dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus kohaliku kasu kohta VTK-le

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. september 2021
Viit
17-2/2021/4773-4
Registreeritud
16. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kihnu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-2 Energeetika kirjavahetus valitsusasutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-2/2021
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎7.4 Kihnu vv arvamus.asice128 KB
  • 📎E-kiri.pdf136 KB

Sisu (failidest)

KIHNU VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 16. september 2021 nr 2-6/25 Kihnu Vallavalitsuse ettepanekud ja märkused tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Peatükk I 1. Alapunkt 1: Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Eesti on koos Euroopa Liiduga võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. VTK lisa 2 kohaselt on eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvelektri osakaaluks 40% lõpptarbimisest ning kõige kiirema potentsiaaliga meede on VTK kohalselt taastuvenergia osakaalu kasvatamine tuuleenergia eelisarendamise kaudu. VTK-s on probleemina, mida lahendama asutakse, toodud välja 75% (23 KOVi) KOVide arvamus, et kohaliku kasu kokkulepet on vajalik seadusega reguleerida ning detailsemate probleemidena on kirjeldatud korruptsiooniohu vähendamise vajadust, kokkulepetest kinnipidamise tagamist ning kompensatsiooni jõudmise tagamist neile, kellele mõju avaldub. Tegelik probleem, mida riik kohaliku kasu eelnõuga lahendada püüab ja see on kirjeldatud VTK lisa 2 eelnõu kavandi seletuskirja leheküljel kaks: “Tuuleelektrijaamade ehitamise vastu on Eestis piirkonniti tekkinud arvestatav vastuseis. Ennekõike nende visuaalse mõju tõttu. Sage mõtteviis on, et põhimõtteliselt on tuuleenergeetika väga hea, kuid tuuleelektrijaamad peaks asuma seal, kus neid näha ei ole (yes, but not in my backyard). See, et tuuleelektrijaamadest otseselt puudutatud elanikud ja kohalikud omavalitsused saavad tuuleenergia tootmise kasust õiglase osa, on esiteks kooskõlas põhimõttega arvestada kohaliku kasu loomise vajadust ning teiseks loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse.” Leiame, et VTK probleemi kirjelduses peaks see olema otsesõnu käsitletud teemarendus. Miks muidu tegeleda kohaliku kasu teemaga tuuleenergeetikas, kui tuulikud saab püstitada planeeringu alusel ilma rahalist kompensatsiooni maksmata. Pärnumaa 88003 Tel (44) 69910 SEB EE211010902001663000 Kihnu Fax (44) 69990 SWIFT/BIC EEUHEE2X Linaküla E-mail [email protected] Registrikood 75003967 2. Alapunkt 3: Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 2.1. Eelnevast lähtuvalt tuleb VTK kontekstis kirjutada lahti laiem eesmärk kohalikus kontekstis. Vähemasti võiks riigil olla laiem eesmärk. Laiem, kui ametkondlikult sõnastatud protsentuaalsete näitajate osas sihttasemete saavutamine. Erinevate valdkondade arengukavad ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm räägivad mitmes aspektis innovatsioonist, kuid ametkondlikul tasandil formuleerub see tihtipeale igavaks ja mittemidagiütlevaks protsendipunkti või osakaalu tagaajamiseks. Teeme ettepaneku, et VTK üheks väljakirjutatud pikaajaliseks eesmärgiks oleks meretuuleparkidega seonduvalt Eesti rohepiirkondade, sh rohesaare Kihnu väljakujundamine, mille saavutamiseks rakendatakse kohaliku kasu instrumenti. See tähendab, et Eesti riiki kavandatava megainvesteeringu tulemusena tekib Eestis näidispiirkond, kus rakendatakse maksimaalselt kliimat säästvat tehnoloogiat inimeste tavalises elukeskkonnas, sh UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruumis. See on kõnekas ja ambitsioonikas eesmärk ning sisustab kohaliku kasu instrumendi vajalikkuse paremini kui elanikkonna/KOVide lihtne rahaga meelitamine. Nii seataks pikaajalised riiklikud eesmärgid Liivi lahe piirkonnas, kuid sama põhimõtet saab rakendada teisteski piirkondades. Tänane riiklik eesmärk on Liivi lahte paigutada maksimaalses mahus 300-400 meetriseid tuuleelektrijaamu, mis täidab kuiva ja igavat protsentuaalset näitajat ning edendab tuuleenergiaettevõtete ning riigi makromajanduslikke huve. Riik peaks selles küsimuses olema oluliselt enam näoga elanikkonna ja kogukondade poole. 