EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja ..…september 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad
Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta.
1.1 Toetame Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus
konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde kaudu, kasutades ära innovatsiooni, andmete
ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Ajakohastatud tööstusstrateegia osas peame
kõige tähtsamaks Euroopa Liidu ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist
ning Euroopa Liidu strateegiliste sõltuvuste vähendamist Euroopa Komisjoni
ökosüsteemide põhise lähenemise ja Euroopa Liidu liikmesriikide ja ettevõtete vahelise
koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames.
1.2 Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas peame oluliseks, et konkreetsete protseduuride
väljatöötamisel kasvaks Euroopa Liidu liikmesriikide võetud meetmete etteaimatavus.
Peame oluliseks Euroopa Liidu teenuste turu edasiarendamist ning teenuste direktiivi
täiemahulist rakendamist ning mehhanismi kokkuleppimist, mille abil kiiremini reageerida
kriitilise tähtsusega toodete puuduse leevendamisele.
1.3 Euroopa Liidu tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamiseks väikesest arvust
kolmandatest riikidest tuleb võtta sihipäraseid meetmeid. Kriitiliste tööstusharude
vastupanuvõime tõstmiseks toetame-Euroopa ühishuvides olevate projektide elluviimist,
tagades samas Euroopa Liidu kaubanduspoliitika avatuse, ausa konkurentsi ning väike- ja
keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu tarneahelatele. Toetame Euroopa Liidu
riigiabireeglite ülevaatamist ja peame oluliseks ka Euroopa Liidu vahendite suunamist
Euroopa ühishuvides olevate projektide rakendamisele kaasaaitamiseks.
1.4 Euroopa Liidu standardimisstrateegia peab keskenduma sellele, kuidas koordineeritult ja
piisava kiirusega välja töötada ning kasutusse võtta rahvusvahelised standardid Euroopa
Liidule olulises valdkondades, sh tööstuse üleminekul rohelisele ja digitaalsele
majandusele. Toetame Euroopa Komisjoni algatust seoses äriteenuste standardimisega, mis
toetab Euroopa Liidu ühtse turu paremat toimimist.
2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta“
1. Sissejuhatus
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 5. mail 2021. a. esitatud Euroopa
tööstusstrateegia ajakohastamise kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:
Teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama
ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“. Teatisele on lisatud kolm komisjoni talituste
töödokumenti:
Esimene ühtse turu aastaaruanne, milles kirjeldatakse Euroopa majanduse
olukorda lähtuvalt 14 tööstuse ökosüsteemist, analüüsitakse 2020. aasta
tööstuspaketi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ning tutvustatakse
edasiste edusammude seirel kasutatavaid põhilisi tulemusnäitajaid;
ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüs koos mitme strateegilise
valdkonna põhjaliku ülevaatega;
ELi konkurentsivõimelise ja puhta terasesektori analüüs, mis sisaldab
ülevaadet EL poliitikatest ja meetmetest terasesektori toeramiseks
kaksiküleminekul.
Euroopa Komisjon avaldas 2020. aasta märtsis EL tööstusstrateegia, mille eesmärkideks on
toetada kaksiküleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele, suurendada ELi tööstuse
rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada avatud strateegilist autonoomiat. 5. mail 2021
esitas Komisjon uuendatud tööstusstrateegia, et ajakohastada tegevusi vastavalt COVID19
pandeemia õppetundidele ja turul ilmnenud vajadustele. Kriis mõjutas erinevaid tööstusharusid
ja ettevõtteid erineval määral, ning juhtis tähelepanu järgmistele olulistele probleemidele:
suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine
üleilmsete tarneahelahäirete mõju esmatarbekaupade kättesaadavusele
nõudlushäired
Nende probleemide lahendamiseks pakub Euroopa Komisjon ajakohastatud tööstusstrateegias
välja meetmed kriisi õppetundide arvesse võtmiseks ja investeeringute jätkumiseks. Uuendatud
strateegia keskmes on EL ühtse turu vastupidavuse tugevdamine, avatud strateegilise
autonoomia tugevdamine ja kaksikülemineku kiirendamine. Strateegias kirjeldatatakse nende
eesmärki saavutamiseks juba töös olevaid ja kavandatavaid tegevusi, nende seas:
ühtse turu hädaolukorra instrumendi ellu kutsmine tagamaks tulevikus
kriisiolukorras inimeste, kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja vaba liikumise;
toodete turujärelevalve tõhustamine ulatuslikuma digitaliseerimise abiga;
tööstusliitude toetamine, sh protsessorite ja pooljuhtide tööstusliidu ja tööstusandmete
ning serv- ja pilvandmetöötluse tööstusliidu algatamine;
standardistrateegia ellu kutsumine;
strateegiliste sõltuvuste adresseerimist käsitlevate riigihangete suuniste esitamine;
väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) partnerluste edendamine.
1
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse
(
[email protected], 6256 353); majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri
Haran (
[email protected], 639 7649); majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna nõunik
Annely Tank (
[email protected]); ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna piiriüleste
teenuste nõunik Gertrud Luhaoja (
[email protected]; 6256 440) ning ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna kaupade vaba liikumise ekspert Karl Stern (
[email protected];
6256 405). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving (
[email protected], 6256 319) ja Sille
Kraam (
[email protected], 6256 310).
Eesti tööstuse ja EL ühtse turu poliitikat reguleerib hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu
poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse
istungil), tööstuspoliitika roheline raamat (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil
21. detsembril 2017. a pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030) strateegiadokument
soovitustega Eesti tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (heaks kiidetud Valitsuskabineti 15. juuli
2021. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks –
Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja
kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3.
oktoobri 2019. a ja Riigikogu ELAKi 14. oktoobri 2019. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa
Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta (kavas esitada Vabariigi Valitsuse
18. juuni 2020. a istungile heaks kiitmiseks) ning Eesti seisukohad Euroopa ringmajanduse
tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel1 kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil). EL tööstusstrateegia ajakohastamise paketi
seisukohtade koostamisel on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia paketi
kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil); Euroopa rohelise
kokkuleppe raamseisukohtadega (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil
ning Riigikogu EL asjade komisjonis eeldatavasti 19. juunil 2020. a); Eesti seisukohtadega
Euroopa oskuste tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2020. a
istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis 30. oktoobril 2020. a); Eesti seisukohtadega
Euroopa Liidu taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kohta ülemkogu 18.
juuni 2020. a kohtumisel (heaks kiidetud 11. juuni 2020. a Vabariigi Valituse istungil) ning
Eesti seisukohtadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna
tooteid (COM (2021) 202), eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a
istungil ja kavas heaks kiita Riigikogu majanduskomisjoni 20. septembri 2021. a istungil ning
Riigikogu EL asjade komisjoni 27. septembril 2021. a istungil).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
2.1 Teatis „2020. aasta uue Euroopa tööstusstrateegia uuendamine: tugevam
ühtne turg Euroopa taastumiseks
Euroopa Komisjon esitas 5. mail 2021. a ajakohastatud ELi tööstusstrateegia, mis arvestab
tööstuseesmärkide seadmisel COVID-19 kriisi ning aitab minna üle kestlikumale,
digitaalsemale, vastupanuvõimelisemale ja konkurentsivõimelisemale majandusele.
1
(COM(2020) 98 final)
2
Ajakohastatud strateegias taaskinnitati prioriteete, mis määrati kindlaks 2020. aasta märtsi
teatises. Strateegias võetakse arvesse kriisist saadud õppetunde, et kiirendada majanduse
taastumist ja suurendada ELi avatud strateegilist iseseisvust. Selles pakutakse välja uued
meetmed ühtse turu vastupanuvõime tugevdamiseks ning rohe- ja digipöörde kiirendamiseks.
Lisaks on ajakohastatud strateegias määratud kindlaks ELi majanduse konkurentsivõime
peamised näitajad. Need on ühtse turu integratsioon, tootlikkuse kasv, rahvusvaheline
konkurentsivõime, avaliku ja erasektori investeeringud ning investeeringud teadus- ja
arendustegevusse.
Ajakohastatud tööstusstrateegia keskendub järgmistele põhivaldkondadele.
Ühtse turu vastupanuvõime tugevdamine
COVID-19 puhangust põhjustatud tarnepiirangud, piiride sulgemised ja killustatus on EL ühtse
turu tõsiselt proovile pannud. Kriis tõi esile, kui oluline on säilitada ühtsel turul isikute,
kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist ning teha koostööd, et kaitsta seda häirete eest.
Selleks teeb komisjon muu hulgas järgmist:
esitab ettepaneku ühtse turu hädaolukorra instrumendi kohta, mis võimaldab
tulevaste kriiside ajal isikutel, kaupadel ja teenustel vabalt liikuda. See peaks
suurendama läbipaistvust ja solidaarsust ning aitama lahendada kriitilist toodete
nappust, tehes tooted kiiremini kättesaadavaks ja tugevdades riigihangete valdkonnas
tehtavat koostööd. Hoolimata olemasolevate ühtse turu töövahendite kasulikkusest
näitas kriis, et neid saab hädaolukordi silmas pidades veelgi paremaks teha. Seetõttu
teeb komisjon ettepaneku ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta, et pakkuda
struktuurset lahendust kaupade ja teenuste kättesaadavuse ning vaba liikumise
tagamiseks võimalike tulevaste kriiside kontekstis. See vahend peaks tagama suurema
teabevahetuse, koordineerituse ja solidaarsuse, kui liikmesriigid kriisiga seotud
meetmeid võtavad. See aitab leevendada negatiivset mõju ühtsele turule, tagades
sealhulgas tõhusama juhtimise. Samuti peaks see looma mehhanismi, mille abil
Euroopa saaks tegeleda kriitilise tähtsusega toodete nappusega, kiirendades toodete
kättesaadavust (nt standardite kehtestamine ja jagamine, kiire vastavushindamine) ning
tugevdades koostööd riigihangete alal. See viiakse kooskõlla asjakohaste poliitiliste
algatustega, nagu peagi esitatav ettepanek luua ELi tervisealasteks hädaolukordadeks
valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA), transpordi ja liikuvusega seotud
hädaolukorra lahendamise kava ning asjakohased rahvusvahelised tavad, mille eesmärk
on lahendada hädaolukordi või tagada ja kiirendada eluliselt vajalike toodete
kättesaadavust.
tagab täielikult teenuste direktiivi täitmise, et liikmesriigid järgiksid kehtivaid
kohustusi, sh teavitamiskohustust, uute võimalike tõkete kindlaks tegemiseks ja
kõrvaldamiseks;
tugevdab toodete turujärelevalvet, aidates riiklikel ametiasutustel suurendada
võimekust ja kiirendada tootekontrollide ja andmete kogumise puhul digitehnoloogiale
üleminekut;
tagab VKEde toetamiseks märkimisväärsed investeeringud, koostab alternatiivsed
vaidluste lahendamise kavad, et vähendada VKEdele tehtavate maksete viivitusi ning
tagab meetmed VKEsid mõjutavate maksevõimeriskide maandamiseks;
töötab välja töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormi koostöös
liikmesriikidega (kavas komisjoni poolt esitada 2022. a I kvartalis), eesmärgiga
3
lihtsustada töötajate lähetamist, vähendades tööandjate halduskoormust ning mille võiks
algselt kasutusele võtta vabatahtlikkuse alusel. .
ELi strateegiliste sõltuvuste vähendamine
Kuna EL on suur importija ja eksportija, on avatus kaubandusele ja investeeringutele väga
tähtis. Kuid pandeemia tõttu tõusis rohkem päevakorda vajadus analüüsida ja vähendada nii
tehnoloogilisi kui ka tööstuslikke strateegilisi sõltuvusi. Seetõttu komisjon:
viis läbi kaubandusandmete nn „alt-üles“ analüüsi, mille käigus tehti ELi imporditavast
5200 tootest kindlaks 137 toodet (mis moodustavad 6% ELi kaubaimpordi
koguväärtusest), mille puhul EL välisriikidest suurel määral sõltub. Need on peamiselt
energiamahukates tööstusharudes (näiteks toorained) ja tervishoius (näiteks ravimite
koostisosad) ning digi- ja rohepööret toetavad muud tooted. Tehti ka kindlaks 34
toodet (mis moodustavad 0,6% ELi kaubaimpordi koguväärtusest), mille puhul võib
olla vähem võimalusi mitmekesistamiseks ja ELi toodanguga asendamiseks. Analüüsist
ilmnes ka probleeme ja sõltuvusi tipptehnoloogia valdkonnas;
soovib esitada toorainete, patareide/akude, ravimite toimeainete, vesiniku,
pooljuhtide ning pilve- ja servatehnoloogia kuue süvaanalüüsi tulemused, mis
annavad lisateavet strateegiliste sõltuvuste põhjuste ja mõju kohta;
algatab olulistes valdkondades esinevate võimalike sõltuvuste analüüsi teise etapi, mis
hõlmab muu hulgas rohe- ja digipöörde jaoks olulisi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat,
näiteks taastuvenergiat, energia salvestamist ja küberturvalisust, ning töötab elutähtsa
tehnoloogia ELi vaatluskeskuse abil välja seiresüsteemi;
töötab selle nimel, et mitmekesistada rahvusvahelisi tarneahelaid ja sõlmida
rahvusvahelisi partnerlusi, et suurendada valmisolekut;
toetab uusi tööstusliite strateegilistes valdkondades, kus kõnealused liidud on parim
vahend, et arendada tegevust, mis muidu stagneeruks.
Lisaks valmistub komisjon looma protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liitu ning tööstuslike
andmete, serva- ja pilvetehnoloogia liitu ning kaalub kanderakettide liidu ja heiteta
lennunduse liidu loomiseks ettevalmistuste tegemist, mille raames
toetab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide abil liikmesriikide
jõupingutusi avaliku sektori ressursside koondamisel valdkondades, milles turg üksinda
murrangulist innovatsiooni ei võimalda, võimalusega saada toetust ELi eelarvest;
annab teada strateegiast ja võimalikust seadusandlikust muudatusest, et
tagada juhtivam positsioon standardite kehtestamisel, sh äriteenuste valdkonnas,
tehes samal ajal teistega avatud koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates
Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriikide jõupingutusi üleeuroopalist huvi pakkuvate
tähtsate projektide kaudu avaliku sektori ressursside koondamisel valdkondades, kus turg
üksinda murrangulist innovatsiooni ei võimalda, näiteks akude/patareide2 ja mikroelektroonika3
valdkonnas.
Rohe- ja digipöörde kiirendamine
2020. aasta tööstusstrateegias kuulutati välja meetmed ELi tööstuse kaksikpöörde toetamiseks,
aga pandeemia on selle ülemineku kiirust ja ulatust tõsiselt mõjutanud. Seetõttu komisjon:
2
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_226.
3
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_18_6862.
4
koostab partnerluses tööstusvaldkonna, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja
vajaduse korral muude sidusrühmadega üleminekujuhised, alustades turismist ja
energiamahukatest tööstusharudest. Üleminekujuhised võivad anda parema „alt-üles“
ettekujutuse rohe- ja digipöördeks vajalike meetmete ulatusest, kulust ja tingimustest
kõige olulisemates ökosüsteemides ja seejärel saab luua kestlikku konkurentsivõimet
soodustava praktilise kava;
tagab sidusa õigusraamistiku Euroopa digikümnendi4 ja paketi „Eesmärk 55“
eesmärkide saavutamiseks, kiirendades muu hulgas taastuvate energiaallikate
kasutuselevõttu ning tagades suures koguses taskukohase ja süsinikdioksiidi heite vaba
elektri kättesaadavuse;
tagab VKEdele kestlikkuse nõustajad ja toetab andmepõhiseid ärimudeleid, et VKEd
saaksid rohe- ja digipöördest täit kasu;
investeerib rohe- ja digipöörde toetamiseks täiend- ja ümberõppesse.
ELi konkurentsieeskirjade põhjalik läbivaatamine kindlustab, et need on sobilikud
eurooplaste huvides rohe- ja digipöörde toetamiseks ajal, kui ülemaailmne
konkurentsikeskkond olemuslikult muutub.
2.2 Esimene ühtse turu aastaaruanne
Euroopa Komisjon selgitab esimeses ühtse turu aruandes, et COVID -19 kriis tõi esile, kui
oluline on vaadata ELi tööstuspoliitikat ja ühtset turgu koos, et paremini arvesse võtta kaupade,
teenuste ja inimeste vaba liikumise häirete majanduslikku ja sotsiaalset mõju - olenemata
sellest, kas need on pikaajaline või kriisiga seotud. Ühtse turu aastaaruandes selgitab komisjon
Euroopa majanduse olukorda lähtuvalt 14 tööstuse ökosüsteemist, analüüsitakse 2020. aasta
tööstuspaketi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ning tutvustatakse edasiste
edusammude seirel kasutatavaid põhilisi tulemusnäitajaid. Aastaaruandeid soovib Euroopa
Komisjon esitada ka järgnevatel aastatel.
Peatükis 1 selgitab Euroopa Komisjon esimene ühtse turu aastaaruande lähteülesannet,
märkides, et viimase aasta sündmused vapustasid EL ja maailmamajandust ja EL majandus
kahanes 6,3%. Selle šoki põhjustasid mitte ainult riiklikud rahvatervise meetmed sotsiaalsete
kontaktide piiramiseks vaid asjaolu, et EL liikmesriigid kehtestasid ühepoolselt mitmeid
piiranguid kaupade ja töötajate vabale liikumisele.
Euroopa Komisjon ja liikmesriigid võtsid kiireid meetmeid nende negatiivsete
sotsiaalmajanduslike mõjude kõrvaldamiseks ning Euroopa ettevõtete ja laiema majanduse
stabiilsemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks. Investeeringud ja reformid taaste- ja
vastupidavusrahastu ning Next Generation EU raames pakuvad majanduse elavdamiseks tuge
ning abiks oli ka riigiabi ajutine raamistik. Kuid kriis rõhutas ka toimiva EL ühtse turu tähtsust.
Toimiv siseturg on ELi jõupingutuste aluseks, et toetada oma tööstuse taastumist, muuta see
vastupidavamaks ning hõlbustada rohelist ja digitaalset üleminekut. Toimiv ühtne turg
võimaldab ettevõtetel kasvada, et olla konkurentsivõimelised maailmamajanduses. Seda on
võimalik saavutada tõhusa siseturu reeglite rakendamise- ja jõustamisega. Komisjon leiab, et
selles kontekstis on oluline roll konkurentsireeglitel. Konkurentsivõimelised turud parandavad
igas suuruses ettevõtete võrdseid võimalusi ja nende täieliku potentsiaali avamist. Samuti aitab
4
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-
targets-2030_et
5
see kaasa kiiremale, tugevamale ja kestlikumale taastumisele ning suurendab Euroopa tööstuse
vastupidavust.
Seetõttu vaadatakse käesolevas raportis neid kahte mõõdet - ühtset turgu ja tööstust - koos.
Peatükis 2 hinnatakse kriisi mõju ühtsele turule ja Euroopa ettevõtetele, sealhulgas tööstuslike
ökosüsteemide ja VKEde osana. Koos peamiste püsivate takistuste analüüsiga ühtsel turul
võimaldab see kriisist õppida ja hinnata ühtse turu vastupidavust.
Peatükis 3 esitatakse edusammud 2020. aasta tööstuspoliitika paketi, sealhulgas EL ühtse turu
jõustamise tegevuskava, tööstusstrateegia ja VKEde strateegia rakendamisel.
Lisas 1 tuuakse välja EL ühtse turu jõustamise tegevuskava rakendamise hetkeseis ja EL ühtse
turu jõustamise 2020. aasta tegevuskava rakendamise ülevaade.
Lisas 2 esitab komisjon ülevaate 2020. aasta tööstuspoliitika paketi rakendamisest ja 2020. aasta
tööstusstrateegia rakendamise ülevaate ning VKEde 2020. a strateegia rakendamise ülevaate.
Lisas 3 on välja toodud järgneva 14-ne tööstusliku ökosüsteemi kirjeldused:
1) lennundus ja kaitse ökosüsteem
2) põllumajandustoidu ökosüsteem
3) ehituse ökosüsteem
4) kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteem
5) digitaalne
6) elektroonika ökosüsteem
7) energiamahukate tööstusharude
8) energia - taastuvenergia ökosüsteem
9) tervise ökosüsteem
10) liikuvus - transport - autotööstuse ökosüsteem
11) lähedus, sotsiaalmajandus ja kodanikukaitse ökosüsteem
12) jaemüügi ökosüsteem
13) tekstiili ökosüsteem ja
14) turismi ökosüsteem.
Lisa 4 kirjeldab tööstuspoliitika rakendamise jälgimist erinevate indikaatorite ja näitajate
kaudu. Peamised näitajad ülevaate ELi majanduse peamistest suundumustest ja
võrdlusuuringutest teiste riikide suhtes. Peamiste näitajatena on komisjon on aluseks võtnud
muuhulgas lisandväärtuse tööstuses ja teenustes, SKP hõivatud inimese kohta, tööhõive ELi
ülemaailmse turuosa. Lühiajalised näitajad kirjeldavad COVID-kriisi arengut ja pakuvad
tulevikku suunatud analüüsi; lühiajaliste näitajatena on välja toodud käive, tööstuslik tootmine,
pankrotiavaldused ja ettevõtete registreerimine, kapitali kogumahutus põhivarasse.
Temaatilised näitajad käsitlevad majanduslikku vastupidavust, digitaalset üleminekut,
kliimaneutraalsust ja ringmajandust, ühtse turu lõimumist, VKEsid ja rahvusvahelist
dimensiooni. Majanduslikku vastupanuvõimet käsitletakse riiklike investeeringute ja
erainvesteeringute teadus- ja arendustegevuse kulude kaudu. Lisaks tuuakse lisas 4 välja
Ökosüsteemide indikaatorid, mis kirjeldavad ökosüsteemide põhijooni ja nende toimivust.
2.3 ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüs
6
Peatükis 1 on käsitletud konteksti ja lähenemist strateegilistele sõltuvustele ja võimekustele.
COVID-19 pandeemia testis kogu maailma majanduse vastupidavust. Vaatamata tõsistele
häiretele tootmises, transpordis ja inimeste liikuvuses on enamik väärtus- ja tarneahelaid üles
näidanud märkimisväärset vastupidavust. Kriis tõi esile, et kuigi EL vastupanuvõime püsib kui
maailmaturud on avatud ja integreeritud ülemaailmsetesse väärtusahelatesse, võivad nende
ülemaailmsete väärtusahelate katkestused mõjutada konkreetseid olulisi tooteid ja sisendeid,
mis on inimeste ja ELi majanduse jaoks eriti kriitilised. Kriisi üks peamisi õppetunde on, et
tuleb paremini mõista, kus peituvad Euroopa praegused ja võimalikud tulevased strateegilised
sõltuvused. Komisjon leiab, et see võiks olla aluseks faktipõhiste ja proportsionaalsete
poliitikameetmete väljatöötamisele, mis on teadlikud selliste strateegiliste sõltuvuste
lahendamisest, kaitstes samal ajal avatud ja kaubanduspõhist ELi majandust. Sellega seoses
kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles „tuvastama strateegilised sõltuvused, eriti kõige
tundlikumates tööstuslikes ökosüsteemides, näiteks tervises, ja esitama ettepanekud meetmete
kohta nende sõltuvuste vähendamiseks, sealhulgas mitmekesistades tootmis- ja tarneahelaid,
tagades strateegilise varude kogumise. tootmise ja investeeringute edendamine Euroopas”.
Strateegilised sõltuvused mõjutavad ELi põhihuvisid ning on eelkõige seotud valdkondadega,
mis puudutavad turvalisust ja ohutust, eurooplaste tervist ning juurdepääsu kaupadele,
teenustele ja tehnoloogiatele, mis on ELi prioriteetide keskmes oleva rohelise ja digitaalse
ülemineku võtmeks. Komisjoni poolt esitatud töödokument annab täiendava panuse ELi
võimalike strateegiliste sõltuvuste struktuursema, süstemaatilisema ja valdkondade vahelise
seire suunas ning täiendava aluse, mida tuleb nende lahendamiseks vajalike meetmete
rakendamisel arvesse võtta.
Peatükis 2 on esile toodud tootevaldkonna strateegiliste sõltuvuste nn „alt üles“ kaardistus,
mille lähtepunktiks on rohkem kui 5000 toote väliskaubandusvood, tuvastas 137 toodet kõige
tundlikumates ökosüsteemides, kus EL saab pidada sõltuvaks kolmandatest riikidest pärit
impordist (mis moodustab umbes 6% ELi-välise kauba impordiväärtusest). Nende toodete
peamised impordiallikad on Hiina, Vietnam ja Brasiilia ning tooted asuvad peamiselt
energiamahukate tööstusharude ökosüsteemis (tuvastatud 99 sõltuvat toodet, sealhulgas
tooraine/töödeldud materjalid ja kemikaalid), samuti tervise ökosüsteemis (sh farmatseutilised
toimeained ja muud tervisega seotud tooted) ning muud sisendid ja tooted, mis on olulised rohe-
ja digitaalse ülemineku toetamiseks. Kõige tundlikumates ökosüsteemides sõltuvustena
tuvastatud 137 tootest 34 (mis moodustab 0,6% kaupade ELi välisest impordiväärtusest) võiks
pidada potentsiaalselt haavatavamaks, arvestades nende võimalikku madalat edasist
mitmekesistamise ja ELi tootmisega asendamise potentsiaali. Samal ajal võib EL olla ka
sõltuvuse allikas oluliste kaubanduspartnerite ees. Komisjoni analüüs tõi esile näiteid toodetest,
kus USA on EList väga sõltuv („vastupidised sõltuvused”) ja vastupidi. Lisaks selgitati välja
„ühised sõltuvused”, mida EL ja USA jagavad Hiina ja maailma suhtes. Sõltuvus
rahvusvahelisest kaubandusest ei ole haavatavus, vaid aitab säilitada mitmekesist pakkumist ja
nõudlust. Siiski võib mõnda tuvastatud sõltuvust pidada potentsiaalse strateegilise tähtsusega.
Peatükis 3 kirjeldatakse strateegilisi sõltuvusi võtmetehnoloogiate valdkonnas. 2020. aasta
märtsi tööstusstrateegias rõhutati, et EL peaks ehitama konkurentsivõimet tehnoloogiates, mis
on Euroopa tööstusliku tuleviku jaoks strateegiliselt olulised. Lisaks 2. peatükis tehtud
kaubavoogude analüüsile näitab ELi tulemuslikkuse hindamine teatavate võtmetehnoloogiate
genereerimise ja kasutuselevõtu osas nii tugevusi kui ka nõrkusi. Võrreldes ülemaailmsete
konkurentidega, seisab EL silmitsi digitaalse ökosüsteemi tehnoloogiate, näiteks pilve ja
mikroelektroonikaga. See annab olulisi märke riskidest seoses nende tehnoloogiate tulevaste
sõltuvustega, samas ei välista võimalikku tehnoloogilist sõltuvust teistes ökosüsteemides. Kui
neid probleeme ei käsitleta, võivad sõltuvused nende tehnoloogiate valdkonnas veelgi
7
tugevamalt realiseeruda ja tekkida uued. Taastuvenergia ökosüsteemi osas on ELil tugev
konkurentsipositsioon mitmes tehnoloogias, mis on Euroopa kliimaalaste eesmärkide
saavutamiseks võtmetähtsusega (nt vesiniku valdkonnas). Sellegipoolest on selles valdkonnas
märke ohtudest seoses võimalike (tulevaste) sõltuvustega ning nende tehnoloogiate laiendamise
ja kasutuselevõtu hõlbustamiseks on vaja jätkata jõupingutusi.
Peatükis 4 on esile toodud võimalikud poliitilised meetmed strateegiliste sõltuvuste
lahendamiseks. Mitmete ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüsis tuvastatud
sõltuvuste puhul on alates 2020. aasta märtsi tööstusstrateegiast juba alustatud tööd nende
sõltuvuste käsitlemiseks või üksikasjalikumaks hindamiseks koos sidusrühmadega. Need
meetmed hõlmavad kriitiliste toorainete tegevuskava ja Euroopa toorainete liitu,
farmaatsiastrateegia raames toimuvat struktureeritud dialoogi, tugevdatud ettenägelikkust
kemikaalide strateegia kontekstis ning muid olulisi tooteid käsitlevaid erimeetmeid või rohelise
ja digitaalse ülemineku jaoks vajalikud sisendid (nt patareid, pooljuhid). Kõik võimalikud
lisameetmed strateegiliste sõltuvuste lahendamiseks tuleb kohandada vastavalt sõltuvuse ja
asjaomase ökosüsteemi eripärale. Nad peaksid tuginema põhjalikule arutelule ja dialoogile EL
liikmesriikide ja tööstusega, olema proportsionaalsed ja kaaluma kõiki olemasolevaid
võimalusi ja vahendeid. Poliitilised meetmed võivad ühelt poolt tugevdada ja mitmekesistada
väliskaubandust ELi positsiooni ülemaailmsetes väärtusahelates. ELi kaubanduspoliitika
läbivaatamise raames võetavad meetmed edendavad võrdseid tingimusi ning võimaldavad
rahvusvahelisel kaubandusel ja investeeringutel tagada mitmekesisemad pakkumise ja
nõudluse allikad, et leevendada tulevasi šokke ja suurendada konkurentsivõimet. Teisest küljest
saab EL vajaduse korral tugevdada oma suutlikkust strateegilistes valdkondades
sihtotstarbeliste vahendite ja investeeringutega peamistesse strateegilistesse valdkondadesse,
tuginedes täielikult toimiva ühtse turu tugevustele ja konkurentsipoliitikale, mis hõlbustab
avatud ja dünaamilisi turge, mis edendavad innovatsiooni.
Mis puudutab võimalikku sisemist sõltuvust piiratud hulgal ettevõtetest ühtsel turul, siis
COVID-19 pandeemia on näidanud, et ühtne turg ja selle takistamatud asutamislepingu
vabadused peaksid olema liidu valmisoleku võimalikeks kriisideks keskmes. Sellise sisemise
sõltuvusega seotud võimalike riskide maandamisel on oluline ka konkurentsipoliitika, mis
võimaldab ühtsel turul tugevat äridünaamikat, samuti ELi integreerumine mitmekesistesse
üleilmsetesse väärtusahelatesse ja moonutamata juurdepääs eksporditurgudele. Mis puudutab
võimalikke strateegilisi sõltuvusi põhitehnoloogiate valdkonnas, siis taaskasutamis- ja
vastupanuvõime rahastu annab olulise sammu investeeringutesse digitehnoloogiatesse koos
teiste programmidega, nagu näiteks Digitaalne Euroopa. Asjakohaseid meetmeid strateegiliste
sõltuvuste kindlakstegemiseks ja nendega tegelemiseks võetakse seoses digitaalset kümnendit
käsitleva teatise ja tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse koostoimet käsitleva tegevuskavaga
(kriitiliste tehnoloogiate ja tehnoloogiliste tegevuskavade vaatluskeskuse kaudu). Sellistel
vahenditel nagu Euroopa ühist huvi pakkuvad olulised projektid, kus need osutusid hästi
sihitud, õigustatud ja tõhusaks, samuti tööstusliidud võivad teatud valdkondades jätkuvalt
mängida olulist rolli. Sihtotstarbelised teadusuuringud ja innovatsioonialased jõupingutused
(näiteks Euroopa Horisont ja Euroopa Kaitsefond) on samuti võtmetähtsusega, et lahendada
ELi teadus- ja innovatsioonilõhet võrreldes tema ülemaailmsete konkurentidega ning
vähendada seeläbi strateegilist sõltuvust. Olemasolev suutlikkus (sealhulgas ELi
kosmoseprogrammide raames) aitab tugevalt kaasa ELi avatud strateegilisele autonoomiale ja
on mitme poolse koostöö positiivseks hoovaks.
Peatükis 5 on esile toodud strateegiliste sõltuvuste põhjalikud ülevaated. Need ülevaated
pakuvad analüüse mitmetes võtmevaldkondades, mida võib pidada strateegiliseks, eelkõige
8
tooraine, patareid, farmatseutilised toimeained, vesinik, pooljuhid ning pilve- ja nn edge-
tehnoloogiad. Selle talituste töödokumendi järelmeetmena võib teha täiendavaid võimalikke
sõltuvusi käsitlevaid ülevaateid, mis hõlmavad teisi strateegiliselt olulisi valdkondi, sealhulgas
tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid, mis on kaksikülemineku jaoks olulised, näiteks
taastuvenergia või energia salvestamine.
Peatükk 6 sisaldab kokkuvõtet. Alt-üles (kvantitatiivne) kaardistamine, mille lähtepunktiks on
tundlikumate ökosüsteemide kaupade väliskaubavood, näitab sõltuvuste olemasolu eelkõige
energiamahukate tööstusharude ökosüsteemis (sh tooraine/töödeldud materjalid ja kemikaalid),
tervise ökosüsteemis (sh farmatseutilised toimeained ja muud tervisega seotud tooted), samuti
muud sisendites ja toodetes, mis on olulised rohe- ja digipöörde toetamiseks. Lisaks näitab ELi
tulemuslikkuse hindamine arenenud tehnoloogiate osas tugevusi, aga ka teatavaid nõrkusi (nt
pilvede, pooljuhtide puhul), tuues esile võimalike (tulevaste) sõltuvuste tekkimise valdkonnas
või nende realiseerumise riske. EL ühtsel turul esineda ka sisemisi sõltuvusi, mille tõttu EL
tugineb ühtsel turul piiratud arvule ettevõtetele. Kõik meetmed strateegilise sõltuvuse
lahendamiseks peaksid olema kohandatud ja proportsionaalsed, dokumendis esitatud hinnang
kinnitas vajadust tõhustada käimasolevaid jõupingutusi strateegiliste sõltuvuste
kindlakstegemiseks ja nendega tegelemiseks, sealhulgas seoses kriitiliste toorainete
tegevuskava ja tooraineliiduga, farmaatsiatööstuse strateegia, kemikaalide strateegia ja muude
rohe- ja digipöördeks vajalike meetmetega võtmetoodete või sisendite (nt patareid, pooljuhid,
vesinik) osas. Kokkuvõttes leitakse, et ka investeeringud ja teadusuuringud taaste- ja
vastupidavusrahastu ja digitaalse Euroopa programmi „Euroopa horisont“ raames, ning
meetmed digikümnendi teatise ja tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime
tegevuskava kohta (sealhulgas ELi kriitiliste tehnoloogiate vaatluskeskus) on olulised. Tuuakse
välja, et IPCEId ja tööstusliidud võivad mängida olulist rolli konkreetsetes sektorites, kus need
osutusid hästi sihitud, õigustatud ja tõhusateks vahenditeks. Samuti on hästitoimival EL ühtsel
turul ja konkurentsipoliitikal oluline roll mitmekesistades tarneallikaid ELis. Kokkuvõttes
tuuakse esile, et tugevad ja mitmekesised kaubandussuhted ja kaubanduspartnerlused
kolmandate riikidega aitavad samuti vähendada sellist sisemist sõltuvust.
2.4 ELi konkurentsivõimelise ja puhta terasesektori analüüs.
Terasesektori analüüs sisaldab ülevaadet EL poliitikatest ja meetmetest terasesektori
toetamiseks kaksiküleminekul. Terasesektori analüüsi 1 peatükis on välja toodud, et teras on
kaasaegse tööstusmajanduse jaoks oluline materjal (teras on üheks komponendiks kaasaegsete
hoonete, autode, laevade, tööriistade, tööstusmasinate ja kodumasinate tootmisel). Teras on ka
enamiku ELi tööstuslike ökosüsteemide oluline komponent. Hinnanguliselt kasutatakse praegu
iga ELi elaniku kohta umbes 12 tonni terast5.
Euroopa terasetööstusel on pikk ajalugu ning see on innovatsiooni, kvaliteedi ja keskkonna
alase tegevuse tulemuslikkuse liider. Sellegipoolest on sektor viimastel aastatel raskustesse
sattunud - väheneva nõudluse, rahvusvahelise kaubanduse moonutuste ja pandeemiaga, mis on
häirinud tarneahelaid. Samal ajal eeldatakse, et Euroopa terasetööstus investeerib teadus- ja
arendustegevusse, mõtleb ümber oma tootmisprotsessid ja vähendab märkimisväärselt
heitkoguseid, et säilitada konkurentsivõime ja aidata kaasa kliimaneutraalsusele aastaks 2050.
See kombinatsioon loob keerulise ärikeskkonna ja näitlikustab väljakutseid, millega ELi tööstus
silmitsi seisab.
5
Material Economics (2019): Industrial Transformation 2050.
9
2020.a vastu võetud komisjoni Euroopa tööstusstrateegia6 näeb tööstust rohe- ja digitaalse
ülemineku keskmes. Selle saavutamiseks vajab Euroopa sügavamat ja digitaalsemat ühtset
turgu, suuremat vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat kooskõlas hiljuti
vastuvõetud komisjoni kaubanduspoliitika ülevaatega7. Tööstusstrateegias toodi välja, et
energiamahukad tööstusharud on EL majandusele hädavajalikud ja teised sektorid toetuvad
neile. Tööstusstrateegias nenditi, et komisjon toetab puhta terase läbimurdelisi tehnoloogiaid,
mis toovad kaasa null-süsinikusisaldusega terase tootmisprotsessi, ning meenutati, kui tähtis on
luua uued turud kliimaneutraalsetele ja ringmajanduse toodetele, nagu teras, tsement ja
baaskemikaalid.
Terasektor ja muud energiamahukad tööstusharud mängivad olulist rolli toodete ja teenuste
pakkumisel paljudele Euroopa tööstusökosüsteemidele, mida hinnatakse kaasnevas ühtse turu
aruandes ja selle lisas tööstuslikest ökosüsteemidest8.
Terase sektor vajab Euroopas õigeid raamtingimusi. Järgmised viis aastat on otsustava
tähtsusega, et näha, millises maailma osas on terase valmistamiseks kõige kiiremini võimalik
arendada puhtaid läbimurdelisi tehnoloogiaid ja protsesse.
2 peatükis on kirjeldatud terasetööstust Euroopas ja globaalselt.
3 peatükis kirjeldatakse rohe- ja digiülemineku väljakutseid.
4 peatükis kirjeldatakse EL nn meetmete valikut, et liikuda rohelise, digitaalse ja vastupidava
EL terasetööstuse poole. Sealjuures kirjeldatakse rahastamise ja eelarve võimalusi, nagu EL
taaste- ja vastupidavusrahastu, Innovatsioonifondi, InvestEU, kestliku rahastamise
taksonoomia ning konkurentsipoliitika võimalusi. Samuti on välja toodud toetava õigusliku
keskkonna ja globaalsete väärtusahelate vaade.
5 peatükis on kirjeldatud sotsiaalset dimensiooni ja oskuseid. Esile tuuakse, et terase tööstuses
leiab otseselt ja kaudselt tööd 330 000 inimest. Automatiseerimise ja väliskonkurentsi tõttu
tekkinud deindustrialiseerimise kogemused koormavad vastavaid kogukondi ja piirkondi, mis
on keskendunud klassikalisele töötlevale tööstusele. Arvestades uusi süsinikdioksiidiheite
vähendamise ja digitaliseerimise megasuundumusi, peavad Euroopa ettevõtted olema tulevikku
vaatavad ja töötajad peavad olema varustatud vajalike oskustega, ja neile peavad olema tagatud
sobivad töötingimused.
6 peatükk sisaldab kokkuvõtet, milles on esile toodud, et terasesektor kui ELi tööstusmaastiku
oluline osa peab muutuma, et püsida konkurentsis, looma kvaliteetseid töökohti ja panustama
tehnoloogilisse ümberkujundamisse. Paljud ELi poliitikad toetavad juba terasesektori, teiste
energiamahukate tööstusharude ja töötleva tööstuse ümberkujundamist. Muud
poliitikavaldkonnad ja ELi rahastamine on teel, kuid nende täielikuks toimimiseks võib kuluda
aega. ELi terasesektorit ootab ees raske periood, kuna sektor on väljumas COVID-19 mõjudest.
Oluline on tagada, et see mitmete ELi majanduse osade jaoks kriitiline sektor jääb tugevaks ja
suudab investeerida oma muutumisse kliimaneutraalseks ja ringseks vastavalt ELi
tööstusstrateegia eesmärkidele.
6
COM/2020/102 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0102
7
3 COM(2021) 66 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0066&from=ES
8
SWD(2021)351, Annual Single Market Report 2021, Annex III
10
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
EL tööstusstrateegia teatistes ja sellega seonduvates kavandatavates algatustes esile toodud
väljakutsed on riigipiiride ülesed, seetõttu ei saa nende probleemidega tegeleda riigid
iseseisvalt. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega
on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil Euroopa
Komisjoni ettepaneku alusel.
Kuna Euroopa Komisjoni teatised käsitlevad eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldiselt,
siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete strateegiates esile toodud
algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Euroopa tööstuspaketi näol on tegemist komisjoni strateegiate- ja teatistega, mis sisaldavad
omakorda mitmeid kavandatavaid algatusi ja meetmeid, seetõttu on võimalik täpsemad
mõjuhinnangud konkreetsete õiguslike algatuste ning strateegiate kohta teha tulevikus, kui
Euroopa Komisjon on esitanud vastavad eelnõude ja algatuste ettepanekud.
Mõju majandusele
COVID-19 pandeemiast tulenenud kriis jättis Euroopa majandusele sügava jälje, mille ulatus
varieerub olenevalt tööstusharust ja ettevõtte suurusest. Kriis tõi esile üleilmsete väärtusahelate
omavahelise seotuse ja näitas, kuivõrd tähtis on ühtse turu sujuv toimimine ja lõimumine
üleilmse majandusega. 2020.a oli EL majanduslangus 6,3%; – 60 % VKEde käive vähenes
2020. aastal ning 24% aeglustus ELi-sisene kaubandus 2020. aasta 2. ja 3. kvartalis. 1,7% oli
töökohtade kadu VKEdes 2020. aastal (1,4 miljonit töökohta). Eesti majanduslangus 2020.a oli
2,9%, majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja
toitlustus. COVID-19 kriis tabas raskelt väliskaubandust. Siiski aasta teises pooles kaubavahetus
tugevnes, see andis märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest.
Tööstusstrateegia on suunatud EL ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele ning seeläbi EL
loodava lisandväärtuse suurendamisele ja majanduse edendamisele. 2020.a esitatud Euroopa
tööstusstrateegia tuli välja vahetult enne ülemaailmse koroonapandeemia algust ja pandi
koheselt proovile muutunud majanduskeskkonnas. 2021. a keskpaiga sõnumid majandusest ja
tagasiside ettevõtetelt kinnitavad, et majandus on asunud kiirelt taastuma ja ettevõtete tegevus
muutunud kasumlikuks. Uus ajakohastatud Euroopa tööstusstrateegia pakett võtab arvesse
seda, et taastumine ei ole olnud ühtlane ja sõltub väga palju sektorist ning ka sellest, kuidas
ettevõtted on osanud ära kasutada eksisteerivat väliskaubanduslikku taristut, kindlustanud
tarneahelad, suutnud kaasas käia kasvavate keskkonnanõuete ja tehnoloogiliste väljakutsetega.
Digipöörde elluviimine on näidanud, et vastava valdkonna spetsialistide puudus piirab oluliselt
nii IKT valdkonna kui ka tööstuse üldist kasvu. Ebapiisavus inimestest, kes uut tehnoloogiat
ellu rakendaks ning igapäevaselt töös hoiaks. Sama muster kehtib ka rohepöörde vaates, kus on
vaja tõsta oluliselt teadlikkust nii regulatsioonide kui ka uute rohetehnoloogiate vaatest.
Seejärel on vaja kompetentse, et rohetehnoloogiaid ja sellega seonduvaid muutuseid ellu viia.
11
Oskuste, teadlikkuse ning kompetentside tõstmine nõuab olulisel määral nii era- kui avaliku
sektori ressursse, et oleks võimalik kaksikpöörde eesmärke ellu viia kokku lepitud
tähtaegadeks.
Mõju riigieelarvele
Mõju riigieelarvele sõltub kavandatavate meetmete ja algatuste sisust. Täpsemad
mõjuhinnangud riigieelarvele on võimalik ette valmistada kui Euroopa Komisjon esitab paketis
esile toodud kavandatavad eelnõude ja algatuste ettepanekud.
Rakendamiseks tehtavad kulutused sõltuvad konkreetsetest siseriiklikest algatustest strateegia
elluviimisel. Näiteks Euroopa Horisont programmis on partnerluse korral ka teatav riigi poolne
omaosalus – metroloogia partnerluse korral on kaudselt seotud näiteks Eesti riigieelarvega läbi
metroloogia keskasutuse sihtotstarbelise iga-aastase toetuse. Lisaks võib esile tuua, et Eesti
plaanib oma taastekavaga näiteks suunata 2021-2027 ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot
majanduse digipöörde toetamisse; ettevõtete rohepöörde saavutamiseks on ette nähtud 100
miljonit eurot ettevõtete rohefondi investeeringuteks, 8 miljonit rohetehnoloogiate
arenguprogrammidesse, 38 miljonit eurot ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks,
9 miljonit tootmisettevõtete ärimudeli toetusteks ning 50 miljonit rohevesiniku
terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamiseks.
Mõju rahastamisele ja investeeringutele
Investeeringute vajadus sõltub suuresti sellest, millal ja kuidas saab paika ELi rohepöörde
elluviimise konkreetne tegevuskava. Osalemine Euroopa ühishuvides olevates tähtsates
projektides ehk IPCEI-des eeldab Vabariigi Valitsuse otsust kas, keda ja millises ulatuses
rahastada või projekti vajadustega kooskõlas muul viisil toetada.
Osadele ettevõtetele on kaksikpöörde ellu rakendamine kindlasti võimalus, kes näevad uusi
võimalusi rohetehnoloogiate (sealjuures näiteks süsinikupüüdmise tehnoloogiate,
tehisintellekti jm) või selleks vajalike toodete või teenuste arendamises. Teistele on see aga
väljakutseks ja seega vajadus ja kohustus, kuna uued regulatsioonid ning muutuv turg ootavad
ettevõtetelt sisemist rohepöördega tegelemist ning keskkonnasäästlikke lahendusi. Uued
väljakutsed eeldavad ka erasektorilt muutunud olukorrale kohanemiseks või uute eesmärkide
saavutamiseks investeeringute tegemist.
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Ajakohastatud EL tööstusstrateegia osas võib mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele avalduda läbi töötajate vajaduse olla kursis tööstuse arengusuundadega nii
tööstuse ja majanduse rohepöördeks kui ka digitehnoloogiate kasutusse võtul muuhulgas ka
näiteks teadlikkuse tõstmise edendamisel ühiskonnas ja erinevate piirkondade ees seisvate
väljakutsete lahendamisel ning vajalike meetmete kujundamisel ning kasutamisel kaksikpöörde
elluviimiseks. Kaksikpöörde realiseerumine (sealjuures näiteks ringmajanduse põhimõtete,
ressursitõhususe või automatiseerimise elluviimine erinevates tööstusharudes) ei ole võimalik
vaid kaasaegsete tehnoloogiate baasil. See vajab oskuseid ja toob eeldatavasti kaasa
koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside (eelarve, koolitusvõimalused) vajaduse.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
12
Rohe- ja digipööre majanduses ja tööstuses loob võimaluse mõjutada elu- ja looduskeskkonda
kestliku arengu suunas, kestlikumate lahenduste ja ringmajanduse rakendamise kaudu luuakse
ressursside kasutamisest lisandväärtust ning tarbijate teadlikkuse tõstmise ja
tarbimisharjumuste muutumise tulemusel võetakse kasutusele kestlikumaid lahendusi, luuakse
tooteid ning teenuseid. Digi- ja rohepöörde tulemusel sealjuures uute tehnoloogiliste lahenduste
kasutamise tulemusel on võimalik kasutada olemasolevaid ressursse säästlikumalt ja tõsta
ressursitõhusust, uute lahenduste ja tehnoloogiate kasutamise tulemusel tekib vähem jäätmeid,
samuti väheneb jäätmetekke vältimise, jäätmete ringlusse suunamise ning ressursitõhususe
suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Nutikas majanduskasv, mis tugineb uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtul ja
rohemajandusel avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale kui ka ühiskonnale ja kodanike
tervisele. Siiski aga nõuab nn kaksikpööre ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist
muutuvate majandusmudelite ja tööturu vajadustele lähtuvalt. Eesti taastekavas on ette nähtud
10 miljonit eurot näiteks digipööret toetavate oskuste arendamiseks ja 15 miljonit eurot
rohepööret toetavate oskuste arendamiseks.
Rohepöörde käigus tuleb jälgida, et tarneahelate vaatest oleks kogu ahel rohepöörde
eesmärkidega kooskõlas ning et ei toimuks tahtlikku või tahtmatut nn rohepesu. Samuti on
oluline pidada silmas tööjõuturgu ning vajadust uute niinimetatud tuleviku majandusele
suunatud töökohtade loomise ja säilitamise järele.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta on järgmised.
1. Toetame Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus
konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde kaudu, kasutades ära innovatsiooni,
andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Ajakohastatud tööstusstrateegia
osas peame kõige tähtsamaks Euroopa Liidu ühtse turu vastupidavuse ja
konkurentsivõime tugevdamist ning Euroopa Liidu strateegiliste sõltuvuste vähendamist
Euroopa Komisjoni ökosüsteemide põhise lähenemise ja Euroopa Liidu liikmesriikide ja
ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude
raames.
Selgitus: COVID-19 pandeemia pärssis tugevalt majandust, kuid andis ka uue tõuke ja vaate,
mis kiirendas oluliselt vajadust kiiremini innovatsiooni ja digilahenduste sh robotite
kasutuselevõttu ettevõtetes ja tööstuses laiemalt näidates selgelt, et pandeemia tingimustes
saavad edukalt toimida ärimudelid, kus suurem osa tööprotsessidest on automatiseeritud ning
vajab vähem füüsilise kohalolekuga inimressurssi.
Euroopa tööstuse aluseks on toimiv EL ühtne turg ja selle kriisikindlamaks muutmine on
jätkuvalt tähtis ning see toetab ka kriisist taastumist. Mõistame vajadust tugevdada Euroopa
tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste tarneahelate
mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist väikesest arvust kolmandatest riikidest, et
vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed
võimalused kõikidele ettevõtetele. Eesti jaoks on oluline väike- ja keskmise suurusega
ettevõtete ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse.
13
10. märtsi 2020.a Euroopa Komisjoni Euroopa uue tööstusstrateegiaga9 esitati kava, kuidas ELi
tööstus saaks oma konkurentsivõime suurendamiseks näidata eeskuju seoses rohe- ja
digipöördega, tuginedes oma traditsioonide, ettevõtete ja inimeste tugevusele. Selle
saavutamiseks pakkus komisjon välja uue poliitilise lähenemisviisi, mis keskendus vajaduste
paremale ühendamisele ja iga väärtusahela või tööstusökosüsteemi kõigile osalistele pakutavale
toetusele10. Senise teenusteks ja toodeteks jaotamise asemel võttis komisjon lähtekohaks
tööstuse väärtusahelaid katvaid teenuseid, tooteid ja innovatsiooni hõlmavad fokusseeritud
tööstuse ökosüsteemid. Komisjon soovib tagada, et kaksikpöörde ja globaalsete arengute järel
säiliks EL konkurentsivõime ning seetõttu peab oluliseks töötada üle erinevate
poliitikatasandite. Ökosüsteemide põhine lähenemine vaatlebki erinevaid valdkondi tervikuna
kogu väärtusahela lõikes.
Iga-aastase ühtse turu aruandes11 tutvustas komisjon juba põhjalikumalt 14 tööstusökosüsteemi
ja analüüsis nende erinevaid vajadusi ja probleeme. Komisjoni analüüs näitab, et kriisi mõju
ning taastumise ja konkurentsivõime taastamise väljavaated on väga erinevad. Kuigi turism sai
kõige suurema löögi ning tekstiili-, liikuvus-, kultuuri- ja loomeettevõtted seisavad silmitsi
aeglasema ja ebaühtlasema taastumisega, suurenes kriisi ajal digitaalse ökosüsteemi käive.
Eesti mõistab ja saab toetada Euroopa Komisjoni ökosüsteemide lähenemist.
Oluline on, et strateegilist sõltuvust mõjutavate poliitikameetmete kujundamisel astuksid
teadus-, arendus- ning innovatsioonipoliitika (TAI) ja tööstuspoliitika ühte sammu, nii et TAI-
poliitika toetaks ka tööstuspoliitika suundi. ELi majandus, sh tarneahelate tugevus sõltub palju
sellest, mida ELis kohapeal tehakse, tööstusuuenduse aluseks on kohapealne innovatsioon ning
arendustegevus sealjuures kaksiküleminekuks oluliste tehnoloogiate nagu näiteks
süsinikupüüdmis-, vesiniku- või taastuvenergia salvestustehnoloogiate arendamisel. Uute
koostöövormide puhul tuleks EL liikmesriikide ja ettevõtete koostööhuvid ja suunad ühendada
valdkondade üleselt. Muuhulgas tuleks võimalusel kasutada koostööd Euroopa horisondi
raamprogrammi partnerluste ja missioonidega.
14. juulil 2021. a esitas Euroopa Komisjon „Eesmärk 55“12 paketi, mille raames on
kliimaeesmärkide elluviimisel oluline silmas pidada ka Euroopa majanduse ja tööstuse
konkurentsivõimet ning vältida halduskoormuse kasvu ettevõtjatele. Eesti seisukohad
„Eesmärk 55“ kohta on kujundamisel, ning kavas heaks kiita 2021. aasta II pooles.
Teatises tööstusstrateegia ajakohastamiseks on rõhutatud oskustesse investeerimise olulisust
rohe- ja digipöörde ning õiglase taastumise toetamisel ning viidatakse Euroopa oskuste
tegevuskavale ja oskuste paktile. Tugineme selle osas Eesti seisukohtadele Euroopa
tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil) ja
Eesti seisukohtadele Euroopa oskuste tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
24. septembri 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis 30. oktoobril 2020. a).
9
COM(2020) 102 final, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-eu-industrial-strategy-march-
2020_en.pdf. „2020. aasta tööstuspoliitika pakett“ sisaldab ka spetsiaalset strateegiat väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate (VKEd; COM(2020) 103 final) jaoks ja erimeetmeid, et kõrvaldada ühtse turu toimimist
takistavad tõkked ja parandada ühiselt kokku lepitud eeskirjade täitmise tagamist, COM(2020) 93 final ja
COM(2020) 94 final.
10
Komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 351, 2021. aasta aruandes ühtse turu kohta on kindlaks määratud
järgmised 14 tööstusökosüsteemi: 1. kosmose- ja kaitsetööstus, 2. põllumajanduslik toidutööstus, 3. ehitus, 4.
kultuuri- ja loomesektor, 5. digivaldkond, 6. elektroonika, 7. energiamahukad tööstusharud, 8. energia,
taastuvenergia, 9. tervishoid, 10. liikuvus, transport, autotööstus, 11. lokaal- ja sotsiaalmajandus ning
tsiviiljulgeolek, 12. jaemüük, 13. tekstiilitööstus, 14. turism. Lisanduda võib täiendavaid ökosüsteeme ja nende
piiritlust võidakse kohandada sidusrühmadega peetavate dialoogide ja muutuvate olude alusel.
11
SWD(2021) 351, „Annual Single Market Report 2021“
12
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_3541
14
2. Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas peame oluliseks, et konkreetsete
protseduuride väljatöötamisel kasvaks Euroopa Liidu liikmesriikide võetud meetmete
etteaimatavus. Peame oluliseks Euroopa Liidu teenuste turu edasiarendamist ning
teenuste direktiivi täiemahulist rakendamist ning mehhanismi kokkuleppimist, mille abil
kiiremini reageerida kriitilise tähtsusega toodete puuduse leevendamisele.
Selgitus: Ka kriisiolukorras on oluline tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine.
Arvestades, et teenused moodustavad 2/3 EL majandusest, on oluline kavandatava ühtse turu
hädaolukorra instrumendiga tagada lisaks kaupadele ja elutähtsate teenustele ka ettevõtete
toimimiseks kriitilise tähtsusega teenuste piiriülene liikumine ja kättesaadavus. Ühtne turg ei
ole kriisiolukorras liikmesriikide majanduse vaenlane vaid stabiilsuse tagaja.
Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas on oluline tagada ennustatavus. See tähendab, et
konkreetsete protseduuride väljatöötamisel peaks kasvama liikmesriikide võetud meetmete
ettenähtavus, mis võiks vähendada halbu üllatusi (nt ilma rohekoridorideta ootamatu piiride
sulgemine kaubavedudele; sama kehtib töötajate ja teenuste liikumise puhul). Lisaks
elutähtsatele teenustele on oluline tagada ka ettevõtete jaoks kriitiliste tähtsusega teenuste
kättesaadavus (tööstusettevõtetel peab igal ajahetkel olema võimalus osta piiriüleselt
masinapargi hooldamise teenust; hooldusteenuse kättesaamatus põhjustab lünki tootmises ning
pikendab seeläbi tervikuna EL majanduse kriisist taastumist). Teenuste direktiivi täiemahuline
rakendamine, sh töötav teavitamisprotseduur aitaks ära hoida põhjendamatute takistuste
seadmist siseturul, nii tava- kui ka kriisiolukorras (võrreldes kriisiaegse ajaga on kasvanud
ühtse turu toimimisele seatud takistuste hulk; teavitamine töötab eriti kehvasti riikides, kus on
killustatud haldusstruktuur). Instrumendi abil saaks Euroopa kiiremini reageerida kriitilise
tähtsusega toodete (COVID-kriisis nt testid, isikukaitsevahendid) puuduse leevendamisele,
kiirendades toodete kättesaadavust (nt standardite kehtestamine ja jagamine, kiire
vastavushindamine) ning tugevdades koostööd riigihangete alal. See võiks aidata kaasa
tarneahelate ümbermängimisele, infovahetusele ja koordinatsioonile.
Euroopa Komisjon kavatseb esitada ühtse turu hädaolukorra instrumendi ettepaneku 2022. a I
kvartalis.
3. Euroopa Liidu tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamiseks väikesest arvust
kolmandatest riikidest tuleb võtta sihipäraseid meetmeid. Kriitiliste tööstusharude
vastupanuvõime tõstmiseks toetame-Euroopa ühishuvides olevate projektide elluviimist,
tagades samas Euroopa Liidu kaubanduspoliitika avatuse, ausa konkurentsi ning väike-
ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu tarneahelatele. Toetame Euroopa Liidu
riigiabireeglite ülevaatamist ja peame oluliseks ka Euroopa Liidu vahendite suunamist
Euroopa ühishuvides olevate projektide rakendamisele kaasaaitamiseks.
Selgitus: Euroopa rohelise kokkuleppe sihtide saavutamiseks on oluline ka EL strateegilistes
ühishuvides olevate väärtusahelate (nn IPCEI väärtusahelad) raamides tehtav koostöö. Need on
kokku lepitavad väärtusahelad, mille osas plaanitakse liikmesriikide, ettevõtete ning
teadusasutuste ühiseid, piiriüleseid investeeringuid. Piiriüleste konsortsiumiteni on jõutud
mikroelektroonika ja akude osas ning Puhta Vesiniku Liidu raamides käivad ettevalmistused
ka vesinikutehnoloogiate osas.
Euroopa ühishuvides olevatele projektidele läheneme Eestis valdkonnapõhiselt ja
fokusseeritult, kooskõlas riiklike strateegiliste prioriteetidega sealjuures näiteks energia- või
transpordivaldkonnas kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Peame oluliseks toetada Eesti
ettevõtjaid (see tähendab näiteks ELis väärtusahelapõhiste partnerluste loomise soodustamist
kui osaletakse kaudsete partneritena ja ka rahastamist kui eesmärgiks on ka rahalist tuge
pakkuda. IPCEI protsessis ei saa ettevõte osaleda, kui riik ei valideeri ning esita ettevõtet sinna
15
protsessi), kes teevad Euroopa ja maailmatasemel unikaalseid arendusi, sellistes projektides
osalemisel. Euroopa ühishuvides olevates projektides osalemine vajab algfaasis suuri
investeeringuid, seetõttu peame oluliseks Euroopa Liidu riigiabireeglite ülevaatamist, kuna
tänased riigiabi reeglid Euroopa ühishuvides olevate projektide jaoks ei ole piisavalt
paindlikud. Eesti on soovinud Euroopa ühishuvides olevates projektides osalevaid ettevõtteid
toetada, kuid toetusmäärad jäävad alla vajalike investeeringute suuruseid. Samuti on liiga
madalad lubatavad investeeringute summad. Samuti tuleks kaaluda ka EL vahendite suunamist
nendesse projektidesse, et ka väiksemad EL liikmesriigid saaksid projektides osaleda ja tagada
projektide edukus. Eesti on analüüsinud EL strateegilistes ühishuvides olevates väärtusahelates
osalemist valdkondade kaupa. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu otsiti suure
mõju ja potentsiaaliga projekte pilvetehnoloogia, vesiniku ja mikroelektroonika valdkondades,
et välja selgitada, kas ja milliseid vastavaid investeeringuid Eesti ettevõtete osalusel ette
valmistatakse. Hetkel on kõige suuremat võimekust näha vesiniku valdkonnas, kus 2021. a
teisel poolaastal valmistatakse ette mitmeid EL üleseid projekte ning mille
ettevalmistusprotsessis osalevad sh kuni 11 Eesti projekti. Rahastuse osas töötab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutusega ja rahastuse küsimused on kavas viia Vabariigi Valitsusse.
Kaksikpöörde saavutamiseks ja energiamahuka tööstuse innovatsiooni toetamisel on oluline
küsimus tootmissisendi kestlikuks muutmine ning üks oluline võimalus siin on suurendada
taastuvenergia tootmist, salvestamist, kasutamist ja transporti. Selles protsessis on kriitiliseks
sisendiks näiteks magnetid, mis eeldavad haruldasi muldmetalle ja vastavat tootmisvõimekust
ning mis on Eestis ka olemas. Kuna muldmetallide ressurss ja väärtusahelad on suures osas
Hiinas, ning EL on sellest sõltuv, tuleb kaaluda ning arendada võimalusi (sealjuures arutades
võimalusi koostöös Euroopa Komisjoniga), kuidas muldmetallide ning magnetite tootmise
kaudu ka Eesti saaks panustada rohe- ja innovatsioonipöördesse ELis.
4. Euroopa Liidu standardimisstrateegia peab keskenduma sellele, kuidas koordineeritult
ja piisava kiirusega välja töötada ning kasutusse võtta rahvusvahelised standardid
Euroopa Liidule olulises valdkondades, sh tööstuse üleminekul rohelisele ja digitaalsele
majandusele. Toetame Euroopa Komisjoni algatust seoses äriteenuste standardimisega,
mis toetab Euroopa Liidu ühtse turu paremat toimimist.
Selgitus: EL-i suutlikkus mõjutada ülemaailmse tähtsusega standardite ja eeskirjade
väljatöötamist on EL-i ettevõtete jaoks oluline konkurentsieelis ja teenib ka EL-i rohe- ja
digipöörde eesmärke. EL peab olema aktiivselt kaasatud rahvusvaheliste standardite
väljatöötamisse ja tugevdama sellealast koostööd samameelsete partneritega. Rahvusvahelised
standardid võimaldavad ennetada või maandada autonoomsete ühepoolsete meetmete
võtmisega kaasnevaid kaubanduspingeid. Standardite kiire väljatöötamine ja avaldamine on
oluline tehnoloogia arenguga kaasas käimiseks ja uute lahenduste kiireks turule toomiseks.
Euroopa standardimissüsteemis on harmoneeritud standardite menetlemisega seotud
probleemid, millele juhtisid tähelepanu ka 17 liikmesriiki 27.05.2021 EL nõukogule esitatud
ebapaberis. Peamiseks mureks on asjaolu, et Euroopa Komisjon soovib järjest enam otsustada
või allutada enda suuremale kontrollile küsimusi, mis traditsiooniliselt on olnud lahendatavad
standardimisega, kus saavad osaleda kõik turuosalised. See viib aga EL-i järjest kaugemale uue
lähenemisviisi algsest ideest, mille kohaselt riik peaks looma üldise õigusliku raamistiku
õigusaktidest tulenevate oluliste nõuetega, jättes detailsed tehnilised lahendused sektorite enda
otsustada läbi sõltumatu standardimise. Ka turuosalised ei ole paljudes valdkondades ja
sektorites selle suundumusega rahul. Probleemiks on ka viivitused seoses harmoneeritud
standardite kohta viidete avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. Harmoneeritud standardid saab
16
kasutusele võtta alles peale nende avaldamist, seega on oluline, et Euroopa Komisjon suudaks
seda teha oluliste viivitusteta.
Teenuste sektor moodustab ligikaudu 70% EL-i sisemajanduse kogutoodangust, ent teenuste
standardite osakaal standarditest on alla 2%. Komisjon toob oma teatises välja, et äriteenused
nagu inseneri-, arhitektuuri-, IT- ja õigusteenused moodustavad kuni 11 % ELi sisemajanduse
kogutoodangust ning on ettevõtete jaoks olulised konkurentsivõimet mõjutavad tegurid. Nende
teenuste puhul on siiski takistuseks piiravad siseriiklikud eeskirjad, näiteks ranged riiki
sisenemise ja seal tegutsemise nõuded13. Toetame senisest suuremal määral teenuste
standardimist siseturul, sest see aitaks kaasa ühtse turu paremale toimimisele. Teenuste
standardid tagavad klientide ohutuse ja teenuse kõrge kvaliteedi, ettevõtetele annavad
standardid hõlpsama juurdepääsu turgudele. Euroopa Komisjon kavatseb esitada Euroopa
standardimisstrateegia 2021. a II poolaastal.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud
arvamuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole.
Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: Autode Müügi ja Teenindusettevõtete
Eesti Liit, Autoettevõtete Liit, Autolammutuste Liit, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Aiandusliit,
Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit,
Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti
Energia, Eesti Gaas, Eesti Gaasiliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti
Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti
Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti
Lennuakadeemia, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Maaülikool, Eesti
Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit,
Eesti Metsaselts, Eesti Mäetööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Pandipakend, Eesti
Plastitööstuse Liit, Eesti Piimaliit, Eesti Proviisorite Koda, Eesti Puitmajaliit, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Rahvusvaheliste
Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Taimekasvatuse Liit, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing,
Eesti Teadusagentuur, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti
Turbaliit, Eesti Tuuletehnoloogia Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Õliühing, Eestimaa Looduse Fond, Eestimaa Talupidajate
Keskliit, Elron, Erametsaliit, Estonian Aviation Cluster MTÜ, Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (EAS), Fortum Eesti AS, Graanul Invest AS, Harjumaa Ühistranspordikeskus,
Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, MTÜ
EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon, MTÜ
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti
Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, PRIA, Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus, Ravimitootjate Liit, SA KredEx,SA Stockholmi Keskkonnainstituudi
Tallinna Keskus, Skeleton Technologies, Starfeld OÜ, Taastuvenergia Klubi, Tallinna
Energiaagentuur, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,
13
SWD(2021) 351, „Annual Single Market Report 2021“ ja COM(2020) 93
17
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tartu Ülikool, Teaduste Akadeemia, Terviseamet,
Viru Keemia Grupp, World Energy Council Eesti, Eesti Rooma Klubi, Harjumaa Omavalitsuste
Liit, Hiiumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Järvamaa Omavalitsuste
Liit, Läänemaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste
Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit,
Valgamaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Omavalitsuste Liit,
SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti
Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Õpetajate
Ühenduste Koostöökoda, Koolijuhtide Ühendus, Eesti Täiskasvanud Koolitajate
Assotsiatsioon Andras, Tartu Observatoorium, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut
(KBFI), Cybernetica AS, Tervisearengu Instituut, Eesti Kunstiakadeemia,
Sisekaitseakadeemia, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Meretööstuse Liit, AS
Metrosert, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Vastutustundliku Ettevõtluse
Foorum, Guardtime AS, Robotex, PRAXIS, Tartu Ülikooli Grandikeskus, Erametsakeskus SA,
Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti
Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Vesiviljelejate Liit, Kalanduse Teabekeskus,
Kalurite Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Maaelu Edendamise
Sihtasutus, MTÜ Eesti Noortalunikud, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Maaturism, Tartu
Biotehnoloogia Park, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Eesti
Linnukasvatajate Selts, Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti
Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti Taimekasvatuse Instituut,
Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Cleveron AS, Sunly OÜ, Utilitas, Rootloop
OÜ, Rohetiiger.
Arvamuse andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium,
Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium.
Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud.
Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1.
Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus.
18
Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta
Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 5. mail 2021. a. esitatud Euroopa tööstusstrateegia
ajakohastamise kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:
Teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu,
et Euroopa saaks taastuda“. Teatisele on lisatud kolm komisjoni talituste töödokumenti:
Esimene ühtse turu aastaaruanne, milles kirjeldatakse Euroopa majanduse olukorda
lähtuvalt 14 tööstuse ökosüsteemist, analüüsitakse 2020. aasta tööstuspaketi eesmärkide
saavutamisel tehtud edusamme ning tutvustatakse edasiste edusammude seirel
kasutatavaid põhilisi tulemusnäitajaid;
ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüs koos mitme strateegilise valdkonna
põhjaliku ülevaatega;
ELi konkurentsivõimelise ja puhta terasesektori analüüs, mis sisaldab ülevaadet EL
poliitikatest ja meetmetest terasesektori toetamiseks kaksiküleminekul.
Komisjon avaldas 2020. a märtsis EL tööstusstrateegia, mille eesmärkideks on toetada
kaksiküleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele, suurendada ELi tööstuse rahvusvahelist
konkurentsivõimet ja tugevdada avatud strateegilist autonoomiat. 5.05.2021. a esitas komisjon
uuendatud tööstusstrateegia, et ajakohastada tegevusi vastavalt COVID19 pandeemia õppetundidele
ja turul ilmnenud vajadustele. Kriis mõjutas majandust erinevalt ja juhtis tähelepanu järgmistele
olulistele probleemidele:
• suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine
• üleilmsete tarneahelahäirete mõju esmatarbekaupade kättesaadavusele
• nõudlushäired
Nende probleemide lahendamiseks pakub komisjon ajakohastatud tööstusstrateegias välja meetmed
kriisi õppetundide arvesse võtmiseks ja investeeringute jätkumiseks. Uuendatud strateegia keskmes
on EL ühtse turu vastupidavuse tugevdamine, avatud strateegilise autonoomia tugevdamine ja
kaksikülemineku kiirendamine.
Seisukohtades toome välja järgmist:
1. Toetame Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta EL tööstus konkurentsivõimelisemaks
rohe- ja digipöörde kaudu, kasutades ära innovatsiooni, andmete ja uute tehnoloogiate
rakendamise võimalusi. Ajakohastatud tööstusstrateegia osas peame kõige tähtsamaks EL
ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist ning EL strateegiliste sõltuvuste
vähendamist Euroopa Komisjoni ökosüsteemide põhise lähenemise ja EL liikmesriikide ja
ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames.
2. Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas peame oluliseks, et konkreetsete protseduuride
väljatöötamisel kasvaks EL liikmesriikide võetud meetmete etteaimatavus. Peame oluliseks EL
teenuste turu edasiarendamist ning teenuste direktiivi täiemahulist rakendamist ning
mehhanismi kokkuleppimist, mille abil kiiremini reageerida kriitilise tähtsusega toodete
puuduse leevendamisele.
3. EL tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamiseks väikesest arvust kolmandatest riikidest
tuleb võtta sihipäraseid meetmeid. Kriitiliste tööstusharude vastupanuvõime tõstmiseks
toetame-Euroopa ühishuvides olevate projektide elluviimist, tagades samas EL
kaubanduspoliitika avatuse, ausa konkurentsi ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete
ligipääsu tarneahelatele. Toetame EL riigiabireeglite ülevaatamist ja peame oluliseks ka EL
vahendite suunamist Euroopa ühishuvides olevate projektide rakendamisele kaasaaitamiseks.
4. EL standardimisstrateegia peab keskenduma sellele, kuidas koordineeritult ja piisava kiirusega
välja töötada ning kasutusse võtta rahvusvahelised standardid ELile olulises valdkondades, sh
tööstuse üleminekul rohelisele ja digitaalsele majandusele. Toetame Euroopa Komisjoni
algatust seoses äriteenuste standardimisega, mis toetab EL ühtse turu paremat toimimist.
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid, riigiametid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Haridus- ja Vaatasime materjali läbi ja üldjoontes meie valdkondade vaatest möödunud aasta seisukohtadega Arvestatud seisukohas 1.1
Teadusministeerium võrreldes midagi väga uut lisada ei ole. ja selle selgitavas osas.
Oluline on, et strateegilist sõltuvust mõjutavate poliitikameetmete kujundamisel astuksid TAI-poliitika
ja tööstuspoliitika ühte sammu, nii et teadus- ja innovatsioonipoliitika toetaks ka tööstuspoliitika
suundi. ELi majandus sõltub palju sellest, mida ELis kohapeal tehakse ning igasuguse tööstusuuenduse
aluseks on kohapealne innovatsioon ja teadus. Uute koostöövormide puhul tuleks vaadata, mis toimub
teistes valdkondades ELis, ning liikmesriikiide ja ettevõtete koostööponnistused valdkonniti ühendada.
Näiteks tuleks, kus võimalik, kasutada koostööd raamprogrammi partnerluste ja missioonidega.
Haridus- ja Märkustena tõi meie ekspert teatise tekstis välja veel: Teadmiseks võetud.
Teadusministeerium
- ERA Industrial technology roadmaps – need on veel koostamisel. Euroopa partnerlused on aga
juba kokku lepitud ning 2021/2022 alustab neist suurem osa.
- Euroopa majanduse konkurentsivõime ja R&D investeeringute monitoorimisest – seda on ehk
võimalik ühendada Euroopa teadusruumi arengut seirava tulevase ERA scoreboardi tehtava
seirega. ERA scoreboard peaks valmima järgmise aasta alguseks.
Keskkonnaministeerium Uuendatud strateegias tõstatatud teemadega seotud seisukohad on kaetud eelmise kevade Arvestatud üldiselt.
tööstusstrateegia, ringmajanduse ja roheleppe seisukohtadega. Uuendatud strateegias
Küll aga anname hea meelega sisendit ja tagasisidet teie ettevalmistatud materjalile. tõstatatud teemadega
seotud seisukohad on
tõepoolest suures osas
leidnud kajastamist juba
varasemate 2020. aastal
heaks kiidetud Eesti
seisukohtadega
tööstusstrateegia,
ringmajanduse ja rohelise
kokkuleppe osas.
Sotsiaalministeerium Ravimite valdkonnas saame tugineda Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta eelmise aasta juunis Arvestatud. Tugineme
kinnitatud Eesti seisukohtadele. Toetame Euroopa Komisjoni tegevusi ravimite ja nende toimeainete Eesti seisukohtadel
strateegiliste tarneahelate haavatavuste ja sõltuvuste kaardistamisel ning meetmete kavandamisel, et Euroopa
tugevdada ravimite tarneahelate toimepidevust ja tagada varustuskindlus. tööstusstrateegia paketi
kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 17.
juuni 2020 a. istungil).
Sotsiaalministeerium Lisaks on rõhutatud teatises oskustesse investeerimise olulisust rohe- ja digipöörde ning õiglase Arvestatud seisukoha 1.1
taastumise toetamisel ning viidatakse Euroopa oskuste tegevuskavale ja oskuste paktile. Jääme ka selgituses. Tugineme Eesti
siinkohal varasemalt nii Euroopa tööstusstrateegia paketi kui oskuste tegevuskava kohta kinnitatud seisukohtadel Euroopa
seisukohtade juurde ning täiendavaid kommentaare ei ole. tööstusstrateegia paketi
kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 17.
juuni 2020 a. istungil) ning
Eesti seisukohad Euroopa
oskuste tegevuskava
kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 24.
septembri 2020. a istungil
ning Riigikogu EL asjade
komisjonis 30. oktoobril
2020. a).
Sotsiaalministeerium Ühena tähtsaimatest meetmetest toob komisjon teatises välja töötajate lähetamise deklaratsiooni Arvestatud ning lisatud
ühise elektroonilise vormi välja töötamise koostöös liikmesriikidega (2022 a I kv ), mille võiks algselt tausta osasse.
kasutusele võtta vabatahtlikkuse alusel. Toetame komisjoni eesmärki lihtsustada töötajate lähetamist,
vähendades tööandjate halduskoormust.
Välisministeerium Märtsis 2020. a komisjoni poolt tutvustatud Euroopa uus tööstusstrateegia on väga oluline selleks, et Teadmiseks võetud.
Euroopa majandus ja ettevõtted jätkaksid rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelistena, vastaksid Arvestatud osaliselt
uue aja suurtele keskkonna ja tehnoloogilistele väljakutsetele ning looks uusi töökohti ja tõstaks seisukohtade selgituses.
inimeste heaolu. Uus tööstusstrateegia tuli välja vahetult enne ülemaailmse koroonapandeemia algust
ja pandi koheselt proovile muutunud majanduskeskkonnas. Tänased sõnumid majandusest ja tagasiside
ettevõtetelt kinnitavad, et majandus on asunud kiirelt taastuma ja ettevõtete tegevus muutunud
kasumlikuks. Taastumine ei ole ühtlane ja sõltub väga palju sektorist aga ka sellest, kuidas ettevõtted
on osanud ära kasutada eksisteerivat väliskaubanduslikku infrastruktuuri, kindlustanud tarneahelad,
suutnud kaasas käia kasvavate keskkonnanõudmiste ja tehnoloogiliste väljakutsetega.
Uues tööstusstrateegias on õigesti just nendele teemadele tähelepanu juhitud. Seepärast hindame ja
toetame pakutud kaubanduspoliitilisi seisukohti ja peame oluliseks tehnoloogiliste lahenduste
kasutamist ja arendamist (digitehnoloogiad, e-kaubandus jne), turgude hoidmist avatuna, avatud
strateegilise sõltumatuse saavutamist läbi tarneahelate kindlustamise ja koostöö arendamist
usaldusväärsete partneritega.
Nõustume, et Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks on tähtis, et ettevõtetele oleksid
globaalselt tagatud võrdsed konkurentsitingimused ja EL kaubanduslepingud võimaldaksid Euroopa
ettevõtetel edukalt tegutseda teiste oluliste partneritega.