dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. september 2021
Viit
2-13/21-3122
Registreeritud
22. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-3122 22.09.2021 Väljaminev kiri.asice2110 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ..…september 2021 nr Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta. 1.1 Toetame Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde kaudu, kasutades ära innovatsiooni, andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Ajakohastatud tööstusstrateegia osas peame kõige tähtsamaks Euroopa Liidu ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist ning Euroopa Liidu strateegiliste sõltuvuste vähendamist Euroopa Komisjoni ökosüsteemide põhise lähenemise ja Euroopa Liidu liikmesriikide ja ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames. 1.2 Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas peame oluliseks, et konkreetsete protseduuride väljatöötamisel kasvaks Euroopa Liidu liikmesriikide võetud meetmete etteaimatavus. Peame oluliseks Euroopa Liidu teenuste turu edasiarendamist ning teenuste direktiivi täiemahulist rakendamist ning mehhanismi kokkuleppimist, mille abil kiiremini reageerida kriitilise tähtsusega toodete puuduse leevendamisele. 1.3 Euroopa Liidu tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamiseks väikesest arvust kolmandatest riikidest tuleb võtta sihipäraseid meetmeid. Kriitiliste tööstusharude vastupanuvõime tõstmiseks toetame-Euroopa ühishuvides olevate projektide elluviimist, tagades samas Euroopa Liidu kaubanduspoliitika avatuse, ausa konkurentsi ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu tarneahelatele. Toetame Euroopa Liidu riigiabireeglite ülevaatamist ja peame oluliseks ka Euroopa Liidu vahendite suunamist Euroopa ühishuvides olevate projektide rakendamisele kaasaaitamiseks. 1.4 Euroopa Liidu standardimisstrateegia peab keskenduma sellele, kuidas koordineeritult ja piisava kiirusega välja töötada ning kasutusse võtta rahvusvahelised standardid Euroopa Liidule olulises valdkondades, sh tööstuse üleminekul rohelisele ja digitaalsele majandusele. Toetame Euroopa Komisjoni algatust seoses äriteenuste standardimisega, mis toetab Euroopa Liidu ühtse turu paremat toimimist. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta“ 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 5. mail 2021. a. esitatud Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:  Teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“. Teatisele on lisatud kolm komisjoni talituste töödokumenti:  Esimene ühtse turu aastaaruanne, milles kirjeldatakse Euroopa majanduse olukorda lähtuvalt 14 tööstuse ökosüsteemist, analüüsitakse 2020. aasta tööstuspaketi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ning tutvustatakse edasiste edusammude seirel kasutatavaid põhilisi tulemusnäitajaid;  ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüs koos mitme strateegilise valdkonna põhjaliku ülevaatega;  ELi konkurentsivõimelise ja puhta terasesektori analüüs, mis sisaldab ülevaadet EL poliitikatest ja meetmetest terasesektori toeramiseks kaksiküleminekul. Euroopa Komisjon avaldas 2020. aasta märtsis EL tööstusstrateegia, mille eesmärkideks on toetada kaksiküleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele, suurendada ELi tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada avatud strateegilist autonoomiat. 5. mail 2021 esitas Komisjon uuendatud tööstusstrateegia, et ajakohastada tegevusi vastavalt COVID19 pandeemia õppetundidele ja turul ilmnenud vajadustele. Kriis mõjutas erinevaid tööstusharusid ja ettevõtteid erineval määral, ning juhtis tähelepanu järgmistele olulistele probleemidele:  suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine  üleilmsete tarneahelahäirete mõju esmatarbekaupade kättesaadavusele  nõudlushäired Nende probleemide lahendamiseks pakub Euroopa Komisjon ajakohastatud tööstusstrateegias välja meetmed kriisi õppetundide arvesse võtmiseks ja investeeringute jätkumiseks. Uuendatud strateegia keskmes on EL ühtse turu vastupidavuse tugevdamine, avatud strateegilise autonoomia tugevdamine ja kaksikülemineku kiirendamine. Strateegias kirjeldatatakse nende eesmärki saavutamiseks juba töös olevaid ja kavandatavaid tegevusi, nende seas:  ühtse turu hädaolukorra instrumendi ellu kutsmine tagamaks tulevikus kriisiolukorras inimeste, kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja vaba liikumise;  toodete turujärelevalve tõhustamine ulatuslikuma digitaliseerimise abiga;  tööstusliitude toetamine, sh protsessorite ja pooljuhtide tööstusliidu ja tööstusandmete ning serv- ja pilvandmetöötluse tööstusliidu algatamine;  standardistrateegia ellu kutsumine;  strateegiliste sõltuvuste adresseerimist käsitlevate riigihangete suuniste esitamine;  väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) partnerluste edendamine. 1 Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected], 6256 353); majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran ([email protected], 639 7649); majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna nõunik Annely Tank ([email protected]); ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna piiriüleste teenuste nõunik Gertrud Luhaoja ([email protected]; 6256 440) ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna kaupade vaba liikumise ekspert Karl Stern ([email protected]; 6256 405). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving ([email protected], 6256 319) ja Sille Kraam ([email protected], 6256 310). Eesti tööstuse ja EL ühtse turu poliitikat reguleerib hetkel raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil), tööstuspoliitika roheline raamat (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 21. detsembril 2017. a pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030) strateegiadokument soovitustega Eesti tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (heaks kiidetud Valitsuskabineti 15. juuli 2021. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a ja Riigikogu ELAKi 14. oktoobri 2019. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi „Digiajastule vastav Euroopa“ kohta (kavas esitada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungile heaks kiitmiseks) ning Eesti seisukohad Euroopa ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel1 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil). EL tööstusstrateegia ajakohastamise paketi seisukohtade koostamisel on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil); Euroopa rohelise kokkuleppe raamseisukohtadega (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis eeldatavasti 19. juunil 2020. a); Eesti seisukohtadega Euroopa oskuste tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis 30. oktoobril 2020. a); Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu taaskäivitamise kava ja 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kohta ülemkogu 18. juuni 2020. a kohtumisel (heaks kiidetud 11. juuni 2020. a Vabariigi Valituse istungil) ning Eesti seisukohtadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid (COM (2021) 202), eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a istungil ja kavas heaks kiita Riigikogu majanduskomisjoni 20. septembri 2021. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjoni 27. septembril 2021. a istungil). 2. Sisu ja võrdlev analüüs 2.1 Teatis „2020. aasta uue Euroopa tööstusstrateegia uuendamine: tugevam ühtne turg Euroopa taastumiseks Euroopa Komisjon esitas 5. mail 2021. a ajakohastatud ELi tööstusstrateegia, mis arvestab tööstuseesmärkide seadmisel COVID-19 kriisi ning aitab minna üle kestlikumale, digitaalsemale, vastupanuvõimelisemale ja konkurentsivõimelisemale majandusele. 1 (COM(2020) 98 final) 2 Ajakohastatud strateegias taaskinnitati prioriteete, mis määrati kindlaks 2020. aasta märtsi teatises. Strateegias võetakse arvesse kriisist saadud õppetunde, et kiirendada majanduse taastumist ja suurendada ELi avatud strateegilist iseseisvust. Selles pakutakse välja uued meetmed ühtse turu vastupanuvõime tugevdamiseks ning rohe- ja digipöörde kiirendamiseks. Lisaks on ajakohastatud strateegias määratud kindlaks ELi majanduse konkurentsivõime peamised näitajad. Need on ühtse turu integratsioon, tootlikkuse kasv, rahvusvaheline konkurentsivõime, avaliku ja erasektori investeeringud ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Ajakohastatud tööstusstrateegia keskendub järgmistele põhivaldkondadele. Ühtse turu vastupanuvõime tugevdamine COVID-19 puhangust põhjustatud tarnepiirangud, piiride sulgemised ja killustatus on EL ühtse turu tõsiselt proovile pannud. Kriis tõi esile, kui oluline on säilitada ühtsel turul isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist ning teha koostööd, et kaitsta seda häirete eest. Selleks teeb komisjon muu hulgas järgmist:  esitab ettepaneku ühtse turu hädaolukorra instrumendi kohta, mis võimaldab tulevaste kriiside ajal isikutel, kaupadel ja teenustel vabalt liikuda. See peaks suurendama läbipaistvust ja solidaarsust ning aitama lahendada kriitilist toodete nappust, tehes tooted kiiremini kättesaadavaks ja tugevdades riigihangete valdkonnas tehtavat koostööd. Hoolimata olemasolevate ühtse turu töövahendite kasulikkusest näitas kriis, et neid saab hädaolukordi silmas pidades veelgi paremaks teha. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta, et pakkuda struktuurset lahendust kaupade ja teenuste kättesaadavuse ning vaba liikumise tagamiseks võimalike tulevaste kriiside kontekstis. See vahend peaks tagama suurema teabevahetuse, koordineerituse ja solidaarsuse, kui liikmesriigid kriisiga seotud meetmeid võtavad. See aitab leevendada negatiivset mõju ühtsele turule, tagades sealhulgas tõhusama juhtimise. Samuti peaks see looma mehhanismi, mille abil Euroopa saaks tegeleda kriitilise tähtsusega toodete nappusega, kiirendades toodete kättesaadavust (nt standardite kehtestamine ja jagamine, kiire vastavushindamine) ning tugevdades koostööd riigihangete alal. See viiakse kooskõlla asjakohaste poliitiliste algatustega, nagu peagi esitatav ettepanek luua ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA), transpordi ja liikuvusega seotud hädaolukorra lahendamise kava ning asjakohased rahvusvahelised tavad, mille eesmärk on lahendada hädaolukordi või tagada ja kiirendada eluliselt vajalike toodete kättesaadavust.  tagab täielikult teenuste direktiivi täitmise, et liikmesriigid järgiksid kehtivaid kohustusi, sh teavitamiskohustust, uute võimalike tõkete kindlaks tegemiseks ja kõrvaldamiseks;  tugevdab toodete turujärelevalvet, aidates riiklikel ametiasutustel suurendada võimekust ja kiirendada tootekontrollide ja andmete kogumise puhul digitehnoloogiale üleminekut;  tagab VKEde toetamiseks märkimisväärsed investeeringud, koostab alternatiivsed vaidluste lahendamise kavad, et vähendada VKEdele tehtavate maksete viivitusi ning tagab meetmed VKEsid mõjutavate maksevõimeriskide maandamiseks;  töötab välja töötajate lähetamise deklaratsiooni ühise elektroonilise vormi koostöös liikmesriikidega (kavas komisjoni poolt esitada 2022. a I kvartalis), eesmärgiga 3 lihtsustada töötajate lähetamist, vähendades tööandjate halduskoormust ning mille võiks algselt kasutusele võtta vabatahtlikkuse alusel. . ELi strateegiliste sõltuvuste vähendamine Kuna EL on suur importija ja eksportija, on avatus kaubandusele ja investeeringutele väga tähtis. Kuid pandeemia tõttu tõusis rohkem päevakorda vajadus analüüsida ja vähendada nii tehnoloogilisi kui ka tööstuslikke strateegilisi sõltuvusi. Seetõttu komisjon: viis läbi kaubandusandmete nn „alt-üles“ analüüsi, mille käigus tehti ELi imporditavast 5200 tootest kindlaks 137 toodet (mis moodustavad 6% ELi kaubaimpordi koguväärtusest), mille puhul EL välisriikidest suurel määral sõltub. Need on peamiselt energiamahukates tööstusharudes (näiteks toorained) ja tervishoius (näiteks ravimite koostisosad) ning digi- ja rohepööret toetavad muud tooted. Tehti ka kindlaks 34 toodet (mis moodustavad 0,6% ELi kaubaimpordi koguväärtusest), mille puhul võib olla vähem võimalusi mitmekesistamiseks ja ELi toodanguga asendamiseks. Analüüsist ilmnes ka probleeme ja sõltuvusi tipptehnoloogia valdkonnas;  soovib esitada toorainete, patareide/akude, ravimite toimeainete, vesiniku, pooljuhtide ning pilve- ja servatehnoloogia kuue süvaanalüüsi tulemused, mis annavad lisateavet strateegiliste sõltuvuste põhjuste ja mõju kohta;  algatab olulistes valdkondades esinevate võimalike sõltuvuste analüüsi teise etapi, mis hõlmab muu hulgas rohe- ja digipöörde jaoks olulisi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat, näiteks taastuvenergiat, energia salvestamist ja küberturvalisust, ning töötab elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse abil välja seiresüsteemi;  töötab selle nimel, et mitmekesistada rahvusvahelisi tarneahelaid ja sõlmida rahvusvahelisi partnerlusi, et suurendada valmisolekut;  toetab uusi tööstusliite strateegilistes valdkondades, kus kõnealused liidud on parim vahend, et arendada tegevust, mis muidu stagneeruks. Lisaks valmistub komisjon looma protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liitu ning tööstuslike andmete, serva- ja pilvetehnoloogia liitu ning kaalub kanderakettide liidu ja heiteta lennunduse liidu loomiseks ettevalmistuste tegemist, mille raames toetab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide abil liikmesriikide jõupingutusi avaliku sektori ressursside koondamisel valdkondades, milles turg üksinda murrangulist innovatsiooni ei võimalda, võimalusega saada toetust ELi eelarvest;  annab teada strateegiast ja võimalikust seadusandlikust muudatusest, et tagada juhtivam positsioon standardite kehtestamisel, sh äriteenuste valdkonnas, tehes samal ajal teistega avatud koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriikide jõupingutusi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kaudu avaliku sektori ressursside koondamisel valdkondades, kus turg üksinda murrangulist innovatsiooni ei võimalda, näiteks akude/patareide2 ja mikroelektroonika3 valdkonnas. Rohe- ja digipöörde kiirendamine 2020. aasta tööstusstrateegias kuulutati välja meetmed ELi tööstuse kaksikpöörde toetamiseks, aga pandeemia on selle ülemineku kiirust ja ulatust tõsiselt mõjutanud. Seetõttu komisjon: 2 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_226. 3 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_18_6862. 4  koostab partnerluses tööstusvaldkonna, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja vajaduse korral muude sidusrühmadega üleminekujuhised, alustades turismist ja energiamahukatest tööstusharudest. Üleminekujuhised võivad anda parema „alt-üles“ ettekujutuse rohe- ja digipöördeks vajalike meetmete ulatusest, kulust ja tingimustest kõige olulisemates ökosüsteemides ja seejärel saab luua kestlikku konkurentsivõimet soodustava praktilise kava;  tagab sidusa õigusraamistiku Euroopa digikümnendi4 ja paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamiseks, kiirendades muu hulgas taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning tagades suures koguses taskukohase ja süsinikdioksiidi heite vaba elektri kättesaadavuse;  tagab VKEdele kestlikkuse nõustajad ja toetab andmepõhiseid ärimudeleid, et VKEd saaksid rohe- ja digipöördest täit kasu;  investeerib rohe- ja digipöörde toetamiseks täiend- ja ümberõppesse. ELi konkurentsieeskirjade põhjalik läbivaatamine kindlustab, et need on sobilikud eurooplaste huvides rohe- ja digipöörde toetamiseks ajal, kui ülemaailmne konkurentsikeskkond olemuslikult muutub. 2.2 Esimene ühtse turu aastaaruanne Euroopa Komisjon selgitab esimeses ühtse turu aruandes, et COVID -19 kriis tõi esile, kui oluline on vaadata ELi tööstuspoliitikat ja ühtset turgu koos, et paremini arvesse võtta kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise häirete majanduslikku ja sotsiaalset mõju - olenemata sellest, kas need on pikaajaline või kriisiga seotud. Ühtse turu aastaaruandes selgitab komisjon Euroopa majanduse olukorda lähtuvalt 14 tööstuse ökosüsteemist, analüüsitakse 2020. aasta tööstuspaketi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ning tutvustatakse edasiste edusammude seirel kasutatavaid põhilisi tulemusnäitajaid. Aastaaruandeid soovib Euroopa Komisjon esitada ka järgnevatel aastatel. Peatükis 1 selgitab Euroopa Komisjon esimene ühtse turu aastaaruande lähteülesannet, märkides, et viimase aasta sündmused vapustasid EL ja maailmamajandust ja EL majandus kahanes 6,3%. Selle šoki põhjustasid mitte ainult riiklikud rahvatervise meetmed sotsiaalsete kontaktide piiramiseks vaid asjaolu, et EL liikmesriigid kehtestasid ühepoolselt mitmeid piiranguid kaupade ja töötajate vabale liikumisele. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid võtsid kiireid meetmeid nende negatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjude kõrvaldamiseks ning Euroopa ettevõtete ja laiema majanduse stabiilsemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks. Investeeringud ja reformid taaste- ja vastupidavusrahastu ning Next Generation EU raames pakuvad majanduse elavdamiseks tuge ning abiks oli ka riigiabi ajutine raamistik. Kuid kriis rõhutas ka toimiva EL ühtse turu tähtsust. Toimiv siseturg on ELi jõupingutuste aluseks, et toetada oma tööstuse taastumist, muuta see vastupidavamaks ning hõlbustada rohelist ja digitaalset üleminekut. Toimiv ühtne turg võimaldab ettevõtetel kasvada, et olla konkurentsivõimelised maailmamajanduses. Seda on võimalik saavutada tõhusa siseturu reeglite rakendamise- ja jõustamisega. Komisjon leiab, et selles kontekstis on oluline roll konkurentsireeglitel. Konkurentsivõimelised turud parandavad igas suuruses ettevõtete võrdseid võimalusi ja nende täieliku potentsiaali avamist. Samuti aitab 4 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital- targets-2030_et 5 see kaasa kiiremale, tugevamale ja kestlikumale taastumisele ning suurendab Euroopa tööstuse vastupidavust. Seetõttu vaadatakse käesolevas raportis neid kahte mõõdet - ühtset turgu ja tööstust - koos. Peatükis 2 hinnatakse kriisi mõju ühtsele turule ja Euroopa ettevõtetele, sealhulgas tööstuslike ökosüsteemide ja VKEde osana. Koos peamiste püsivate takistuste analüüsiga ühtsel turul võimaldab see kriisist õppida ja hinnata ühtse turu vastupidavust. Peatükis 3 esitatakse edusammud 2020. aasta tööstuspoliitika paketi, sealhulgas EL ühtse turu jõustamise tegevuskava, tööstusstrateegia ja VKEde strateegia rakendamisel. Lisas 1 tuuakse välja EL ühtse turu jõustamise tegevuskava rakendamise hetkeseis ja EL ühtse turu jõustamise 2020. aasta tegevuskava rakendamise ülevaade. Lisas 2 esitab komisjon ülevaate 2020. aasta tööstuspoliitika paketi rakendamisest ja 2020. aasta tööstusstrateegia rakendamise ülevaate ning VKEde 2020. a strateegia rakendamise ülevaate. Lisas 3 on välja toodud järgneva 14-ne tööstusliku ökosüsteemi kirjeldused: 1) lennundus ja kaitse ökosüsteem 2) põllumajandustoidu ökosüsteem 3) ehituse ökosüsteem 4) kultuuri- ja loomemajanduse ökosüsteem 5) digitaalne 6) elektroonika ökosüsteem 7) energiamahukate tööstusharude 8) energia - taastuvenergia ökosüsteem 9) tervise ökosüsteem 10) liikuvus - transport - autotööstuse ökosüsteem 11) lähedus, sotsiaalmajandus ja kodanikukaitse ökosüsteem 12) jaemüügi ökosüsteem 13) tekstiili ökosüsteem ja 14) turismi ökosüsteem. Lisa 4 kirjeldab tööstuspoliitika rakendamise jälgimist erinevate indikaatorite ja näitajate kaudu. Peamised näitajad ülevaate ELi majanduse peamistest suundumustest ja võrdlusuuringutest teiste riikide suhtes. Peamiste näitajatena on komisjon on aluseks võtnud muuhulgas lisandväärtuse tööstuses ja teenustes, SKP hõivatud inimese kohta, tööhõive ELi ülemaailmse turuosa. Lühiajalised näitajad kirjeldavad COVID-kriisi arengut ja pakuvad tulevikku suunatud analüüsi; lühiajaliste näitajatena on välja toodud käive, tööstuslik tootmine, pankrotiavaldused ja ettevõtete registreerimine, kapitali kogumahutus põhivarasse. Temaatilised näitajad käsitlevad majanduslikku vastupidavust, digitaalset üleminekut, kliimaneutraalsust ja ringmajandust, ühtse turu lõimumist, VKEsid ja rahvusvahelist dimensiooni. Majanduslikku vastupanuvõimet käsitletakse riiklike investeeringute ja erainvesteeringute teadus- ja arendustegevuse kulude kaudu. Lisaks tuuakse lisas 4 välja Ökosüsteemide indikaatorid, mis kirjeldavad ökosüsteemide põhijooni ja nende toimivust. 2.3 ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüs 6 Peatükis 1 on käsitletud konteksti ja lähenemist strateegilistele sõltuvustele ja võimekustele. COVID-19 pandeemia testis kogu maailma majanduse vastupidavust. Vaatamata tõsistele häiretele tootmises, transpordis ja inimeste liikuvuses on enamik väärtus- ja tarneahelaid üles näidanud märkimisväärset vastupidavust. Kriis tõi esile, et kuigi EL vastupanuvõime püsib kui maailmaturud on avatud ja integreeritud ülemaailmsetesse väärtusahelatesse, võivad nende ülemaailmsete väärtusahelate katkestused mõjutada konkreetseid olulisi tooteid ja sisendeid, mis on inimeste ja ELi majanduse jaoks eriti kriitilised. Kriisi üks peamisi õppetunde on, et tuleb paremini mõista, kus peituvad Euroopa praegused ja võimalikud tulevased strateegilised sõltuvused. Komisjon leiab, et see võiks olla aluseks faktipõhiste ja proportsionaalsete poliitikameetmete väljatöötamisele, mis on teadlikud selliste strateegiliste sõltuvuste lahendamisest, kaitstes samal ajal avatud ja kaubanduspõhist ELi majandust. Sellega seoses kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles „tuvastama strateegilised sõltuvused, eriti kõige tundlikumates tööstuslikes ökosüsteemides, näiteks tervises, ja esitama ettepanekud meetmete kohta nende sõltuvuste vähendamiseks, sealhulgas mitmekesistades tootmis- ja tarneahelaid, tagades strateegilise varude kogumise. tootmise ja investeeringute edendamine Euroopas”. Strateegilised sõltuvused mõjutavad ELi põhihuvisid ning on eelkõige seotud valdkondadega, mis puudutavad turvalisust ja ohutust, eurooplaste tervist ning juurdepääsu kaupadele, teenustele ja tehnoloogiatele, mis on ELi prioriteetide keskmes oleva rohelise ja digitaalse ülemineku võtmeks. Komisjoni poolt esitatud töödokument annab täiendava panuse ELi võimalike strateegiliste sõltuvuste struktuursema, süstemaatilisema ja valdkondade vahelise seire suunas ning täiendava aluse, mida tuleb nende lahendamiseks vajalike meetmete rakendamisel arvesse võtta. Peatükis 2 on esile toodud tootevaldkonna strateegiliste sõltuvuste nn „alt üles“ kaardistus, mille lähtepunktiks on rohkem kui 5000 toote väliskaubandusvood, tuvastas 137 toodet kõige tundlikumates ökosüsteemides, kus EL saab pidada sõltuvaks kolmandatest riikidest pärit impordist (mis moodustab umbes 6% ELi-välise kauba impordiväärtusest). Nende toodete peamised impordiallikad on Hiina, Vietnam ja Brasiilia ning tooted asuvad peamiselt energiamahukate tööstusharude ökosüsteemis (tuvastatud 99 sõltuvat toodet, sealhulgas tooraine/töödeldud materjalid ja kemikaalid), samuti tervise ökosüsteemis (sh farmatseutilised toimeained ja muud tervisega seotud tooted) ning muud sisendid ja tooted, mis on olulised rohe- ja digitaalse ülemineku toetamiseks. Kõige tundlikumates ökosüsteemides sõltuvustena tuvastatud 137 tootest 34 (mis moodustab 0,6% kaupade ELi välisest impordiväärtusest) võiks pidada potentsiaalselt haavatavamaks, arvestades nende võimalikku madalat edasist mitmekesistamise ja ELi tootmisega asendamise potentsiaali. Samal ajal võib EL olla ka sõltuvuse allikas oluliste kaubanduspartnerite ees. Komisjoni analüüs tõi esile näiteid toodetest, kus USA on EList väga sõltuv („vastupidised sõltuvused”) ja vastupidi. Lisaks selgitati välja „ühised sõltuvused”, mida EL ja USA jagavad Hiina ja maailma suhtes. Sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest ei ole haavatavus, vaid aitab säilitada mitmekesist pakkumist ja nõudlust. Siiski võib mõnda tuvastatud sõltuvust pidada potentsiaalse strateegilise tähtsusega. Peatükis 3 kirjeldatakse strateegilisi sõltuvusi võtmetehnoloogiate valdkonnas. 2020. aasta märtsi tööstusstrateegias rõhutati, et EL peaks ehitama konkurentsivõimet tehnoloogiates, mis on Euroopa tööstusliku tuleviku jaoks strateegiliselt olulised. Lisaks 2. peatükis tehtud kaubavoogude analüüsile näitab ELi tulemuslikkuse hindamine teatavate võtmetehnoloogiate genereerimise ja kasutuselevõtu osas nii tugevusi kui ka nõrkusi. Võrreldes ülemaailmsete konkurentidega, seisab EL silmitsi digitaalse ökosüsteemi tehnoloogiate, näiteks pilve ja mikroelektroonikaga. See annab olulisi märke riskidest seoses nende tehnoloogiate tulevaste sõltuvustega, samas ei välista võimalikku tehnoloogilist sõltuvust teistes ökosüsteemides. Kui neid probleeme ei käsitleta, võivad sõltuvused nende tehnoloogiate valdkonnas veelgi 7 tugevamalt realiseeruda ja tekkida uued. Taastuvenergia ökosüsteemi osas on ELil tugev konkurentsipositsioon mitmes tehnoloogias, mis on Euroopa kliimaalaste eesmärkide saavutamiseks võtmetähtsusega (nt vesiniku valdkonnas). Sellegipoolest on selles valdkonnas märke ohtudest seoses võimalike (tulevaste) sõltuvustega ning nende tehnoloogiate laiendamise ja kasutuselevõtu hõlbustamiseks on vaja jätkata jõupingutusi. Peatükis 4 on esile toodud võimalikud poliitilised meetmed strateegiliste sõltuvuste lahendamiseks. Mitmete ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüsis tuvastatud sõltuvuste puhul on alates 2020. aasta märtsi tööstusstrateegiast juba alustatud tööd nende sõltuvuste käsitlemiseks või üksikasjalikumaks hindamiseks koos sidusrühmadega. Need meetmed hõlmavad kriitiliste toorainete tegevuskava ja Euroopa toorainete liitu, farmaatsiastrateegia raames toimuvat struktureeritud dialoogi, tugevdatud ettenägelikkust kemikaalide strateegia kontekstis ning muid olulisi tooteid käsitlevaid erimeetmeid või rohelise ja digitaalse ülemineku jaoks vajalikud sisendid (nt patareid, pooljuhid). Kõik võimalikud lisameetmed strateegiliste sõltuvuste lahendamiseks tuleb kohandada vastavalt sõltuvuse ja asjaomase ökosüsteemi eripärale. Nad peaksid tuginema põhjalikule arutelule ja dialoogile EL liikmesriikide ja tööstusega, olema proportsionaalsed ja kaaluma kõiki olemasolevaid võimalusi ja vahendeid. Poliitilised meetmed võivad ühelt poolt tugevdada ja mitmekesistada väliskaubandust ELi positsiooni ülemaailmsetes väärtusahelates. ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise raames võetavad meetmed edendavad võrdseid tingimusi ning võimaldavad rahvusvahelisel kaubandusel ja investeeringutel tagada mitmekesisemad pakkumise ja nõudluse allikad, et leevendada tulevasi šokke ja suurendada konkurentsivõimet. Teisest küljest saab EL vajaduse korral tugevdada oma suutlikkust strateegilistes valdkondades sihtotstarbeliste vahendite ja investeeringutega peamistesse strateegilistesse valdkondadesse, tuginedes täielikult toimiva ühtse turu tugevustele ja konkurentsipoliitikale, mis hõlbustab avatud ja dünaamilisi turge, mis edendavad innovatsiooni. Mis puudutab võimalikku sisemist sõltuvust piiratud hulgal ettevõtetest ühtsel turul, siis COVID-19 pandeemia on näidanud, et ühtne turg ja selle takistamatud asutamislepingu vabadused peaksid olema liidu valmisoleku võimalikeks kriisideks keskmes. Sellise sisemise sõltuvusega seotud võimalike riskide maandamisel on oluline ka konkurentsipoliitika, mis võimaldab ühtsel turul tugevat äridünaamikat, samuti ELi integreerumine mitmekesistesse üleilmsetesse väärtusahelatesse ja moonutamata juurdepääs eksporditurgudele. Mis puudutab võimalikke strateegilisi sõltuvusi põhitehnoloogiate valdkonnas, siis taaskasutamis- ja vastupanuvõime rahastu annab olulise sammu investeeringutesse digitehnoloogiatesse koos teiste programmidega, nagu näiteks Digitaalne Euroopa. Asjakohaseid meetmeid strateegiliste sõltuvuste kindlakstegemiseks ja nendega tegelemiseks võetakse seoses digitaalset kümnendit käsitleva teatise ja tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse koostoimet käsitleva tegevuskavaga (kriitiliste tehnoloogiate ja tehnoloogiliste tegevuskavade vaatluskeskuse kaudu). Sellistel vahenditel nagu Euroopa ühist huvi pakkuvad olulised projektid, kus need osutusid hästi sihitud, õigustatud ja tõhusaks, samuti tööstusliidud võivad teatud valdkondades jätkuvalt mängida olulist rolli. Sihtotstarbelised teadusuuringud ja innovatsioonialased jõupingutused (näiteks Euroopa Horisont ja Euroopa Kaitsefond) on samuti võtmetähtsusega, et lahendada ELi teadus- ja innovatsioonilõhet võrreldes tema ülemaailmsete konkurentidega ning vähendada seeläbi strateegilist sõltuvust. Olemasolev suutlikkus (sealhulgas ELi kosmoseprogrammide raames) aitab tugevalt kaasa ELi avatud strateegilisele autonoomiale ja on mitme poolse koostöö positiivseks hoovaks. Peatükis 5 on esile toodud strateegiliste sõltuvuste põhjalikud ülevaated. Need ülevaated pakuvad analüüse mitmetes võtmevaldkondades, mida võib pidada strateegiliseks, eelkõige 8 tooraine, patareid, farmatseutilised toimeained, vesinik, pooljuhid ning pilve- ja nn edge- tehnoloogiad. Selle talituste töödokumendi järelmeetmena võib teha täiendavaid võimalikke sõltuvusi käsitlevaid ülevaateid, mis hõlmavad teisi strateegiliselt olulisi valdkondi, sealhulgas tooteid, teenuseid või tehnoloogiaid, mis on kaksikülemineku jaoks olulised, näiteks taastuvenergia või energia salvestamine. Peatükk 6 sisaldab kokkuvõtet. Alt-üles (kvantitatiivne) kaardistamine, mille lähtepunktiks on tundlikumate ökosüsteemide kaupade väliskaubavood, näitab sõltuvuste olemasolu eelkõige energiamahukate tööstusharude ökosüsteemis (sh tooraine/töödeldud materjalid ja kemikaalid), tervise ökosüsteemis (sh farmatseutilised toimeained ja muud tervisega seotud tooted), samuti muud sisendites ja toodetes, mis on olulised rohe- ja digipöörde toetamiseks. Lisaks näitab ELi tulemuslikkuse hindamine arenenud tehnoloogiate osas tugevusi, aga ka teatavaid nõrkusi (nt pilvede, pooljuhtide puhul), tuues esile võimalike (tulevaste) sõltuvuste tekkimise valdkonnas või nende realiseerumise riske. EL ühtsel turul esineda ka sisemisi sõltuvusi, mille tõttu EL tugineb ühtsel turul piiratud arvule ettevõtetele. Kõik meetmed strateegilise sõltuvuse lahendamiseks peaksid olema kohandatud ja proportsionaalsed, dokumendis esitatud hinnang kinnitas vajadust tõhustada käimasolevaid jõupingutusi strateegiliste sõltuvuste kindlakstegemiseks ja nendega tegelemiseks, sealhulgas seoses kriitiliste toorainete tegevuskava ja tooraineliiduga, farmaatsiatööstuse strateegia, kemikaalide strateegia ja muude rohe- ja digipöördeks vajalike meetmetega võtmetoodete või sisendite (nt patareid, pooljuhid, vesinik) osas. Kokkuvõttes leitakse, et ka investeeringud ja teadusuuringud taaste- ja vastupidavusrahastu ja digitaalse Euroopa programmi „Euroopa horisont“ raames, ning meetmed digikümnendi teatise ja tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime tegevuskava kohta (sealhulgas ELi kriitiliste tehnoloogiate vaatluskeskus) on olulised. Tuuakse välja, et IPCEId ja tööstusliidud võivad mängida olulist rolli konkreetsetes sektorites, kus need osutusid hästi sihitud, õigustatud ja tõhusateks vahenditeks. Samuti on hästitoimival EL ühtsel turul ja konkurentsipoliitikal oluline roll mitmekesistades tarneallikaid ELis. Kokkuvõttes tuuakse esile, et tugevad ja mitmekesised kaubandussuhted ja kaubanduspartnerlused kolmandate riikidega aitavad samuti vähendada sellist sisemist sõltuvust. 2.4 ELi konkurentsivõimelise ja puhta terasesektori analüüs. Terasesektori analüüs sisaldab ülevaadet EL poliitikatest ja meetmetest terasesektori toetamiseks kaksiküleminekul. Terasesektori analüüsi 1 peatükis on välja toodud, et teras on kaasaegse tööstusmajanduse jaoks oluline materjal (teras on üheks komponendiks kaasaegsete hoonete, autode, laevade, tööriistade, tööstusmasinate ja kodumasinate tootmisel). Teras on ka enamiku ELi tööstuslike ökosüsteemide oluline komponent. Hinnanguliselt kasutatakse praegu iga ELi elaniku kohta umbes 12 tonni terast5. Euroopa terasetööstusel on pikk ajalugu ning see on innovatsiooni, kvaliteedi ja keskkonna alase tegevuse tulemuslikkuse liider. Sellegipoolest on sektor viimastel aastatel raskustesse sattunud - väheneva nõudluse, rahvusvahelise kaubanduse moonutuste ja pandeemiaga, mis on häirinud tarneahelaid. Samal ajal eeldatakse, et Euroopa terasetööstus investeerib teadus- ja arendustegevusse, mõtleb ümber oma tootmisprotsessid ja vähendab märkimisväärselt heitkoguseid, et säilitada konkurentsivõime ja aidata kaasa kliimaneutraalsusele aastaks 2050. See kombinatsioon loob keerulise ärikeskkonna ja näitlikustab väljakutseid, millega ELi tööstus silmitsi seisab. 5 Material Economics (2019): Industrial Transformation 2050. 9 2020.a vastu võetud komisjoni Euroopa tööstusstrateegia6 näeb tööstust rohe- ja digitaalse ülemineku keskmes. Selle saavutamiseks vajab Euroopa sügavamat ja digitaalsemat ühtset turgu, suuremat vastupanuvõimet ja avatud strateegilist autonoomiat kooskõlas hiljuti vastuvõetud komisjoni kaubanduspoliitika ülevaatega7. Tööstusstrateegias toodi välja, et energiamahukad tööstusharud on EL majandusele hädavajalikud ja teised sektorid toetuvad neile. Tööstusstrateegias nenditi, et komisjon toetab puhta terase läbimurdelisi tehnoloogiaid, mis toovad kaasa null-süsinikusisaldusega terase tootmisprotsessi, ning meenutati, kui tähtis on luua uued turud kliimaneutraalsetele ja ringmajanduse toodetele, nagu teras, tsement ja baaskemikaalid. Terasektor ja muud energiamahukad tööstusharud mängivad olulist rolli toodete ja teenuste pakkumisel paljudele Euroopa tööstusökosüsteemidele, mida hinnatakse kaasnevas ühtse turu aruandes ja selle lisas tööstuslikest ökosüsteemidest8. Terase sektor vajab Euroopas õigeid raamtingimusi. Järgmised viis aastat on otsustava tähtsusega, et näha, millises maailma osas on terase valmistamiseks kõige kiiremini võimalik arendada puhtaid läbimurdelisi tehnoloogiaid ja protsesse. 2 peatükis on kirjeldatud terasetööstust Euroopas ja globaalselt. 3 peatükis kirjeldatakse rohe- ja digiülemineku väljakutseid. 4 peatükis kirjeldatakse EL nn meetmete valikut, et liikuda rohelise, digitaalse ja vastupidava EL terasetööstuse poole. Sealjuures kirjeldatakse rahastamise ja eelarve võimalusi, nagu EL taaste- ja vastupidavusrahastu, Innovatsioonifondi, InvestEU, kestliku rahastamise taksonoomia ning konkurentsipoliitika võimalusi. Samuti on välja toodud toetava õigusliku keskkonna ja globaalsete väärtusahelate vaade. 5 peatükis on kirjeldatud sotsiaalset dimensiooni ja oskuseid. Esile tuuakse, et terase tööstuses leiab otseselt ja kaudselt tööd 330 000 inimest. Automatiseerimise ja väliskonkurentsi tõttu tekkinud deindustrialiseerimise kogemused koormavad vastavaid kogukondi ja piirkondi, mis on keskendunud klassikalisele töötlevale tööstusele. Arvestades uusi süsinikdioksiidiheite vähendamise ja digitaliseerimise megasuundumusi, peavad Euroopa ettevõtted olema tulevikku vaatavad ja töötajad peavad olema varustatud vajalike oskustega, ja neile peavad olema tagatud sobivad töötingimused. 6 peatükk sisaldab kokkuvõtet, milles on esile toodud, et terasesektor kui ELi tööstusmaastiku oluline osa peab muutuma, et püsida konkurentsis, looma kvaliteetseid töökohti ja panustama tehnoloogilisse ümberkujundamisse. Paljud ELi poliitikad toetavad juba terasesektori, teiste energiamahukate tööstusharude ja töötleva tööstuse ümberkujundamist. Muud poliitikavaldkonnad ja ELi rahastamine on teel, kuid nende täielikuks toimimiseks võib kuluda aega. ELi terasesektorit ootab ees raske periood, kuna sektor on väljumas COVID-19 mõjudest. Oluline on tagada, et see mitmete ELi majanduse osade jaoks kriitiline sektor jääb tugevaks ja suudab investeerida oma muutumisse kliimaneutraalseks ja ringseks vastavalt ELi tööstusstrateegia eesmärkidele. 6 COM/2020/102 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0102 7 3 COM(2021) 66 final, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0066&from=ES 8 SWD(2021)351, Annual Single Market Report 2021, Annex III 10 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele EL tööstusstrateegia teatistes ja sellega seonduvates kavandatavates algatustes esile toodud väljakutsed on riigipiiride ülesed, seetõttu ei saa nende probleemidega tegeleda riigid iseseisvalt. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel. Kuna Euroopa Komisjoni teatised käsitlevad eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldiselt, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete strateegiates esile toodud algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Euroopa tööstuspaketi näol on tegemist komisjoni strateegiate- ja teatistega, mis sisaldavad omakorda mitmeid kavandatavaid algatusi ja meetmeid, seetõttu on võimalik täpsemad mõjuhinnangud konkreetsete õiguslike algatuste ning strateegiate kohta teha tulevikus, kui Euroopa Komisjon on esitanud vastavad eelnõude ja algatuste ettepanekud. Mõju majandusele COVID-19 pandeemiast tulenenud kriis jättis Euroopa majandusele sügava jälje, mille ulatus varieerub olenevalt tööstusharust ja ettevõtte suurusest. Kriis tõi esile üleilmsete väärtusahelate omavahelise seotuse ja näitas, kuivõrd tähtis on ühtse turu sujuv toimimine ja lõimumine üleilmse majandusega. 2020.a oli EL majanduslangus 6,3%; – 60 % VKEde käive vähenes 2020. aastal ning 24% aeglustus ELi-sisene kaubandus 2020. aasta 2. ja 3. kvartalis. 1,7% oli töökohtade kadu VKEdes 2020. aastal (1,4 miljonit töökohta). Eesti majanduslangus 2020.a oli 2,9%, majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja toitlustus. COVID-19 kriis tabas raskelt väliskaubandust. Siiski aasta teises pooles kaubavahetus tugevnes, see andis märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest. Tööstusstrateegia on suunatud EL ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele ning seeläbi EL loodava lisandväärtuse suurendamisele ja majanduse edendamisele. 2020.a esitatud Euroopa tööstusstrateegia tuli välja vahetult enne ülemaailmse koroonapandeemia algust ja pandi koheselt proovile muutunud majanduskeskkonnas. 2021. a keskpaiga sõnumid majandusest ja tagasiside ettevõtetelt kinnitavad, et majandus on asunud kiirelt taastuma ja ettevõtete tegevus muutunud kasumlikuks. Uus ajakohastatud Euroopa tööstusstrateegia pakett võtab arvesse seda, et taastumine ei ole olnud ühtlane ja sõltub väga palju sektorist ning ka sellest, kuidas ettevõtted on osanud ära kasutada eksisteerivat väliskaubanduslikku taristut, kindlustanud tarneahelad, suutnud kaasas käia kasvavate keskkonnanõuete ja tehnoloogiliste väljakutsetega. Digipöörde elluviimine on näidanud, et vastava valdkonna spetsialistide puudus piirab oluliselt nii IKT valdkonna kui ka tööstuse üldist kasvu. Ebapiisavus inimestest, kes uut tehnoloogiat ellu rakendaks ning igapäevaselt töös hoiaks. Sama muster kehtib ka rohepöörde vaates, kus on vaja tõsta oluliselt teadlikkust nii regulatsioonide kui ka uute rohetehnoloogiate vaatest. Seejärel on vaja kompetentse, et rohetehnoloogiaid ja sellega seonduvaid muutuseid ellu viia. 11 Oskuste, teadlikkuse ning kompetentside tõstmine nõuab olulisel määral nii era- kui avaliku sektori ressursse, et oleks võimalik kaksikpöörde eesmärke ellu viia kokku lepitud tähtaegadeks. Mõju riigieelarvele Mõju riigieelarvele sõltub kavandatavate meetmete ja algatuste sisust. Täpsemad mõjuhinnangud riigieelarvele on võimalik ette valmistada kui Euroopa Komisjon esitab paketis esile toodud kavandatavad eelnõude ja algatuste ettepanekud. Rakendamiseks tehtavad kulutused sõltuvad konkreetsetest siseriiklikest algatustest strateegia elluviimisel. Näiteks Euroopa Horisont programmis on partnerluse korral ka teatav riigi poolne omaosalus – metroloogia partnerluse korral on kaudselt seotud näiteks Eesti riigieelarvega läbi metroloogia keskasutuse sihtotstarbelise iga-aastase toetuse. Lisaks võib esile tuua, et Eesti plaanib oma taastekavaga näiteks suunata 2021-2027 ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot majanduse digipöörde toetamisse; ettevõtete rohepöörde saavutamiseks on ette nähtud 100 miljonit eurot ettevõtete rohefondi investeeringuteks, 8 miljonit rohetehnoloogiate arenguprogrammidesse, 38 miljonit eurot ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks, 9 miljonit tootmisettevõtete ärimudeli toetusteks ning 50 miljonit rohevesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamiseks. Mõju rahastamisele ja investeeringutele Investeeringute vajadus sõltub suuresti sellest, millal ja kuidas saab paika ELi rohepöörde elluviimise konkreetne tegevuskava. Osalemine Euroopa ühishuvides olevates tähtsates projektides ehk IPCEI-des eeldab Vabariigi Valitsuse otsust kas, keda ja millises ulatuses rahastada või projekti vajadustega kooskõlas muul viisil toetada. Osadele ettevõtetele on kaksikpöörde ellu rakendamine kindlasti võimalus, kes näevad uusi võimalusi rohetehnoloogiate (sealjuures näiteks süsinikupüüdmise tehnoloogiate, tehisintellekti jm) või selleks vajalike toodete või teenuste arendamises. Teistele on see aga väljakutseks ja seega vajadus ja kohustus, kuna uued regulatsioonid ning muutuv turg ootavad ettevõtetelt sisemist rohepöördega tegelemist ning keskkonnasäästlikke lahendusi. Uued väljakutsed eeldavad ka erasektorilt muutunud olukorrale kohanemiseks või uute eesmärkide saavutamiseks investeeringute tegemist. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Ajakohastatud EL tööstusstrateegia osas võib mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avalduda läbi töötajate vajaduse olla kursis tööstuse arengusuundadega nii tööstuse ja majanduse rohepöördeks kui ka digitehnoloogiate kasutusse võtul muuhulgas ka näiteks teadlikkuse tõstmise edendamisel ühiskonnas ja erinevate piirkondade ees seisvate väljakutsete lahendamisel ning vajalike meetmete kujundamisel ning kasutamisel kaksikpöörde elluviimiseks. Kaksikpöörde realiseerumine (sealjuures näiteks ringmajanduse põhimõtete, ressursitõhususe või automatiseerimise elluviimine erinevates tööstusharudes) ei ole võimalik vaid kaasaegsete tehnoloogiate baasil. See vajab oskuseid ja toob eeldatavasti kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside (eelarve, koolitusvõimalused) vajaduse. Mõju elu- ja looduskeskkonnale 12 Rohe- ja digipööre majanduses ja tööstuses loob võimaluse mõjutada elu- ja looduskeskkonda kestliku arengu suunas, kestlikumate lahenduste ja ringmajanduse rakendamise kaudu luuakse ressursside kasutamisest lisandväärtust ning tarbijate teadlikkuse tõstmise ja tarbimisharjumuste muutumise tulemusel võetakse kasutusele kestlikumaid lahendusi, luuakse tooteid ning teenuseid. Digi- ja rohepöörde tulemusel sealjuures uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamise tulemusel on võimalik kasutada olemasolevaid ressursse säästlikumalt ja tõsta ressursitõhusust, uute lahenduste ja tehnoloogiate kasutamise tulemusel tekib vähem jäätmeid, samuti väheneb jäätmetekke vältimise, jäätmete ringlusse suunamise ning ressursitõhususe suurendamise kaudu surve looduskeskkonnale. Mõju sotsiaalvaldkonnale Nutikas majanduskasv, mis tugineb uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtul ja rohemajandusel avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale kui ka ühiskonnale ja kodanike tervisele. Siiski aga nõuab nn kaksikpööre ka inimeste oskuste ja pädevuste muutumist muutuvate majandusmudelite ja tööturu vajadustele lähtuvalt. Eesti taastekavas on ette nähtud 10 miljonit eurot näiteks digipööret toetavate oskuste arendamiseks ja 15 miljonit eurot rohepööret toetavate oskuste arendamiseks. Rohepöörde käigus tuleb jälgida, et tarneahelate vaatest oleks kogu ahel rohepöörde eesmärkidega kooskõlas ning et ei toimuks tahtlikku või tahtmatut nn rohepesu. Samuti on oluline pidada silmas tööjõuturgu ning vajadust uute niinimetatud tuleviku majandusele suunatud töökohtade loomise ja säilitamise järele. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta on järgmised. 