2.2. Tabelis 1 meretuuleparkide osas on sätestatud tasu suuruseks 5% hoonestustasust, mis 1000MW puhul on 700 000 €/a. Sellise tasumäära sätestamine ei ole asjakohane põhjusel, et see edendab maksimaalse arvu tuulikute paigaldamist. Eesmärgiks peaks olema võimalikult efektiivne meretuulepark ning kohalik kasu määr peaks samamoodi sõltuma toodangu müügihinnast protsentuaalses väljenduses. Eesmärk peaks täidetama siiski võimalikult väikese tuulikute arvuga. Esiteks, toodangumaht varieerub ja energianõudluse kasvu tingimustes kasvab elektrihind. Miks kohalik kasu ei peaks olema seotud müügihinnaga ning fikseeritakse aastateks ühele tasemele, samal ajal kui muutub ümbritsev majanduskeskkond ning toodete ja teenuste hinnad? 2022. aastal kokku lepitud kohaliku kasu hind ei pruugi pargi valmimise ajaks (eelduslikult 2030) olla sisuliselt midagi väärt. Teiseks, käesolev kohaliku kasu VTK ei too välja ühtegi varianti peale 1000MW/700 000 €/a, mis vähegi realistlikumalt analüüsiks tegelikku kohaliku kasu laekumist. Selles osas tuleb VTK-d täiendada. Käesoleval kujul kooskõlastatakse “põrsast kotis” ning taolise pikaajalise mõjuga seaduseelnõu puhul on see lubamatu. Kohaliku kasu suurust tuleks analüüsida erinevate tuulikute arvude juures või meretuuleparkide pindalade juures kõigi täna teadaolevate meretuuleparkide puhul. Lähteandmed esitatud hoonestusloa taotluste puhul on olemas. Kokkuvõttes on võimalus, et kohaliku kasu VTKd menetletakse nö täismahus meretuulepargi puhul, kuid tegelikult rajatav maht on väiksem, samas mõju ei pruugi sellevõrra väiksem olla. Ometi väheneb nii automaatselt kohaliku kasuna makstav talumistasu. 2.3. VTK ei esita piisavat põhjalikku ülevaadet, millisel kujul jaguneb kohalik kasu piirnevate omavalitsuste vahel. Toodud on ära üks summa ja jaotusmehhanismi üldine kirjeldus, kuid täna teadaoleva info põhjal parkide arendusalade osas tuleks esitada ülevaatlikum ja detailsem jaotus. Summa 700 000 €/a on välja toodud arendusalade põhjal, kuid detailsem jaotusanalüüs on tegemata. Ettepanek on arvestada jaotusvalemisse tegurina sisse faktor, kui suur osa omavalitsuse territooriumist (kas kõik või osa) jääb mõjualasse, samuti sotsiaalmajanduslikke faktoreid. On selge, et väikesaare puhul võib meretuulepargi mõju olla suurem, kuivõrd puuduvad võimalused tegeleda muude tegevusvaldkondadega kui kalandus ja turism, samal ajal mandril on liikuvusvõimalused muu eluala otsimiseks suuremad. Igal juhul ei ole vastuvõetav lahenduskäik, kus Kihnu saare puhul jääb kohaliku kasu määraks 700 000 € puhul ca 110 000 aastas (17 km2 101 km2-st 20 km alasse jääv KOV pind, ca 17%), sest Kihnu valla pindala on väiksem. Eriti grotseskne oleks see juhul, kui enamik Liivi lahe meretuulepargi (Enefit Green) koosseisus rajatavaid tuulikuid jääks Kihnu vallast 20 km kaugusele ning näiteks Häädemeestelt kaugemale, kuid meretuulepargi koguala ulatuks siiski ka Häädemeeste vallast 20 km kaugusele. Arvestades laevateede paiknemist, võib nii teoreetiliselt ka juhtuda. Ka Utilitase pargi puhul võib juhtuda sama - Lääneranna valla ja Pärnu linna rannikust jäävad pargid peaaegu 20 km kaugusele, aga tuulikute koguarvust enamik jääks vahetult Kihnu saare lähedusse. Kohalikust kasust saaks kõige lähemal asuv kogukond kõige vähem kasu, sest KOV pindala on väikene. Selguse toomiseks peab VTK sisaldama lisaks arvutustele ka graafilist illustratsiooni, kuidas täna kavandamisel olevad meretuulepargid KOVidele makstavat kohaliku kasu vahendeid mõjutavad. Alternatiivseid käsitlusi VTK välja ei paku. Märgime veelkord, et kõigepealt tuleb sätestada kogukondade poole vaatav eesmärk ning seejärel arvestada kohaliku kasu määr, mis aitab neid eesmärke ellu viia. Kohaliku kasu rahaline väärtus peab olema vähemalt üks miljon eurot aastas omavalitsuse kohta, mitte vähem. 100 000 euro eest ei ole väikesaare kontekstis võimalik varsti ehitada enam puidust kuurigi, rääkimata rohepiirkonna väljakujundamisest. 2.4. Tabelis üks on ühe näitena välja toodud traalpüüdjad, kui VTK-st ja lisadest koorub välja tõdemus, et ainus kalandussektori osaline, kellele kompensatsioon on mõeldud, ongi traalpüüdjad. Ometi on Pärnumaa mereplaneeringu protsessis toodud välja, et Liivi laht on nn. kalanduse häll ning piirkonna üks olulisi majandusvaldkondi on rannakalandus. See tähendab kalurid ja kalatööstused, kes töötlevad rannakalurite toodangud. Jääb arusaamatuks, miks VTK ei käsitle rannakalanduse temaatikat ja kompensatsioonimehhanisme rannakalandusele. Seda tuleb kindlasti teha, arvestades valdkonna võimalikku mõjutatust meretuuleparkide rajamise ajal ja järgselt. Teeme ettepaneku VTK raames hinnata läbi võimalikud rahalised mõjud kalandussektorile tervikuna ning sätestada reservfondi loomise vajadus valdkonna majanduskahjude kompenseerimiseks. Kompensatsioonimeede vajab põhjalikumat analüüsi kui see, mis on esitatud VTK-s ja selle lisades. Peatükk IV 3. Alapeatükis 8 tuleb täpsustada ja välja tuua, millised on kohaliku kasu määrad ja teiste riikide puhul, et tekiks võrdlusbaas Eestis kavandatuga. Peatüki ülevaade on väga pealiskaudne ning ei anna sisulist sisendit. Kas 0.5 eurot per MWh elektri eest on adekvaatne või mitte, arvestades Euroopa konteksti, jääb selgusetuks. Millised lahendused on kasutusel meretuuleparkide puhul? Peatükk V 4. Alapeatükis 11.2.1 on mõjud ettevõtlusele käsitletud pealiskaudselt. Liivi lahe meretuulepargi puhul 183 km2 sulgemine kalandussektorile ei saa väljenduda seisukohas, et ettevõtte finantsidele mõju ei avaldu ning hoonestusõigusest kaetav tulu katab ära ettevõtete kõik kulud. VTK Lisa 2 lk 10 räägib kompensatsiooni maksmisest kohalikele omavalitsustele ning traalipüügiettevõtetele, kuid kalandussektor on laiem kui traalpüük. Täiendavad kitsendused lisa 1 § 327 lõikes 5 on rannakalanduse kontekstis diskrimineerivad. Igal juhul tuleb kalandussektori kompensatsioonimehhanism välja töötada koos kalandussektori kõigi osapooltega, nii traalpüük kui rannakalandus. 5. Alapeatükis 11.2.2 on välja toomata võimalik mõjuarvestus ja -analüüs. Lühidalt öeldes, ei selgu ühtegi arvulist väärtust, millega peaksid või saaksid KOVid arvestada, olenevalt kui suures mahus meretuulepark välja ehitatakse. Jääb arusaamatuks, kuidas puudub talumistasu eraldamisel sotsiaalne või demograafiline mõju. Eelarvesse eraldatakse vahendeid, nende kohta soovitakse ülevaadet, aga mõju kohalikust kasust ei ole? Mõjud võivad olema mõlemasuunalised ning VTK peaks neid käsitlema. Kordame siinkohal ettepanekut sätestada talumistasu kehtestamise eesmärk laiemalt kui vaid hoonestustasu jagamise mehhanism. Mõjust majandusele KOV kontekstis kirjutatakse, et kohaliku kasu kompensatsioon majandust otseselt ei mõjuta. Eeldatavalt on tegemist küllalt suure rahalise kompensatsiooniga KOV eelarvetesse, kuid mõju majandusele ei ole hinnatud. Ainus mõju, mida on märgitud, on elanikkonna vastasseisu vähendamine. Arusaamatuks jääb, millesse traalpüügiettevõtjad investeerivad, kui nad ei saa enam merealal traalida ja saavad raha ärajäänud tulude kompensatsiooniks. Millise ärajäänud tulu kompensatsiooniks - kas kasumi või käibe - VTKst ei selgu. Umbmääraselt räägitakse sadamate arendamisest. Analüüsida tuleks, millised sadamad piirkondades arenguhüppe võiksid teha. Vastasel juhul on tegemist sisutühja tekstiga. Tõenäoliselt arenevad hoogsalt Riia sadam ning Pärnu sadam, mis jäävad kaugemale kui meretuulepargi mõjupiirkond. Mõju elus- ja looduskeskkonnale võiks oluliselt jõulisemalt markeerida teostatavate investeeringute iseloomu ja seotust nn rohepöördega. . 