dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. september 2021
Viit
1.10-19/21-374-1
Registreeritud
23. september 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/2021
Vastutaja
Keiu Käära

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎notar TB 230921 124950.asice124 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Keiu Käära <[email protected]> Saadetud: 23.09.2021 12:52 Adressaat: info.mkm <[email protected]> Teema: notar TB 230921 124950.asice Tere Palun registreeri see leping, pane mulle ja Ülle Kallasele tööks ning Merle Järvele teadmiseks. Tänud Keiu Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust. Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2660 Tallinnas, kahekümne kolmandal septembril kahe tuhande kahekümne esimesel (23.09.2021.) aastal. Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestuse teel tõestanud TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Eesti Vabariigis, Tallinnas Maakri tn 19, ning käesolevas notariaaltoimingus osalejad on Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 70003158 all, asukohaga Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10122, e-posti aadress: [email protected], volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud volikirja alusel, milline on 08.06.2020.a koostatud ja kaugtõestamise teel tõestatud Tallinna notar Liivi Laos’e poolt ning milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all, edaspidi nimetatud võõrandaja, ja Kihnu vald, mis tegutseb Kihnu Vallavalitsuse kaudu, mis on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registrikoodi 75003967 all, asukoht Kooli/1, Linaküla, Kihnu vald, Pärnu maakond 88003, e-posti aadress: [email protected], seaduslik esindaja – vallavanem Ingvar Saare, isikukood 38606134223, kelle isiku on notar tuvastanud isikutunnistuse nr AB0298637 ja PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle esindusõiguse on notar kontrollinud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kehtivate andmete käesoleva lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel ning Kihnu Vallavolikogu 02.11.2017.a otsuse nr 36 alusel, edaspidi nimetatud omandaja, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised. Notariaaltoimingus osaleja Keiu Käära asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Saue vallas, Harju maakonnas. Notariaaltoimingus osaleja Ingvar Saare’ asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Pärnu linnas, Pärnu maakonnas. Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev KINNISTUTE TASUTA ÜLEANDMISE LEPING, KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite andmed ja lepingu esemed 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 8327350 kantud kinnistu (edaspidi lepingu ese 1 ja ka Kinnistu 1): esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 30301:001:1057; majanduslik otstarve – Transpordimaa 100%; asukoht Pärnu maakond, Kihnu vald, Sääre küla, 19143 Liiva- Jäätee, pindala 3435,0 m2; teise jakku "Omanik": kande nr 1 all: Eesti Vabariik; 1 kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused” ja neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad. 1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 8543350 kantud kinnistu (edaspidi lepingu ese 2 ja ka Kinnistu 2): esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 30301:001:1058; majanduslik otstarve – Transpordimaa 100%; asukoht Pärnu maakond, Kihnu vald, Sääre küla, 19139 Lennujaama-Suigu tee, pindala 2089,0 m2; teise jakku "Omanik": kande nr 1 all: Eesti Vabariik; kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused” ja neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad. Edaspidi lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud lepingu esemed, edaspidi Kinnistu 1 ja Kinnistu 2 koos nimetatud Kinnistud. 1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et: 1.3.1. Kinnistute suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid; 1.3.2.1. Kinnistu 1 ei asu osaliselt ega tervenisti I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ega kaitsealal, kuid asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ning järgmisel hoiualal: Kihnu hoiuala, tüüp: hoiuala, valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon, esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007.a määrus nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, samuti jääb Kinnistu 1 järgmistesse piiranguvöönditesse: Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 3435 m²; nähtus: maantee (Liiva - Jäätee); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3435 m²; nähtus: maantee (Liiva - Jäätee); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 182 m²; nähtus: maantee (Lemsi - Sääre); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (POOTSI:KQP); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2490 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); 1.3.2.2. Kinnistu 2 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ega kaitsealal, kuid asub järgmisel hoiualal: Kihnu hoiuala, tüüp: hoiuala, valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon, esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007.a määrus nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, samuti jääb Kinnistu 2 järgmistesse piiranguvöönditesse: Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: lennuvälja kaitsevöönd; ulatus: 185 m²; nähtus: lennuväli (Kihnu); Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 2089 m²; nähtus: maantee (Lennujaam - Suigu); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 291 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 183 m²; nähtus: maantee (Lemsi - Sääre); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 131 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Nuki talu); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2089 m²; nähtus: maantee (Lennujaam - Suigu); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 66 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 1.3.3. Kinnistu 1 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on õuemaad 656 m2 ja muud maad 2779 m2; 2 1.3.4. Kinnistu 2 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on rohumaad 103 m2, õuemaad 117 m2, haritavat maad 107 m2 ja muud maad 1762 m2; 1.3.5. Kinnistud on hoonestamata; 1.3.6. Kinnistutel katastripidaja märked puuduvad; 1.3.7. Kinnistutel projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad; 1.3.8. Kinnistu 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV50072 all; 1.3.9. Kinnistu 2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV50065 all. 2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. käesolev leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 28.08.2020.a korralduse nr 287 „Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks” (avaldamismärge: RT III, 01.09.2020, 3) ning majandus- ja taristuministri 09.09.2021.a käskkirja nr 187 „Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine (Kihnu vallale)”, millega on otsustatud võõrandada Kinnistud tasuta Kihnu vallale, alusel ning lähtudes riigivaraseadusest; 2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu esemeid kellelegi võõrandatud ega koormatud piiratud asjaõigustega, lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde, lepingu esemeid ei ole arestitud ning lepingu esemetel ei