeeringuid riigiteedesse ja raudteedesse tehakse vastavalt RESiga
kavandatud ja RE-st eraldatud vahenditele. RESiga 2022-2025 kavandatud
teehoiuvahendid ei võimalda TEN-T põhivõrgustikku kuuluvate põhimaantede
nõuetekohaseks väljaehitamiseks TEN-T määruses ettenähtud tähtajaks so 2030
lõpp. Samuti puuduvad RES-s vahendid 1520 mm raudtee plaanitud
investeeringuteks kogu ulatuses (elektrifitseerimise mitteabikõlblikud kulud, Risti-
Rohuküla rdt väljaehitamine). PS investeeringuid teostavad vastavalt
Transpordiamet ja rdt.ettevõtjad (sh RB).
Kohalike teede korrashoiu finantseerimine KOV tuumikülesande täitmiseks
toetamise hoovad on RMi käes, ühest küljest kui RES koostaja ja teisalt
regionaalhalduspoliitika kavandaja ja korraldaja. MKM ei korralda ega finantseeri
KOV teehoidu.
Kuna tegu on Euroopa ühtse teedevõrgustiku osaga, saab raha kasutada ainult
suurte taristuobjektide ehitamiseks ja rekonstruktsiooniks. Euroopa Komisjoniga
on kokku lepitud kolme suure maantee ohtuse tõstmise rahastus: Tallinn-Pärnu-
Ikla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Narva.TEN-T teede arendamine on nii
rahvusvaheline, ülreiigiline kui regionaalne meede ja mõõde.
Raudtee rekonstrueerimine keskendub sel perioodil ohutusele ja sõidukiiruse
suurendamisele. Ohutussüsteemide parendamine lõikudel Tapa-Narva, Tapa-
Tartu ja Tartu-Valga. Raudtee õgvendamine kiiruse tõstmiseks toimub näiteks
Rapla-Lelle ja Tallinn-Tartu liinil. Elektrifitseeritakse liinid kuni Narva, Valga ja
Koidulani.
Transpordiamet, Piirkondlikku ÜT teenust korraldavad ja kujundavad eelkõige piirkondlikud ÜTK-d
SOM, KOV-d piirkonna liikuvusnõudlusest lähtuvalt vastavalt Transpordiametiga sõlmitud
halduslepingutele
SOM, KOV-d Ettevalmistamisel on erinevad projektid.
Kõikide objektide puhul on arvestatud konkreetse regionaalse erivajadusega ja
panustab kohalike elanike liikumisvõimaluste maksimaalsele parendamisele.
Täpsemad tingimused selguvad tingimuste väljatöötamisel koos sihtgrupi ja
partneritega. Uute rongide (või ka praami) soetamine on nii üleriigiline kui
regionaalne meede ja mõõde. Uued rongid võimaldavad tihendada ka
regionaalset rongiliiklust, sh katta Haapsalu raudtee vajaduse.
MEM Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu toetamisel plaanime kindlate
piirkondade lõikes reserveeritud toetusvahendite kasutamist.
RM Saame mõõdikuid kohaldada ja laiendada.
Seda printsiipi on tõsiselt arvestatud erineval moel kõikides investeeringutes ja
taristuprojektides - teed, internetilahendused, elamuehitus ja küttelahendused,
sadamad jne
RM
Elamute rekonstrueerimise toetamisel kasutame jätkuvalt regionaalseid erisusi
toetuse määra arvestamisel. Elamufondi loomiseks vajaliku turutõrke uuringu
ettevalmistamine hetkel kestab.
Toetuste jagamine lähtub ka sel perioodil KOVide energiaarengukavadest ja KOVi
enda soovist ja suutlikkusest küttesüsteeme renoveerida ja hallata. Toetuse
tingimuste ettevalmistamisel saab kaaluda toetusmäärade erisusi.
Investeeringud on suunatud Lääne- ja Kesk-Eesti ülekandevõrkude võimsuse
suurendamiseks, et võrguga saaks ühendada uusi taastuvenergia tootmisüksusi
(nt tuuleparke) ja samas suunatud ka võrkude kliimakindluse suurendamisele.
Lisandunud liitumisvõimsusi saavad kasutada kõik piirkonda taastuvenergia
Toetus tingimuste väljatöötamisel arvestatakse kõikide kohalike eripäradega.
Saame mõõdikuid kohaldada ja laiendada.
Lähiaastatel keskendutakse ettevõtjatele digitaalsete sündmusteenuste
väljatöötamisele, reaalmajanduse kasutuselevõtule ja e-kaubandusele, mille
eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist ja e-eksportijate
konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel
RM
Jätkuvalt kasutame meetmete rakendamises MAKide abi, kes oskavad arvestada
piirkondlikke erinevusi erinevates tegevustes. Toetuste andmise tingimuste
ettevalmistamisele soovime moodustada ühise töögrupi teiste ministeeriumitega,
kes plaanivad ettevõtlust toetada, et vältida dubleerimist ja et oleks võimalik
täpsemalt regionaalselt tegevusi sihistada. Vaja on ka ära oodata regionaalabi
uued reeglid.
RM Koostöös piirkondlike partneritega leitakse kohalikke ettevõtteid, keda suunata
näiteks rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse programm (RUP), mis
virtuaalse RTO-na (research and technology organization ) toimib vahelülina
ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele
võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite
otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA
pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Jätkatakse osakute,
tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille
eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-,
protsessi-, organisatsiooni-).
Jälgime seires tõepoolest regionaalseid erinevusi, et sekkumisi vajadusel
tõhustada.
RM Hetkel on isegi maavarade uuringute läbiviimine raskendatud, KOV-d ei soovi
tegeleda keerulise kaevandamisteemaga. Esmavajalik on uute
maapõueressursside kaardistamine ja uuringud kriitilise toorme väärindamise
tehnoloogiate leidmiseks. Kasutusele tuleb kiiremas korras võtta talumistasude
süsteem.
RM Kui 2021. a lõpus on rakenduskava lõplikult kinnitatud, saab kohe alustada
tegevusi juba ettevalmistamisel olevate tingimuste alusel.
Jätkub koostöö MAKide ja EASi (uuest aastast juba mingi muu nimega
organisatsiooni) vahel, et kokku viia kohalikud võimalused ja investorhuvid.
Siiani on riigiabi reeglid takistanud selliste suurte investeeringute toetamise
diferentseerimisel s.t et erisustel oleks ka piisav mõju.
RM Töös on regionaallaenu pakkumise võimalused, taristutega liitumise võimalused
selguvad peale uute regionaalabi reeglite kinnitamist.
Turismimeetmed on suunatud piirkondlikke elukeskkondade säilitamisele ja
loomisele üle Eesti. Praktikas on edukad olnud erinevate turismiobjektide
omavaheline koostöö üksteise reklaamimisel ja turisti suunamisel järgmisele
objektile. Jätkub turismiinfokanalite toetamine.
Töötukassa Jätkub koostöö MAKide, EASi (uuest aastast juba mingi muu nimega
organisatsiooni) Ja RTK vahel, et kõigis arenguetappides ettevõtja saaks
nõustatud.
Sihtgrupis on 79 tööstusala üle Eesti. Täpsemad tingimused tekivad koostöös
konkreetse tööstusala vajadustega ja on piiratud riigiabi reeglitega (grupierandi
määruse alusel, mis on muutmisel ja seetõttu on lõplikud reeglid veel teadmata).
RM Käib turutõrgete uuringu läbiviimise ettevalmistamine (probleemiks uuringu
läbiviijate vähesus)
Kredex
Peale EAS ja Kredexi liitmist saab täpsemalt rääkida tugiteenuste korraldusest.
Toetuse andmise tingimused täpsustuvad lähiajal, vajalik on kõikide huvigruppide
soovide koondamine.
Töötukassa, MAK-d See meede vajab täpsustamist, kellel millised rollid on.
Teeme teiste ministeeriumite ja huvigruppidega koostööd, kui rahastustingimused
on meetmetele selgunud.
Hetkel on 2017. a alustatud üürielamute meede lõpufaasis, viimases voorus
rahastati 9 elamuprojekti üle eesti (osad on sotsiaalmajad, osad mõeldud
mobiilsele sihtrühmale), mõned projektid veel lõpetavad oma tegevusi. Kuid
lisaraha ei ole sellele meetmele planeeritud.
Maa-amet Palun täpsustada MKM-i rolli selles tegevuses.
RMi on teavitatud ja ettepanek tehtud RMi IKT töörühma protokolli, et üksikute
KOVide projektid ei ole MKMi planeeritavatest meetmetest abikõlblikud.
Võimalus on esitada taotlusi ühislahendusteks ja andmevahetuseks riiklike
süsteemidega (nt STAR, rahvastikuregister vms). E-lahenduste, mis on ainult KOvi
või isegi regioonipõhised, rahastus peab tulema regionaalarengu meetmest ja
tegevusest "Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh
elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse
tõstmine)". Üksikute e-lahenduste toetamine on osutunud praktikas kõigile
osapooltele liiga kalliks ja seetõttu on olnud mõistlik toetada KOVide
ühislahendusi.
SF21+ meede "Paremad avalikud teenused IKT abil" saab toetatud läbi projekti
Digiriigi Akadeemia, kus saavad KOVid, kui selle projekti olulisim sihtrühm, digiriigi
teadmisi ja oskusi arendada. Hetkel on loomisel 5 veebikursust, kuid plaanis on
Digiriigi Akadeemia õppeplatvormi veelgi täiendada uute kursustega, mille
teemad kaardistatakse vastavalt sihtrühmade vajadustele.
Avalikud teenused ei ole konkreetse KOVi põhised, vaid on üleriigilised ning
katavad KOVe horisontaalselt, pakkudes teenuste osutamiseks abi sel määral, kui
suur on kellegi vajadus ja huvi. Kuna tegu on SF meetmega, tuleb jälgida meetme
eesmärki ja kõikide kulude põhjendatust ja möödapääsmatut vajadust.
RMi täpsustavad küsimused