6. Alapeatükis 14 on kirjutatud: “Kuna kavandatava eelnõu mõjusid on VTK koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus analüüsitud, siis edasist suuremamahulist mõjuanalüüsi ei planeerita. Uute teemade või muudatuste lisandudes teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus.” Millisest allikast on võimalik analüüse või alternatiivide analüüse leida? VTK ise ei sisalda ühtegi tõsiseltvõetavat analüüsi ega lähtepunkti ning on suhteliselt sisutühi. Ühe näitena võib tuua, et ühtegi kohaliku kasu jaotuse võimalikku varianti ei ole VTK koosseisus esitletud. Sisuliselt soovitakse osta KOVide ja kohalike elanike nõusolekut, makstes selle eest summa, mis selgub tulevikus ning mille erinevaid variante ei analüüsita. Oleme arvamusel, et seda peaks siiski tegema. Lisa 2 seaduseelnõu seletuskiri 7. Leheküljel 11 kirjeldatakse, et “Teadaolevalt ei põhjusta tuuleelektrijaam meres mõju mereloodusele, suurim otsene mõju võib olla lindudele põhjustatav oht.” ja “Tuuleelektrijaamad ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist keskkonnamõju.” Millisest allikast pärineb antud kindel teadmine? Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmis on enam kui kümnel lehel kirjeldatud erinevaid uuringuid, mida kavandatakse merekeskkonnas läbi viia, tegemaks kindlaks mõju mereelustikule ja muule looduskeskkonnale. Lisa 2 kirjasolevast lähtudes tundub nende läbiviimine sel juhul tarbetu, kui riigil on kindel teadmine negatiivse mõju puudumisest olemas. 8. Leheküljel 11 Mõju regionaalarengule kirjeldatakse, et “...kui tuulepark on mitme omavalitsusüksuse territooriumi lähedal jaguneb hoonestustasu osa, mis omavalitsustele makstakse, arvestades seda, kumma kohaliku omavalitsuse üksuse ala on pindalalt rohkem mõjutatud ehk kummaläheduses tuulepark omab visuaalset häiringut rohkem.” Olukorras, kus ühe suure omavalitsuse läheduses on 20 km joonel kolm meretuulikut (20 km ulatusse jääb 20 km2) ning väikese omavalitsuse lähedal 20 km ulatusse jääb 10 km2, kusjuures see 10 km2 moodustab omavalitsuse kogupindala) 47 meretuulikut (mis ei ulatu teise omavalitsuse 20 km sisse), ei saa väita, et meretuulepargi kui terviku mõju ja seeläbi kohaliku kasu määr on suurem suurema pindalaga omavalitsusel ehk et omavalitsusel, mille pindalast suurem osa jääb meretuulepargi kui rajatise nö administratiivsete piiride sisse, aga kus tegelikult tuulikuid ei paikne. Petlik on väide, et “Meretuulepargi haldamine ja hooldamine annab tööd läheduses asuvatele sadamatele ja meretranspordi teenuse pakkujatele.”, sest täna ei ole teada, milliste sõidukitega meretuuleparki hooldama hakatakse. Võibolla hooldatakse parki helikopteriga ning sadamad on kasutuses ainult ehitusperioodil. Kokkuvõttes ei ole esitatud ühtegi detailsemalt ekspluatatsiooniplaani, mille põhjal saaks väita, et meretuulepargi haldamine ja hooldamine läheduses olevatele sadamatele tööd annab. Palume esitatud arvamused võtta arutlusele ning kohaliku kasu variantide osas kutsuda kokku ümarlaud teema arutamiseks ning variantide kaalumiseks. Sellisel kujul kohaliku kasu jaotusmäär ei ole vastuvõetav. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingvar Saare Vallavanem Saatja: Ingvar Saare <[email protected]> Saadetud: 16.09.2021 09:07 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Kristo Kaasik <[email protected]>; Kalle Toomet <[email protected]> Teema: Kihnu VV arvamus kohaliku kasu VTK-le Manused: 7.4 Kihnu vv arvamus.asice Tervist, Kiri manuses. Lugupidamisega, Ingvar Saare Kihnu vallavanem +372 446 9910 +372 51 19 242 [email protected] www.kihnu.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel