KIHNU VALLAVALITSUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 16. september 2021 nr 2-6/25
Kihnu Vallavalitsuse ettepanekud ja märkused tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu
õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Peatükk I
1. Alapunkt 1: Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Eesti on koos Euroopa Liiduga võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
VTK lisa 2 kohaselt on eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvelektri osakaaluks 40%
lõpptarbimisest ning kõige kiirema potentsiaaliga meede on VTK kohalselt taastuvenergia
osakaalu kasvatamine tuuleenergia eelisarendamise kaudu.
VTK-s on probleemina, mida lahendama asutakse, toodud välja 75% (23 KOVi) KOVide
arvamus, et kohaliku kasu kokkulepet on vajalik seadusega reguleerida ning detailsemate
probleemidena on kirjeldatud korruptsiooniohu vähendamise vajadust, kokkulepetest
kinnipidamise tagamist ning kompensatsiooni jõudmise tagamist neile, kellele mõju avaldub.
Tegelik probleem, mida riik kohaliku kasu eelnõuga lahendada püüab ja see on kirjeldatud
VTK lisa 2 eelnõu kavandi seletuskirja leheküljel kaks: “Tuuleelektrijaamade ehitamise vastu
on Eestis piirkonniti tekkinud arvestatav vastuseis. Ennekõike nende visuaalse mõju tõttu.
Sage mõtteviis on, et põhimõtteliselt on tuuleenergeetika väga hea, kuid tuuleelektrijaamad
peaks asuma seal, kus neid näha ei ole (yes, but not in my backyard). See, et
tuuleelektrijaamadest otseselt puudutatud elanikud ja kohalikud omavalitsused saavad
tuuleenergia tootmise kasust õiglase osa, on esiteks kooskõlas põhimõttega arvestada
kohaliku kasu loomise vajadust ning teiseks loob mõistliku põhjuse positiivsemaks
suhtumiseks tuuleenergeetikasse.”
Leiame, et VTK probleemi kirjelduses peaks see olema otsesõnu käsitletud teemarendus.
Miks muidu tegeleda kohaliku kasu teemaga tuuleenergeetikas, kui tuulikud saab püstitada
planeeringu alusel ilma rahalist kompensatsiooni maksmata.
Pärnumaa 88003 Tel (44) 69910 SEB EE211010902001663000
Kihnu Fax (44) 69990 SWIFT/BIC EEUHEE2X
Linaküla E-mail
[email protected] Registrikood 75003967
2. Alapunkt 3: Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
2.1. Eelnevast lähtuvalt tuleb VTK kontekstis kirjutada lahti laiem eesmärk
kohalikus kontekstis. Vähemasti võiks riigil olla laiem eesmärk. Laiem, kui
ametkondlikult sõnastatud protsentuaalsete näitajate osas sihttasemete
saavutamine. Erinevate valdkondade arengukavad ning Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm räägivad mitmes aspektis innovatsioonist, kuid
ametkondlikul tasandil formuleerub see tihtipeale igavaks ja
mittemidagiütlevaks protsendipunkti või osakaalu tagaajamiseks.
Teeme ettepaneku, et VTK üheks väljakirjutatud pikaajaliseks eesmärgiks
oleks meretuuleparkidega seonduvalt Eesti rohepiirkondade, sh rohesaare
Kihnu väljakujundamine, mille saavutamiseks rakendatakse kohaliku kasu
instrumenti. See tähendab, et Eesti riiki kavandatava megainvesteeringu
tulemusena tekib Eestis näidispiirkond, kus rakendatakse maksimaalselt
kliimat säästvat tehnoloogiat inimeste tavalises elukeskkonnas, sh UNESCO
suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruumis.
See on kõnekas ja ambitsioonikas eesmärk ning sisustab kohaliku kasu
instrumendi vajalikkuse paremini kui elanikkonna/KOVide lihtne rahaga
meelitamine. Nii seataks pikaajalised riiklikud eesmärgid Liivi lahe
piirkonnas, kuid sama põhimõtet saab rakendada teisteski piirkondades.
Tänane riiklik eesmärk on Liivi lahte paigutada maksimaalses mahus 300-400
meetriseid tuuleelektrijaamu, mis täidab kuiva ja igavat protsentuaalset
näitajat ning edendab tuuleenergiaettevõtete ning riigi makromajanduslikke
huve. Riik peaks selles küsimuses olema oluliselt enam näoga elanikkonna ja
kogukondade poole.
2.2. Tabelis 1 meretuuleparkide osas on sätestatud tasu suuruseks 5%
hoonestustasust, mis 1000MW puhul on 700 000 €/a. Sellise tasumäära
sätestamine ei ole asjakohane põhjusel, et see edendab maksimaalse arvu
tuulikute paigaldamist. Eesmärgiks peaks olema võimalikult efektiivne
meretuulepark ning kohalik kasu määr peaks samamoodi sõltuma toodangu
müügihinnast protsentuaalses väljenduses. Eesmärk peaks täidetama siiski
võimalikult väikese tuulikute arvuga.
Esiteks, toodangumaht varieerub ja energianõudluse kasvu tingimustes kasvab
elektrihind. Miks kohalik kasu ei peaks olema seotud müügihinnaga ning
fikseeritakse aastateks ühele tasemele, samal ajal kui muutub ümbritsev
majanduskeskkond ning toodete ja teenuste hinnad? 2022. aastal kokku lepitud
kohaliku kasu hind ei pruugi pargi valmimise ajaks (eelduslikult 2030) olla
sisuliselt midagi väärt.
Teiseks, käesolev kohaliku kasu VTK ei too välja ühtegi varianti peale
1000MW/700 000 €/a, mis vähegi realistlikumalt analüüsiks tegelikku
kohaliku kasu laekumist. Selles osas tuleb VTK-d täiendada. Käesoleval kujul
kooskõlastatakse “põrsast kotis” ning taolise pikaajalise mõjuga seaduseelnõu
puhul on see lubamatu. Kohaliku kasu suurust tuleks analüüsida erinevate
tuulikute arvude juures või meretuuleparkide pindalade juures kõigi täna
teadaolevate meretuuleparkide puhul. Lähteandmed esitatud hoonestusloa
taotluste puhul on olemas. Kokkuvõttes on võimalus, et kohaliku kasu VTKd
menetletakse nö täismahus meretuulepargi puhul, kuid tegelikult rajatav maht
on väiksem, samas mõju ei pruugi sellevõrra väiksem olla. Ometi väheneb nii
automaatselt kohaliku kasuna makstav talumistasu.
2.3. VTK ei esita piisavat põhjalikku ülevaadet, millisel kujul jaguneb kohalik
kasu piirnevate omavalitsuste vahel. Toodud on ära üks summa ja
jaotusmehhanismi üldine kirjeldus, kuid täna teadaoleva info põhjal parkide
arendusalade osas tuleks esitada ülevaatlikum ja detailsem jaotus. Summa 700
000 €/a on välja toodud arendusalade põhjal, kuid detailsem jaotusanalüüs on
tegemata. Ettepanek on arvestada jaotusvalemisse tegurina sisse faktor, kui
suur osa omavalitsuse territooriumist (kas kõik või osa) jääb mõjualasse,
samuti sotsiaalmajanduslikke faktoreid. On selge, et väikesaare puhul võib
meretuulepargi mõju olla suurem, kuivõrd puuduvad võimalused tegeleda
muude tegevusvaldkondadega kui kalandus ja turism, samal ajal mandril on
liikuvusvõimalused muu eluala otsimiseks suuremad. Igal juhul ei ole
vastuvõetav lahenduskäik, kus Kihnu saare puhul jääb kohaliku kasu määraks
700 000 € puhul ca 110 000 aastas (17 km2 101 km2-st 20 km alasse jääv KOV
pind, ca 17%), sest Kihnu valla pindala on väiksem.
Eriti grotseskne oleks see juhul, kui enamik Liivi lahe meretuulepargi (Enefit
Green) koosseisus rajatavaid tuulikuid jääks Kihnu vallast 20 km kaugusele
ning näiteks Häädemeestelt kaugemale, kuid meretuulepargi koguala ulatuks
siiski ka Häädemeeste vallast 20 km kaugusele. Arvestades laevateede
paiknemist, võib nii teoreetiliselt ka juhtuda. Ka Utilitase pargi puhul võib
juhtuda sama - Lääneranna valla ja Pärnu linna rannikust jäävad pargid
peaaegu 20 km kaugusele, aga tuulikute koguarvust enamik jääks vahetult
Kihnu saare lähedusse. Kohalikust kasust saaks kõige lähemal asuv kogukond
kõige vähem kasu, sest KOV pindala on väikene.
Selguse toomiseks peab VTK sisaldama lisaks arvutustele ka graafilist
illustratsiooni, kuidas täna kavandamisel olevad meretuulepargid KOVidele
makstavat kohaliku kasu vahendeid mõjutavad. Alternatiivseid käsitlusi VTK
välja ei paku.
Märgime veelkord, et kõigepealt tuleb sätestada kogukondade poole vaatav
eesmärk ning seejärel arvestada kohaliku kasu määr, mis aitab neid eesmärke
ellu viia. Kohaliku kasu rahaline väärtus peab olema vähemalt üks miljon
eurot aastas omavalitsuse kohta, mitte vähem. 100 000 euro eest ei ole
väikesaare kontekstis võimalik varsti ehitada enam puidust kuurigi, rääkimata
rohepiirkonna väljakujundamisest.
2.4. Tabelis üks on ühe näitena välja toodud traalpüüdjad, kui VTK-st ja lisadest
koorub välja tõdemus, et ainus kalandussektori osaline, kellele
kompensatsioon on mõeldud, ongi traalpüüdjad. Ometi on Pärnumaa
mereplaneeringu protsessis toodud välja, et Liivi laht on nn. kalanduse häll
ning piirkonna üks olulisi majandusvaldkondi on rannakalandus. See tähendab
kalurid ja kalatööstused, kes töötlevad rannakalurite toodangud. Jääb
arusaamatuks, miks VTK ei käsitle rannakalanduse temaatikat ja
kompensatsioonimehhanisme rannakalandusele. Seda tuleb kindlasti teha,
arvestades valdkonna võimalikku mõjutatust meretuuleparkide rajamise ajal ja
järgselt. Teeme ettepaneku VTK raames hinnata läbi võimalikud rahalised
mõjud kalandussektorile tervikuna ning sätestada reservfondi loomise vajadus
valdkonna majanduskahjude kompenseerimiseks. Kompensatsioonimeede
vajab põhjalikumat analüüsi kui see, mis on esitatud VTK-s ja selle lisades.
Peatükk IV
3. Alapeatükis 8 tuleb täpsustada ja välja tuua, millised on kohaliku kasu määrad ja
teiste riikide puhul, et tekiks võrdlusbaas Eestis kavandatuga. Peatüki ülevaade on
väga pealiskaudne ning ei anna sisulist sisendit. Kas 0.5 eurot per MWh elektri eest
on adekvaatne või mitte, arvestades Euroopa konteksti, jääb selgusetuks. Millised
lahendused on kasutusel meretuuleparkide puhul?
Peatükk V
4. Alapeatükis 11.2.1 on mõjud ettevõtlusele käsitletud pealiskaudselt. Liivi lahe
meretuulepargi puhul 183 km2 sulgemine kalandussektorile ei saa väljenduda
seisukohas, et ettevõtte finantsidele mõju ei avaldu ning hoonestusõigusest kaetav tulu
katab ära ettevõtete kõik kulud. VTK Lisa 2 lk 10 räägib kompensatsiooni maksmisest
kohalikele omavalitsustele ning traalipüügiettevõtetele, kuid kalandussektor on laiem
kui traalpüük. Täiendavad kitsendused lisa 1 § 327 lõikes 5 on rannakalanduse
kontekstis diskrimineerivad. Igal juhul tuleb kalandussektori
kompensatsioonimehhanism välja töötada koos kalandussektori kõigi osapooltega, nii
traalpüük kui rannakalandus.
5. Alapeatükis 11.2.2 on välja toomata võimalik mõjuarvestus ja -analüüs. Lühidalt
öeldes, ei selgu ühtegi arvulist väärtust, millega peaksid või saaksid KOVid arvestada,
olenevalt kui suures mahus meretuulepark välja ehitatakse.
Jääb arusaamatuks, kuidas puudub talumistasu eraldamisel sotsiaalne või
demograafiline mõju. Eelarvesse eraldatakse vahendeid, nende kohta soovitakse
ülevaadet, aga mõju kohalikust kasust ei ole? Mõjud võivad olema mõlemasuunalised
ning VTK peaks neid käsitlema. Kordame siinkohal ettepanekut sätestada talumistasu
kehtestamise eesmärk laiemalt kui vaid hoonestustasu jagamise mehhanism.
Mõjust majandusele KOV kontekstis kirjutatakse, et kohaliku kasu kompensatsioon
majandust otseselt ei mõjuta. Eeldatavalt on tegemist küllalt suure rahalise
kompensatsiooniga KOV eelarvetesse, kuid mõju majandusele ei ole hinnatud. Ainus
mõju, mida on märgitud, on elanikkonna vastasseisu vähendamine. Arusaamatuks
jääb, millesse traalpüügiettevõtjad investeerivad, kui nad ei saa enam merealal traalida
ja saavad raha ärajäänud tulude kompensatsiooniks. Millise ärajäänud tulu
kompensatsiooniks - kas kasumi või käibe - VTKst ei selgu.
Umbmääraselt räägitakse sadamate arendamisest. Analüüsida tuleks, millised
sadamad piirkondades arenguhüppe võiksid teha. Vastasel juhul on tegemist sisutühja
tekstiga. Tõenäoliselt arenevad hoogsalt Riia sadam ning Pärnu sadam, mis jäävad
kaugemale kui meretuulepargi mõjupiirkond.
Mõju elus- ja looduskeskkonnale võiks oluliselt jõulisemalt markeerida teostatavate
investeeringute iseloomu ja seotust nn rohepöördega.
.
6. Alapeatükis 14 on kirjutatud: “Kuna kavandatava eelnõu mõjusid on VTK
koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus analüüsitud, siis edasist
suuremamahulist mõjuanalüüsi ei planeerita. Uute teemade või muudatuste lisandudes
teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus.” Millisest allikast on
võimalik analüüse või alternatiivide analüüse leida? VTK ise ei sisalda ühtegi
tõsiseltvõetavat analüüsi ega lähtepunkti ning on suhteliselt sisutühi. Ühe näitena võib
tuua, et ühtegi kohaliku kasu jaotuse võimalikku varianti ei ole VTK koosseisus
esitletud. Sisuliselt soovitakse osta KOVide ja kohalike elanike nõusolekut, makstes
selle eest summa, mis selgub tulevikus ning mille erinevaid variante ei analüüsita.
Oleme arvamusel, et seda peaks siiski tegema.
Lisa 2 seaduseelnõu seletuskiri
7. Leheküljel 11 kirjeldatakse, et “Teadaolevalt ei põhjusta tuuleelektrijaam meres mõju
mereloodusele, suurim otsene mõju võib olla lindudele põhjustatav oht.” ja
“Tuuleelektrijaamad ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist
keskkonnamõju.” Millisest allikast pärineb antud kindel teadmine? Liivi lahe
meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmis on enam kui kümnel lehel
kirjeldatud erinevaid uuringuid, mida kavandatakse merekeskkonnas läbi viia,
tegemaks kindlaks mõju mereelustikule ja muule looduskeskkonnale. Lisa 2
kirjasolevast lähtudes tundub nende läbiviimine sel juhul tarbetu, kui riigil on kindel
teadmine negatiivse mõju puudumisest olemas.
8. Leheküljel 11 Mõju regionaalarengule kirjeldatakse, et “...kui tuulepark on mitme
omavalitsusüksuse territooriumi lähedal jaguneb hoonestustasu osa, mis
omavalitsustele makstakse, arvestades seda, kumma kohaliku omavalitsuse üksuse ala
on pindalalt rohkem mõjutatud ehk kummaläheduses tuulepark omab visuaalset
häiringut rohkem.” Olukorras, kus ühe suure omavalitsuse läheduses on 20 km joonel
kolm meretuulikut (20 km ulatusse jääb 20 km2) ning väikese omavalitsuse lähedal 20
km ulatusse jääb 10 km2, kusjuures see 10 km2 moodustab omavalitsuse kogupindala)
47 meretuulikut (mis ei ulatu teise omavalitsuse 20 km sisse), ei saa väita, et
meretuulepargi kui terviku mõju ja seeläbi kohaliku kasu määr on suurem suurema
pindalaga omavalitsusel ehk et omavalitsusel, mille pindalast suurem osa jääb
meretuulepargi kui rajatise nö administratiivsete piiride sisse, aga kus tegelikult
tuulikuid ei paikne.
Petlik on väide, et “Meretuulepargi haldamine ja hooldamine annab tööd läheduses
asuvatele sadamatele ja meretranspordi teenuse pakkujatele.”, sest täna ei ole teada,
milliste sõidukitega meretuuleparki hooldama hakatakse. Võibolla hooldatakse parki
helikopteriga ning sadamad on kasutuses ainult ehitusperioodil. Kokkuvõttes ei ole
esitatud ühtegi detailsemalt ekspluatatsiooniplaani, mille põhjal saaks väita, et
meretuulepargi haldamine ja hooldamine läheduses olevatele sadamatele tööd annab.
Palume esitatud arvamused võtta arutlusele ning kohaliku kasu variantide osas kutsuda kokku
ümarlaud teema arutamiseks ning variantide kaalumiseks. Sellisel kujul kohaliku kasu
jaotusmäär ei ole vastuvõetav.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ingvar Saare
Vallavanem
Saatja: Ingvar Saare <
[email protected]>
Saadetud: 16.09.2021 09:07
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: Kristo Kaasik <
[email protected]>; Kalle Toomet <
[email protected]>
Teema: Kihnu VV arvamus kohaliku kasu VTK-le
Manused: 7.4 Kihnu vv arvamus.asice
Tervist,
Kiri manuses.
Lugupidamisega,
Ingvar Saare
Kihnu vallavanem
+372 446 9910
+372 51 19 242
[email protected]
www.kihnu.ee