1. Toetame Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta Euroopa Liidu tööstus konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde kaudu, kasutades ära innovatsiooni, andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Ajakohastatud tööstusstrateegia osas peame kõige tähtsamaks Euroopa Liidu ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist ning Euroopa Liidu strateegiliste sõltuvuste vähendamist Euroopa Komisjoni ökosüsteemide põhise lähenemise ja Euroopa Liidu liikmesriikide ja ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames. Selgitus: COVID-19 pandeemia pärssis tugevalt majandust, kuid andis ka uue tõuke ja vaate, mis kiirendas oluliselt vajadust kiiremini innovatsiooni ja digilahenduste sh robotite kasutuselevõttu ettevõtetes ja tööstuses laiemalt näidates selgelt, et pandeemia tingimustes saavad edukalt toimida ärimudelid, kus suurem osa tööprotsessidest on automatiseeritud ning vajab vähem füüsilise kohalolekuga inimressurssi. Euroopa tööstuse aluseks on toimiv EL ühtne turg ja selle kriisikindlamaks muutmine on jätkuvalt tähtis ning see toetab ka kriisist taastumist. Mõistame vajadust tugevdada Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste tarneahelate mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist väikesest arvust kolmandatest riikidest, et vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed võimalused kõikidele ettevõtetele. Eesti jaoks on oluline väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse. 13 10. märtsi 2020.a Euroopa Komisjoni Euroopa uue tööstusstrateegiaga9 esitati kava, kuidas ELi tööstus saaks oma konkurentsivõime suurendamiseks näidata eeskuju seoses rohe- ja digipöördega, tuginedes oma traditsioonide, ettevõtete ja inimeste tugevusele. Selle saavutamiseks pakkus komisjon välja uue poliitilise lähenemisviisi, mis keskendus vajaduste paremale ühendamisele ja iga väärtusahela või tööstusökosüsteemi kõigile osalistele pakutavale toetusele10. Senise teenusteks ja toodeteks jaotamise asemel võttis komisjon lähtekohaks tööstuse väärtusahelaid katvaid teenuseid, tooteid ja innovatsiooni hõlmavad fokusseeritud tööstuse ökosüsteemid. Komisjon soovib tagada, et kaksikpöörde ja globaalsete arengute järel säiliks EL konkurentsivõime ning seetõttu peab oluliseks töötada üle erinevate poliitikatasandite. Ökosüsteemide põhine lähenemine vaatlebki erinevaid valdkondi tervikuna kogu väärtusahela lõikes. Iga-aastase ühtse turu aruandes11 tutvustas komisjon juba põhjalikumalt 14 tööstusökosüsteemi ja analüüsis nende erinevaid vajadusi ja probleeme. Komisjoni analüüs näitab, et kriisi mõju ning taastumise ja konkurentsivõime taastamise väljavaated on väga erinevad. Kuigi turism sai kõige suurema löögi ning tekstiili-, liikuvus-, kultuuri- ja loomeettevõtted seisavad silmitsi aeglasema ja ebaühtlasema taastumisega, suurenes kriisi ajal digitaalse ökosüsteemi käive. Eesti mõistab ja saab toetada Euroopa Komisjoni ökosüsteemide lähenemist. Oluline on, et strateegilist sõltuvust mõjutavate poliitikameetmete kujundamisel astuksid teadus-, arendus- ning innovatsioonipoliitika (TAI) ja tööstuspoliitika ühte sammu, nii et TAI- poliitika toetaks ka tööstuspoliitika suundi. ELi majandus, sh tarneahelate tugevus sõltub palju sellest, mida ELis kohapeal tehakse, tööstusuuenduse aluseks on kohapealne innovatsioon ning arendustegevus sealjuures kaksiküleminekuks oluliste tehnoloogiate nagu näiteks süsinikupüüdmis-, vesiniku- või taastuvenergia salvestustehnoloogiate arendamisel. Uute koostöövormide puhul tuleks EL liikmesriikide ja ettevõtete koostööhuvid ja suunad ühendada valdkondade üleselt. Muuhulgas tuleks võimalusel kasutada koostööd Euroopa horisondi raamprogrammi partnerluste ja missioonidega. 14. juulil 2021. a esitas Euroopa Komisjon „Eesmärk 55“12 paketi, mille raames on kliimaeesmärkide elluviimisel oluline silmas pidada ka Euroopa majanduse ja tööstuse konkurentsivõimet ning vältida halduskoormuse kasvu ettevõtjatele. Eesti seisukohad „Eesmärk 55“ kohta on kujundamisel, ning kavas heaks kiita 2021. aasta II pooles. Teatises tööstusstrateegia ajakohastamiseks on rõhutatud oskustesse investeerimise olulisust rohe- ja digipöörde ning õiglase taastumise toetamisel ning viidatakse Euroopa oskuste tegevuskavale ja oskuste paktile. Tugineme selle osas Eesti seisukohtadele Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil) ja Eesti seisukohtadele Euroopa oskuste tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis 30. oktoobril 2020. a). 9 COM(2020) 102 final, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-eu-industrial-strategy-march- 2020_en.pdf. „2020. aasta tööstuspoliitika pakett“ sisaldab ka spetsiaalset strateegiat väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd; COM(2020) 103 final) jaoks ja erimeetmeid, et kõrvaldada ühtse turu toimimist takistavad tõkked ja parandada ühiselt kokku lepitud eeskirjade täitmise tagamist, COM(2020) 93 final ja COM(2020) 94 final. 10 Komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 351, 2021. aasta aruandes ühtse turu kohta on kindlaks määratud järgmised 14 tööstusökosüsteemi: 1. kosmose- ja kaitsetööstus, 2. põllumajanduslik toidutööstus, 3. ehitus, 4. kultuuri- ja loomesektor, 5. digivaldkond, 6. elektroonika, 7. energiamahukad tööstusharud, 8. energia, taastuvenergia, 9. tervishoid, 10. liikuvus, transport, autotööstus, 11. lokaal- ja sotsiaalmajandus ning tsiviiljulgeolek, 12. jaemüük, 13. tekstiilitööstus, 14. turism. Lisanduda võib täiendavaid ökosüsteeme ja nende piiritlust võidakse kohandada sidusrühmadega peetavate dialoogide ja muutuvate olude alusel. 11 SWD(2021) 351, „Annual Single Market Report 2021“ 12 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_3541 14 2. Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas peame oluliseks, et konkreetsete protseduuride väljatöötamisel kasvaks Euroopa Liidu liikmesriikide võetud meetmete etteaimatavus. Peame oluliseks Euroopa Liidu teenuste turu edasiarendamist ning teenuste direktiivi täiemahulist rakendamist ning mehhanismi kokkuleppimist, mille abil kiiremini reageerida kriitilise tähtsusega toodete puuduse leevendamisele. Selgitus: Ka kriisiolukorras on oluline tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine. Arvestades, et teenused moodustavad 2/3 EL majandusest, on oluline kavandatava ühtse turu hädaolukorra instrumendiga tagada lisaks kaupadele ja elutähtsate teenustele ka ettevõtete toimimiseks kriitilise tähtsusega teenuste piiriülene liikumine ja kättesaadavus. Ühtne turg ei ole kriisiolukorras liikmesriikide majanduse vaenlane vaid stabiilsuse tagaja. Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas on oluline tagada ennustatavus. See tähendab, et konkreetsete protseduuride väljatöötamisel peaks kasvama liikmesriikide võetud meetmete ettenähtavus, mis võiks vähendada halbu üllatusi (nt ilma rohekoridorideta ootamatu piiride sulgemine kaubavedudele; sama kehtib töötajate ja teenuste liikumise puhul). Lisaks elutähtsatele teenustele on oluline tagada ka ettevõtete jaoks kriitiliste tähtsusega teenuste kättesaadavus (tööstusettevõtetel peab igal ajahetkel olema võimalus osta piiriüleselt masinapargi hooldamise teenust; hooldusteenuse kättesaamatus põhjustab lünki tootmises ning pikendab seeläbi tervikuna EL majanduse kriisist taastumist). Teenuste direktiivi täiemahuline rakendamine, sh töötav teavitamisprotseduur aitaks ära hoida põhjendamatute takistuste seadmist siseturul, nii tava- kui ka kriisiolukorras (võrreldes kriisiaegse ajaga on kasvanud ühtse turu toimimisele seatud takistuste hulk; teavitamine töötab eriti kehvasti riikides, kus on killustatud haldusstruktuur). Instrumendi abil saaks Euroopa kiiremini reageerida kriitilise tähtsusega toodete (COVID-kriisis nt testid, isikukaitsevahendid) puuduse leevendamisele, kiirendades toodete kättesaadavust (nt standardite kehtestamine ja jagamine, kiire vastavushindamine) ning tugevdades koostööd riigihangete alal. See võiks aidata kaasa tarneahelate ümbermängimisele, infovahetusele ja koordinatsioonile. Euroopa Komisjon kavatseb esitada ühtse turu hädaolukorra instrumendi ettepaneku 2022. a I kvartalis. 3. Euroopa Liidu tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamiseks väikesest arvust kolmandatest riikidest tuleb võtta sihipäraseid meetmeid. Kriitiliste tööstusharude vastupanuvõime tõstmiseks toetame-Euroopa ühishuvides olevate projektide elluviimist, tagades samas Euroopa Liidu kaubanduspoliitika avatuse, ausa konkurentsi ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu tarneahelatele. Toetame Euroopa Liidu riigiabireeglite ülevaatamist ja peame oluliseks ka Euroopa Liidu vahendite suunamist Euroopa ühishuvides olevate projektide rakendamisele kaasaaitamiseks. Selgitus: Euroopa rohelise kokkuleppe sihtide saavutamiseks on oluline ka EL strateegilistes ühishuvides olevate väärtusahelate (nn IPCEI väärtusahelad) raamides tehtav koostöö. Need on kokku lepitavad väärtusahelad, mille osas plaanitakse liikmesriikide, ettevõtete ning teadusasutuste ühiseid, piiriüleseid investeeringuid. Piiriüleste konsortsiumiteni on jõutud mikroelektroonika ja akude osas ning Puhta Vesiniku Liidu raamides käivad ettevalmistused ka vesinikutehnoloogiate osas. Euroopa ühishuvides olevatele projektidele läheneme Eestis valdkonnapõhiselt ja fokusseeritult, kooskõlas riiklike strateegiliste prioriteetidega sealjuures näiteks energia- või transpordivaldkonnas kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Peame oluliseks toetada Eesti ettevõtjaid (see tähendab näiteks ELis väärtusahelapõhiste partnerluste loomise soodustamist kui osaletakse kaudsete partneritena ja ka rahastamist kui eesmärgiks on ka rahalist tuge pakkuda. IPCEI protsessis ei saa ettevõte osaleda, kui riik ei valideeri ning esita ettevõtet sinna 15 protsessi), kes teevad Euroopa ja maailmatasemel unikaalseid arendusi, sellistes projektides osalemisel. Euroopa ühishuvides olevates projektides osalemine vajab algfaasis suuri investeeringuid, seetõttu peame oluliseks Euroopa Liidu riigiabireeglite ülevaatamist, kuna tänased riigiabi reeglid Euroopa ühishuvides olevate projektide jaoks ei ole piisavalt paindlikud. Eesti on soovinud Euroopa ühishuvides olevates projektides osalevaid ettevõtteid toetada, kuid toetusmäärad jäävad alla vajalike investeeringute suuruseid. Samuti on liiga madalad lubatavad investeeringute summad. Samuti tuleks kaaluda ka EL vahendite suunamist nendesse projektidesse, et ka väiksemad EL liikmesriigid saaksid projektides osaleda ja tagada projektide edukus. Eesti on analüüsinud EL strateegilistes ühishuvides olevates väärtusahelates osalemist valdkondade kaupa. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu otsiti suure mõju ja potentsiaaliga projekte pilvetehnoloogia, vesiniku ja mikroelektroonika valdkondades, et välja selgitada, kas ja milliseid vastavaid investeeringuid Eesti ettevõtete osalusel ette valmistatakse. Hetkel on kõige suuremat võimekust näha vesiniku valdkonnas, kus 2021. a teisel poolaastal valmistatakse ette mitmeid EL üleseid projekte ning mille ettevalmistusprotsessis osalevad sh kuni 11 Eesti projekti. Rahastuse osas töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ja rahastuse küsimused on kavas viia Vabariigi Valitsusse. Kaksikpöörde saavutamiseks ja energiamahuka tööstuse innovatsiooni toetamisel on oluline küsimus tootmissisendi kestlikuks muutmine ning üks oluline võimalus siin on suurendada taastuvenergia tootmist, salvestamist, kasutamist ja transporti. Selles protsessis on kriitiliseks sisendiks näiteks magnetid, mis eeldavad haruldasi muldmetalle ja vastavat tootmisvõimekust ning mis on Eestis ka olemas. Kuna muldmetallide ressurss ja väärtusahelad on suures osas Hiinas, ning EL on sellest sõltuv, tuleb kaaluda ning arendada võimalusi (sealjuures arutades võimalusi koostöös Euroopa Komisjoniga), kuidas muldmetallide ning magnetite tootmise kaudu ka Eesti saaks panustada rohe- ja innovatsioonipöördesse ELis. 4. Euroopa Liidu standardimisstrateegia peab keskenduma sellele, kuidas koordineeritult ja piisava kiirusega välja töötada ning kasutusse võtta rahvusvahelised standardid Euroopa Liidule olulises valdkondades, sh tööstuse üleminekul rohelisele ja digitaalsele majandusele. Toetame Euroopa Komisjoni algatust seoses äriteenuste standardimisega, mis toetab Euroopa Liidu ühtse turu paremat toimimist. Selgitus: EL-i suutlikkus mõjutada ülemaailmse tähtsusega standardite ja eeskirjade väljatöötamist on EL-i ettevõtete jaoks oluline konkurentsieelis ja teenib ka EL-i rohe- ja digipöörde eesmärke. EL peab olema aktiivselt kaasatud rahvusvaheliste standardite väljatöötamisse ja tugevdama sellealast koostööd samameelsete partneritega. Rahvusvahelised standardid võimaldavad ennetada või maandada autonoomsete ühepoolsete meetmete võtmisega kaasnevaid kaubanduspingeid. Standardite kiire väljatöötamine ja avaldamine on oluline tehnoloogia arenguga kaasas käimiseks ja uute lahenduste kiireks turule toomiseks. Euroopa standardimissüsteemis on harmoneeritud standardite menetlemisega seotud probleemid, millele juhtisid tähelepanu ka 17 liikmesriiki 27.05.2021 EL nõukogule esitatud ebapaberis. Peamiseks mureks on asjaolu, et Euroopa Komisjon soovib järjest enam otsustada või allutada enda suuremale kontrollile küsimusi, mis traditsiooniliselt on olnud lahendatavad standardimisega, kus saavad osaleda kõik turuosalised. See viib aga EL-i järjest kaugemale uue lähenemisviisi algsest ideest, mille kohaselt riik peaks looma üldise õigusliku raamistiku õigusaktidest tulenevate oluliste nõuetega, jättes detailsed tehnilised lahendused sektorite enda otsustada läbi sõltumatu standardimise. Ka turuosalised ei ole paljudes valdkondades ja sektorites selle suundumusega rahul. Probleemiks on ka viivitused seoses harmoneeritud standardite kohta viidete avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. Harmoneeritud standardid saab 16 kasutusele võtta alles peale nende avaldamist, seega on oluline, et Euroopa Komisjon suudaks seda teha oluliste viivitusteta. Teenuste sektor moodustab ligikaudu 70% EL-i sisemajanduse kogutoodangust, ent teenuste standardite osakaal standarditest on alla 2%. Komisjon toob oma teatises välja, et äriteenused nagu inseneri-, arhitektuuri-, IT- ja õigusteenused moodustavad kuni 11 % ELi sisemajanduse kogutoodangust ning on ettevõtete jaoks olulised konkurentsivõimet mõjutavad tegurid. Nende teenuste puhul on siiski takistuseks piiravad siseriiklikud eeskirjad, näiteks ranged riiki sisenemise ja seal tegutsemise nõuded13. Toetame senisest suuremal määral teenuste standardimist siseturul, sest see aitaks kaasa ühtse turu paremale toimimisele. Teenuste standardid tagavad klientide ohutuse ja teenuse kõrge kvaliteedi, ettevõtetele annavad standardid hõlpsama juurdepääsu turgudele. Euroopa Komisjon kavatseb esitada Euroopa standardimisstrateegia 2021. a II poolaastal. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Autoettevõtete Liit, Autolammutuste Liit, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Aiandusliit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Energia, Eesti Gaas, Eesti Gaasiliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Maaülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Metsaselts, Eesti Mäetööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Pandipakend, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Piimaliit, Eesti Proviisorite Koda, Eesti Puitmajaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Taimekasvatuse Liit, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Teadusagentuur, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Tuuletehnoloogia Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Õliühing, Eestimaa Looduse Fond, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Elron, Erametsaliit, Estonian Aviation Cluster MTÜ, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Fortum Eesti AS, Graanul Invest AS, Harjumaa Ühistranspordikeskus, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, PRIA, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, Ravimitootjate Liit, SA KredEx,SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Skeleton Technologies, Starfeld OÜ, Taastuvenergia Klubi, Tallinna Energiaagentuur, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, 13 SWD(2021) 351, „Annual Single Market Report 2021“ ja COM(2020) 93 17 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tartu Ülikool, Teaduste Akadeemia, Terviseamet, Viru Keemia Grupp, World Energy Council Eesti, Eesti Rooma Klubi, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Läänemaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Omavalitsuste Liit, SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Koolijuhtide Ühendus, Eesti Täiskasvanud Koolitajate Assotsiatsioon Andras, Tartu Observatoorium, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI), Cybernetica AS, Tervisearengu Instituut, Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Meretööstuse Liit, AS Metrosert, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Guardtime AS, Robotex, PRAXIS, Tartu Ülikooli Grandikeskus, Erametsakeskus SA, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Vesiviljelejate Liit, Kalanduse Teabekeskus, Kalurite Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Maaelu Edendamise Sihtasutus, MTÜ Eesti Noortalunikud, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Maaturism, Tartu Biotehnoloogia Park, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Eesti Linnukasvatajate Selts, Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Cleveron AS, Sunly OÜ, Utilitas, Rootloop OÜ, Rohetiiger. Arvamuse andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 18 Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 5. mail 2021. a. esitatud Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta, mis sisaldab järgmiseid algatusi:  Teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“. Teatisele on lisatud kolm komisjoni talituste töödokumenti:  Esimene ühtse turu aastaaruanne, milles kirjeldatakse Euroopa majanduse olukorda lähtuvalt 14 tööstuse ökosüsteemist, analüüsitakse 2020. aasta tööstuspaketi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ning tutvustatakse edasiste edusammude seirel kasutatavaid põhilisi tulemusnäitajaid;  ELi strateegiliste sõltuvuste ja võimekuste analüüs koos mitme strateegilise valdkonna põhjaliku ülevaatega;  ELi konkurentsivõimelise ja puhta terasesektori analüüs, mis sisaldab ülevaadet EL poliitikatest ja meetmetest terasesektori toetamiseks kaksiküleminekul. Komisjon avaldas 2020. a märtsis EL tööstusstrateegia, mille eesmärkideks on toetada kaksiküleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele, suurendada ELi tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdada avatud strateegilist autonoomiat. 