lasu kolmandate isikute õigusi, millest võõrandaja ei oleks omandajat informeerinud, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi; 2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid võõrandaja õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et võõrandaja poolt ei ole sõlmitud ja võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada omandaja kandmist kinnistusraamatusse lepingu esemete uue omanikuna; 2.1.4. kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu esemete eest tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud; 2.1.5. võõrandajale teadaolevalt ei ole Kinnistud varustatud kommunikatsiooniga (vesi, elekter ja kanalisatsioon); 2.1.6. võõrandajale teadaolevalt ei ole Kinnistute suhtes kehtestatud detailplaneeringut; 2.1.7. lepingu esemetele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavatelt teedelt; 2.1.8. Kinnistute suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning võõrandaja ei ole saanud kaitsekohustuse teatist; 2.1.9. võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemetega seotud keskkonnakahjusid ning võõrandajale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemetega seotud ettekirjutust; 2.1.10. võõrandajale ei ole teada lepingu esemete valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtivaid, riiklikesse registritesse kandmata, käesolevas lepingus nimetamata, muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid seadusest tulenevaid piiranguid; 2.1.11. lepingu esemetel ei ole mingeid võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest võõrandaja ei ole omandajat teavitanud või mida omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 2.1.12. lepingu esemeteks olev riigivara ei ole vajalik võõrandajale riigivõimu teostamiseks. 2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. omandaja on teadlik käesoleva lepingu punktides üks kolm kaks üks (1.3.2.1) ja üks kolm kaks kaks (1.3.2.2) nimetatud kitsendustest ja piirangutest ning kohustub neid oma tegevuses järgima ning omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2.2. omandaja on teadlik lepingu esemete kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes registrites sisalduvatest andmetest ning käesolevas lepingus võõrandaja poolt avaldatud asjaoludest ega oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2.3. omandaja on tutvunud lepingu esemetega, on lepingu esemed ning omandajale võõrandaja poolt lepingu esemete kohta esitatud dokumentatsiooni tähelepanelikult üle 3 vaadanud ja on teadlik lepingu esemete seisukorrast ning omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone; 2.2.4. omandaja omandab lepingu esemed tuginedes teostatud ülevaatusele ning võõrandaja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele; 2.2.5. omandaja on teadlik lepingu esemete omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest ja omandaja esindaja kinnitab, et omandaja soovib käesoleva lepingu sõlmimist ning lepingu esemete omandamist; 2.2.6. Kinnistute omandamiseks on Kihnu Vallavolikogu 17.09.2021.a vastu võtnud otsuse nr 14. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. nad on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist ega täiendavate asjaolude kontrollimist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule; 2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et nad omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel. 3. Tehinguväärtused ja riigivara üleandmine 3.1. Lepinguosalised avaldavad, et: 3.1.1. lepingu eseme 1 väärtuseks (Kinnistu 1 bilansiline maksumus) on kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend seitse senti (32.47) (sh maa maksumus 32.47 eurot ja teerajatise maksumus 0 eurot); 3.1.2. lepingu eseme 2 väärtuseks (Kinnistu 2 bilansiline maksumus) on seitseteist eurot ja kakskümmend üks senti (17.21) (sh maa maksumus 17.21 eurot ja teerajatise maksumus 0 eurot). 3.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et võõrandaja annab omandajale üle tasuta ja tingimusteta lepingu esemete omandi ning omandaja võtab lepingu esemete omandi võõrandajalt vastu. 4. Lepingu esemete valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped Lepinguosalised on kokku leppinud, et: 4.1. lepingu esemeteks olevate Kinnistute otsese valduse ning Kinnistute päraldiseks olevad dokumendid kohustub võõrandaja omandajale üle andma hiljemalt 01.10.2021.a., mille kohta koostavad võõrandaja (võõrandaja eest ja nimel Transpordiamet) ja omandaja vastavasisulise lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtuakti (täitmise kviitung); 4.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemetest saadavad viljad, samuti lepingu esemete juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht lähevad võõrandajalt omandajale üle lepingu esemete valduse üleandmisega; 4.3. võõrandaja ei vastuta lepingu esemetel olevate varjatud puuduste eest, millistest võõrandaja ei olnud käesoleva lepingu sõlmimise ajal teadlik. Omandaja kohustub teatama puudustest hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest; 4.4. omandaja on kohustatud Kinnistuid kasutama sihtotstarbeliselt. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on kuuskümmend viis protsenti (65%) vara väärtusest selle üleandmise hetkel; 4.5. kui omandaja omandatud vara (lepingu esemed) võõrandab või koormab hoonestusõigustega kümne (10) aasta jooksul arvates kinnisasjade omandamisest, siis peab ta hüvitama riigile kuuskümmend viis protsenti (65%) vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie (5) aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel kümne (10) aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse; 4.6. kui omandaja võõrandab kinnisasjad või seab nendele hoonestusõigused kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva lepingu punkti neli viis (4.5) ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab 4 omandatud kinnisasjad või hoonestusõigused või seab omandatud kinnisasjadele hoonestusõigused; 4.7. omandajal on kohustus teatada koheselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile käesoleva lepingu alusel omandatud Kinnistute võõrandamisest või hoonestusõigustega koormamisest; 4.8. Kinnistute võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma omandaja; 4.9. käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve ning Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping Võõrandaja ja omandaja on Kinnistute omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja omandaja avaldab soovi vastava õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad võõrandaja ja omandaja kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr 8327350 ja nr 8543350 teistesse (II) jagudesse kantud omanik Eesti Vabariik ning kanda Kinnistute uue omanikuna: - Kihnu vald. 6. Notari selgitused Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et: 6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; 6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte; 6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt; 6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma; 6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; 6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu; 6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja 5 mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale; 6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1); 6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks; 6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara võõrandamise kohta sätestatut, mille kohaselt: 6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on vajalik riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule riigivaraseaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1); 6.10.2. riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseaduse §-s 96 sätestatust (riigivaraseaduse § 29 lg 2) 6.10.3. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3); 6.10.4. Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 11) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud tingimustel; 12) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna arendamiseks käesoleva seaduse § 741 alusel; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette (riigivaraseaduse § 33 lg 1); 6.10.5. kui riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1, 12, 2 või 3 alusel omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega 10 aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse (riigivaraseaduse § 33 lg 3); 6.10.6. kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse (riigivaraseaduse § 33 lg 4); 6.10.7. riigil on õigus nõuda käesoleva riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel (riigivaraseaduse § 33 lg 5); 6.10.8. riigivara valitseja jälgib riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõigetes 3–5 nimetatud nõuete täitmist (riigivaraseaduse § 33 lg 6); 6 6.10.9. riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule kohustuse teatada riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest (riigivaraseaduse § 33 lg 7); 6.11. ehitusseadustiku § 77 kohaselt (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites; 6.12. vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1: Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; 9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 10) jahiulukeid lisasööta; 6.13. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4, 5 ja § 38 lg 3 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit ja allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud; 6.14. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja lg 5 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa sunnas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele; supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele, piirivalve rajatisele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: pinnavee veehaarde ehitisele; sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; ranna kindlustusrajatisele; hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; kalakasvatusehitisele; riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult kasutatavale teele; raudteele; 6.15. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 on piiranguvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 6.16. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 2 ja lg 3 on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki 7 veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie; 6.17. vastavalt ehitusseadustiku § 92 lg 1 on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised; 6.18. vastavalt ehitusseadustiku § 97 lg 1 tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks; 6.19. vastavalt ehitusseadustiku § 97 lg 6 on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda; 6.20. vastavalt ehitusseadustiku § 78: (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis; 6.21. vastavalt lennundusseaduse § 352: (1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. (2) Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud hoolduskavale. (3) Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud: 1) uue jäätmekäitluskoha rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik; 2) kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse rajamine; 3) kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi rajamine; 4) viljapõldude, viljakuivatite, puuvilja- ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude massilisi toiterändeid põhjustavate põllumajanduslike tegevuste kavandamine; 5) suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine; 6) ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine; 7) auru- ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus; 8) lõhketööd ja maavarade kaevandamine; 9) uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 12) seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd; 13) uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned). (4) Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik, arvestades Transpordiameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava. (5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti poole. (6) Kui Transpordiamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks 8 vajalikuks, on Transpordiametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Transpordiamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida. (7) Lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist. (8) Kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse metsaomaniku huvidega; 6.22. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosaliste esindajatele mitte enne väljastada, kui lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu. 7. Volitused notarile 7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. 7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega. 7.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel kannete sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele kuuluvad riigilõivud. 8. Lõppsätted 8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus Kinnistute tasuta üleandmisel vastavalt notari tasu seaduse § 4 lg-le 1 on 12 782 eurot (6391 eurot + 6391 eurot). 8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 52.40 eurot + 10.48 eurot (käibemaks 20%), kokku 62.88 eurot. 8.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot, millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot. 8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis lehekülje eest 0.19 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. 8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja riigilõivud tasub omandaja. 8.5. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 8.6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 tuleb lepingu esemele 1 uue omaniku kandmise eest kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu summas 3 eurot (tehinguväärtus 32.47 eurot) ning lepingu esemele 2 uue omaniku kandmise eest kinnistusraamatusse tuleb tasuda riigilõivu summas 3 eurot (tehinguväärtus 17.21 eurot). 8.7. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning notariaalaktis osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 8.8. Käesolevas lepingus on kümme (10) lehte. 9 8.9. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele. 8.10. Käesolev leping on lepinguosaliste esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud notari juuresolekul ning kõik notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale lepingule digitaalallkirjad isiklikult. ms Keiu Käära: /allkirjastatud digitaalselt/ Ingvar Saare: /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Tea Türnpuu: /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →