Saatja: Keiu Käära <
[email protected]>
Saadetud: 23.09.2021 12:52
Adressaat: info.mkm <
[email protected]>
Teema: notar TB 230921 124950.asice
Tere
Palun registreeri see leping, pane mulle ja Ülle Kallasele tööks ning
Merle Järvele teadmiseks.
Tänud
Keiu
Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2660
Tallinnas, kahekümne kolmandal septembril kahe tuhande kahekümne esimesel (23.09.2021.)
aastal. Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestuse teel tõestanud
TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU,
kelle büroo asub Eesti Vabariigis, Tallinnas Maakri tn 19,
ning käesolevas notariaaltoimingus osalejad on
Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja,
mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi
70003158 all, asukohaga Suur-Ameerika tn 1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
10122, e-posti aadress:
[email protected], volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood
48605060257, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud volikirja
alusel, milline on 08.06.2020.a koostatud ja kaugtõestamise teel tõestatud Tallinna notar Liivi
Laos’e poolt ning milline on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all,
edaspidi nimetatud võõrandaja,
ja
Kihnu vald, mis tegutseb Kihnu Vallavalitsuse kaudu, mis on registreeritud riigi ja kohaliku
omavalitsuse asutuste registris registrikoodi 75003967 all, asukoht Kooli/1, Linaküla, Kihnu
vald, Pärnu maakond 88003, e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – vallavanem
Ingvar Saare, isikukood 38606134223, kelle isiku on notar tuvastanud isikutunnistuse nr
AB0298637 ja PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle esindusõiguse on
notar kontrollinud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kehtivate andmete
käesoleva lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel ning Kihnu Vallavolikogu 02.11.2017.a
otsuse nr 36 alusel, edaspidi nimetatud omandaja,
edaspidi koos nimetatud lepinguosalised.
Notariaaltoimingus osaleja Keiu Käära asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Saue vallas, Harju maakonnas.
Notariaaltoimingus osaleja Ingvar Saare’ asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Pärnu linnas, Pärnu maakonnas.
Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev
KINNISTUTE TASUTA ÜLEANDMISE LEPING,
KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite andmed ja lepingu esemed
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise
päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
8327350 kantud kinnistu (edaspidi lepingu ese 1 ja ka Kinnistu 1):
esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 30301:001:1057; majanduslik otstarve
– Transpordimaa 100%; asukoht Pärnu maakond, Kihnu vald, Sääre küla, 19143 Liiva-
Jäätee, pindala 3435,0 m2;
teise jakku "Omanik": kande nr 1 all: Eesti Vabariik;
1
kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused” ja neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded
puuduvad.
1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi käesoleva lepingu sõlmimise
päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
8543350 kantud kinnistu (edaspidi lepingu ese 2 ja ka Kinnistu 2):
esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 30301:001:1058; majanduslik otstarve
– Transpordimaa 100%; asukoht Pärnu maakond, Kihnu vald, Sääre küla, 19139
Lennujaama-Suigu tee, pindala 2089,0 m2;
teise jakku "Omanik": kande nr 1 all: Eesti Vabariik;
kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused” ja neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded
puuduvad.
Edaspidi lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud lepingu esemed, edaspidi Kinnistu 1
ja Kinnistu 2 koos nimetatud Kinnistud.
1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et:
1.3.1. Kinnistute suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ega piiranguid;
1.3.2.1. Kinnistu 1 ei asu osaliselt ega tervenisti I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava
looduse üksikobjekti piiranguvööndis ega kaitsealal, kuid asub osaliselt ranna
ehituskeeluvööndis ning järgmisel hoiualal: Kihnu hoiuala, tüüp: hoiuala, valitseja:
Keskkonnaameti Lääne regioon, esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 18.
mai 2007.a määrus nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, samuti jääb
Kinnistu 1 järgmistesse piiranguvöönditesse:
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 3435 m²; nähtus: maantee (Liiva - Jäätee);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3435 m²; nähtus: maantee (Liiva
- Jäätee);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 182 m²; nähtus: maantee (Lemsi
- Sääre);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (POOTSI:KQP);
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2490 m²; nähtus: veekogu meresaarte,
Narva-Jõesuu linna piires ();
1.3.2.2. Kinnistu 2 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria
liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ega kaitsealal, kuid asub
järgmisel hoiualal: Kihnu hoiuala, tüüp: hoiuala, valitseja: Keskkonnaameti Lääne
regioon, esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007.a määrus nr 154
Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, samuti jääb Kinnistu 2 järgmistesse
piiranguvöönditesse:
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: lennuvälja kaitsevöönd; ulatus: 185 m²; nähtus: lennuväli (Kihnu);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 2089 m²; nähtus: maantee (Lennujaam - Suigu);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 291 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 183 m²; nähtus: maantee (Lemsi
- Sääre);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 131 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Nuki talu);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2089 m²; nähtus: maantee
(Lennujaam - Suigu);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 66 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
1.3.3. Kinnistu 1 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on õuemaad 656 m2 ja muud
maad 2779 m2;
2
1.3.4. Kinnistu 2 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on rohumaad 103 m2,
õuemaad 117 m2, haritavat maad 107 m2 ja muud maad 1762 m2;
1.3.5. Kinnistud on hoonestamata;
1.3.6. Kinnistutel katastripidaja märked puuduvad;
1.3.7. Kinnistutel projekteeritavad looduskaitseobjektid puuduvad;
1.3.8. Kinnistu 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV50072 all;
1.3.9. Kinnistu 2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV50065 all.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. käesolev leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 28.08.2020.a korralduse nr 287
„Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks” (avaldamismärge: RT III,
01.09.2020, 3) ning majandus- ja taristuministri 09.09.2021.a käskkirja nr 187 „Riigivara
otsustuskorras tasuta võõrandamine (Kihnu vallale)”, millega on otsustatud võõrandada
Kinnistud tasuta Kihnu vallale, alusel ning lähtudes riigivaraseadusest;
2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu esemeid kellelegi võõrandatud ega
koormatud piiratud asjaõigustega, lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas
kohtulikke vaidlusi, lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde, lepingu esemeid ei ole arestitud
ning lepingu esemetel ei lasu kolmandate isikute õigusi, millest võõrandaja ei oleks omandajat
informeerinud, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute
õigusi;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid võõrandaja õigust sõlmida käesolevat
lepingut ning et võõrandaja poolt ei ole sõlmitud ja võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada omandaja kandmist kinnistusraamatusse
lepingu esemete uue omanikuna;
2.1.4. kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu esemete eest
tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on
saabunud;
2.1.5. võõrandajale teadaolevalt ei ole Kinnistud varustatud kommunikatsiooniga (vesi, elekter
ja kanalisatsioon);
2.1.6. võõrandajale teadaolevalt ei ole Kinnistute suhtes kehtestatud detailplaneeringut;
2.1.7. lepingu esemetele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavatelt teedelt;
2.1.8. Kinnistute suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning võõrandaja ei ole
saanud kaitsekohustuse teatist;
2.1.9. võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemetega seotud keskkonnakahjusid ning
võõrandajale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemetega seotud ettekirjutust;
2.1.10. võõrandajale ei ole teada lepingu esemete valdamise, kasutamise ja käsutamise
suhtes käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtivaid, riiklikesse registritesse kandmata,
käesolevas lepingus nimetamata, muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid
seadusest tulenevaid piiranguid;
2.1.11. lepingu esemetel ei ole mingeid võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest
võõrandaja ei ole omandajat teavitanud või mida omandaja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel;
2.1.12. lepingu esemeteks olev riigivara ei ole vajalik võõrandajale riigivõimu teostamiseks.
2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. omandaja on teadlik käesoleva lepingu punktides üks kolm kaks üks (1.3.2.1) ja üks
kolm kaks kaks (1.3.2.2) nimetatud kitsendustest ja piirangutest ning kohustub neid oma
tegevuses järgima ning omandaja ei oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid
nõudmisi ega pretensioone;
2.2.2. omandaja on teadlik lepingu esemete kohta käesolevas lepingus nimetatud avalikes
registrites sisalduvatest andmetest ning käesolevas lepingus võõrandaja poolt avaldatud
asjaoludest ega oma eelnimetatu osas võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.3. omandaja on tutvunud lepingu esemetega, on lepingu esemed ning omandajale
võõrandaja poolt lepingu esemete kohta esitatud dokumentatsiooni tähelepanelikult üle
3
vaadanud ja on teadlik lepingu esemete seisukorrast ning omandaja ei oma eelnimetatu osas
võõrandaja suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone;
2.2.4. omandaja omandab lepingu esemed tuginedes teostatud ülevaatusele ning võõrandaja
poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele;
2.2.5. omandaja on teadlik lepingu esemete omandamisega tekkivatest õigustest ja
kohustustest ja omandaja esindaja kinnitab, et omandaja soovib käesoleva lepingu sõlmimist
ning lepingu esemete omandamist;
2.2.6. Kinnistute omandamiseks on Kihnu Vallavolikogu 17.09.2021.a vastu võtnud otsuse
nr 14.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. nad on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud
nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist ega täiendavate asjaolude
kontrollimist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule;
2.3.2. nende volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning puuduvad ja
ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid nende õigust sõlmida käesolev leping ja et neil
on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu
sõlmimiseks ning et nad omavad kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate
nimel.
3. Tehinguväärtused ja riigivara üleandmine
3.1. Lepinguosalised avaldavad, et:
3.1.1. lepingu eseme 1 väärtuseks (Kinnistu 1 bilansiline maksumus) on kolmkümmend kaks
eurot ja nelikümmend seitse senti (32.47) (sh maa maksumus 32.47 eurot ja teerajatise
maksumus 0 eurot);
3.1.2. lepingu eseme 2 väärtuseks (Kinnistu 2 bilansiline maksumus) on seitseteist eurot ja
kakskümmend üks senti (17.21) (sh maa maksumus 17.21 eurot ja teerajatise maksumus 0
eurot).
3.2. Lepinguosalised on kokku leppinud, et võõrandaja annab omandajale üle tasuta ja
tingimusteta lepingu esemete omandi ning omandaja võtab lepingu esemete omandi
võõrandajalt vastu.
4. Lepingu esemete valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped
Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
4.1. lepingu esemeteks olevate Kinnistute otsese valduse ning Kinnistute päraldiseks olevad
dokumendid kohustub võõrandaja omandajale üle andma hiljemalt 01.10.2021.a., mille kohta
koostavad võõrandaja (võõrandaja eest ja nimel Transpordiamet) ja omandaja vastavasisulise
lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtuakti (täitmise kviitung);
4.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemetest saadavad viljad, samuti
lepingu esemete juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht lähevad võõrandajalt
omandajale üle lepingu esemete valduse üleandmisega;
4.3. võõrandaja ei vastuta lepingu esemetel olevate varjatud puuduste eest, millistest
võõrandaja ei olnud käesoleva lepingu sõlmimise ajal teadlik. Omandaja kohustub teatama
puudustest hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest;
4.4. omandaja on kohustatud Kinnistuid kasutama sihtotstarbeliselt. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on võõrandajal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on kuuskümmend viis
protsenti (65%) vara väärtusest selle üleandmise hetkel;
4.5. kui omandaja omandatud vara (lepingu esemed) võõrandab või koormab
hoonestusõigustega kümne (10) aasta jooksul arvates kinnisasjade omandamisest, siis peab
ta hüvitama riigile kuuskümmend viis protsenti (65%) vara harilikust väärtusest, mis sellel oli
tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie (5) aasta jooksul ja
hoonestusõiguse seadmisel kümne (10) aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse;
4.6. kui omandaja võõrandab kinnisasjad või seab nendele hoonestusõigused kohaliku
omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva
lepingu punkti neli viis (4.5) ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab
4
omandatud kinnisasjad või hoonestusõigused või seab omandatud kinnisasjadele
hoonestusõigused;
4.7. omandajal on kohustus teatada koheselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
käesoleva lepingu alusel omandatud Kinnistute võõrandamisest või hoonestusõigustega
koormamisest;
4.8. Kinnistute võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma omandaja;
4.9. käesoleva lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui
lepingupoole huve ning Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta
üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping
Võõrandaja ja omandaja on Kinnistute omandi üleandmises kokku leppinud.
Võõrandaja lubab ja omandaja avaldab soovi vastava õigusmuudatuse
kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja
kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad võõrandaja ja omandaja kustutada Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr 8327350 ja nr 8543350
teistesse (II) jagudesse kantud omanik Eesti Vabariik ning kanda Kinnistute uue
omanikuna:
- Kihnu vald.
6. Notari selgitused
Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et:
6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata
jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja
ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta
käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi
jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi
originaali asemel ärakirja või väljavõtte;
6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt;
6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest
teadis või pidi teadma;
6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama;
6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele
tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud
saamata jäänud tulu;
6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele
tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui
mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja
5
mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda
ostjale;
6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada
ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on
oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja
223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele
lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1);
6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes
kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot,
tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa
maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks;
6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara
võõrandamise kohta sätestatut, mille kohaselt:
6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on
vajalik riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule
juriidilisele isikule riigivaraseaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1);
6.10.2. riigivara valitseja hindab vara vajalikkust, lähtudes riigivaraseaduse § 10 lõikes 1
sätestatust, ning kinnisasjade puhul selgitab enne riigivara võõrandamise algatamist välja
kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseaduse §-s 96 sätestatust (riigivaraseaduse §
29 lg 2)
6.10.3. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele
vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3);
6.10.4. Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada,
kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks; 11) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna
arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud
tingimustel; 12) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna
arendamiseks käesoleva seaduse § 741 alusel; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema
seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik
mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-,
kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või
sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 5) vallasasi on vajalik
rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi
on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette (riigivaraseaduse §
33 lg 1);
6.10.5. kui riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1, 12, 2 või 3 alusel omandatud
kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega 10 aasta jooksul pärast
kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65
protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb
võõrandamisel kanda viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul
tehingu päevast arvates riigi tuludesse (riigivaraseaduse § 33 lg 3);
6.10.6. kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse
omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju
all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ei
kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või
hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse (riigivaraseaduse § 33 lg
4);
6.10.7. riigil on õigus nõuda käesoleva riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 1, 12, 2
või 3 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus
on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle
võõrandamise hetkel (riigivaraseaduse § 33 lg 5);
6.10.8. riigivara valitseja jälgib riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõigetes 3–5 nimetatud nõuete
täitmist (riigivaraseaduse § 33 lg 6);
6
6.10.9. riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus riigivaraseaduse paragrahvi 33 lõike
1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule kohustuse teatada riigivaraseaduse paragrahvi 33
lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest
(riigivaraseaduse § 33 lg 7);
6.11. ehitusseadustiku § 77 kohaselt (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks
olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja
kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise
kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-,
laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4)
ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites;
6.12. vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1: Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
7) anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba;
9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
10) jahiulukeid lisasööta;
6.13. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4, 5 ja § 38 lg 3 on ehituskeeluvööndi laius
rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit ja allikal ning kuni
kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel,
ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud;
6.14. vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ja lg 5 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses
olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa sunnas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, kalda kindlustusrajatisele; supelranna
teenindamiseks vajalikule rajatisele; maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui
üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; piirdeaedadele, piirivalve rajatisele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud: pinnavee veehaarde ehitisele; sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; ranna
kindlustusrajatisele; hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; kalakasvatusehitisele;
riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; tehnovõrgule ja -rajatisele; sillale; avalikult
kasutatavale teele; raudteele;
6.15. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 on piiranguvööndi laius rannal või kaldal üle
kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel,
ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
6.16. vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 2 ja lg 3 on ranna või kalda piiranguvööndis
keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või
ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara
kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks,
kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki
7
veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie;
6.17. vastavalt ehitusseadustiku § 92 lg 1 on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite
või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud
liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised;
6.18. vastavalt ehitusseadustiku § 97 lg 1 tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida
korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks;
6.19. vastavalt ehitusseadustiku § 97 lg 6 on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki
omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse,
sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda;
6.20. vastavalt ehitusseadustiku § 78: (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks
olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse
ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud
sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:
1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja
maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke
materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada
oma tegevusega sideehitise korrosiooni;
2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide
külge asju;
3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide,
traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda
jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis;
4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma
selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3
meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise
kaitsevööndis;
6.21. vastavalt lennundusseaduse § 352: (1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja
valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist
kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. (2) Lennuvälja
kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Transpordiameti poolt
kinnitatud hoolduskavale. (3) Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud: 1) uue jäätmekäitluskoha
rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise
olemasolu ei ole vajalik; 2) kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse
rajamine; 3) kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi rajamine; 4) viljapõldude, viljakuivatite,
puuvilja- ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude massilisi toiterändeid põhjustavate
põllumajanduslike tegevuste kavandamine; 5) suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine;
6) ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine; 7) auru- ja saasteainete
väljutamisega seotud tootmistegevus; 8) lõhketööd ja maavarade kaevandamine; 9) uute
metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma
Transpordiametiga kooskõlastamata; 10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma
Transpordiametiga kooskõlastamata; 11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri
ilma Transpordiametiga kooskõlastamata; 12) seadmete paigaldamine, mille töö võib segada
lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd; 13) uute elamurajoonide ja
ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).
(4) Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule
nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik, arvestades
Transpordiameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta
ja kaitsevööndi hoolduskava. (5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse
tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik
keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui
lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole
mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast,
on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti
poole. (6) Kui Transpordiamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks
8
vajalikuks, on Transpordiametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt
metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Transpordiamet
hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on
lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida. (7) Lennuliikluse ohutuse tagamiseks
lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on
kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda
varalise kahju hüvitamist. (8) Kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku
likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral
arvestatakse metsaomaniku huvidega;
6.22. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosaliste esindajatele mitte enne
väljastada, kui lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele
kuuluva notari tasu.
7. Volitused notarile
7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja
parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega.
7.3. Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel
kannete sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud
kinnistamise eest tasumisele kuuluvad riigilõivud.
8. Lõppsätted
8.1. Käesoleva lepingu tehinguväärtus Kinnistute tasuta üleandmisel vastavalt notari tasu
seaduse § 4 lg-le 1 on 12 782 eurot (6391 eurot + 6391 eurot).
8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 52.40 eurot + 10.48 eurot
(käibemaks 20%), kokku 62.88 eurot.
8.2.1. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot,
millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot.
8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.19 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.
8.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu
ja riigilõivud tasub omandaja.
8.5. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele
hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu
seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides
on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi
lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda
kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument
ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
8.6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 tuleb lepingu esemele 1 uue omaniku kandmise eest
kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu summas 3 eurot (tehinguväärtus 32.47 eurot) ning
lepingu esemele 2 uue omaniku kandmise eest kinnistusraamatusse tuleb tasuda riigilõivu
summas 3 eurot (tehinguväärtus 17.21 eurot).
8.7. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes ning notariaalaktis osalejatele kättesaadav riigiportaalis
www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb
notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri,
mis asendab originaali.
8.8. Käesolevas lepingus on kümme (10) lehte.
9
8.9. Notariaalakti tekst on notariaalaktis osalejatele enne osalejate poolt allakirjutamist notari
poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja
heakskiitmiseks esitatud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning
notariaaltoimingus osalejad kinnitavad käesolevale notariaalaktile alla kirjutades, et
notariaalakt, selle tekst ja sisu vastavad notariaaltoimingus osalejate tahtele.
8.10. Käesolev leping on lepinguosaliste esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud notari
juuresolekul ning kõik notariaalaktis osalejad kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale
lepingule digitaalallkirjad isiklikult.
ms
Keiu Käära: /allkirjastatud digitaalselt/
Ingvar Saare: /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Tea Türnpuu: /allkirjastatud digitaalselt/
10