5.05.2021. a esitas komisjon uuendatud tööstusstrateegia, et ajakohastada tegevusi vastavalt COVID19 pandeemia õppetundidele ja turul ilmnenud vajadustele. Kriis mõjutas majandust erinevalt ja juhtis tähelepanu järgmistele olulistele probleemidele: • suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine • üleilmsete tarneahelahäirete mõju esmatarbekaupade kättesaadavusele • nõudlushäired Nende probleemide lahendamiseks pakub komisjon ajakohastatud tööstusstrateegias välja meetmed kriisi õppetundide arvesse võtmiseks ja investeeringute jätkumiseks. Uuendatud strateegia keskmes on EL ühtse turu vastupidavuse tugevdamine, avatud strateegilise autonoomia tugevdamine ja kaksikülemineku kiirendamine. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Toetame Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta EL tööstus konkurentsivõimelisemaks rohe- ja digipöörde kaudu, kasutades ära innovatsiooni, andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Ajakohastatud tööstusstrateegia osas peame kõige tähtsamaks EL ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist ning EL strateegiliste sõltuvuste vähendamist Euroopa Komisjoni ökosüsteemide põhise lähenemise ja EL liikmesriikide ja ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames. 2. Ühtse turu hädaolukorra instrumendi osas peame oluliseks, et konkreetsete protseduuride väljatöötamisel kasvaks EL liikmesriikide võetud meetmete etteaimatavus. Peame oluliseks EL teenuste turu edasiarendamist ning teenuste direktiivi täiemahulist rakendamist ning mehhanismi kokkuleppimist, mille abil kiiremini reageerida kriitilise tähtsusega toodete puuduse leevendamisele. 3. EL tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamiseks väikesest arvust kolmandatest riikidest tuleb võtta sihipäraseid meetmeid. Kriitiliste tööstusharude vastupanuvõime tõstmiseks toetame-Euroopa ühishuvides olevate projektide elluviimist, tagades samas EL kaubanduspoliitika avatuse, ausa konkurentsi ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu tarneahelatele. Toetame EL riigiabireeglite ülevaatamist ja peame oluliseks ka EL vahendite suunamist Euroopa ühishuvides olevate projektide rakendamisele kaasaaitamiseks. 4. EL standardimisstrateegia peab keskenduma sellele, kuidas koordineeritult ja piisava kiirusega välja töötada ning kasutusse võtta rahvusvahelised standardid ELile olulises valdkondades, sh tööstuse üleminekul rohelisele ja digitaalsele majandusele. Toetame Euroopa Komisjoni algatust seoses äriteenuste standardimisega, mis toetab EL ühtse turu paremat toimimist. Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid, riigiametid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Haridus- ja Vaatasime materjali läbi ja üldjoontes meie valdkondade vaatest möödunud aasta seisukohtadega Arvestatud seisukohas 1.1 Teadusministeerium võrreldes midagi väga uut lisada ei ole. ja selle selgitavas osas. Oluline on, et strateegilist sõltuvust mõjutavate poliitikameetmete kujundamisel astuksid TAI-poliitika ja tööstuspoliitika ühte sammu, nii et teadus- ja innovatsioonipoliitika toetaks ka tööstuspoliitika suundi. ELi majandus sõltub palju sellest, mida ELis kohapeal tehakse ning igasuguse tööstusuuenduse aluseks on kohapealne innovatsioon ja teadus. Uute koostöövormide puhul tuleks vaadata, mis toimub teistes valdkondades ELis, ning liikmesriikiide ja ettevõtete koostööponnistused valdkonniti ühendada. Näiteks tuleks, kus võimalik, kasutada koostööd raamprogrammi partnerluste ja missioonidega. Haridus- ja Märkustena tõi meie ekspert teatise tekstis välja veel: Teadmiseks võetud. Teadusministeerium - ERA Industrial technology roadmaps – need on veel koostamisel. Euroopa partnerlused on aga juba kokku lepitud ning 2021/2022 alustab neist suurem osa. - Euroopa majanduse konkurentsivõime ja R&D investeeringute monitoorimisest – seda on ehk võimalik ühendada Euroopa teadusruumi arengut seirava tulevase ERA scoreboardi tehtava seirega. ERA scoreboard peaks valmima järgmise aasta alguseks. Keskkonnaministeerium Uuendatud strateegias tõstatatud teemadega seotud seisukohad on kaetud eelmise kevade Arvestatud üldiselt. tööstusstrateegia, ringmajanduse ja roheleppe seisukohtadega. Uuendatud strateegias Küll aga anname hea meelega sisendit ja tagasisidet teie ettevalmistatud materjalile. tõstatatud teemadega seotud seisukohad on tõepoolest suures osas leidnud kajastamist juba varasemate 2020. aastal heaks kiidetud Eesti seisukohtadega tööstusstrateegia, ringmajanduse ja rohelise kokkuleppe osas. Sotsiaalministeerium Ravimite valdkonnas saame tugineda Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta eelmise aasta juunis Arvestatud. Tugineme kinnitatud Eesti seisukohtadele. Toetame Euroopa Komisjoni tegevusi ravimite ja nende toimeainete Eesti seisukohtadel strateegiliste tarneahelate haavatavuste ja sõltuvuste kaardistamisel ning meetmete kavandamisel, et Euroopa tugevdada ravimite tarneahelate toimepidevust ja tagada varustuskindlus. tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil). Sotsiaalministeerium Lisaks on rõhutatud teatises oskustesse investeerimise olulisust rohe- ja digipöörde ning õiglase Arvestatud seisukoha 1.1 taastumise toetamisel ning viidatakse Euroopa oskuste tegevuskavale ja oskuste paktile. Jääme ka selgituses. Tugineme Eesti siinkohal varasemalt nii Euroopa tööstusstrateegia paketi kui oskuste tegevuskava kohta kinnitatud seisukohtadel Euroopa seisukohtade juurde ning täiendavaid kommentaare ei ole. tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil) ning Eesti seisukohad Euroopa oskuste tegevuskava kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2020. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjonis 30. oktoobril 2020. a). Sotsiaalministeerium Ühena tähtsaimatest meetmetest toob komisjon teatises välja töötajate lähetamise deklaratsiooni Arvestatud ning lisatud ühise elektroonilise vormi välja töötamise koostöös liikmesriikidega (2022 a I kv ), mille võiks algselt tausta osasse. kasutusele võtta vabatahtlikkuse alusel. Toetame komisjoni eesmärki lihtsustada töötajate lähetamist, vähendades tööandjate halduskoormust. Välisministeerium Märtsis 2020. a komisjoni poolt tutvustatud Euroopa uus tööstusstrateegia on väga oluline selleks, et Teadmiseks võetud. Euroopa majandus ja ettevõtted jätkaksid rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelistena, vastaksid Arvestatud osaliselt uue aja suurtele keskkonna ja tehnoloogilistele väljakutsetele ning looks uusi töökohti ja tõstaks seisukohtade selgituses. inimeste heaolu. Uus tööstusstrateegia tuli välja vahetult enne ülemaailmse koroonapandeemia algust ja pandi koheselt proovile muutunud majanduskeskkonnas. Tänased sõnumid majandusest ja tagasiside ettevõtetelt kinnitavad, et majandus on asunud kiirelt taastuma ja ettevõtete tegevus muutunud kasumlikuks. Taastumine ei ole ühtlane ja sõltub väga palju sektorist aga ka sellest, kuidas ettevõtted on osanud ära kasutada eksisteerivat väliskaubanduslikku infrastruktuuri, kindlustanud tarneahelad, suutnud kaasas käia kasvavate keskkonnanõudmiste ja tehnoloogiliste väljakutsetega. Uues tööstusstrateegias on õigesti just nendele teemadele tähelepanu juhitud. Seepärast hindame ja toetame pakutud kaubanduspoliitilisi seisukohti ja peame oluliseks tehnoloogiliste lahenduste kasutamist ja arendamist (digitehnoloogiad, e-kaubandus jne), turgude hoidmist avatuna, avatud strateegilise sõltumatuse saavutamist läbi tarneahelate kindlustamise ja koostöö arendamist usaldusväärsete partneritega. Nõustume, et Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks on tähtis, et ettevõtetele oleksid globaalselt tagatud võrdsed konkurentsitingimused ja EL kaubanduslepingud võimaldaksid Euroopa ettevõtetel edukalt tegutseda teiste oluliste partneritega.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel