Riigikantselei
[email protected] Meie 22.09.2021 nr 2-2/19-0381/5565
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Vabariigi Valitsusele esitamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab käesolevaga Vabariigi Valitsuse istungile
elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja
seletuskirja ning seletuskirja lisad.
Eelnõu on seotud Riigikogu menetlusest tagasi võetud Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise
side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301SE), mille
jõustumistähtajad aegusid, kuna Riigikogu ei jõudnud seda vastu võtta kevadistungijärgul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
1) eelnõu lühikokkuvõte
2) eelnõu
3) eelnõu seletuskiri ja seletuskirja lisad
Liisi Moks
639 7665
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
22.09.2021
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu
osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus,
mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus;ˮ;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 82–84 järgmises sõnastuses:
ˮ82) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või
mittemobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti
füüsilise asukoha kohta;
83) hädaabiühendus on ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse
vahel, mille eesmärk on saada hädaabi;
84) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega
võimaldatakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu internetiga ühendatud lõpp-punktidele
sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest;ˮ;
3) paragrahvi 2 punktides 91, 472 ja 621, § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja § 134
lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna ˮinfrastruktuurˮ sõnaga ˮtaristuˮ vastavas käändes;
4) paragrahvi 2 punkt 91 loetakse punktiks 92 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 91 järgmises
sõnastuses:
ˮ91) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis ei hõlma
teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult
seotud vähem olulise lisavõimalusena, kuid võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu
kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side
algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja;ˮ;
5) paragrahvi 2 punktis 17 asendatakse sõna ˮelektrooniliseˮ sõnaga ˮisikutevaheliseˮ;
6) paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 301 järgmises sõnastuses:
ˮ301) masinatevahelise side teenus (Machine to Machine Communications) on üldkasutatava
elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja
masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;ˮ;
8) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 341 ja 342 järgmises sõnastuses:
ˮ341) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab
ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
342) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda
ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;ˮ;
9) paragrahvi 2 punkt 391 loetakse punktiks 392 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 391
1
järgmises sõnastuses:
ˮ391) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega
sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;ˮ;
10) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 431 järgmises sõnastuses:
ˮ431) raadiosageduste ühiskasutus on kokkulepitud korras kahe või enama isiku juurdepääs
sama raadiosagedusala kasutamisele;ˮ;
11) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 521 järgmises sõnastuses:
ˮ521) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab
reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva
kasutaja vahel;ˮ;
12) paragrahvi 2 punkti 60 täiendatakse pärast sõna ˮandmeidˮ sõnadega ˮ; terminalseade on
ka ruuter ja modemˮ;
13) paragrahvi 2 punkti 61 täiendatakse pärast sõnu ˮvahendite kogumˮ sõnadega ˮvõi
autentimissüsteemˮ;
14) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 järgmises sõnastuses:
ˮ661) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis
koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini
täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid
on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga;
662) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on
raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse
üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;ˮ;
15) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamiseks peab
esitama majandustegevusteate.ˮ;
16) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ˮpiirkondˮ sõnadega ˮning sideteenuse
osutaja veebilehe aadress selle olemasolu korralˮ;
17) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
ˮ(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate
Asutuste Ametile (Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC)
(edaspidi Euroopa Sideamet).ˮ;
18) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ3. peatükk
RAADIOSAGEDUSTE HALDAMINE JA KASUTAMINEˮ;
19) paragrahvi 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna ˮlepinguteˮ sõnadega ˮ, Euroopa
Liidu õiguseˮ;
20) paragrahvi 8 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna ˮarvestatakseˮ sõnadega ˮEesti jaˮ;
21) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste
lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eestis. Raadiosagedusplaaniga
määratakse kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sealhulgas päästetöö,
2
ohutuse ning riigikaitse eesmärgil kasutatavad raadiosagedused, tagades raadiosageduste
efektiivse ja otstarbeka kasutamise korralduse.
(2) Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate
kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad
raadiosagedusalad, sagedusloaga ja sagedusloata raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad,
mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse võib anda
üle käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.
(3) Raadiosagedusplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse elektroonilise side teenuse ja tehnoloogilise
neutraalsuse printsiibist, mille järgimisest võib kõrvale kalduda vaid teenuse kvaliteedi,
raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse või raadiosageduste efektiivse kasutamise eesmärgil.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja
õigusi, jõustuvad neid õigusi piiravad sätted pärast kahe aasta möödumist määruse avaldamise
päevast, kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosagedusplaani oma veebilehel.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt kord aastas raadiosagedusplaani
läbi ning esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku selle muutmiseks, kui:
1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng;
2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest või
3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks.ˮ;
22) seadust täiendatakse §-dega 91–93 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 91. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avalik konkurss
(1) Kui raadiosagedusplaani järgi antakse raadiosagedusala kasutamise õigus avaliku konkursi
korras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister:
1) konkursi läbiviimise aja ja menetluse;
2) konkursile esitatavate sageduslubade arvu ja sagedusvahemike jaotuse, arvestades käesoleva
seaduse § 11 lõikes 11 nimetatud eesmärke;
3) konkursile esitatava raadiosagedusala kasutamise täiendavad tingimused.
(2) Avaliku konkursi korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kvalifitseeri avalikule konkursile sideettevõtjat:
1) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
2) kelle kohta esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja ise või tema juhtimis- või
järelevalveorgani liige võib ohustada riigi julgeolekut.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis
kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks nõuded sideettevõtja majanduslikule ja
finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsepädevusele.
(5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis
kehtestada raadiosagedusala kasutamise täiendava tingimusena:
1) sidevõrgu tehnilised tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama;
2) katvuse ja investeerimise kohustuse;
3) sidevõrgu valmimise ja kasutuselevõtu aja;
4) sidevõrgu ühiskasutuse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis
kehtestada avalikule konkursile esitatud sagedusloa:
1) ühekordse loatasu kuni 3 000 000 eurot;
2) konkursil osalemise eest tagatisraha.
(7) Ühekordne loatasu määratakse fikseeritud tasuna või enampakkumise korral alghinnana.
Ühekordse loatasu suuruse määramisel arvestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 4 punktides 1
ja 2 sätestatud tingimusi.
3
(8) Tagatisraha peab olema kõigile avalikust konkursist osavõtjatele võrdne ega tohi olla
suurem kui raadiosagedusala kasutamise õiguse eest võetav ühekordne loatasu. Pärast konkursi
võitja selgumist tagatisraha tagastatakse.
§ 92. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tingimuste
kooskõlastamine Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga
(1) Enne käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud õigusakti kehtestamist teavitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio
Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust.
(2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ning
Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga.
§ 93. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 ja § 91 lõikes 1 nimetatud õigusaktide andmisel arvestab
valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ
Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108,
24.04.2002, lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste
rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja
anda hiljemalt 30 kuud pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme võtmist.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib jätta käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruse
vastuvõtmisel arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja, kui see on vajalik:
1) riigi julgeoleku tagamiseks;
2) vääramatu jõu tõttu;
3) raadiosageduste kasutamise koordineerimiseks kolmandate riikidega.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruses
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib vajadus:
1) koordineerida raadiosageduste kasutamist teise Euroopa Liidu liikmesriigiga;
2) ümber planeerida olemasolev sageduskasutus.
(4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3
nimetatud juhtudel tähtaja edasilükkamisest ning selle põhjusest Euroopa Komisjoni ja teiste
Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid.ˮ;
23) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 11 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad ˮjärgmistel eesmärkidelˮ
sõnadega ˮ, kui see on vajalikˮ;
26) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33 järgmises sõnastuses:
ˮ31) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks;
32) raadiosageduste ühiskasutuse võimaldamiseks;
33) riigi julgeoleku tagamiseks;ˮ;
27) paragrahvi 11 lõige 41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seab sagedusloa tingimuseks kohustuse
kasutada sidevõrgus üksnes sellist riist- ja tarkvara, mille suhtes on käesoleva seaduse § 873 või
selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teavitamiskohustus täidetud või mille kohta on
antud kasutusluba.“;
28) paragrahvi 11 lõiget 6 täiendatakse enne sõna ˮrahvusvaheliseltˮ sõnadega ˮvee- või
õhusõiduki omanikuleˮ;
29) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
ˮSagedusloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse.
Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:ˮ;
30) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa ˮ§ 9 lõikes 4ˮ tekstiosaga ˮ§ 91 lõikes 1ˮ;
31) paragrahvi 13 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa ˮkirjalikult või taotleja nõusolekul
elektrooniliseltˮ;
32) paragrahvi 13 lõigetes 9 ja 10, § 15 lõikes 4 ja § 16 lõikes 3 asendatakse sõnad
ˮmajandustegevuse registrisˮ sõnadega ˮTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemisˮ;
33) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
ˮ21) taotleja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liikme tegevus võib ohustada riigi
julgeolekut;ˮ;
34) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ˮlepingustˮ sõnadega ˮvõi Euroopa
Liidu õigusestˮ;
35) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(3) Kui sagedusloa omanik esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ise
elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa
tingimuste muutmiseks, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tingimuste
muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja
jooksul, juhindudes § 14 sätetest. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse
taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.ˮ;
36) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Sagedusloa kehtivuse pikendamiseks kehtivatel tingimustel esitab sagedusloa omanik
hiljemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa kehtivuse pikendamiseks. Kui taotluse
esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile. Sagedusloa kehtivuse pikendamise eest on taotleja kohustatud tasuma
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda sagedusloa pikendamisest, kui
esineb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 1, 2, 21, 4, 5, 8 või 10 sätestatud sagedusloa
andmisest keeldumise alus.ˮ;
37) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
ˮ(21) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine käesoleva paragrahvi tähenduses on
igasugune sagedusloa üleminek ühelt isikult teisele, sealjuures ettevõtjate ühinemise korral.ˮ;
38) paragrahvi 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad ˮenne loa andmist esinesidˮ sõnaga
ˮesinevadˮ;
39) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse,
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal muuta sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud
raadiosageduste kasutamise õiguse, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda isikule ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud
5
menetluskorda järgimata sagedusloa või muuta sagedusloa tingimusi ilma §-s 15 sätestatud
menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sagedusloa andmise, sagedusloa tingimuste
muutmise või peatamise ajavahemiku eest ei võeta riigilõivu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 12
ja 13, § 14 lõike 1 punktides 4–10 ning §-des 15, 18, 19 ja 152 sätestatut.ˮ;
40) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 281. Numbri broneerimise andmekogu
(1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud
numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.
(2) Numbri broneerimise andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
(3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
(4) Numbri broneerimise andmekogusse kantakse andmed:
1) broneeritud numbrite kohta;
2) numbri liikuvuse toimingute kohta.
(5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus käesolevas
seaduses sätestatud juhtudel.
(6) Numbri broneerimise andmekogusse kantavad andmed on juurdepääsupiiranguga, välja
arvatud teave numbri kuuluvuse kohta.ˮ;
41) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
ˮ(12) Numbriloa omanik peab tagama tasuta ühenduse loomise numbriga 116 000.
(13) Numbriloa omanik peab tagama erivajadusega inimesele spetsiaalse numbripõhise
isikutevahelise side teenuse vahendusel ühenduse numbriga 116 000.ˮ;
42) paragrahvi 32 lõikes 5 asendatakse sõna ˮkõneˮ sõnaga ˮühenduseˮ;
43) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮNumbriloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse
esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:ˮ;
44) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna ˮkasutusotstarveˮ sõnadega
ˮja -piirkond riikide kaupaˮ;
45) paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa andmise otsuse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul numbriloa andmisest
arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.ˮ;
46) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Numbriloa omanik võib taotleda numbriloal märgitud numbrite arvu suurendamist,
esitades selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu numbriloa muutmise taotluse, lisades käesoleva
seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud andmed. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik,
esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa
muutmisel on taotleja kohustatud tasuma täiendavate numbrite eest riigilõivu proportsionaalselt
numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud täiskuude eest.
6
(2) Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa pikendamise taotlus esitatakse
elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vähemalt 20 päeva
enne numbriloa kehtivuse lõppemist. Kui taotluse esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Infosüsteemi kaudu ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile. Numbriloa pikendamise eest on taotleja kohustatud enne numbriloa
pikendamise taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.ˮ;
47) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
ˮ61) numeratsioon on ammendumas;ˮ;
48) paragrahvi 36 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
ˮ(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 61 ei kohaldata sideettevõtjale.ˮ;
49) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa ˮ§-le 44ˮ tekstiosaga ˮ§-dele 44–442ˮ;
50) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa ˮ§-le 63ˮ tekstiosaga ˮ§-dele 63–632ˮ;
51) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu
konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala, võttes
arvesse taristupõhist konkurentsi nendes piirkondades. Turgude piiritlemisel lähtub Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet ka käesoleva seaduse §-s 1002 sätestatud sideteenuse andmekogu
andmetest ning Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest.ˮ;
52) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
ˮ(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi
järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu
piiritlemiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab turu piiritlemisel arvesse
Euroopa Sideameti suuniseid.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi
järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa
Sideametile, kes analüüsib riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste nõudlust lõppkasutajale
ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud soovituses nimetatud turul.ˮ;
53) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 11
kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs),
et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaid ja on vaja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada § 41 lõike 2
punktis 1 viidatud kohustusi.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu
konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti suunistega.
(3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse
korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.
(4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse
alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise
Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni soovitusi.
(6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel
riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise
7
Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused
riikides on piisavalt sarnased.ˮ;
54) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 441. Turgude piiritlemise ja turuanalüüsi tulemus
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi
kohta aruande.
(2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse
kavandi, mis sisaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet;
2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.
(3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse
kavandi vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 1.
§ 442. Turuanalüüsi teostamise aeg
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte
harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust põhjendanud
ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi möödumist ja
Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest selle kohta vastuväiteid esitanud.
(2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu
puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu
puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem
teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse
vastuvõtmisest.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses
määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpule käesoleva
paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata käesoleva seaduse § 441 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 2.
(4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet asjaomasel turul teostada käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud
turuanalüüsi.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul, teostama turuanalüüsi,
kui ilmnevad või kui turuosaline toob välja asjaolud, mis oluliselt mõjutavad
konkurentsiolukorda vastaval sideteenuse turul.ˮ;
55) paragrahvi 45 lõikes 1, § 49 lõikes 6 ja § 144 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa
ˮ§-s 44ˮ tekstiosaga ˮ§-des 44 ja 441ˮ;
56) paragrahvi 46 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa ˮ§ 44 lõikes 6ˮ tekstiosaga ˮ§ 441 lõikes 1ˮ;
57) paragrahvi 47 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse tekstiosa ˮ§ 44 lõikes 7ˮ tekstiosaga ˮ§ 441 lõikes 2ˮ;
58) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 441 lõikes 2 või § 46 lõikes 1
nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks
peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause
otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul selle kättesaamisest.ˮ;
8
59) paragrahvi 48 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna ˮeelõuˮ sõnaga ˮeelnõuˮ;
60) paragrahvi 48 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna ˮkasutajateltˮ sõnaga ˮklientideltˮ;
61) paragrahvi 481 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮEuroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi.ˮ;
62) paragrahvi 481 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
ˮ(61) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab
käesoleva seaduse § 561 lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu
jooksul alates Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemisest. Otsuse eelnõu muutmise korral
lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48
lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.ˮ;
63) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
ˮ(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende
täitmiseks mõistliku tähtaja.ˮ;
64) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude,
tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas
nende tingimuste kohta, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja
kasutamisele eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või
samaväärse kvaliteediga sidevõrgult uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või
samaväärse kvaliteediga sidevõrgule;ˮ;
65) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu ˮkes pakub teenuseidˮ sõnadega
ˮ, sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid,ˮ;
66) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna ˮtransferthinnadˮ sõnadega
ˮ, kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodikaˮ;
67) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ˮkonkreetseteleˮ sõnaga ˮehitistele,ˮ;
68) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad ˮmuu hulgasˮ sõnaga
ˮlisaksˮ;
69) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
ˮ11) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu
elementidele ja teenustele;
12) teisele sideettevõtjale kohustusliku juurdepääsu võimaldamist ehitistele, olenemata sellest,
kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel
et kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide
saavutamiseks;ˮ;
70) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;
71) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
9
ˮ(11) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu on vajalik ja proportsionaalne
käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega, analüüsib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisab tuvastatud probleemi
lahendamiseks muul viisil juurdepääsust hulgimüügiteenustele kas samal või seonduval
hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi, käesoleva seaduse
6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu muudele
hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.ˮ;
72) paragrahvi 51 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮKäesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:ˮ;
73) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
ˮ11) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist;
12) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise
projekteerida ja hallata;ˮ;
74) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu ˮriiklikke investeeringuidˮ
sõnadega ˮ, sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse,ˮ;
75) paragrahvi 51 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu ˮpõhinevale konkurentsileˮ
sõnadega ˮja seda toetavatele uutele ärimudeliteleˮ;
76) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
ˮ(21) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktis 5 nimetatud kohustuse kehtestamine on proportsionaalne vahend konkurentsi
soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.ˮ;
77) paragrahvi 52 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮSamuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse
§ 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna
kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ning suurendama
lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega
võrkude kasutuselevõtuga.ˮ;
78) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
ˮ(21) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktis 7 sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang
ning kõik käesoleva seaduse §-de 50 ja 51 kohaselt kehtestatavad kohustused, eelkõige § 50
lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test, tagavad tõhusa ja
mittediskrimineeriva juurdepääsu.
(22) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab
ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile
sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise
ning piisavad stiimulid.ˮ;
79) paragrahvi 52 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab üks kord aastas oma veebilehel kinnituse
märkimisväärse turujõuga ettevõtja kuluarvestussüsteemi nõuete järgimise kohta.ˮ;
10
80) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga
ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas
käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu või
sidumise teenuse näidispakkumise.ˮ;
81) paragrahvi 53 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
82) paragrahvi 53 lõikes 5 asendatakse tekstiosa ˮlõigetes 1 ja 2ˮ tekstiosaga ˮlõikes 1ˮ;
83) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
ˮ(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisu kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;
84) paragrahvi 54 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮ§ 44ˮ tekstiosaga ˮ§-de 44 ja 441ˮ;
85) paragrahvi 54 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa ˮlõikes 2ˮ tekstiosaga ˮlõigetes 2 ja 21ˮ;
86) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
ˮ(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks
kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse
hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu need on võrreldavatel turgudel.ˮ;
87) paragrahvi 54 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse
märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste täitmise kohta.ˮ;
88) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
ˮ(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21
nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma
et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.ˮ;
89) paragrahvi 55 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮkäeoleva seaduse §-de 43–44ˮ tekstiosaga
ˮkäesoleva seaduse §-de 43–442ˮ;
90) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna
ˮinfrastruktuuripõhineˮ sõnaga ˮtaristupõhineˮ vastavas käändes;
91) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse sõnad ˮeelnevalt ja õigeaegseltˮ sõnadega ˮvähemalt
kolm kuud etteˮ;
92) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
ˮ(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja võib pakkuda kohustusi seoses
juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi
rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv
juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui
viis aastat, ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamisel ja
kestuse määramisel, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma
ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.ˮ;
93) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ˮtehinguˮ tekstiosaga ˮning vajaduse korral
käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud kohustuseˮ;
11
94) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
ˮ(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
analüüsi teostamisel arvesse kõiki märkimisväärse turujõuga ettevõtja lõike 21 alusel pakutud
kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega käesoleva
seaduse §-s 47 sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral § 563. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kohustused
kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva
seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib nende sideettevõtja pakutud kohustuste
rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 kohaselt kohustuslikuks,
ning vajaduse korral kaalub nende pikendamist.ˮ;
95) seadust täiendatakse §-dega 561–564 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 561. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrku
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 562 teha
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku, et võtab kohustuse pakkuda teisele
sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerida uude, väga suure läbilaskevõimega sidevõrku, mille
avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud
kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist
kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi
õigused teisele sideettevõtjale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumidest:
1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele, paindlikkust seoses iga kaasinvestori
osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus
suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on
kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud;
2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepaneku õigeaegselt, ja kui sideettevõtja ei
vasta käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne
uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
3) sideettevõtjale, kes ei osale kaasinvesteerimises, tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus,
tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue, väga suure läbilaskevõimega
sidevõrgu kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arengut seonduvatel
jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks;
4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile sideettevõtjatele
kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu tööea jooksul;
5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele
mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed
kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega
arvestades võrgu kasutusele võtmine on kavandatud, ja kiitma heaks strateegilise kava, mille
alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud;
6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel;
7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja
täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimislepingu
õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, siis kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade
põhitingimused;
12
8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord, samuti
kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning igale
potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi, kõiki
sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ja diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe-eesmärkidest;
9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimislepinguga liitumisel õiglased, mõistlikud
ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks nõutava rahalise
tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui ka kasutuselevõtu
etapis antakse, ning kaasinvesteerimislepinguga liitumise ja selle võimaliku lõpetamise
tingimustega;
10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori antava
panuse suuruse ja ajastusega;
11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et
varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem;
12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud
kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul;
13) kaasinvesteerimisleping võimaldab kaasinvestorite omandatud õiguste loovutamist teistele
kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga liituda,
tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja poolt
kaasinvesteerimislepingu raames algselt võetud kohustusi;
14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõiki
tulevasi vajadusi, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga suure
läbilaskevõimega võrkude kasutusele võtmisele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele lisaks võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriume, mis on vajalikud, et tagada
potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid
kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 562 lõigetes 4–6
nimetatud analüüsi käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kaasinvesteerimise ettepanek vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab ta
käesoleva seaduse § 562 lõigete 7 ja 8 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastava
kohustuse ega kehtesta uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu osadega, mille suhtes
kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi, käesoleva seaduse § 41 lõike 2
punktis 1 nimetatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimislepingu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse
§-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute, väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades
ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
kohustuse täitmist ning võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas kinnitust
kohustuse täitmise kohta.
§ 562. Kohustuste võtmise menetlus
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
ettepaneku kehtestada oma sidevõrgule kohustuse seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimise
tingimusega või mõlema tingimusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuseks võib muu hulgas olla:
1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu sooviva sideettevõtja
vahel;
2) kaasinvesteeringute kaasamine väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse
§ 561 alusel;
13
3) teistele sideettevõtjatele juurdepääsu tagamine käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt
integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama ka kohustuse täitmise
ajakava, ulatust ja kestust.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi kohustuste analüüsi ning avaliku
konsultatsiooni huvitatud isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse
hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei ole seotud lõikes 2 nimetatud tegevusega.
Kohustuse kehtivus võib ületada käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi
teostamiseks sätestatud tähtaega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist:
1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi;
2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks;
3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;
4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist
kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamise otsust ning teha sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 pakutud
kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima
vähemalt seitse aastat.
(7) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse
nende mõju turusuundumustele ning käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste
edasist asjakohasust.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt
siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajaduse korral kaalub nende kehtivuse pikendamist.
§ 563. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
(1) Määrates märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, hindab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele:
1) kõik ettevõtja äriüksused ja äriühingud, mis on sama omaniku kontrolli all, ja kõik ettevõtja
üle kontrolli teostada võivad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse hulgiturul ning
mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul;
2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või seda kujutavast lepingust tulenevalt kohustatud
olema seotud ühe eraldiseisva, tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb
lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1
punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise
kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja käitumise prognoosivat hindamist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimusi ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tingimuste muutustest.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
kohustused üle, kui ta jõuab, tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavate
tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid
kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50
lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1 ja 4 ning § 54 lõigetes 4 ja 5
sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi.
§ 564. Pärandtaristult üleminek
14
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest
või asendada see uue taristuga.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamine
või asendamine hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast üleminekust
etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsutooteid ajakohastatud võrgutaristule, mis on
vähemalt võrreldava kvaliteediga pärandtaristus kasutuses olnud juurdepääsutootega ja
võimaldab jõuda samade lõppkasutajateni, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja
lõppkasutajate õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest
kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui
märkimisväärse turujõuga ettevõtja on:
1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes
vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni
jõudmiseks;
2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.
(4) Kui pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustused tunnistatakse kehtetuks, peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47–481 sätestatud
konsulteerimisnõudeid.ˮ;
96) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮSideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes
tingimustes, arvestades käesoleva seaduse §-des 63–632 sätestatuga ja §-de 50–53 alusel
sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega. Käesolevas paragrahvis nimetatud leping
sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.ˮ;
97) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ§ 63. Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks
vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse
koostalitlusvõime tagamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi
numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja
kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus
koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vahel läbivühendatavus.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles
täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Kohustused võivad hõlmata teenuseosutaja kohustust
avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku
omavalitsuse üksuse või muu teenuseosutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide
kasutamise või rakendamise lubamist.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale
sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja
elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik, et
tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele.
(5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid
avaliku või eraomandi peale, kohale või alla, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud
15
võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste,
hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini,
ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1
ja 2 sätestatust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed
juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning
avaliku julgeoleku tõttu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et võrguteenust
pakkuv sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud
kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenust pakkuvale
sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja
on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
(8) Enne käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 631 ja 632 sätestatud kohustuse
määramist konsulteeritakse §-des 47–481 sätestatud korras.
(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis
ning käesoleva seaduse §-des 631 ja 632 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või
elektrooniliselt ning avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise
päevast arvates.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema
taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud
vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile
juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.
(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4,
käesoleva seaduse § 631 lõigete 1 ja 2 ning § 632 lõigete 1, 3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused
üle pärast viie aasta möödumist nende kehtestamisest arvates ning otsustab nimetatud
kohustuste muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse.ˮ;
98) seadust täiendatakse §-dega 631 ja 632 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 631. Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotluse
korral kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada
juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja
teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või
jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või
füüsiliselt raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude
jaotamist. Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsukohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule.
(2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei
ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse
ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta
määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu
lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud
kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa
Sideameti suuniseid.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustuse laiendamise õigust, kui:
1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 563 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb teisele
sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja samasuguse alternatiivse vahendi juurdepääsuks
lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel,
mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel.
16
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2
sätestatud erandit kohaldada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel,
mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2
sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on osaliselt või täielikult rahastatud
riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
(6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.
§ 632. Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi
seoses raadiosidevõrgu passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu
lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja
ühelegi sideettevõtjale ei ole õiglastel ja mõistlikel tingimustel pakutud juurdepääsu lõppkasutajale.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui
sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või -võrgu
turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, mistõttu on lõppkasutajate
juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse jagada
aktiivset taristut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse:
1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja
konkreetsetes piirkondades;
2) võimalust suurendada lõppkasutajale sideteenuse valikut ja kvaliteeti;
3) raadiosageduste efektiivset kasutamist;
4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi;
5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda;
6) tehnoloogilist innovatsiooni;
7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse
või juurdepääsu kohustustest kasu saavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust
vastava piirkonna taristu omanikuga kõnealuses piirkonnas.ˮ;
99) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮ§-ga 63ˮ tekstiosaga ˮ§-dega 63–632ˮ;
100) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ˮteatabˮ sõnadega ˮteisele lepingupooleleˮ;
101) paragrahvi 66 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ˮtööˮ tekstiosaga ˮ, välja arvatud juhul, kui
piirang on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 aluselˮ;
102) paragrahvi 66 lõikes 4 asendatakse sõna ˮisikuidˮ sõnaga ˮlepingupooltˮ;
103) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
ˮ(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–442 alusel
läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset
turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva
paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või nendest vabastada, kui see ei kahjusta:
1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele ja
2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu
süsteemiga.ˮ;
17
104) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ˮriigisisestele hädaabi lühinumbritele ja
Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»ˮ tekstiosaga ˮhädaabinumbrile 112ˮ;
105) paragrahvi 72 lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa ˮ§-s 96ˮ tekstiosaga ˮ§-des 951 ja 96ˮ;
106) paragrahvi 73 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮ§ 15 lõikes 1ˮ tekstiosaga ˮ§ 14 lõikes 2ˮ;
107) paragrahv 831 tunnistatakse kehtetuks;
108) seadust täiendatakse §-ga 832 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 832. Universaalteenuse makse määr
(1) Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja
eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra hiljemalt kolm kuud enne kalendriaasta
algust, arvestades:
1) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja suurust;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137
koostatud aruandeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse
läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.ˮ;
109) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(3) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui see
isik esitas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 34 nimetatud teate tegevuse
lõpetamise kohta.ˮ;
110) paragrahvi 87 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku
asukoha tuvastamiseks,ˮ;
111) paragrahvi 87 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
112) paragrahvi 87 lõikes 3 asendatakse sõnad ˮerivajadustega lõppkasutajateleˮ sõnadega
ˮerivajadusega inimesteleˮ;
113) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
ˮ(6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve
tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse
kasutamise andmemahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat kasutatud andmemahust enne
sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumist.ˮ;
114) paragrahvi 872 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna ˮjuhtumidˮ sõnaga ˮküberintsidendidˮ
vastavas käändes;
115) paragrahvi 872 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad ˮja seotud võrkudeleˮ sõnadega
ˮning võrkudele ja teenusteleˮ;
116) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
ˮ(21) Küberintsidendi mõju hindamisel võtab sideettevõtja teabe kättesaadavuse korral arvesse
eeskätt järgmist:
1) hinnangulist kasutajate arvu, keda küberintsident mõjutab;
2) küberintsidendi kestust;
3) küberintsidendi mõjuala geograafilist ulatust;
18
4) kui suures ulatuses on võrkude ja teenuste toimimine mõjutatud;
5) majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatust.ˮ;
117) paragrahvi 872 lõikes 3 asendatakse sõna ˮjuhtudestˮ sõnaga ˮküberintsidentidestˮ;
118) seadust täiendatakse §-dega 873–875 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 873. Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks
(1) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.
(2) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut:
1) selle tootjast või hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi
kõrge riskiga riist- või tarkvara);
2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.
(3) Kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas
selle tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja:
1) asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu,
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
2) asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
3) asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
4) asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
5) asukohariigile on Euroopa Liidu, NATO või OECD liikmesriigid omistanud
küberrünnakuid;
6) allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või
riigiasutusele;
7) asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval
viisil;
8) majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud
piisavaid tingimusi;
9) omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
10) rahastamine ei ole läbipaistev;
11) tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud
piisavaid turvameetmeid;
12) ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu
jõu tõttu.
(4) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast
riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse ning täpsemad
nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega.
(6) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või
tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt.
(7) Riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse
tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud määruste andmisel arvestab Vabariigi
Valitsus sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning
neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.
§ 874. Riist- või tarkvara kasutusloa menetlus
(1) Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas sideettevõtja riist- või
tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud
arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse
19
lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud
organilt (edaspidi haldusorgan).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas
riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi
julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara
kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele
tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg,
kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.
(3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, otsustab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutusloa taotluse rahuldamise, tingimusliku
rahuldamise või rahuldamata jätmise.
(4) Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks.
Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut, ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik
kasutusluba.
§ 875. Auditeerimine
(1) Sideettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused, tellib
vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi,
mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused
täitnud.
(2) Auditi tegija peab olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide
Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või
samaväärset sertifikaati.
(3) Auditi tegija esitab auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(4) Auditi tegemise kulud katab sideettevõtja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeerimiskohustuse sisu ning auditi esitamise
aja ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.ˮ;
119) paragrahvi 88 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu
toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta hädaabiühenduse loomine
hädaabinumbriga 112.
(2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile 112
lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma
sidevõrgu kaudu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult
hädaabiühenduse loomise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks
hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside
terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema
terminalseadme asukoha kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse määratud
julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne
ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ja teabe helistaja asukoha
kohta.ˮ;
120) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, sealhulgas spetsiaalset
numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga
sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta hädaabiühenduse loomine hädaabinumbriga 112.ˮ;
121) paragrahvi 89 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ§ 89. Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamineˮ;
122) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
20
ˮ(8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja vähemalt ühe kuu jooksul
lepingu ülesütlemisest arvates säilitama kliendile kasutada antud numbri, et viia see üle teise
sideettevõtja juurde, välja arvatud juhul, kui klient on nimetatud õigusest loobunud.
(9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse
osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus.
(10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.ˮ;
123) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
ˮ(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse
osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.ˮ;
124) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 951. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
(1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab sideteenuse
lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingueelse teabe ja lepingu
lühikokkuvõtte teenuse kohta, mida sideettevõtja pakub. Teave esitatakse selgel ja arusaadaval
viisil püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus,
juhtides tarbija tähelepanu sellele, et dokument on kättesaadav ning dokumenteerimise
eesmärgil on oluline see alla laadida.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) võlaõigusseaduse §-s 141, 48 või 54 sätestatud teave olenevalt lepingu sõlmimise viisist;
2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse
puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase;
3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see märkida;
4) hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
5) lepingu kestus, sealhulgas soodustingimuste olemasolu korral kasutamiseks vajalik
miinimumperiood ja lepingu pikendamise tingimused;
6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, periood ning kompensatsiooni- ja tagasimakse
kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral, ning teave
vastava menetluse kohta;
7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase
numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel
tagasimakse allesjäänud krediidi ulatuses;
8) lepingu lõpetamise tingimused, ja kui see on asjakohane, siis lepingu ennetähtaegse
lõpetamisega kaasnevad tasud, sealhulgas terminalseadmega seotud kulud;
9) tasumise erisused ja kahju hüvitamise võimalused juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud
tingimustele või kui sideettevõtja ei reageeri küberintsidendile piisavalt;
10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ning
küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 872.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja
isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena
vähemalt hilistuse, värina ja paketikao;
2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena
vähemalt esialgse ühenduse loomise aja, rikete esinemise tõenäosuse ja kõne edastamise
viivituse, kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või tal on sellel
eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga;
3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele;
4) hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral
arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna;
21
5) eelnevalt kindlaks määratud andmeside mahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda
eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisse arveldusperioodi, kui see on
lepingus ette nähtud;
6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud
teenuse mahtu;
7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;
8) teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid,
paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;
9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja
tarbijale pakutava tugiteenuse ning nende teenuste tellimise viisi;
10) võimaluse saada ajakohast teavet kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta;
11) teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning
teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused;
12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse
osutamise ajal;
13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse saada
ajakohast teavet;
14) riigisiseste ja piiriüleste vaidluste lahendamise viisid;
15) nõusoleku küsimise korra, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva
raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise
isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) vastava võimaluse sõnaselge välistuse, kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu
hädaabiühenduse loomist hädaabinumbriga 112 või juurdepääsu helistaja asukohateabele;
2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107,
1111, 112 ja 113, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise
või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku saamise tingimused ning selle andmisest keeldumise
tingimused;
3) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise korral.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse
teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõude rikkumise korral;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud
internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ
universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul
ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu
piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18), artikli 4 lõike 1 kohase teabe.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega
inimesele sobivas vormingus.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt
järgmist teavet:
1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
3) hinnapakett, teenuste tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
4) lepingu kestus ja lõpetamise tingimused, sealhulgas lepingu ennetähtaegse lõpetamisega
kaasnevad tasud ja lepingu pikendamise tingimused, kui see on asjakohane;
5) erivajadusega inimestele mõeldud teenuse tingimused;
6) internetiühenduse teenuse osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120
artikli 4 lõike 1 punktides d ja e nimetatud teabe kokkuvõtte.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul,
kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.
22
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja
väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, kui nad ei ole sellest loobunud.ˮ;
125) paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 951 nimetatud tingimustele määrata:
1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb
raadiosageduste kasutamisel;
2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.
(2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema oma
veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikkusele kättesaadavaks
võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 951 lõike 2 punktides 2–6,
lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ning lõike 7 punktis 2 nimetatud
tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema
poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse
kättesaadavaks selge ja arusaadava dokumendina ja masinloetaval viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega
inimesele sobivas vormingus.
(4) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe
hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta.
(5) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise
side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat
võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta.
(6) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse leping, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise
side teenuse ja masinatevahelise side teenuse leping, ei tohi kesta kauem kui kaks aastat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui
tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu
eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma terminalseadet.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja
ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.ˮ;
126) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 961. Paketid
(1) Kui teenusepaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub
internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu
teenusepaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89,
§ 951 lõike 7 ning §-de 96, 99 ja 100 sätteid.
(2) Teenusepakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse
osutamine sama sideteenuse lepingu alusel.
(3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse
osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tema sideteenuse lepingu kestus, kui tarbija
ei ole lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja
ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.ˮ;
127) paragrahvi 98 lõikes 5 ja § 177 pealkirjas asendatakse tekstiosa ˮriigisiseste hädaabinumbritega
ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112»ˮ tekstiosaga ˮhädaabinumbriga 112ˮ;
128) paragrahvi 99 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ§ 99. Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine ja pikendamineˮ;
129) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
23
ˮ(21) Sideettevõtja ei või muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse
põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui
muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest.ˮ;
130) paragrahvi 99 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab
püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest
vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse ˮLepingu
muutmineˮ ning teates märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega
mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate
saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimusi muudetakse
lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ega mõjuta lõppkasutajat
negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist, võib sideettevõtja
lepingu ülesütlemisel nõuda lõppkasutajalt lisakulude hüvitamist.ˮ;
131) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
ˮ(5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba
isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgelt ja
õigeaegselt ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja võimalusest leping
lisakuludeta üles öelda.
(6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise
side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord
kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.ˮ;
132) paragrahvi 100 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
ˮ(3) Tarbijal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja
numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui sideteenuse
tegelik jõudlus erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust.
(4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud
numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib
sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest.
Kui lõppkasutaja otsustab jätta endale terminalseadme, mis oli lepinguga seotud selle sõlmimisel,
ei tohi hüvitise suurus ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni
maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei piira sideettevõtja pärast käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja
sidevõrgus.
(6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse
üksnes tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.ˮ;
133) paragrahv 1001 tunnistatakse kehtetuks;
134) paragrahvi 1002 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ§ 1002. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlusˮ;
135) paragrahvi 1002 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ˮsideteenuseˮ sõnadega ˮhinna, kvaliteedi,ˮ;
136) paragrahvi 1002 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮSideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on riigi
infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk
on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi
aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning
tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus.ˮ;
24
137) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
ˮ(21) Sideteenuse andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.ˮ;
138) paragrahvi 1002 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
ˮVolitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.ˮ;
139) paragrahvi 1002 lõiget 4 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
ˮ51) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja
kvaliteedi andmebaas;ˮ;
140) paragrahvi 1002 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna ˮandmeidˮ sõnadega ˮsideteenuse
hindade ja kvaliteedi ningˮ;
141) paragrahvi 1002 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
ˮ(7) Sideteenuse andmekogusse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud:
1) internetiühenduse maksimum üles- ja allalaadimiskiiruste näitajate koondandmed;
2) koondandmed internetiühenduseta aadressiobjektide kohta;
3) statistiliste aruannete koondandmed turutõrke suuruse kohta;
4) andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemuste kohta;
5) andmed sideteenuse hindade ja kvaliteedi kohta.ˮ;
142) paragrahvi 108 lõikes 7 asendatakse tekstiosa ˮriigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele
hädaabinumbrile «112» ega julgeolekuasutuse lühinumbrileˮ tekstiosaga ˮhädaabinumbrile 112
ega julgeolekuasutuse numbrileˮ;
143) paragrahvi 114 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
144) paragrahvi 1204 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa ˮ, Euroopa Ühenduse
raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6),ˮ;
145) paragrahvi 143 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu ˮEuroopa Komisjoniˮ sõnadega
ˮ, Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaˮ;
146) paragrahvi 149 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
ˮNimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul pärast Euroopa Sideameti arvamuse saamist.ˮ;
147) paragrahvi 152 lõikest 1 jäetakse välja sõna ˮsotsiaalseteˮ;
148) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või
õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks, esitab
täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks mõistliku
tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav
valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.ˮ;
149) paragrahvi 152 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
ˮ(4) Käesoleva paragrahvi konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui vastuvõetav
õigusakt ei piira raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi või kui kehtestatakse käesoleva
seaduse §-s 21 sätestatud nõudeid.ˮ;
150) paragrahvi 164 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna ˮliikuvuseˮ sõnadega ˮja
25
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamiseˮ;
151) paragrahvi 1661 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮ§ 63 lõigete 1–3ˮ tekstiosaga ˮ§-de 63–632ˮ;
152) seadust täiendatakse §-ga 1703 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 1703. Riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustuste rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 873 või 875 alusel kehtestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.ˮ;
153) paragrahvi 177 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ˮriigisiseste hädaabinumbritega või Euroopa
ühtse hädaabinumbriga «112»ˮ tekstiosaga ˮhädaabinumbriga 112ˮ;
154) paragrahvi 188 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ(3) Käesoleva seaduse §-des 154, 155, 159, 162–164, 166–1662, 1703, 1711, 176–178, 182
ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.ˮ;
155) paragrahvis 1931 asendatakse arv ˮ2020ˮ arvuga ˮ2028ˮ;
156) seadust täiendatakse §-dega 1963–1965 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 1963. Teavitamiskohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt
2021. aasta 21. detsembriks.
§ 1964. Kohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 32 lõiget 13, § 951 lõiget 6 ja § 96 lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta
28. juunist.
§ 1965. Käesoleva seaduse §-de 873 ja 874 rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 873 lõikes 6 nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise
kohustust kohaldatakse enne 2021. aasta 15. detsembrit kasutusele võetud riist- või tarkvara
puhul, kui riist- või tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva
(edaspidi 5G NSA) või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.
(2) Kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või uuema
põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei ole kriitilist funktsiooni, võib
kasutada kasutusloa alusel kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Esimeses lauses nimetatud kõrge
riskiga riist- või tarkvarale pärast 2025. aasta 31. detsembrit kasutusluba ei anta. Esimeses
lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg
määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 873 lõikes 7 nimetatud määruses.
(3) Riist- või tarkvara, millel ei ole 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooni või kriitilist funktsiooni, võib kasutada kuni 2029. aasta 31. detsembrini käesoleva
seaduse § 873 lõikes 6 nimetatud kasutusluba taotlemata.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast
2029. aasta 31. detsembrit, tuleb kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 2029. aasta 1. juuliks.
Esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale pärast 2029. aasta 31. detsembrit
kasutusluba ei anta.
(5) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised:
1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu
funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus;
2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ettenähtud
juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.ˮ;
157) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
26
ˮ1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete
töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47), muudetud
direktiividega 2006/24/EÜ (ELT L 105, 13.04.2006, lk 54–63) ja 2009/136/EÜ (ELT L 337,
18.12.2009, lk 11–36);
komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste
turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26);
komisjoni direktiiv 2008/63/EÜ konkurentsi kohta telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete
turgudel (ELT L 162, 21.06.2008, lk 20–26);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), muudetud määrusega
(EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).ˮ.
§ 2. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮning ettekirjutustelˮ tekstiosaga ˮ, ettekirjutustel
ning käesoleva seadustiku § 6112 lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsustelˮ;
2) seadustiku 1. osa 61. peatükki täiendatakse §-ga 6112 järgmises sõnastuses:
ˮ§ 6112. Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
(1) Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või
kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse
üksuse omandis olevale ehitisele väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti
(small cell) paigaldamiseks.
(2) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu, mis katab riigile või kohaliku
omavalitsuse üksusele juurdepääsupunkti paigaldamisega kaasnevad kulud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama vähemalt:
1) sideettevõtja kontaktandmeid;
2) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise asukohta,
sealhulgas koordinaate;
3) väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti paigaldamise tehnilist joonist.
(4) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus annab oma otsusega juurdepääsupunkti paigaldamise
õiguse kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste
esitamise järjekorras.
(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda oma otsusega juurdepääsupunkti
paigaldamise õiguse andmisest, kui:
1) ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt väikese levialaga raadiosagedusi kasutava
juurdepääsupunkti paigaldamiseks;
2) see ohustab inimese elu või tervist;
3) tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;
4) see ohustab riigi julgeolekut.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsused antakse elektrooniliselt
ehitisregistrisse. Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsused, välja arvatud lõike 5
punktis 4 nimetatud otsus, avalikustatakse ehitisregistris.ˮ;
3) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:
27
ˮ52) väikese levialaga raadiosagedusi kasutavale juurdepääsupunktile juurdepääsu õiguse
andmise nõuete kontrollimine;ˮ;
4) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga ˮEuroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321,
17.12.2018, lk 36–214).ˮ.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, hädaabinumbri 112, abi- ja
infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja
vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;ˮ;
2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
ˮ(51) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe privaatse liikuva maaside
lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu 800 eurot.ˮ;
3) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
ˮ(71) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba, amatöörraadiojaama tööluba
ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 51 sätestatud võrkude sagedusload, kuni seitsmeks
kalendripäevaks andmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.ˮ;
4) paragrahvi 206 lõikes 8 asendatakse sõna ˮkuniˮ tekstiosaga ˮ8–ˮ;
5) paragrahvi 206 lõikes 10 asendatakse sõna ˮkalendripäevaksˮ sõnaga ˮkalendripäevastˮ;
6) seaduse lisa 3 punkt 2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
ˮ2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot;ˮ;
7) seaduse lisa 3 täiendatakse punktidega 2.4 ja 2.5 järgmises sõnastuses:
ˮ2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro;
2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,55 eurot.ˮ;
8) seaduse lisa 3 punktides 4.15–4.19 asendatakse sõnad ˮvõi enamˮ tekstiosaga ˮkuni 40 GHzˮ;
9) seaduse lisa 3 täiendatakse punktidega 4.20 ja 4.21 järgmises sõnastuses:
ˮ4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 39 eurot;
4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 77 eurot.ˮ;
10) seaduse lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks;
11) seaduse lisa 3 punktides 12.3–12.9 asendatakse arv ˮ862ˮ arvuga ˮ694ˮ;
12) seaduse lisa 3 punktidest 12.3 ja 12.12 jäetakse välja tekstiosa ˮ1 Wˮ;
13) seaduse lisa 3 punktidest 12.12–12.18 jäetakse välja tekstiosa ˮvõi 1452 MHz kuni 1492 MHzˮ;
14) seaduse lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8 järgmises sõnastuses:
ˮ15.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või
selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud
numbri eest.ˮ.
28
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 15. detsembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 29, 31, 32, 35, 36, 43, 45 ja 46 jõustuvad 2022. aasta
1. veebruaril.
(3) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 1. märtsil.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 120 jõustub 2025. aasta 28. juunil.
(5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 108 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Jüri Ratas
Tallinn „…“ … 2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2021. a
29
22.09.2021
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga
(edaspidi eelnõu) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1 (edaspidi
sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg oli 21.12.2020. a.
Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus
õigusraamistik, on elektroonilise side turg (edaspidi sideturg) kiiresti edasi arenenud ja
elektroonilise side sektor (edaspidi sidesektor) on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks.
Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side
teenuse (edaspidi sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse
traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi
uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele
sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt.
Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste
puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla
kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid
elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (edaspidi sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse
sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.
Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja
lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult
üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus
sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade
kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg,
pikendamine, lõpetamine jne.
Ühtse Euroopa Liidu (edaspidi EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is
raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute
raadiosageduste kasutuselevõtuks.
Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku
omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud
suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide
kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus
sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.
1
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214
1
Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine
ei ohustaks riigi julgeolekut.
Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivuseadust (edaspidi RLS), millega korrastatakse
sageduslubade ja numbriloa riigilõive. Need viiakse vastavusse sideturu arengu muutustega,
sätestades uusi riigilõive ja tunnistades kehtetuks iganenud riigilõive.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne
seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni,
sest eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult
kiireloomuline.
Samuti on käesolev eelnõu seotud Riigikogus menetluses olnud eelnõuga Elektroonilise side
seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE,2 mis võeti Vabariigi
Valitsuse poolt tagasi, sest eelnõus kehtestatud jõustumistähtajad aegusid, kuna Riigikogu ei
võtnud eelnõu vastu kevadistungijärgul. Arvestades, et käesolev eelnõu ei sisalda sisulist uut
regulatsiooni, mida kooskõlastusringil või Riigikogus ei arutatud, siis ei läbi eelnõu eraldi
kooskõlastusringi, sest see on varasemalt tehtud.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti (edaspidi TTJA) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad.
Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud MKM-i sideosakonna peaspetsialist
Liisi Moks (e-post:
[email protected], tel: 639 7665), sideosakonna nõunik Elena Reilent (e-
post:
[email protected], tel: 639 7666), sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-post:
[email protected], tel: 625 6441) ja riigi infosüsteemide osakonna küberturvalisuse
õigusnõunik Raavo Palu (e-post
[email protected]) ning TTJA side- ja meediateenuste
talituse sideturu nõunik Rivo Mets (e-post:
[email protected]; tel: 667 20219) ja TTJA side- ja
meediateenuste talituse nõunik Peeter Lutsoja (e-post:
[email protected], tel: 667 2002).
Õiguslikke ettepankuid eelnõule tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post:
[email protected], tel: 625 6360).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321,
17.12.2018, lk 36–214).
Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seaduse 01.01.2021. a jõustunud redaktsiooni
(RT I, 10.12.2020, 6), §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku 01.03.2021. a jõustunud
redaktsiooni (RT I, 30.12.2020, 6) ja §-ga 3 muudetakse riigilõivuseaduse 05.07.2021. a
jõustunud redaktsiooni (RT I, 25.06.2021, 5).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE – leitav
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/43b3dabf-bbdd-4191-920e-
8b58de783b01/Elektroonilise%20side%20seaduse,%20ehitusseadustiku%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%2
0muutmise%20seadus.
2
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu peaeesmärgiks on viia ESS vastavusse sidedirektiiviga, mis asendab 2002. a kehtinud
sideregulatsiooni nelja direktiivi.
Kehtiv sideregulatsioon võeti EL-is vastu 2002. a ja see koosneb viiest direktiivist:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ3 elektroonilistele sidevõrkudele ja
nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev
direktiiv);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ4 elektrooniliste sidevõrkude
ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ5 elektrooniliste sidevõrkude
ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ6 universaalteenuse ning kasutajate
õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv);
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ7, milles käsitletakse isikuandmete
töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv).
Nimetatud direktiivid võeti Eesti õigusruumi üle 01.01.2005. a jõustunud ESS-iga8.
Neid direktiive muudeti 2009. a kahe direktiiviga ja need võeti Eesti õigusesse üle 25.05.2011.
a jõustunud ESS-i ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega9:
1) parema õigusloome direktiiv 2009/140/EÜ10 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise
reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud
vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste
sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta;
2) kodaniku õiguse direktiiv 2009/136/EÜ11 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse
isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust
nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta.
Sidedirektiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja
2002/22/EÜ. Direktiiv 2002/58/EÜ asendamiseks on Euroopa Komisjon välja tulnud määruse
eelnõuga COM(2017)1012, mille üle arutelud EL nõukogu telekommunikatsiooni ja
infoühiskonna töögrupis veel käivad.
3
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7–20.
4
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21–32.
5
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33–50.
6
EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51–77.
7
EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47.
8
RT I 2004, 87, 593.
9
RT I, 23.03.2011, 1.
10
ELT L 337, 18.12.2009, lk 37–69.
11
ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–36.
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset
elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist
sidet käsitlev määrus).
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_5358_2017_INIT&qid=1566473356668&from=ET (kättesaadav
seisuga 03.02.2020).
3
Sidedirektiivi peamised muudatused võrreldes varasemate direktiividega:
1) sideteenuse mõiste laiendamine ka OTT-teenuse osutajatele, sellega tagatakse tarbijate
õiguste kaitse ka uute teenuse korral, mida tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste
sideteenuste asemel. Selle tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid
võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad
sideteenuse osutajad;
2) suurendatakse tarbijate õiguste läbipaistvust ja ühtlustamist, kuna sideettevõtjad peavad
enne sidelepingu sõlmimiste esitama lepingut sõlmida soovivale tarbijale sidelepingu eelse
teabe ja lepingu lühikokkuvõtte. Sellega hoiaks ära arusaamatusi lepingus sätestatud
sideteenuse ja reaalsuse vahel ning vähenevad tarbijate pöördumised TTJA-sse;
3) ühtse EL-i sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud raadiosagedusalade
kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste
kasutuselevõtuks. Sellega kiirendatakse sageduste kasutuselevõttu EL-i turul;
4) soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavat juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku
omavalituse üksuse omandis või kasutuses olevatele ehitistele (nt avalikud ehitised,
tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure
läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate
juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu
leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega (eelnõu § 2).
ESS § 87 lg 1 punktist 9 tuleneb nõue, et sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara ei
tohi ohustada riigi julgeolekut. ESS § 87 lg 2 p 4 lubab Vabariigi Valitsusel täpsustada ESS §
87 lg 1 p 9 kohustuse sisu. ESS § 87 lõiked 21 ja 22 annavad Vabariigi Valitsusele õiguse
kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus
kasutatavast riist- ja tarkvarast ning õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale
kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Õiguskantsler leidis, et enne
sidevõrgu riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt,
vajaksid eeltoodud volitusnormid täpsustamist. Eelnõuga täpsustatakse riist- ja tarkvarast
teavitamise kohustuse, riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse ja menetluse ning nende
kohustustega seotud auditeerimise asjaolusid ja Vabariigi Valitsusele antavat volitust. Kuna
regulatsioon täpsustub ning muutub seaduse tasemel mahukamaks, viiakse parema loetavuse
huvides riist- ja tarkvara teavitus- ja kasutusloakohustuse täpsem regulatsioon ESS §-st 87 ESS
§-desse 873-875. Seega kehtivad 30. mail 2020 jõustunud ESS § 87 lg 21 ja 22 kehtestamisel
toodud põhjendused ka täna, kuigi sätted ise tunnistatakse kehtetuks, sest regulatsioon viiakse
ESS §-desse 873-875.
Eelnõuga tehtavate sidevõrgu turbega seotud muudatuste sisu ja eesmärke on selgitatud MKM-i
08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekutes elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seadusele ehk 301 SE-le. Need on leitavad 301 SE kohta käivate
arvamuste alt, mistõttu neid siin üle ei korrata.13
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
13
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE kohta käivad
arvamused – leitav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/43b3dabf-bbdd-4191-920e-
8b58de783b01/Elektroonilise%20side%20seaduse,%20ehitusseadustiku%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%2
0muutmise%20seadus; konkreetsemalt MKM-i 08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekute lisa 1 lk-del 4-10.
4
Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb 157 punktist.
Mõisted (eelnõu § 1 punktid 1–14)
Punktid 1, 2, 4 ja 8. Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti
vastu uus õigusraamistik, on sideturg kiiresti edasi arenenud ja sidesektor on muutunud
majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on muutunud ka sideteenuse tarbijate
käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenus (telefoni- ja
mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevaid uusi teenuseid nn OTT-teenuseid, mis
pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. Seetõttu laiendatakse
sidedirektiiviga sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka uued sideteenused
nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Uued teenused pakuvad konkurentsi
eelkõige kõne- ja sõnumiteenuse turul.
Kuna 2002. aastast kehtiv sideregulatsioon OTT-teenuseid ei reguleeri, siis tulenevalt
vajadusest tagada sideteenuse kasutajate samaväärne kaitstus nagu traditsiooniliste sideteenuste
korral ning sideturul tegutsevate sideettevõtjate võrdne kohtlemine, laiendab sidedirektiiv
sideteenuse (sidedirektiivi artikli 2 punkt 4) mõistelt selliselt, et ka OTT-teenused läheksid
sideteenuse regulatsiooni alla.
Eelnõu koostajad märgivad, et ESSi lugemisel on oluline silmas, et ESS reguleerib
sideettevõtjat, kes pakub üldkasutatavat elektroonise side teenust, st kõikidele isikutele
üldistel alustel, ilma et isikud peaksid vastama mingitele teisest sarnastest isikutest eristavatele
tunnustele. Selline teenus on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel
tingimustel. Lisaks sellele on oluline silmas pidada, et sideteenust osutatakse kokkulepitud
tingimustel ehk tasu eest või OTT-teenuste puhul loetakse tasuks kasutaja kohta käivate
andmete saamist. Seega ei kuulu ESSi alla nn asutusesisesed e-maili serverid, kuna seda teenust
saavad kasutada ainult selle asutuse inimesed.
ESS §-i 2 punkti 6 muudatuse kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side
teenus jaguneb omakorda veel kaheks, vt joonist.
5
Lisaks sätestatakse, et sideteenuse alla ei kuulu meediateenus.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 84, kus sätestatakse internetiühenduse teenuse mõiste, mis
tuleneb määruse (EL) 2015/212014 artikli 2 teise lõigu punktist 2. Internetiühenduse teenus
võimaldab juurdepääsu internetile ja põhimõtteliselt kõikidele lõpp-punktidele, sõltumata
lõppkasutaja poolt kasutatavast võrgutehnoloogiast ja terminalseadmest. Internetiühenduse
teenuse osutajatest mitteolenevatel põhjustel ei pruugi aga teatavad interneti lõpp-punktid alati
kättesaadavad olla. Seega loetakse internetiühenduse teenuse osutamisega seotud kohustus
täidetuks, kui teenuseosutaja pakub ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud lõpp-
punktidega. Internetiühenduse teenuse osutajad ei tohiks seega piirata ühendust internetiga
ühendatud mis tahes kättesaadavate lõpp-punktidega. Lisaks ei tohi interneti teenuse ostutaja
seada võrguühendust võimaldavate terminalseadmete kasutamisele piiranguid lisaks
terminalseadmete tootjate või turustajate poolt kooskõlas EL-i õigusega kehtestatud
piirangutele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 91, kus sätestatakse isikutevahelise side teenuse mõiste, mis
tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 5. Isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab
isikutevahelist teabevahetust ja see jaguneb omakorda kaheks:
1) numbripõhine isikutevahelise side teenus – tavapärane häälkõne kahe isiku vahel (nt
telefoni-, mobiiltelefoniteenus, Skype kõne);
2) numbrivaba isikutevahelise side teenus – igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja
grupivestlused (nt FB Messenger, Skype messenger jt).
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2120, 25. november 2015, millega nähakse ette avatud
internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning
kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb
rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires. ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18.
6
Isikutevahelise side teenused puhul tuleb silmas pidada, et selle teenuse peamine eesmärk on
isikutevaheline vastastikune suhtlus lõpliku arvu füüsiliste isikute vahel, kelle arvu määrab side
algataja. Sidepidamine juriidiliste isikutega peaks olema määratlusega hõlmatud, kui füüsilised
isikud tegutsevad juriidiliste isikute eest või osalevad sidepidamises vähemalt ühe poolena.
Isikutevahelise side teenuse alla ei kuulu näiteks pilveteenus, kuna see ei võimalda suhtlust ega
ka Twitter (blogi jms), kuna see ei ole lõpliku arvu isikute vahel. Twitteri kõrval saab nn 1:1
vestlust arendada, kuid see on Twitteri vähem oluline lisavõimalus ja ei kuulu seepärast
isikutevahelise side teenuse mõiste alla. Isikutevahelise side teenus ei ole ka lineaarne
ringhääling, tellitavad videod, veebisaidid, suhtlusvõrgustikud, Twitter, blogid või
masinatevaheline teabevahetus (vt eelnõu § 1 punkti 7).
Määratluse alla mitte kuulumise kindlakstegemisel tähtsust omavaid termineid „väheoluline“
ja „üksnes täiendav võimalus“ tuleks tõlgendada kitsalt ja objektiivsest lõppkasutaja
seisukohast lähtudes. Isikutevahelise side pidamise võimalust võiks käsitada väheolulisena, kui
selle objektiivne kasu lõppkasutaja jaoks on väga väike ja kui tegelikult kasutavad
lõppkasutajad seda väga harva. Isikutevahelise side teenuse määratluse alt välja jääva
võimaluse näiteks võiks olla veebimängude suhtluskanal, mis sõltub teenuse sidevõimaluste
omadustest.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 341, kus sätestatakse numbripõhise isikutevahelise side
teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 6. Numbripõhise isikutevahelise
side teenus on Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvaid numbreid kasutav
isikutevahelise side teenus ehk teisisõnu kasutatakse ühenduse loomiseks numbreid. Siia alla
kuuluvad tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenus ning ka OTT-teenused, mis võimaldavad
helistamist numbritele nt Skype kaudu helistamine mobiiltelefoninumbrile. Sellistele OTT-
teenusele kehtivad samad nõuded, mis traditsioonilistele sideteenustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 342, kus sätestatakse numbrivaba isikutevahelise side
teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 7. Numbrivaba isikutevahelise side
teenuse osutamisel ei kasutata numbreid. Siia alla kuuluvad sellised OTT-teenused nagu näiteks
Facebook Messenger, Google Hangouts, Skype Messenger (sõnum Skype to Skype vahel).
Punkt 2. ESS täiendatakse uute mõistetega „helistaja asukohateave“, „hädaabiühendus“ ja
„internetiühenduse teenus“, mis on seotud sidedirektiivi ülevõtmisega.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 82, kus sätestatakse helistaja asukohateabe mõiste, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktist 40. See mõiste on kasutuses juba ESS §-is 88, kuid selguse
huvides ja sidedirektiivis selle eraldi mõistena välja toomisega on vajalik selle mõiste lisamine
mõistena ka ESS-i. Helistaja asukohateave mängib olulist rolli inimelude päästmisel
õnnetusjuhtumite korral ning aitab Häirekeskusel täita oma tööülesandeid tingimusel, et
Häirekeskuse süsteemi kaudu on tagatud hädaolukorra side ja sellega seotud andmete sh
asukohateabe edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 83, kus sätestatakse hädaabiühenduse mõiste, mis tuleneb
sidedirektiivi artikli 2 punktis 38. Tänu tehnika arengule ei ole lõppkasutajatel juurdepääs
hädaabiteenistustele täna enam mitte ainult häälkõne vahendusel, vaid ka muude isikutevahelise
side teenuste kaudu. Seepärast peaks hädaabiühenduse mõiste hõlmama kõiki neid
isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellistele hädaabiteenistustele.
ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 84, kus sätestatakse internetiühenduse mõiste, seda mõistet on
täpsemalt selgitatud eelmises punktis.
7
Punkt 3. ESS § 2 punktides 91, 472 ja 621 ning § 51 lõike 2 punktis 4, § 60 lõike 2 punktis 2 ja
§ 134 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „infrastruktuur“ sõnaga „taristu“. 2010. a tehti
sõnavõistlusel ettepanek võtta Eestis võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel kasutusele
eestikeelne sõna „taristu“. Selle sõna kasutamine on kinnistunud eesti keelde, seega võtame
selle sõna kasutusele ka ESS-is.
Punkt 5. ESS § 2 punktis 17 asendatakse sõna „elektroonilise“ sõnaga „isikutevahelise“.
Tegemist on mõiste „kõne“ viimisega kooskõlla sideteenuse mõiste laiendamise ja
sidedirektiivi artikli 2 punktiga 31.
Punkt 6. ESS §-st 2 tunnistatakse kehtetuks mõisted „lairibateenus“ ja „lairibaühendus“, kuna
eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i mõistega „väga suure läbilaskevõimega sidevõrk“,
mis võtab nimetatud mõisted üle (vt eelnõu § 1 punkti 14).
Punkt 7. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 301 ehk mõistega „masinatevahelise side teenus“,
kuna seda mõistet ei ole Eesti õiguses defineeritud ning seda kasutatakse ESS-is.
Masinatevahelise side teenuse (Machine to Machine Communications, M2M) korral luuakse
näiteks M2M-mobiiltelefoninumbri kasutamise vahendusel sidevõrgu kaudu ühendus, kas kahe
või enama masina vahel või inimese ja masina vahel. Oluline on see, et üks pool on alati masin.
Masinatevahelise side teenuse osutamiseks kasutatakse 10- või 12-kohalisi
mobiiltelefoninumbreid.
Punkt 9. ESS §-i 2 punkt 391 loetakse punktiks 392 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 391 ehk
mõistega „raadiokohtvõrk“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktis 24. Raadiokohtvõrgu
näol on tegemist väikese võimsuse ja tööulatusega raadiosagedusi kasutava võrguga
konkreetses piirkonnas nt kohviku WiFi. Raadiokohtvõrgud on väga väikese tegevusraadiusega
(harilikult ühe hoone piirides) ning nad töötavad sagedustel, mille kasutamiseks pole vaja
sagedusluba (2,4 GHz ja 5 GHz).
Punkt 10. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 431 ehk mõistega „raadiosageduste ühiskasutus“,
mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 26. Raadiosageduste ühiskasutuse eesmärk on
hõlbustada raadiosageduste ühiskasutust kahe või enama isiku vahel sõlmitud kokkuleppe
korras. Näiteks kaks sideettevõtjat lepivad raadiosagedusala ühise kasutamise reeglid omavahel
kokku ja kasutavad sagedusi ühiselt. Raadiosagedusala ühiskasutuse nõude võib sätestada ka
konkursi määrusega (ESS § 91 lõige 1).
Punkt 11. ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 521 ehk mõistega „spetsiaalne isikutevaheline side
teenus“, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 35. Spetsiaalne isikutevaheline side teenus
on erivajadustega lõppkasutajatele mõeldud teenus, kahe või enama osapoole vaheline suhtlus,
mis edastatakse reaalajas videona ning häälena ja tekstina. Spetsiaalne isikutevahelise side
teenus võib olla nii numbripõhine kui ka numbrivaba.
Punkt 12. ESS § 2 punkti 60 täiendatakse selliselt, et oleks selgesõnaliselt sätestatud, et
terminalseade hõlmab ka ruuterit ja modemit. See muudatus on tehtud õigusselguse huvides.
Punkt 13. ESS § 2 punktis 61 sätestatud tingimusjuurdepääsu mõiste viiakse kooskõlla
sidedirektiivi artikli 2 punktiga 12. Tingimusjuurdepääsu mõistet täiendatakse sõnadega „või
autentimissüsteem“. Tegemist on mõiste täpsustamisega tehnoloogia arengust tingitud
autentimist võimaldavate süsteemide lisandumisega.
8
Punkt 14. ESS §-i 2 täiendatakse punktidega 661 ja 662 ehk uute mõistetega „väga suure
läbilaskevõimega sidevõrk“ ja „väikese levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt“,
mis tulenevad sidedirektiivi artikli 2 punktidest 2 ja 23.
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu sätestamise vajadus tuleneb tehnoloogia arengust ja
vajadust selliste võrkude määratlemiseks. Sideturu peatükis kehtestatakse nõudeid väga suure
läbilaskevõimega võrkudele. Väga suure läbilaskega sidevõrgu definitsiooni on kooskõlas ka
Euroopa Reguleerivate Asutuste Ameti Body of European Regulators for Electronic
Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet) juhisega15.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkti (small cell) defineerimise vajadus
tuleneb tehnoloogia arengust ja vajadusest sellise juurdepääsupunkti määratlemiseks. Viienda
põlvkonna mobiilsidevõrgu (edaspidi 5G võrk) ehitus vajab signaali väikese hilistusaja
saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide
kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade võrgustikku. Juba praegu moodustab suure osa
sideettevõtja sidevõrgu kuludest: tugijaamade ehitus ja elektrienergiaga varustamine. Kuna 5G
võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased
kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad 5G võrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. Samas
on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste olemasolu
ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud otsest kasu,
seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G võrk on
olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jms, tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese levialaga
raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks
sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu,
avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks
väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. (vt lisaks eelnõu § 2).
Turule sisenemine (eelnõu § 1 punktid 15–17 ja 156)
Punkt 15. ESS § 4 lõiget 1 muudetakse ja täpsustatakse, millistel sideettevõtjatel on
teavitamiskohustus sideteenuse osutamise alustamisel. See muudatus on tingitud sideteenuse
mõiste laiendamisest ja vajadusest välistada numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja
teavitamiskohustusest, kuna numbrivaba isikutevahelise side teenused ei kasuta
üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitlusvõimelises
ökosüsteemis. Seepärast ei kohaldata seda liiki teenuste suhtes teavitamiskohustust.
Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes kehtestatakse kohustusi üksnes siis, kui avalik
huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste
kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei.
Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 2.
Punkt 16. ESS § 4 lõiget 2 täiendatakse teabega, mida peab sideteenuse alustamise teade
sisaldama lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) §-s 15 esitatud
andmetele. MSÜS § 15 sätestatakse üldised andmed, mida ettevõtja (ESS mõistes isik, kes
soovib alustada sideteenuse osutamist) peab majandustegevusteates esitama. Lisaks MSÜS §
15 peab sideteenuse teade sisaldama ka ESS § 4 lõikes 2 toodud andmeid – st sideteenuse
kirjeldust ja sideteenuse tegevuse geograafilise piirkonna ning selle punkti muudatusele ka oma
15
https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/public_consultations/9037-draft-berec-
guidelines-on-very-high-capacity-networks.
9
veebilehe aadressi, kui see on olemas. See täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4
punktist d.
Punktid 17 ja 156. ESS § 4 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt peab TTJA esitama Euroopa
Sideametile kõik majandustegevusregistris registreeritud sideteenuse teated. Sellega võetakse
üle sidedirektiivi artikli 12 lõige 4. Selle sätte eesmärk on tõhustada piiriülest kooskõlastust,
eriti üleeuroopaliste sideettevõtjate jaoks. Euroopa Sideamet loob EL-i liikmesriikidelt saadud
info põhjal EL-i sideturul tegutsevate sideettevõtjate andmebaasi.
ESS-i rakendussättes (§ 1963) sätestatakse, et esmakordselt peab TTJA esitama Euroopa
Sideametile majandustegevusregistris registreeritud sideteenuste teated hiljemalt 2021. aasta
21. detsembriks. See kohustus tuleneb sidedirektiivi artikli 12 lõike 4 kolmandast taandest.
Sagedushaldus (eelnõu § 1 punktid 18–26, 28, 30, 33, 34 ja 37–39)
Punkt 18. Muudetakse ESS-i 3. peatüki pealkirja, mis annab täpsemalt ülevaate peatükis
sätestatust ehk selles peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise nõuded.
Punktid 19 ja 20. ESS § 8 lõike 2 esimest lauset täiendatakse „Euroopa Liidu õiguse“, selle
muudatusega sätestatakse selgesõnaliselt, et raadiosageduste haldamisel järgitakse ka Euroopa
Liidu õigust. ESS § 8 lõike 2 teist lauset täiendatakse sõnadega „Eesti ja“, selle muudatusega
sätestatakse, et raadiosageduste haldamisel järgitakse ka Eesti majanduslikke, julgeoleku-,
rahvatervise ja avalikke huve. Mõlemate muudatuste eesmärk on parandada seaduse
õigusselgust.
Punktid 21–23. Kehtiv ESS § 9 on sätestatud nõuded nii Eesti raadiosagedusplaanile kui ka
raadiosageduste avalikule konkursile ning ESS § 10 on sätestatud Eesti raadiosagedusplaani
muutmise kord. Õigusselguse huvides muudavad eelnõu koostajad ESS-i selliselt, et ESS § 9
sätestatakse nõuded Eesti raadiosagedusplaanile, sh selle muutmisele ja ESS § 10 tunnistatakse
kehtetuks. ESSi täiendatakse uute paragrahvidega 91–93, kus sätestatakse nõuded avalikule
konkursile.
ESS § 9 lõike 1 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõikest 1, seda on täiendatud selliselt, et
rõhutatakse, et raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutamise
üldtingimused Eestis.
ESS § 9 lõigete 2 sisu tuleneb kehtiva ESS § 9 lõikest 2. Lõikes sätestatakse, millest koosneb
raadiosagedusplaan.
ESS § 9 lõige 3 on kehtiva ESS § 9 lõige 3 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse
raadiosageduse volitusnorm.
ESS § 9 lõige 4 on kehtiva ESS § 9 lõige 11 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes
sätestatakse, et raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse sideteenuse ja tehnoloogia
neutraalsuse printsiibist.
ESS § 9 lõike 5 sisu tuleneb kehtiva ESS § 10 lõikest 3. Normis sätestatakse, et kui määrus
piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see muudatus kahe aasta möödumisel,
kui rahvusvahelises või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. See säte on kooskõlas
ka sidedirektiivi artiklis 19 sätestatuga.
ESS § 9 lõige 6 on kehtiva ESS § 9 lõige 5 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Siin sätestatakse
TTJA-le kohustus avaldada raadiosagedusplaan oma veebilehel.
ESS § 9 lõige 7 on kehtiva ESS § 10 lõige 1 ja selle sisu ei muudeta. Sätet täiendatakse
õigusselguse huvides, et raadiosagedusplaani muutmise kohustus võib tulla ka Euroopa Liidu
õigusest. Lõikes sätestatakse raadiosagedusplaani ülevaatamise kord ja muutmise alused.
ESS täiendatakse §-ga 91, kus sätestatakse nõuded raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise
avalikule konkursile.
10
ESS § 91 lõike 1 sisu tuleb osaliselt kehtiva ESS § 9 lõigetest 21 ja 4. Normis sätestatakse
avaliku konkursi volitusnorm, võrreldes kehtiva volitusnormiga on seda normi täpsustatud
selliselt, et oleks selgemalt määratletud, mida konkurssi reguleeriv õigusakt võib sisaldada.
Sellega kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise kord, sagedusala kasutamise täiendavad
tingimused, sageduslubade arv ja sagedusvahemike jaotus. Avaliku konkurssi korras on antud
sageduslube enamasti maapealsetes süsteemides sideteenuse osutamiseks. Kehtiva ESS § 9
lõike 4 alusel on antud järgmised MKM-i ministri määrused:
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129
45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003.
Kohtuasjas 3-19-333, kus MKMi ja ühe sideettevõtja vahel oli vaidlus sagedusala 3410–3800
MHz sageduslubade konkursi tingimuste osas, selgus, et kohus peab ministri ESS § 9 lõike 4
alusel antu määrust eelhaldusaktiks (vt
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=265834182, p 12).
Samas täpsustas kohus, et peab seda eelhaldusaktiks üksnes seepärast, et regulatsioon on välja
antud ühe konkreetse konkursi kohta ning kohtu hinnangul ei plaanita seda edaspidi enam teiste
konkursside puhul rakendada. Seepärast võib minister ESS § 91 lõike 1 alusel edaspidi anda nii
määruseid kui käskkirjasid. Määruseid nt olukordades, kus MKM kujundab kõigi konkursside
osas ühe ühtse menetluse korra, kuid konkreetsete konkursside tingimused sätestatakse eraldi
õigusaktis või vastava määruse lisas. Viimasel juhul oleks tegemist nö hübriidaktiga, millest
osa oleks õigustloova akti ja teine osa haldusakti tunnustega.
ESS § 91 lõikes 2 sätestatakse, et avaliku konkursi korraldab TTJA. Seni on see norm sätestatud
konkursi määrustes. Kuna ainult TTJA saab viia läbi raadiosagedusala avalikke konkursse, siis
on mõistlik sätestada see juba seaduses.
ESS § 91 lõikes 3 sätestatakse seaduse tasandil avalikule konkursile kvalifitseerumise nõuded.
Sideettevõtja ei tohi olla maksuvõlglane. Kuna raadiosageduste näol on tegemist piiratud
loodusressursiga, siis on oluline, et selline piiratud ressurss antakse maksejõulisele
sideettevõtjale, kes on võimeline ehtitama uusi sidevõrke ja pakkuma uusi teenuseid tarbijatele.
Vastupidine olukord ei taga sagedusressursi efektiivset kasutamist.
Lisaks sätestatakse, et konkursile ei kvalifitseerita sideettevõtjat, kelle osas esineb põhjendatud
kahtlus, et sideettevõtja võib ohustada riigi julgeolekut.
Raadiosagedused on Eesti digitaalsete teenuste aluseks ja arvestades asjaolu, et digitaalteenused
on muutunud Eesti riigi lahutamatuks osaks, milleta riik ei saa tänapäevasel viisil enam toimida,
ja see suurendab võimalike rünnete mõju riigi julgeolekule. Side- ja infosüsteemide seotuse
tõttu võib ühe elutähtsa või olulise teenuse katkemine mõjutada veel paljude teiste teenuste
kättesaadavust, ühtlasi ohustada riigi toimimist tervikuna.
Kui TTJA-l tekib kahtlus, et avalikule konkursile taotluse esitanud isik võib ohustada riigi
julgeolekut, küsib ta vastava hinnangu julgeolekuasutustelt või annavad viimased omal
initsiatiivil hinnangu. Analoogne regulatsioon on kehtestatud ka veeseaduses avaliku veekogu
hoonestusloa taotluse puhul.
ESS § 91 lõikega 4 täiendatakse määruse volitusnormi selliselt, et avaliku konkursi määruses
on võimalik sätestada täiendavaid nõudeid sideettevõtja majanduslikule ja finantssuutlikkusele
ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Ka siin tuleb silmas pidada, et avaliku konkursi
korras antakse välja piiratud loodusressurssi.
ESS § 91 lõikega 5 täiendatakse määruse volitusnormi selliselt, et avaliku konkursi määruses
on võimalik sätestada raadiosagedusala kasutamise täiendavate tingimustena sidevõrgu
tehnilised tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama ning nõuded katvusele ja
investeerimiskohustusele, sidevõrgu valmimisele ja kasutuselevõtmisele ning sidevõrgu
ühiskasutusele. Sellega sätestatakse üksikasjalikult, milliseid nõudeid võib avaliku konkursi
määruses sätestada, mis annab õigusselguse.
11
ESS § 91 lõike 6 sisu tuleb kehtiva ESS § 9 lõikest 22. Mobiilne andmeside muutub tänapäevases
infoühiskonnas üha olulisemaks. 4G tulekuga muutus võimalikuks mobiilsete sideseadmete
vahendusel tarbida kiiret andmesideühendust. See tõi omakorda kaasa mobiilsidevõrkudes
edastatavate andmesidemahtude plahvatusliku kasvu. Mobiilside uus põlvkond ehk 5G astub
sammu veelgi edasi ning võimaldab senistest kiirustest kordades veelgi suuremaid kiiruseid
ning internetti ühendatakse miljoneid uusi seadmeid (asjade internet ehk IoT).
Mobiilsides toimub andmete edastamine raadiosageduste abil. Üha kasvavad andmesidemahud
vajavad edastamiseks täiendavaid raadiosagedusi ning on sideettevõtjate jaoks sidevõrkude
arendamise vaatekohast ülimalt olulised. Paraku on raadiosagedused aga piiratud
loodusressurss ja uute raadiosageduste eraldamine mobiilside tarbeks on alati väiksem kui
tegelik nõudlus.
Seetõttu antakse mobiilside jaoks raadiosagedusi välja avaliku konkursi korras, kus selgitatakse
välja parimad pakkumised teinud sideettevõtjad ja nemad saavad omale sagedusload, mis
annavad õiguse raadiosagedusressurssi kasutada. Avalikule konkursile pandud
raadiosagedusressursile määratakse alghind ehk ühekordne loatasu, millest pakkumisi
alustatakse. Lisaks määratakse avalikul konkursil osalemiseks tagatisraha, et vältida
spekulatiivseid pakkumisi. Avaliku konkursi kord ning ühekordse loatasu suurus kehtestatakse
MKM ministri määrusega. ESS sätestab maksimaalse ühekordse loatasu suuruse, mille minister
võib määrata. Nimetatud ühekordse loatasu maksimaalne suurus on püsinud muutumatuna
alates 2010. aastast ning see on 1 597 000 eurot. Vahepeal toimunud mobiilside põlvkondade
areng ning mobiilse andmeside kasutamise intensiivsuse oluline kasv on kasvatanud ka
raadiosageduste väärtust. Sellest tulenevalt muudetakse ühekordse loatasu suurust ning
sätestatakse, et minister võib oma määrusega kehtestada ühekordse loatasu suuruse kuni
3 000 000 eurot.
Oluline on rõhutada, et tegu on maksimaalse alghinnaga ning minister võib kehtestada sõltuvalt
sagedusala olulisusest ja sagedusressursi suurusest ka väiksema alghinna.
ESS § 91 lõige 7 on kehtiva ESS § 9 lõige 23 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Sätestatakse
ühekordse loatasu võtmise nõuded.
ESS § 91 lõige 8 on kehtiva ESS § 9 lõige 24 ja selle sisu eelnõuga ei muudeta. Sätestatakse
tagatisraha võtmise nõuded.
ESS-i täiendatakse §-ga 92, millega võetakse Eesti õigusesse üle sidedirektiivi artikli 23 lõige
2, artikli 35 lõige 1 ja artikli 37 esimene taane. Sätte eesmärk on konkursi korras (ESS § 91
lõike 1) antavate raadiosagedusalade andmise tingimuste ühetaoline kohaldamine. See
puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 676/2002/EÜ16 alusel antud traadita
lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste Euroopa Komisjoni rakendusotsuseid
järgivaid avaliku konkursi määruseid (ESS § 91 lõike 1 alusel antavad õigusaktid). Nendest
eelnõudest tuleb selle sätte jõustumisel teavitada Euroopa Liidu sageduspoliitika töörühma
(Radio Spectrum Policy Group, edaspidi RSPG).
Euroopa Komisjoni rakendusotsutes sätestatakse sagedusalade andmiseks ühtsed nõuded
(tehnilised nõuded – nt kanali samm, ajalised nõuded – nt millal peab sagedusala kasutusele
võtma jne). Sellised otsused on näiteks 3,6 GHz otsus (EL) 2019/23517, 700 MHz otsus (EL)
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika
reguleeriva raamistiku kohta. EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6.
17
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses
sagedusala 3400–3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. ELT L 37, 8.2.2019, lk
135–143.
12
2017/89918, 800 MHz otsus 2010/267/EL19 ja 2,6 GHz otsus 2008/477/EÜ20 jne. Neid ja teisi
otsused silmas pidades (v.a 700 MHz, selle kohta veel ei ole MKM-i ministri määrust) on välja
antud järgmised MKM-i ministri määrused (vaata ESS § 9 lõike 4 alusel antud MKM-i ministri
määrused):
https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=113032019047&id=12945911;129
45926;13362601;106072011006;111042013002;107032017015;125012019003.
ESS § 92 lõike 1 alusel peab MKM teavitama ESS § 91 lõike 1 alusel vastuvõetava MKM-i
avaliku konkursi regulatsiooni eelnõust RSPG-d ja annab RSPG-le teada, kas ta soovib selle
õigusakti eelnõu vastastikuseks hindamiseks kutsuda kokku RSPG foorumit, kus kõik
liikmesriigid saavad õigusakti eelnõu osas arvamust avaldada. RSPG vastastikuse hindamise
foorumi arvamust ei pea liikmeriigid arvesse võtma. Selle sätte rakendamisel soovitakse
suurendada sagedusalade andmise tingimuste ühtlustamist ja parimate praktikate jagamist.
ESS § 92 lõikega 2 täiendamise eesmärk on soodustada koostööd liikmesriikide ja RSPG vahel
sageduslubade andmisel konkursi korras. Sellise koostöö raames on liikmesriikidel võimalus
oma konkursi nõuded ja tingimused ühtlustada. Ühtlustatud nõuetega konkursi korral on
sideettevõtjal, kes on huvitatud oma sidevõrgu arendamisest mitmes liikmesriigis korraga,
oluliselt lihtsam konkurssidel osaleda, kuna ta pea end enam iga konkursi tingimustega eraldi
kurssi viima. See aitab pikemas perspektiivis liikuda ühtsema EL sideturu poole.
Sideettevõtjaid, mis tegutsevad mitmes liikmesriigis korraga on hulgaliselt. Näiteks: Telia
Company AB tegutseb 14 riigis (sh 7 EL liikmesriigis)21 ja Vodafone omab võrku 25 riigis ja
partnerina tegutseb 47 riigis (sh 14 EL liikmesriigis omab võrku ja 8 EL liikmesriigis tegutseb
partnerina)22. Oluline on rõhutada, et ühtlustatakse küll konkursi tingimused, kuid konkursid
viib läbi ikkagi iga liikmesriik eraldi.
ESS § 93 lõigete 1–4 näol on tegemist uute ESS-i lõigetega, kus sätestatakse sageduslubade
andmise erinorm, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 53. Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ
alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusotsuse
vastuvõtmisest alates peab liikmeriik rakendusotsuses sätestatud sagedusala konkursi korras
välja andma 30 kuu jooksul pärast nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest. Eesmärk on
kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid raadiohäireid.
Ühtse tähtaja sätestamisega soovitakse vältida seni ühtlustatud raadiosageduste kasutusele
võtmisel ilmnenud probleeme nagu näites 800 MHz kasutuselevõtt Lõuna-Euroopas, kus alles
nüüd on suutnud Malta ja Itaalia lahendada oma piiriülesed probleemid ning andnud selle ala
mobiilse lairiba kasutusse. Samas Eesti andis selle ala mobiilse lairiba kasutusse juba 2013.
aastal23, kuigi ka meil olid piiriülesed probleemid Lätiga.
Eesti piiriüleseid probleeme see täielikult ära ei lahenda, kuna üks meie naabritest on ka mitte
EL-i liikmesriik ehk Venemaa, kellele antud regulatsioon ei kohaldu. Näiteks 700 MHz
piiriülesel koordineerimisel on liikmesriigid, kes piirnevad Venemaaga (sh Eesti) palunud
Euroopa Komisjoni abi 700 MHz koordineerimisel Venemaaga.
Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda
tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/899, 17. mai 2017, 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta
liidus. ELT L 138, 25.5.2017, lk 131–1.
19
Euroopa Komisjoni otsus 2010/267/EL ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz
kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, mille alusel on võimalik Euroopa Liidus pakkuda
elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 17, 11.5.2010, lk 95–101).
20
Komisjoni otsus 2008/477/EÜ, 13. juuni 2008, sagedusala 2500–2690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete
süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid. ELT L 163, 24.6.2008, lk
37–41.
21
https://et.wikipedia.org/wiki/Telia_Company (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
22
https://en.wikipedia.org/wiki/Vodafone#Europe (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
23 https://www.am.ee/node/3077 (kättesaadav seisuga 03.02.2020).
13
Venemaaga) ning olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine. Tulenevalt ESS § 9
lõikest 5 jõustub olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine 2 aasta ehk 24 kuu
möödumisel Eesti raadiosagedusplaani avaldamise päevast. Oluline on siin silmas pidada, et 2
aastat järgitakse, kui Eesti raadiosagedusplaani muudatus (sageduskasutuse ümberplaneerimise
korral muudetakse Eesti raadiosagedusplaani) piirab raadiosageduste kasutaja õigusi. Eesti
puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest ja eelviimasest erandist ehk
kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning
toetudes praktikale, võtab väga palju aega. Edasilükkamine sätestatakse Eesti
raadiosagedusplaaniga (ESS § 9 lõige 3).
Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest
teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning
sideettevõtjaid.
Punkt 24. ESS § 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna Eesti raadiosagedusplaanis
sätestatakse, millise sagedusala kasutamiseks on vaja sagedusluba ja milliseid sagedusalasid
võib kasutada sagedusloata ning kaalutlused on kehtestatud ESS § 11 lõikes 11.
Punktid 25 ja 26. ESS § 11 lõike 11 sissejuhatavat lauseosa muudetakse selliselt, et see oleks
paremini kooskõlas sidedirektiivi artikli 46 mõttega.
ESS § 11 lõiget 11 täiendatakse punktidega 31–33. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 46
lõike 1 punktid a ja c ning sätestatakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil raadiosageduste
kasutamise reguleerimine sageduslubadega. Tegu on lõikega, mis sätestab eesmärgid, mille
täitmiseks on põhjendatud raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel. EL-i üldiseks
suunaks on kujunenud raadiosageduste võimalikult lihtne ja paindlik kasutamine, mille
tulemusena püütakse vähendada ka sageduslubade osakaalu. Samas tuleb arvestada, et
sageduslubadest täielikult vabaneda pole võimalik, kuna raadiosageduste kasutamisel tuleb
tagada häirekindel töö, side teenuse kvaliteet ja efektiivne kasutamine. Täiendavate sätete
lisamine on tingitud raadiosageduste üha tihedamast kasutamisest ning vajadusest häirete
vältimiseks raadiosagedusi kasutavate seadmete vahel võtta arvesse täiendavaid aspekte.
Punkt 28. ESS § 11 lõike 6 täiendamise tulemusena on üheselt sätestatud, kellele antakse vee-
või õhusõiduki raadioloa andmise korral luba. Luba antakse vee- või õhusõiduki omanikule.
Punkt 30. ESS § 13 lõike 1 punktis 3 tehtav muudatuse tingib ESS § 9 uuesti sõnastamine ja
ESS-i täiendamine §-ga 91. Seega asendatakse viide ESS § 9 lõikele 4 viitega § 91 lõikele 1.
Punkt 33. ESS § 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, sellega sätestatakse uus alus sagedusloa
andmisest keeldumiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Seni puudub seadusandluses säte, mis
lubaks riigil keelduda sagedusluba andmast isegi kui esinevad selged viited, et taotleja tegevus
on suunatud Eesti riigi vastu, tema tegevus ohustab riikliku julgeolekut.
Raadiosagedused on Eesti digitaalsete teenuste aluseks ja arvestades asjaolu, et digitaalteenused
on muutunud riigi lahutamatuks osaks, milleta riik ei saa tänapäevasel viisil enam toimida, ja
see suurendab võimalike rünnete mõju riigi julgeolekule. Side- ja infosüsteemide seotuse tõttu
võib ühe elutähtsa või olulise teenuse katkemine mõjutada veel paljude teiste teenuste
kättesaadavust, ühtlasi ohustada riigi toimimist tervikuna.
Seega peab TTJA raadiosageduste andmisel hindama, kas sagedusloa taotleja tegevus võib
ohustada riigi julgeolekut.
Kõnealune muudatus koosmõjus ESS § 18 lõikes 3 tehtava muudatusega, annab aluse ka juba
väljastatud sagedusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui raadiosageduste
kasutamine sagedusloa omaniku poolt võib ohustada riigi julgeolekut.
14
Punkt 34. ESS § 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse selliselt, et raadiosageduste kasutamine peab
olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. See muudatus on seotud uue ESS § 9 tehtud
muudatustega.
Punkt 37. ESS § 17 täiendatakse lõikega 21, kus täpsustatakse, et raadiosageduste kasutamise
õiguse üleandmine on igasugune sagedusloa üleminek ühelt isikult teisele, sealjuures ettevõtjate
ühinemine.
Punkt 38. ESS § 18 lõike 3 punkti 3 muudetakse selliselt, et TTJA võib sagedusloa tunnistada
kehtetuks, kui pärast sagedusloa andmist selgub, et esinevad ESS § 14 lõike 1 punktides 1–9
sätestatud sagedusloa andmise keeldumise aluse.
Punkt 39. ESS-i täiendatakse uue §-ga 211, millega reguleeritakse raadiosageduste haldamist
ja kasutamist kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra puhul on tegemist
olukordadega, kus riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda s.o kogu ühiskonda ja riigi
eksistentsi ähvardab oht. Olenevalt situatsiooni spetsiifikast võib ohus olla väga paljude
inimeste elu või tervis või ohtu sattuda riigi jätkusuutlikkus. Tegemist on olukorraga, mille
lahendamine nõuab tavapärasest rohkem ressurssi. Üheks selliseks ressursiks on
haldusülesandeid täitvatele isikutele ja asutustele olukorra lahendamiseks vajalikud
raadiosagedused. Igapäevaselt on raadiosagedused ESS-is sätestatud korras erinevate neid oma
tegevuses vajavate isikute vahel sageduslubade alusel ära jaotatud. Raadiosageduste jaotamist
ja kasutamist korraldab TTJA. Olukordadeks, kus on vajalik raadiosageduste kiire
ümberjaotamine või kasutusele võtmine antakse ESS § 211 lõikega 1 TTJA-le õigus muuta välja
antud sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õigus.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tuleb TTJAle
Kaitseministeeriumist korraldus, et vajatakse täiendavaid raadiosagedusi. Kuna TTJA
korraldab raadiosageduste andmist, siis on temal kõige parem ülevaade ja ta on kõige pädevam
hindama, kuidas Kaitseministeeriumist tulnud vajadust kõige paremini rahuldada nii et see ei
mõjutaks teisi riigis olulisi teenuseid. TTJAle on antud selle paragrahvi kaalutlusõigus leidmaks
kõige sobilikumad sagedused, arvestades, et riigis peab olema tagatud elutähtsa teenuse
osutamine.
Sagedusloa tingimuste muutmine või peatamine on ajutine meede. Vastav haldusakt kehtib
kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal.. Kui sagedusloa
tingimuste muutmise või peatamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja vastavat vajadust
enam ei ole, tuleb piirava meetme kohaldamine lõpetada ja võimaldada raadiosageduse
kasutamine vastava sagedusloa omaniku poolt või anda vastavalt ESS-ile sagedus avalikku
kasutusse.
Lõike 2 kohaselt esitab täiendavat raadiosagedust vajav haldusülesandeid täitev asutus või isik
TTJA-le ESS § 12 lõikes 1 loetletud andmetega vormivaba taotluse. TTJA annab sagedusloa
eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 2 alusel üksnes juhul, kui see on vajalik avaliku korra või
riigi julgeoleku tagamiseks. Kõnealuse sagedusloa andmisele ei kohaldata ESS §-s 13
sätestatud sagedusloa taotluse menetlemise ja sagedusloa andmise korda ning ESS §-s 15
sätestatud sagedusloa tingimuste muutmise korda, sest erikorra esinemisel ja olukorras, kus
ohus on avalik kord või riigi julgeolek, ei ole ajasurve tõttu võimalik lähtuda tavaolukorra
tarbeks kujundatud sagedusloa menetluskorrast. Samal põhjusel ei ole otstarbekas, et
sagedusluba taotlev asutus peab loa vormistamisel lähtuma ESS §-s 12 sätestatust. Eelnõuga
sätestatakse, et tegemist on vormivaba taotlusega, mis võib oma algsel kujul olla sõltuvalt
15
asjaoludest isegi suuline. Samuti säilib TTJA õigus otsustada talle teadaolevate asjaolude alusel
sagedusloa andmine või andmata jätmine ning nõuda otsustamiseks taotlejalt täiendavat teavet.
Lõigete 1 ja 2 eesmärk on kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra lahendamiseks sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse ajutine
üleandmine olukorra lahendamise eest vastutavale või osalevale asutusele (nt Politsei- ja
Piirivalveamet, Kaitsevägi (sh liitlasriikide relvajõud), Päästeamet jne).
Eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 3 kohaselt ei võeta sagedusloa omanikult riigilõivu aja eest,
kui eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 1 alusel on talle antud sagedusloa tingimusi muudetud
või on sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õigus peatatud. Riigilõivu võtmata
jätmine on õigustatud, sest sagedusloa tingimuste muutmine või sagedusloa peatamine ei toimu
sagedusloa omaniku taotlusel ja huvides. Sellest tulenevalt saab sagedusloa omanik taotleda
enammakstud riigilõivu RLS § 12–15 alusel TTJA-lt kahe aasta jooksul tagasi. Samuti ei võeta
eelnõuga lisatava ESS § 211 lõike 3 kohaselt riigilõivu juhul, kui TTJA annab eelnõuga lisatava
ESS § 211 lõike 2 alusel sagedusloa haldusülesannete täitmiseks või riigi julgeoleku
kaitsemiseks. Riigilõivu tasumine sagedusloa saamisel on kehtestatud ESS § 13 lõikes 7. ESS
§ 13 kohaldamine on eelnõu kohaselt küll välistatud (vt ESS § 211 lõige 4), kuid kuna riigilõivu
tasumist mainitakse ka teistes paragrahvides (nt ESS § 14 lg 1 p 10), siis selguse huvides
sätestatakse eelnõuga, et erikorra ajal avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks antava
sagedusloa saamise eeldus ei ole riigilõivu tasumine. Viidatud olukorras antakse sagedusluba
enamasti mõnele asutustele ja ei oleks otstarbekas, kui riigiasutus maksab riigilõivu tegevuste
eest, mida teeb teine asutus.
Eelnõuga lisatava ESS § 211 lõikes 4 loetletakse ESS sätted, mida § 211 lõike 1 ja 2
rakendamisel ei kohaldata. Kuigi ESS §-dele 12 (sagedusloa taotlemine) ja 13 (sagedusloa
taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine) on eespool juba viidatud, siis on need selguse
huvides nimetatud ka lõikes 4 (vt segitust ESS § 211 lõike 2 kohta). ESS § 14 lõike 1 punktid
4–10 (sagedusloa andmisest keeldumine), § 15 (sagedusloa tingimuste muutmine), § 18
(sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine), § 19 (enampakkumise korraldamine), § 23
(raadiohäired ja nende kõrvaldamine) ja § 152 (konsulteerimiskohustus) ei kohaldata samuti.
Sagedusloa andmise keeldumise alused punktid 4–10 on välistatud seetõttu, kuna ESS § 211
alusel antud sagedusloa kasutus ei pruugi olla kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või
raadiosagedusi reguleerivate õigusaktidega, ega rahvusvaheliste lepingutega, ning võivad
tekitada raadiohäireid, raadiosageuste kasutamine ei ole efektiivne jne.
Sagedusloa tingimuste muutmise sätted on välistatud seetõttu, et ESS § 211 lõikes 1 on viidatud
sättes loetletud erikordade ajaks antud TTJA-le võrreldes kehtiva ESS-ga uus pädevus ning
tavaolukorras kehtivat sagedusloa tingimuste muutmise sätteid ei kohaldata.
Raadiohäired ja nende kõrvaldamine on välistatud seetõttu, kuna TTJA ei saa sellisel juhul
tagada raadiohäirete vältimist teistele teenistustele.
Ka ESS §-de 19 ja 152 välistamine on sätestatud seetõttu, et tegemist on kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra olemusest tuleneva erilise
olukorraga, kus ei ole võimalik lähtuda tavaolukorra jaoks mõeldud normidest. ESS § 19 on
välistatud mh ka selguse huvides, sest isegi kui sama raadiosageduse kasutamist on ESS § 211
lõike 2 kohaselt taotlenud mitu asutust, siis ESS § 211 olemusest tulenevalt ei korralda TTJA
nende vahel enampakkumist, vaid küsimus lahendatakse haldusorganite vahel lähtudes riigi
huvidest ehk mis aitab kõige efektiivsemalt kaasa olemasoleva olukorra lahendamisele.
Sagedus- ja numbrilubade menetlemine uues infosüsteemis (eelnõu § 1 punktid 29, 31, 32,
35, 36, 43, 45 ja 46)
Nimetatud punktides toodud muudatused on tingitud sellest, et 2022. aasta 1. veebruaril hakkab
TTJA sagedus- ja numbrilubasid menetlema senise majandustegevuse registri asemel Tehnilise
16
Järelevalve Ameti Infosüsteemis (edaspidi JVIS), www.jvis.ttja.ee. JVIS on loodud TTJA
tööstusohutuse teenistuse vajaduse silmas pidades, kuid nüüd kasutab seda ka elektroonilise
side teenistus järelevalve toimingute haldamiseks (ettekirjutused, hoiatused) ning menetlustega
seotud kirjavahetuseks.
Hetkel toimub JVIS arendus, mille eesmärk on viia sagedus- ja numbrilubade menetlus
JVISsse, arendus peaks valmima 2021. a augustis. Arendusel järgneb arenduse testimine. TTJA
hakkab sagedus- ja numbrilubasid menetlema JVISes alates 2022. aasta 1. veebruarist.
JVISi arendusega luuakse kliendisõbralik interaktiivne kasutajaportaal suhtlemiseks TTJAga.
Vähendatakse klientide ja TTJA ametnike menetluse käigus suhtlemisele kuluvat aega
(andmete kontroll, andmetöötlus, täpsustused ja parandused) 50 %. Klientidele teenuse
kasutamise muutmine lihtsamaks ja kiiremaks. Interaktiivse ja paindliku kliendiabi tagamine
süsteemi poolt, sh veakontroll, eeltäidetud ning valikväljadega taotlused. Luuakse uus
kaasaegsel platvormil infosüsteem, mis põhineb TTJA optimeeritud menetlusprotsessidel ning
arvestab klientide vajadusi. Järelevalvetoimingud seotakse lubadega.
Käesoleval ajal teeb TTJA ametnik nt sagedusloa andmiseks otsuse, mis digiallkirjastatakse
ning see otsus laetakse majandustegevuse registrisse. Eelnõu kohaselt koostatakse sagedus- ja
numbriloa andmise või andmisest keeldumise/muutmise/pikendamise otsus infosüsteemi
vahendusel, mis teatud juhtudel võib toimuda ilma ametniku sekkumiseta. Infosüsteem
genereerib haldusakti või dokumendi varasemalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
poolt süsteemis kindlaks määratud tingimustel ja piirides. Automatiseeritud töötlemisel
hakatakse tegema otsuseid ning väljastama haldusakte etteantud kriteeriumide järgi, millele
vastamisel tekib isikul võimalus saada taotluse esitamisel koheselt automaatselt genereeritud
otsus. Juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, menetleb taotlust
ametnik ning teeb vastava otsuse tavapärase haldusmenetluse käigus, millele raames
analüüsitakse esitatud andmeid ja tõendeid. Sellisel juhul lõpeb menetlus ametniku poolt
motiveeritud haldusakti väljastamisega.
Infosüsteemi poolt automaatselt loodud haldusaktidele ja dokumentidele ei lisata digiallkirja
vaid e-tempel. Samuti ei pea neil märkima dokumendi koostanud ametnikku, dokumendi
koostajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Isiku taotluse alusel infosüsteemi poolt automaatselt loodud haldusaktide kättetoimetamise
ajaks loetakse haldusakti avamise hetke, mille kohta teeb infosüsteemi kande. Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil säilib kaudne kontroll infosüsteemi poolt automaatselt
genereeritud haldusaktide ja dokumentide üle.
JVIS arendamisel järgitakse elektroonilise asjaajamise põhimõtet, sh haldusakti elektroonilise
andmise ja kättetoimetamise kohta sätestatut (HMS § 5 lõige 6, § 25, § 27, § 55 lõiked 4 ja 4,
need HMSi muudatused võeti vastu 2017 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017002). HMS
on sätestatud, et elektrooniline asjaajamine haldusmenetluses on võrdsustatud kirjaliku
asjaajamisega, võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi.
Kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes
kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi
elektroonilisest vormist tingitud erisusi
Elektroonilisele haldusaktile ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema
volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav.
17
HMS muutmise seaduse 2017. a seletuskiri24 selgitab, et haldusorganite võimalused anda
elektroonilises vormis haldusakte on oluliselt paranenud, mistõttu haldusakti andmine
elektrooniliselt peab olema lubatud eelviidatud lisatingimusteta. Isikute õiguste kaitse
seisukohalt pole määrav, millises vormis haldusakt on antud. Haldusakti vorm on pigem
töökorralduse küsimus ning sõltub sellest, kas haldusorganil on e-lahendused loodud või mitte.
Akti adressaadi jaoks on määrav, millises vormis dokument talle hiljem kätte toimetatakse.
Elektroonilises vormis dokumendi saab adressaadile kätte toimetada vajaduse korral ka
paberkandjal. HMS § 25 lg 1 kohaselt § 25 toimetatakse haldusakt menetlusosalisele kätte
postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Dokumendi
elektroonilise kättetoimetamise korral võib dokumendi teha kättesaadavaks ka asjakohases
infosüsteemis (HMS § 27 lg 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument
loetakse kättetoimetatuks asjakohase infosüsteemi registreeringuga dokumendi avamise või
vastuvõtmise kohta (HMS § 27 lg 2 p 1).
Haldusakti andmise pädevus on seaduse alusel haldusorganil. Haldusakti andmisel on oluline,
et sellest selguks selle andnud haldusorgan (HMS § 63 lg 2 punkt 1). Nüüdisaegsed
infotehnoloogilised võimalused suudavad tagada selle, et haldusaktide kinnitamine nt
asjakohases infosüsteemis on võimalik üksnes selleks pädeval ametiisikul. Elektrooniliste
haldusaktide kinnitamine muudab menetlusprotsessi oluliselt efektiivsemaks. Haldusakti
andnud haldusorgan on tuvastatav läbi asjakohase infosüsteemi. Õiguslikus mõttes ei oma
tähendust, kas haldusakt on allkirjastatud käsitsi, digitaalallkirjaga või muul haldusorganiga
seost luua võimaldaval moel (nt kasutades e-templit). Oluline on, et on tuvastatav, milline
haldusorgan on otsuse teinud.
Seega saab haldusakti anda registrikandena. Sagedusloa/numbriloa andmisel, pikendamisel ja
muutmisel teeb TTJA ametnik (kes on TTJA juhi poolt volitatud isik ja on turvaliselt tuvastatav)
haldusakti (otsuse) JVISes registrikandena (nt kinnitan loa pikendamise).
Numeratsioon (eelnõu § 1 punktid 40–42, 44, 47 ja 48)
Punkt 40. ESS täiendatakse §-ga 281, kus sätestatakse numbri broneerimise andmekogu
põhimääruse volitusnorm, määratakse andmekogu vastutav töötleja ning andekogu koosseis.
Numbri broneerimise andmekogu25 asutati ja võeti kasutusele juba 01.10.2005.
Andmekogu pidamise eesmärgiks on tagada ESSis ettenähtud numeratsiooni (telefoninumbrite/
mobiiltelefoninumbrite) haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.
Nõuete täitmine seisneb teenuse pakkujatele (sideettevõtjatele) Eesti numeratsiooniplaaniga
määratud numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite kasutamiseks
eraldamises, broneerimises, kliendile teenuse osutajat vahetades numbri säilitamise
võimaldamises ja kõige eelneva nõuete täitmise üle järelevalve teostamises.
Andmekogusse kantavatel andmetel on õiguslik tähendus ESSis sätestatud ulatuses, kuna selle
alusel liigub näiteks mobiiltelefoni number ühe sideettevõtja juurest teise juurde.
Andmekogusse kantavad andmed on juurdepääsu piiranguga, kuna neile saavad ligi ainult
TTJA ja numbriloa omanikud. Avalik vaade on ainult numbri kuuluvuse teave, kus isik saab
kontrollida millisele sideettevõtjale number kuulub https://nba.ttja.ee/numbriparing.aspx.
Selle muudatusega viiakse numbri broneerimise andekogu vastavusse avaliku teabe seaduse 51.
peatükiga (andmekodu asutamine seadusega, põhimääruse jne).
24
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/691dc0df-3588-485f-8558-
617f23e68ac5/Haldusmenetluse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
25
https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/nba.
18
Punktid 41 ja 42. ESS § 32 täiendatakse lõiget 12 ja 13 ja muudetakse lõiget 5.
Lõigetega 12 ja 13 võetakse üle sidedirektiivi artikli 96 lõiked 1 ja 2. Normides sätestatakse, et
helistamine Euroopa ühtsele kadunud laste abitelefonile 116000 on tasuta ja et erivajadustega
inimestel peab olema võimalus saada ühendust kadunud laste abitelefonile 116000. See viimane
kohustus on kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiiviga (edaspidi ligipääsetavuse
direktiiv) (EL) 2019/88226, mis tuleb peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda
kohaldatakse alates 28.06.2025. Seega sätestatakse eelnõu § 1 punktis 156 selle normi
kohaldumine 28.06.2025.
Kadunud laste abitelefoni numbri omanik Eestis on Sotsiaalkindlustusamet ja juba praegu on
Eestis sellele numbrile helistamine tasuta, vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-
ja-pere/lastekaitse/kadunud-laste-telefon-116000.
Lõike 5 muudatus tuleneb sellest, et sideettevõtjad peavad kliendi igasuguse ühenduse (kõne,
video jne) edastama 116-algusega lühinumbrile. Sellega tagatakse ka erivajadusega inimeste
jaoks mõeldud spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side teenuse korral edastatava video,
teksti ja hääle edastamise numbrile 116000. Spetsiaalne isikutevahelise side teenus on teenus,
mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas
asukohas oleva kasutaja vahel (uus ESSi mõiste § 2 p 521).
Punkt 44. ESS § 34 lõike 1 punkti 2 täpsustatakse numbriloa taotluse andmeid, lisaks lõikes 1
sätestatule peab numbriluba taotlev isik tooma välja ka numbri kasutamise piirkonna riikide
kaupa (eelnõus peetakse piirkonna all silmas kogu maailma), sellega võetakse üle sidedirektiivi
artikli 93 lõige 4. Selle täienduse tulemusel märgib isik numbriloa taotlusele, mis piirkonnas ta
numbreid kasutab nt Eesti, Soome jne. Piirkonna märkimise tulemusena on TTJA-l ülevaade,
kus Eesti numeratsiooniressurssi kasutatakse. Selle teabe põhjal koostab Euroopa Sideamet
andmebaasi.
Eelnõu koostajad leiavad, et „numbri kasutamise piirkonna“ mõiste sätestamist eelnõu ei ole
vaja, kuna eelnõus on toodud täpsustus „piirkond riikide kaup“ selgitab seda.
Punktid 47 ja 48. ESS § 36 täiendatakse punktiga 61 ja § 36 senine tekst loetakse lõikeks 1
ning §-i 36 täiendatakse lõikega 2. Nende muudatustega täiendatakse numbriloa andmise,
muutmise või pikendamise keeldumise aluseid, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 93 lõikest 2.
Kuna numeratsioonressurss on piiratud ressurss, siis lisatakse alus, et kui numeratsiooniressurss
ammendumas, siis võib TTJA keelduda numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest.
Seda normi ei laiendata sideettevõtjatele, kuna numbreid kasutatavatele sideettevõtjatele tuleb
tagada sideteenuse osutamiseks vajalik numeratsiooniressurss ja see on nende teenuse
osutamiseks vajalik. Kui sideettevõtjal puuduks vajalik numeratsiooniressurss, siis omab see
väga suurt mõju ühiskonnale ja kasutajatele laiemalt.
Sidedirektiivi artikkel 93 lõige 2 kohaselt võtab Euroopa Sideamet 21. juuniks 2020, pärast
sidusrühmadega konsulteerimist ja koostöös Euroopa Komisjoniga, vastu suunised
numeratsiooniressursside haldamise suutlikkuse ja numeratsiooniressursside ammendamise
ohu hindamise ühiste kriteeriumide kohta, et aidata kaasa selle lõike kohaldamisele.
Sideturu regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 49–103 ja 151)
Ülevaade sideteenuste turgude valdkonnaspetsiifilisest reguleerimisest
ESS 5. peatükk reguleerib märkimisväärse turujõuga sideettevõtjatega seonduvat ja ESS
6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile
sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele.
Praeguses ESS-is koosneb sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimise protsess
üldjuhul kolmest osast. Esiteks valdkonnaspetsiifiliste turgude piiritlemine, teiseks nimetatud
26
ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115.
19
turgude konkurentsi olukorra analüüs ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu välja
selgitamine ning kolmandaks efektiivsete ja põhjendatud kohustuste määramine
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale eesmärgiga tagada konkurentsi toimimine. Nimetatud
protsessid jäävad kehtima ka pärast sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmist.
Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad turud määrab üldjuhul kindlaks Euroopa Komisjon.
Hetkel on nendeks neli erinevat hulgiteenuste turgu, kuid see võib aja jooksul muutuda, kuna
Euroopa Komisjon hindab teatud aja tagant turgude arengut ja otsustab, kas on vaja turgude
loetelu muuta. Riigi regulaator (TTJA) võib ka ise määrata mõne turu valdkonnaspetsiifiliselt
reguleeritavaks turuks, kuid see peab olema põhjendatud ja seda peab konsulteerima Euroopa
Komisjoniga. Praktikas Eesti sideturu regulaator ühtegi turgu ise määranud ei ole.
Määratud turgudel konkurentsi hindamine peab olema kooskõlas Euroopa Komisjon juhistega.
Eelkõige peab kindaks tegema, kas esinevad püsivad ja kõrged struktuursed, õiguslikud või
regulatiivsed turule sisenemise tõkked, kas turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest
sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku
jooksul (üldjuhul 3 aasta) ja kas konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud
turutõrke kõrvaldamiseks. Kui konkurents ei toimi ja mõnel sideettevõttel on märkimisväärne
turujõud, siis tunnistatakse see sideettevõte märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui
turuanalüüs näitab, et konkurents toimib, siis jäetakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja
määramata.
Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on määratud, siis analüüsitakse millised on peamised
konkurentsiprobleemid, mida antud ettevõtja oma tegevusega võib turul põhjustada ja
hinnatakse millised kohustused neid probleeme kõige efektiivsemalt väldiksid. Eelkõige
peavad rakendatavad kohustused olema mõistlikud ja otstarbekad, objektiivselt kaalutud,
läbipaistvad ja suunatud konkurentsi edendamisele jaeturgudel ning lõppkasutajate huvide
kaitseks.
Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja annab oma sidevõrgu või olulise osa sellest üle teisele
omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või loob eraldiseisva majandusüksuse,
siis peab sellest eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d, kes hindab (viib läbi turuanalüüsi)
kavandatava tehingu mõju nimetatud sidevõrguga seotud turgudele. Vajadusel kehtestab TTJA
konkurentsiprobleemide vältimiseks nimetatud majandusüksusele märkimisväärse turujõuga
ettevõtja kohustusi. Samuti võib vajadusel vabastada vastava sidevõrgu üle andja
märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatuses ja/või kohustustest.
Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne
lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa
Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega. Seejuures
turgude piiritlemise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise osas ei või vastavat
eelnõud jõustada enne Euroopa Komisjon heaks kiitu. Kohustuste eelnõu võib jõustada ka ilma
Euroopa Komisjoni heaks kiiduta, kuid siis tuleb põhjendada, miks Euroopa Komisjoni
seisukohtadega ei arvestata.
Eelkirjeldatud turu piiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise ja talle
kohustuste kehtestamise protsessi peab reguleeritud turgudel läbi viima perioodiliselt iga kolme
aasta tagant.
Uute sidedirektiivist tulenevate nõuete üle võtmisega täiendatakse ESS-i sideteenuse
turgude valdkonnaspetsiifilist regulatsiooni järgmiselt:
1) lisatakse turgude piiritlemise osas riikide üleste turgude määratlemise võimalus;
20
2) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus sidevõrgu üle andmisel
eraldiseisvale majandusüksusele välja pakkuda endale ise kohustusi;
3) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus väga suure läbilaskevõimega
sidevõrkudesse kaasinvesteerimise võimaldamisel välja pakkuda endale ise kohustusi;
4) piiratakse kohustuste mahtu märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes tegeleb ainult
hulgimüügiga;
5) lisatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi seoses pärandtaristu
kasutusest kõrvaldamise ja üleminekuga uuele taristule;
6) reguleeritud turgudel pikendatakse turupiiritlemise, märkimisväärse turujõuga ettevõtja
määramise ja talle kohustuste kehtestamise perioodilisust kolmelt aastalt viiele aastale
ja eri juhul võib seda pikendada ühe aasta võrra, kuid sellest tuleb Euroopa Komisjoni
eelnevalt teavitada.
Riikideülese turu võib piiritleda Euroopa Komisjon liikmesriikide järelevalve asutuste taotluse
alusel. Kui Euroopa Komisjon jätab eelnimetatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata,
siis võivad liikmesriikide järelevalveasutused teostada turuanalüüsi siiski ühiselt, kui
turutingimused riikides on piisavalt sarnased. Samuti võivad liikmesriikide järelevalveasutused
või sideettevõtjad esitada Euroopa Sideametile taotluse analüüsida nõudlust lõppkasutajale
riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel Euroopa Komisjoni
soovitusega piiritletud turul. Kui Euroopa Sideamet teeb riikideüleste toodete ja teenuste kohta
suunise, siis peab TTJA seda arvesse võtma valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavate turgudel
analüüside läbiviimisel ja kohustuste kehtestamisel.
Sidevõrgu üle andmisel eraldiseisvale majandusüksusele märkimisväärse turujõuga
ettevõtja poolt võib uue majandusüksuse omanik välja pakkuda kohustusi seoses
juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi
rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute (teiste
sideettevõtjate) tõhus ja mittediskrimineeriv hulgitasandi juurdepääs eraldatavale sidevõrgule.
TTJA viib eraldatava sidevõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ja hindab, kas on vaja
määrata eraldatud sidevõrgu uus majandusüksus märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui
nimetatud majandusüksus määratakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, siis hindab TTJA
võimalike konkurentsiprobleemide vältimiseks vajalikke ja efektiivseid kohustusi, sh vastava
majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi ning teeb need oma otsusega kas osaliselt või
täielikult siduvaks. Majandusüksuse poolt välja pakutud kohustusi võib kehtestada ka
kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtimise periood
(viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid ja eelnõud)
peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka konsulteerimise
Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega.
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse kaasinvesteerimist võimaldav
märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib välja pakkuda kohustusi seoses väga suure
läbilaskevõimega sidevõrgu avamisega kaasinvesteerimiseks teisele sideettevõtjale. Nimetatud
kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist
kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi
õigused teisele sideettevõtjale. TTJA peab läbi viima turuanalüüsi hindamaks eelkõige, kas
kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastab seadusega sätestatud tingimuste
loetelule. Kui riigi reguleeriv asutus (TTJA) jõuab turuanalüüsi tulemusel järeldusele, et
kaasinvesteerimise pakkumine ja pakutavad kohustused vastavad ESS-is sätestatud tingimuste
loetelule, muudab ta pakutavad kohustused siduvaks ning ei kehtesta mingeid lisakohustusi
seoses uue väga suure läbilaskevõimega võrgu osadega, kui vähemalt üks potentsiaalne
kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga
kaasinvesteerimise lepingu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja poolt välja pakutud kohustusi
21
võib kehtestada ka kauemaks kui on üldjuhul märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste
kehtimise periood (viis aastat). Kõik eeltoodud protsesside tulemused (vastavad otsuse
kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui
ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide
regulaatoritega.
Ainult hulgimüügiga tegelev märkimisväärse turujõuga ettevõtjale, kes ei tegutse mitte ühelgi
lõppkasutajale pakutaval sideteenuse jaeturul võib TTJA kehtestada üksnes kohustusi
sidevõrgu juurdepääsu osas ja selle juurdepääsuga vajalike andmete avaldamise osas ning
õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui need on turuanalüüsi kohaselt põhjendatud ja
vajalikud. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad otsuse kavandid
ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese konsulteerimise kui ka
konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide
regulaatoritega.
Pärandtaristult üleminekul uuele taristule peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja sellest
eelnevalt ja õigeaegselt teavitama TTJA-d. Pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või
asendamise protsessis peab olema tagatud läbipaistev ajakava ja tingimused, sealhulgas
asjakohane ülemineku etteteatamise aeg ning uue taristu baasil pakutavad alternatiivseid
juurdepääsu tooteid, mis on võrreldava pärandtaristu baasil pakutavate juurdepääsu toodetega.
Selleks võib TTJA kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastavaid pärandtaristult
ülemineku protsessiga seotud kohustusi. Kui uue taristu osas on eelnimetatud kohustused
kehtestatud, siis võib TTJA tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule
kehtestatud kohustused. Eeltoodud kohustuste kehtestamise protsesside tulemused (vastavad
otsuse kavandid ja eelnõud) peavad enne lõpliku jõustumist läbima nii riigisisese
konsulteerimise kui ka konsulteerimise Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa
Liidu liikmesriikide regulaatoritega.
Punktid 49, 55–57, 84 ja 89. ESS § 41 lõike 1 punktis 2, § 45 lõikes 1, § 46 lõike 1 punktis 1,
§ 47 lõiketes 1, 3 ja 4, § 49 lõikes 6, § 54 lõikes 1, § 55 lõikes 1 ja § 144 lõike 2 punktis 1
tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 53 ja 54, kus ESS § 44 muudetakse ja
tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i
eelnõus tehtud muudatustele.
Punktid 50, 96, 99 ja 151. ESS § 41 lõike 2 punktis 2, §-s 62, § 64 lõikes 1 ja § 1661 lõikes 1
tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punktid 97 ja 98, kus ESS § 63 muudetakse ja
tükeldatakse kolmeks paragrahviks. Selle tulemusena on vaja viia viited kooskõlla ESS-i
eelnõus tehtud muudatustele.
Punktid 51 ja 52. Kooskõlas sidedirektiivi artikli 64 lõikega 3, artikli 65 lõikega 1 ja artikli 66
lõigetega 1 ja 2 täiendatakse ESS § 43 lõiget 1 ja täiendatakse lõigetega 4 ja 5.
ESS § 43 lõike 1 kohaselt juhindub TTJA sideturgude piiritlemisel Euroopa Komisjoni turgude
loetelu puudutavatest soovitustest. Lõike 1 täienduse kohaselt peab TTJA lisaks soovitustele
arvestama turgude piiritlemisel ka riigisiseseid ja kohalikke olusid, st arvestama kohalikku
taristualast konkurentsi ja sideteenuse andmekogu andmeid, eelkõige geograafilist ülevaadet
andmesideteenuse kohta. Täpsemalt sideteenuse andmekogust vaata eelnõu § 1 punktidest 132–
139.
ESS § 43 täiendatakse uue lõikega 4, mis võtab üle sidedirektiivi artikli 65. Uue lõikega
sätestatakse täiendav turu piiritlemise võimalus. Nimelt võivad riigi reguleerivad asutused
piiritleda turge ka riikideüleselt. Selline riikideülene turgude piiritlemine võib osutuda
22
vajalikuks ja põhjendatuks juhul, kui liikmesriikide turutingimused on piisavalt sarnased ja
koordineeritud regulatiivne lähenemine turule tooks kaasa positiivse mõju turuosalistele
laiemalt. Riikideülese turu piiritlemine võib olla põhjendatud näiteks kui liikmesriikide turud
on struktuurilt või turuosaliste mõistes sarnased või on turul olemas riikidevaheline
lõppkasutajate nõudlus või on lõppkasutajate nõudlus liikmesriikides mingis osas sarnane.
Selleks peavad liikmesriigi järelevalve asutused, meie mõistes TTJA, koos teise liikmesriigi
järelevalveasutusega, kellega koos soovitakse turgu piiritleda, esitama Euroopa Sideametile
taotluse riikideülese turu piiritlemiseks. Euroopa Sideamet analüüsib esitatud taotlust ja annab
oma hinnangu, kas taotlus on põhjendatud või mitte.
Kui Euroopa Sideamet leiab, et turu piiritlemine on põhjendatud, siis taotluse esitanud
liikmesriikide järelevalveasutused teevad ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa
Komisjoni soovitusi. TTJA järgib analüüsimisel ESS-i §-des 47 ja 48 sätestatud regulatsiooni.
Kui aga Euroopa Sideamet ei piiritle riikideülest turgu, siis võivad taotluse esitanud
liikmesriigid teha sellest hoolimata turuanalüüsi ühiselt, järgides kehtestatud regulatsiooni.
Selle sätte eesmärk on anda Euroopa Komisjonile rohkem aega mitut riiki hõlmava turu
määratlemiseks ja selle analüüsimiseks (kuna nad osalevad nii Euroopa Sideameti protsessis
kui selle järgnevas Euroopa Komisjoni protsessis). Euroopa Komisjonile jääb viimane sõna turu
piiritlemisel.
ESS § 43 lõige 5 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 66 lõike 1 esimesest taandest.
Sidedirektiivi artikliga 66 antakse Euroopa Sideametile õigus taotluse alusel analüüsida
nõudlust lõppkasutajale riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste järele ühel või mitmel
sideturul (nt Telia soovib pakkuda Rootsis ja Eestis samasugust teenust). Taotluse selleks
võivad esitada TTJA koos EL-i liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtja.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 167 selgitatakse, et kui riikidevaheline nõudlus ei saa tarnijate
poolt piisavalt rahuldatud, näiteks kui nad on riigiti või piirkonniti killustunud, võib tekkida
sideturu tõke. Seega antakse Euroopa Sideametile õigus esitada riigi reguleerivatele asutustele
suuniseid ühiste regulatiivsete lähenemisviiside kohta, et tagada riikidevahelise nõudluse
asjakohane täitmine, mis paneb aluse hulgitasandi juurdepääsutoodete koostalitlusvõimele
terves EL-is ning võimaldab tõhusust ja mastaabisäästu, hoolimata pakkumise poole
killustatusest. Euroopa Sideameti suunised peaksid kujundama riigi reguleerivate asutuste
valikuid, kui nad püüdlevad riigi tasandil märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud
ettevõtjate suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestades siseturu eesmärgi poole, andes samal ajal
suuniseid, et ühtlustada siseturu huvides sellisele kindlaks tehtud riikidevahelisele nõudlusele
vastata suutvate hulgitasandi juurdepääsutoodete tehnilised kirjeldused.
Punktid 53 ja 54. ESS § 44 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks
paragrahviks (§ 44, § 441 ja § 442). Kuna sidedirektiivi artiklitest 65, 66 ja 75 tulenevate
muudatuste tulemusena oleks vaja § 44 lisada veel kuus lõiget, mis teeks § 44 väga pikaks ja
kohmakaks, kuna selles paragrahvis on juba seitse lõiget.
ESS § 44 sätestab valdkonnaspetsiifiliste sideturgude turuanalüüsi üldpõhimõtted.
ESS § 44 lõikes 1 sätestatakse, et TTJA teostab turuanalüüsi selleks, et teha kindlaks, kas
konkreetsel turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtja, ning annab
võimaluse määrata kohustusi vastavalt ESS § 41 lõikele 2.
ESS § 44 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 3 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse,
et TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel EL-i konkurentsiõigusest ja Euroopa Komisjoni ning
Euroopa Sideameti suunistest.
ESS § 44 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 31 ja mille sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes sätestatakse
TTJA ja Konkurentsiameti koostöö turuanalüüsi teostamisel.
23
ESS § 44 lõikega 4 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks, kus sätestatakse
turuanalüüsi teostamise põhimõtted. Määruse andmise vajadus tuleneb sidedirektiivi artikli 67
lõigetest 1 ja 2 ning artikli 75 lõikest 2 ja lisast III. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas
2. Määruse kehtestamisel lähtutakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud põhimõtetest.
ESS § 44 lõiked 5 ja 6 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi artikli 65 lõikest 2.
Riikideülese turu teemat on selgitatud § 1 punktis 52.
ESS § 441 lõiked 1 ja 2 on kehtiva § 44 lõiked 6 ja 7 ja nende sisu eelnõuga ei muudeta. Lõige
1 sätestab TTJA jaoks turuanalüüsi aruande koostamise kohustuse ning lõige 2 reguleerib
olukorda, kus turuanalüüsi tulemusel selgub, et turul toimib konkurents ning lõige 3 reguleerib
olukorda, kui konkurents turul ei toimi.
ESS § 442 lõige 1 sätestab piiritletud sideteenuste turgude konkurentsiolukorra hindamise ehk
turuanalüüsi teostamise perioodi. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub ajaperiood, mille
jooksul tuleb turuanalüüsi teha – kolmelt aastalt viiele aastale. Nimetatud muudatus tuleneb
sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist a. Sidedirektiivi põhjenduspunkti 177 kohaselt tuleb
regulatiivsete meetmete suurema stabiilsuse ja prognoositavuse huvides turuanalüüside vahelist
lubatud maksimaalset ajavahemikku pikendada kolmelt aastalt viieni, eeldusel et vahepealsel
ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Sellist pikendamist saab teha ka praegu ja
selleks tuleb teha lühike analüüs, mis näitab et turul ei ole toimunud olulisi muudatusi ja
arengud turul on stabiilsed. Sidedirektiiviga pikendatakse seda võimalust kahe aasta võrra.
Turuanalüüsiga peab TTJA põhjendama, et viie aastane regulatsiooni kehtestamine on
õigustatud. Samas kui turul toimub oluline muudatus võib TTJA ise algatada uue analüüsi või
TTJA alustab turuanalüüsiga sideettevõtjad taotluse alusel.
„TTJA teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul“ – see
tähendab, et TTJA võib teha turuanalüüse tihedamalt, kui viis aastat, kui turu olukord peaks
kiiresti muutuma, kui üldjuhul iga viie aasta tagant.
„TTJA võib nimetatud perioodi ühe aasta võtta pikendada“ – see perioodi pikendamise
võimalus tuleneb sidedirektiivist. Kui turu olukord ei ole muutunud, siis võib TTJA vajadusel
ühe aasta võrra pikendada. Kuid sellest tuleb Euroopa Komisjoni informeerida.
ESS § 442 lõige 2 on kehtiva § 44 lõige 11 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna, muutub
ainult turuanalüüsi teostamise aeg, senine kaks aastat muudetakse kolmeks aastaks. See
muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõike 5 punktist b. Lõige 1 sätestab juhu, kui Euroopa
Komisjon muudab turgude piiritlemise soovitust ehk lisab soovitusse mõne uue turu, siis peab
TTJA teostama turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates muudetud soovituse vastuvõtmisest.
ESS § 442 lõige 3 on kehtiva § 44 lõige 12 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna. TTJA-le
antakse võimalus Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turuanalüüs mitte lõpuni viia. See
muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 67 lõikest 6. Lõige 3 sätestab, et kui TTJA ei ole
turuanalüüsi viie või kolme aasta jooksul läbi viinud või leiab, et ei vii seda lõpuni, siis võib
Euroopa Sideamet aidata TTJA-l ikkagi turuanalüüs läbi viia.
ESS § 442 lõige 4 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 75 lõikest 2. Sidedirektiivi
artikkel 75 sätestab Euroopa Komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, kus
sätestatakse nt mobiilikõnde lõpetamise maksimummäära ja EL-i sisese püsivõrgus kõne
lõpetamise maksimummäära, mida kohaldatakse iga mobiilikõne lõpetamise või kõne
püsivõrgus lõpetamise teenuse osutaja suhtes kõikides EL-i liikmesriikides. Kui Euroopa
Komisjon ei kehtesta delegeeritud õigusaktiga kõne lõpetamise maksimummäärasid, võib
TTJA asjaomasel turu (nt mobiilikõne lõpetamise turul) teostada turuanalüüsi ja hinnata, kas
on vaja kehtestada reguleerivaid kohustusi. TTJA lähtub turuanalüüsi tegemisel ESS-i
vastavatest normidest.
24
ESS § 442 lõige 5 on kehtiva § 44 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas samaks. Lõike
täpsustamisega antakse ka sideettevõtjale õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada
konkurentsiolukorda, mille alusel on TTJA kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme
aasta jooksul, viima läbi turuanalüüsi. Muudatus on vajalik, kuna sidedirektiiviga pikendataks
turuanalüüsi läbiviimise intervalli kolmelt aastal viiele aastale, mis võib pidurdada sidesektori
tehnoloogilist arengut ning arvestades asjaolu, et turuanalüüsid põhinevad niigi mitme aasta
tagustel andmetel, samas konkurentsiolukord vastaval sideteenuse turul võib muutuda väga
kiiresti. Seega on igati mõislik anda ka sideturul osalejatele ehk sideettevõtjatele, õigus juhtida
TTJA tähelepanu, et sideturul on toimunud muutused ning need vajavad turuanalüüsi
teostamist.
Punkt 58. ESS § 47 lõike 2 muutmise tingib sidedirektiivi artikli 23 lõige 2 ning eelnõu § 1
punktides 53 ja 54 tehtud muudatused. Muutmisega täpsustatakse sidedirektiivi mõtet, et
huvitatud isikutel on TTJA koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise
otsuse kavandi (ESS § 441 lõige 2) ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse
kavandi (ESS § 46 lg 1) kohta õigus esitada oma arvamus mõisliku tähtaja jooksul, arvestaks
meetme keerukust, kuid see aeg ei või olla lühem kui üks kuu peale nimetatud otsuse kavandi
avalikustamist. Selle muudatusega pikendatakse huvitatud isikute arvamuse avaldamise aega,
mis peab olema vähemalt üks kuu. Kehtiva lõike 2 kohaselt saab arvamust avaldada ühe kuu
jooksul ehk kuni üks kuu. Lisaks viiakse lauses viide ESS § 44 vastavusse eelnõu § 1 punktides
53 ja 54 tehtud muudatusega.
Punkt 59. ESS § 48 lõike 2 esimeses lauses parandatakse kirjaviga, asendades sõnad „eelõu
kohta“ sõnadega „eelnõu kohta“.
Punkt 60. ESS § 48 lõike 3 tehtud asendusega sõna „kasutaja“ asendamine sõnaga „klient“,
kuna näiteks kõne lõpetamise hinna regulatsioon turgudel 1 ja 2 mõjutab esmajoones eelkõige
teiste liikmesriikide operaatoreid ehk kõne lõpetamise teenuste „kliente“ ja alles teisena nende
operaatorite „lõppkasutajaid“. Kliendi mõiste on laiem ja hõlmab nii lõppkasutajat, kui ka teisi
teenuse osutajaid. ESS § 2 punkt 15 kohaselt on klient sideteenust kasutav isik, kellel on
sideteenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga.
Punktid 61 ja 62. ESS § 481 on sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste
rakendamise erinõuded. Teatud juhtudel ei või TTJA võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtja
kohustusi sisaldavat otsust vastu kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni asjakohase
teavituse saamisest. Samuti on sellise juhtumi puhuks sätestatud üksikasjalikud koostöö alused,
millest TTJA lähtub koostöö tegemisel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga. Punktide
muudatustega täpsustatakse koostöö korda ning sätestatakse Euroopa Komisjoni otsuse
järgimise kohustus.
ESS § 481 lõike 4 esimese lause muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 preambulast,
kus on jäetud seni kehtinud raamdirektiivi artikli 7 lõikest 5 välja lauseosa „kui riigi reguleeriv
asutus muudab oma eelnõud või jääb oma eelnõu juurde vastavalt lõikele 4“ ehk ESS § 481
lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudab
otsuse eelnõus sätestatud kohustusi või jääb nende juurde, võib“. Selle muudatusega ei pea
Euroopa Komisjon ootama TTJA tegevust (st märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise
või määramata jätmise otsuse eelnõus kohutuste muutmist või nende juurde jäämist), vaid võib
ühe kuu jooksul pärast kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada TTJA-le soovituse, muuta otsuse
eelnõud või võtta see tagasi.
ESS § 481 täiendatakse lõikega 61, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 33 lõike 5 punkt
c, millega antakse Euroopa Komisjonile õigus võtta vastu otsus (ehk Euroopa Komisjoni veto),
25
millega nõutakse TTJA otsuse eelnõu tagasi võtmist, mis on seotud ESS § 561 lõigete 4 ja 5
alusel kaasinvesteeringute regulatiivse kohtlemisega. Sellisel juhul võtab TTJA otsuse eelnõu
tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul.
Punkt 63. ESS § 49 täiendatakse lõikega 7, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike
3 teine taane, mis sätestab TTJA-le õiguse kehtestada kehtivate juurdepääsulepingute korral
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale tingimusi, sh mõistlik aeg ja üleminekukord, et tagada
jätkusuutlik üleminek de-reguleeritud sideturule. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib TTJA
tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kehtetuks, kui
turuanalüüsi tulemusena selgub, et konkurents vastaval sideturul toimib. Lõikega 7 antakse
TTJA-le õigus kehtestada üleminekutingimused, et tagada kasutajatele lepingulist õiguskaitset.
Punkt 64. ESS § 50 lõike 1 punktis 1 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seonduvat kohustust, mille kohaselt peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja
avaldama ka võrgu arenduste tingimused ja tingimused, mis piiravad juurepääsu teenusele ning
selle rakendusele ja kasutamisele, eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult. Pärandtaristu
all mõeldakse vaskpaarvõrku või muud samaväärse kvaliteediga sidevõrku, mis enamasti
asendatakse valguskaabelvõrguga või muu samaväärse kvaliteediga sidevõrguga. Täiendus
viiakse sisse sidedirektiivi artikli 69 lõike 1 alusel eesmärgiga muuta märkimisväärse turujõuga
ettevõtja poolt kehtestatud sidumise ja juurdepääsu tingimused huvitatud sideettevõtjatele
veelgi kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks.
Punkt 65. ESS § 50 lõike 1 punktis 3 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seonduvat mittediskrimineerimise kohtustust, kus täpsustatakse teenuste
loetelu selliselt, et oleks hõlmatud ka märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub
juurdepääsutooteid ja -teenuseid. Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 70 lõikest 2.
Punkt 66. ESS § 50 lõike 1 punktis 4 täiendatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise
ja juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, kus sätestatakse
TTJA-le õigus kehtestada raamatupidamislahususe kohta vorm ja raamatupidamismetoodika.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 71 lõikest 1.
Punkt 67. ESS 50 lõike 1 punkti 5 muudatuse tulemusel võib TTJA kehtestada märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale kohustuse rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks
konkreetsele ehitisele (nt ehitistesse sissepääsud, hoonesisesed kaablid, sealhulgas juhtmestik,
antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, postid, mastid, kaablikanalid, juhtkanalid,
kontrollkaevud, pääsuluugid, kaablikapid).
Punkt 68. ESS § 51 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatakse selgesõnaliselt, et § 51 näol
on tegemist § 50 lõike 1 punki 5 lisanõuetega.
Punkt 69. ESS § 51 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12.
Punktiga 11 sätestatakse, et TTJA võib märkimisväärse turujõuga ettevõtja sidumise ja
juurdepääsuga seonduva teise sideettevõtja mõistliku juurdepääsutaotluse kohustuse
rahuldamise raames nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kolmandatele isikutele (teisele
sideettevõtjale) juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja
teenustele, eesmärgiga suurendada konkurentsi. Täiendusega võetakse üle sidedirektiivi artikli
73 lõike 1 punkt b.
Punktiga 12 täpsustatakse, et ehitisele võib kehtestada juurdepääsu kohustuse olenemata sellest,
kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa. Täiendus
tuleneb sidedirektiivi artiklist 72 ja selle eesmärk on tagada kulude kokkuhoid uute sidevõrkude
kasutuselevõtul, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja lubab juurdepääsu oma ehitisele.
26
Seetõttu on lisaks direktiiviga 2014/61/EL kehtestatud füüsilist taristut käsitlevatele normidele
tarvis konkreetset parandusmeedet olukordades, kus ehitised kuuluvad märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale. Kui ehitised on olemas ja korduskasutatavad, on
neile tõhusa juurdepääsu saavutamise positiivne mõju konkureeriva taristu rajamise korral väga
suur. Seepärast on tarvis tagada, et juurdepääsu sellistele varadele saab kasutada eraldiseisva
meetmena parandamaks mistahes järgneva turu konkurentsi- ja kasutuselevõtu dünaamikat.
Seda tuleks kaaluda enne muude võimalike parandusmeetmete kehtestamise vajaduse
hindamist ning mitte üksnes muid hulgitooteid või -teenuseid täiendava parandusmeetmena või
parandusmeetmena, mida kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid muid
hulgitooteid või -teenuseid.
Punkt 70. ESS § 51 lõikest 1 tunnistatakse kehtetuks punktid 10 ja 11, kuna selliste kohustuste
panemise võimalust sidedirektiiv ette ei näe. Need kohustused tulid direktiivi 2002/19/EÜ
artikli 12 lõigetest 1 ja 2 ning sidedirektiiv tunnistab selle direktiivi kehtetuks, seega need
normid ei kehti enam.
Punktid 71–75. ESS § 51 täiendamine lõikega 11 ja lõike 2 muutmise ja täiendamise vajadus
tuleneb sidedirektiivi artikli 73 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast ning punktidest b, c, e ja f kus
täpsustatakse, mida peab TTJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale sidumise ja juurdepääsu
kohustuse kehtestamise analüüsimisel arvestama. Lisaks olemasolevatele nõuetele, peab TTJA
analüüsi teostamisel arvestama ka eeldatavat tehnoloogia arengut ja tehnoloogilist neutraalsust,
mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist ning investeerimist väga suure
läbilaskevõimega võrkudesse ning uusi ärimudeleid, näiteks sidevõrkudesse tehtavatel
kaasinvesteeringutel tuginevaid mudeleid.
Punkt 76. ESS § 51 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiiv artikli 73 lõike
2 teine taane, mis sätestab, et TTJA hindab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse
määramisel kõigepealt, kas piisaks konkurentsi toimimiseks juurdepääsu kohustuse
kehtestamisest. Kui see ei ole piisav vahend, siis võtab TTJA kasutusele muud ESS §-s 51
loetletud kohustused.
Punkt 77. ESS § 52 lõike 2 täiendamine tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõike 1 teisest taandest
ja lõikest 2. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude
katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustuse ning kuludele orienteeritud tasudega ja
kuluarvestussüsteemiga seotud kohustuse kehtestamisel peab TTJA arvestama, et
märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud
kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased järgmise
põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga.
Nimetatud muudatuste eesmärgiks on aidata kaasa laiaulatusliku ja kiirema lairibaühenduse
(andmeside) jõudmisele lõppkasutajateni.
Punkt 78. ESS § 52 täiendatakse lõigetega 21 ja 22, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 74 lõike
1 kolmandast ja neljandast taandest. Kuna ei ole kindel, kui suur nõudlus tekib järgmise
põlvkonna lairibateenuste pakkumise järele, siis on nimetatud lõigete eesmärgiks võimaldada
TTJA-l tagada hinnakohustuste rakendamisel uutesse või ajakohastatud võrkudesse
investeerivatele operaatoritele teatavat hinnastamispaindlikkust. See tähendab, et kui TTJA
teeb kindlaks, et mittediskrimineerimise kohustused, järgneva turu (ehk turg, mis järgneb
hulgiturule ehk jaeturg) toodete tehnilise ja majandusliku jäljendatavuse tagamise meetmed
ning taristu konkurentsist tulenev tõendatav jaehinnapiirang või muudest reguleeritud
juurdepääsutoodetest tulenev hinnaankur või mõlemad tagavad piisava lõppkasutajate huvide
kaitse, siis ei ole ESS § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud tasude ja/või kuludega seotud kohustuste
kehtestamine vajalik. Kui TTJA ikkagi kehtestab tasude ja/või kuludega seotud regulatsiooni,
27
siis peab olema tagatud, et reguleeritavad hinnad oleksid prognoositavad ja stabiilsed ning
tagaksid uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmise.
Punktid 79 ja 87. ESS § 52 lõikes 7 ja ESS § 54 lõikes 5 sätestatakse, et TTJA peab avaldama
kord aastas oma veebilehel kinnituse kuluarvestussüsteemi nõuete järgmise ja jaemüügiturul
kohustuste täitmise kohta. Kuna TTJA teeb järelevalvet, seega on tal kogu teave olemas, siis
on loogiline, et ta selle ka avalikustab. Seni oli avaldamise nõue sideettevõtjal. Muudatus
tuleneb sidedirektiivi artikli 74 lõikest 4.
Punktid 80–83. ESS § 53 lõike 1 muutmine, lõike 2 kehtetuks tunnistamine ning uue lõike 7
sätestamine tuleneb sidedirektiivi artikli 69 lõike 4 teisest taandest ning eelnõu koostajate
otsusest sätestada nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumisele MKM
ministri määrusega. Nõuded näidispakkumisele tulid juurdepääsu direktiivi artiklist 12, kuid
nüüd sätestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet, kes sidedirektiivi artikli 69 lõike
4 esimese taande kohaselt võtab sellekohase soovituse vastu hiljemalt 21.12.2019. MKM
ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2.
Punktid 85 ja 86. ESS § 54 täiendatakse lõikega 21, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
83 lõike 2 kolmas lause, mis sätestab, et lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi
tagamiseks võib TTJA kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed,
millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu on hinnad
võrreldavatel turgudel. Tegemist on täpsustava loeteluga, mis piiritleb TTJA võimalused
hinnaga seotud kohustuste määramisel. Selle muudatuse tulemusena muudetakse ka eelnõu § 1
punktis 85 selle paragrahvi lõikeid 1 ja 3, lisades sinna viite ka lõikele 21.
Punkt 88. ESS § 54 täiendatakse lõikega 6 , millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 83 lõige
4, mis sätestab, et TTJA ei kohalda märkimisväärse turujõuga ettevõtjale jaemüügituru
kohustusi geograafiliste turgude ja jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks
ESS §-de 74 ja 79 kohaldamist. Sellise muudatusega rõhutatakse veelkord, et piirkondades, kus
konkurents toimib ei ole hinnaregulatsiooni kehtestamine jaeteenustele asjakohane.
Punkt 90. ESS § 55 lõike 3 punktis 2 ja § 134 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna
„infrastruktuuripõhine“ sõnaga „taristupõhine“. 2010. aastas sõnavõistlusel pakuti välja, et
võõrkeelse sõna „infrastruktuur“ asemel võiks kasutada eesti keelset sõna „taristu“. Selle sõna
kasutamine on kinnitunud eesti keelde, seega kasutame seda sõna ka ESS-is.
Punkt 91. ESS § 56 lõike 1 muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1 esimesest taandest,
kus täpsustatakse seni kehtinud tähtajamääratlust „eelnevalt ja õigeaegselt“, asendades selle
„vähemalt kolm kuud ette“. See muudatus toob õigusselgust ning annab märkimisväärse
turujõuga ettevõtjale täpse ajaraami, millal ta peab TTJA-d, teavitama oma kavatsusest anda
oma kohaliku juurdepääsuõiguse varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale
eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus.
Punkt 92. ESS § 56 täiendatakse lõikega 21, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 1
kolmandast taandest, kus sätestatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale õigus välja pakkuda
kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mis kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes
eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast selle rakendamist, et tagada kolmandate isikute
tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Selle täiendusega lihtsustatakse ja tõhustatakse
vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolset vabatahtliku eraldamise protsessi seeläbi, et antakse
ka reguleeritavale sideettevõtjale suurem õigus temale kehtestatavate kohustuste valikul.
28
Punkt 93. ESS § 56 lõiget 3 täiendatakse, et TTJA peab kavandatava tehingu mõju juures
vajaduse korral hindama ka ESS § 56 lõikes 21 nimetatud kohustusi (vt eelnõu § 1 punkti 92).
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 78 lõike 2 esimesest taandest.
Punkt 94. ESS § 56 täiendatakse lõigetega 5–7, mis tulenevad sidedirektiivi artikli 78 lõike 2
kolmandast ja neljandast taandest ning lõigetest 3 ja 4. Täiendusega sätestatakse turuanalüüsi
läbiviimise kohustuse sätted, kus TTJA peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus
tegutseb, ning vastavalt, kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama.
Sellise täiendusega tagatakse, et turgu reguleerivad kohustused vastavad vertikaalselt
integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamisest tekkinud uuele konkurentsiolukorrale.
Näiteks võivad sellise vabatahtliku eraldamise tulemusel kaduda turutõrked seoses juurdepääsu
ja/või diskrimineerimisega, mistõttu kaob ka vajadus selliste turutõrgete vältimisega seotud
kohustuste järele.
Punkt 95. ESS-i täiendatakse §-dega 561–564, mille tulemusena võetakse ESS-is üle
sidedirektiivi artiklid 76 (sh sidedirektiivi lisa IV), 79, 80 ja 81.
ESS §-ga 561 sätestatakse kaasinvesteerimise nõuded uue väga suure läbilaskevõimega
sidevõrkudesse.
Sätte eesmärk on luua raamistik kaasinvesteerimisele, mis julgustaks ettevõtjaid sidevõrkude
rajamisel kaasinvesteerima ja sama ajal tagada turuosaliste võrdne kohtlemine.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 198 selgitatakse, et kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus
tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst,
pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega,
võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel
ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus
taristupõhine konkurents ei pruugi olla tõhus.
Selline kaasinvesteerimine võib toimuda eri kujul, muu hulgas võrgu vara kaasomandina või
pikaajalise riskide jagamisena kaasrahastamis- või ostulepingute kaudu. Sellega seoses kaasneb
kaasinvesteeringu vormis ostulepingutega konkreetsete õiguste omandamine struktuurset laadi
jõudluse suhtes, sealhulgas teatava kaasotsustamisõigus ning sellised ostulepingud
võimaldavad kaasinvestoritel konkureerida pikas perspektiivis tõhusalt ja jätkusuutlikult
järgmise etapi turgudel, milles märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja on
aktiivne.
Lõike 1 kohaselt on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal õigus TTJA-le välja pakkuda
kohustusi oma uue väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu avamiseks kaasinvesteerimiseks
teisele sideettevõtjale.
Lõikes 2 sätestatakse kohustuste hindamise kriteeriumid, millest TTJA peab hindamisel
lähtuma. Need kriteeriumid tulevad sidedirektiivis ja on sidedirektiivi koostamise protsessis
läbi kaalutud ja analüüsitud ning peetud kõige otstarbekamaks.
Lõikes 3 sätestatakse lisakriteeriumite kehtestamise võimalus, et tagada potentsiaalsete
investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, arvestades kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
Siin on jäetud regulaatorile täiesti vabad käed ja siin ei ole võimalik kinnist loetelu teha. Selle
mõte ongi võimalikult palju arvesse võtta kohaliku turu olukorda. Sellisteks lisakriteeriumiteks
võiksid olla näiteks, et minimaalse käibe või siis sideteenuste osutamise kogemuse nõudeid jne.
Lõikes 4–6 sätestatakse kaasinvesteerimise kohustuse kehtestamise, säilitamise, muutmise ja
täitmise kord.
ESS §-ga 562 sätestatakse ESS-is kohustuste võtmise menetlus.
Muudatuse eesmärk on julgustada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid investeerima
ülikiiretesse sidevõrkudesse seeläbi, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele antakse rohkem
õigusi temale kehtestatavate kohustuste määramisel kaasa rääkida. Eeldatakse, et selline
29
kaasamine tõstab märkimisväärse turujõuga ettevõtjate huvi ja kindlust uutesse ülikiiretesse
sidevõrkudesse investeerimisel.
Käesoleva paragrahviga saavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjad teha TTJA-le ettepaneku
kohustuste kehtestamiseks oma sidevõrgule just seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimisega.
Kohustuste kehtestamiseks viib TTJA läbi turuanalüüsi ja avaliku konsultatsiooni ning esitab
oma esialgse hinnangu ettepaneku teinud sideettevõtjale. TTJA võib oma otsusega teha
kohustused, kas täielikult või osaliselt siduvaks.
Otsuse tegemisel lähtub TTJA tulevikku suunatud jätkusuutlikkuse perspektiivist, eelkõige
valides ajavahemiku, mille suhtes need muudetakse siduvaks, ning võtavad arvesse väärtust,
mida sidusrühmad omistavad stabiilseid ja prognoositavaid turutingimusi käsitlevale avalikule
konsultatsioonile. Siduvad kohustused, mis on seotud sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja
vabatahtliku eraldamisega, kes on tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks, saavad muuta protsessi prognoositavamaks ja läbipaistvamaks,
sätestades kavandatud eraldamise rakendusprotsessi, nähes näiteks ette rakenduse tegevuskava
koos selgete vahe-eesmärkide ja prognoositavate tagajärgedega, kui teatavaid vahe-eesmärke
ei täideta.
Allapoole seotud jaeturud on jaeturud, mille jaoks asjakohasel hulgiturul toodetud toode või
teenus on sisendiks.
ESS §-ga 563 sätestatakse ESS-is nõuded ainult hulgimüügiga tegelevale ettevõtjale. Selline
ainult hulgiteenuse pakkumisega ärimudel aitab kaasa elujõulise hulgituru loomisele ja mõjutab
seeläbi positiivselt jaemüügikonkurentsi järgmise etapi turgudel. Regulatiivne reaktsioon peaks
sellise mudeli korral olema vähem sekkuv, kuid säilitama eeskätt võimaluse kehtestada
kohustusi seoses õiglase ja mõistliku hinnastamisega. Samas on TTJA-l võimalik sekkuda, kui
on tekkinud lõppkasutajaid kahjustavad konkurentsiprobleemid.
Üksnes hulgimüügile suunatud ettevõtjate poolt tekitatavad võimalikud konkurentsiriskid on
eeldatavalt väiksemad kui vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel. Erinevalt vertikaalselt
integreeritud ettevõtjast puuduvad ainult hulgimüügiga tegeleval sideettevõtjal üldjuhul
stiimulid diskrimineerida oma teenuse kasutavaid sideettevõtjaid, tagades seeläbi võrdsemad
konkurentsitingimused jaeturgudel.
ESS §-ga 564 sätestatakse ESS-is nõuded üleminekul pärandtaristult uuele taristule.
Pärandtaristu on sidevõrk, samuti selle osad, mis ei võimalda osutada kaasaegseid
sideteenuseid, sh ülikiiret lairibateenust. Pärandtaristu alla kuuluvad sidevõrkude ja selle osade
loetelu sõltuvad signaaliedastuse tehnoloogiate arengust ja on ajas muutuvad. Käesoleval
ajahetkel võib pärandtaristuks nimetada vaskkaableid pikkusega üle 500 meetri, kuna selle
füüsilised omadused ei võimalda praeguste signaaliedastuse tehnoloogiate juures osutada
ülikiireid lairibateenuseid. Selleks, et tehnoloogia arengu ja innovatsiooniga kaasas käia, tuleb
minna üle järgmise põlvkonna lairibavõrkudele. Järgmise põlvkonna lairibavõrgud põhinevad
fiiberoptilisel kaablil ehk valguskaablil.
Märkimisväärse turujõuga ettevõtja pärandtaristult üleminekul kaasaaegsele sidevõrgule on
oluline tagada pärandtaristut kasutavate sideettevõtjate võimalused leida alternatiivsed
tehnilised lahendused sideteenuste jätkamiseks. Selleks antakse TTJA-le õigus kontrollida
ülemineku tingimusi ja vajadusel kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale üleminekuga
seotud kohustusi.
Näiteks eelneva teavitamise, läbipaistvuse ja alternatiivse, vähemalt võrreldava kvaliteediga
juurdepääsutoote kättesaadavuse. Üleminekul põhjendamatute viivituste ärahoidmiseks peab
TTJA-l olema õigus tühistada vaskkaablivõrguga seotud juurdepääsukohustused, kui
asjakohane üleminekumenetlus on kehtestatud ning tagatud pärandtaristult ülemineku
tingimuste ja menetluse järgimine. Juurdepääsu taotlejatel, kes lähevad pärandtaristul
põhinevalt juurdepääsutootelt üle arenenumal tehnoloogial või meediumil põhinevale
30
juurdepääsutootele, peaks soovi korral olema võimalik ajakohastada oma juurdepääs mistahes
reguleeritud toote tasemele.
ESS 6. peatükk reguleerib juurdepääsu ja sidumise kohustuste kehtestamist kõigile
sideettevõtjatele, mitte vaid märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele.
Punktid 97 ja 98. ESS § 63 muudetakse ja tükeldatakse parema loetavuse huvides kolmeks
paragrahviks (§ 63, § 631 ja § 632). Sidedirektiivi artiklitest 44 ja 61 tulenevate muudatuste
tulemusena oleks vaja § 64 lisada 13 uut lõiget, mis teeks § 63 väga pikaks ja kohmakaks, kuna
selles paragrahvis on juba kaheksa lõiget.
ESS § 63 sätestatakse üldised juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramise sätted.
ESS § 63 lõike 1 sisu jääb sisuliselt samaks, täiendusena lisatakse, et TTJA võib kehtestada
võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse sideteenuse koostalitlusvõime tagamiseks.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktist b.
ESS § 63 lõiked 2 ja 3 on uued lõiked ning need tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punkt
c ja lõike 2 teine taane. Tehnika areng ja numbrivaba isikutevahelise side teenuste üha laiem
levik võivad kaasa tuua ebapiisava koostalitlusvõime sideteenuste vahel. Selle tagajärjel võivad
tekkida märkimisväärsed tõkked turule sisenemisele ja takistused edasiseks innovatsiooniks.
Seega antakse TTJA-le õigus kehtestada numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatele
läbivühendatavuse tagamiseks proportsionaalsed kohustused kooskõlas Euroopa Komisjoni
rakendusmeetmetega. Kui Komisjon leiab, et TTJA peaksid kaaluma sellist regulatiivset
sekkumist, siis Komisjon täpsustab, mis laadi ja millise ulatusega võiks TTJA sekkumine olla.
Antud õigust saab TTJA kasutada ainult Euroopa Komisjoni analüüsi ja otsuse rakendamiseks
numbrivabadele isikutevahelise side teenusele, mis on muutunud Euroopa turul liiga
mõjuvõimsaks ja võivad hakata konkurentsi piirama. Pragu on enamus need teenused kinnised
süsteemid ehk saab suhelda ainult nendega, kes kasutavad sama teenust, rist suhtlemist üldjuhul
ei toimu. Euroopa Komisjon soovib võimalust, et vajadusel suured platvormid annaksid
võimaluse väiksemate platvormide klintidel suhelda suurema platvormi klientidega ja
vastupidi. Kuid seda ikkagi Euroopa mastaabis mitte siseriiklikus mastaabis. TTJA teeb antud
sätte alusel pigem järel kontrolli, et tagada Euroopa Komisjoni otsuse rakendamine mitte
sätestada on suvajärgi, milline platvorm peaks võimaldama suhtlust teise platvormiga ja milline
mitte.
Näiteks rakendada numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale meetmeid asjakohase
teabe avaldamise kohta ja võimaldada seda teavet kasutada, muuta ja jagada ning meetmeid
standardite või spetsifikatsioonide kohustusliku kasutamise kohta. Eelkõige rakendatakse
taolisi kohustusi Euroopa Liidu üleselt kooskõlas Komisjoni rakendusmeetmetega.
Termini „märkimisväärne“ all peetakse silmas seda, et asjaomase numbrivaba isikutevahelise
side teenuste osutaja geograafiline haare ja lõppkasutajate hulk moodustavad lõppkasutajate
vahelise läbivühenduse tagamiseks kriitilise massi. Väikese hulga lõppkasutajatega või väikese
geograafilise haardega numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajate suhtes, kes aitaksid
ainult vähesel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele, ei tohiks kõnealused
koostalitlusvõime kohustused olla üldjuhul kohaldatavad.
ESS § 63 lõige 4 on kehtiva § 63 lõige 2, selle lõike sisu eelnõuga ei muudeta. Lõikes
sätestatakse TTJA-le õigus kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse
võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs
rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele.
Lõike sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikli 61 lõike 2 punktiga d).
ESS § 63 lõiked 5 ja 6 on kehtiva § 63 lõiked 3 ja 4, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta.
Lõigetes sätestatakse põhimõtteid, mille alusel võib TTJA kehtestada võrguteenust pakkuvale
31
sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara
ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks Lõigete sisu on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 44.
ESS § 63 lõiked 7, 9 ja 10 on kehtiva § 63 lõiked 6–8, nende lõigete sisu eelnõuga ei muudeta.
Lõigetes sätestatakse TTJA-le õigus kohustuste kehtestamise õigused, nõuded otsuse
teavitusele ja informatsiooni andmisele.
ESS § 63 lõiked 8 ja 11 on uued sätted ja tulenevad sidedirektiivi artikli 61 lõikest 5, mis
sätestab, et enne kohustuste kehtestamist viib TTJA läbi siseriikliku (ESS § 47) ja
rahvusvahelise konsultatsiooni (ESS § 48). Lisaks sätestatakse, et TTJA vaatab kehtestatud
kohustused üle viie aasta möödumisel.
ESS § 631 sätestatakse hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramise nõuded.
Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõiked 3 ja 7. Sätte eesmärk on sidevõrkude
ristkasutuse suurendamine, mis edendaks omakorda lõppkasutajatele konkurentsivõimeliste
teenuste pakkumist. TTJA-le antakse õigus kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi
omanikule kohustus võimaldada juurdepääsu talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja
kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku
esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini. Võrguelemendi all mõeldakse sidevõrgu osa, mis
on vajalik sideteenuste osutamiseks. Erandjuhtudel võib kohustuse ulatust laiendada esimesest
kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille TTJA määrab kindlaks
kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate
ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv.
Selle tulemusel tekib sideteenuse osutajatel õigus taotleda juurdepääsu hoonesisestele
kaablitele või väljaspool hoonet asuvatele kaablitele lisaks ka juhtudel, kui vastava kaabli
omanikule ei ole kehtestatud vastavaid kohustusi turuanalüüsist lähtuvalt.
ESS § 632 sätestatakse raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramise nõuded. Sellega
võetakse üle sidedirektiivi artikli 61 lõige 4. Sellega antakse TTJA-le õigus kehtestada
sideettevõtjale kohustusi seoses passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise
rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutatava
sideteenuse osutamiseks.
Sideteenuste pakkumiseks kasutatava raadiovõrgu passiivse infrastruktuuri ühiskasutus
kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega on vajalik ülikiirete lairibaühenduste rajamiseks
eelkõige hõredamalt asustatud piirkondades, kus sidevõrkude dubleerimine ei ole praktiline ja
lõppkasutajatel puudub või on oht jääda sellisest ühendusest ilma. TTJA võivad erandkorras
kehtestada sellist ühiskasutust või asukohapõhist juurdepääsu rändlusele, kui selline võimalus
on sätestatud sagedusloa tingimustega ja kui on välja toodud ühiskasutuse positiivsed aspektid.
Näiteks ülesaamine majanduslikest või füüsilistest takistustest, mille tõttu on juurdepääs
sidevõrkudele või -teenustele äärmiselt puudulik või puudub üldse.
Sidevõrk koosneb passiivsest taristust (torustikud, kaablid, mastid, postid, seadmeruumid jne)
ja aktiivsetest seadmetest (ruuterid, saatjad, juhtimissüsteemid jne) ning lõppkasutaja
seadmetest (telefon, teler, arvuti, tahvel jne).
Teisisõnu saab TTJA selle paragrahvi alusel panna sideettevõtjale kohustusi seoses tema
passiivse sidetaristu ühiskasutusele. Sagedusloaga saab kehtestada sagedusloa omanikule
kohustuse sagedusressursi jagamiseks teatud piirkonnas taristu omanikule.
Punktid 100–102. ESS § 66 lõikeid 2, 3 ja 4 täpsustatakse ja täiendatakse normi õigusselguse
parema loetavuse huvides.
Nimetatud täiendusega antakse suuremad õigused sideettevõtjale, kes pakub oma sidevõrgule
juurdepääsu, piirata vastavat juurdepääsu, kui juurdepääsu kasutaja ei tasu temale osutatud
juurdepääsu eest tähtaegselt. Selline täiendus on vajalik, kuna see aitab vältida olukordi, kus
32
juurdepääsu kasutaja pahatahtlikult viivitab tasumisega ebamõistlikult pikalt, kuna juurdepääsu
pakkuja puudub võimalus juurdepääsu mõjuvalt piirata, sest seda võib piirata ainult
minimaalselt tagades sidevõrgu normaalne töö.
Punkt 103. ESS § 67 täiendatakse lõikega 3, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 62 lõige
2, mille eesmärk on sätestada TTJA-le õigus tingimusjuurdepääsu süsteemide turul teha
turuanalüüsi abil kindlaks, kas oleks vaja tühistada või muuta tingimusi, mis on kehtestatud
märkimisväärse turujõuga ettevõtjale. Tühistamine või muutmine ei tohi kahjustada
lõppkasutajate juurdepääsu nendele teenustele ega tulemuslikku konkurentsi.
Universaalteenus ja sideteenuse osutamisele esitatavad nõuded (eelnõu § 1 punktid 104–
110, 112–117, 119–122, 127, 142 ja 153)
Punktid 104, 110, 127, 142 ja 153. ESS § 71 lõikes 2, § 87 lõike 2 punktis 3, § 98 lõikes 5,
§ 108 lõikes 7, § 177 pealkirjas ja § 177 lõikes 1 tehtavad asendused tingivad eelnõu § 1 punkt
119, kus ESS § 88 sõnastatakse uuesti ning asendatakse sõnad „riigisisestele hädaabi
lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»“ sõnadega „hädaabinumbrile 112“.
Punkt 105. ESS § 72 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „§-s 96“ sõnadega „§-des 951 ja 96“,
muudatuse tingib ESS-i täiendamine §-ga 951 (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 124).
Punkt 106. ESS § 73 lõikes 1 tehakse tehnilist laadi muudatus. Selles sättes on viidatud enne
1.09.2017 kehtinud riigihangete seadusele. Uue riigihangete seaduse kohaselt oleks siin õige
viidata riigihangete § 14 lõikele 2.
Punktid 107 ja 108. ESS § 831 tunnistatakse kehtetuks, kuna Eestis ei ole käesoleval ajal
määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub
vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, seega puudub vajadus
universaalteenuse makse määra kehtestamiseks.
Seadust täiendatakse §-ga 832, millega sätestatakse universaalteenuse maksemääraks 0,01-1%.
Sellega antakse Vabariigi Valitsusele selged piirid, mille ulatuses on täitevvõimul õigus makse
määr kehtestada. Samas jääb universaalteenuse makse määra kehtestamise mehhanism samaks
käesoleval ajal kehtivaga.
Lõikes 1 sätestatakse makse määra protsent sideettevõtja eelmise majandusaasta käibest, mille
Vabariigi Valitsus saab kehtestada.
Lõikes 2 sätestatakse maksemäära kehtestamise alused, millest Vabariigi Valitus maksemäära
kehtestamisel lähtub. Nendeks on ESS §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude
põhjendatus ja suurus ning TTJA poolt vastavalt ESS §-le 137 koostatud aruanded.
Lõikes 3 sätestatakse, et maksemäära kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse,
mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Nimetatud kohustus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril, kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud
universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka
sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, kuid selline võimalus peab seaduses loodud
olema.
Kohustuste jõustumine tuleneb universaalteenuse makse määra kehtestamise menetlusest.
TTJA esitab 2028. aasta 1. aprilliks MKMile aruande, mis sisaldab ülevaadet universaalteenuse
maksete kasutamise ja universaalteenuse makse määra kohta.
MKM esitab ESS § 832 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsusele ettepaneku makse määra
kehtestamiseks. Vabariigi Valitsus kehtestab makse määra 2028. aasta 30. septembriks.
Punkt 109. ESS § 84 lõike 3 muutmis näol on tegemist tehnilise muudatusega, kus
korrastatakse ja täpsustatakse tekstisiseseid viiteid.
33
Punkt 112. ESS § 87 lõikes 3 asendatakse sõnad „erivajadustega lõppkasutajatele“ sõnadega
„erivajadusega inimestele“, sest ülejäänud ESS-is kasutatakse just mõistepaari erivajadustega
inimesed.
Punkt 113. ESS § 87 täiendatakse lõikega 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 102
lõige 5, mille eesmärgiks on muuta sideteenuse hind tarbijate jaoks läbipaistvamaks ning hoida
sellega sideteenuse kulud kontrolli all.
Tarbijad ei ole sageli teadlikud oma tarbimisharjumustega kaasnevatest sideteenuse kuludest ja
neil on vastavaid teenuseid kasutades raske hinnata kulunud aega või andmemahtu.
Läbipaistvuse suurendamiseks ning sideteenuste eelarve parema kontrollimise võimaldamiseks
sätestatakse internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajale kohustus teha
tarbijale kättesaadavaks mõistlik võimalus, mis võimaldab jälgida tarbimist. Selleks võivad olla
näiteks juba internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutajate loodud
võimalused, mille kaudu saab jälgida kasutatud andmemahtu, saadetud SMS-e ja kasutatud
kõneminuteid (nt mobiilirakendused (äpid) „Minu Telia“, „Mobiili OmaElisa“ ja „Minu
Tele2“).
Lisaks sätestatakse internetiühenduse teenuse osutajale või isikutevahelise side teenuse
osutajale kohustus teavitada tarbijat ennetavalt sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu
täitumise peatsest saabumisest, et kaitsta tarbijat arvetega seotud halbade üllatuste eest, kuna
lepingus kokkulepitud andmemahu ületamine toob kaasa ka eeldatust suurema arve.
Punktid 114, 115 ja 117. ESS § 872 lõikeid 1–3 muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas
küberturvalisuse seaduses kasutatava terminoloogiaga, sõna „juhtumid“ asendatakse sõnaga
„küberintsidendid“ ning „juhtudest“ asendatakse „“küberintsidetnidest“. Lisaks asendatakse
lõikes 1 sõnad „ja seotud võrkudele“ sõnadega „ning teistele võrkudele ja teenustele“, millega
sätestatakse küberturvalisuse mõju lisaks võrkudele ka teenustele. Muudatused tulenevad
sidedirektiivi artikli 40 lõikest 1.
Sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja
organisatsioonilised meetmed, et maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske.
Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav
turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid, mis asjakohasel juhul hõlmavad krüpteerimist,
selleks, et vältida ja minimeerida turvaintsidentide mõju kasutajatele ja teistele võrkudele ja
teenustele.
Oluline märkida, et ESS § 872 sätestatud sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse
nõuded kohalduvad ainult sideettevõtjale, kelle on alla 10 000 lõppkasutaja. Sideettevõtjad,
kelle on vähemalt 10 000 lõppkasutajat, kohalduvad KüTS §-des 7 ja 8 sätestatud nõuded. See
tuleneb ESS § 872 lõikest 6.
Punkt 116. ESS § 872 täiendatakse lõikega 21, millega sätestatakse küberintsidendi mõju
hindamise konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju hindamisel arvesse võtma.
Seni ei olnud mõju hindamise aluseid sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. Nüüd
on sätestatud selged parameetrid, mille järgi mõju suurust ühtsel viisil hinnata. Hinnangulise
kasutate arvu all mõeldakse sideettevõtjate kasutajate arvu, keda küberintsident võib
puudutada, nt küberintsidendi mõjupiirkonnas olevate sideettevõtja sideteenuse kasutajate arv.
See on sideettevõtja hinnanguline kasutajate arv.
Täiendus tuleneb sidedirektiivi artikli 40 lõikest 2.
Punkt 119. ESS § 88 sõnastatakse uuesti. Muudatuse eesmärk on muuta paragrahvi
sõnakasutus selgemaks ja ühtlustada ESS-i sätte sõnastus päästeseaduse § 132 lõikega 11.
34
ESS § 88 lõige 1 jääb suures osas samaks kehtiva seaduse § 88 lõikega 1. Muudatusega
laiendatakse sideettevõtjate ringi, kes peavad tagama tasuta ühenduse loomise hädaabinumbrile
112. Seni kehtis see kohustus ainult telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele, kuid nüüd
laiendatakse seda kohustust kõigile numbripõhist isikutevahelise side teenuse osutajatele, st
lisaks telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajatele ka Skype-le, Viber-le jt sarnastele
teenustele, mis võimaldavad ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani
kuuluva numbriga. Muudatus tuleneb sidedirektiivi artikli 109 lõikest 2 ja sideteenuse mõiste
laiendamisest (vt eelnõu § 1 punkti 2). Hädaabinumbrile 112 helistamise võimaldamise
kohustuse subjektide ringi laiendamise vajadus on tingitud tarbijate käitumisharjumuste
muutusest. Järjest enam kasutavad tarbijad oma igapäevaste kõnede tegemisel Skype jt
sarnaseid teenuseid. Seega on oluline tarbijate turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks, et ka
selliste teenuste vahendusel oleks võimalik saada ühendus hädaabinumbriga 112.
ESS § 88 lõige 2 on kehtiva ESS § 88 lõige 11, mille sisu jääb samaks, muudatused tulenevad
ainult PäästeS § 132 lõikest 11. Asendatakse sõnad „Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112»“
sõnadega „hädaabinumbrile 112“.
ESS § 88 lõige 3 on kehtiva ESS § 88 lõige 3, mis sõnastatakse ümber, kuna julgeolekuasutuste
teema viiakse lõikesse 4. Lisaks täiendatakse Siseministeeriumi ettepanekul lõiget selliselt, et
Häirekeskusele tehakse sideettevõtjate poolt hädaabiteate edastamise järel tasuta lisaks
ühendust võtnud isiku telefoninumbrile ka rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnus
(International Mobile Equipment Identity – IMEI). Häirekeskus on õigustatud asukohaandmeid
saama ja liikmesriigil on kohustus tagada vastavate andmete edastamine tulenevalt Euroopa
Kohtu otsuse C-417/18 resolutiivosa punktidest 1 ja 2. Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb
tagada helistaja asukoha kindlakstegemine nii usaldusväärselt ja täpselt, et hädaabiteenistused
saaksid talle kasulikul moel abi anda. IMEI kasutamine on selleks praegu olemasolevatest
parim lahendus.
Siseministeeriumi väitel on IMEI edastamise kohustus läbi räägitud nii sideettevõtjate kui ka
Häirekeskusega. Sideettevõtjatele võimekuse loomine täiendavaid kulusid ei tekita.
Arenduskulusid on vaja teha Häirekeskuse infosüsteemi arendamisel umbes 20 000 euro eest.
ESS § 88 lõige 4 on kehtivas ESS § 88 lõikest 3 tulenev sisu, mis on uuest lõikest 3 välja jäetud.
Lõikes sätestatakse, et sideettevõtja peab julgeolekuasutuse poolt määratud julgeolekuasutuse
numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta
kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.
Punkt 120. ESS § 88 lõike 1 uuesti sõnastamine, kuna see norm jõustub 28.06.2025. Toodete
ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/88227 lisa I, jao IV punktile a, sätestatakse
hädaabinumbrile 112 juurdepääs ka spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu (siin
mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) ehk erivajadusega
inimeste juurdepääs hädaabinumbrile 112. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema
Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025.
Punktid 121 ja 122. ESS § 89 pealkirja muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–10,
millega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 106.
Teenusepakkujate vahetamine on konkurentsitihedas sidekeskkonnas tõhusa konkurentsi
võimaldaja. Sätte eesmärk on anda teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistev, täpne ja
õigeaegne teave, et suurendada lõppkasutajate usaldust teenusepakkuja vahetamisel ja ka nende
tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. Teenusepakkujad peavad tagama teenuse
järjepidevuse nii, et lõppkasutajal oleks teenusepakkujat võimalik vahetada, ilma et teda
ohustaks teenuse katkemine, ning tehnilise teostatavuse korral võimaldama vahetust
lõppkasutaja soovitud ajal.
27
ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115.
35
ESS §-e 89 täiendatakse lisaks numbriliikuvuse nõudele, st telefoni- või mobiiltelefoniteenuse
osutaja vahetamisel oma numbri liikumisest ühe sideettevõtja juurest teise, ka
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise sätetega. Selle sätte eesmärk on soodustada
konkurentsi ka andmesideteenuse turul, soodustades klientidel nimetatud teenuse osutjate
vahetamist.
Seega peaksid sideettevõtjad sarnaselt numbriliikuvusega tehnilise teostatavuse korral tagama
teenuse järjepidevuse nii, et kliendil oleks internetiühenduse teenuse osutajat võimalik
vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine.
See nõue kehtib ainult sellisel juhul kui see on tehniliselt teostatav (lõige 9), st seda näiteks kui
klient elab piirkonnas, kus internetiühenduse teenust pakub ainult üks sideettevõtja ja ühtegi
teist sideettevõtjat selles piirkonnas ei tegutse, siis ei ole tehniliselt võimalik teisel sideettevõtjal
kliendile teenust pakkuda. Selle muudatusega soodustatakse pigem kortermajades elavate
klientide võimalust vahetada internetiühenduse teenuse osutajat. Täpsemad nõuded
internetiühenduse teenuse vahetamise kohta sätestatakse MKM ministri määrusega
(volitusnorm lõikes 10). MKM ministri määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2.
Lisaks sätestatakse lõikes 8 sideettevõtjale kohustus säilitada vähemalt ühe kuu jooksul kliendi
number, kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, sooviga viia see teise sideettevõtja juurde.
Turbenõuded sidevõrkude riist- ja tarkvarale (eelnõu § 1 punktid 27, 111, 118, 152, 154
ja 156)
ESS § 87 lõike 1 punktist 9 tuleneb nõue, et sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara
ei tohi ohustada riigi julgeolekut. ESS § 87 lõike 2 punkt 4 lubab Vabariigi Valitsusel täpsustada
ESS § 87 lõike 1 punkti 9 kohustuse sisu. ESS § 87 lõiked 21 ja 22 annavad Vabariigi Valitsusele
õiguse kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus
kasutatavast riist- ja tarkvarast ning õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale
kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Õiguskantsler leidis, et enne
sidevõrgu riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt,
vajaksid eeltoodud volitusnormid täpsustamist.
Eelnõuga täpsustatakse riist- ja tarkvarast teavitamise kohustuse, riist- ja tarkvara kasutusloa
kohustuse ja menetluse ning nende kohustustega seotud auditeerimise asjaolusid ja Vabariigi
Valitsusele antavat volitust. Muudatusettepanekutega reguleeritakse need olukorrad, millal
mingi konkreetne riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut, kuidas see ohustamine välja
selgitatakse ning kui kaua kõrge riskiga riist- või tarkvara on lubatud Eesti sidevõrkudes
kasutada. Eeltoodu tõttu tehakse ka muudatus raadiosageduste kasutamisega seotud
sagedusluba reguleeriva lõike sõnastuses. Sellega viiakse vastava lõike sõnastus kooskõlla
teiste muudatusega.
Kuna regulatsioon täpsustub ning muutub seaduse tasemel mahukamaks, viiakse parema
loetavuse huvides riist- ja tarkvara teavitus- ja kasutusloakohustuse täpsem regulatsioon ESS
§-st 87 ESS §-desse 873–875. Seega kehtivad 30. mail 2020 jõustunud ESS § 87 lõigete 21 ja 22
kehtestamisel toodud põhjendused ka täna, kuigi sätted ise tunnistatakse kehtetuks, sest
regulatsioon viiakse ESS §-desse 873–875.
Eelnõuga tehakse ESS-is järgmised muudatused:
1) ESS § 87 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks (nende sisu viiakse järgmises punktis
mainitud paragrahvi);
2) täiendatakse ESS §-d 873–875 – nendega reguleeritakse nõuded sidevõrkudele ja -teenustele
riigi julgeoleku tagamiseks, riist- või tarkvara kasutusloa menetlusega seotud asjaolud ning
auditeerimise sisu;
36
3) ESS-i täiendatakse rakendussättega § 1965, mis sisustab ESS §-de 873 ja 874 rakendamist
(ennekõike, kui kaua mingit konkreetset kõrge riskiga riist- või tarkvara on lubatud kasutada
kasutusloa alusel)
4) muudetakse ESS § 11 lõike 41 sõnastust, kuna ESS-i § 87 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse
kehtetuks ning nende lõigete sisu viiakse ESS § 873 (selle tulemusena seab TTJA
raadiosageduste kasutamisega seotud sagedusloale tingimuseks kasutada sidevõrgus üksnes
sellist riist- ja tarkvara, mille suhtes on teavitamiskohustus täidetud või mille kohta on antud
kasutusluba).
Eelnõu § 1 punktiga 27 parandatakse ESS § 11 lõike 41 sõnastust, kuna ESS-i § 87 lõiked 21
ja 22 tunnistatakse kehtetuks ning nende lõigete sisu viiakse ESS § 873.
Eelnõu § 1 punktiga 111 tunnistatakse kehtetuks ESS § 87 lõiked 21 ja 22. Nende lõigete, sh
nendes olevate volitusnormide sisu viiakse loodavasse ESS § 873 .
Üldreeglina ei muudeta volitusnormide asukohti (HÕNTE § 37 lg 5), kuid õigusselguse huvides
on mõistlik muuta kehtiva ESS § 87 lõigete 21 ja 22 volitusnormide asukohta. Muudatuse
tulemusena on kõik nende volitusnormidega seotud sätted toodud lisanduvasse ESS § 873 ning
selle lõigete 5 ja 7 alusel kavatsetakse kehtestada määrusega teatud sideettevõtjatele sidevõrgus
kasutatava riist- või tarkvara teavitamise ning kasutusloa taotlemise kohustused ning nende
menetluste täpsem kord. Sel juhul on kõik juba olemasoleva kohustuse (ESS § 87 lg 1 p 9:
sideettevõtja kohustus sideteenuse osutamisel juhinduda eesmärgist tagada riigi julgeolek)
täitmise kontrollimisega seotud õigusnormid ühes paragrahvis. Mainitud kontrollimise
instrumendid ongi riist- ja tarkvarast teavitamise kohustus ning riist- või tarkvara kasutusloa
saamise kohustus. Volitusnormide asukohtade muudatused ei oma märkimisväärset mõju, kuna
nende sisu jääb oma olemuselt samaks, sh nende sõnastust täpsustatakse (vt ka allpool vastavaid
selgitusi lisanduva ESS § 875 juures).
Eelnõu § 1 punktiga 118 täiendatakse ESS-i §-dega 873–875.
ESS § 873 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei tohi sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või
tarkvara ohustada riigi julgeolekut. Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või
tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut: 1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast
tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara) või; 2) riist- või tarkvara
tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.
Esimene lõige ei ole uus nõue – sisuliselt sama nõue on tuletatav ESS § 87 lg 1 punktist 9,
mille kohaselt peab sideettevõtja sideteenuse osutamisel juhinduma eesmärgist tagada riigi
julgeolek. See lõige sisuliselt kordab sama nõuet. Sideettevõtjal on 2005. aastast ehk ESS-i
jõustumisest saadik olnud kohustus arvestada enda tegevuses ning sideteenuse osutamisel ka
riigi julgeoleku huvidega. Kasutusloa menetluses hinnatakse, kas konkreetset riist- või tarkvara
võib riigi julgeoleku seisukohast sidevõrgus kasutada.
Mõiste „riigi julgeolek“ on sisustatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes
(edaspidi JPA)28 ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigikaitse arengukavas 2017–2026
(edaspidi RKAK)29. JPA sätestab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi
iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord
ja elanikkonna turvalisus. RKAK määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja
ühiskonna toimimise mistahes olukorras. See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse
28
Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-
riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine.
29
Riigikaitse arengukava 2017–2026. Kättesaadav: https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-
riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine.
37
tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamist. Sideteenused kuuluvad elutähtsate
teenuste hulka ning sidevõrkude rajamine on nendega vahetult seotud.
Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist
tagavate teenuste kasutatavus ei satuks võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja poolt
tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või nende vastu suunatud pahatahtlike rünnakute ja
manipulatsioonide tõttu ohtu.30 Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks
monokultuursed (ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse
antud tootjast ning võimendab selle tootjaga seotud riske.31
Teise lõike järgi eristatakse riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevaid ohte riigi julgeolekule
kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest riskist tulenev oht ehk kõrge
riskiga riist- ja tarkvara (esimene grupp) ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või
seadistustest tulenev oht (teine grupp).
Neid kahte gruppi on võimalik eristada nende riskide sisu ja olemuse järgi ning see võimaldab
ka määratleda üleminekuperioodid erinevate ohtude puhul. Ennekõike nähakse
muudatusettepanekuga ette kasutusloa tähtajad kõrge riskiga riist- ja tarkvarale (vt lisanduva
ESS § § 1965 selgitusi). Esimese grupiga seotud ohud on seotud tarneahelaga ning lähtub
konkreetse ettevõtjaga seotud ohtudest. Selleks ettevõtjaks on kas konkreetse riist- või tarkvara
tootja või loa- ja teavitamiskohustusega hõlmatud sideettevõtjale hooldus- või tugiteenust
pakkuv ettevõtja. Riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistusest tulenevad ohud on
seotud tehnoloogia endaga. Näiteks on tegemist tehnoloogilise ohuga siis, kui sidevõrgus
kasutatav seadistus ei taga side konfidentsiaalsust ehk kõrvalisel osapoolel on võimalik sidet
pealt kuulata.
Kolmandas lõikes esitatakse näitlik loetelu, millist teavet riist- või tarkvara tootjast, hooldus-
või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski hindamisel muu hulgas arvestatakse ning mis
võib osutada riist- või tarkvaraga seotud kõrgele riskile.
Loetelu ei tähenda, et kui üks tingimus on täidetud, oleks tegu automaatselt kõrge riskiga riist-
või tarkvaraga. Hinnang, kas tegu on kõrge riskiga tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujaga,
tehakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses riskihinnangu baasil. Ühe loetelus nimetatud
punkti täitmine võib põhimõtteliselt kaasa tuua kõrge riski, kuid eeldusel, et see on piisavalt
põhjendatud ja kaalukas. Sellist üldist lähenemist, et kõrge riskiga tootja tuvastatakse tootja
profiili riskianalüüsi baasil arvestades teatud aspekte, on soovitatud ka Euroopa Liidu
liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepaketis.32 Tarnijate riskiprofiili hindamise
olulisust on rõhutatud mitmetes EL dokumentides ning ka Ameerika Ühendriikide ja Eesti
vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal33.
Punktid, mida tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kohta riskianalüüsis muu hulgas
hinnatakse on järgnevad: 1) tema asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei
ole Euroopa Liidu (edaspidi EL), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) ega
Majandusliku Koostöö või Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik; 2) tema
asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi; 3) tema
asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust; 4)
tema asukohariik käitub küberruumis agressiivselt; 5) asukohariigile on EL-i, NATO või
30
Riigi julgeoleku hindamisest vt ka sisukokkuvõte.
31
Vt ka: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g-networks-
security.
32
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127.
33
Kättesaadav: https://ee.usembassy.gov/et/ameerika-uhendriikide-ja-eesti-vastastikuse-moistmise-
memorandum-5g-turvalisuse-teemal/.
38
OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid; 6) ta allub sõltumatu kohtuliku kontrollita
asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele; 7) tema asukohariik või muu
välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil; 8) tema
majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud
piisavaid tingimusi; 9) tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või
juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; 10) tema rahastamine ei ole läbipaistev; 11) tema tooted
või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid
turvameetmeid; 12) ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja
arvatud vääramatu jõu tõttu.
Eesti on EL, NATO ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad
ettevõtjad on üldiselt vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused
ja põhimõtted, mis ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad
väärtused nagu avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning
NATO liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on
inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus, vabadus ning muud EL
õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised
sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut.
Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse
demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute
intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust.
Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida
tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses
ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus,
sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus.
Riik, kus kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust, on
vähem tõenäoline sekkuma enda riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga teise riigi isikute
intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust rikkuda. Kuna sidevõrke läbib suur hulk
andmeid, millest osa on tundlikud andmed, peab olema kindlus, et sidevõrkudes kasutatava
riist- ja tarkvara kaudu nendele andmetele kolmandatel isikutel ja riikidel õigusvastaselt
juurdepääsu pole.
Teave, et asukohariik käitub küberruumis agressiivselt või EL, NATO või OECD liikmesriigid
on asukohariigile omistanud küberrünnakuid, indikeerib, et asukohariik võib taolisi
küberrünnakuid korraldada sidevõrkude tehnoloogia kaudu ka Eesti vastu.
Punktid selle kohta, kas ettevõtja allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu
välisriigi valitsusele või riigiasutusel ning kas tema asukohariik või muu välisriik võib
kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil, baseeruvad eelkõige teise riigi
õigusruumi hindamisel. Kui näiteks asukohariigi õigusaktid võimaldavad kohtuliku kontrollita
anda ettevõtjale korraldusi luure või riigikaitse huvides teise riigi järele luurata, on see ohumärk
Eesti riigi julgeoleku aspektist.
Punktid 8-10 (kas tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole
asukohariigis loodud piisavaid tingimusi; tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus
või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; tema rahastamine ei ole läbipaistev) indikeerivad
eelkõige seda, et ettevõtjal võib olla varjatud sidemeid välisriigi valitsusega, mis panevad teda
sõltuma selle välisriigi valitsuse tahtest ning luure ja agressiivse teiste riikide mõjutamise
kaalutlustest.
39
Punktid 11-12 (tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei
ole rakendatud piisavaid turvameetmeid; ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või
teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu) keskenduvad eelkõige sellele, kas tootja,
hooldus- või tugiteenuse pakkuja ise tähtsustab küberturvalisust ning on suuteline tarneid
tagama. Kui ettevõtja ise küberturvalisust ei tähtsusta, on suurem risk, et tema riist- ja tarkvara
sisaldab ohtlikke turvanõrkusi. Kui ettevõtja järjepidevalt, ka pahatahtlikult, tarneid ei taga,
seab see ohtu sidevõrgu toimimise ja turvalisuse, sest sidevõrk vajab uuendamist nii riist- kui
ka tarkvara puhul.
2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia tootja
riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust Euroopa
Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide realiseerimist. Selleks
on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele kohaldatavaid õigusakte (kas
õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte
juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet rakendada ettevõtte üle
sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT kasutamise puhul peab riskide
hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide keskne.
2020. aasta jaanuaris avaldatud 5G võrkude turvalisuse meetmepaketi kohaselt võib
konkreetsete tarnijate riskiprofiile hinnata mitme teguri põhjal, mis on järgmised:
tõenäosus, et tarnija tegevusse võib sekkuda ELi mittekuuluv riik. See on 5G-võrkudega
seotud mittetehniliste nõrkuste hindamisel üks olulisemaid aspekte. Sellist sekkumist
võib muu hulgas hõlbustada nende tegurite olemasolu:
o tihe seos tarnija ja konkreetse kolmanda riigi valitsuse vahel;
o kolmanda riigi õigusaktid, eriti kui riigis puudub seadusandlik ja demokraatlik
kontrolli- ja tasakaalustussüsteem või kui ELi ja asjaomase riigi vahel ei ole
sõlmitud turvalisust või andmekaitset käsitlevaid lepinguid;
o tarnija ettevõtte omandistruktuur;
o kolmanda riigi võimalus avaldada mis tahes vormis survet, sealhulgas seoses
seadmete valmistamise kohaga;
tarnija suutlikkus tarned tagada;
tarnija toodete üldine kvaliteet ja küberturvalisuse tavad, sealhulgas see, mil määral
kontrollitakse omaenese tarneahelat ja kas turvalisust peetakse piisavalt oluliseks.
Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal
on öeldud, et pakkujate ja tarneahelate hindamine peaks sisaldama järgmisi elemente:
tarnijad ei peaks alluma välisriikide valitsusele ilma sõltumatu kohtuliku kontrollita;
rahastamine peaks olema läbipaistev, äripõhine ja järgima hangete, investeeringute ja
lepingute sõlmimise parimaid tavasid;
omandiõigus, partnerlussuhted ja ettevõtte juhtimisstruktuurid peaksid olema
läbipaistvad;
pühendumus innovaatikale ja intellektuaalomandi õiguste austamine; ja
peaksid tõendatult kinni õigusriigi põhimõtetest; turvalisest keskkonnast; hoiduksid
müügieetika rikkumisest; ning järgiksid turvaliste standardite ja tööstuse parimaid
tavasid, et edendada toodete ja teenuste elujõulist ja kindlat pakkumist.
Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on
vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- või tarkvara kasutusele võtmist tagatakse nende
kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel
kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile.
40
Lisaks tootjale tuleb hinnata ning kontrollida ka hooldus- või tugiteenust pakkuvaid juriidilisi
isikuid – nt kui tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei
ole rakendatud piisavaid turvameetmeid. Näiteks hiljutine SolarWinds Orion’i intsident näitab,
et ka tarneahelas olevatele ohtudele tuleb tähelepanu pöörata.34
Neljanda lõike kohaselt on sideettevõtja riigi julgeoleku tagamiseks kohustatud teavitama
sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast TTJA-d. See teavitamiskohustus ei ole sõltuvuses
kasutusloa taotlemise kohustusest ehk see rakendub muu hulgas ka selle riist- ja tarkvara osas,
mille kohta peab sideettevõtja loa taotlema. Teavitus on vajalik, et anda riigi
julgeolekuasutustele ja RIA-le terviklik pilt olulistes sidevõrkudes toimuvast. Sidevõrk on
baastaristu, millest sõltuvus ühiskonna digitaliseerumise kasvades tõuseb. Terviklik pilt
sidevõrkudest võimaldab hinnata julgeolekuriske laiemalt. Kuna sideettevõtja suhtleb juba
praegu sideturu reguleerimise ja sageduslubade teemal TTJA-ga, siis on loogiline, et ka sel
teemal suhtleb sideettevõtja TTJA-ga.
Viies lõige annab Vabariigi Valitsusele ülesande kehtestada määrusega lõikes 4 oleva
teavitamiskohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise
korra.
Selle lõike sisu on oma olemuselt toodud kehtiva ESS § 87 lõikest 21. Kavandatava lõike
sõnastus ei ole väga erinev kehtiva volitusnormi sõnastusest.
Volitusnormi alusel täpsustab Vabariigi Valitsus määrusega teavitamiskohustuse ulatust – selle
all on mõeldud, et määrusega täpsustatakse, millistele sideettevõtjatele teavitamiskohustus
laieneb. Määruse tasandil planeeritakse esialgu sätestada, et teavitamiskohustust peavad täitma
sideettevõtjad, kes vastavad vähemalt ühele kahest tingimusest: 1) sideettevõtja on ESS § 87
lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või 2) rakendab sideteenuse pakkumisel Euroopa
Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu
standardeid.
Käesolev lõige võimaldab määruses täpsustada teavitamiskohustuse täpsemaid nõudeid ja
teavitamise korda. Kehtestatakse muu hulgas teavitamise tähtajad, teavituses esitatavate
andmete loetelu.
Kuuenda lõike kohaselt on sideettevõtja riigi julgeoleku tagamiseks kohustatud taotlema
sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks, sealhulgas riistvara väljavahetamiseks ja tarkvara
uuendamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) TTJA-lt. Seitsmes lõige annab
Vabariigi Valitsusele ülesande määrusega täpsustada selle kohustuse asjaolusid – ehk
kasutusloa ulatust, kasutusloa kohustuse täpsemaid nõudeid, menetluse tähtaega ja korda ning
kasutusloa tähtaja erisusi.
Kuna sideettevõtja suhtleb juba praegu sideturu reguleerimise ja sageduslubade teemal
TTJA-ga, siis on loogiline, et ka riist- ja tarkvara kasutusloa teemal suhtleb sideettevõtja TTJA-
ga, misttõttu tuleb taotlus esitada TTJA-le.
Volitusnormi alusel täpsustab Vabariigi Valitsus määrusega loakohustuse ulatust – muu hulgas
täpsustakse määrusega, millistele sideettevõtjatele loakohustus laieneb. Sarnaselt riist- ja
tarkvarast teavitamiskohustusele, planeeritakse määruse tasandil sätestada, et
teavitamiskohustust peavad täitma sideettevõtjad, kes vastavad vähemalt ühele kahest
34
Lisainfo: https://www.solarwinds.com/securityadvisory ning https://www.zdnet.com/article/solarwinds-the-
more-we-learn-the-worse-it-looks/.
41
tingimusest: 1) sideettevõtja on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või 2)
rakendab sideteenuse pakkumisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G
NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardeid. Seega ei ole kõik sideettevõtjad
loakohustuse subjektid.
Viienda põlvkonna (5G) mobiilsidevõrgu standardi all on mõeldud nii 5G NSA-d kui ka 5G
SA-d. 5G NSA (Non Stand Alone – mitte eraldiseisev) all on mõeldud võrke, mille omadused
ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI (European Telecommunications Standards
Institute) TS 123 501 (V15.10.0): "5G; System Architecture for the 5G System (3GPP TS 23.501
version 15.10.0 Release 15". 5G SA (Stand Alone – eraldiseisev) all on mõeldud võrke, mille
omadused ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI TS 123 501 (V16.5.0): „5G; System
Architecture for the 5G System (3GPP TS 23.501 version 16.5.0 Release 16)". Järgneva
põlvkonna all on mõeldud kõiki 5G-le järgnevaid põlvkondi, nt 6G, 7G jne.
Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (inglise keeles European
Telecommunications Standards Institute, lühidalt ETSI) tegeleb Euroopas sidealaste
standardite väljatöötamisega. TTJA on ETSI täisliige alates aastast 1998. ETSI standardid ja
standardikavandid on tasuta saadaval internetis ETSI Publications. ESS § 142 lõikest 2 tuleneb
TTJA-le kohustus esitada elektroonilise side alase Euroopa standardiorganisatsiooni standardi
Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks ülevõtmiseks.
Määruse tasandil määratletakse, millised andmeid peab kasutusloa taotluses esitama, millal
loataotlus tuleb esitada ning millal seda teha ei tule, sh ka loakohustuse puudumise korral
kasutusloa tähtaja erisust. Määruse tasandil täpsustatakse ka loamenetlusega seotud korda (vt
ka ESS § 874 selgitusi). Määruse tasandil määratletakse ka TTJA-s läbi viidava loataotluse
menetluse tähtaeg.
Kaheksanda lõike kohaselt peab Vabariigi Valitsus sama paragrahvi lõigete 5 ja 7 nimetatud
määruste andmisel arvestama sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ja selle kaudu osutatava
sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.
Riigi julgeoleku mõistet on selgitatud ja sisustatud eelnevalt (vt ESS § 873 lõigete 1 ja 2
selgitusi). Sisuliselt annab see lõige Vabariigi Valitsusele kaalumispiirid, millest Vabariigi
Valitsus lähtub kui otsustab millise ulatuse ja täpsemate nõuetega teavitus- ja
loamenetluskohustus määrustes kehtestada. Nt võib Vabariigi Valitsus otsustada kehtestada
kasutusloa taotlemise kohustuse üksnes teatud sideettevõtjatele. Esialgu ongi plaanis kehtestada
kohustus üksnes elutähtsa teenuse osutajatele ning sideettevõtjatele, kes kasutavad 5G NSA või
järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit.
Sideteenuse olulisuse puhul arvestatakse lisaks neile asjaoludele ka seda, kas ning kuivõrd on
siin riist- ja tarkvaral ka kriitiline funktsioon. Selles osas vt lisanduva ESS § 1965 lõike 5
selgitusi.
ESS § 874 sätestab riist- või tarkvara kasutusloa menetluse asjaolud. Tegemist on täiendustega,
mis sisustavad üldistatult lisanduva ESS § 873 lõigetest 6 ja 7 tuleneva loakohustuse menetluse
ja kooskõlastuse protsessi. Kasutusloa menetluses hinnatakse, kas konkreetset riist- ja tarkvara
võib riigi julgeoleku seisukohast sidevõrgus kasutada. Menetluse tulemuseks on kas kasutusloa
andmisest keeldumine või kasutusloa või tingimusliku kasutusloa andmine.
Nende lõigete järgi on menetluse protsess lihtsustatult järgnev:
1) Sideettevõtja saadab riist- või tarkavara kasutusloa taotluse TTJA-le;
42
2) TTJA küsib arvamust Välisluureametilt (VLA), Kaitsepolitseiametilt (KAPO) ja RIA-
lt
3) VLA, KAPO ja RIA hindavad riigi julgeoleku riske ja edastavad arvamuse TTJA-le;
4) Kui arvamustes ei nähta ohtu riigi julgeolekule, annab TTJA haldusaktiga riist- või
tarkvarale kasutusloa;
5) Kui vähemalt üks asustus näeb ohtu riigi julgeoleku,
a. annab TTJA ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaluse ning
b. saadab seejärel taotluse koos sideettevõtja ning VLA, KAPO ja RIA arvamusega
kooskõlastavale haldusorganile (küberjulgeoleku nõukogu);
6) Küberjulgeoleku nõukogu kaalutleb riigi julgeoleku aspekti, mõju sideteenuse ja
sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning annab kooskõlastuse /
seab tingimused / ei anna kooskõlastust. Samuti annab küberjulgeoleku nõukogu
hinnangu kasutusloa tähtajale ehk hindab, kui pikaks ajaks peaks kasutusloa andma.
7) TTJA annab haldusakti ning toimetab selle sideettevõtjale kätte. TTJA haldusakt võib
olla taotluse rahuldamine, rahuldamine tingimuslikult või rahuldamata jätmine.
ESS § 874 lõike 1 kohaselt küsib TTJA riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel
julgeolekuasutustelt ja RIA-lt arvamust, kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses
nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist-
või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib TTJA enne sideettevõtja riist- või tarkvara
kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan). Eelnõus mainitud haldusorganiks on
küberjulgeoleku nõukogu.
Julgeolekuasutused on julgeolekuasutuste seaduse mõistes KAPO ja VLA. Julgeolekuasutuste
ja RIA arvamust tuleb küsida, kuna neil on riigi julgeoleku ja küberturvalisuse hindamise
pädevus. Seetõttu edastab TTJA sideettevõtja sidevõrgu riist- või tarkvara taotluse, sh tehnilise
dokumentatsiooni, riigi julgeoleku huvidele vastamise hindamiseks riigi julgeolekuasutustele
ja RIA-le.
Julgeolekuasutuste teabe kogumise ülesanded, milleks on ette nähtud ka ressurss, tulenevad
julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS)35 §-dest 6 ja 7 ning § 9 alusel Vabariigi Valitsuse
korraldusega kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast. Arvamuse andmisel
lähtuvad julgeolekuasutused seega olemasolevast teabest.
Kui ettevõtja taotlus on puudustega, kohaldub haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 15,
mille lõike 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või
dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel
võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata
jätmisel võib haldusorgan (siinsel juhul TTJA) jätta taotluse läbi vaatamata. Määrusega
sätestatakse, et viie tööpäeva jooksul peab TTJA kontrollima taotluse nõuetele vastavust.
Tegemist on maksimaalse tähtajaga. Oluline on seda teha aga viivitamata, kasutades võimaluste
piires automatiseeritud lahendusi.
Olukorrad, mil viisil riist- või tarkvara kasutamine saab ohustada riigi julgeolekut, on toodud
lisanduva ESS § 873 lõikes 2. Riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevaid ohte riigi julgeolekule
eristatakse kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest riskist tulenev oht
ehk kõrge riskiga riist- ja tarkvara ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või
seadistustest tulenev oht.
35
Julgeolekuasutuste seadus. RT I, 26.05.2020, 10.
43
Kui julgeolekuasutus või RIA leiab, et kasutusloa taotluses nimetatud sidevõrgu riist- või
tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või selle kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut,
esitab ta kasutusloa taotluse kohta põhjendatud arvamuse. Arvamuses esitatakse põhjendatud
ettepanek vastava riist- või tarkvara kasutamine keelata või seada selle kasutamisele
tingimused. Kui vähemalt üks nimetatud asutustest leiab, et on oht riigi julgeolekule, siis
pikeneb menetlus ning taotlus edastatakse kooskõlastamiseks haldusorganile ehk
küberjulgeoleku nõukogule.
ESS § 874 lõike 2 kohaselt hindab haldusorgan (küberjulgeoleku nõukogu) lõikes 1 nimetatud
kooskõlastamisel, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara
kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku
keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada
selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla
kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.
Küberjulgeoleku nõukogu hindab riist- või tarkvara kasutamisest tulenevat ohtu riigi
julgeolekule eelkõige julgeolekuasutustelt ning RIA-lt saadud arvamuste põhjal. Seejuures pole
küberjulgeoleku nõukogu julgeolekuasutuste ega RIA arvamustega seotud, vaid teeb otsuse
kaaludes nii julgeolekuasutuste ja RIA arvamusi kui ka muid aspekte nagu näiteks ettevõtja
vastuväited (nt seisukohta, miks konkreetne riist- või tarkvara ei ohusta riigi julgeolekut).
Kui tegemist ei ole küberjulgeoleku nõukogu hinnangul kõrge riskiga riist- või tarkvaraga, vaid
see võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, kaalutleb
küberjulgeoleku nõukogu olukordi, kus riigi julgeoleku huvid, majanduslikud huvid,
sideteenuse toimepidevuse tagamine ning muud võimalikud huvid on vastuolulised. Näiteks
võib tekkida olukord, kus teatud riist- või tarkvara kasutamine ei ole julgeolekuasutuste
koostatud riskihinnangu järgi turvaline, kuid seda riist- või tarkvara ei ole võimalik sideteenuse
toimepidevuse tagamiseks kiiresti välja vahetada. Selline olukord nõuab kaalutlemist ning
parima võimaliku lahenduse väljatöötamist. TTJA pöördub küberjulgeoleku nõukogu poole
kaalutletud ja tasakaalustatud seisukoha küsimiseks.
Kõrge riskiga riist- või tarkvara tuvastamisel teeb küberjulgeoleku nõukogu üldreeglina
ettepaneku keelduda kasutusloa väljastamisest, välja arvatud rakendussätetes toodud juhud. Vt
siin ka lisanduva ESS § 1965 lõigete 1 kuni 4 sisu ning selgitusi. Lisaks võidakse sideettevõtjale
ette näha ka teatavad tingimused, kuidas riist- või tarkvara kasutamine on võimalik. Lisanduvas
lõikes on toodud näitlikustatud ning mitteammendav loetelu võimalikest tingimustest. Üks neist
on ka kasutusloa tähtaeg – selle tingimuse puhul nähakse vähemalt kõrge riskiga riist- või
tarkvara osas eelnõuga ette nende kasutamise tähtajad (vt siin lisanduva ESS § 1965 lõigete 1
kuni 4 sisu ning selgitusi); teistel juhtudel võidakse näiteks kõiki asjaolusid hinnates jõuda
arusaamiseni ning ette näha, et riist- või tarkvara teatud tehniliste omaduste või seadistuste tõttu
on konkreetse riist- või tarkvara kasutamine lubatud ainult teatud tähtaja jooksul. Seega
kasutustingimuses ette antud tähtaeg ei pruugi olla see tähtaeg, mis sideettevõtja on loataotluses
soovinud. Samuti võidakse tingimustena ette näha riist- või tarkvara kasutamise sidevõrgu
teatud osades, funktsioonide või seadistustega. Esitatud tingimuste kohase täitmise korral
väheneb oht riigi julgeolekule.
Küberjulgeoleku nõukogu otsus on eelhaldusakt, kuna küberjulgeoleku nõukogu teeb kindlaks
asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu – kas riist- või tarkvara võib ohustada riigi
julgeolekut ning kas tegemist on kõrge riskiga riist- või tarkvaraga või ohustab see riigi
julgeolekut muudel põhjustel. TTJA on selle otsusega seotud ega saa otsustada, et riist- või
tarkvara TTJA hinnangul siiski riigi julgeolekut ei ohusta.
44
ESS § 874 lõike 3 kohaselt otsustab TTJA, arvestades sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodut,
riist- või tarkvara kasutamise loa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või
rahuldamata jätmise.
Siin lähtub TTJA enda otsuse tegemisel julgeolekuasutuste ja/või RIA esitatud arvamustest
ning asjakohaselt juhul ka haldusorgani (küberjulgeoleku nõukogu) tehtud otsusest. Selle tulem
on, et kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse taotlus rahuldatakse või mitte.
Taotluse rahuldamise all on mõeldud ka olukorda, kus otsustuse tulemuseks on tingimuslik
kasutusluba. Viidatud lõigetes 1 ja 2 ongi sätestatud, millal vastavad asutused arvamusi
annavad või otsuseid teevad. Samuti on seal ka nimetatud võimalikud kasutusloa tingimused,
kui riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Siin peab TTJA ka arvestama rakendussätetes
olevaid kasutusloa andmise nõudeid (vt ESS § 1965 lõigete 1 kuni 4 selgitusi).
TTJA otsus on haldusakt, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus. Sellele otsusele
kohaldub HMS-is haldusakti kohta sätestatu. Näiteks võib TTJA teatud tingimustel haldusakti
edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kui muutuvad haldusakti andmisel aluseks olnud faktilised
asjaolud või haldusaktiga seatud tingimusi ei täideta (vt HMS § 66 lõige 2).
TTJA tehtud otsuses on hõlmatud kõik määruses täpsustatud loataotluse elemendid ehk
kasutusluba antakse nii, et see sisaldab ka loataotluse andmeid.
ESS § 874 lõike 4 kohaselt antakse riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut,
kasutusluba kaheksaks aastaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut ei anta
kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba.
Kui julgeolekuasutuste või RIA esitatud arvamuse kohaselt ei ohusta kasutusloa taotluses
esitatud riist- või tarkvara riigi julgeolekut ehk puudub vajadus saada kasutusloa taotlusele
küberjulgeoleku nõukogu kooskõlastust, siis annab TTJA kasutusloas esitatud riist- või
tarkvarale kasutusloa ehk rahuldab taotluse. Sel juhul antakse kasutusluba, tähtajaga kaheksa
aastat.
Kasutusloale tähtaja seadev norm eksisteerib ka näiteks Prantsuse õiguses36. Kasutusloal on
kehtivustähtaeg, kuna aja möödudes võib olukord riigi julgeoleku vaatest muutuda ning võib
olla vajalik teha esialgsest erinev otsus.
Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara puhul võidakse teatud juhtudel väljastada
kasutusluba, sh võidakse sellise riist- või tarkvara kasutamisele ka määrata kasutusloas
konkreetne kasutamise tähtaeg. Seda võidakse teha näiteks siis, kui see on ette nähtud kõrge
riskiga riist- ja tarkvara üleminekuperioodidest tulenevalt või on põhjendatud riigi julgeoleku
kaalutlustel. Tähtaja pikkuse määratlemist põhjendatakse võimaluse korral kasutusloas,
arvestades ning selgitades loamenetluses ja ESS-s olevaid nõudeid. Sätet on oluline vaadata
koos rakendussätetega, kus sisalduvad erisused üleminekuperioodide näol (vt siin ka lisanduva
ESS § 1965 lõigete 1 kuni 4 sisu ning selgitusi). Üleminekuperioodide ajal antakse teatud
juhtudel kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba. Taolise erisuse (tingimuslik
kasutusluba) tekitamine on vajalik selleks, et näiteks kui loataotluses esitatud info põhjal on
selge, et konkreetse riist- või tarkvara seadistust on võimalik enne kasutusele võtmist muuta
ning seeläbi on võimalik vähendada riske riigi julgeolekule. Taoliste muudatuste või muude
tingimuste kehtestamine kasutusloas võimaldab konkreetset riist- või tarkvara kasutada, kui
neid muudatusi või lisatingimusi järgitakse. See vähendab ka bürokraatiat, kuna sideettevõte ei
36
1. augustil 2019 vastu võetud Prantsuse seadus nr 2019-810, mille eesmärk on kaitsta kaitse- ja riiklikke
julgeolekuhuve 5G mobiilsidevõrkude kontekstis.
45
pea esitama samasisulist kasutusloa taotlust (eelnevalt ei väljastatud kasutusluba tehnilise
seadistuse tõttu), kui vastavaid muudatusi on võimalik riist- või tarkvaras teha. Kõrge riskiga
riist- või tarkvara puhul ei ole võimalik taolist erisust tekitada, kuna see ei ole seotud riist- ja
tarkvara enda omaduse või seadistusega, vaid siin tuleneb risk selle riist- ja tarkvara tootjast,
hooldus- või tugiteenuse pakkujast.
Lisanduva ESS § 874 lõikes 2 on märgitud mõned võimalikud tingimused, mida kasutusloas
võidakse seada – vt siin vastava lõike selgitusi. Kui kasutusloas tingimuste seadmise teel ei ole
võimalik ohtu maandada, jäetakse kasutusloa taotlus rahuldamata.
ESS § 875 sisustab ESS §-s 873 sätestatud kohustuste auditeerimise nõuded.
ESS § 875 lõike 1 kohaselt tellib sideettevõtja, kellele on ESS § 873 alusel kehtestatud
kohustused, vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse
vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel
kehtestatud kohustused täitnud.
Selle lõike sisu ei ole väga muutunud võrreldes esialgse eelnõuga – lisanduseks on, et see audit
tuleb teha vähemalt iga kolme aasta järel (siin lisandus sõna „vähemalt“ ning sõna „kaks“
asendus sõnaga „kolm“). Mainitud kohustused on eelnevalt kirjeldatud riist- ja tarkvarast
teavitamise kohustus ning riist- või tarkvara kasutusloa saamise kohustus. Auditi tegemise
intervalli perioodi muudeti, kuna see võimaldab sideettevõtjatel paremini planeerida auditi
tegemise aega ning sellega seotud toimetusi. Muudatus võimaldab ühe aasta võrra pikemal
perioodil esitatud teavitamiskohustuse teavituste kui ka kasutusloa taotluste põhjal
kvalitatiivselt hinnata, kuidas on mainitud kohustusi täidetud.
Audit on nii sideettevõtja kui ka tema klientide huvides, et sideettevõtja kasutatav riist- või
tarkvara oleks turvaline. Auditiga on võimalik sideettevõtjal saada kindlus, et tema tegevus on
õiguspärane ning kasutuses pole kõrge riskiga riist- või tarkvara.
ESS § 875 lõike 2 kohaselt peab auditi tegija olema sõltumatu audiitor, kes omab
Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide
sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati.
Võrreldes esialgse eelnõuga ei ole selle nõude sõnastust muudetud. Audiitor peaks omama
CISA (Certified Information Systems Auditor) ehk infosüsteemide sertifitseeritud audiitori
sertifikaati, mida annab välja ISACA (Information Systems Audit and Control Association,
Rahvusvaheline Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsioon). Selliseid
audiitorettevõtteid on ca 10.37
ESS § 875 lõike 3 kohaselt esitab auditi tegija auditi TTJA-le. Võrreldes esialgse eelnõuga, on
siin tegemist täiendava lisandusega. Kuna TTJA annab välja kasutusloa taotlusi ning talle
esitatakse riist- ja tarkvara kasutamise teavitusi, siis peab TTJA-l olema ka ülevaade, kas ning
mil määral on vastava kohustusega sideettevõtjad teavitamis- ja kasutusloa taotluse kohustusi
täitnud. Selle lõike puhul on võetud eeskuju ESS § 872 lg 5 punktist 2 ning Vabariigi Valitsuse
20.12.2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõikest 9.
37
Täiendav info leitav: https://www.eisay.ee/iske-e-its-ja-iso-27001-alaste-teenustega-tegelevate-ettevotete-
loetelu.
46
ESS § 875 lõike 4 kohaselt katab auditi tegemise kulud sideettevõtja. Võrreldes esialgse
eelnõuga ei ole selle nõude sõnastust muudetud. Siin on võetud eeskuju ESS § 872 lg 5 punktist
2.
ESS § 875 lõige 5 võimaldab Vabariigi Valitsusel kehtestada määrusega lõikes 1 oleva
auditeerimiskohustuse sisu ning auditi esitamise aja ja korra.
Võrreldes esialgse eelnõuga, on sellel sõnastusel täiendav lisandus – Vabariigi Valitsust
volitatakse võrreldes varasema sõnastusega määratleda ka auditi esitamise aega. Selle määruse
sisu avatakse ettepaneku lisas olevas määruses, kuna see on seotud eelnevalt kirjeldatud
sideettevõtjatele kohalduvate teavitamis- ja loamenetluse kohustustega. Siinse volitusnormi
alusel antud määruse sätete sisustamisel on paljuski lähtutud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007
määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ §-st 91.
Punkt 152. ESS-i täiendatakse §-ga 1703, millega lisatakse väärteonorm ESS § 873 või 875
alusel kehtestatud kohustuste rikkumise osas. Kohustuste sisu ning väärteokoosseis tuleb ESS
§ 873 lõigete 5 ja 7 alusel kehtestatud VV määrusest, välja arvatud auditeerimiskohustuse sisu,
mis tuleb osaliselt ESS §-st 874 ja osaliselt nimetatud VV määrusest. Maksimaalsete
rahatrahvide määramisel on lähtutud ESS-i praktikast ning põhimõttest, et trahv peab olema
sideettevõtjale mõjuv, kuna tegemist on riigi julgeoleku seisukohast oluliste kohustuste
rikkumisega. Füüsilistel isikutel on maksimaalne rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning
juriidilisel isikul kuni 50 000 eurot.
Ka kehtivas ESS-is on sätestatud ühes väärteokoosseisus juriidilisele isikule kuni 50 000 euro
suurune rahatrahv (ESS § 178). Kuna enamus ESS-i juriidilise isiku karistusmäärasid on
suuruses kuni 3200 eurot, esineb veelgi madalamaid määrasid (nt kuni 2000 eurot, kuni 2600
eurot), siis on kavandatud ESSi väärteosätted täiendavalt üle vaadata järgmises ESSi muutmise
seaduse eelnõus.
Punkt 154. ESS § 188 lõiget 3 muudetakse selliselt, et ESS §-ga 1703 (eelnõu § 1 punkt 152)
sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
kellel on ESS § 873 ja § 875 alusel kehtestatud kohustuste osas suurim seotus ning pädevus.
Punkt 156. ESSi täiendatakse ESS-i §-ga 1965. Lisandub paragrahv, mis sisustab ESS §-de 873
ja 874 rakendamise nõudeid. Tegemist on rakendussätetega. Sellega määratletakse, kui kaua on
lubatud teatud omadustega kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutada sideettevõtja sidevõrgus.
Paragrahv koosneb viiest lõikest.
Sideettevõtjatele on kehtinud alates 01. jaanuarist 2005. a. kohustus sideteenuse osutamisel
juhinduda ka riigi julgeoleku tagamise nõudest (vt ESS § 87 lg 1 p 9). Tegemist ei ole uue
nõudega. Kui varasemalt ei olnud konkreetsemalt sisustatud, kuidas selle kohustuse täitmist
kontrollitakse, siis edaspidiselt võimaldab ESS ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse
määrus sisustada, kuidas seda teostatakse. Ettepaneku tulemusena sisustatakse see eelnevalt
kirjeldatud teavitus- ja kasutusloa kohustuse kaudu.
Eelnõu jõustumisega hakatakse ohtu riigi julgeolekule hindama üldreeglina ex ante riist- või
tarkvara kasutusloa menetluses. Siinsete rakendussätetega määratletakse, kui kaua tohib
kasutusloa alusel teatud kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutada.
Rakendussätete kehtestamisel (sh konkreetsetele tingimustele vastava riist- või tarkvara
kasutamise tähtaegade määramisel) on arvestatud riigi julgeoleku vajadusi, tehnoloogiliste
riskide maandamist, side toimepidevust, halduskoormust, mõju sideettevõtjate põhiõigustele,
mõju konkurentsile ja sideturule ning kooskõla EL ja NATO liitlaste poliitikaga.
47
Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara keelu rakendamise kui ka tähtaegade määratlemise
puhul on arvestatud nii riigi kui ka sideettevõtja huvidega. Kriitiliste funktsioonide puhul
erandit ei ole ehk ESS-i ja määruse jõustumisest alates on kohustus kriitilise funktsiooniga riist-
või tarkvara kasutamise osas taotleda luba ja kui loamenetluses tuvastatakse oht riigi
julgeolekule (nt tegemist on kõrge riskiga riist- või tarkvaraga; ja/või oht tuleneb riist- või
tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest), siis keelatakse selle kasutus. Ülejäänud riist-
ja tarkvara puhul on sideettevõtjal rohkem aega. 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooniga kõrge riskiga riist- või tarkvara puhul on ettevõtjal üleminekuaeg 31. detsembrini
2025. a. ning muu riist- ja tarkvara osas 31. detsembrini 2029. a. Üleminekuaeg on vajalik, et
kahju sideettevõtjale oleks võimalikult minimaalne. Samas on arvestatud ka riigi julgeoleku
huvidega – arvestades 5G kõrgemat kriitilisust on sellele üleminekuaeg lühem.
ESS § 1965 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ESS 873 lõikes 6 toodud kasutusloa kohustust enne
seaduse jõustumise kuupäeva kasutusele võetud riist- või tarkvara osas juhul, kui riist- või
tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi 5G NSA) või
uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.
Üldreeglina ei pea kasutusluba taotlema enne ESS-i muudatuste jõustumist kasutusele võetud
riist- või tarkvarale. Erisus on 5G NSA ja järgneva mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni
omavate riist- ja tarkvarade puhul – selle tehnoloogia osas tuleb kasutusluba taotleda. 5G
tehnoloogia olulisust on kirjeldatud lisanduvate ESS 873 lõigete 1-6 selgituste juures. Neist
selgitustest lähtuvalt on oluline, et see kohustus kehtib ka enne ESS-i jõustumist kasutusele
võetud 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga tehnoloogia korral.
ESS § 1965 lõike 2 kohaselt võib kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse
kasutusele 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei
ole kriitilist funktsiooni, kasutada kasutusloa alusel kuni 31. detsembrini 2025. a. Pärast 31.
detsembrit 2025. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei
anta. Esimeses lauses nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg
määratletakse ESS § 873 lõikes 7 olevas määruses.
Kui sellise kõrge riskiga riist- ja tarkvara kohta esitatakse enne 31. detsembrit 2025. a
kasutusloa taotlus, siis see rahuldatakse (sh, kui riist- või tarkvara ei ohusta riigi julgeolekut
tehniliste omaduste ja seadistuste tõttu) ning antakse kasutusluba tähtajani 31. detsembrini
2025. a. Sel viisil saab sideettevõtja kasutusloa menetluses teada, kas tema riist- või tarkvara
on kõrge riskiga ning samas jääb talle üleminekuaeg, et oma tegevuses arvestada, et alates 1.
jaanuari 2026. a ta seda riist- või tarkvara enam kasutada ei saa.
ESS § 1965 lõike 3 kohaselt ei tule riist- või tarkvarale, millel ei ole 5G NSA või uuema
põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni või kriitilist funktsiooni, taotleda
kasutusluba, kui seda kasutatakse kuni 31. detsembrini 2029. a. Sama paragrahvi lõike 4
kohaselt tuleb lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvarale esitada kasutusloa taotlus hiljemalt 1.
juuliks 2029. a, kui seda soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a. Pärast 31. detsembrit
2029. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei anta.
Kui kontrollimenetluses selgub, et tegemist on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, ei tohi sellele
pärast 31. detsembrit 2029. a kasutusluba väljastada. See omakorda tähendab, et kui nimetatud
riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a, siis sellele riist- või
tarkvarale väljastatakse kasutusluba tähtajaga kuni 31. detsember 2029. a.
48
Siinses lõikes kirjeldatud olukorras on kõrge riskiga mittekriitilist riist- või tarkvara, mis ei ole
5G NSA ega järgneva põlvkonna funktsionaalsusega, võimalik kasutada ESS-i muudatuste
jõustumisel kuni ca 9 aastat, mis on piisav üleminekuaeg. See üleminekuaeg võimaldab
sideettevõtjatel aegsasti planeerida riist- või tarkvara välja vahetamise toiminguid ning
eelarvelisi vahendeid. Tegemist on pika üleminekuajaga enamikule riist- või tarkvarale.
ESS § 1965 lõige 5 defineerib riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid, mis on järgmised:
1) Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardite kohaselt
tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus;
2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette
nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.
Tuumikvõrgu funktsioonideks loetakse eelnõu kohaselt sellised ETSI standardite kohased
funktsioonid, mis on olulised võrgu juhtimise, töö korraldamise, võrgust väljuva
informatsiooni- ja andmevahetuse, regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise,
kliendiandmete konfidentsiaalsuse või võrgu käideldavuse tagamiseks.
Tuumikvõrgu funktsioonid on ETSI standardite kohaselt juuli 2020 seisuga:
1. Püsi- ja mobiilivõrkude ühisosa:
1.1. Tuumikvõrgu lülituskiht (marsruutimine ja kommuteerimine)
1.1.1. Tuumikvõrgu marsruuterid (Backbone, BB) – erinevate alamvõrkude liiklust üle
vabariigi IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk
1.1.2. Agregeerivate võrkude marsruuterid (Aggregation Routers, MGW) –
piirkondlikku võrguliiklust IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk
1.1.3. Teiste sidevõrkudega liidestuvad ruuterid (Edge Routers, BNG)
1.2. Tuumikvõrgu teenuste kiht
1.2.1. Teenusruuterid (Service Routers, SR) - kliendiühenduse IP taseme,
kliendiühenduse reguleerimise ning pääsureeglite kehtestamise funktsionaalsus.
Siin määratakse vastavalt andmebaasides sisalduvale infole kliendiühenduste
alla/üleslaadimise kiirused ja teenuseprofiilidega määratud piirangud ja
kvaliteediparameetrid
1.2.2. Võrguteenused, teenuste haldus, näiteks võrguga ühendatud abonentide kiiruse
piiramine, pakettide filtreerimine ja liikluse prioriteetide seadmine (sh autentimis-
ja autoriseerimissüsteemid (AAA), Radius)
1.2.3. Tulemüürid, kaitse teenustõkke rünnakute (DDoS) vastu, võrgu turbeseadmed
ja teenused
1.2.4. Sidevõrgu tööd toetavad süsteemid ja teenused - DHCP, DNS, NTP, PTP
1.2.5. Sidevõrgus tuumikvõrgu tööd juhtiv ja korraldav süsteem OSS (Operational
Support System)
1.2.6. IMS – Kõneside. IP Multimedia subsystem
1.3. Tuumikvõrgu teenuste osutamiseks vajalik infrastruktuuri kiht
1.3.1. Teenuste hulgitootmist võimaldavad virtualiseerimiskeskkonnad tarkvara ja
serveritega (NFVI)
1.4. Tuumikvõrgu halduskiht (võrgujuhtimissüsteemid)
1.4.1. Teenuste ja võrgu seiresüsteemid
1.4.2. OOB - out of band management
1.4.3. Teenuste ja seadmete provisioneerimissüsteemid (Network Activation Systems)
2. 4G tuumikvõrgud:
2.1. Home Subscriber Server (HSS)
2.2. Packet Gateway (PGW)
2.3. Policy and Charging Rules Function (PCRF)
49
2.4. Mobility Management Entity (MME)
2.5. Serving Gateway (SGW).
3. 5G tuumikvõrgud:
3.1. NSSF – Network Slice Selection Function
3.2. NEF – Network Exposure Function
3.3. NRF – Network Repository Function
3.4. PCF – Policy Control Function
3.5. UDM – User Data Management
3.6. AF – Application Function
3.7. AUSF – Authentication Server Function
3.8. AMF – Access ja Mobility Management Function
3.9. SMF – Session Management Function
3.10. SMSF – Short Message Service Function
3.11. UPF – User Plane Function
3.12. CHF – Charging Function
3.13. W-AGF – Wireline Access Gateway Function
3.14. NWDAF – Network Data Analytic Function
3.15. 5G-EIR – 5G Equipment Identity Register
3.16. UDR – Unified Data Repository
3.17. UDSF – Unstructured Data Storage Function
3.18. N3IWF – Non-3GPP InterWorking Function
3.19. TNGF – Trusted Non-3GPP Gateway Function
3.20. TWIF - Trusted WLAN Interworking Function
3.21. SEPP - Security Edge Protection Proxy
3.22. I-NEF - Intermediate NEF
3.23. SCP - Service Communication Proxy
Uued standardid ja nendel põhinevad tuumikvõrgu funktsioonid avaldatakse ETSI kodulehel.38
Eelnev nimekiri on toodud näitena ega ole kõikehõlmav. Lähtuda tuleb ETSI kodulehel
avaldatud tuumikvõrgu funktsioonidest.
Sidevõrkude areng on dünaamiline protsess, kus pidevalt lisanduvad uued tehnoloogiad,
võimalused ning ka potentsiaalsed ohud. Lisaks senini kasutatud liigitamisele tuumikvõrguks,
transportvõrguks ning juurdepääsuvõrguks on kaasaegsetes telekommunikatsioonivõrkudes
järjest kasvav spetsiifilise tarkvara, riistvara ning funktsioonide kogum, mis on võrgu tööks
vähemalt sama olulised kui klassikalised tuumikvõrgu komponendid, st mõjutavad sidevõrgu
terviku toimimist.
Samas omavad erinevad sidevõrgud oma erinevates kihtides eri funktsioone ning esineb
olukordi, kus sama termini või lühendiga tähistatakse sisuliselt erinevaid asju. Samal terminil
võib olla erinevaid tähendusi või sama nimega funktsioon, mis võib üheaegselt asuda nii
tuumikvõrgus kui ka vähem kriitilisemas võrgu osas, näiteks kohaliku tähtsusega tugijaamas.
Kui funktsioon on eeltoodud ETSI standardite kohaselt nime poolest kirjeldatud kui
tuumikvõrgu funktsioon, kuid töötab lisaks tuumikvõrgule ka muus võrgu osas, näiteks
juurdepääsuvõrgus, ning omab seal üksnes piiratud lokaalset mõju, ei ole sel juhul väljaspool
tuumikvõrku tegemist tuumikvõrgu funktsiooniga.
Oluline on, et tuumikvõrgu funktsiooni ei viida tuumikvõrgust välja muudesse võrgu osadesse
eesmärgil, et tegemist ei oleks formaalses mõttes enam tuumikvõrgu funktsiooniga. Kui riist-
38
Kättesaadav: https://www.etsi.org/
50
või tarkvaral on siiski tuumikvõrgu funktsioon, kuid asub muus võrgu osas, on tegemist
jätkuvalt kriitilise funktsiooniga.
Tuumikvõrgu funktsioonidega võrdväärse olulisusega on funktsioonid, mis võimaldavad
jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Jälitustoiming on
kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lõike 1 kohaselt isikuandmete töötlemine seaduses
sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu
andmesubjekti ees. ESS § 113 lõike 1 kohaselt peab sideettevõtja võimaldama jälitus- või
julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi
saladuse õiguse piiramiseks. Funktsioonide all, mis võimaldavad jälitustoimingu teostamist või
sõnumi saladuse õiguse piiramist, on mõeldud lawful interception (LI) funktsioone. LI
standardid on kättesaadavad ETSI kodulehel.
Sideteenuse ja tarbijalepingute regulatsioon (eelnõu § 1 punktid 123–126 ja 128–141)
Punkt 123. ESS § 91 täiendatakse lõikega 4, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 98, mille
kohaselt ei kohaldata lõppkasutaja õiguste kaitse peatükki mikroettevõtjast numbrivaba
isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta. Seda
eelkõige seetõttu, et mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja ei kasuta
üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitusvõimelises
ökosüsteemis. Seetõttu leiti, et direktiivi lepinguõiguste osa kohaldamine taolise ettevõtja
suhtes oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
Mikroettevõtja definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 ja selle
kohaselt on mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval
kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad
kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni
50 000 eurot.
Ettevõtja määratlus raamatupidamise seaduses tuleneb raamatupidamisdirektiivist, mille
normid on Eesti õigusesse üle võetud viisil, mis on kohandatud avatud majandusruumiga
väikeriigile, kus olulist rolli mängib mikroettevõtjate ja väikeettevõtja suurusega ettevõtjate
sektor. Saavutatud on tasakaal raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamise ja
ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse vahel.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 255 juhitakse tähelepanu, et vastavalt Euroopa Kohtu
praktikale tuleb mikroettevõtjaid hõlmavat väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
määratlust tõlgendada rangelt. Selleks et hõlmata ainult need ettevõtjad, kes on tõepoolest
sõltumatud mikroettevõtjad, on vaja hinnata selliste mikroettevõtjate struktuuri, kes
moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast võimsama majanduskontserni, ning tagada, et
mikroettevõtjate määratlust ei kasutataks ära puhtformaalsetel põhjendustel.
Punkt 124. ESS täiendati uue §-ga 951, mis tuleneb sidedirektiivi artiklist 102 ja sidedirektiivi
lisast VIII, mis sätestab sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise
kohustuse, mis muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks. Ka kehtivas ESS (§
96) on sätestatud lisaks horisontaalsetele VÕS-ist tulenevate lepingunormidele sidesektori
spetsiifikast tulenevad lepingu tingimused, mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse.
Lepingueelse teabe mõte seisneb selles, et lepingut sõlmida sooviv tarbija saaks võimaluse enne
lepingu sõlmimist tutvuda erinevate sideettevõtjate teenuste tingimustega, võrrelda neid ning
teha lõpuks valik ühe või teise sideettevõtja kasuks. Lõppkasutajale antakse rohkem teavet
sideteenuse kvaliteedi konkreetsetest parameetrite, hindade, sideteenuse osutamise tingimuste,
hädaabinumbrile 112 ühenduse loomise võimaluse, sidevõrkude ja -teenuse turvalisuse ning
51
teave erivajadustega lõppkasutajatele mõeldud toodete ja teenuste kohta. Lepingueelne teave
esitatakse püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas
vormingus juhtides tarbija tähelepanu, et dokument on kättesaadav ning dokumenteerimise
eesmärgil on oluline see alla laadida.
VÕS §-i 111 kohaselt on püsiv andmekandja vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult
temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja
muutmata kujul taasesitatav. Tulenevalt võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande39
selgitustest peab püsiv andmekandja vastama kolmele tunnusele. Esiteks peab see olema isikule
adresseeritud, teiseks peab teave olema muutumatul kujul taasesitatav ja kolmandaks peab
teave olema muutumatult taasesitatav piisava aja jooksul, arvestades teabe sisu ja olulisust.
Püsivaks andmekandjaks võivad olla paberkandjad, e-kirjad, tekstisõnumid jt meediumid, mis
vastavad kolmele tunnusele.
Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded, mis kehtivad kõikidele sideettevõtjatele, v.a
masinatevahelise side teenuse osutaja. Nimetatud teenuse osutaja on välja jäetud, kuna tegemist
on masinatevahelise infovahetusega, mis tarbijat ei puuduta. Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded
internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutajale, lõikes 4 lisanõuded
numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajale ja lõikes 5 sätestatakse lisanõuded
internetiühenduse teenuse osutajale.
Lõikes 6 sätestatakse, et sideettevõtja teeb erivajadusega inimese taotluse alusel lepingueelse
teabe temale sobivas vormingus kättesaadavaks, see norm jõustub 28.06.2025. Ligipääsetavuse
direktiivi artikli 13 kohaselt tuleb teabe kättesaadavaks tegemisel arvestada erivajadustega
inimestele sobivat vormingut. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle võetud
28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025. Eelnõu § 1 punktis 156 sätestatakse selle
normi kohaldumine 28.06.2025.
Lõikes 7 sätestatakse tarbija huvide kaitseks lepingu lühikokkuvõte, millega antakse tarbijale
ülevaate kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu
tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Selline lepingu lühikokkuvõte peaks olema lühike ja
lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg või juhul kui üks leping käsitleb
mitut eri teenust, kuni kolm ühepoolset A4 lehte.
Selles paragrahvis nimetatud teavet esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning
mittetulundusühingule, välja arvatud juhul, kui nad on sellest loobunud.
Sama erand on sätestatud ka ESS § 96 lõikes 7, § 961 lõikes 4 ja § 100 lõikes 6. Mikroettevõtja
definitsioon on toodud eelnõu § 1 punkti 121 selgituses. Väikeettevõtja definitsioon on
sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 15, mille kohaselt väikeettevõtja on Eestis
registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta
bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8
000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Sidedirektiivi mõte on, et teatavaid lõppkasutajate kaitse sätteid, mida kohaldatakse a priori
ainult tarbijate suhtes, täpsemalt sätteid lepingulise teabe, lepingu maksimaalse kestuse ja
pakettide kohta, ei tuleks kohaldada mitte ainult tarbijate, vaid ka mikroettevõtjate ja
väikeettevõtjate ning mittetulundusühenduste suhtes. Kuna nende ettevõtjate ja ühenduste
39
P. Varul, I. Kull, V Kõve, M Käersi ja K. Sein. Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud
väljaanne. Lk 78
52
kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav tarbijate omaga ja seetõttu laiendatakse neile
samaväärne kaitse, välja arvatud siis, kui nad sõnaselgelt neist õigustest loobuvad.
Punkt 125. ESS § 96 muutmise ja uuesti sõnastamise vajadus tuleneb ESS-i täiendamisega
§ 951, mille tulemusena puudub vajadus ESS § 96 lõike 1 järele, ning muutuvad oluliselt ka
teised § 96 lõiked, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli 103 lõige 1, artikli 105 lõiked 1 ja
2 ning artikkel 107. Seega otsustasid eelnõu koostajad anda kogu paragrahvi uues sõnastuses.
ESS § 96 lõige 1 on kehtiva § 96 lõige 2 ja see lõige jääb suures osas muutumatuna ning tehakse
ainult redaktsioonilist laadi muudatus, mis on seotud ESS-i § 951 lisandumisega. Lõikes 1
sätestatakse, et sideteenuse lepingus tuleb lisaks §-le 951 nimetatud tingimustele määrata ka
sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, ühendamise aeg ja tingimused.
ESS § 96 lõige 2 on kehtiva § 96 lõige 3 ja seda lõiget muutetakse oluliselt. Muudatused
tulenevad ESS § 951 ja sidedirektiivi artikli 103 lõikest 1. Lõikes 2 sätestatakse, millised
sideteenuse osutamise tingimused peavad olema avalikkusele kättesaadavad, mida
internetiühenduse teenuse osutaja ja isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma
veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul ja arusaadaval ning masinloetaval viisil
ning ka erivajadustega inimestele sobivas formaadis. Masinloetava viisi all peetakse silmas xml
või muus sarnases formaadis olevat teavet. Selle muudatuse tulemusel on tarbijad veelgi
paremini informeeritud sideteenuse tingimustest.
ESS § 96 lõiked 3 ja 4 on uued lõiked ja need tulenevad sidedirektiivi lisa IX punktist 2.5, mille
kohaselt sätestatakse erinõue numbrivaba isikute vahelise side teenuse osutajale, nimelt peab ta
avaldama oma veebilehel teabe hädaabiteenistusele juurdepääsu võimaldamise või
mittevõimaldamise kohta. Eesmärgiga tagada tarbijate parem informeeritus.
Lõikes 3 sätestatakse, et sideettevõtja peab kogu selle teabe tegema erivajadusega inimesele
vormingus kättesaadavaks, see norm jõustub 28.06.2025. Ligipääsetavuse direktiivi artikli 13
kohaselt tuleb teabe kättesaadavaks tegemisel arvestada erivajadustega inimestele sobivat
vormingut. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda
kohaldatakse alates 28.06.2025. Eelnõu § 1 punktis 156 sätestatakse selle normi kohaldumine
28.06.2025.
ESS § 96 lõiked 5 ja 6, siin tehtavad muudatused tulenevad sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1,
muudatuse kohaselt välistatakse nende sätete kohaldumine numbrivaba isikutevahelise side
teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutajatele. Ülejäänud sideteenuse osutajad peavad
tähtajalise sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping, mille
maksimaalne kestus on üks aasta ning järgima põhimõtet, et lepingu kestus ei tohi ületata kahte
aastat. Seega kuigi on võimalik sõlmida tähtajaline sideteenuse leping kuni kahe aastase
tähtajaga, peab tarbijal olema alati võimalik ka valida leping, mille kestus on maksimaalselt üks
aasta.
Sideettevõtja poolt nõuete mittejärgimisel saab tarbija nendele tugineda ja nõuda sideettevõtjalt
vastava kestusega lepingu sõlmimist. Ühtlasi saab TTJA nõuda sideettevõtjalt seaduse täitmist
Lõigetega 5 ja 6 reguleeritakse olukordi kus sidelepingu sõlmimisel antakse tarbijale näiteks
tasuta või oluliselt odavama hinnaga mobiiltelefon ja soovitakse tarbija sellega mingiks
perioodiks endaga siduda.
Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes tuleks kohustusi kehtestada üksnes siis, kui
avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side
teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid
või ei. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste teistsugune kohtlemine on põhjendatud, sest
53
sellised teenused on avalikult tagatud koostalitlusvõimelise ökosüsteemi osa ja saavad sellest
ka kasu.
ESS § 96 lõige 7 on uus lõige ja see tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 1. Selles lõikes
sätestatakse välistus, et lõigetes 4 ja 5 norme ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes,
siis kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse
kasutuselevõtu eest. See tähendab, et kui tarbijal on eraldi leping füüsilise ühenduse
kasutuselevõtuks (näiteks fiiberoptilise kaabli paigaldamise leping), siis ei kehti sellele ühe või
kaheaastane lepingu kestuse piirang. See norm ei kohaldu terminalseadme (nt ruuteri)
järelmaksule. Selline säte on põhjendatud kuna füüsilise ühenduse loomine (näiteks fiiberoptika
vedamine tarbijale tuppa) on üldjuhul oluliselt kallim, kui mobiiltelefoni või ruuteri soetamine.
Seega aitab see tarbijal füüsilise ühenduse loomise maksumust ajatada pikemale perioodile, mis
muudab selle eest tasutava järelmaksu talle taskukohasemaks.
Sidedirektiivis on toodud lihtsalt järelmaksuleping ja ei ole selgelt piiritletud, missugust liiki
lepingut on mõeldud. Näitkes üks võimalus on, et sõlmitakse tarbijakrediidileping VÕS
tähenduses, kuid võidakse sõlmida ka müügileping, mille korral tarbija maksab füüsilise
ühenduse kasutuselevõtu eest osamaksetena.
Punkt 126. ESS-i täiendatakse §-ga 961, millega sätestatakse ühtsed ja läbipaistvad nõuded
teenusepaketile ning sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile, nõuded lepingu
kestusele, vahetamisele ja terminalseadme omandamist käsitlevaid lepingutingimusi. Selle
sättega suurendatakse tarbijate õigusselgust ja soovitakse vältida olukorda, kus paketis olevatel
erinevatel sideteenustel on erinevad nõuded teenusepaketi lepingu lõpetamisele ja vahetamisele
ning terminalseadme suhtes.
Eestis sideettevõtjate poolt pakutavad teenusepaketid koosnevad enamasti: internetiühenduse
teenusest, telefoniteenusest ja televisiooniteenusest. Ehk pakett koosneb ühest
internetiühenduse teenusest (andmesideteenus) või ühest numbripõhisest isikutevahelisest side
teenusest (telefoniteenuse, mobiiltelefoniteenust) ja muudest teenustest näiteks
televisiooniteenus.
Lõike 1 kohaselt kui tarbijale pakutavasse teenusepaketti või sideteenust ja terminalseadet
sisaldavasse paketti kuulub vähemalt internetiühenduse teenus või numbripõhine
isikutevahelise side teenus, on kogu paketi, sealhulgas muidu nende sätetega hõlmamata
elementide suhtes mutatis mutandis kohaldatavad peamised sätted, mis käsitlevad lepingu
kokkuvõtlikku teavet, läbipaistvust, lepingu pikkust ja lõpetamist ning teenusepakkuja
vahetamist.
Lõikes 2 sätestatakse teenusepaketi mõiste. See on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe
või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepinguga
Lõike 3 selgitab, et juhul kui tarbija tellib sama internetiühenduse teenuse või numbripõhise
isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, siis ei pikene
automaatselt kehtiva teenuspaketi kestus, välja arvatud juhul kui tarbija on lisateenuse või
terminalseadme tellimisel sellega sõnaselgelt nõus.
Punkt 128. ESS § 99, mis reguleeris seni vaid lepingu tingimuste muutmist, täiendatakse
lepingu pikendamise sätetega. Seetõttu muudetakse ka paragrahvi peakirja. Pikendamise sätteid
on selgitatud eelnõu § 1 punktis 129.
Punkt 129. ESS § 99 täiendatakse lõikega 21, millega nähakse tähtajalise kohustusega
sideteenuse lepingu muutmisele ette piirangud.
54
Sideettevõtjad muudavad sarnaselt tähtajatule lepingule ühepoolselt ka tähtajalise kohustusega
sideteenuse lepingu tingimusi, mis lepingu põhitingimuste osas on küsitav (välja arvatud, kui
muudatus on lõppkasutaja huvides või üksnes halduslikku laadi ja ei mõjuta lõppkasutajat
negatiivselt või muutmise vajadus tuleneb õigusaktist). Nii nagu sideettevõtjal on ootus, et
tarbija on tähtajalise lepinguga seotud lepingu tähtaja vältel, on ka tarbijal ootus, et lepingu
põhitingimused püsiks muutumatuna.
TTJA märgib, et praktikas on probleeme tähtajaliste sideteenuse lepingute muutmisega.
Tarbijatele jääb arusaamatuks, kuidas tohib tähtajalise lepingu tingimusi muuta ja lisaks on
probleeme sideettevõtjate poolt tarbijatele esitatavate nõuetega.
Näiteks tehakse tarbijatele pakkumisi, kus lubatakse 0-hinnaga seadet või väga suure
hinnasoodustusega seadet. Juhul kui tarbija soovib lepingu üles öelda sideettevõtja lepingu
tingimuste ühepoolsete muudatustega mittenõustumise tõttu, siis esitatakse tarbijale arve, mille
kohaselt peab tarbija maksma järelejäänud osamaksed lähtudes täishinnast (kaotades
osamaksete soodustuse), mis ei ole õiglane, kui algselt on lubatud seadet 0-hinnaga või
soodustusega. Sellises olukorras peab tarbijal olema võimalik valida ka seadme tagastamine ja
poolte kokkuleppel on võimalik ka seadme välja ostmine.
TTJA on uurinud liikmesriikide praktikat ja mitmes riigis on tähtajalise sideteenuse lepingu
muutmine piiratud. Soomes on sideturuseaduses ette nähtud, et tähtajalist sideteenuse lepingut
ei tohi muuta tarbija kahjuks lepingu tähtaja jooksul, välja arvatud kui muudatus on tingitud
õigusakti muudatusest või valitsusasutuse otsusest. Poolas tuleneb sideteenuse lepingu
tingimustest, et tähtajalise lepingu puhul ei tohi põhilist osa lepingust muuta. Kreekas on
kaalutud tähtajaliste lepingute puhul seaduse muutmist, et ei tohiks kuutasu tõsta või kuutasus
sisalduvaid teenuseid vähendada. Samuti on Austrias olnud probleeme sideteenuse leping
ühepoolse muutmisega, mis on tekitanud õigusteadlaste hulgas diskussiooni, kas muutmine ei
peaks olema limiteeritud.
Kui tähtajalise sideteenuse lepingu tingimusi ei muudetaks nii lihtsalt, siis oleks ka seadme
tagastamise ja hüvitamise küsimuses praktikas vähem probleeme. Seetõttu ja võttes arvesse
tähtajalise lepingu olemust näeme seaduses ette näha tähtajalise kohustusega sideteenuse
lepingule muutmise piirangud.
Punkt 130. ESS § 99 lõikes 1 on sätestatud, millal on sideettevõtjal õigus muuta ühepoolselt
sideteenuse lepingu tingimusi. Lõikest 2 tulenevalt võib sideettevõtja muuta lepingut lisaks
vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele. ESS § 99 lõige 3 näeb ette, kuidas
lepingu muutmisest teavitatakse ja missugustel juhtudel on lõppkasutajal õigus leping ilma
lisakuludeta üles öelda. ESS § 99 lõike 3 muutmine tuleneb sidedirektiivi artikli 105 lõikest 4,
kus sätestatakse, et sideteenuse lepingu muudatustest tuleb teavitada lõppkasutajaid püsival
andmekandjal. Eelnõu kohaselt tuleb teavitada lõppkasutajat püsival andmekandjal lepingu
tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Lepingus
kokkulepitud viis tähendab, kuidas on lõppkasutajaga lepingus kokku lepitud lepingu ühepoolse
muutmise teadete saatmises (e-post või tavapost). E-posti või tavaposti teel saadetud teade
vastab VÕS §-s 111 sätestatud püsiva andmekandja mõistele.
Tulenevalt sideteenuse mõiste laiendamisest ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja
nõuete leevendamisest, ei kohaldu nimetatud säte numbrivaba isikutevahelise side teenuse
osutajatele. Lõike 3 teises lauses sätestatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu muudatustega
mittenõustumise tähtaeg (ühe kuu jooksul), mille jooksul ta võib lepingu lisakuludeta üles
öelda.
Lisaks täiendatakse lõiget lausega, mis sätestab, et kui sideteenuse lepingus tehakse
muudatused õigusaktist või lõppkasutaja huvidest tulenevalt või kui muudatus on üksnes
halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt, siis puudub lõppkasutajal õigus
leping lisakuludeta üles öelda.
55
Õigusaktis tuleneva muudatused on näiteks uued lepingutingimused, mis on kehtestatud EL-i
või Eesti õigusega, mida sideettevõtjad peavad järgima. Lõppkasutaja huvidest tulenevad
muudatuste näitena võib tuua andmesidekiiruste tõstmise selliselt, et kuutasu lõppkasutaja jaoks
ei muutu. Millised lepingu muudatused on „lõppkasutaja huvides“, neid muudatusi tuleb
hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel, ning sideettevõtjad peavad tõendama, et kõik
muudatused on lepingus üksnes lõppkasutajate huvides ja ei tohi avaldada lõppkasutajatele
mingit negatiivset mõju.
Halduslikku laadi muudatus on näiteks sideteenuse osutaja aadressi muutumine.
Punkt 131. ESS §-i 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
105 lõige 3. Täienduse eesmärgiks on teavitada lõppkasutajat enne sidelepingu automaatset
pikenemist lisakuludeta lepingu ülesütlemise võimalusest ja anda lõppkasutajale nõu parima
sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ja enne automaatset lepingu pikenemist.
See kohustus laieneb sideettevõtjatele, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja
masinatevahelise side teenuse osutajale.
Lõike 6 korral on ESS eriseadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus40 (General Data Protection
Regulation, GDPR) üldseadus, st, et isegi juhul, kui lõppkasutaja on keelanud, mis tahes teadete
saamise teenusepakkujalt, peab sideettevõtja oma kohustust täitma ja saatma lõppkasutajale
kord aastas ülevaate parima hinna kohta.
Punkt 132. ESS §-i 100 täiendatakse lõigetega 3–6, millega võetakse üle sidedirektiivi artikli
105 lõiked 5–7.
Tarbijate huvide kaitseks sätestatakse lõigetes täiendavad nõuded sideteenuse lepingu
ülesütlemiseks, kui sideteenuse tegelik jõudlus (jõudluse all peetakse silmas sidevõrgu
tegelikku võimekust) erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. Lõigetes 4 ja 5
reguleeritakse sideettevõtja õigust nõuda lõppkasutajalt hüvitist lõppkasutajale jäänud
terminalseadme eest. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel järgitakse VÕS §-des 189-191
sätestatut või kui lõppkasutaja otsustab jätta terminaliseadme endale, siis ei tohi hüvitise suurus
ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud
terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Lisaks ei tohi
sideettevõtja piirata peale hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja
sidevõrgus. Sideettevõtjal on võimalik ka kasutada lähenemist, et vaatamata sideteenuse
lepingu ülesütlemisele jääb lõppkasutaja soovil terminaliseadet käsitlev leping endistel
tingimustel kehtima ja lõppkasutaja jätkab terminaliseadme eest maksmist osamaksetena.
Lõikes 6 sätestatakse, et ESS § 99 lõike 3 ja § 100 lõigete 1, 3 ja 4 sätteid kohaldatakse ka
mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingute suhtes.
Mikroettevõtja definitsioon on toodud eelnõu § 1 punkti 121 selgituses. Väikeettevõtja
definitsioon on sätestatud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 15, mille kohaselt
väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest
võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000
eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Sidedirektiivi mõte on, et teatavaid lõppkasutajate kaitse sätteid, mida kohaldatakse a priori
ainult tarbijate suhtes, täpsemalt sätteid lepingulise teabe, lepingu maksimaalse kestuse ja
pakettide kohta, ei tuleks kohaldada mitte ainult tarbijate, vaid ka mikroettevõtjate ja
40
Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.
56
väikeettevõtjate ning mittetulundusühenduste suhtes. Kuna nende ettevõtjate ja ühenduste
kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav tarbijate omaga ja seetõttu laiendatakse neile
samaväärne kaitse.
Punkt 133. ESS § 1001 tunnistatakse kehtetuks, kuna sideteenuse hinnavõrdluse võimalus
lisatakse sideteenuse andmekogule ja sätestatakse ESS §-s 1002, vt järgmist eelnõu punkti.
Punktid 134–141. Seoses ESS § 1001 kehtetuks tunnistamisega muudetakse ESS § 1002
pealkirja.
ESS § 1002 lõigete 1, 2, 4 ja 5 muudatuse eesmärgiks on anda lõppkasutajale teavet sideteenuse
hinna ja kvaliteedi kohta, see tuleneb ka sidedirektiivi artikli 103 lõikest 2.
Lõppkasutajatel peab olema kergesti kättesaadaval kujul avaldatud teabe põhjal võimalik
lihtsalt võrrelda turul pakutavate internetiühenduse teenuste või isikutevahelise side teenuste
osutajate hindu, kvaliteeti, katvust, võimalusi ja võimekuse parameetreid.
Lisaks hinna ja kvaliteedi lisamisele on § 1002 lõike 2 esimesse lausesse lisatud sõnad
„geograafilised alad“. Esimene lause sätestab, et sideteenuse andmekogu pidamise eesmärk on
võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteedi ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel
pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada
geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Geograafiliste alades,
millel puudub andmesideteenus kaardistamine on vajalik, et riigi reguleerival asutusel (TTJA)
oleks ajakohane geograafiline ülevaade andmesidevõrkude geograafilisest ulatusest Eesti
territooriumil. Selle andmekogu andmeid kasutati viimase miili turutõrke väljaselgitamisel
Andmekogu kaudu avaneb kasutajal võimalus vaadata, kas teda huvitaval aadressil on võimalik
saada internetiühendust (andmesideteenust), milliste parameetritega (millised on andmeside
kiirused) ja millised sideettevõtjad sellel aadressil andmesideteenust pakuvad. Samuti
võimaldab andmekogu hinnata internetiühenduse kättesaadavuse turutõrke ulatust.
TTJA on loonud ESS § 1002 alusel sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse
infosüsteemi ehk sideteenuste andmekogu, vt www.netikaart.ee. Seal saavad juba praegu
lõppkasutajad võrrelda sideteenuse katvust ja võimalusi. Nimetatud andmekogu täiendatakse ja
lisatakse hinna ja kvaliteedi võrdlus. Andmekogu täiendamine maksab hinnanguliselt 30 000
eurot.
Lisaks viiakse sideteenuse andekogu asutamine vastavusse avaliku teabe seaduse peatükiga 51.
ESS § 1002 täiendatakse lõiketega 21 ja 7 ning täiendatakse lõiget 3 teise lausega. Sätestades
andekogu asutamise, põhimääruse kehtestamise ministri määrusena ning andmete avalikkuse.
Sideteenuse andmekogu (sideteenuste katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem)
asutati ja võeti kasutusele juba asutati ja võeti kasutusele juba 31.01.2017, vt täpsemalt
https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/ski.
Sideteenuste katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi pidamise põhieesmärk
on koondada ühtsesse infosüsteemi Eesti Vabariigis fikseeritud- ja mobiilsideteenuse
vahendusel kiire internetiühenduse tehnilised andmed ning nende andmete töötlemine
koondandmeteks piirkonna üldise turutõrke olemasolu kajastamiseks. Kogutud andmete alusel
on võimalik seirata internetiteenuse arengut, välja selgitada sideteenuste turutõrgetega
piirkonnad, mis vajaksid inimeste isikliku elukvaliteedi parandamiseks ning saada
informatsiooni võimalikest internetiühendusest konkreetses piirkonnas.
Andmekogu avalik vaade on aadressil www.netikaart.ee.
Punkt 143. ESS § 114 lõike 3 teine lause jäetakse ESSist välja, kuna riigi raamatupidamine on
tekkepõhine, see tähendab seda, et riik ei tohi võtta rohkem kohustusi kui palju on riigieelarves
57
kulude hüvitamiseks raha kavandatud, seega 10. aasta peale kulude ajatamine ei ole enam
asjakohane.
Punkt 144. ESS § 1204 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja normitehniline viide
raadiosageduspoliitika reguleerivale raamistikule, kuna see viide on viidud ESS § 93 lõikesse 1
(eelnõu § 1 punkt 22).
Sideturu riikliku korralduse sätted (eelnõu § 1 punktid 145–150, 155 ja 157)
Punkt 145. ESS §-i 143 pealkirja ja paragrahvi muudatus on tingitud koostöö vajadusest EL-i
raadiosageduspoliitika töörühmaga (RSPG), eelkõige ühtlustatud raadiosageduste teemal, vt
eelnõu § 1 punkti 22. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 4 lõige 3.
RSPG ülesanne on abistada ja nõustada Euroopa Komisjoni raadiospektripoliitikaga seotud
küsimustes. Sellisteks raadiospektripoliitikaga seotud küsimusteks on raadiospektri
kättesaadavus, ühtlustamine ja jaotamine, teabe jagamine raadiospektri jaotamise,
kättesaadavuse ja kasutamise kohta, spektri kasutamisõiguste andmise meetodid, raadiospektri
ümberkorraldamine, ümberjaotamine, hindamine ja tõhus kasutamine ning inimeste tervise
kaitsmine.
RSPG peab aitama kaasa EL-i raadiospektripoliitika arengule, mis võtab lisaks tehnilistele
parameetritele arvesse ka majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, strateegilisi, sotsiaalseid ja
tervishoiuga seotud kaalutlusi, samuti raadiospektri kasutajate potentsiaalselt vastuolulisi
vajadusi, et tagada õiglase, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse tasakaalu saavutamine
RSPG-sse kuuluvad LR-de valitsuste kõrgetasemelised eksperdid.
Punkt 146. ESS § 149 lõiget 9 täiendatakse lausega, millega täpsustatakse, et piiriülese vaidluse
lahendamise käigus tehakse sideettevõtjale ettekirjutus ühe kuu jooksul, Euroopa Sideameti
arvamusest arvates. Kehtivas seaduses ei olnud sätestatud, mis aja jooksul TTJA peab
ettekirjutuse tegema. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikli 27 lõige 5.
Punktid 147–149. ESS § 152 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ja § 152 täiendatakse uute lõigetega 4
ja 5, muudatused tulenevad sidedirektiivi artiklist 23.
Lõikest 1 jäetakse välja sõna „sotsiaalsete“, sellega viiakse lõikes kasutatav mõiste vastavusse
ülejäänud ESS-iga, kus kasutatakse just mõistepaari „erivajadustega inimesed“. Muudatuse
tulemusena sätestatakse lõikes 2 selgesõnaliselt, et huvitatud isikutele antakse arvamuse
esitamiseks vähemalt 30 kalendripäeva.
Lisaks sätestatakse, et avalike konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt Eestis on TTJA.
Punkt 150. ESS §-i 164 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse selliselt, et see karistus hõlmaks ka
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumise karistust, sarnaselt numbri
liikuvuse karistusele. Tulenevalt sidedirektiivi artikli 107 lõikest 7 peab riik ette nägema
karistuse juhuks, kui interneti ühenduse teenuse osutaja ei täida internetiühenduse teenuse
osutaja vahetamisel ESS §-is 89 sätestatuid nõudeid, vt eelnõu § 1 punkte 121 ja 122.
Punkt 155. Muudetakse ESS-i rakendussätte §-i 1931 selliselt, et sellega lükatakse § 137 lõike
2 punktide 3 ja 4 jõustumine edasi 2028. aasta 1. jaanuarile.
Kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega
sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja
määramiseks, mistõttu ei saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult
koormavaid kulusid. Seetõttu ei ole vaja TTJA-l esitada aruannet universaalteenuse maksete
kasutamise kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks
kalendriaastaks.
58
Punkt 157. ESS-i normitehnilist märkust muudetakse selliselt, et see oleks kooskõlas kehtivate
EL õigusaktidega. Esiteks tunnistades kehtetuks viited seni kehtinud sidedirektiividele
2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning teiseks tunnistatakse kehtetuks
viide direktiivile 2006/24/EÜ, mis on Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud kehtetuks ja
kolmandaks lisatakse viide direktiivile 2018/1972, mille sätted võetakse eelnõuga üle.
Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine
Eelnõu § 2 sätestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) muutmine, paragrahv koosneb kolmest
punktist.
Punkt 1. EhS § 61 lõiget 2 täiendatakse ja lisatakse viide EhS § 6112 lõigetele 4 ja 5. Väikese
levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsu punkti paigaldamise otsuse näol on tegemist
õiguslikku tähendust omava otsusega. Seega on lisatud EhS §-i 61 lõikesse 2 täiendus, mille
kohaselt on ka § 6112 lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsusel õiguslik tähendus.
Punkt 2. EhS muudatusega soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamist,
kuna selliste võrkude kättesaadavuse ja katkematu levi tagamine nõuab suurel hulgal väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell).
Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade asukohtadega ja
elektrienergiaga varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku
ehitusinfo vahetuse tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt
võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna
sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks.
Samas on elanike ootused mobiilside katvusele ning toimivusele väga kõrged. E-teenuste
olemasolu ja kättesaadavust peetakse elementaarseks. Tehnoloogia arengust saavad elanikud
otsest kasu, seda nii sotsiaalse heaolu kui ka innovaatiliste mugavusteenuste näol. Kuna 5G
võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik taristu, näiteks avalikud hooned, ehitised,
tänavalambid, valgusfoorid jms tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese
raadiusega tugijaamade paigaldamiseks ja kasutamiseks.
Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks
sideettevõtjatel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu,
avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks
väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks.
Selleks sätestatakse EhS riigile ja kohalikule omavalitsuse üksusele kohustus lubada
sideettevõtjal juurdepääsu nende omandis olevale ehitisele, et paigaldada sinna väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatav juurdepääsupunkt ehk small cell´s, mis toetab uue
põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist. Sellega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 57.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus annab oma otsused juurdepääsupunktide paigaldamise
õiguse ühe kahe jooksul. Otsused tehakse taotluste esitamise järjekorras, seda just seepärast, et
vältida vaidlusi, mis võivad tekkida ühe taotleja eelistamisel teisega, näiteks olukorras, kus kaks
taotlejat esitavad taotluse samale objektile.
Sisuliselt on juurepääsuõiguse näol tegemist õigusega paigaldada sideettevõtja seade teise isiku
(riigi või KOVi) ehitisele. Sideettevõtja ja riik/KOV sõlmivad VÕSi mõistes üürilepingu ja
sellele lepingule kohalduvad kõik VÕSi vajalikud sätted. Näiteks omaniku vahetamisel läheb
üürileping üle uuele omanikule (VÕS § 291), kellel on õigus see leping ka üles öelda (VÕS §
323).
59
Riik või kohaliku omavalituse üksus võib võtta juurdepääsupunktide paigaldamise eest
mõislikku tasu, mis katab riigi või kohaliku omavalitsuse üksusele juurdepääsupunkti
paigaldamisega kaasnevad kulud.
Punkt 3. EhS § 130 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et väikese levialaga raadiosagedusi
kasutatava juurdepääsupunkti nõuete kontrollimise üle teostab järelevalvet TTJA.
Punkt 4. Täiendatakse EhS normitehnilist viidet, lisades viite sidedirektiivile.
Eelnõu § 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Eelnõu § 3 sätestatakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmine, paragrahv koosneb 14
punktist.
Punkt 1. Muudatuse kohaselt vabastatakse abi- ja infoteenuse numbri 1247 riigilõivust.
Inimesele, kes soovib riigilt infot saada või riigile infot anda, on lihtsam pöörduda ühel kindlal
numbril. Samuti muudetakse numbri 110 kasutamise otstarve.
Häirekeskus osutab avalikes huvides abi- ja infoteenust, mille eesmärgiks on abistada
abivajajaid mitteaegkriitiliste probleemide korral, kogudes ja vahendades informatsiooni ning
ühendades seeläbi riiki, kohaliku omavalitsuse üksuseid ja elanikke. Kuna osutatav teenus on
üleriigiline ning parandab siseturvalisust, on põhjendatud, et kõne all oleva teenuse lühinumbri
numbriluba on riigilõivu tasumisest vabastatud. Häirekeskusele on väljastatud numbriluba 1247
kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.12.2019 otsusega nr NLL19/6339
alates 01.01.2020.
Telefoninumber 110 oli kuni 2015. aastani kasutuses politsei lühinumbrina. Selle lühinumbri
avalik kasutamine lõpetati, kui Eesti läks üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 2015. aastast
on lühinumber 110 Häirekeskuse kasutuses ning kuni 01.03.2020 suunati kõik sellele numbrile
tehtavad kõned edasi hädaabinumbrile 112. Samal ajal on Häirekeskusel vajadus
hädaabinumbri 112 koormuse vähendamiseks koondada kokku ja viia ühe numbri alla avalikes
huvides osutatavaid ning siseturvalisusega seotud üleriigilisi abi- ja infoteenuseid, milliste
jaoks kasutatakse praegu mitmeid erinevaid lühinumbreid.
Punkt 2. RLS § 206 täiendamise vajadus lõikega 51 tuleneb tehnoloogia arengust ja viienda
põlvkonna mobiilsidevõrkude (nn 5G-tehnoloogia) pakutavatest uutest lahendustest.
Erinevalt varasemast tehnoloogiatest (2G, 3G ja 4G), kus reeglina kasutati standardseid
lahendusi (kõneside ja mobiilne andmeside), võimaldavad 5G võrgud täiesti erinevaid
rakendusi sõltuvalt kasutajate vajadustest. Seetõttu on otstarbekas lisaks „traditsioonilisele“
operaatorikesksele litsentseerimisele turu paindlikkuse suurendamiseks võimaldada uusi
sageduskasutuse võimalusi – sageduslubade andmine liikuva maaside privaatse lairiba
raadiovõrgule.
Liikuva maaside privaatse lairiba raadiovõrgu näol on tegemist konkreetse ettevõtte
territooriumil/kinnistul/ruumis loodud võrguga, mida ta kasutab oma tarbeks. Nimetatud võrgu
abil kommertsteenust ei osutata. Võrgu asukoht ja teenindusala on reeglina ettevõtte
tootmisruumid või territoorium.
Kuigi nimetatud privaatvõrgud on tehnoloogia poolest sarnased RLS §-s 206 nimetatud lairiba
ja mobiilside võrkudega, on nende kasutuspiirkond tunduvalt väiksem kui RLS-is sätestatud
maakonnad. Selliste, katvuselt oluliselt väiksemate võrkude (näiteks üks aadressiobjekt), puhul
ei ole põhjendatud sama suure riigilõivu küsimine, kui tervet maakonda hõlmava sagedusloa
puhul. Seega teeme ettepaneku lisada RLS §-i 206 lõige 51 ning sätestada liikuva maaside
privaatse lairiba raadiovõrgu sagedusloa andmise riigilõiv üheks aastaks 800 eurot. Selline
riigilõivu suurus moodustaks 13% praegu kehtiva RLS-is (RLS § 206 lg 5 p 1 ja Lisa 3 p 2.3 –
6000 eurot) sätestatud summast.
60
See muudatus aitab kaasa tööstuse (tööstuse 4.0) digitaliseerimisele, mis tähendab erinevate
tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ning seeläbi masinate integreerimist terviklikuks
süsteemiks tehases, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse
tõusu. Uued sensorid, rohkem andmeid ja arenenud analüütika võimaldavad ettevõtetel
uuendada protsesse ja jõuda nutikama tootmise ning kõrgema tootlikkuseni.
MKM hinnangul privaatvõrkude korral riigilõivu alandamisel riigi tulud ei vähene, kuna
selliseid privaatvõrke saab luua sisuliselt igale tööstuspargi kinnistule ehk ühesõnaga saab sama
sagedust kasutada nt Tallinnas mitmes erinevas piirkonnas asuvas tööstuspargis. Seega
madalama riigilõiv kompenseeritakse rohkemate sageduslubadega. Lisaks suurendab tööstuse
digitaliseerimine tulusid ja alandab kulusid ning suurendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja
majanduskasvu.
MKM ministri määruse „Eesti raadiosagedusplaan“ lisas 1 sätestatakse, millised
raadiosagedusalad on mõeldud privaatse liikuva maaside lairibavõrgu kasutamiseks.
Punktid 3–5. RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tuleneb vajadusest kiiresti anda sageduslubasid
erinevate ürituste läbiviimiseks nt rahvusvahelised spordivõistlused. Sageli on selliste lubade
riigilõiv näiteks 6,50 eurot või isegi 2,67 eurot. Samas, kui lubade taotlejad saavad teada, et nad
tasuvad riigilõivu 1/6 aasta riigilõivu määrast (RLS § 206 § 8), siis nad taotlevad luba pikemaks
perioodiks, kui nad reaalselt seda vajavad, kuna riigilõiv on väike. Selle tulemusel on selles alas
raadiosageduste kasutamine ebaefektiivne ja sellega takistatakse samade alade andmine teisele
sagedusloa taotlejale.
Selle muudatusega antakse sagedusluba kuni 7 kalendripäevaks ja selle eest tuleb tasuda
riigilõiv suuruses 20 eurot.
RLS § 206 täiendamine lõikega 71 tingib ka RLS § 206 lõike 8 muudatuse, kus sätestatakse, et
riigilõiv 8-31 kalendripäeva eest on 1/6 riigilõivu määrast, mis on sätestatud RLS lisas 3.
RLS § 206 lõike 10 muudatuse näol on tegemist keelelise muudatusega.
Punktid 6 ja 7. RLS lisa 3 punkti 2.3 muutmine ja täiendamine punktidega 2.4 ja 2.5 tuleneb
sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude kasutuselevõtust.
Siiani on riigilõivumäärade kehtestamisel mobiilsidevõrkudele lähtutud printsiibist, et riigilõiv
erinevates sagedusalades oleks samas suurusjärgus. See tähendab, et mida suurem on
tehnoloogia efektiivseks rakendamiseks vajalik sagedusriba ning mida kõrgem on sagedusala,
seda madalam on riigilõivumäär. Madalamad sagedused on oma leviomaduste poolest
väärtuslikumad ja saadaolev sagedusressurss on piiratum kui kõrgematel sagedustel. Näiteks
800 MHz sagedusalas on ühele LTE võrgule võimalik eraldada sagedusressurssi kuni 20 MHz,
mis on 2 korda vähem võrreldes 2600 MHz sagedusalas eraldatud 40 MHz-iga. Seega on ka
riigilõivu määr sagedusalas 2600 MHz 2 korda väiksem, kui sagedusalas 800 MHz (vastavalt 9
ja 18 eurot). Samas on iga-aastane riigilõiv nii 800 MHz sagedusalas, kui ka 2600 MHz
sagedusalas 25 200 eurot.
Kehtiva RLS lisa 3 punktis 2.3 toodud riigilõivumäär (2 eurot) sai kehtestatud juurdepääsu
lairibavõrkudele (BWA), mille maksimaalne eraldatav sagedusressurss on 224 MHz. Selline
riigilõivu määr tagas, et aastane riigilõiv üleriigilisele BWA võrgule oleks samas suurusjärgus
madalamatel sagedustel töötavate ning vähem ressurssi kasutavate võrkude aastase riigilõivuga.
Arvestades, et 5G tehnoloogia rakendamiseks sagedusalas 26 GHz on ressursi vajadus suurem,
kui seni kasutusel olevatel BWA võrkudel (minimaalne 400 MHz ühele võrgule ning
optimaalne 800 MHz ühele võrgule), leiame, et kehtiva riigilõivumäära juures ei ole võrgu
summaarne aastane riigilõiv samas suurusjärgus teistes sagedusalades kasutatavate võrkude
lõivuga. Kui praegu peab ühe üleriigilise BWA võrgu eest maksma lõivu maksimaalselt 31 360
61
eurot aastas, siis uue üleriigilise 5G võrgu eest peaks hakkama maksma minimaalselt 56 000
eurot (400 MHz eest) ja maksimaalselt 112 000 eurot (800 MHz eest) aastas.
Ülalpool mainitud arvestades leiame, et riigilõivumäära vähendamiseks sagedusalas 24 GHz ja
enam selliselt, et uute võrkude aastase riigilõivu suurusjärk oleks sama, mis BWA võrkudel
ning madalamates sagedusalades opereerivatel võrkudel. Lähtudes minimaalsest vajadusest
(400 MHz) võiks lõivumäära vähendada 1,8 korda (ca 1,1 euro peale) ning lähtudes
optimaalsest võrgu vajadusest (800 MHz), vähendada riigilõivumäära 3,6 korda (ca 0,55 euro
peale).
Tulenevalt eeltoodust, kehtestame järgmise riigilõivumäära:
2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot;
2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro;
2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,55 eurot.
Punktid 8 ja 9. RLS lisa 3 punkti 4 muudatus tuleneb sideturu kiirest arengust ja 5G võrkude
kasutuselevõtust. Maailmas ja ka Eestis on hüppeliselt kasvamas andmeside mahud ning
sidevõrkude abil ühendatud seadmete hulk. Samamoodi on toimumas hoogne areng kiire
andmesideühenduse pakkumiseks kasutatavates tehnoloogiates seoses nn 5G-standaridle
vastava tehnoloogia kasutuselevõtuga. Just 5G-standardile vastava sidevõrgu käiku andmisega
kasvab plahvatuslikult võrku ühendatud seadmete arv ning nende poolt edastatav andmemaht.
Andmesideühenduste pakkumisel saab tugijaamade või suurklientide sidesõlmede, mis vajavad
suuri andmemahte, omavaheliseks ühendamiseks kasutada raadiosideliine, mis töötavad 70/80
GHz ja 60 GHz sagedusalades, kus trasside pikkus jääb vahemikku mõnesajast meetrist kuni
paari kilomeetrini. 70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalades töötavaid raadiosideliine on kõige
otstarbekam paigaldada tiheda asustustihedusega alale teineteisele väga lähedale, et tagada
soovitud kiirused ning piisava võrguressursi olemasolu. Just tiheasustuses on need oluliseks
alternatiiviks fiiberoptilistele ühendustele.
Eesti sideettevõtjad neid raadiosideliine praegu praktiliselt ei kasuta, kuna nende sagedusalade
sageduslubade riigilõivud on liiga kõrged. Näiteks kehtiva RLS § 206 lõike 4 punkti 5 ja RLS
lisa 3 punkti 4.19 kohaselt on riigilõivu suuruseks ühe raadiosideliini kohta (kaks raadiosaatjat,
mis töötavad dupleksrežiimis) 465 eurot. (155 eurot x 2 x 1,5=465 eurot). Probleemiks on
riigilõivu ebaproportsionaalne suurus seadmekomplekti maksumusse. Kui seadmekomplekti
hinnaks on umbes 3000 eurot, siis sellele lisaks tuleb tasuda 15.5% riigilõivu.
Ka teistes liikmesriikides on need lõivud madalamad, nt Hollandis 60–150 eurot aastas ja
Soomes 59–101 eurot aastas olenevalt sagedusest.
70/80 GHz ja 60 GHz sagedusalade kasutamine on eelduseks Eestis kiire 5G-andmesidevõrgu
väljaarendamisele. Kui riigilõivud nimetatud sagedusalades jäävad oma senistele tasemetele,
siis takistab see sideettevõtetel andmeside lisaressursi kasutusele võtmist kvaliteetselt ja
võimalikult kiiresti just tihedamalt asustatud piirkondades. Raadiolinkide kasutamine oleks
täienduseks fiiberoptiliste kaablitega baasvõrgu rajamisele selleks, et ehitada ühendusi
kiiremini ja paindlikumalt.
Punktid 10–13. RLS lisa 3 punkti 12 korrastatakse ja viiakse vastavusse MKM ministri
määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“.
RLS lisa 3 punktid 12.1, 12.2, 12.10 ja 12.11 tunnistatakse kehtetuks vähese huvi tõttu, kuna
nii madalate võimsustega seadmeid ei kasutata enam ringhäälingus. Viimase kuue aasta jooksul
(aastatel 2013–2019) ei ole punktide 12.1, 12.10 ja 12.11 alusel antud ühtegi sagedusluba.
Punktis 12.2 toodud võimsusvahemikuga sageduslubasid on viimastel aastatel antud ainult
62
lühemaks perioodiks kui aasta (st lühiajalised load ürituste jaoks, enamasti load kehtivusega 1–
10 päeva). Selliseid lubasid on sel aastal antud 17, 2018. a 21 ja 2017. a 24. Muudatuse
tulemusena (st punti 12.2 kehtetuks tunnistamine ja edaspidi punti 12.3 alusel riigilõivu
arvutamine) tuleks selliste sageduslubade eest maksta riigilõivu senise 2.67 euro asemel 6.50
eurot.
Lisa 3 punktid 12.3–12.9 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“, kuna alates 01.07.2017 on ringhäälingu kasutuses sagedusala 470–694
MHz, senise 470–862 MHz asemel.
Lisa 3 punktid 12.11–12.18 viiakse kooskõlla MKM ministri määrusega nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“, selle tulemusena kustutatakse nendes punkidest sagedusala 1452–1492
MHz, kuna see ala ei ole enam ringhäälingu kasutuses.
Punkt 14. RLS lisa 3 täiendatakse punktiga 15.8, millega sätestatakse riigilõiv ka 10-
kohalistele M2M numbritele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määruse nr 25
„Eesti numeratsiooniplaan“ avati 10-kohalised M2M numbrid. Kuna RLS lisas 3 ei ole antud
eraldi sätet 10-kohaliste numbrite riigilõivule, siis vastavalt RLS lisa 3 punktile 15.4 oleks
sellise numbri riigilõiv 0,35 eurot. Selline lõivu määr ei oleks proportsioonis RLS lisa 3
punktiga 15.7, kuna 12-kohalise M2M numbri eest küsitakse riigilõivu 0,01 eurot.
Eelnõu § 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 15. detsembril, kuna seaduse jõustumise kuupäeva omab
tähtsust sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse sätestamisel
(eelnõu § 1 punkti 156 (§ 1965 lõike 1) selgitust). Kui seadus jõustuks üldises korras, siis see ei
võimaldaks selgelt sõnastada eelnevalt viidatud lõike sisu.
Seaduse eelnõu § 1 punktid 29, 31, 32, 35, 36, 43, 45 ja 46 jõustuvad 2022. aasta 1. veebruaril.
Nimetatud punktides toodud muudatused on tingitud sellest, et 2022. aasta 1. veebruaril hakkab
TTJA sagedus- ja numbrilubasid menetlema senise majandustegevuse registri asemel Tehnilise
Järelevalve Ameti Infosüsteemis (edaspidi JVIS), www.jvis.ttja.ee. JVIS on loodud TTJA
tööstusohutuse teenistuse vajaduse silmas pidades, kuid nüüd kasutab seda ka elektroonilise
side teenistus järelevalve toimingute haldamiseks (ettekirjutused, hoiatused) ning menetlustega
seotud kirjavahetuseks.
Hetkel toimub JVIS arendus, mille eesmärk on viia sagedus- ja numbrilubade menetlus
JVISsse, arendus peaks valmima 2021. a augustis. Arendusel järgneb arenduse testimine. TTJA
hakkab sagedus- ja numbrilubasid menetlema JVISes alates 2022. aasta 1. veebruarist.
Seaduse eelnõu § 2 jõustub 2022. aasta 1. veebruaril, kuna nimetatu kohustuse jõustumiseks on
vaja üleminekuaeg nii kohaliku omavalistuse üksusele kui ka ehitisregistri arendamiseks.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 120 (ESS § 88 lõige 1) jõustub 2025. aasta 28. juunil.
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 lisa I, jao IV punktile a,
sätestatakse hädaabinumbrile 112 juurdepääs ka spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu
(siin mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) ehk puuetega
inimeste juurdepääs hädaabinumbrile 112. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema
Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 108 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
ESS § 832 ja eelnõu § 1 punkt 155 (ESS § 137 lõike 2 punktid 3 ja 4) on seotud
universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja jaoks teenuse osutamisega tekkinud
63
ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisega. Nimetatud ebamõistlikult koormavad kulud
hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega sideettevõtjate poolt makstava
maksega, mille määr võib olla 0,01–1% vastava sideettevõtja eelmise majandusaasta
sideteenuste käibest.
Eestis ei ole käesoleval ajal määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat
ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, mistõttu ei
saa tekkida ka universaalteenuse osutamisega seotud ebamõistlikult koormavaid kulusid.
Seetõttu puudub vajadus eelpool nimetatud maksemäära kehtestamiseks ja sellest tulenevalt ei
ole vaja Tehnilise Järelevalve Ametil esitada aruannet universaalteenuse maksete kasutamise
kohta ja prognoosi universaalteenuse taskukohase tasu kohta järgmiseks kalendriaastaks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu §-s 1 sätestatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste turvalisuse, helistaja
asukohateabe, hädaabiühenduse, internetiühenduse teenuse, isikutevahelise side teenuse,
numbripõhise isikutevahelise side teenuse, numbrivaba isikutevahelise side teenuse,
raadiokohtvõrgu, raadiosageduste ühiskasutuse, spetsiaalse isikutevahelise side teenuse, väga
suure läbilaskevõimega sidevõrgu ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutava
juurdepääsupunkti mõisted. Eelnõuga muudetakse 7 kehtivat ESS § 2 sätestatud mõistet.
ESS-i täiendamine uute mõistetega ja olemasolevate mõistete muutmine tuleneb sidedirektiivi
ülevõtmisest Eesti õigusesse ja sellega hoitakse ära võimalikud arusaamatused mõistete erinval
tõlgendamisel.
Õigusselguse huvides viidatakse eelnõus inglise keelsetele terminitele ja lühenditele, kuna
sidesektoris on levinud inglisekeelsete terminite kasutamine ja on oluline, et kõik osapooled
saaksid vastavast terminist üheselt aru.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Direktiivi ülevõtmise
tähtaeg oli 21. detsember 2020.
Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas 1.
6. Eelnõu mõjud
Kavandatavad muudatused
Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta EL-i õigus. Eelnõu laiendab sideteenuse mõistet,
millega tagatakse tarbija õiguste kaitse ka OTT-teenuste korral, mis kuuluvad nüüd sideteenuse
alla. Lisaks suurendatakse sidelepingute läbipaistvust, sätestatakse nõuded ühtlustatud
raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate
juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist
ning nõuete sätestamine kaasinvesteerimisele.
Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt majanduslikku mõju. Sotsiaalsed ja
keskkonnalased mõjud on kaudsed, kuna need sõltuvad majanduslikust mõjust.
Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju,
mõju elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule.
64
Sihtrühm
Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtjad, keda majandustegevuse registri andmetel
2019. aasta seisuga oli 209. Elektroonilise side teenuse turul tegutsevate sideteenuse osutajate
käive oli 2019. aastal hinnanguliselt 615 miljonit eurot.
Kuna eelnõuga laiendatakse sideteenuse mõistet, siis uue regulatsiooni kohaselt lähevad
andmesidel põhinevad OTT-teenuse (Skype, WhatsApp, Viber jt) osutajad ka ESSi
regulatsiooni. Need OTT-teenused, mis kasutavad ühenduse loomiseks numbreid (Skype,
WhatsApp, Viber jt) peavad end registreerima sideteenuse osutajaks ja järgima ESS-ist
tulenevat regulatsiooni. Hetkel on rakse hinnata, kui palju selliseid uusi sideteenuse osutajaid
on, see selgub seaduse rakendumisel.
Eelnõu puudutab sidelepingute osas neid Eesti elanikke, kellel on sideleping mõne
sideettevõtjaga või kes soovib sidelepingut sõlmida.
Näiteks 2019. aastal oli mobiiltelefoniteenuse leping 1 614 370 lõppkasutajal, mobiilse
lairibaühenduse (mobiilse andmesideteenuse) leping 250 000 lõppkasutajal ja fikseeritud lairiba
(interneti püsiühenduse) leping 431 000 lõppkasutajal.
Nimelt peavad sideettevõtjad hakkama sidelepingutes täpsemalt oma teenust kirjeldama. See
annab sidelepingut sõlmida soovivale isikule võimaluse saada parem ülevaade sideturu
pakutavatest sideteenustest ning teha enda jaoks sobivam valik.
Eelnõus tehtavad muudatused mõjutavad Eesti sideregulaatori ehk TTJA töökorraldust.
Kaasnevas üldised mõjud
Kavandatavate muudatustega kaasnevad majanduslik mõju, sotsiaalne mõju ja mõju
riigiasutuste töökorraldusele (TTJA-le ja MKM-ile).
Majanduslik mõju
Eelnõuga soodustatakse kiire andmeside võrkude arengut, mis omab üldist positiivset mõju
majanduse arengule ja mõjub positiivselt Eesti kui e-riigi ja e-teenuste arendamise lipuliigi
kuvandile.
Sotsiaalne mõju
Eelnõuga suureneb sideteenuse tarbijate õiguste kaitse, kuna sideregulatsioonile allutatakse ka
OTT-teenused, mida tarbijad järjest enam kasutavad traditsiooniliste sideteenuste asemel.
Lisaks suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis
aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on
tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest.
Mõju riigiasutuste korraldusele ning kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu mõjutab eelkõige TTJA töökorraldust ja vähesel määral ka MKM-i töökorraldust.
Eelnõuga antakse TTJA-le täiendavaid õigusi ja kohustusi ühtlustatud raadiosageduste
kasutusse andmisel, turuanalüüsi läbiviimisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
kohustustuste määramisel ja järelevalvekohused seoses sidelepingu muudatustega. Eelnõuga
sätestatakse MKM-ile koostöökohustus RSPG-ga.
Kavandatav muudatus 1: sideteenuse mõiste laiendamine
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: Sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Sideturg on võrreldes 2002. aastaga, kui jõustus kehtiv sideraamistik, kiiresti
edasi arenenud ja sidesektor on muutunud majandusliku elu tähtsamaks osaks. Sellega koos on
muutunud ka sideteenuse tarbijate, kasutajate käitumisharjumused, traditsiooniliste sideteenuse
(tavatelefoni- ja mobiiltelefoniteenuse) asemel kasutatakse üha enam andmesidel põhinevaid
65
uusi teenuseid (nn OTT-teenused), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid
teenuseid, mis omakorda vähendab traditsioonilist sideteenuste kasutatavust.
Selleks, et sideturul tegutsevad teenuseosutajad oleks võrdselt koheldud ja tarbijate õigused
ühtviisi kaitstud, laiendatakse sideteenuse mõistet sellisel, et ka andmesidel põhinevad uued
sideteenused ehk OTT-teenused läheksid sideteenuse regulatsiooni alla.
Muudatuse tulemusena peavad OTT-teenused, mis kasutavad ühenduse loomiseks numbreid
(Skype, WhatsApp, Viber jt) registreerima end sideteenuse osutajaks ja järgima ESS-ist
tulenevat regulatsiooni. Hetkel on rakse hinnata, kui palju selliseid uusi teenuse osutajaid on,
see selgub seaduse rakendumisel.
Eelkõige laieneb OTT-teenuse ESSi tarbijalepingu sätted.
Sideteenuse mõiste laiendamine ei too kaasa mõju traditsioonilise sideteenuse osutajatele
(mobiiltelefoni- ja tavatelefoniteenuse ning andmesideteenuse), kuna nendele juba kehtib ESSi
regulatsioon.
Eelnõu tulemusel koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid sideettevõtjaid võrdselt ehk teisisõnu
allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideteenuse osutajad. Järeldus
mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omavad need muudatused mõju sideettevõtjast
OTT-teenuse osutajatele, kes kehtiva regulatsiooni kohaselt ei olnud sideettevõtjad.
Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad
Mõju kirjeldus: Sideteenuse osutamise tarbijakaitse nõuded tulenevad nii
tarbijakaitseseadusest kui ka ESS-ist, sellega on tarbijate õigused sideteenuse kasutamisel
igakülgset kaitstud. Kuna tarbijad kasutavad järjest enam traditsiooniliste sideteenuste asemel
OTT-teenuseid, mis kehtiva regulatsiooniga alla ei lähe, siis muudatuse tulemusena tagatakse
ka OTT-teenuste kasutamisel tarbijate õiguste samasugune kaitstus kui traditsiooniliste
sideteenuste korra. Selle tulemusena on tarbijate õigused kaitstud kõigi sideturul pakutavate
sideteenuste korral. See muudatus julgustab tarbijaid veelgi enam kasutama OTT-teenuseid.
Meile teadaolevalt ei ole esinenud OTT-teenuse osas tarbijaõiguste rikkumisi.
Tarbija õiguste parem kaitsmine ei tohiks tuua kaasa hinnatõusu tarbijate jaoks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist
mõju, kuna nende õigused on paremini kaitstud, st nende õigused on kaitstud ka OTT-teenuste
kasutamisel.
Kavandatav muudatus 2: Sideteenuse lepingu läbipaistvuse suurendamine
Mõju valdkond 1: Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: Sideteenuse tarbijad
Mõju kirjeldus: Ka kehtiv ESS-i regulatsioon sätestab üksikasjalikud nõuded sideteenuse
lepingule, kuid selleks, et suurendada veelgi sideteenuse tarbijaõiguste nõuete läbipaistvust,
sätestatakse sideteenuse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte nõuded.
Lepingueelse teabega antakse tarbijale, selgel ja arusaadaval viisil, võimalikult üksikasjalik
ülevaade pakutavate sideteenuste kohta (nt nõuded sideteenuse kvaliteedile, teenuse tasule (sh
hooldustasu), lepingu lõpetamisele, teenuseosutaja vahetamisele, andmesideteenuse kiirusele,
erivajadustega inimestele mõeldud teenustele, kaebuste lahendamisele jne), et tarbijal oleks
enne sidelepingu sõlmimist täielik ülevaade pakutava sideteenuse võimalustest.
Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest
sidelepingus (sideteenuse kirjeldus, tasu, lõpetamine jne). Selline lepingu lühikokkuvõte peaks
olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg.
Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu
lahutamatuks osaks. Selle muudatuse tulemusena on tarbijad veelgi paremini informeeritud
pakutavast sideteenusest ning sideteenuse lepingud muutuvad nende jaoks selgemaks ja
läbipaistvamaks.
66
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus tarbijate jaoks olulist
mõju, kuna sideteenuse leping muutub veelgi läbipaistvamaks ja tarbija jaoks arusaadavamaks.
Mõju valdkond 2: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt peavad sideettevõtjad esitama sideteenuse lepingut sõlmida
soovivale tarbijale üksikasjaliku ülevaate pakutavast sideteenusest – nõuded kvaliteedi,
mahtude, tasude, lepingu lõpetamise, kompensatsioonimehhanismid, sidevõrkude terviklikkuse
jne. Erivajadustega isikute korral tuleb sama teave esitada ka neile sobivas formaadis. Lisaks
lepingueelsele teabele tuleb tarbijale esitada ka lepingu lühikokkuvõte, mis annaks tarbijale
ülevaate kõige olulisematest sideteenuse lepingu punktidest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, ühekordne mõju lepingute uuendamisel on küll suur, kuid kui lepingueelne teave
ja lühikokkuvõtte on väljatöötatud, siis ei oma see enam suurt mõju.
Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuse töökorraldusele
Mõju sihtrühm: TTJA
Mõju kirjeldus: Kuna eelnõuga suurendatakse sideteenuse lepingu läbipaistvust (st kõik kõige
olulisemad parameetrid on enne lepingu sõlmist tarbijaga üksikasjalikult kokku lepitud), siis
peaks eelduslikult vähenema tarbijalepingutest tulenevate vaidluste osakaal, kuna vaidlust
tekitavad punktid on eelnevalt st enne lepingus sõlmimist juba läbiräägitud. Kehtiva
regulatsiooni alusel oli TTJA-l 2018. a sidelepinguga seoses 80 tarbijavaidluste komisjoni, 378
kirjaliku selgitustaotluse, 875 telefoninõustamise ja 52 järelevalvemenetluse vaidlust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna arvatavasti väheneb sidelepingu vaidluste arv.
Kavandatav muudatus 3: Ühtlustatud raadiosageduste kasutamise ühtsed nõuded
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Kehtiv sideregulatsioon sätestab üldised raadiosageduste ühtlustamise
nõuded, kuid need nõuded ei ole ennast õigustanud, kuna liikmesriigid ei ole nõudeid täie
tõsidusega järginud (enamasti probleem Lõuna-Euroopas, kus ühtlustatud raadiosageduste
kasutuselevõtmine on viibinud suutmatust koordineerida raadiosageduste kasutust teise EL-i
liikmesriikidega). Kõige selle tulemusena on Euroopa jäämas maha sideturu kiirest arengust, st
võtab kasutusele uued tehnoloogiad, võrreldes teiste juhtivade digiriikidega hiljem, mis
omakorda vähendab EL-i liikmesriikide konkurentsivõimet.
Ühtse EL-i sideturu ja EL-i konkurentsivõime tagamise eesmärgil ühtlustatakse ühtlustatud
raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestataks ühtsed tähtajad uute
raadiosageduste kasutuselevõtuks – 30 kuud pärast raadiosageduse rakendusotsuse
vastuvõtmist.
Selle muudatusega antakse EL-i liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune ootust uute
raadiosageduste kasutuselevõtmisele, millega soodustatakse kogu EL-i sideturu ühtset arengut.
Seda just eriti sideettevõtjate puhul, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, seega saavad nad teha
ühtsed investeerimisplaanid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatust sideettevõtjate jaoks
olulist mõju, kuna see aitab kaasa ühtse EL-i sideturu arengule.
Mõju valdkond 2: Mõju riigikorraldusele
Mõju sihtrühm: TTJA ja MKM
Mõju kirjeldus: Sätestatakse, et otsuse 676/2002/EÜ alusel antud ühtlustatud raadiosageduste
rakendusotsuse vastuvõtmisest alates, peab TTJA rakendusotsuses sätestatud sagedusala
konkursi korras välja andma 30 kuu jooksul alates nimetatud rakendusotsuse vastuvõtmisest.
67
Eesmärk on kiirendada uute ühtlustatud raadiosageduste väljaandmist ja vältida piiriüleseid
raadiohäireid.
Sisuliselt tähendab see seda, et kui Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse 676/2002/EÜ alusel
rakendusotsuse ühtlustatud raadiosageduse andmiseks, siis 30 kuu jooksul peab TTJA viima
läbi avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja turuosaliste ootused, MKM võtma vastu MKM
ministri konkursi määruse, TTJA peab läbi viima konkursi ja lõpuks andma võtjatele
sagedusload.
Eelnõuga nähaksegi ette erandid, mille puhul võib riik 30 kuuse tähtaja edasi lükata, kui seda
tingib riigi julgeolek, vääramatu jõud või koordineerimise vajadus kolmandate riikidega (nt
Venemaaga). Eesti puhul võib tähtaja edasilükkamine tuleneda just viimasest erandist ehk
kolmandate riikide erinevast raadiosagedusala kasutusest, mis vajab koordineerimist ning
toetudes praktikale, mis võtab väga palju aega.
Kui riik tulenevalt eranditest lükkab sagedusloa andmise tähtaega edasi, peab ta sellest
teavitama Euroopa Komisjoni.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna TTJA ja MKM toimetavad juba praegu sellisel viisil.
Kavandatav muudatus 4: Väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide
kasutuselevõtu soodustamine
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtjad
Mõju kirjeldus: Eelnõuga antakse sideettevõtjatele õigus taotleda riigilt või kohaliku
omavalitsuselt, õigust paigaldada nende omandis või kasutuses olevale ehitisele väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavaid juurdepääsupunkte (small cell) ehk väikseid antenne.
Sellega soovitakse soodustada uute sidevõrkude ehitamist ja vähendada sidevõrkude ehitamise
kulu. Juba praegu moodustab suure osa sideettevõtja eelarvest tugijaamade ja elektrienergiaga
varustamisega seotud kulu ning võrgu areng on kohati takistatud puuduliku ehitusinfo vahetuse
tõttu. Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis
tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi
kriitilisemaks.
5G võrgu ehitus vajab signaali väikese hilistusaja saavutamiseks suurel hulgal väikese levialaga
raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ehk väga tihedat tugijaamade
võrgustikku.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju
sideettevõtjatele, kuna sellega soodustatakse sidevõrkude ehitamist.
Mõju valdkond 2: Mõju riigikorraldusele
Mõju sihtrühm: riigi või kohaliku omavalitsuse üksused
Mõju kirjeldus: tulenevalt EhS muudatusest peavad riik või kohaliku omavalitsuse üksus
andma sideettevõtjatele juurdepääsu nende omandis või kasutuses olevatele ehitistele, sellega
soodustatakse uute sidevõrkude arengut.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju, kuna uute võrkude ehitamisel mõju kasvab, kuid hiljem see stabiliseerub.
Kavandatav muudatus 5: uute sidevõrkude kasutuselevõtu ja kaasinvesteerimise
soodustamine
Mõju valdkond 1: Mõju majandusele
Mõju sihtrühm: sideettevõtja (märkimisväärset turujõudu omav ettevõtja ja teine
sideettevõtja)
Mõju kirjeldus: Kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste
järele ja ka, milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise
lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel
68
ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega
jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus taristupõhine konkurents
ei pruugi olla tõhus.
Eelnõu kohaselt saab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja teha TTJA-le
ettepaneku avada tema väga suure läbilaskevõimega sidevõrk teistele sideettevõtjatele
kaasinvesteerimiseks. Sellega soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses
ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas, vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab
mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuse hinnale.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju uute
sidevõrkude kasutuselevõtule ja vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid.
Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: sideteenuse kasutaja
Mõju kirjeldus: Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude
avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks, soodustab uute sidevõrkude
kasutuselevõttu ka eri suuruses ja finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab
sidevõrgu ehitamise kulusid, mis omab mõju sideteenuse tarbijate valikuvõimalusele ja
sideteenuse hinnale. Selle tulemusena paraneb eelpool nimetatud sideettevõtjate klientide
juurdepääsu kiirele lairibateenusele.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju
sideteenuse kasutajatelele, kuna selle tulemusena paraneb juurdepääs kiirele lairibateenusele.
Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuse töökorraldusele
Mõju sihtrühm: TTJA
Mõju kirjeldus: kavandatava muudatuse tulemusena peab TTJA hindama märkimisväärse
turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja ettepanekut, avada oma võrk teistele
sideettevõtjatelele kaasinvesteerimiseks. Hindamise nõuded on toodud eelnõus, sisuliselt on
tegemist turuanalüüsiga sarnase tegevusega, mis ei tohiks TTJA-le võõras olla. Tegemist on
täiendava protsessiga.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju TTJA
töökorraldusele.
Eelnõuga tehakse muudatusi seoses sideturbe nõuete täpsustamisega. Nende muudatustega
seotud mõjusid on selgitatud MKM-i 08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekutes
elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusele ehk 301
SE-le. Need on leitavad 301 SE kohta käivate arvamuste alt, mistõttu neid siin üle ei korrata.41
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine mõjutab riigieelarvesse laekuvate riigilõivutulude laekumist, muid
täiendavaid kulusid ega tulusid ei kaasne. Arvestades, et eelnõuga muudetakse 5G võrkude
(eelkõige 5G võrkudele, mis töötavad sagedusalas 26 GHz) riigilõivumäärasid sideettevõtjatele
soodsamaks, võib selles osas ette tulla mõningast riigilõivu laekumise vähenemist. Aga sellega
soodustatakse 5G kiiret arengut Eestis, mis kaalub üle riigilõivu laekumise mõningase
vähenemise.
41
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE kohta käivad
arvamused – leitav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/43b3dabf-bbdd-4191-920e-
8b58de783b01/Elektroonilise%20side%20seaduse,%20ehitusseadustiku%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%2
0muutmise%20seadus; konkreetsemalt MKM-i 08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekute lisa 1 lk-del 32-36.
69
Eelnõuga tehakse muudatusi seoses sideturbe nõuete täpsustamisega. Nende muudatustega
seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi ning eeldatavaid kulusid ja tulusid on selgitatud
MKM-i 08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekutes elektroonilise side seaduse,
ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusele ehk 301 SE-le. Need on leitavad 301
SE kohta käivate arvamuste alt, mistõttu neid siin üle ei korrata.42
8. Rakendusaktid
Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse kahte Vabariigi Valitsuse, ühte ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri ja ühte majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust:
1) ESS § 87 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valituse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ – täiendatakse uute sätetega;
2) ESS 30 lõike 3 alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 25 „Eesti
numeratsiooniplaan“ – muudetakse § 7 lõiget 2 ja § 8 lõiget 2;
3) ESS § 89 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 44 „Nõuded
numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ – muudetakse § 6.
Eelnõuga kehtestatakse neli uut ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrust:
1) ESS § 281 lõike 2 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Numbri
broneerimise andmekogu põhimäärus“. Määrusega asutatakse numbri broneerimise
andmekogu, sätestatakse andmekogu vastutav töötleja ja määratakse andmekogu volitatud
töötleja ning andmekogusse kantavad andmed ning nende avalikkus;
2) riigikaitseseaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus nr 129 „Vabariigi
Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ – täiendatakse uute sätetega;
2) ESS § 44 lõike 4 ja ESS § 53 lõike 7 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määrus „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse
näidispakkumise andmekoosseis“. Määrus sisaldab esiteks spetsiifilisi nõudeid turuanalüüsi
teostamisele, mis tulenevad sidedirektiivi lisast 3, mille sätestamine seaduses ei ole sobilik.
Teiseks sätestatakse määruses nõuded näidispakkumistele. Kehtiva ESS järgi olid nõuded
näidispakkumistele kehtestatud ESS § 53 lõigetega 1 ja 2 ning need tulenesid juurdepääsu
direktiivist. Sidedirektiivi kohaselt kehtestab nõuded näidispakkumisele Euroopa Sideamet
oma soovitusega. Kuna nõuded ei tulene enam otseselt sidedirektiivist ja need antakse Euroopa
Sideameti soovitusega, siis ei on mõislik sätestada need määrusega, mitte seadusega;
3) ESS § 89 lõike 10 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“. Määrus sisaldab täpsemaid nõuded
internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisele, määrus sarnaneb numbri liikuvuse määrusega
(MKM määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“).
Tegemist on spetsiifiliste nõuetega internetiühenduse teenuse vahetamisele, mille sätestamine
seaduses ei ole sobilik;
4) ESS § 1002 lõike 21 alusel antav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„Sideteeteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste kaardistamise infosüsteemi
põhimäärus“. Määrusega asutatakse sideteeteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste
kaardistamise infosüsteem, sätestatakse vastutav töötleja ja määratakse volitatud töötleja ning
andmekogusse kantavad andmed ning nende avalikkus.
Nimetatud määruste kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).
9. Seaduse jõustumine
42
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE kohta käivad
arvamused – leitav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/43b3dabf-bbdd-4191-920e-
8b58de783b01/Elektroonilise%20side%20seaduse,%20ehitusseadustiku%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%2
0muutmise%20seadus; konkreetsemalt MKM-i 08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekute lisa 1 lk l 37.
70
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 15. detsembril, kuna seaduse jõustumise kuupäeva omab
tähtsust sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse sätestamisel
(eelnõu § 1 punkti 156 (§ 1965 lõike 1) selgitust). Kui seadus jõustuks üldises korras, siis see ei
võimaldaks selgelt sõnastada eelnevalt viidatud lõike sisu.
Seaduse eelnõu § 1 punktid 29, 31, 32, 35, 36, 43, 45 ja 46 jõustuvad 2022. aasta 1. veebruaril.
Nimetatud punktides toodud muudatused on tingitud sellest, et 2022. aasta 1. veebruaril hakkab
TTJA sagedus- ja numbrilubasid menetlema senise majandustegevuse registri asemel JVIS.
JVIS on loodud TTJA tööstusohutuse teenistuse vajaduse silmas pidades, kuid nüüd kasutab
seda ka elektroonilise side teenistus järelevalve toimingute haldamiseks (ettekirjutused,
hoiatused) ning menetlustega seotud kirjavahetuseks.
Hetkel toimub JVIS arendus, mille eesmärk on viia sagedus- ja numbrilubade menetlus
JVISsse, arendus peaks valmima 2021. a augustis. Arendusel järgneb arenduse testimine. TTJA
hakkab sagedus- ja numbrilubasid menetlema JVISes alates 2022. aasta 1. veebruarist.
Seaduse eelnõu § 2 jõustub 2022. aasta 1. veebruaril, kuna nimetatu kohustuse jõustumiseks on
vaja üleminekuaeg nii kohaliku omavalistuse üksusele kui ka ehitisregistri arendamiseks.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 120 (ESS § 88 lg 1) jõustub 2025. aasta 28. juunil.
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/88243 lisa I, jao IV punktile a,
sätestatakse hädaabinumbrile 112 juurdepääs ka spetsiaalse isikutevahelise side teenuse kaudu
(siin mõeldakse reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist) ehk erivajadusega
inimeste juurdepääs hädaabinumbrile 112. See ligipääsetavuse direktiivi norm peab olema
Eestis üle võetud 28.06.2022 ja seda kohaldatakse alates 28.06.2025.
Seaduse eelnõu § 1 punkt 108 (ESS § 832) jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.
Nimetatud kohustus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril, kuna Eestis ei ole käesoleval ajal määratud
universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat ning lähiaastail puudub vajadus ka
sellise kohustusega sideettevõtja määramiseks, kuid selline võimalus peab seaduses loodud
olema.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks sise-, kaitse-, rahandus- ja sotsiaalministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu. Nimetatud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkustega, mida on
eelnõus osaliselt arvestatud.
Ülevaade märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule
(edaspidi ITL) ja AS-le Levikom Eesti. ITL, Tele2 Eesti AS ja AS Levikom Eesti esitasid oma
arvamused, mida on eelnõus osaliselt arvestatud. Eelnõule esitas arvamuse ka Eesti Linnade ja
Valdade Liit, kelle märkust on eelnõus arvesatud.
Ülevaade märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3.
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mida on eelnõus arvestatud.
Ülevaade märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3.
Eelnõuga tehakse muudatusi seoses sideturbe nõuete täpsustamisega. Nende muudatustega
seotud kooskõlastamise, huvirühmade kaasamise ja avaliku konsultatsiooni teostamist on
selgitatud MKM-i 08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekutes elektroonilise side seaduse,
43
ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115.
71
ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusele ehk 301 SE-le. Need on leitavad 301
SE kohta käivate arvamuste alt, mistõttu neid siin üle ei korrata.44
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn „…“ … 2021. a
44
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 301 SE kohta käivad
arvamused – leitav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/43b3dabf-bbdd-4191-920e-
8b58de783b01/Elektroonilise%20side%20seaduse,%20ehitusseadustiku%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%2
0muutmise%20seadus; konkreetsemalt MKM-i 08.04.2021. a esitatud muudatusettepanekute lisa 1 lk-del 38-39.
72
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
norm õigusakti sisuliseks rakendamiseks
(artikkel, lõige, ülevõtmise kehtestatav siseriiklik
punkt) kohustus õigusakt
(jah, ei,
valikuline)
Art 1 Ei Direktiivi sisu
kirjeldav säte, mis ei
vaja siseriiklikult
reguleerimist.
Art 2 p 1) Jah ESS § 2 p 8
Art 2 p 2) Jah ESS § 2 p 661
Art 2 p 3) Jah ESS § 43 lg 4 ja 5
Art 2 p 4) Jah ESS § 2 p 6
Art 2 p 5) Jah ESS § 2 p 91
Art 2 p 6) Jah ESS § 2 p 341
Art 2 p 7) Jah ESS § 2 p 342
Art 2 p 8) Jah ESS § 2 p 71
Art 2 p 9) Jah ESS § 2 p 70
Art 2 p 10) Jah ESS § 2 p 472
Art 2 p 11) Jah ESS § 2 p 471
Art 2 p 12) Jah ESS § 2 p 61
Art 2 p 13) Jah ESS § 2 p 7
Art 2 p 14) Jah ESS § 2 p 27
Art 2 p 15) Jah ESS § 2 p 55
Art 2 p 16) Jah ESS § 2 p 66
Art 2 p 17) Jah ESS § 63 lg 4
Art 2 p 18) Jah ESS § 63 lg 4
Art 2 p 19) Jah ESS § 9 lg-d 1, 2 ja 4
Art 2 p 20) Jah ESS § 2 p 392
Art 2 p 21) Jah KüTS § 2 p 2
Art 2 p 22) Jah ESS § 3 lg 1, § 4
Art 2 p 23) Jah ESS § 2 p 662
Art 2 p 24) Jah ESS § 2 p 391
Art 2 p 25) Jah ESS § 8 lg 3 ja 4
Art 2 p 26) Jah ESS § 2 p 431
Art 2 p 27) Jah ESS § 60 lg 1 ja 2
1
Art 2 p 28) Jah ESS § 61 lg 1
Art 2 p 29) Jah ESS § 2 p 5 ja p 66
Art 2 p 30) Jah ESS § 2 p 14 ja p 8
Art 2 p 31) Jah ESS § 2 p 17
Art 2 p 32) Jah ESS § 2 p 31 ja p 58
Art 2 p 33) Jah ESS § 30 lg 3
MKMm nr 251§-d 4–6
Art 2 p 34) Jah ESS § 30 lg 3
MKMm nr 25 §-d 4–6
Art 2 p 35) Jah ESS § 2 p 521
Art 2 p 36) Jah PäästeS § 4 lg 2 ja § 5 lg 11
SiMm nr 432
Art 2 p 37) Jah PäästeS § 5 lg 11
SiMm nr 43
Art 2 p 38) Jah ESS § 2 p 83
Art 2 p 39) Jah PäästeS § 4
SiMm nr 43
Art 2 p 40) Jah ESS § 2 p 82
Art 2 p 41) Jah ESS § 2 p 60
Art 2 p 42) Jah KüTS § 2 p-d 1–3
Art 3 lg 1 Jah ESS § 134
Art 3 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1
Art 3 lg 2 p b) Jah ESS § 40 lg 1
Art 3 lg 2 p c) Jah ESS § 134 lg 2
Art 3 lg 2 p d) Jah ESS § 134 lg 3 ja § 40 lg 1
Art 3 lg 3 Jah ESS § 143
Art 3 lg 4 p a) Jah ESS § 134 lg 4 p 1
Art 3 lg 4 p b) Jah ESS § 134 lg 4 p 2
Art 3 lg 4 p c) Jah ESS § 9 lg 11, § 40 lg 3 ja
§ 134 lg 5,
Art 3 lg 4 p d) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 3 ja 4
Art 3 lg 4 p e) Jah ESS § 134 lg 4 p-d 4 ja 5
Art 3 lg 4 p f) Jah ESS § 134 lg 4 p 6 ja § 135
Art 4 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 2 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja 3 ning § 143
Art 4 lg 3 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 3 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 3 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 4 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
1
MKMm nr 25 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018 määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“.
2
SiMm nr 43 – siseministri 03.10.2014 määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“
2
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 5 lg 1 p a) Jah ESS § 40, § 59, § 60 ja § 133
Art 5 lg 1 p b) Jah ESS § 149
Art 5 lg 1 p c) Jah ESS §-d 6–11
Art 5 lg 1 p d) Jah ESS §-d 91–1002
Art 5 lg 1 p e) Jah ESS §-d 40–57
Art 5 lg 1 p f) Jah ESS §-d 69–86
Art 5 lg 1 p g) Jah ESS § 89
Art 5 lg 1 p h) Jah ESS § 133
Art 5 lg 2 Jah ESS § 143
Art 5 lg 3 Jah ESS § 133, § 135, 136 ja
§ 144
Art 5 lg 4 Jah ESS § 143
Art 6 lg 1 Jah ESS § 140
Art 6 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1, § 140 lg 1 ja
MKMm nr 623 § 8, RES §
31 lg 2 ja VVS § 49 lg 1 p 9
Art 7 lg 1 Jah ATS §-d 16–20, ATS § 18
lg-d 4 ja 5, ATS § 23 lg 2 p 3
ja VVm nr 1004
Art 7 lg 2 Jah ESS § 140 lg 2, ATS § 92 ja
HMS § 56
Art 7 lg 3 Jah ESS § 140 lg 2, ATS-i 11.
peatükk, ATS § 92, HMS
§ 56 ja § 87
Art 8 lg 1 Jah ESS § 135 lg 1, 140, § 143,
§ 145, HMS §-d 71–87,
KorS § 23 lg 4
Art 8 lg 2 Jah ESS § 137, VVS § 73 lg 1
p-d 21 ja 5, RES § 31 lg-d 1
ja 2 ning MKMm nr 62
Art 9 lg 1 Jah RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS
§ 57, §-d 63–632, § 70, § 72
ja § 73 ning MKMm nr 62
Art 9 lg 2 Jah ESS § 140 lg 1, RES § 31 lg-
d 1 ja 2, VVS § 57, §-d 63–
632, § 70, § 72 ja § 73 ning
MKMm nr 62
Art 9 lg 3 Jah ESS § 135 lg 1, § 143 ja
RES § 31 lg-d 1 ja 2, VVS
§ 57, §-d 63–632, § 70, § 72
ja § 73 ning MKMm nr 62
Art 10 lg 1 Jah ESS § 143
3
MKMm nr 62 – majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti põhimäärus“.
4
VVm nr 100 – Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile,
Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste
juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“.
3
Art 10 lg 2 Jah ESS § 48 lg 2 ja ESS-i
5. peatükk
Art 11 Jah ESS § 143, § 144, § 148 lg 5
Art 12 lg 1 Jah ESS § 3 lg 1 ja MSÜS § 3 ja
§4
Art 12 lg 2 Jah ESS § 4 lg 1
Art 12 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 12 lg 4 p a) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 1
Art 12 lg 4 p b) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 1
Art 12 lg 4 p c) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 2
Art 12 lg 4 p d) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p e) Jah ESS § 4 lg 2 ja MSÜS § 15
lg 1 p 7
Art 12 lg 4 p f) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p g) Jah ESS § 4 lg 2
Art 12 lg 4 p h) Jah ESS § 4 lg 4 ja MSÜS § 15
lg 1 p 5, ESS § 1963
Art 13 lg 1 Jah ESS § 6, § 8, § 11, § 14, § 28
ja § 33
Art 13 lg 2 Jah ESS § 4
Art 13 lg 3 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 13 lg 4 Jah ESS § 3 ja § 4
Art 14 Jah ESS § 3 ja § 4 ning MSÜS
§ 15 lg 4
Art 15 lg 1 p a) Jah ESS § 3 ja § 4
Art 15 lg 1 p b) Jah AÕSRS § 152 ja § 154
Art 15 lg 1 p c) Jah ESS § 3 lg 3
Art 15 lg 1 p d) Jah ESS § 3 lg 3
Art 15 lg 2 p a) Jah ESS § 61 lg 2
Art 15 lg 2 p b) Jah ESS § 73 lg-d 1 ja 5
Art 16 lg 1 p a) Jah RLS § 206 ja § 207 ning
RLS lisa 3
Art 16 lg 1 p b) Jah RLS § 206 ja § 207 ning
RLS lisa 3
Art 16 lg 2 Jah ESS § 137
Art 17 lg 1 p a) Jah ESS § 57
Art 17 lg 1 p b) Jah ESS § 57
Art 17 lg 2 Jah ESS § 57
Art 18 lg 1 Jah ESS § 9 lg 3, § 10 lg 3, § 14
lg 1, § 15 lg-d 1 ja 2, § 31 lg
2, § 35, § 135 lg 1, § 152 lg-
d 1 ja 2,
Art 18 lg 2 Jah ESS § 3, § 4, § 15 lg-d 1 ja
2, § 35 ja § 152 lg 1
Art 19 lg 1 Jah ESS § 10, § 11, § 16, § 18,
§ 23, § 33 lg 4, § 35 ja § 37
4
Art 19 lg 2 Jah ESS § 10 lg 1 ja lg 3
Art 19 lg 3 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, §
16, § 18 ja § 23
Art 19 lg 4 Jah ESS § 10 lg 3, § 11 lg 3, §
16, § 18, § 23, § 33 lg 4, §
35 ja § 37
Art 20 lg 1 Jah ESS § 148
Art 20 lg 2 Jah ESS § 150 ja § 144 lg 1
Art 20 lg 3 Jah ESS § 144 lg 3, § 148 lg 5 ja
§ 150 lg 3
Art 20 lg 4 Jah ESS § 102, § 151 lg-d 1–3 ja
§ 152
Art 20 lg 5 Jah ESS § 141, § 148, § 151 ja
§ 152
Art 21 lg 1 p a) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p b) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p c) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p d) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p e) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p f) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p g) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p h) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p i) Jah ESS § 148
Art 21 lg 1 p j) Jah ESS § 148
Art 21 lg 2 Jah ESS § 148
Art 21 lg 3 Jah ESS § 148
Art 21 lg 4 Jah MSÜS § 13
Art 22 lg 1 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 2 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 3 Jah ESS § 1002, MKMm nr 305
ja MKMm nr 376
Art 22 lg 4 Jah ESS § 135 lg 1
Art 22 lg 5 Jah ESS § 1002 ja § 148 lg 5,
MKMm nr 30 ja MKMm
nr 37
Art 22 lg 6 Jah ESS § 1002
Art 22 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 23 lg 1 Jah ESS § 47 lg 2 ja § 152, HMS
§ 40, HÕNTE § 1 lg 5, VVm
5
MKMm nr 30 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise
side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“
6
MKMm nr 37 – majandus- ja taristuministri 30.04.2015 nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu
toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“.
5
nr 107 § 4 lg 2, Kaasamise
hea tava8 p-d 5 ja 6
Art 23 lg 2 Jah ESS § 9 lg 41
Art 23 lg 3 Jah ESS § 152 lg 2 ja 3, HÕNTE
§ 1 lg 5, VVm nr 10 § 4 lg 2,
Kaasamise hea tava p-d 5,
6.1 ja 6.3
Art 23 lg 4 Jah ESS § 152, HÕNTE § 1 lg 5,
VVm nr 10 § 4 lg 2,
Kaasamise hea tava p-d 5,
6.1 ja 6.3
Art 24 lg 1 Jah ESS § 152
Art 24 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 24 lg 3 Jah ESS § 143 ja § 144 ning
HKTS
Art 25 lg 1 Jah ESS § 133 lg 1 ja §-d 91–
100 ning TKS-i 5. peatükk
Art 25 lg 2 Jah TKS
Art 26 lg 1 Jah ESS § 68, § 149 lg-d 1, 5 ja
8
Art 26 lg 2 Jah ESS § 149 lg-d 8 ja 10
Art 26 lg 3 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149
KorS § 23 lg 4
Art 26 lg 4 Jah ESS § 149 lg 8 ja § 151 lg 1
p4
Art 26 lg 5 Jah HMS § 87
Art 27 lg 1 Jah ESS § 149 lg 1
Art 27 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 149 lg 3
Art 27 lg 3 Jah ESS § 149 lg 6
Art 27 lg 4 Jah ESS § 1331, § 145 ja § 149
lg 6, KorS § 23 lg 4
Art 27 lg 5 Jah ESS § 149 lg 9
Art 27 lg 6 Jah HMS § 87
Art 28 lg 1 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2
ja § 143
Art 28 lg 2 p a) Jah ESS § 143
Art 28 lg 2 p b) Jah ESS § 143 ja § 149 lg 2
Art 28 lg 3 Jah ESS § 143
Art 28 lg 4 Jah ESS § 143
Art 28 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu tegevust ja ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 29 lg 1 Jah ESS § 133 ja ESS-i 14.
peatükk ning KorS § 23 ja §
28
7
VVm nr 10 – Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“.
8
Kaasamise hea tava – https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava.
6
Art 29 lg 2 Jah ESS § 159 ja ESS-i 14.
peatükk ning KorS § 23 ja §
28
Art 30 lg 1 Jah ESS § 133, 148 lg 1 ning
ESS-i 2., 3. ja 4. peatükk
Art 30 lg 2 Jah ESS § 18 lg 1, § 37 ja KorS
§ 23 ja § 28
Art 30 lg 3 p a) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja
§ 37, § 155, § 162 ja § 163
ning KorS § 23, § 28
Art 30 lg 3 p b) Jah ESS § 18, § 23 lg-d 3 ja 4 ja
§ 37, § 155, § 162 ja § 163
ning KorS § 23, § 28
Art 30 lg 4 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 4,
§ 154 ning KorS § 28
Art 30 lg 5 Jah ESS § 18, § 37, § 155, § 162
ja § 163 ning KorS § 28
Art 30 lg 6 Jah ESS § 18, § 23, § 37 ja § 135
lg 2 ning KorS § 28
Art 30 lg 7 Jah HMS § 87 lg 1
Art 31 lg 1 Jah HMS § 71–87
Art 31 lg 2 Jah HMS § 56
Art 31 lg 3 Jah ESS § 149 lg 11 ja § 150
Art 32 lg 1 Jah ESS § 134
Art 32 lg 2 Jah ESS § 48 lg-d 1 ja 2 ning
§ 143
Art 32 lg 3 p a) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja
2, § 143 ja § 144
Art 32 lg 3 p b) Jah ESS § 46 lg 1, § 48 lg-d 1 ja
2, § 143 ja § 144
Art 32 lg 4 p a) Jah ESS § 48 lg 4
Art 32 lg 4 p b) Jah ESS § 48 lg 4
Art 32 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 6 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 6 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 32 lg 7 Jah ESS § 48 lg 5
Art 32 lg 8 Jah ESS § 48 lg 2
Art 32 lg 9 Jah ESS § 48 lg 2
Art 32 lg 10 Jah ESS § 48 lg 6
Art 32 lg 11 Jah ESS § 481 lg 7
7
Art 33 lg 1 Jah ESS § 481 lg-d 1–3
Art 33 lg 2 Jah ESS § 481 lg 2
Art 33 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 33 lg 4 p a) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3
Art 33 lg 4 p b) Jah ESS § 481 lg-d 2 ja 3
Art 33 lg 5 p a) Jah ESS § 481 lg 4
Art 33 lg 5 p b) Jah ESS § 481 lg 4
Art 33 lg 5 p c) Jah ESS § 481 lg 61
Art 33 lg 6 Jah ESS § 481 lg 5
Art 33 lg 7 Jah ESS § 481 lg 6
Art 33 lg 8 Jah ESS § 481 lg 7
Art 34 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 35 lg 1 Jah ESS § 9 lg 41
Art 35 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 4 p a) Jah ESS § 143
Art 35 lg 4 p b) Jah ESS § 143
Art 35 lg 4 p c) Jah ESS § 143
Art 35 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
8
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa
Liidu
raadiosageduspoliitika
töörühma (RSPG)
tegevust ja ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 35 lg 9 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 36 Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 8 lg 2,
§ 9 lg 1, § 10 lg 1 p 2, § 11
lg 4 p 6, § 13 lg-d 1 ja 2 ning
§ 142 lg 1
Art 37 Jah ESS § 9 lg-d 4 ja 42
Art 38 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 2 Jah ESS § 8 lg 4, § 28 lg 4 ja
§ 143
Art 38 lg 3 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 3 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 38 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
9
Art 39 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 2 Jah ESS § 1202 ja § 1204 ning
TNVS § 41 ja TNVS-i 5.
peatükk ning MKMm nr 549
Art 39 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 7 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 39 lg 8 Jah ESS-i 111. peatükk
Art 40 lg 1 Jah ESS § 872 lg 1
Art 40 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 21 p 1 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 21 p 2 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p c) Jah ESS § 872 lg 21 p 3 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p d) Jah ESS § 872 lg 21 p 4 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 2 p e) Jah ESS § 872 lg 21 p 5 ning
§ 872 lg-d 3 ja 4
Art 40 lg 3 Jah ESS § 872 lg-d 2, 3 ja 6 ning
KüTS § 8 lg-d 5, 6 ja 8
Art 40 lg 4 Jah KüTS
Art 40 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 41 lg 1 Jah ESS § 1701 ja KorS § 23 ja
§ 28 ning KüTS
9
MKMm nr 54 – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrus nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“.
10
Art 41 lg 2 p a) Jah ESS § 872 lg 5 p 1
Art 41 lg 2 p b) Jah ESS § 872 lg 5 p 2
Art 41 lg 3 Jah ESS § 1701
Art 41 lg 4 Jah KüTS § 5
Art 41 lg 5 Jah KüTS § 5
Art 42 lg 1 Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p a) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p b) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 42 lg 2 p c) Jah ESS § 13 lg 7 ja § 34 lg 4
ning RLS
Art 43 lg 1 p a) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5,
EhS § 84 ning AÕSRS § 152
ja § 154
Art 43 lg 1 p b) Jah ESS § 135 lg 1, § 149 lg 5,
EhS § 84 ning AÕSRS § 152
ja § 154
Art 43 lg 2 Jah KOKS ja PlanS
Art 44 lg 1 p a) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 1 p b) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 1 p c) Jah ESS § 60 lg 2, § 63 lg-d 1, 5
ja 6 ning EhS 617
Art 44 lg 2 Jah ESS § 135 lg 1 ja § 143
Art 45 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 6 lg-d 2 ja 3,
§ 8 lg-d 1 ja 2 ning § 11
Art 45 lg 2 p a) Jah ESS § § 6 lg-d 2 ja 3 ning §
8 lg-d 2 ja 3
Art 45 lg 2 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg
2
Art 45 lg 2 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3 ja § 8 lg
2
Art 45 lg 2 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 11 lg
11 p 1 ja § 14 lg 1 p 6
Art 45 lg 2 p e) Jah ESS § 9 lg 11 ja § 11 lg 4 p 8
Art 45 lg 2 p f) Jah ESS §-d 11–13
Art 45 lg 2 p g) Jah ESS §-d 14–16, § 18 ja
§ 135
Art 45 lg 2 p h) Jah ESS § 11 lg 4 p 7
Art 45 lg 3 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 3 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 45 lg 3 p c) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
11
Art 45 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg-d 1, 11 ja 4, § 11
lg 4 p 5 ning § 134
Art 45 lg 4 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 7
Art 45 lg 4 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 2
Art 45 lg 4 p d) Jah ESS § 11 lg 4 p 8
Art 45 lg 4 p e) Jah ESS § 11 lg 4 p 3
Art 45 lg 4 p f) Jah ESS § 8 ja § 11
Art 45 lg 5 p a) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p b) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p c) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 5 p d) Jah ESS § 6 lg-d 2 ja 3, § 9 lg-d
11 ja 4 ning § 14 lg 1 p 2 ja
MKMm nr 54
Art 45 lg 6 Jah ESS § 10 lg 1 ja MKMm
nr 54
Art 45 lg 7 Jah ESS § 1911
Art 46 lg 1 p a) Jah ESS § 7 p 2 ja § 11 lg 11 p 31
Art 46 lg 1 p b) Jah ESS § 11 lg 11 p 1
Art 46 lg 1 p c) Jah ESS § 11 lg 11 p 32
Art 46 lg 1 p d) Jah ESS § 11 lg 11 p 2
Art 46 lg 1 p e) Jah ESS § 11 lg 11 p-d 2 ja 3
Art 46 lg 1 p f) Jah ESS § 7, 11 lg 11 p 3, § 11
Art 46 lg 2 Jah ESS § 13
Art 47 lg 1 Jah ESS § 11 lg 4, § 13 lg 6,
§ 16 ja § 18 lg 3 p 1
Art 47 lg 2 p a) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8
Art 47 lg 2 p b) Jah ESS § 11 lg 4 p 6
Art 47 lg 2 p c) Jah ESS § 11 lg 4 p-d 4 ja 8
Art 48 lg 1 Jah ESS § 3 lg 3, § 12, § 13 ja
§ 34
Art 48 lg 2 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS §
135 lg 1
Art 48 lg 3 Jah ESS-i 3. peatükk ja ESS §
135 lg 1
Art 48 lg 4 Jah ESS §-d 12–14 ja § 135 lg 1
Art 48 lg 5 Jah ESS § 9 lg 2, § 11 lg 4, § 13
lg 6 ja § 17
Art 48 lg 6 Jah ESS § 13 lg-d 1, 2 ja 9
Art 49 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 2 p a) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
12
Art 49 lg 2 p b) Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 49 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 50 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 51 lg 1 Jah ESS § 17 lg 1
Art 51 lg 2 Jah ESS § 17 lg-d 2, 3, 5 ja 9
Art 51 lg 3 p a) Jah ESS § 17
Art 51 lg 3 p b) Jah ESS § 17
Art 51 lg 3 p c) Jah ESS § 17
Art 52 lg 1 Jah ESS § 1 lg 1, § 6 lg-d 2 ja 3
ja 3, § 8 lg 2 ja § 135
Art 52 lg 2 p a) Jah ESS § 1 lg 1, § 6, § 8, § 9,
§ 11, § 14 ja § 135
Art 52 lg 2 p b) Jah ESS § 6, § 8
Art 52 lg 2 p c) Jah ESS § 6, § 8
Art 52 lg 2 p d) Jah ESS § 17 lg 8
Art 52 lg 2 p e) Jah ESS § 17 lg 8
Art 52 lg 3 Jah ESS-i 3. ja 4. peatükk
Art 53 lg 1 Jah ESS § 9 lg 6
Art 53 lg 2 Jah ESS § 9 lg 6
Art 53 lg 3 p a) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p b) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p c) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 3 p d) Jah ESS § 9 lg 7
Art 53 lg 4 p a) Jah ESS § 9 lg 8
Art 53 lg 4 p b) Jah ESS § 9 lg 8
Art 53 lg 5 Jah ESS § 9 lg 9
Art 54 lg 1 p a) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 54 lg 1 p b) Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 54 lg 2 Jah ESS § 9 lg-d 6–9
Art 54 lg 3 Jah ESS § 9 lg 3 ja MKMm
nr 54 lisa 1
Art 55 lg 1 p a) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning
HMS § 56
Art 55 lg 1 p b) Jah ESS § 9, § 14 ja § 16 ning
HMS § 56
Art 55 lg 2 p a) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
13
Art 55 lg 2 p b) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p c) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 2 p d) Jah ESS § 9 lg-d 2, 21, 22, 23, 24
ja 4
Art 55 lg 3 Jah ESS § 9 lg 4
Art 55 lg 4 Jah ESS § 9 lg 4
Art 55 lg 5 Jah ESS § 9
Art 55 lg 6 Jah ESS § 14 lg 1 ja § 135 lg 1
ning ESS-i 3. peatükk
Art 55 lg 7 Jah ESS § 9 lg 2, § 10 lg-d 4–6
ning § 13 lg 1 p 2 ja lg 2
Art 55 lg 8 Jah ESS § 17 lg 6
Art 56 lg 1 Jah ESS § 3, § 4, § 7 ja § 20 ning
MKMm nr 54 lisa 1
Art 56 lg 2 Jah ESS § 8 lg-d 1 ja 2 ning
InfoTS
Art 56 lg 3 Jah ESS § 951 lg 3 p 15
Art 56 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 14010
Art 56 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 56 lg 5 Jah ESS § 135
Art 56 lg 6 p a) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 56 lg 6 p b) Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 57 lg 1 Jah RTS § 1, EhS § 38–46, § 618
lg 2 ja EhS lisa 1 ning
MuKS-i 6. peatükk
Art 57 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 57 lg 3 Jah ESS § 1201–1206 ja TNVS
Art 57 lg 4 Jah EhS § 6112
Art 57 lg 5 Jah RLS-i 7. peatükk
Art 58 Jah RTerS § 8 lg 2 p 17 ja
SoMm nr 3811
Art 59 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62 ning
VÕS § 14
Art 59 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3 ja § 62
Art 60 lg 1 Jah ESS § 61 lg 2 ja § 62
10
VVm nr 140 – Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“.
11
SoMm nr 38 – sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete
mõõtmine“.
14
Art 60 lg 2 Jah ESS § 64 lg 2 p 3 ja VÕS
§ 14 lg 3
Art 60 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 61 lg 1 Jah ESS § 59, § 63 lg-d 9 ja 10
Art 61 lg 2 p a) Jah ESS § 63 lg 1
Art 61 lg 2 p b) Jah ESS § 63 lg 1
Art 61 lg 2 p c) Jah ESS § 63 lg 2
Art 61 lg 2 p d) Jah ESS § 63 lg-d 2–4
Art 61 lg 3 p a) Jah ESS § 631 lg-d 1–4
Art 61 lg 3 p b) Jah ESS § 631 lg-d 1–4
Art 61 lg 4 p a) Jah ESS § 632 lg-d 1–4
Art 61 lg 4 p b) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p c) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p d) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p e) Jah ESS § 632 lg 4
Art 61 lg 4 p f) Jah ESS § 632 lg-d 4 ja 5
Art 61 lg 5 Jah ESS § 63 lg-d 9 ja 11 ning
§ 135
Art 61 lg 6 Jah ESS § 63–632
Art 61 lg 7 Jah ESS § 631 lg 5
Art 62 lg 1 Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 2 p a) Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 2 p b) Jah ESS § 67 lg 3
Art 62 lg 3 Jah ESS § 67 lg 2
Art 62 lg 4 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 63 lg 1 Jah ESS § 45
Art 63 lg 2 Jah ESS § 45 lg-d 2 ja 4
Art 63 lg 3 Jah ESS § 45 lg 51
Art 64 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 64 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 64 lg 3 Jah ESS § 43 lg 1 ja § 152 lg 1
Art 65 lg 1 Jah ESS § 43 lg 4
Art 65 lg 2 Jah ESS § 44 lg-d 5 ja 6
Art 66 lg 1 Jah ESS § 43 lg 5
Art 66 lg 2 Jah ESS § 43 lg 6
Art 67 lg 1 p a) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 1 p b) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 1 p c) Jah ESS § 44 lg-d 1 ja 4
Art 67 lg 2 p a) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p b) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 2 p c) Jah ESS § 44 lg 4
15
Art 67 lg 2 p d) Jah ESS § 44 lg 4
Art 67 lg 3 Jah ESS § 49 lg-d 6 ja 7 ning
HMS
Art 67 lg 4 Jah ESS § 45 lg-d 1 ja 2, § 44
lg 2, § 46 lg 1 ja § 49 lg 5
Art 67 lg 5 p a) Jah ESS § 442 lg 1
Art 67 lg 5 p b) Jah ESS § 442 lg 2
Art 67 lg 5 p c) Ei Säte on uure EL
liikmesriikide jaoks ja
ei vaja siseriiklikku
õigusesse ülevõtmist.
Art 67 lg 6 Jah ESS § 442 lg 3
Art 68 lg 1 Jah ESS § 50
Art 68 lg 2 Jah ESS § 46 lg 2 ja § 135 lg 1
Art 68 lg 3 p a) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 3 p b) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 3 p c) Jah ESS § § 48 lg-d 1 ja 6, § 49
lg 1, §-d 50–58
Art 68 lg 4 p a) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p b) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p c) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 4 p d) Jah ESS § 46 lg-d 1 ja 2 ning
HMS
Art 68 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1
Art 68 lg 6 Jah ESS § 49 lg 5
Art 69 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 1
Art 69 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p-d 2 ja 3, §
50 lg 2 ja § 52 lg 1
Art 69 lg 3 Jah ESS § 53 lg 4
Art 69 lg 4 Jah ESS § 53 lg 1
Art 70 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 3
Art 70 lg 2 Jah ESS § 50 lg 1 p 3
Art 71 lg 1 Jah ESS § 50 lg 1 p 4, § 52 lg-d
4 ja 5
Art 71 lg 2 Jah ESS § 148 lg-d 1, 2 ja 5
Art 72 lg 1 Jah ESS § 51 lg 1 p 12
Art 72 lg 2 Jah ESS § 51 lg 1 p 12
Art 73 lg 1 p a) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 1 ja 5 ning
§ 51 lg 2 p 5 ja § 53 lg 1
Art 73 lg 1 p b) Jah ESS § 51 lg 1 p 11
Art 73 lg 1 p c) Jah ESS § 51 lg 1 p 2
Art 73 lg 1 p d) Jah ESS § 51 lg 1 p-d 3 ja 5
Art 73 lg 1 p e) Jah ESS § 51 lg 1 p 4
Art 73 lg 1 p f) Jah ESS § 51 lg 1 p 5
16
Art 73 lg 1 p g) Jah ESS § 51 lg 1 p 6
Art 73 lg 1 p h) Jah ESS § 51 lg 1 p 7
Art 73 lg 1 p i) Jah ESS § 51 lg 1 p 8
Art 73 lg 1 p j) Jah ESS § 51 lg 1 p 9
Art 73 lg 1 p k) Jah ESS § 51 lg 1 p 12
Art 73 lg 2 p a) Jah ESS § 51 lg 2 p 1
Art 73 lg 2 p b) Jah ESS § 51 lg 2 p 11
Art 73 lg 2 p c) Jah ESS § 51 lg 2 p 12
Art 73 lg 2 p d) Jah ESS § 51 lg 2 p 2
Art 73 lg 2 p e) Jah ESS § 51 lg 2 p 3
Art 73 lg 2 p f) Jah ESS § 51 lg 2 p 4
Art 73 lg 2 p g) Jah ESS § 51 lg 2 p 6
Art 73 lg 2 p h) Jah ESS § 51 lg 2 p 7 ja § 51
lg 21
Art 73 lg 3 Jah ESS § 51 lg 3
Art 74 lg 1 Jah ESS § 52 lg-d 1, 2, 21 ja 22
Art 74 lg 2 Jah ESS § 52 lg 2
Art 74 lg 3 Jah ESS § 52 lg-d 3 ja 4
Art 74 lg 4 Jah ESS § 52 lg-d 6 ja 7
Art 75 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 1 p e) Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 75 lg 2 Jah ESS § 442 lg 4
Art 75 lg 3 Jah ESS § 150 ja § 166 ning
KorS § 23 ja § 28
Art 76 lg 1 p a) Jah ESS § 561 lg 1 ja § 561 lg 2
p1
Art 76 lg 1 p b) Jah ESS § 561 lg 2 p 2
Art 76 lg 1 p c) Jah ESS § 561 lg 2 p 3
Art 76 lg 1 p d) Jah ESS § 561 lg 2 p 4
Art 76 lg 1 p e) Jah ESS § 561 lg 2 p 5
Art 76 lg 2 Jah ESS § 561 lg-d 4 ja 5
17
Art 76 lg 3 Jah ESS § 561 lg 6
Art 76 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 77 lg 1 Jah ESS § 55 lg-d 1 ja 2
Art 77 lg 2 p a) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 2 p b) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 2 p c) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 2 p d) Jah ESS § 55 lg 3
Art 77 lg 3 p a) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p b) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p c) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p d) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p e) Jah ESS § 55 lg 4
Art 77 lg 3 p f) Jah ESS § 55 lg-d 4 ja 6
Art 77 lg 4 Jah ESS § 55 lg 5
Art 78 lg 1 Jah ESS § 56 lg-d 1, 2 ja 21
Art 78 lg 2 Jah ESS § 56 lg-d 3, 4, 5 ja 6
Art 78 lg 3 Jah ESS § 56 lg-d 5 ja 6
Art 78 lg 4 Jah ESS § 56 lg 7
Art 79 lg 1 p a) Jah ESS § 562 lg 1 p 1
Art 79 lg 1 p b) Jah ESS § 562 lg 1 p 2
Art 79 lg 1 p c) Jah ESS § 562 lg 1 p 3 ja § 562
lg 2
Art 79 lg 2 p a) Jah ESS § 562 lg 3 ja § 562 lg 4
p1
Art 79 lg 2 p b) Jah ESS § 562 lg 4 p 2
Art 79 lg 2 p c) Jah ESS § 562 lg 4 p 3
Art 79 lg 2 p d) Jah ESS § 562 lg 4 p 4 ja § 562
lg 5
Art 79 lg 3 Jah ESS § 562 lg 6
Art 79 lg 4 Jah ESS § 562 lg 7
Art 80 lg 1 p a) Jah ESS § 563 lg 1 p 1
Art 80 lg 1 p b) Jah ESS § 563 lg 1 p 2
Art 80 lg 2 Jah ESS § 563 lg 2
Art 80 lg 3 Jah ESS § 563 lg 3
Art 80 lg 4 Jah ESS § 563 lg 4
Art 80 lg 5 Jah HMS
Art 81 lg 1 Jah ESS § 564 lg 1
Art 81 lg 2 p a) Jah ESS § 564 lg 2 ja § 564 lg 3
p1
Art 81 lg 2 p b) Jah ESS § 564 lg 3 p 2
Art 81 lg 3 Jah ESS § 564 lg 4
Art 82 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 83 lg 1 p a) Jah ESS § 54 lg 1
18
Art 83 lg 1 p b) Jah ESS § 54 lg 1
Art 83 lg 2 Jah ESS § 54 lg-d 2 ja 21
Art 83 lg 3 Jah ESS § 54 lg-d 4 ja 5
Art 83 lg 4 Jah ESS § 54 lg 6
Art 84 lg 1 Jah ESS § 69, § 70 ja § 72
Art 84 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 84 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 84 lg 4 Jah ESS § 72 lg 4 p 1
Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 85 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja MKMm nr
5212 ja ESS § 137 lg 1 ja lg 2
p4
Art 85 lg 2 Jah ESS § 72–76 ja § 87 lg 2 p 5
Art 85 lg 3 Jah ESS §-d 78 ja 79
Art 85 lg 4 Jah ESS § 87 lg 2 p 5
Art 85 lg 5 Jah ESS § 134 lg 1 p 2 ja ESS-i
7. peatükk
Art 84 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 86 lg 1 Jah ESS § 137 lg-d 1 ja 2 ning
ESS-i 7. peatükk
Art 86 lg 2 Jah ESS § 73, § 75 ja § 134 lg-d
1 ja 2
Art 86 lg 3 Jah ESS § 69, § 73 lg 5 p-d 1–2
ja § 87 lg 2 p 5
Art 86 lg 4 Jah ESS § 72–76, § 81, § 82 ja
§ 135 lg 1
Art 86 lg 5 Jah ESS § 73 lg 9
Art 87 Jah ESS § 137 lg 1 p-d 3 ja 4
Art 88 lg 1 Jah ESS § 74 lg 2 ja § 79 lg 1
Art 88 lg 2 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98
lg 8
Art 88 lg 3 Jah ESS § 77, § 79 lg 1 ja § 98
lg 8
Art 89 lg 1 p a) Jah ESS § 75
Art 89 lg 1 p b) Jah ESS § 75
Art 89 lg 2 Jah ESS § 75
Art 90 lg 1 p a) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja
§ 831 lg 2
Art 90 lg 1 p b) Jah ESS § 75 lg-d 4 ja 5, § 81 ja
§ 831 lg 2
12
MKMm nr 52 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.06.2006 määrus nr 52 „Lõppkasutajalt
universaalteenuse eest võetav tasu“.
19
Art 90 lg 2 Jah ESS § 75 lg 5, § 81 ja § 82
Art 91 lg 1 Jah ESS § 75 lg 5, § 137 ja § 151
Art 91 lg 2 Jah ESS § 137 ja § 151
Art 92 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 93 lg 1 Jah ESS § 27, § 28 lg-d 1 ja 2,
§ 33 lg 1 ja § 34 lg 4
Art 93 lg 2 Jah ESS § 36 lg 1 p 61, lg 2 ja §
37 lg 11
Art 93 lg 3 Jah ESS § 28 lg 2 ja § 32 lg 1
Art 93 lg 4 Jah ESS § 29 lg 2 p 5, § 30 lg 3,
§ 33 lg 3 p 4 ja § 34 lg 1 p 2
ning MKMm nr 25 § 7 lg 2
ja § 8 lg 2 ning MKMm nr
2913 § 4 lg 51
Art 93 lg 5 Jah ESS § 30 lg 3 ja MKMm nr
25 § 17 lg-d 1 ja 2
Art 93 lg 6 Jah ESS § 89 lg 6 ja MKMm nr
4414
Art 93 lg 7 Jah ESS § 28 lg 3 ja § 30 lg 3
Art 93 lg 8 Jah ESS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2 ning
MKMm nr 25
Art 94 lg 1 Jah ESS § 3, § 4 ja § 33
Art 94 lg 2 Jah ESS § 29 lg 2 p 3 ja lg 3
ning § 33
Art 94 lg 3 Jah ESS § 34 lg-d 4 ja 5
Art 94 lg 4 Jah ESS § 19 ja § 39
Art 94 lg 5 Jah ESS § 28 lg 2
Art 94 lg 6 Jah ESS § 33 lg 2 p 4 ja § 34 lg 1
p 2 ning § 37 lg-d 1–3 ja lg 3
p2
Art 94 lg 7 Jah ESS § 29 lg 1
Art 95 Jah ESS § 29 lg 3 ja RLS lisa 3
Art 96 lg 1 Jah ESS § 32 lg 12
Art 96 lg 2 Jah ESS § 32 lg 13, § 87 lg 1 ja
lg 2 p-d 3 ja 5
Art 96 lg 3 Jah ESS § 32 lg 6
Art 96 lg 4 Jah ESS § 32 lg-d 5 ja 6
Art 97 lg 1 p a) Jah ESS § 32 lg-d 1 ja 2
Art 97 lg 1 p b) Jah ESS § 32 lg 2
Art 97 lg 2 Jah ESS § 98 lg 9
Art 98 Jah ESS § 91 lg 4
Art 99 Jah TKS § 61 lg 11
Art 100 lg 1 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste
HARTA
13
MKMm nr 29 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2005 määrus nr 29 „Numbri broneerimise
tingimused.
14
MKMm nr 44 – majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.06.2011 määrus nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse
tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“.
20
Art 100 lg 2 Jah Euroopa Liidu põhiõiguste
HARTA15
Art 101 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 101 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 102 lg 1 Jah ESS § 951 lg-d 1 ja 6 ning
VÕS § 141, § 48 ja § 54
Art 102 lg 2 Jah ESS § 951 lg 9
Art 102 lg 3 p a) Jah ESS § 951 lg 7 p 1
Art 102 lg 3 p b) Jah ESS § 951 lg 7 p 2
Art 102 lg 3 p c) Jah ESS § 951 lg 7 p 3
Art 102 lg 3 p d) Jah ESS § 951 lg 7 p 4
Art 102 lg 3 p e) Jah ESS § 951 lg 7 p 5
Art 102 lg 3 p f) Jah ESS § 951 lg 1 ja lg 7 p 6
Art 102 lg 4 Jah ESS § 951 lg 8
Art 102 lg 5 Jah ESS § 87 lg 6
Art 102 lg 6 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 102 lg 7 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 103 lg 1 Jah ESS § 96 lg 2, § 141 ja § 148
Art 103 lg 2 p a) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 2 p b) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p a) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p b) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p c) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p d) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p e) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p f) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p g) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 3 p h) Jah ESS § 1002
Art 103 lg 4 p a) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148
Art 103 lg 4 p b) Jah ESS § 87 lg 2, § 96 ja § 148
Art 104 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2
Art 104 lg 2 Jah ESS § 87 lg 2 ja VVm
nr 140
Art 105 lg 1 Jah ESS § 96 lg-d 4, 5 ja 6
Art 105 lg 2 Jah ESS § 96 lg 7
Art 105 lg 3 Jah ESS § 99 lg 5 ja 100 lg 1
Art 105 lg 4 Jah ESS § 99 lg 3
Art 105 lg 5 Jah ESS § 100 lg-d 1 ja 3
Art 105 lg 6 Jah ESS § 100 lg-d 4 ja 5
Art 105 lg 7 Jah ESS § 100 lg 6
Art 106 lg 1 Jah ESS § 89 lg-g 9 ja 10
Art 106 lg 2 Jah ESS § 89 lg 1
Art 106 lg 3 Jah ESS § 89 lg 8
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12010P&from=EN .
21
Art 106 lg 4 Jah ESS § 89 lg 4
Art 106 lg 5 Jah ESS § 89 lg 6 ja § 164 ning
MKMm nr 44
Art 106 lg 6 Jah ESS § 89 lg-d 6 ja 9 ning §
100
Art 106 lg 7 Jah ESS § 164
Art 106 lg 8 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1
Art 106 lg 9 Jah ESS § 951 lg 4 p 3 ja lg 5 p 1
Art 107 lg 1 Jah ESS § 961 lg-d 1 ja 2
Art 107 lg 2 Jah ESS § 100 lg 1 ja § 961
Art 107 lg 3 Jah ESS § 961 lg 3
Art 107 lg 4 Jah ESS § 961 lg 4
Art 107 lg 5 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 108 Jah ESS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3
Art 109 lg 1 Jah ESS § 71 lg 2 ja § 88
Art 109 lg 2 Jah ESS § 88 lg 1 ja § 152
Art 109 lg 3 Jah PäästeS § 5 lg 11
Art 109 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 109 lg 5 Jah ESS § 88 lg 11 ja PäästeS § 5
lg 11 p 1 ning SiMm nr 2616
§ 4 lg 1
Art 109 lg 6 Jah ESS § 87 lg 2 p 3 ja § 88 lg 3
ning PäästeS § 132 lg 11
Art 109 lg 7 Jah ESS § 87 lg 2 (VVm nr 140)
ja Häirekeskuse
põhimäärus17 § 9 lg 4
Art 109 lg 8 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 110 lg 1 Jah
ESS § 105 lg 5
Art 110 lg 2 Jah ESS § 105 lg 5
Art 111 lg 1 p a) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 111 lg 1 p b) Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 111 lg 2 Jah ESS § 87 lg 1, § 87 lg 2 p 5
ja § 951 lg 6
Art 112 lg 1 Jah ESS § 29 lg 2 p 2 ja § 80 lg 1
Art 112 lg 2 Jah ESS § 69 p 3, § 72 lg 1, § 73
lg 3 ja § 135 lg 1
16
SiMm – siseminister 13.06.2017 nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise
toimimisele esitatavad nõuded“.
17
Häirekeskuse põhimäärus – siseministri 03.10.2014 nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“.
22
Art 112 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 112 lg 4 Jah ESS § 107
Art 113 lg 1 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm
nr 4618
Art 113 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 113 lg 3 Jah ESS § 1202 lg 3 ja MKMm
nr 46
Art 114 lg 1 Jah ESS § 87 lg 2 p 5 ja § 90
Art 114 lg 2 Jah ESS § 137 lg 3
Art 114 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 1 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 2 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 115 lg 3 Valikuline Ei näe vajadust seda
õigust kasutada.
Art 116 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Parlamendi ja
nõukogu tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 5 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 117 lg 6 Ei Säte käsitleb Euroopa
Parlamendi ja
nõukogu tegevust ja
18
MKMm nr 46 – majandus- ja taristuminister 04.07.2016 nr 46 „Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse
tõendamise kord“.
23
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 118 lg 4 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 119 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 119 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 120 lg 1 Jah ESS § 151 ja RTS § 1
Art 120 lg 2 Jah ESS § 143, § 150 ja RTS § 1
Art 120 lg 3 Jah ESS § 4, § 9 lg 5, § 12 lg 2,
§ 13 lg 9, § 20 lg 2, § 34 lg-d
2 ja 5 ning RTS § 1
Art 120 lg 4 Jah ESS § 4, § 13 lg 9 ja § 34
lg 5
Art 120 lg 5 Jah ESS § 48 lg 1, § 47 lg 1,
§ 49 lg 3, § 63 lg 9, § 148 lg
5 ja § 151
Art 120 lg 6 Jah ESS § 150
Art 121 lg 1 Jah ESS § 73 lg 10 ja § 150 lg 1
Art 121 lg 2 Jah ESS § 48 lg 1
Art 122 lg 1 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 122 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 122 lg 3 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
24
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p a) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p b) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p c) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 1 p d) Ei Säte käsitleb Euroopa
Sideameti tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 123 lg 2 Ei Säte käsitleb Euroopa
Komisjoni tegevust ja
ei vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 124 lg 1 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 124 lg 2 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 124 lg 3 Ei Direktiivi ülevõtmise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 125 Ei Kehtivate direktiivide
kehtetuks
tunnistamise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Art 126 Ei Direktiivi jõustumise
säte, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
Art 127 Ei Direktiivi
adresseerimise säte, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
I lisa A osa Ei Direktiivi
adresseerimise säte, ei
25
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
I lisa B osa Ei Üldloa säte, kuna meil
sellist luba ei ole, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Meil on teavitamine.
I lisa C osa Ei Üldloa säte, kuna meil
sellist luba ei ole, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
Meil on teavitamine.
I lisa D osa Jah ESS § 6, § 8, § 11 lg 4, § 12,
§ 13, § 14, § 17, § 28, § 33
ning RLS § 206 ja RLS
lisa 3
I lisa E osa Jah ESS § 29, § 30, § 33, § 80 ja
§ 89 ning RLS lisa 3
II lisa I osa Jah ESS § 67 ja TNVS
II lisa II osa Jah ESS §-d 63–632
III lisa Jah ESS § 44 lg 5
IV lisa Jah ESS § 561 lg-d 2 ja 3
V lisa Jah ESS § 2 p 92
VI lisa A osa Jah ESS § 79 lg 1, § 87 lg 2,
§ 951 lg 3, § 98, § 110 ja
§ 1002
VI lisa B osa Jah ESS § 108
VI lisa C osa Jah ESS § 89
VII lisa A osa Jah ESS § 75 ja § 76
VII lisa B osa Jah ESS § 81–86
VIII lisa A osa Jah ESS § 951 lg 2
VIII lisa B osa Jah ESS § 951 lg-d 3, 4 ja 5
IX lisa Jah ESS § 951 lg-d 2, 3, 4 ja 7
ning VÕS § 48 lg 1 p 1
X lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2
XI lisa Jah ESS § 87 lg-d 1 ja 2 ja § 90
lg 4 ning MKMm nr 46
XII lisa Ei Kehtivate direktiivide
kehtetuks
tunnistamise lisa, ei
vaja siseriiklikku
õigusse ülevõtmist.
XIII lisa Ei Kehtivate direktiivide
vastavaustabel, ei vaja
siseriiklikku õigusse
ülevõtmist.
26
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
lisa 2
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Numbri broneerimise andmekogu
põhimäärus“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 281 lõike 2 alusel
§ 1. Andmekogu nimi
§ 2. Andmekogu vastutav töötleja
§ 3. Andekogu pidamine
§ 4. Andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed
§ 5. Andmekogus töödeldavate andmete õiguslik tähendus
§ 6. Andmete andmekogusse esitamine
§ 7. Andmete töötlemine
§ 8. Juurdepääs andmekogul ja andmekogusse kantud andmetele
§ 9. Andmete säilitamine
§ 10. Andmekogu finantseerimine
1
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted
ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 44 lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 43 lõigete 1 ja 11 kohaselt piiritletud
elektroonilise side teenuste (edaspidi sideteenus) turgudel konkurentsiolukorra analüüsi
(edaspidi turuanalüüs) teostamise põhimõtted ja kord ning nõuded sidevõrgu juurdepääsu ja
sidumise hulgiteenuste näidispakkumisele.
§ 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele
(1) Elektroonilise side seaduse § 43 lõike 11 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgmised
tingimused:
1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked;
2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa
konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul;
3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks.
(2) Elektroonilise side seaduse § 43 lõikes 1 alusel Euroopa Komisjoni turgude loetelu
soovituses piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks
tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud tingimused ja puudub kohustus kõiki nimetatud tingimusi eraldi hinnata. Kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab põhjendatuks Euroopa Komisjoni turgude
loetelu soovituses piiritletud turul nimetatud tingimusi hinnata ja teeb kindlaks, et vähemalt üks
lõikes 1 nimetatud tingimustest ei ole täidetud, siis puudub alus turu edasiseks analüüsiks,
märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks.
(3) Elektroonilise side seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi
teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse
kehtestamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist
võimalikku arengut, kui turg jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgmisi asjaolusid:
1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel
turul;
2) konkurentsipiiranguid, olenemata sellest, kas need piirangud tulenevad elektroonilise side
võrkudest (edaspidi sidevõrk) või sideteenustest või muud liiki teenustest või rakendustest, mis
on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad,
3) konkurentsipiiranguid hoolimata sellest, kas sellised piirangud on asjaomase turu osa;
4) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või
seonduvat jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel, kuid seejuures piiramata
elektroonilise side seaduse §-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi;
5) elektroonilise side seaduse § 43 lõikes 1 ja 11 alusel piiritletud muude asjaomaste turgude
suhtes kohaldatavat regulatsiooni.
2
§ 3. Nõuded kõne lõpetamise hulgitasude määramisele
Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib elektroonilise side seaduse § 442 lõike 4
alusel läbi kõne lõpetamise turu analüüsi ja määrab kindlaks märkimisväärse turujõuga
ettevõtja ning kehtestab temale kohustusena kulupõhised kõne lõpetamise hulgitasu määrad,
lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõne lõpetamise hulgitasu määramisel
järgmistest põhimõtetest:
1) tasu põhineb tõhusa elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) kantud tõhusate
kulude katmisel, selle hindamisel lähtutakse jooksvatest kuludest ja kulude arvutamisel
kasutatakse alt-üles mudelit, kus arvestatakse kolmandale isikule osutatava kõne lõpetamise
hulgiteenuse pikaajalisi lisanduvaid kõne liiklusega seotud kulusid;
2) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduva kulu määramisel arvestatakse kõiki
teenuse liike osutava sideettevõtja kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama sideettevõtja
kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseta;
3) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvate kuludena võetakse arvesse ainult neid
sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise
hulgiteenust ei osutataks;
4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need
tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud
täiendava liikluse edastamiseks;
5) mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvatest kuludest
arvestatakse maha raadiosageduse kasutamise tasud;
6) arvesse võetakse ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele
isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega;
7) eeldatakse, et kõik fikseeritud sidevõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad
kõne lõpetamise hulgiteenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja;
8) mobiilsidevõrgu sideettevõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt
20 protsendi suurune turuosa;
9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit;
10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogia valik peab olema tulevikku suunatud, põhinema
internetiprotokolli magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesuguseid tehnoloogiaid, mida kõne
lõpetamise hulgitasu ülemmäära kehtivusaja jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse;
11) fikseeritud sidevõrgu puhul eeldatakse, et kõnede jaoks kasutatakse ainult
pakettkommutatsiooni.
§ 4. Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis
Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis on sätestatud Euroopa
Sideameti suunises BoR (19)238.
3
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Nõuded internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 10 alusel.
§ 1. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) teenuse osutaja – internetiühenduse teenuse osutaja, kellega klient lõpetab sideteenuse
lepingu;
2) uus teenuse osutaja – internetiühenduse teenuse osutaja, kellega klient sõlmib sideteenuse
lepingu.
§ 2. Kliendi teavitamine ja üldsätted
(1) Teenuse osutaja ja uus teenuse osutaja annab kliendile asjakohast teavet internetiühenduse
teenuse osutaja vahetamise tingimuste kohta.
(2) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korraldab uus teenuse osutaja.
(3) Teenuse osutaja jätkab kliendile internetiühenduse teenuse osutamist samadel tingimustel
kuni käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kohaselt kokku lepitud vahetamise kuupäevani.
(4) Sideettevõtja, kelle sidevõrke kasutab hulgimüügi tasandi juurdepääsu alusel teenuse
osutaja või uus teenuse osutaja, tagab koostöö, mis võimaldab uuel teenuse osutajal ja teenuse
osutajal teostada vahetusprotsessi vastavalt määrusele, et teenuse katkemine ei põhjustaks
viivitusi internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel.
§ 3. Tegevused internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise puhul
(1) Uus teenuse osutaja selgitab koostöös teenuse osutajaga viie tööpäeva jooksul pärast
kliendilt internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise avalduse saamist, kas internetiühenduse
teenuse osutaja vahetamine on tehniliselt teostatav.
(2) Kui internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine on tehniliselt teostatav, lepib uus teenuse
osutaja kliendi ja teenuse osutajaga kokku internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise
kuupäeva, mis ei või olla pikem kui 30 tööpäeva, välja arvatud juhul, kui kliendiga lepitakse
kokku pikem tähtaeg.
(3) Uus teenuse osutaja aktiveerib internetiühenduse teenuse kliendiga kokku lepitud
kuupäeval.
(4) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamisel tagavad uus teenuse osutaja ja teenuse
osutaja kliendile internetiühenduse teenuse katkematuse. Kui katkematu üleminek ei ole
võimalik, siis kliendi internetiühenduse teenuse katkemine ei tohi ületada ühte tööpäeva.
4
(5) Kliendi lepingud teenuse osutajaga lõppevad käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kokku lepitud
kuupäeval automaatselt.
(6) Kui internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine ei ole tehniliselt teostatav, siis edastab
uus teenuse osutaja kliendile käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja jooksul selle kohta
selgituse.
5
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse,
kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“ kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1002 lõike 21 alusel
§ 1. Andmekogu nimi
§ 2. Andmekogu vastutav töötleja
§ 3. Andekogu pidamine
§ 4. Andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed
§ 5. Andmekogus töödeldavate andmete õiguslik tähendus
§ 6. Andmete andmekogusse esitamine
§ 7. Andmete töötlemine
§ 8. Juurdepääs andmekogul ja andmekogusse kantud andmetele
§ 9. Andmete säilitamine
§ 10. Andmekogu finantseerimine
6
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis, § 2 lõikes 1, § 3 lõike 4 punktis 1 ning § 6 lõikes 1 asendatakse sõnad
„«Elektroonilise side seaduse»“ sõnadega „elektroonilise side seaduse“;
2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „lõike 2“ sõnadega „ ,§ 873 lõigete 5 ja 7 ning
§ 875 lõike 5“;
3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse:
1) elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 eesmärkidest tulenevad nõuded
üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamisele;
2) tehnilised ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgist lähtuvad nõuded üldkasutatava
elektroonilise side võrgule (edaspidi sidevõrk);
3) sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamiskohustuse, kasutusloa kohustuse ja
auditeerimiskohustuse sisu ja kord.“;
4) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sideettevõtja teeb avalikult kättesaadavaks statistilised andmed käesoleva määruse lisas
toodud sideteenuse kvaliteedinäitajate kohta.“;
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Sideettevõtja ei piira sideteenuse osutamisel ühepoolselt lõppkasutaja võimalust saada
juurdepääs kolmanda isiku pakutavale raadiokohtvõrgule.
(8) Sideettevõtja ei piira sideteenuse osutamisel ühepoolselt lõppkasutaja võimalust koondada
ühte eri lõppkasutajate raadiokohtvõrgud ja teha need kolmandatele isikutele avalikult
kättesaadavaks mitteärilisel eesmärgil.“;
6) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:
„21. peatükk
NÕUDED SIDETEENUSELE JA SIDEVÕRGULE RIIGI JULGEOLEKU
TAGAMISEKS
1. jagu
Üldsätted
§ 31. Nõuete kohaldamisala
7
(1) Käesolevas peatükis kehtestatud nõudeid kohaldatakse sideettevõtjale, kes on elektroonilise
side seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või kes rakendab sideteenuse
osutamisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G mitte-eraldiseisva
(edaspidi 5G NSA) või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit.
(2) Käesolevas peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
1) ehitusseadustiku § 612 lõike 1 tähenduses sidevõrgu füüsiline taristu;
2) võrguelement, mis ei ole võimeline signaali töötlema või mis ei vaja toimimiseks energiat;
3) toiteseade
4) kliimaseade;
5) lõppkasutaja omandis või valduses oleva terminalseadme.
2. jagu
Teavitamiskohustus
§ 32. Sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamine
(1) Sideettevõtja teavitab iga kalendriaasta 1. märtsiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit enda sidevõrgus vastava aasta 1. jaanuari seisuga kasutatavast riist- ja tarkvarast.
(2) Lõikes 1 nimetatud teavituses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara
kohta järgmise teabe:
1) nimetus ja versiooni number;
2) kogus;
3) tootja nimi;
4) omaniku nimi;
5) kasutusõiguse lepingu poolte nimed ja kasutusõiguse kehtivusaeg, kui riist- või tarkvara
omanik ei ole sideettevõtja;
6) funktsioon sidevõrgus;
7) füüsiline kasutuspiirkond, mille võib esitada riigi, haldusüksuse, asustusüksuse,
aadressiobjekti või muu piirkondliku täpsusega;
8) kasutusloa olemasolu või selle puudumine;
9) kui tegemist on mobiilsidevõrgus kasutatava riist- või tarkvaraga, siis millise
mobiilsidevõrgu standardi põlvkonna jaoks riist- või tarkvara töötab;
10) loetelu juriidilistest isikutest, kellel on peale sideettevõtja administreerimisligipääs riist- või
tarkvarale ning ligipääsu tingimused juriidiliste isikute kaupa;
11) sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutajad juriidiliste isikute
kaupa, kui see erineb punktides 4 ja 5 nimetatud isikust;
12) selgitused, millisele osale teavitusest tuleks lisada juurdepääsupiirangud avaliku teabe
seaduse tähenduses.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lõikes 1 nimetatud teavituse teadmiseks
julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile.
3. jagu
Kasutusluba
§ 33. Riist- või tarkvara kasutusluba ja selle taotlemine
8
(1) Sideettevõtja taotleb enne riist- või tarkvara plaanitavat kasutusele võtmist Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametilt riist- või tarkvara kasutusloa.
(2) Sideettevõtja taotleb kasutusloa kümne tööpäeva jooksul pärast riist- või tarkvara kasutusele
võtmist, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata kasutusele võtta selleks, et kõrvaldada või
vahetult ära hoida küberintsidenti küberturvalisuse seaduse tähenduses.
(3) Kasutusloa taotluses esitab sideettevõtja § 32 lõike 2 punktides 1, 3-7 ja 9-11 nimetatud
teabe ning selgitused, millisele osale kasutusloast tuleks lisada juurdepääsupiirangud avaliku
teabe seaduse tähenduses.
(4) Sideettevõtja võib kasutusluba taotlemata vahetada välja riistvara ja võtta kasutusele
tarkvara uuendused, mille puhul muutub kasutusloas kinnitatud riist- või tarkvara nimetus või
versiooni number, eeldusel, et muud kasutusloas kinnitanud andmed jäävad samaks.
§ 34. Kasutusloa taotluse menetlemine ja kooskõlastamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab kasutusloa taotluse viie tööpäeva
jooksul selle saabumisest arvamuse andmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi
Ametile.
(2) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leiab, et kasutusloa taotluses nimetatud
sidevõrgu riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut, esitab ta kahekümne tööpäeva
jooksul kasutusloa taotluse kohta põhjendatud arvamuse. Kui riist- või tarkvara võib ohustada
riigi julgeolekut, esitab asutus arvamuses põhjendatud ettepaneku riist- või tarkvara kasutamine
keelata või seada selle kasutamisele tingimused.
(3) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leidis arvamuses, et taotluses nimetatud
riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet sideettevõtjale võimaluse esitada kahekümne tööpäeva jooksul arvamus, milline on
taotluse rahuldamata jätmise või tingimuste seadmise mõju sideettevõtjale ning sideteenuse
osutamisele.
(4) Pärast lõikes 3 nimetatud sideettevõtjale antud arvamuse esitamise tähtaega edastab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtja taotluse koos sideettevõtja ja lõikes 2
nimetatud arvamusega kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
küberjulgeoleku nõukogule (edaspidi küberjulgeoleku nõukogu).
(5) Kooskõlastamisel hindab küberjulgeoleku nõukogu, kas kasutusloa taotluses nimetatud
sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või kas selle kasutamine võib
ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu. Kui riist- või tarkvara võib
ohustada riigi julgeolekut, hindab küberjulgeoleku nõukogu, millistel tingimustel on riist- või
tarkvara võimalik kasutada, ning kaalub riist- või tarkvara kasutusloa andmisest keeldumise ja
tingimusliku kasutusloa korral tingimuste seadmise mõju sideettevõtjale, sideteenuse ja
sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning annab hinnangu kasutusloa
tähtaja kohta.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu kooskõlastab taotluse või jätab selle põhjendatult
kooskõlastamata kolmekümne tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 nimetatud materjalide saamist.
9
Vajaduse korral võib küberjulgeoleku nõukogu pikendada kooskõlastamise tähtaega kuni
viieteistkümne tööpäeva võrra, teavitades sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
§ 35. Kasutusloa tähtaja erisused
(1) Riistvara väljavahetamisel või tarkvara uuendamisel § 33 lõikes 4 nimetatud juhul jätkub
uue riist- või tarkvara osas väljavahetatud riistvarale või uuendatud tarkvarale varem antud
kasutusloa tähtaeg.
(2) Riist- või tarkvara kasutusloas määratud tähtaeg pikeneb igal aastal kasutusloa jõustumise
kuupäeval ühe aasta võrra, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole üks kuu enne
seda tähtpäeva sideettevõtjat teavitanud, et peab vajalikuks läbi viia § 34 lõigetes 1-6 nimetatud
menetlus hindamaks, kas kasutusloa pikendamine ühe aasta võrra võib ohustada riigi
julgeolekut. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab kasutusloa tähtaja
pikendamisest keeldumise kohta haldusakti, kui esimeses lauses nimetatud menetluses selgub,
et riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei pea vajalikuks läbi viia § 34 lõigetes 1-6
nimetatud menetlust, siis kasutusloa tähtaja pikenemise korral sideettevõtjale teavitust
kasutusloa tähtaja pikenemise kohta ei edastata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
koostab kasutusloa tähtaja pikendamise kohta haldusakti, kui esimeses lauses nimetatud
menetluses ei tuvastata ohtu riigi julgeolekule.
§ 36. Kasutusloa menetluse tähtaeg
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab sideettevõtja kasutusloa taotluse
rahuldamise ja kasutusloa väljastamise kolmekümne tööpäeva jooksul pärast selle saamist, kui
taotluse suhtes ei kohaldata § 34 lõikeid 3–6.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab kasutusloa taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise ja kasutusloa väljastamise saja viie tööpäeva jooksul pärast selle saamist,
kui taotluse suhtes kohaldatakse § 34 lõikeid 3–6.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab kasutusloa tähtaja pikendamise või
pikendamisest keeldumise saja viie tööpäeva jooksul, kui kohaldatakse § 34 lõikeid 1–6.
4. jagu
Auditeerimine
§ 37. Auditeerimiskohustuse sisu ja korraldus
(1) Sideettevõtja tellitava vastavusauditiga kontrollitakse, kas sideettevõtja on täitnud
elektroonilise side seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused.
(2) Riist- ja tarkvarast teavitamiskohustuse täitmisel kontrollib audiitor, kas sideettevõtja:
1) on teavitamiskohustuse täitnud tähtaegselt;
2) esitatud teavituse sisu vastab § 32 lõike 2 nõuetele ning kajastab täielikult teavituse esitamise
hetkel sideettevõtja kasutuses olnud riist- ja tarkvara.
(3) Riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse täitmisel kontrollib audiitor, kas sideettevõtja:
10
1) on loakohustuse täitnud tähtaegselt ja iga loakohustusele alluva riist- või tarkvara osas;
2) esitatud kasutusloa sisu vastab § 33 lõike 3 nõuetele;
3) on küberintsidendi kõrvaldamisel või vahetul ärahoidmisel põhjendatult lähtunud § 33 lõike
2 nõuetest;
4) on põhjendatult jätnud kasutusloa taotlemata § 33 lõikes 4 nimetatud olukordades.
(4) Audiitor järgib tööde tegemisel Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise
Assotsiatsiooni kutse-eetika koodeksit, standardeid, suuniseid, protseduurireegleid ja häid
tavasid.
(5) Audiitor peab olema auditeeritavast sõltumatu. Audiitoriks ei tohi olla isik, kes on
auditeerimisele eelnenud kahe aasta jooksul sideettevõtet konsulteerinud auditeeritavas
valdkonnas. Audiitori sõltumatus peab olema kinnitatud audiitori poolt allkirjastatud
dokumendiga.
(6) Audiitor peab säilitama oma kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni
konfidentsiaalsuse.
(7) Audiitor esitab hiljemalt ühe kuu jooksul pärast auditi teostamist Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile lõigetes 2 ja 3 nimetatud auditite järeldused.“;
7) paragrahvi 4 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „«elektroonilise side seaduse» § 96 lõike 1
punktis 2“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse § 951 lõike 7 punktis 2“;
9) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
11) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Kasutusloa taotlemise kohustuse rakendamine
(1) Riist- või tarkvara, mis on kasutusele võetud enne 15. detsembrit 2021. a või mis võetakse
kasutusele vahemikus 15. detsember 2021. a kuni 1. jaanuarini 2022. a, ja millel on või milles
võetakse kasutusele 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilside standardi funktsioon, kasutusloa
taotlus tuleb esitada 1. märtsiks 2022. a.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud taotluste menetlemisel ei järgita § 34 ja § 36 lõikes 2
sätestatud menetlustähtaegasid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab lõike 1
alusel esitatud riist- või tarkvara kasutusloa taotlused 31. detsembriks 2022. a.“.
12) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).“;
13) määrust täiendatakse lisaga „Sideteenuse kvaliteedinäitajad“ (lisatud).
11
Vabariigi Valitsuse
22. juuni 2006. a määrus nr 140
„Nõuded sideteenuse osutamisele
ja sidevõrkude tehnilised nõuded“
Lisa
SIDETEENUSE KVALITEEDINÄITAJAD
1. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsu osutamise kvaliteedinäitajad
Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod
Ühenduse esmakordse loomise aeg ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057
Rikete arv juurdepääsuliini kohta ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057
Rikete kõrvaldamise aeg ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057
2. Isikutevahelise side teenuse osutamise kvaliteedinäitajad
Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod
Vea tõenäosus ETSI TS 102 024 ETSI TS 102 024
Kõnemärguande viivitusaeg ETSI TS 102 024 ETSI TS 102 024
3. Internetiühenduse teenuse osutamise kvaliteedinäitajad
Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod
Hilistus (Latency) ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617
Värin (Jitter) ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617
Paketikadu (Packet loss) ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617
12
Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse kavand
Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruses nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister“
sõnadega „ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister“;
2) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Küberjulgeoleku nõukogu
(1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.
(2) Küberjulgeoleku nõukogu:
1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;
2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;
3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi
julgeolekuhuvidele;
4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.
(4) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on:
1) Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor;
2) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister;
3) Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler;
4) Justiitsministeeriumi kantsler;
5) Kaitseliidu ülem;
6) Kaitseministeeriumi kantsler;
7) Kaitsepolitseiameti peadirektor;
8) Kaitseväe peastaabi ülem;
9) Keskkonnaministeeriumi kantsler;
10) Kultuuriministeeriumi kantsler;
11) Maaeluministeeriumi kantsler;
12) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler:
13) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse juht;
14) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side eest vastutav asekantsler;
15) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor;
16) Rahandusministeeriumi kantsler;
17) Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse eest vastutav peadirektori asetäitja;
18) Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor;
19) Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor;
20) riigi peaprokurör;
21) Siseministeeriumi kantsler;
22) Sotsiaalministeeriumi kantsler;
23) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor;
13
24) Välisluureameti peadirektor;
25) Välisministeeriumi kantsler.
(5) Lõikes 4 nimetatud isik määrab enda asutusest asendusliikme, kellel on asendatava liikme
õigused.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks
kolmandikku nõukogu koosseisust.
(7) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Kaitseministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja
Riigikantselei küberjulgeoleku nõukogu liikmetel.
(8) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu
otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Riigikantselei
küberjulgeoleku nõukogu liikmed.
(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete
häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
(10) Küberjulgeoleku nõukogu koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab esimees, kelleks on
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister või tema asendusliige või tema määratud nõukogu liige.
(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.“.
14
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta
määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr 25 „Eesti
numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused:
1) § 7 lõige 2 ja § 8 lõiget 2 muudetakse – viiakse kooskõlla sidedirektiiviga.
2) § 10 lõiget 9 ja § 20 lõiget 3 ning lisa muutmine – muuta, et 112 on hädaabinumber, mitte
hädaabiteenuse lühinumber. Samuti sätestada, et 1247 on riigisisene abi- ja infoteenuse number.
15
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta
määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel1“
muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 89 lõike 6 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. a määruses nr 44 „Nõuded
numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja vahetamisel“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „ühe“;
2) paragrahvi 3 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „kolm tööpäeva ega pikem kui
kakskümmend tööpäeva“ sõnadega „kaks tööpäeva ega pikem kui kolm tööpäeva, välja
arvatud juhul, kui kliendiga lepitakse kokku pikem tähtaeg“;
3) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Vastuvõtjaoperaator teatab viie tööpäeva jooksul doonoroperaatorilt lõikes 2 nimetatud
kinnituse saamisest doonoroperaatorile telefoninumbri või teenusnumbri teisaldamise tähtaja,
mis ei tohi olla lühem kui kaks tööpäeva ega pikem kui viis tööpäeva, välja arvatud juhul, kui
kliendiga lepitakse kokku pikem tähtaeg.“;
4) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „ühe“;
5) paragrahvi 3 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Teisaldamisprotsessi ebaõnnestumise korral teavitab vastuvõtjaoperaator sellest
koheselt klienti ning kliendi nõusolekul teisaldab kliendi numbri tagasi doonoroperaatorile.
Pärast numbri tagasi teisaldamist doonoroperaatorile aktiveerib doonoroperaator kliendi
numbri ja teenused uuesti samadel tingimustel.“;
7) paragrahvi 3 lõikes 13 asendatakse sõnad „pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3
nimetatud numbri teisaldamise kuupäeva“ sõnadega „alates kliendi poolt sooviavalduse
esitamisest“;
8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Sideettevõtjad, kelle sidevõrke kasutab virtuaalne mobiiltelefoniteenuse osutajast
sideettevõtja, doonor- või vastuvõtjaoperaator, tagab, et teenuse katkemine ei põhjusta
viivitusi numbri teisaldamisel.“;
9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Numbri liikuvuse tingimusi ei mõjuta SIM-kaardi kasutatav tehnoloogia. eSIM-kaardi
korral toimub eSIM-kaardi profiili vahetus raadioside vahendusel.“;
10) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
16
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).“;
17
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
Lisa 3
Kooskõlastustabel
Esitaja/märkuse sisu Märkuse/ettepaneku arvestamine / mittearvestamine
Kaitseministeerium
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud eelnõude Ettepanekut on arvestatud.
infosüsteemi kaudu Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
kooskõlastamisele elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaitseministeerium on sellega
tutvunud ja kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise
korral.
1. Elektroonilise side seaduse muutmine
1.1. Eelnõu kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side
teenus jaguneb omakorda veel kaheks (numbripõhine ja numbrivaba
isikutevahelise side teenus). Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse
elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 uue mõistega „spetsiaalne
isikutevahelise side teenus“, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video
ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja
vahel. Juhime tähelepanu, et peale eelpool nimetatud paragrahvi ei ole uut
mõistet seaduses rohkem kasutatud.
Samuti ei tule eelnõust ega seletuskirjast selgelt välja, kas spetsiaalne
teenus kuulub numbripõhiste või numbrivaba teenuste hulka. See on
oluline eelnõu § 1 punkti 87 muudatuse valguses, millega asendatakse ESS
paragrahvi 88 lõikes 1 sõnad „telefoni- või mobiiltelefoniteenust“
sõnadega „numbripõhist isikutevahelist side teenust". Juhul, kui
spetsiaalne teenus ei ole numbripõhine teenus, siis sellele ei laine ESS §
88 lõikes 1 sätestatud kohustus, mille kohaselt sideettevõtja peab tagama
sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta
1
ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse
hädaabinumbriga „112“. Lisaks sellele ei laiene ka muudest muudatustest
tulenevad õigused ja kohustused (nt § 951 lõige 4, § 961 lõiked 2 ja 3 jne).
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku vaadata spetsiaalse isikutevahelise side
teenuse regulatsioon üle ning vajadusel täpsustada eelnõud või
seletuskirja.
1.2. Eelnõu §-ga 20 täiendatakse ESS § 11 lg 11 uue punktiga 33, mille Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
kohaselt raadiosageduste kasutamist reguleeritakse sageduslubadega riigi Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks. Kaitseministeeriumi hinnangul ei
piira kehtiv sõnastus tsiviilkasutuseks mõeldud raadiosageduste eraldamist Põhjendus: Esiteks võtame teie märkuse ESS § 11 lg 11 p 33 osas
avalikku võimu teostavatele isikutele (nt Päästeamet). Leiame, et teadmiseks, kuna leiame, et riigi julgeoleku tagamise eesmärgil on
riigikaitse valdkond kui ka julgeoleku ja avaliku korra tagamisega seotud vaja reguleerida raadiosageduste kasutamise sageduslubadega.
valdkond on väljaspool direktiivi reguleerimisala. Juhime tähelepanu, et Teiseks koostöös KaMiga on ESSi täiendatud § 211, mis sätestab
direktiivi art 1 p 3 alapunkt c kohaselt ei mõjuta direktiiv liikmesriikide raadiosageduste haldamise ja kasutamise kõrgendatud
poolt avaliku korra, avaliku julgeoleku ja kaitse eesmärgil võetud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal.
meetmeid. Kuna kehtiv sõnastus ei takista sageduste eraldamist avaliku Kolmandaks raadioside piiramise korral peab jääma sagedusloa
korra ja julgeoleku eesmärgil, jääb kavandatava muudatuse tegelik regulatsioon, sest nn jammerite näol on tegemist raadioseadmetega,
eesmärk selgusetuks ja mõjub seetõttu täiendava piiranguna nt ohu mille kasutamiseks on vaja sagedusluba.
olukordadele reageerimisel ja sündmuste lahendamisel.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta ESS § § 11 lg 11 punkti 33 välja.
Lisaks sellele, teeme ettepaneku kaaluda ESS-i täiendamist selliselt, et
oleks sätestatud sagedusloa omaniku kohustus võimaldada ohuolukordades
riigikaitselistel eesmärkidel juurdepääsu oma võrkudele ja edastada teavet
asjaomastele asutustele. Samuti palume analüüsida, kas raadioside
piiramise aluseks ESS § 115 alusel peab olema ESS §-s 11 sätestatud
sagedusluba nagu on viidatud ESS § 115 lõike 2 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määruses või oleks selleks ka muid viise.
1.3. Eelnõu § 1 punktiga 86 täiendatakse ESS § 872 lõikega 21, millega Ettepanekut ei ole arvestatud, kuid seletuskirja on täiendatud.
sätestatakse küberintsidendi mõju hindamise 86 selgituses kirjas, et seni ei
olnud mõju hindamise aluseid sätestatud, mis tõi kaasa konkreetsed Põhjendus: eelnõu koostajad juhivad tähelepanu, et ESS § 872
parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju hindamisel arvesse võtma. lugemisel tuleb silmas pidada, et nimetatud paragrahvi sätted
Seletuskirjas on punkti mõjude erineva hindamise. kohalduvad ainult sideettevõtjatele, kellel on alla 10 000
Kaitseministeeriumi hinnangul küberintsidendi mõju hindamisel tuleb lõppkasutaja (ESS § 872 lg 6). Lisame selle täpsustuse ka
sideettevõtjal lähtuda küberturvalisuse seadusest (KüTS) ja selle alusel seletuskirja.
2
kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2018. a Sideettevõtjad, kelle on vähemalt 10 000 lõppkasutaja kohalduvad
määrusest nr 40 „Võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüsi nõuded ning KüTS §-des 7 ja 8 sätestatud nõuded.
turvameetmete kirjeldus“ (edaspidi määrus). Määruse §-s 3 on loetletud
nõuded riskianalüüsi koostamisele, millega teenuse osutaja peab
arvestama. Sellest tulenevalt leiame, et antud valdkond on juba piisavalt
reguleeritud.
Teeme ettepaku täiendada ESS § 872 selliselt, et küberintsidendi mõju
hindamisel tuleks lähtuda KüTSist või selle alusel kehtestatud määrusest.
Alternatiivvariandina tuleb kaaluda ESSi § 872 ja KüTSi regulatsiooni
ühtlustamist.
1.4. Eelnõu seletuskirjas viidatakse korduvalt, et tehnoloogia areng on Ettepanek on võetud teadmiseks.
tinginud ESS muutmise vajadusi. Teeme ettepaneku hinnata ja muuta
koostöös asjaomaste asutustega ka ESS § 1111, 112 ja 113, milles
sätestatakse sideettevõtjale kohustus säilitada andmeid, anda
asjassepuutuvatele õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele teavet ning
võimaldada juurdepääs elektroonilise side võrgule jälitustoimingu
teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.
Selleks, et julgeoleku- ja jälitusasutused saaksid julgeolekuasutuste
seadusest ja kriminaalmenetluse seadusest tulenevaid volitusi
eesmärgipäraselt rakendada, peab sideettevõtja võimaldama neile edaspidi
juurdepääsu mitte üksnes üldkasutatavale elektroonilise side võrgule vaid
ka selle kaudu osutatavatele üldkasutatavatele elektroonilise side
teenustele. Ettepanekuga arvestamisel tekiks sõnaselge juurdepääsu
andmise kohustus ka sellisele sideettevõtjale, kellel sidevõrku ei ole ja kes
kasutab seetõttu oma elektroonilise side teenuse osutamiseks teise
sideettevõtja sidevõrku nii, et sidevõrgu omanikul ei ole juurdepääsu tema
teenuse kaudu edastatavatele sõnumitele (nt seetõttu, et need on
sideteenuse osutaja poolt krüpteeritud). Jälitus- ja julgeolekuasutuse
ülesannete eesmärgipärane täitmine on võimalik juhul, kui asutus pääseb
mis tahes teenuse korral juurde signaalide edastamisele ehk teenusele ja
seeläbi sõnumitele.
2. Ehitusseadustiku muutmine Ettepanekut on arvestatud.
Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustikku uue §-ga 6112, mille Eelnõu on täiendatud.
lõike 5 kohaselt avaldatakse keelduvad otsused ehitusregistris. Juhime
3
tähelepanu, et kui riik keeldub ehitisele juurdepääsuõiguse andmisest
põhjusel, et see ohustab riigi julgeolekut (lisatava § 6112 lg 4 p 4), siis need
keeldumise põhjused ei ole avalik teave ja võib olla riigisaladus
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määruse nr 262 „Riigisaladuse
ja salastatud välisteabe kaitse kord“ alusel, mistõttu ei saa neid otsuseid
avaldada avalikus ehitisregistris.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 2 punktis 1
ehitusseadustiku § 6112 lõike 5 sõnastust järgmiselt:
„(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi
lõikes 3 või lõike 4 punktides 1–3 nimetatud otsused ehitisregistris.“.
Siseministeerium
Siseministeerium kooskõlastab märkustega elektroonilise side seaduse, Ettepanekut ei ole arvestatud.
ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Toetame
sideteenuse mõiste laiendamist andmesidel baseeruvate teenuste Põhjendus: eelnõu koostajad märgivad, et kui me lisame ESS § 34
pakkujatele ehk eelnõu seletuskirjas nimetatud nn OTT-teenustele. lg 1 sõna „elektrooniliselt“, siis tähendaks see seda, et taotluse saab
Tulenevalt elektroonilise side teenuse mõiste laiendamisest teeme esitada ainult elektrooniliselt, paberkandjal aga mitte. Kehtiv ESS §
ettepaneku ajakohastada ka sideandmete säilitamise ja sidevõrgule 34 lg 1 sõnastus ei keela numbriloa taotlusi esitada elektrooniliselt,
juurdepääsu kohustamise sätteid. ning seda võimaldab ka majandustegevuse register, mille kaudu
Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 punkti 6 muudatuse saab numbriloa taotlusi esitada elektrooniliselt.
kohaselt jaguneb edaspidi sideteenus kolmeks (internetiühenduse teenus, Märgime, et numbriloa taotlust peab olema võimalik esitada nii
isikutevaheline side teenus, muu sideteenus) ning isikutevaheline teenus elektrooniliselt kui ka paberkandjal.
jaguneb omakorda kaheks (numbripõhine isikutevaheline side teenus, Lisame, et TTJA on muutmas numbri- ja sageduslubade
numbrivaba isikutevaheline side teenus). Eelnõu seletuskirja kohaselt taotlemise/andmise keskkonda, et muuta kogu protsess
tähendab sideteenuse mõiste laiendamine seda, et sideteenuse alla mugavamaks nii taotlejate kui ka loa menetlejate vaatevinklist.
kuuluvad uued nn OTT-teenused nagu näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt.
Sõltumata sellest, millist sideteenust tarbijale pakutakse, peab sideteenuse
osutaja täitma ESS-s sätestatud andmete säilitamise kohustust (ESS §
1111), teabe andmise kohustust (ESS § 112) ja sidevõrgule juurdepääsu
võimaldamise kohustust (ESS § 113). Kooskõlastamiseks saadetud
eelnõus ei ole aga eeltoodud sätete muudatusi ette nähtud. ESS §-de 111
kuni 113 muutmine on vajalik, et oleks tagatud õiguskaitse- ja
4
julgeolekuasutuste ülesannete täitmine ning kõikide sideturul tegutsevate
sideettevõtjate võrdne kohtlemine.
Samuti näeme vajadust muuta hädaabiteadete menetlemise asjakohase
toimimise tagamiseks hädaabinumbriga 112 seonduvaid ESS-i sätteid.
Eelnevast tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada eelnõud
järgmiste punktidega:
1. Ettepanek muuta ESS § 34 lg 1 selliselt, et numbriloa taotlus esitataks
TTJA-le üksnes elektrooniliselt: „Numbriloa saamiseks esitab isik
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vormikohase elektroonilise
taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:“
Ettepaneku eesmärgiks on lihtsustada ja vähendada ajakulu taotluste
menetlemisel. Normi subjektiks olevad ettevõtjad toimetavad igapäevaselt
elektroonilise teabevahetuse teel ja on selles pädevad. Paberkandjal
taotluste menetlemine ei ole keskkonnasõbralik ning pikendab
menetlusaega.
2. Ettepanek muuta numbriloa pikendamise loogikat ESS § 35 lõikes 2 Ettepanek on võetud teadmiseks.
selliselt, et riigilõivu tasumisel pikendatakse numbriluba ühe aasta võrra
automaatselt. Põhjendus: TTJA on muutmas numbri- ja sageduslubade
Ettepaneku eesmärgiks on vähendada bürokraatiat. Mõistlik oleks taotlemise/andmise keskkonda, et muuta kogu protsess
numbriloa omanikku teavitada 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppu mugavamaks nii taotlejate kui ka loa menetlejate vaatevinklist.
koos riigilõivu makse rekvisiitidega ning ettevõtja võiks olla kohustatud
taotluse esitama üksnes juhul, kui soovib vähendada või suurendada
numbrite arvu. Kui ei soovi pikendada, siis jäetakse riigilõiv maksmata ja
numbriluba tühistatakse automaatselt.
3. Ettepanek täiendada ESS § 87 lõiget 1 punktiga 12 järgmises Ettepanekut ei ole arvestatud.
sõnastuses:
„12) sideteenuste toimepidevuse tagamine.“; Põhjendus: eelnõu koostajad leiavad, et sideteenuse toimepidevuse
Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on Majandus- ja tagamine on kaetud ESS § 87 lg 1 p-dega 4 ja 7 ning § 87 lg 2 p 6.
Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatavateks elutähtsateks teenusteks Nimetatud ESS § 87 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse
telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele nr 1401 § 3 lg 1 p 2 on sätestatud nõuded sidevõrgu
tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kehtestada toimepidevusele.
1
Vabariigi Valitsuse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“.
5
toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra seadus § 37 lõige 2). ESS § Lisaks juhime tähelepanu, et alla 10 0000 lõppkasutajaga
87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa teenuse osutajaks on vaid need sideettevõtjale kehtivad hädaolukorra seaduse alusel VV määruses
sideettevõtted, kelle osutatavat telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised
andmesideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel nõuded“ sätestatud nõuded.
kvalifitseerub sellisteks teenuseosutajateks 4 sideettevõtet, ülejäänud
sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole ning neile
toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel ei kehtestata. Samas
pakub sidelahendusi mastides kõikidele Eesti
telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira, kes aga ise ei ole
elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast teenusest sõltub teiste
sideettevõtete teenus. Sealjuures ühiskonna sõltuvus sideteenustest on
jätkuvalt kasvutrendis. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et
baastoimepidevuse tagamisele pööratakse tähelepanu kõikide
sideettevõtete puhul. Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on
kehtestatud näiteks ka elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel.
4. Palume sõnastada ESS § 87 lg 2 p 3 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud.
„3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 Eelnõu on muutetud.
ühendust võtnud isiku asukoha tuvastamiseks,“;
Ettepaneku eesmärk on ühtlustada sõnakasutust erinevate seaduste vahel.
PäästeS § 132 lg 11 kohaselt Häirekeskus võib hädaabiteate menetlemisel
kasutada sideettevõtja teavet hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku
asukoha kohta. Soovime sarnast sõnastust kasutada ka ESS-is.
Häirekeskus võtab lisaks hädaabinumbril 112 tehtud kõnedele vastu ka
SMS-e, e-Call teateid ja ATeS- teateid.
Ühtlasi palume seaduses läbivalt asendada lauseosa vastavas käändes
„riigisisesed hädaabi lühinumbrid ja Euroopa ühtne hädaabinumber
«112»“ lauseosaga „hädaabinumber 112“ vastavas käändes. Eestis ei ole
rohkem riigisiseseid hädaabinumbreid, seega on asjakohane kasutada
lühemat sõnastust.
5. Teeme ettepaneku täiendada ESS § 87 lõiget 2 punktiga 9 järgmises Ettepanekut ei ole arvestatud.
sõnastuses:
„9) sideteenuste toimepidevuse tagamiseks.“ Põhjendus:
Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktide 5-7 kohaselt on Majandus- ja Eelnõu koostajad leiavad, et sideteenuse toimepidevuse tagamine
Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatavateks elutähtsateks teenusteks on kaetud ESS § 87 lg 1 p-dega 4 ja 7 ning § 87 lg 2 p 6. Nimetatud
6
telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus. Nimetatud sideteenustele ESS § 87 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse nr 1402 § 3
tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kehtestada lg 1 p 2 on sätestatud nõuded sidevõrgu toimepidevusele.
toimepidevuse nõuded (aluseks hädaolukorra seadus § 37 lõige 2). ESS § Lisaks juhime tähelepanu, et alla 10 0000 lõppkasutajaga
87 lõige 4 täpsustab, et elutähtsa teenuse osutajaks on vaid need sideettevõtjale kehtivad hädaolukorra seaduse alusel VV määruses
sideettevõtted, kelle osutatavat telefoni-, mobiiltelefoni- ja/või nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised
andmesideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõpptarbijat. Käesoleval hetkel nõuded“ sätestatud nõuded.
kvalifitseerub sellisteks teenuseosutajateks 4 sideettevõtet, ülejäänud
sideettevõtted elutähtsa teenuse osutajad seaduse mõistes ei ole ning neile
toimepidevuse nõudeid hädaolukorra seaduse alusel ei kehtestata. Samas
pakub sidelahendusi mastides kõikidele Eesti
telekommunikatsiooniettevõtetele näiteks AS Levira, kes aga ise ei ole
elutähtsa teenuse osutaja, kuid kelle tagatavast teenusest sõltub teiste
sideettevõtete teenus. Sealjuures ühiskonna sõltuvus sideteenustest on
jätkuvalt kasvutrendis. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et
baastoimepidevuse tagamisele pööratakse tähelepanu kõikide
sideettevõtete puhul. Sarnane laiem toimepidevuse põhimõte on
kehtestatud näiteks ka elektriettevõtetele elektrituruseaduse alusel.
6. Palume sõnastada ESS § 88 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud.
„(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelist side teenust, Eelnõu ja seletuskirja on muutetud.
peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks
tagatud tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112.
(2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama
juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short Message
Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu
kaudu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab
Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiteate edastamise järel ja
hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril
112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside
terminalseadme tunnuse ja teabe tema asukoha kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab
julgeolekuasutuse poolt määratud numbrile helistamise korral tegema
2
Vabariigi Valitsuse määrus nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“.
7
julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks
helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta.“;
Muudatusettepaneku eesmärk on muuta sõnakasutus selgemaks ja
ühtlustada ESS-i sätte sõnastus PäästeS-i § 132 lg-a 11. Häirekeskus on
õigustatud asukohaandmeid saama ja liikmesriigil on kohustus tagada
vastavate andmete edastamine tulenevalt Euroopa Kohtu otsuse C-417/18
resolutiivosa punktidest 1 ja 2.
Täiendavalt on lisatud, et Häirekeskusele on vaja kättesaadavaks teha
rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (IMEI). Eelnimetatud
kohtuotsuse kohaselt tuleb tagada helistaja asukoha kindlakstegemine nii
usaldusväärselt ja täpselt, et hädaabiteenistused saaksid talle kasulikul moel
abi anda. IMEI kasutamine on selleks praegu olemasolevatest parim
lahendus. Muudatust ei ole kokku lepitud sideettevõtjatega.
7. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § ESS § 1111 – 113 muudatustega Ettepanekut ei ole arvestatud.
järgmiselt:
Põhjendus: nimetatud teema lahendatakse Riigikogu menetluses
1
7.1 Muuta ja sõnastada ESS § 111 lõiked 1, 2, 3, 8 ja 11 järgmiselt: oleva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga
„(1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks võimalik teha (392SE).
järgmisi toiminguid:
1) terminalseadme seiramine ja tuvastamine;
2) side sihtpunkti tuvastamine;
3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine;
4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine;
5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme
kindlaksmääramine;
6) helistaja asukohateabe kindlaksmääramine.
(2) Numbripõhise isikute vahelise side teenuse osutaja, spetsiaalse
isikutevahelise side teenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu
teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) helistaja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress;
2) vastuvõtja number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress;
3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise
korral valitud number ning kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress;
8
4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
5) kasutatud sideteenus;
6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International
Mobile Subscriber Identity – IMSI);
7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus
(International Mobile Equipment Identity – IMEI);
8) kärjetunnus kõne alustamise ja lõpetamise ajal;
9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega
kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
*10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase
aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus
aktiveeriti ning kõneaja laadimise kuupäev, kellaaeg ja kärjetunnus.
(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja
on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja
telefoninumber;
3) kliendi ja lõppkasutaja nimi ja aadress, kellele Interneti-protokolli
aadress (sisemine/välimine), kasutajatunnus või number olid side
toimumise ajal eraldatud;
4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või
number;
5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus
elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse
ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale
eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja
lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse
korral;
9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
9
10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu
tunnus side algataja kohta.
…
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise
kohustust kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui sideteenuse
ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral
vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete
säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele.
…
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse:
1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele,
jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule;
2) julgeolekuasutusele;
3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile,
Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile,
Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile;
4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;
5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;
6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse
seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba
seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses,
vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel;
7) korrakaitseseaduse kohaselt politseile või seaduses sätestatud juhul
muule korrakaitseorganile.“
Muudatuste selgitused
ESS § 1111 lg 1 punkti 1 sõnastusettepanekus on asendatud sõna
„sideallika“ sõnaga „terminalseadme“, sest asjakohane on kasutada
terminalseadme mõistet (ESS § 2 p 60).
ESS § 1111 lg 1 punkti 6 ettepanekus on sõnastus muudetud tulenevalt
eelnõu punktis 2 sätestatud uue mõiste „helistaja asukohateave“ kasutusele
võtmisega.
10
ESS § 1111 lg 2 sissejuhatavat teksti puudutavas ettepanekus on sõnastust
muudetud seoses uute sideteenuste mõistetega (eelnõu p 4).
ESS § 1111 lg 2 punktide 1 – 3 juures on ettepanek sõnastust täiendada
klausliga „ja lõppkasutaja“, sest praktikas ei ole klient ja sideteenuse
lõppkasutaja alati üks ja sama inimene. See tähendab, et tegelik
sideteenuse kasutaja ja kliendilepingu sõlminud inimene ei ole samad.
Juhul, kui sideettevõtjal on lõppkasutaja andmed teada, siis tuleks need
andmed ka pädevale asutusele järelepärimise korral edastada.
Lõppkasutaja andmete säilitamine ja edastamine aitab paremini tagada ka
isikute põhiõiguste kaitset, sest sellisel juhul ei tehta järelepärimist vale
inimese suhtes.
ESS § 1111 lg 2 p 5 sõnastust tuleks muuta seoses lõike 2 sissejuhatava
teksti muutmise tõttu.
ESS § 1111 lg 2 p 10 osas selgitame, et ESS-i tuleb muuta selliselt, et
tulevikus oleksid kõik kõnekaardid isikustatud. Näiteks võitluses
terrorismi ja teiste raskete kuritegude vastu on praktikas üle maailma
probleemiks asjaolu, et ettemakstud kõnekaarte saab soetada ja kasutada
anonüümselt, mis lihtsustab kuritegeliku tegevuse plaanimist ja läbiviimist
ning raskendab kuriteo toime pannud isiku tuvastamist. Suur osa Euroopa
riike on juba muutnud (nt Saksamaa, Itaalia, Hispaania) või muutmas
kohustuslikuks kõik kõnekaardid isikustada. Eestis taoline kohustus seni
puudub. Senikaua kuni vastavat kohustust ei ole kehtestatud tuleks
alternatiivse lahendusena ette näha kõneaja laadimise kuupäeva, kellaaja
ning kärjetunnuse andmete säilitamine. Nende andmete säilitamine ja
pädevatele asutustele edastamine aitab politseil ja julgeolekuasutustel teha
järgmisi samme, et tuvastada konkreetse kõnekaardi kasutaja.
ESS § 1111 lg 3 p 3 sõnastuse muutmise vajadus on seotud nn NAT (ingl k
Network address translation) probleemi lahendamisega. NAT võimaldab
ühe avaliku IP-aadressi taha peita hulgaliselt privaatseid IP-aadress, mis
on nähtavad vaid koduvõrgus või ettevõtte sisevõrgus. Selline lahendus
võimaldab eri sidevõrkudes kasutada sama avalikku IP- aadressi ühel ja
samal ajal. Näiteks, kõik ühes kortermajas asuvad seadmed kasutavad
internetiühenduseks ühte ja sama avalikku IP-aadressi. See tekitab
politseile ja julgeolekuasutustele teatud juhtudel märkimisväärseid
11
probleeme, sest IP-aadressi taga oleva seadme lõppkasutaja tuvastamine
on oluliselt keerulisem ja mõningatel juhtudel isegi võimatu. Nimetatud
probleemkohta on võimalik vältida, piirates NAT-meetodil jagatavaid
sisemisi IP-aadresse ning sätestades sideettevõtjale kohustuse koguda ja
säilitada andmeid, mis võimaldavad tuvastada side lõppkasutaja.
ESS § 1111 lg 8 sõnastusettepanek seisneb sideteenuse mõiste muutmises.
ESS § 1111 lõike 11 p 7 täiendus seisneb selles, et hetkeregulatsiooni järgi
esineb olukord, kus Politsei- ja Piirivalveametil on õigus päringuid teha,
kuid sideettevõtjal kohustust andmeid edastada ei ole. Korrakaitseseaduse
§ 35 lg 1 ütleb, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, tehes kirjaliku või
elektroonilise päringu elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3
ning § 112 lõikes 3 nimetatud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate
terminalseadmete asukoha tuvastamist reaalajas võimaldavate andmete
saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Säte annab õiguse andmeid
sideettevõtjalt pärida, kuid ESS regulatsioon ei kohusta sideettevõtjat selle
päringu alusel andmeid edastama. Sellest tulenevalt on ettepanek
täiendada ESS § 1111 lõiget 11 punktiga 7, milles sätestatakse kohustus
esitada andmeid korrakaitseseaduse kohaselt politseile ja seaduses
sätestatud juhul muule korrakaitseorganile.
7.2 Muuta ja sõnastada ESS § 112 lõiked 1 ja 3 järgmiselt: Ettepanekut ei ole arvestatud.
“(1) Kui käesoleva seaduse § 1111 lõikes 11 nimetatud asutus esitab
järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste Põhjendus: nimetatud teema lahendatakse Riigikogu menetluses
puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni jooksul ja muudel oleva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga
juhtudel kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates, kui (392SE).
nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt
võimalik, andma järelepärimise teinud asutusele teavet käesoleva seaduse
§ 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete või muude sideteenuse
osutamisel loodud ja säilitatud andmete kohta.
(3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama
jälitus- ja julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses
12
sätestatud ülesannete täitmiseks mobiiltelefonivõrgus kasutatavate
terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.”.
Muudatuste selgitused
ESS § 112 lg 1 sõnastuses on vajalik asendada sõna „möödumisel“ sõnaga
„jooksul“. Tegemist on keelelise muudatusega, mille eesmärk on vältida
olukordi, kus kiireloomulist päringut täidetakse alles pärast kümne tunni
möödumist. Kiireloomulise päringu maksimaalne täitmise aeg on kümme
tundi.
Ettepaneku kohaselt on ESS § 112 lg 1 sõnastust täiendatud sõnadega „või
muude sideteenuse osutamisel loodud ja säilitatud andmete“.
Sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil veel mitmeid teisi andmeid,
millest oleks abi kuritegevuse vastases võitluses ja riigi julgeoleku
tagamisel (nt andmed tugijaama kohta, roaming ehk rändlusteenuse
andmed, jm), kuid teatud sideettevõtjad ei soovi neid andmeid õiguskaitse-
ja julgeolekuasutustele anda, viidates asjaolule, et ESS kohaselt on neil
teabe andmise kohustus ja õigus üksnes § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud
andmete osas. ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud andmed, mida
sideettevõtjad peavad kindlasti säilitama üks aasta, kuid sealt sättest ei
tulene sideettevõtetele keeldu edastada nt politseile ja julgeolekuasutustele
teisi andmeid, mis neil ärilistel eesmärkidel tekivad ja säilitavad. Õiguslike
vaidluste ärahoidmiseks teeme ettepaneku ESS § 112 lg 1 sõnastuse
täiendamiseks. Välja pakutud sõnastus ei kohusta sideettevõtjaid säilitama
uusi andmeid, vaid annab neile õiguse väljastada ka neid andmeid, mida
nad ärilisel eesmärgil säilitavad.
ESS § 112 lg 3 sõnastuses on vajalik sõnad „politsei ja piirivalve
seaduses“ asendada sõnaga „seaduses“, sest terminalseadme asukoha
tuvastamise vajadus võib tuleneda ka mõnest teisest asutuse tegevust
reguleerivast seadusest (nt korrakaitseseaduse § 35).
7.3 Muuta ja sõnastada ESS § 113 lõiked 1 – 3 järgmiselt: Ettepanekut ei ole arvestatud.
“(1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele
juurdepääsu elektroonilise side võrgu kaudu osutatavale teenusele Põhjendus: Justiitsministeerium ei toetanud ESS § 113 muutmist,
vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse või kuna see vajab täiendavat analüüsi, seega jäetakse see muudatus
eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. eelnõust välja.
13
(2) Sideettevõtja peab elektroonilise side teenusele juurdepääsu
võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle
teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite ning võrkude ja teenuste
turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta. Sidevõrgu tehniliste
parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib
mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist,
kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest
viivitamata ning mõistliku aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste
osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.
(3) Sideettevõtja on elektroonilise side teenusele juurdepääsu
võimaldamise raames kohustatud:
1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama
nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või
kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;
2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne
sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga;
3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete
kaitse ning andmete taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste
meetmete korral.”.
Muudatuste selgitused
ESS § 113 lg 1 sõnastusettepanekus on asendatud sõna „sidevõrgule“
sõnadega „elektroonilise side võrgu kaudu osutatavale teenusele“
tulenevalt eelnõuga muudetavast elektroonilise side teenuse mõistest.
Oluline on, et jälitus- või julgeolekuasutusel oleks võimalik täita enda
seadusest tulevaid ülesandeid kõikide sideteenuste osas.
Samuti on täiendatud ESS § 113 lõike 1 sõnastust sõnadega „või eraelu
puutumatuse õiguse“. Täiendus on vajalik õigusselguse huvides. Sarnane
sõnastus on kehtivas ESS § 113 lõikes 9.
ESS § 113 lg 2 on asendatud sõna „sidevõrgule“ sõnadega „elektroonilise
side teenusele“ tulenevalt eelnõuga muudetavast elektroonilise side
14
teenuse mõistest. Ühtlasi on täiendatud sõnastust sõnadega „ning võrkude
ja teenuste turvalisusega seotud tehniliste meetmete kohta“. See täiendus
on vajalik seetõttu, et sideettevõtjad on kohustatud rakendama asjakohased
ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et
maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Need meetmed
ei tohi aga takistada jälitus- või julgeolekuasutustel täita oma seadusest
tulenevaid ülesandeid. Seetõttu tuleb ESS § 113 lõikes 2 sätestada
sideettevõtjale kohustus jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel jagada
vastavat teavet.
ESS § 113 lg 3 p 3 sõnastust on täiendatud sõnadega „ning andmete
taastamise nende kaitseks kasutatud tehniliste meetmete korral“. Vastav
täiendus on vajalik, et vältida olukordasid, kus jälitus- või
julgeolekuasutus saab sideettevõtjalt andmed krüpteeritud kujul ilma
dekrüpteerimise võimaluseta. Tuleb arvestada, et olukorras, kus ESS
regulatsiooni laiendatakse nn OTT-teenustele, muutub õiguskaitse- ja
julgeolekuasutustele andmete krüpteeringu küsimus veelgi aktuaalsemaks.
Näiteks on meedia vahendusel teada, et Facebook krüpteerib rakenduse
WhatsApp sõnumeid nii, et neid saavad lugeda ainult saatja ja adressaat.
Krüpteeringu kaudu tagatakse küll sidevõrkude turvalisus ja andmete
kaitse selleks mitteõigustatud isikute eest, kuid teiselt poolt ei ole vähem
tähtis õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste juurdepääsuvajadus sellistele
andmetele. Ei tohi tekkida olukorda, kus riigi pädevatel asutustel ei ole
sisuliselt võimalik täita seaduses ettenähtud ülesandeid, sh tagada riigi
julgeolekut ja tõkestada süütegusid ning vajadusel isikuid vastutusel võtta.
ESS § 87 lõike 1 punkti 8 kohaselt peavad sideettevõtjad sideteenuse
osutamisel juhinduma avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise
põhimõttest ja eesmärgist. Seadusandjal tuleb lahendada õiguskaitse- ja
julgeolekuasutuste ligipääs krüpteeritud andmetele.
8. Täiendavalt teeme ettepaneku ESS § 88 lg 1 muuta viisil, et lisaks Ettepanekut ei ole arvestatud.
hädaabinumbrile 112 oleks ka numbril 1247 helistamine helistaja jaoks
tasuta. Seni ei ole sideettevõtjatega olnud võimalust antud teemat arutada.
15
Alates 16.03.2020 avati Häirekeskuses abi- ja infoteenuse number 1247 Põhjendus: numbri 1247 kaudu pakutakse helistajatele infoteenust,
Terviseameti abistamiseks koroonaviiruse levikuga kaasnenud mitte hädaabiteenust, seetõttu ei saa riik kohustada sideettevõtjaid
eriolukorras info jagamiseks. Esimese päeva jooksul tehti numbril 1247 infoteenusega seotud kulusid kinni maksma.
üle 2000 kõne. Kuni 1. maini 2020 kehtestatud eriolukorraks on kokku
lepitud, et Eestis tegutsevad sideettevõtjad kannavad ise telefonil 1247
helistamise kulud.
9. ESS-i rakendusaktide muudatusettepanekud Ettepanekuid on arvestatud.
9.1 Palume sõnastada Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr Seletuskirja lisa 2 on täiendatud.
140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ §
3 lg 3 järgmiselt:
„(3) Numbripõhist isikutevahelist side teenust osutav sideettevõtja peab
seadma hädaabinumbrile 112 edastatud teatele kõrgema prioriteedi muu
kõneliiklusega võrreldes.“
Kehtivas sõnastuses on "tehnilise võimaluse olemasolu" ebaselge sisuga.
Muudatuse eesmärk on selgemalt sätestada, et hädaabikõnedel on
kõneliikluses kõige kõrgem prioriteet võrreldes teiste kõnedega.
9.2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. aasta määruse nr
25 „Eesti numeratsiooniplaan“ lisas palume muuta, et 112 on
hädaabinumber, mitte hädaabiteenuse lühinumber. Samuti palume
sätestada, et 1247 on riigisisene abi- ja infoteenuse number.
10. Palume sõnastada riigilõivuseaduse § 31 lg 1 p 1 järgmiselt: Ettepanekut on arvestatud.
„1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
hädaabinumbri 112, abi- ja infoteenuse numbri 1247, üleriigilise avalikes
huvides kasutatava teenuse lühinumbri 110 ja vältimatu psühholoogilise
abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;“.
Muudatuse kohaselt soovime sättesse lisada abi- ja infoteenuse numbri
1247, mis samuti oleks riigilõivu tasumisest vabastatud. Inimesele, kes
soovib riigilt infot saada või riigile infot anda, on lihtsam pöörduda ühel
kindlal numbril. Samuti on muudetud numbri 110 kasutamise otstarve.
Häirekeskus osutab avalikes huvides abi- ja infoteenust, mille eesmärgiks
on abistada abivajajaid mitteaegkriitiliste probleemide korral, kogudes ja
vahendades informatsiooni ning ühendades seeläbi riiki, kohaliku
omavalitsuse üksuseid ja elanikke. Kuna osutatav teenus on üleriigiline
16
ning parandab siseturvalisust, on põhjendatud, et kõne all oleva teenuse
lühinumbri numbriluba on riigilõivu tasumisest vabastatud.
Häirekeskusele on väljastatud numbriluba numbri 1247 kasutamiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.12.2019 otsusega nr
NLL19/6339 alates 01.01.2020.
Telefoninumber 110 oli kuni 2015. aastani kasutuses politsei
lühinumbrina. Selle lühinumbri avalik kasutamine lõpetati, kui Eesti läks
üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 2015. aastast on lühinumber 110
Häirekeskuse kasutuses ning kuni 01.03.2020 suunati kõik sellele
numbrile tehtavad kõned edasi hädaabinumbrile 112. Samal ajal on
Häirekeskusel vajadus hädaabinumbri 112 koormuse vähendamiseks
koondada kokku ja viia ühe numbri alla avalikes huvides osutatavaid ning
siseturvalisusega seotud üleriigilisi abi- ja infoteenuseid, milliste jaoks
kasutatakse praegu mitmeid erinevaid lühinumbreid.
Samuti vajab sättes erinevate õigusaktide lõikes ühtlustamist sõnakasutus
„hädaabinumber 112“.
11. Direktiivi sätete ülevõtmine Ettepanekut on arvestatud.
Palume seletuskirja lisas 1 (vastavustabel) direktiivi sätete ülevõtmise Seletuskirja lisa 1 ja lisa 2 on muudetud ja täiendatud.
kohta teha järgmised muudatused:
11.1 Direktiivi artikkel 109 lg 1: ESS § 88 lg 3 ei ole antud sätte
ülevõtmise osas asjakohane. Palume vastav viide eemaldada.
11.2 Juhime tähelepanu, et art 109 lg 1 ei ole täielikult üle võetud. Sätte
teise lause kohaselt on liikmesriikidel kohustus aidata kaasa, et
sisevõrkudest hädaabinumbril 112 helistamine oleks sama hõlbus kui
avalikult kasutatavast võrgust (n. ilma prefiksit ette valimata). Seega
ühtlasi palume MKM-l vastavad meetmed üle vaadata.
11.3 Direktiivi artikkel 109 lg 2: PäästeS § 5 ja PäästeS § 132 ei ole antud
sätte ülevõtmise osas asjakohased. Palume vastavad viited eemaldada.
11.4 Direktiivi artikkel 109 lg 3: ülevõtmise kontekstis on korrektne
viidata PäästeS § 5 lõikele 11, kogu paragrahv ei ole asjassepuutuv. ESS §
88 lg 1 ja PäästeS § 132 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohased.
Palume vastavad viited eemaldada.
11.5 Direktiivi artikkel 109 lg 5: direktiivi art 109 lg 5 ülevõtmisel on
asjakohane viidata PäästeS § 5 lg 11 p-le 1, mida täiendab siseministri
17
13.06.2017 määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja
hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 4 lg 1. ESS
§ 87 lg 1 ja lg 2 p 4 ei ole antud sätte ülevõtmise osas asjakohased. Palume
vastavad viited eemaldada.
11.6 Direktiivi artikkel 109 lg 6: direktiivi art 109 lg 5 ülevõtmisel on
asjakohane viidata PäästeS § 132 lõikele 11.
11.7 Direktiivi artikkel 109 lg 7: ESS § 951 lg 4 p 1 ei ole antud sätte
ülevõtmise osas asjakohane. Palume vastav viide eemaldada. Palume
viidata HäK põhimääruse § 9 p-le 4.
11.8 Direktiivi artikkel 110 lg 1: direktiivi art 110 lg 1 ülevõtmisel on
asjakohane viidata ESS § 105 lg-le 5, mitte elanikkonnakaitse
kontseptsioonile. Direktiiv võetakse üle Eesti õiguskorda siseriikliku
õigusaktiga. Juhime tähelepanu, et elanikkonnakaitse kontseptsioon ei ole
õigusakt (dokumendi on VV kabinetinõupidamisel heaks kiitnud).
11.9 Direktiivi artikkel 110 lg 2: asjakohane on samuti viidata ESS § 105
lg-le 5. Antud kontekstis on peetud silmas sellist elanikkonna teavitamise
lahendust, mida soovitakse AKOS projektiga ellu viia. Seetõttu ei ole
korrektne viidata HOS § 13 alusel teavituskohustuse täitmisele ega TV- ja
raadioteenuse osutaja kohustustele MeeTS § 18 alusel.
12. Muud täpsustused Ettepanekut ei ole arvestatud.
12.1 Palume MKM-l täpsustada, mis vahe on seaduses kasutataval kahel
mõistel: elektroonilise side teenuse kasutaja (ESS § 2 p 7) ja lõppkasutaja Põhjendus: kuna eelnõuga neid mõisteid ei muudeta, siis puudub
(ESS § 2 p 27). nende selgitamise vajadus.
Selgitame lühidalt kahte mõistet:
„elektroonilise side teenuse kasutaja“ – on suvaline isik, kes
kasutab sideteenust, tal ei pea olema lepingut sideettevõtjaga nt
laps kasutab kodus olevat internetti;
„lõppkasutaja“ – on sideteenust kasutav isik, kellel on leping
sideettevõtjaga.
12.2 Seoses direktiivi artikkel 109 lg 7 ülevõtmisega palume MKM-l Ettepanekut on arvestatud.
täpsustada, millises aktis on sätestatud sideettevõtja kohustus riiki Seletuskirja lisa 2 on täiendatud.
sisenejat jt direktiivis nimetatud sihtrühmi teavitada hädaabinumbrist 112
ja sellele ligipääsu võimalustest.
18
12.3 Palume kontrollida ja vaadata üle eelnõu § 1 p 87 muudatuse Ettepanekut on arvestatud.
sõnastuse käänded. Muudatus on hetkel sõnastatud „numbripõhist Eelnõu on muudetud.
isikutevahelist side teenust“, aga peaks ilmselt olema „numbripõhist
isikutevahelise side teenust“.
12.4 Teeme ettepaneku ESS 7. peatüki sätete ajakohastamiseks seoses Ettepanekut ei ole arvestatud.
taksofoniteenuse osutamisega. Eestis ei ole avalikult kasutatavaid
taksofone alates 2011. aastast. Võimalik sõnastus oleks avaliku Põhjendus: sidedirektiiv otseselt ei keela taksofoniteenuse
juurdepääsuga sideteenus, kui taolist teenust osutatakse. osutamist ning arvestades asjaolu, et Eestis ei ole käesoleval ajal
määratud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat
ning lähiaastail puudub vajadus ka sellise kohustusega sideettevõtja
määramiseks, ei näe eelnõu koostajad vajadust selle peatüki
muutmisel.
Rahandusministeerium
Rahandusministeerium kooskõlastab Teie poolt esitatud elektroonilise side Ettepanekut on arvestatud.
seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõu ja seletuskirja on muudetud ja täiendatud.
juhtides tähelepanu järgmistele asjaoludele:
1) ehitusseadustikku ehitistele juurdepääsu andmise tagamiseks §6112
lisamisel ei ole selgitatud, miks juurdepääsu andmist on vaja menetleda
laekumiste järjekorras ning samuti seda, millise tasu eest seda tuleb teha.
Seetõttu on vaja seletuskirja vastavate selgitustega täiendada ning ühtlasi
analüüsida ja põhjendada, kas taolise juurdepääsu andmise puhul ei ole
tegemist riigiabiga sideettevõtjatele;
2) seletuskirjas tuleks täpsustada, millist järelmaksulepingut on Ettepanek on võetud teadmiseks.
elektroonilise side seaduse §96 lg 6 mõeldud - nt kui mõeldakse
tarbijakrediidilepingut võlaõigusseaduse tähenduses, siis tuleks antud Põhjendus: eelnõu koostajad tõdevad, et ka sidedirektiivi
asjaolu seletuskirjas välja tuua. põhjenduspunktides ei ole täpsemalt selgitatud, millist
järelmaksulepingut siin mõeldakse.
Eelnõu koostajad leidavad, et tarbijakrediidilepingute sõlmimine ei
ole tõenäoliselt välistatud, kuigi praktikas sõlmitakse näiteks palju
seadme müügilepinguid ka osamaksetega müügi korras, mil intressi
ei lisandu ja need ei ole käsitletavad tarbijakrediidi lepingutena.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
19
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) tänab Ettepanekut on arvestatud.
võimaluse eest avaldada avaliku konsultatsiooni raames arvamust Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta. ITL on olnud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi: MKM) poolt aktiivselt
kaasatud eelnõu menetlemisse. Tunnustame MKM-i eelnõu
ettevalmistamisel tehtud suure töö eest väga mahuka Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (edaspidi: sidedirektiiv), ülevõtmisel Eesti
õigusesse.
Oleme ITL-is eelnõud analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et eelnõu
sisaldab täpsustamist vajavaid sätted, mistõttu esitame käesoleva kirjaga
kõigepealt oma sisulised ettepanekud, küsimused ja tähelepanekud
muudetavate seaduste kaupa ning kirja lõpus eraldi väiksemad märkused
eelnõu kohta.
1. Elektroonilise side seaduse muutmine 1.1. Eelnõu § 1 punktiga 11
täiendatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) §-i 2 punktiga
521 lisades spetsiaalse isikutevahelise side teenuse definitsiooni. Seda
mõistet ei ole kasutatud ESS-i ülejäänud sätetes. Palume MKM-i selgitust,
miks on vajalik see mõiste lisada
1.2. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ESS-i §-i 2 punktidega 661 ja Ettepanekut on arvestatud.
662 lisades väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu ja väikese levialaga Seletuskirja on täiendatud.
raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti definitsioonid. Hetkel on
käimas Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti (edaspidi:
BEREC) juhiste avalik konsultatsioon. BEREC-i juhistest väga suure
läbilaskevõimega sidevõrgu kohta võib tulla suhteliselt range raam sellele
mõistele. Seetõttu palume MKM-il analüüsida, kuidas see hakkab
mõjutama olemasolevat regulatsiooni. Peame silmas näiteks
märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi seoses väga suure
läbilaskevõimega võrguga. Mida see tegelikkuses tähendama hakkab?
Rõhutame, et see küsimus ei puuduta eelnõu § 1 punkti 14 sisu. Palume
vaid MKM-i selgitust, mis võib olla lisatud eelnõu seletuskirja.
1.3. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse ESS-i §-i 9 muuhulgas lõikega Ettepanekut on arvestatud.
8, mille punkt 2 annab õiguse lükata sageduslubade väljaandmise tähtaega Seletuskirja on täiendatud.
20
edasi, kui seda tingib olemasoleva sageduskasutuse ümberplaneerimine.
Sellisel kujul punkt on väga laialivalguv. Palume MKM-il täpsustada selle
skoopi ja tuua välja selged alused. ITL omapoolset sõnastusettepanekut
siin pakkuda ei saa, kuna pole aru saada, mida on MKM selle sättega
soovinud reguleerida.
1.4. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 1 punktis 19 sätestatud ESS-i § 9 Ettepanekut on arvestatud.
lõikesse 9 kohustus teavitada lisaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele ka turuosalisi.
1.5. Eelnõu § 1 punktiga 20 lisatakse ESS-i §-i 11 lõikesse 11 punkt 33 - Ettepanek on võetud teadmiseks.
„riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks“. Sellega sätestatakse
raadiosageduste kasutamise reguleerimise tingimus, mis ei tulene Põhjendus: leiame, et riigi julgeoleku tagamise eesmärgil võib olla
sidedirektiivist. Seetõttu palume MKM-il põhjendada selle sätte lisamist teatud sagedusalades vaja reguleerida raadiosageduste kasutamist
eelnõu seletuskirjas. sageduslubadega.
Sidedirektiivi artikli 1 lg 3 punkti c) järgi ei keela direktiiv riikidel
võtta kasutusele meetmeid, mis on vajalikud riigi julgeoleku
tagamiseks. Riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides ka sidesektori
küsimuste reguleerimine jääb liikmesriikide pädevusse.
1.6. Varasema arutelu käigus kavandati lisada ESS-i § 131 lõige 3 Ettepanekut ei ole arvestatud.
järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
vaatab lõikes 2 nimetatud edasilükkamise aluse üle vähemalt iga kahe Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et kuna ESS § 10 lg 1
aasta tagant.“. Käesolevas eelnõus sellist sätet ei ole. ITL-i hinnangul on kohaselt vaadatakse Eesti raadiosageduspaan nagunii kord aastas
see oluline õiguskindlust tagav ja ettevõtete jaoks planeerimist hõlbustav üle, siis sellega koos vaadetakse üle ka see norm, kuna
põhimõte ning tuleb eelnõus sätestada. Sisu poolest sobib see eelnõus raadiosagedusalade kasutamine on kajastatud Eesti
täpsustama ESS-i §- i 9 lõiget 7. raadiosagedusplaanis.
1.7. Eelnõu § 1 punktis 21 sätestatud ESS-i § 281 lõike 5 kohaselt on Ettepanekut on arvestatud.
numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel informatiivne Eelnõu on muudetud.
tähendus. ITL-ile jääb arusaamatuks, kuidas saab see nii olla. Meie
teadaolevalt ei ole plaanis lisaks ESS-i §-is 281 nimetatud numbri
broneerimise andmekogule pidada täiendavat andmekogu, millel oleks
õiguslik tähendus. ITL teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punkt 21
ümber ja tagada sellega selgus, et numbri broneerimise andmekogusse
kantud andmetel on õiguslik tähendus, millest lähtutakse ESS §-is 38
tehtavate toimingute tegemisel.
21
1.8. Teeme ettepaneku selgitada eelnõu § 1 punktiga 23 kavandatavat Ettepanekut on arvestatud.
ESS-i § 34 lg 1 punkti 2 täiendamist seletuskirjas põhjalikumalt. Kuna Seletuskirja on täiendatud.
sellesse sättesse lisatakse “ja -piirkond”, palume eelnõu seletuskirjas välja
tuua, et piirkonna all peetakse silmas laiaulatuslikku määratlust nagu
„Eesti“, „Euroopa Liit“ ja „kogu maailm“.
1.9. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse ESS §-i 44, mille lõikega 4 Ettepanek on võetud teadmiseks.
antakse MKM-ile volitusnorm turuanalüüsi põhimõtete ja korra Seletuskirja on täiendatud.
kehtestamiseks. Juhime tähelepanu, et see volitusnorm on väga
üldsõnaline. Palume volitusnormi täpsustada moel, mille kohaselt peab
selle alusel kehtestatav määrus jääma Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud põhimõtete skoopi.
1.10. ITL palub MKM-il selgitada, millal võib tekkida eelnõu §-i 1 Ettepanekut on arvestatud.
punktiga 31 ESS-i lisatavas § 442 lõikes 4 kirjeldatud olukord, kus Seletuskirja on täiendatud.
Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära ning
sellisel juhul võib selle kehtestada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet (edaspidi: TTJA). Taolise volituse andmiseks TTJA-le palume
seaduses täpsustada aluseid, millele tuginedes võib TTJA asuda nimetatud
turuanalüüsi läbi viima.
1.11. ITL teeb ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktis 31 sisalduvat ESS Ettepanekut on arvestatud.
§ 442 lõiget 5 selliselt, et ka sideettevõtjal on õigus tuua välja asjaolu, mis Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
võib oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda. Varasema arutelu käigus
kavandati sellist sätet ESS § 44 lõikesse 2. Eelnõus on kõnealune säte
sõnastatud väga üldiselt, mistõttu ei tule sellest üheselt välja, et ka
sideettevõtjatel on siin oma roll. Samuti ei ole hetkel eelnõu ja seletuskiri
omavahel kooskõlas: eelnõu seletuskirja järgi (lk 16) sisaldub see
põhimõte kavandatavas ESS § 442 lõikes 5, aga eelnõu enda sõnastus seda
üheselt välja ei too.
1.12. Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ESS-i § 50 lg 1 punkti 5 sõnaga Ettepanekut on arvestatud.
„ehitistele“. Eelnõu seletuskirjas on lk 18 toodud näiteid, mis need ehitised Seletuskirja on täiendatud.
võivad olla. Juhime tähelepanu, et selle selgituse sõnastus tuleb üle
vaadata. Hetkel on seletuskirjas lk 18 selgitatud, et „Ehitis on vähemalt
ehitis“, mis ei loo selgust.
1.13. ITL teeb ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 60 ESS-i §-i 53 Ettepanekut on arvestatud.
lisatavat lõiget 7 järgmiselt: „(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse Eelnõu on muudetud.
22
näidispakkumise andmekoosseisud ja vormid miinimumtingimused
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Sellest
volitusnormist tuleb välja jätta vormide kehtestamise õigus juurdepääsu ja
sidumise teenuste näidispakkumiste jaoks, kuna pakkumiste vormistamine
peab olema sideettevõtja enda otsustada.
1.14. ITL kordab oma varasemat ettepanekut eelnõu § 1 punktis 72 Ettepanekut ei ole arvestatud.
sisalduva ESS-i § 561 lõike 2 kohta: leiame, et selles lõikes sisalduvad
kriteeriumid on kohasem sätestada määruses. Juhul, kui MKM jääb Põhjendus: eelnõu koostajad leidavad, et selle sätte sätestamine on
seisukohale, et need nõuded peavad olema seaduses, palume seda otsust vajalik seaduses, kuna tegemist on üldpõhimõtetega, mis peavad
põhjendada. tulema seadusest.
1.15. Eelnõu § 1 punktiga 72 lisatakse ESS-i ka § 564, mis tekitab Ettepanekut ei ole arvestatud.
vastakaid arvamusi. ITL-i ja MKM-i vahel eelmise aasta augustis
toimunud koosolekul sai kokku lepitud, et TTJA analüüsib seda sätet. ITL Põhjendus: eelnõu koostajad on arvamusel, et praegune eelnõu
soovib teada, millistele järeldustele TTJA jõudis. Ühtlasi juhime sõnastus annab sidedirektiivi mõtte arusaadavalt edasi, ning
tähelepanu, et niivõrd keerulise sõnastusega normi puhul on mõistlikum leiavad, et sidedirektiivi otsetõlge ei ole parem.
lähtuda sidedirektiivi otsetõlkest. Vastasel juhul on oht see veelgi
raskemini mõistetavaks sõnastada. Seetõttu palume MKM-il eelnõuga
ESS-i lisatava §-i 544 sõnastus üle vaadata.
1.16. ITL soovib MKM-i selgitust eelnõu punktiga 75 ESS-i lisatava § 632 Ettepanekut on arvestatud.
lõike 5 kohta. Mida sideettevõtjale vastava kohustuse panemine Eelnõu seletuskirja on täiendatud.
tegelikkuses võib tähendada ja kuidas on selle kohustuse täitmine
teostatav? Palume seda selgitada seletuskirjas.
1.17. ITL kordab oma varasemat ettepanekut eelnõu § 1 punktiga 79 Ettepanekut ei ole arvestatud.
muudetava ESS-i § 66 lõike 4 kohta. Palume lisada sätte lõppu: „…välja
arvatud kui piirangu kõrvaldamine sõltub teisest lepingupoolest“. Põhjendus: eelnõu koostajad leiavad, et sellise täienduse lisamine
võib tekitada vaidlusi ning leiame, et selline teavitamine ei tohiks
sideettevõtjale olla koormav. Sellist välistust ei näe ette ka
sidedirektiiv.
1.18. ITL teeb ettepaneku lisada eelnõu §-i 1 ESS § 87 lõike 3 muutmine, Ettepanekut on arvestatud.
millega asendatakse selles sättes sõna „lõppkasutajad” sõnaga „inimesed“, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
sest ülejäänud ESS-is kasutatakse just mõistepaari erivajadustega
inimesed, mitte erivajadustega lõppkasutajad.
1.19. ITL palub muuta eelnõu §-iga 1 ESS-i §-i 872 selliselt, et tõsta lõige Ettepanekut ei ole arvestatud.
6 ettepoole, näiteks lõikeks 1. Nii tuleks paremini välja, et ESS § 872 ei
23
kohaldu elutähtsate teenuste osutajatele. Muudatus on vajalik selguse Põhjendus: eelnõus koostajad leiavad, et tehniliselt sellise
huvides. muudatuse tegemise korral tuleks kogu paragrahv uuesti sõnastada,
ning see ei ole antud juhul proportsionaalne.
Lisaks need viis sideettevõtjat, kes on elutähtsa teenuse osutajad on
juba teadlikud, et neile kohaldub ESS § 872 asemel KüTSi sätted.
1.20. ITL palub selgitada eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 86 juures ESS § Ettepanekut on arvestatud.
872 lg 21 punktis 1 sätestatud „hinnangulise kasutajate arvu“ kriteeriume. Seletuskirja on täiendatud.
Peame oluliseks ühest tõlgendust, et mõjutatud kasutajate puhul saab
hinnata üksnes ligikaudset hulka.
1.21. ITL-i hinnangul on vajalik eelnõu § 1 punktiga 89 ESS-i lisatav § 89 Ettepanekut on arvestatud.
lg 8 uuesti sõnastada, et kajastuks paremini sätte mõte. Nimelt on numbri Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
säilitamise nõude eesmärk tagada kliendi õigus viia kliendi poolt kehtiva
lepingu alusel kasutatav number üle teise operaatori võrku. Käesoleva
punktiga on sisse toodud võimalus teisaldada ka number, mille kohane
teenuse osutamise leping on juba lõppenud. Seda sätet tuleb uuesti
võrrelda sidedirektiivi artikliga 106(3), milles sätestatakse olukord, kus
klient tahab ise korraldada oma (kehtiva) numbriga teise operaatori juurde
liikumist. Palume muuta seda sätet nii, et see oleks selgelt mõistetav ja
kooskõlas sidedirektiivi mõttega.
1.22. ITL palub eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 91 juures selgelt välja Ettepanekut ei ole arvestatud.
öelda, et ESS § 951 kohaldumisel võlaõigusseaduse vastavaid sätteid ei
arvestata. See on äärmiselt vajalik selguse huvides ning edasiste vaidluste Põhjendus: eelnõu koostajatele jääb ITLi ettepanek arusaamatuks,
ärahoidmiseks. kuna sidedirektiivi artiklis 102 on öeldud, et tuleb arvestada
tarbijaõiguste direktiivis sätestatuga. Kui me sätestaksime ESS §
951, et VÕSi sätteid siin ei kohaldata, siis läheksime me vastuollu
sidedirektiiviga. Lepingueelse teabe andmist saab tarbijalepingute
puhul pidada üheks tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate
õiguste ja huvide kaitse lepingute sõlmimisel. VÕS sätestab
lepingueelse teabe andmise kohustuse tarbijaga sõlmitavate
lepingute puhul ning määratleb täpsemalt väljaspool äriruume ja
sidevahendi abil, sh telefonitsi sõlmitavale lepingule esitatavad
nõuded. Kõnealused tarbijakaitselised sätted on kohaldatavad
kõikidele lepinguliikidele VÕS § 47 ja 53 sätestatud eranditega.
Elektroonilise side teenuse lepingud nende erandite alla ei kuulu.
24
1.23. Palume täpsustada eelnõu § 1 punktiga 91 ESS-I lisatava § 951 lg 2 Ettepanekut ei ole arvestatud.
punktiga 10 seonduvat. Nimelt on eelnimetatud sätte kohaselt
sideettevõtjal kohustus lepingueelses teabes ja lühikokkuvõttes täpsustada Põhjendus: eelnõu koostajad lähtusid siin sellest, et piisab viitest
sidevõrkude ning -teenuste terviklikkuse tagamise ja küberintsidentide ESS § 872, kuna selles paragrahvis viidatakse vastavatele KüTS
vältimiseks kasutusele võetavaid meetmeid vastavalt ESS §-ile 872. paragrahvidele, mis kehtivad elutähtsa teenuse osutajatele.
Kõigepealt juhime tähelepanu, et § 872 elutähtsa teenuse osutajatele ei
kohaldu. Lisaks vajab täpsustamist ka riigipoolne ootus, millest tuleb
tarbijat teavitada. Seda kuna igaühele arusaadavas vormis ja väga lühidalt
terviklikkuse tagamise ning küberintsidentide vältimise meetmeid kirja
panna on väga suur väljakutse.
1.24. Eelnõu § 1 punktiga 91 ESS-i lisatava § 951 lõikes 6 sätestatakse, et Ettepanekut on arvestatud.
erivajadustega inimestele tuleb taotluse korral edastada teavet neile Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
sobivas formaadis. ITL on seisukohal, et see ei ole kooskõlas sidedirektiivi
artikkel 102 (1) kolmandas taandes sätetatuga. Nimelt viidatakse selles
toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustavale liidu õigusele.
Toodete ja teenuste juurdepääsetavuse nõuete direktiivi 2019/882 kohaselt
peavad vastavad nõuded olema Eestis üle võetud 2025. aastaks, kuid ESS-i
muudatused on kavandatud jõustuma juba 2020. aastal. Seetõttu on vajalik
ESS § 951 lg 6 ümber sõnastada ning viia kooskõlla sidedirektiivis
sätestatuga.
1.25. ITL palub eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 92 juures täpsustada, mida Ettepanekut on arvestatud.
on ESS § 96 lõike 2 viimase lause kontekstis mõeldud masinloetavuse all Seletuskirja on täiendatud.
(näiteks kas see on xml-laadne formaat või midagi muud).
1.26. ITL teeb ettepaneku kustutada eelnõu § 1 punktiga 92 muudetava Ettepanekut on arvestatud.
ESS § 96 lõike 2 viimane lauseosa „erivajadusega inimesele sobivas Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
formaadis“. See muudatus ei tulene sidedirektiivist. Kui sellist kohustust
tahetakse siiski kehtestada, tuleb arvestada, et direktiivi 2019/882 kohaselt
peavad toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded olema Eesti õigusesse üle
võetud 2025. aastaks. Ühtlasi tuleb asendada samas lauses sõna „ja“
sõnaga „või“, et oleks üheselt mõistetav, et selge ja arusaadav on üks asi
ning masinloetav teine. Masinloetav ei ole ilmselt tavalugejale selge ja
arusaadav.
1.27. ITL palub korrigeerida eelnõu § 1 punktiga 95 muudetava ESS § 99 Ettepanekut on arvestatud.
lõike 3 viimase lause sõnastust selliselt, et oleks üheselt selge, et „ei Eelnõu on täiendatud.
25
mõjuta lõppkasutajat negatiivselt“ on seotud üksnes „haldusliku laadiga“,
mitte aga õigusaktide muudatuste või lõppkasutajate huvidega. Hetkel on
eelnõus laiendatud sidedirektiivi artikli 105(4) sõnastust, sest sätet võib
lugeda selliselt, et „ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt“ käib sättes
kõigi kolme eelpool nimetatud tingimuse juurde. Seetõttu teeb ITL
ettepaneku sõnastada ESS § 99 lõike 3 viimane lause järgmiselt:
„Lõppkasutajal puudub õigus leping leppetrahvita üles öelda, kui lepingu
tingimuste muutmine toimub lõppkasutajate huvides, kui muudatus on
üksnes halduslikku laadi ja see ei mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui
lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist.“
1.28. ITL juhib tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 97 ESS-i lisatava § 100 Ettepanekut on arvestatud.
lõige 3 erineb sidedirektiivi artiklist 105(5). Nimelt on sideteenuse Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
„kvaliteedi“ märkimisväärne erinemine laiem, kui sidedirektiivis sisalduva
„actual performance/ tegeliku jõudluse“ märkimisväärne erinemine.
Palume ESS muutmisel jääda sidedirektiivi artikli 105(5) sõnastuse
raamidesse. Samuti tuleb sidedirektiiviga vastavuse tagamiseks ESS § 100
lõikes 3 asendada „lõppkasutaja“ „tarbijaga“.
2. Ehitusseadustiku muutmine Ettepanekut ei ole arvestatud.
2.1. ITL kordab oma varasemat ettepanekut kasutada eelnõu § 2 punktiga
1 ehitusseadustikku (edaspidi: EhS) lisatava § 6112 lõikes 1 sõna Põhjendus: Eelnõu koostajad on seisukohal, et KOVi valduses
„omanduses“ asemel „õiguspärases valduses või omanduses“. Peame seda olevate ehitistele ei saa sellist kohustust panna.
muudatust äärmiselt vajalikuks, kuna siis saab riik või kohalik omavalitsus
oma halduses olevaid ehitisi kasutada anda ka juhul, kui rendib mõnda
hoonet (nt saab siis rendilepingu kehtivuse ajal lubada sellele antenne
paigaldada) või kui mõni riigi või kohaliku omavalitsuse hoone on antud
eraettevõttele rendile.
2.2. Samuti kordame varasemat ettepanekut lisada eelnõu § 2 punktiga 1 Ettepanekut on arvestatud.
EhS § 6112 lõppu uue lõikena sidedirektiivi artiklile 57(5) vastav säte. See Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
põhimõte tuleb EhS-i lisada, kuna sidedirektiivi vastava sätte eesmärk on
tagada, et seadmete paigaldamise koha eest küsitavad tasud jäävad
mõistlikkuse piiridesse. ITL on sellest tulenevalt seisukohal, et riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutused võivad küsida üksnes talumisega seotud
otsesid kulusid, aga ei tohi näha selles eraldi tuluallikat.
3. Riigilõivuseaduse muutmine Ettepanek on võetud teadmiseks.
26
3.1. ITL palub täpsustada, kuidas on kavandatud sätestada mobiilside
privaatvõrkude riigilõiv, kui privaatvõrk kui selline on Eesti õigusruumis Põhjendus: eelnõu koostajad on selgitanud seletuskirjas, et
veel defineerimata. Taolist õigusselgust omamata on võimatu kontrollida „privaatvõrgu“ mõiste sätestatakse Eesti raadiosagedusplaanis.
ka riigilõivu arvutuse loogikat. Esialgse tähelepanekuna väljapakutud
riigilõivu määra kohta eelnõu seletuskirjas riigilõivuseaduses (edaspidi:
RLS) tehtavate muudatuste selgituses oleva näite (punkt 1, lk 32) kohaselt
moodustaks privaatvõrkude riigilõiv 13% praegu kehtivast riigilõivust.
Siin on jäetud tähelepanu pööramata privaatvõrgu suurusele (määratud
signaalitugevusega selle sidevõrgu teenindusala piiril).
3.2. ITL teeb ettepaneku muuta eelnõuga ka RLS-i lisa 3 punktis 2 toodud Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
riigilõive sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest
mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu raadiovõrgule või liikuva maaside Põhjendus: eelnõu koostajad on nõus, et kõrgematel sagedusaladel
lairiba raadiovõrgule. on sama teenindusala katmiseks vaja rohkem tugijaamu kui
Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks selle punkti alapunkt 2.3 ning madalamatel sagedusaladel, kuid rõhutame, et kõrgematel
asenda see kolme uue punktiga järgmiselt: sagedustel opereerides ei ole vajadust ega kohustust üleriigilise
“2.4. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2 eurot; katteala tagamiseks.
2.5. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1 euro; Leiame, et ITLi poolt väljapakutud riigilõivumäära 13-kordne
2.6. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,15 eurot.” vähendamine sagedusala 26 GHz jaoks ei ole proportsionaalne ning
ei ole samas suurusjärgus teistes sagedusalades kasutatavate
Põhjendus: riigilõivu summaarne suurus sama katteala kohta peaks olema võrkude aastaste riigilõivumääradega.
samas suurusjärgus erinevates sagedusalades. Väljapakutud riigilõivu Eelnõu koostajad nõustuvad ITLi ettepanekus kahe esimese
määrad põhinevad füüsikareeglil, mille kohaselt signaalitugevus väheneb riigilõivu suurusega, kui eeltoodud põhjustel ei nõustu viimase
sageduse ruutsõltuvusega. Kõrgematel sagedusaladel sama teenindusala lõivu suurusega.
katmiseks on vaja rohkem tugijaamu kui madalamatel sagedusaladel.
4. Määruste kavandid Ettepanek on võetud teadmiseks.
ITL ei kommenteeri eelnõu praeguses etapis eelnõu lisaks olevate
määruste kavandeid. Palume MKM-il kindlasti kaasata ITL, kui nende
määruste eelnõusid hakatakse koostama.
5. Väiksemad märkused Ettepanek on võetud teadmiseks.
5.1. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse ESS-i §-i 4 lõikega 4, mille
kohaselt edastab TTJA sideettevõtja poolt esitatud majandustegevusteate
BEREC-ile. ITL on seisukohal, et vajalik on arendada lahendus, mis
võimaldaks majandustegevusteate automaatset BEREC-ile edastamist otse
MTR-ist. Igasugust täiendavat bürokraatiat on otstarbekas vältida.
27
5.2. Eelnõusse tuleb lisada ESS § 72 lg 4 punkti 2 muutmine, kuna selles Ettepanekut on arvestatud.
sättes on vajalik viidata lisaks ESS §-le 96 ka uuele §-le 951. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
5.3. Eelnõu seletuskirjas on ESS § 442 lg 5 selgituse juures teise lauses Ettepanekut on arvestatud.
viga (lk 16). Nimelt sätestatakse selles, et „Lõike täpsustamisega antakse Eelnõu seletuskirja on muudetud.
ka sideettevõtjale õigus tuua välja asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada
konkurentsiolukorda, mille alusel on ta kohustatud viivitamata viima läbi
turuanalüüsi.“ Sellise sõnastuse kohaselt peaks sideettevõtja ise viima läbi
turuanalüüsi. Siin peaks „ta“ asemel olema TTJA.
5.4. Ühtlasi juhime Teie tähelepanu, et eelnõu seletuskirja punkti 4 Ettepanekut on arvestatud.
esimeses lõigus (lk 34) sätestatakse, et alamkliendiliini mõiste Seletuskirja on muudetud.
tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga sellist muudatust ei tehta.
Tele2 Eesti AS
Käesolevaga esitab Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) omapoolse seisukoha Ettepanekut ei ole arvestatud.
Elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu osas.
1. § 442 Turuanalüüsi teostamise aeg Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et kui sideettevõtja
§ 442 lõige 1 sätestab, et turuanalüüsi tuleb teha regulaarselt, kuid mitte soovib, et TTJA teeks turuanalüüsi tihedamini kui kord viie aasta
harvem kui kord viie aasta jooksul. See muudatus ESS-is toob kaasa jooksul, siis tulenevalt ESS § 442 lg 5 saab sideettevõtja esitada
kahe aasta võrra pikema perioodi antud analüüside koostamiseks kui TTJA-le vastava taotluse ning TTJA alustab viivitamata
käesoleval hetkel. Tele2 on seisukohal, et antud muudatus ei ole turuanalüüsi läbiviimisega.
konkurentsi soosiv ning turuanalüüside läbiviimise perioodi ei tohiks
muuta pikemaks, kui see on hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt. Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2018/1972 annab võimaluse
riikidele kehtestada maksimum periood kuni viis aastat turuanalüüsi
läbiviimiseks, aga antud perioodi pikendamine ei ole kohustuslik.
EL 2018/1972 preambula 177 kohaselt on turuanalüüsi teostamine iga viie
aasta tagant võimalik ainult eeldusel, et vahepealsel ajal toimuvad
turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Lisaks täpsustab preambula 181, et
kui tegemist on dünaamiliste turgudega, siis võib olla vajalik teha
turuanalüüs sagedamini kui iga viie aasta tagant. Turge tuleks pidada
dünaamiliseks, kui tehnoloogiline areng ja lõppkasutajate nõudlus
tunduvad muutuvat viisil, et analüüsis esitatud järeldused aeguvad viie
aastase turuanalüüsi perioodi jooksul.
28
ESS-i muudatused käesoleval kujul ei võta arvesse potentsiaalseid turu
muudatusi ning eelkõige dünaamilisi turge, kuhu kuulub ka
infotehnoloogiasektor, kus tehnoloogiline areng on pea iga-aastane. Tele2
hinnangul oleks viie aastase maksimum ajaperioodi kehtestamine üleliia
pikk ning konkurentsi pärssiv tänu turgude kiirele arengule. Hetkel kehtiv
kolme aastane maksimum ajaperiood on seetõttu optimaalne.
Minimaalselt, kui praegu kehtivat kolme aastast perioodi soovitakse
pikendada viie aastani, tuleks arvesse võtta ja ESS-i muuta vastavalt EL
2018/1972 direktiivis sätestatud eranditele dünaamiliste turgude ja turul
toimuvate muudatuste osas, mille korral tuleb turuanalüüsi teostada
sagedamini. Antud erandid peaksid olema välja toodud ka ESS-is.
2. § 50 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused seoses Ettepanekut ei ole arvestatud.
juurdepääsu ja sidumisega
§ 50 lg 1 punktis 5 ja järgnevates punktides uue ESS-i tekstis on kasutatud Põhjendus: eelnõu koostajad leidavad, et kuna „ehitise“ mõiste on
sõna „ehitis“. Antud sõna ei ole aga § 2 mõistete all ära defineeritud. Tele2 defineeritud EhS § 3, siis ei ole vaja seda mõistet sätestada eraldi
leiab, et antud sõna tuleks ära defineerida mõistete all ning indikatiivne ESSis.
loetelu lisada ESS-i seletuskirja.
EL-i direktiivis on kasutusel ESS-ist täpsem mõiste „tsiviilehitis“.
Direktiivi artikli 72 kohaselt on mõiste tsiviilehitise alla arvatud ka
vähemalt ehitised või ehitistesse sissepääsud, hoonesisesed kaablid,
sealhulgas juhtmestik, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid,
postid, mastid, kaablikanalid, juhtkanalid, kontrollkaevud, pääsuluugid,
kaablikapid.
Tele2 hinnangul oleks sõna „ehitise“ asemel sõna „tsiviilehitise“
kasutamine paremini ja ühesemalt mõistetavam.
3. § 631 Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine Ettepanekut ei ole arvestatud.
§ 631 lõige 1 sätestab, et võrguelemendile juurdepääsust huvitatud isikul
on võimalik esitada põhjendatud taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Põhjendus: eelnõu koostajad on arvamused, et siin kontekstis on
Järelevalve Ametile antud juurdepääsu saamiseks. Tele2 hinnangul tuleks õigem „põhjendatud taotlused“. Inglise-eesti sõnaraamat annab
antud lausest eemaldada sõna „põhjendatud“, kuna leiame, et antud „reasonable“ tähenduseks ka „põhjendatud“.
sõnastus ei ole kooskõlas EL-i direktiiviga ning on põhjendamatult
kitsendav. EL-i direktiivi artikli 61 lõike 3 kohaselt, millele käesolev ESS-
i paragrahv põhineb, ei ole ette nähtud, et antud ligipääsu taotlus peab
olema põhjendatud. Inglise keelses versioonis on kasutusel sõna
29
„reasonable request“, mis ei tähenda eestikeelses tõlkes „põhjendatud
taotlus“, vaid „mõistlik taotlus“. „Põhjendatud taotlus“ on inglise keeleses
tõlkes „reasoned request“.
„Põhjendatud taotlus“ erineb „mõistlikust taotlusest“ märkimisväärselt,
kuna esimesega kaasneb võimalus jätta taotlus rahuldamata argumendiga,
et see ei ole (piisavalt) põhjendatud. Mõistlik taotlus aga ei eelda taotlejalt
põhistamise kohustust, miks juurdepääs on vajalik, vaid piisab sellest, et
taotlejal on olemas huvi teenuse pakkumiseks, olles seeläbi konkurentsi
soosiv ja kookõlas direktiivi mõttega.
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. aasta Ettepanek on võetud teadmiseks.
määruse nr 44 „Nõuded numbri liikuvuse tagamiseks sideettevõtja
vahetamisel“ muutmise määruse kavand (Seletuskirja lisa 2)
Saame aru, et viidatud rakendusakti sõnastus on esialgne ning tõenäoliselt
eelneb selle lõplikule sõnastamisele ning jõustamisele eraldi
kooskõlastusring. Soovime sellegipoolest juba antud etapis esitada oma
nägemuse kliendisõbralikust numbriliikuvusest.
Esitatud Määruse kavand täiendab määruse nr 44 § 6 lõikega 5, mis
sätestab, et „numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub
võimalikult lühikese aja jooksul lõppkasutajaga sõnaselgelt kokkulepitud
päeval.“ Tele2 hinnangul on antud sõnastus liiga üldine ning võimaldab
jätkuvalt operaatoritel numbri liikuvuse aega ülemäära pikaks venitada,
jättes tarbijate huvid ning mugavuse tahaplaanile.
Tele2 on 2018 aasta oktoobris koostanud valge paberi, kus kirjeldab kiiret
mobiiltelefoninumbrite liikuvuse protsessi Eestis, kaardistades ja välja
pakkudes uuendusliku mobiilinumbrite liikuvuse protsessi, mis on
kooskõlas e-Eesti ja e-riigi kuvandiga. Väljapakutud lahendus võimaldab
mobiilinumbrite liikumist ühest võrgust teise minutiga, mitte nädala(te)ga.
Arvestades, et Eestis saab ettevõtte loomisele, tuludeklaratsiooni
esitamisele või elektrienergiateenuse pakkuja vahetamisele kuluvat aega
mõõta minutites, ei ole õigustust, miks mobiiltelefoninumbri üleviimine
ühe operaatori juurest teise juurde peaks võtma aega rohkem kui 1 minuti.
Kiire numbriliikuvuse protsess on tarbijasõbralikum ning sunnib turgu
suurema avatuse ja läbipaistvuse poole. Euroopa Komisjon on seisukohal,
et kiire numbriliikuvuse protsess edendab tarbija valikuvõimalust ja
30
soodustab konkurentsi telekommunikatsiooni turul. Sellel on positiivne
mõju turul olevate pakettide taskukohasusele ja kättesaadavusele. Samuti
sunnib operaatoreid lähenema pakettidele innovatiivselt ning parandama
kliendikogemust, kuna kliendi kinnihoidmine ühe operaatori juures ei ole
enam niivõrd kerge. Kiirel numbriliikuvuse protsessil on turule positiivne
mõju, samal ajal kui ajamahukas numbriliikuvus kulutab ressursse (lisaks
ajale) ning takistab konkurentsi.
Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kaasaegseid tehnilisi võimalusi,
leiame, et Määrus peab looma eeldused mobiilsideoperaatori vahetamiseks
minutitega.
Levikom Eesti OÜ
ELEKTROONILISE SIDE SEADUSE (ESS), EHITUSSEADUSTIKU Ettepanekut on arvestatud.
JA RIIGILÕIVUSEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU Seletuskirja on muudetud.
KOOSKÕLASTAMINE
27. veebruaril k.a. pöördus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Kaimar Karu meie poole arvamuse avaldamiseks elektroonilise side
seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta, seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/1972
(edaspidi Sidedirektiiv) ülevõtmisega Eesti Vabariigis. Käesolevaga
esitame Levikom Eesti OÜ (edaspidi Levikom) seisukohad eelnimetatud
seaduste kavandatavate muudatuste kohta, mis on toodud allpool.
Palume võtta arvesse, et seoses eriolukorra kehtestamisega Eesti
Vabariigis ning elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmise tõttu ei olnud
meil võimalik piisava põhjalikkusega töötada läbi eelnõus toodud
muudatused ja täiendused ning nende alusel kujundada enda seisukohad
koos asjaomaste ettepanekutega. Seetõttu loodame, et Levikomil jääb
võimalus avaldada enda arvamust täiendavate seisukohtade ja
ettepanekutega järgneva eelnõu menetluse protsessi käigus.
1. ESS muutmise eelnõu seletuskirjas (p 7) toodud selgitus on eksitav
muutmise eelnõu § 1, punkt 7) toodud „301 masinatevahelise side
teenus..“ definitsiooni suhtes
Juhime tähelepanu, et ESS muutmise eelnõus toodud „masinatevahelise
side teenuse“ definitsioon on sõnastatud õieti, seletuskirjas esitatud
31
selgitus on eksitav. Masinatevahelise side teenus (M2M) tagatakse
oluliselt enamate võrgutehnoloogiate põhiselt kui pelgalt
mobiilsidevõrkude baasil, mis kasutavad lõppterminali või –kasutaja
identifitseerimiseks 10- või 12-kohalisi mobiiltelefoninumbreid. Sellised
masinatevahelise side võrgutehnoloogiad, nagu LoRaWAN, Sigfox, UWB,
Wifi, Bluetooth, Weightless, Zigbee jpt. ei kasuta mobiiltelefonivõrkude
numeratsiooni ning seetõttu ei saa masinatevahelise side teenust
defineerida ainult läbi mobiiltelefonivõrgus kasutavate lahenduste ning
vastava identifikatsioonisüsteemi (numeratsioon).
2. Sidedirektiivi artikkel 45 lõige 3 punktid a), b) ja c) ülevõtmine – Ettepanekut ei ole arvestatud.
turunõudluse puudumise tõttu kasutamata jäänud ühtlustatud
raadiospektri sagedusala kasutamine muul otstarbel Põhjendus: eelnõu koostajad on seisukohal, et direktiivi mõte on
Traadita side tehnoloogiatel baseeruvate lairiba- ja kitsasribavõrkude juba üle võetud. Selline õigus, võimaldada turunõudluse
tähtsus kaasajal järjest kasvab, mistõttu raadiosagedusressursi kasutuse puudumisel ühtlustatud raadiospektri sagedusala kasutamist muul
efektiivsus on samuti varasemast olulisem. Arvestades ka Euroopa Liidus otstarbel, tuleneb vastavate raadiosagedusalade kasutust
raadiosageduste kasutamisel kehtivat tehnoloogiate neutraalsuse printsiipi, reguleerivatest ELi otsustest. Kui riik hakkab vastava EL otsuse
ei näe Levikom ühtegi põhjust, miks peaks Sidedirektiivi artikli 45 lõikes alusel raadiosagedusi kasutusse andma, viib ta ESS § 152 alusel
3 toodud võimalus võtta ettenähtud kasutusotstarbeks plaanitud, kuid läbi avaliku konsultatsiooni, kus saavad arvamust avaldada kõik
turunõudluse puudumisel kasutamata jäänud raadiosagedusressurssi võtta asjast huvitatud osapooled. Juhul, kui konsultatsiooni tulemusel
kasutusele muudel otstarvetel, arvestades lõike punktides a), b) ja c) selgub, et turul vastavate sagedusalade osas huvi puudub, siis ei ole
toodud tingimusi. Sidedirektiivi artikli 45 lõikes 3 toodud võimaluse riigil põhjust piirata vastava sagedusala kasutamist muudel
väljajätmine võib tekitada sagedusressurssi defitsiidi tingimustes alternatiivsetel otstarvetel.
olukorra, kus seadus takistab kasutamata sagedusala kasutuselevõttu
muudel otstarbetel. Levikom teeb käesolevaga ettepaneku lisada
Sidedirektiivis toodud regulatsioon ESS-i.
3. Sidedirektiivi artikli 49 lõiked 1-3 ning artikli 50 lõiked 1-4 Ettepanekut ei ole arvestatud.
ülevõtmine – raadiospektri kasutusõiguste kestvuse tagamine ning
kasutusõiguste pikendamine Põhjendus: direktiivi vastava sätte eesmärgiks on anda
Levikom vastustab täielikult Sidedirektiivi artikli 49 põhimõtete sideettevõtjale investeerimiskindlus, et sideettevõtjal oleks teatava
ülevõtmata jätmist. Arvestades, et Sidedirektiivi vastuvõtmine oligi ajaperioodi jooksul õigus sidevõrgu ehitamisega seotud
peamiselt tingitud uute fikseeritud lairiba (NGN) ja traadita lairiba (5G) investeeringud tagasi teenida. Sidedirektiivi artikkel 49 sätestab
võrgutehnoloogiate, võrkude ja teenuste kiire turuletuleku vajadusest, sagedusloa kestvuse 15-20 aastat juhul kui riigis antakse
nende olulisusest Euroopa Liidu riikide majanduste ja infoühiskondade sageduslube piiratud ajavahemikuks. Direktiiv peab siin silmas
arengus, kuid samas suurest ebakindlusest seoses uute, ennast veel mitte seda, et paljudes ELi riikides anti mobiilside sagedusload konkursi
32
tõestanud ärimudelite ja teenuste rakendamise vajadusest ja korras piiratud ajavahemikuks (nt seitsmeks aastaks) ja peale selle
võrguinvesteeringute suurusest, on Sidedirektiivi artiklis 49 toodu üheks aja möödumist korraldati selle sagedusala peale uus konkurss.
olulisemaks osaks antud seadustikus, kuna tagavad uue põlvkonna
võrkude ja teenuste arendusse suuri investeeringuid tegevatele Oluline on rõhutada aga, et ka sidedirektiivi kohaselt ei ole
investoritele kindlustunde ja õiguskindluse. sagedusloa kestvus siiski absoluutne. Sidedirektiivi artikkel 49 lg 2
Sidedirektiivi preambula punkt 56 sedastab: ütleb, et artikkel 49 lg 2 ei piira sidedirektiivi artikli 19
„Võttes arvesse, et turvalise investeerimiskeskkonna kujundamiseks on kohaldamist. Viimane lubab liikmesriikidele sagedusala tõhusa
tähtis tagada õiguskindlus ja edendada reguleerimise prognoositavust, kasutamise tagamiseks või EL ühtlustatud meetmete rakendamiseks
eelkõige uue traadita lairibaside jaoks, tuleks iga kehtiva raadiospektri või piirata või tühistada ka artikli 49 alusel antud kasutusõigusi.
numeratsiooniressursside kasutusõiguse või seadmete paigaldamise
õiguse piiramise või tühistamise korral kohaldada prognoositavaid ja Eelnõu koostajad on seisukohal, et ESS on sidedirektiivi mõttega
läbipaistvaid põhjendusi ja menetlusi. Seetõttu võiks kehtestada rangemad kooskõlas ning ka kehtiv sideregulatsioon tagab piisava
nõuded või teavitamise mehhanismi eriti juhuks, kui kasutusõigused on investeeringute kindluse.
määratud konkurentsil või võrdlemisel põhineva menetluse alusel, ja
juhul, kui traadita elektroonilise lairibaside teenuste („traadita lairibaside Eestis ei anta sidedirektiivi mõttes sageduslube piiratud
teenused“) puhul kasutatakse ühtlustatud raadiospektreid. Tulemuslikule ajavahemikuks, vaid ESSi alusel antavad sagedusload on iga-
ja tõhusale raadiospektri kasutusele ja tehnoloogia arengule osutavad aastaselt pikendatavad.
põhjendused võiksid tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr
676/2002/EÜ (1) kohaselt vastu võetud tehnilistele rakendusmeetmetele. Toodud väide: „Samas kehtib regulatsioon, mis võimaldab kehtiva
Lisaks võib eelnevalt konsulteerida huvitatud isikutega, välja arvatud sagedusloa sisuliselt „sundvõõrandada“, sellest lihtsalt 2 aastat
juhul, kui kavandatud muudatused on väikesed, kui üldlubasid ja ette teatades (ESS § 10 lõige 3).“ on väär.
raadiospektri kasutamise individuaalseid õigusi tuleb piirata, tühistada
või muuta ilma õiguste omaniku nõusolekuta. Et üldlubade või õiguste Selline 2 aastane etteteatamine eeldab määruse „Eesti
piiramisel või tühistamisel võivad olla nende omanike jaoks raadiosagedusplaan“ muutmist.
märkimisväärsed tagajärjed, peaksid pädevad asutused olema eriti
hoolikad ja hindama eelnevalt selliste meetmete võimalikku kahju enne ESS § 10 lg 3 sätestab:
nende võtmist.“ (3) Kui käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel antud valdkonna eest
Kehtiva regulatsiooni kohaselt antakse Eesti Vabariigis operaatoritele ühe vastutava ministri määrus piirab raadiosageduste kasutaja õigusi,
aastase kehtivusega sagedusload, mida pikendatakse igal aastal ühe aasta jõustub see raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast
võrra. Võidakse väita, et kui sagedusloa omanik on täitnud sagedusloaga kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui
määratud tingimused ning tasunud riigilõivu, on tal alati eelisõigus rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.
sagedusloa pikendamiseks ning seeläbi oleksid vastavad sagedusload
Eestis justkui tähtajatud ning Sidedirektiivi artiklis 49 toodud kohustus Nimetatud määruse muutmise aluseks on ESS § 10 lg 1 kohaselt:
oleks justkui täidetud. Samas kehtib regulatsioon, mis võimaldab kehtiva
33
sagedusloa sisuliselt „sundvõõrandada“, sellest lihtsalt 2 aastat ette (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt
teatades (ESS § 10 lõige 3). Arvestades antud punktis nimetatud kord aastas Eesti raadiosagedusplaani läbi ning esitab
investorite ebakindlust NGN- ja 5G-võrkude ja uue põlvkonna valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Eesti
teenuste arendusse tehtavate investeeringute tasuvuse suhtes, ning raadiosagedusplaani muutmiseks, kui:
asjaolu, et nimetatud investeeringud ei tasu ennast ära kindlasti 2 1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng;
aasta jooksul, piirab Sidedirektiivi artikli 49 ESS-ist väljajätmine 2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või
oluliselt uue põlvkonna võrkudesse ja teenustesse investeeringuid 3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks.
Eestis ning millel võivad olla Eesti majandusele ja ühiskonnale tõsised
tagajärjed. Kui jätta välja riigikaitse, siis punktides 1 ja 2 toodud alused
Levikomi seisukoht on, et Eesti sidealane seadusandlus peab tagama uue tähendavad sisuliselt seda, et uuemad ja efektiivsemad
põlvkonna sidevõrkude investoritele õiguskindluse Sidedirektiivi artiklis tehnoloogiad on välja arendatud. Sellest tulenevalt on toimunud
49 toodu kohaselt vähemalt 20-ks aastaks. Seda investoritele õiguskindlust muutused ka rahvusvahelistes lepingutes. Praktilise näitena võib
andvat regulatsiooni saab kehtestada ilma kehtivat üheaastaste siin tuua näiteks ELi ühtlustatud raadiosageduskasutuse otsused (nt
sageduslubade iga-aastase pikendamise mudelit muutmata, piirates 700 MHz otsus 2017/899(EL) ja nt 3,6 GHz otsused 2008/411/EÜ
seadusega sageduslubade tühistamise või pikendamata jätmise aluseid. ja 2014/276/EL). ELi ühtlustatu raadiosageduste otstuste alusel
Samuti on oluline võtta üle ka Sidedirektiivi artikli 50 lõiked 1-4, mis muudab MKM Eesti raadiosagedusplaani, ning sellisel juhul
loovad samuti ühtlustatud raadiosagedusspektrit kasutavatele jõustub see muudatus seada sagedusala kasutavate sagedusloa
operaatoritele/investoritele õigus- ja investeerimiskindluse. omanike suhtes kahe aasta möödumisel.
Selline ESSi lähenemine on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 19.
4. ESS, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Ettepanekut ei ole arvestatud.
rakendamisega seotud ettepanekud
Sidedirektiivi ülevõtmisega (antud seaduse eelnõu) luuakse Eestis Põhjendus: direktiivid muutuvad kohaldatavaks pärast nende
Vabariigis uus õiguslik baas uue põlvkonna sidetaristu ja teenuste, aga ka ülevõtmistähtaega, mitte enne. Sidedirektiivi ülevõtmise tähtaeg on
uute ärimudelite ning turuvertikaalide tekkeks ning mille eesmärgiks on 21.12.2020. Euroopa Kohtu praktika järgi muutub direktiiv alles
võimaldada, hõlbustada ja kiirendada investeeringuid antud sektorisse. pärast seda kuupäeva kohustuslikuks.
Mitmetes olulistes küsimustes sideregulatsioon muutub oluliselt võrreldes Sama direktiiv sätestab, et liikmesriik peab andma 3,4-3,8 GHz ja
senisega. 26 GHz sagedusala kasutusse 31.12.2020. Lisaks 700 MHz
Levikom on seisukohal, et riik ei tohiks astuda selliseid samme enne ESS-i sagedusala kasutusse andmise tähtaeg tuleb Euroopa Komisjoni
ja sellega seotud õigusaktide kehtima hakkamist, mis võivad minna otsusest (EL) 2017/899 ja selleks tähtajaks on 30.06.2020. Lisaks
vastuollu uue regulatsiooni põhimõtetega või tekitada lausa õiguste või on Euroopa Komisjon pidevalt rõhutanud 5G sageduste võimalikult
kohustuste kollisiooni. Eriti peame silmas just avalikke või suunatud kiire kasutada andmise vajadust. Seega on nimetatud sagedusalade
konkursse sageduslubade väljastamiseks uue põlvkonna traadita võrkude kasutusse andmine kehtiva EL õigusraamistiku järgi igati
põhjendatud ja ka Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud.
34
rajamiseks, mille konkursi tingimused või lubade tingimused ei vasta
Sidedirektiivis toodud tingimustele või põhimõtetele, näiteks:
kehtivate sageduslubade lõpetamise ja pikendamise regulatsioon,
sageduslubade konkursside tingimuste kooskõlastamise regulatsioon
(RSPG, Konkurentsiamet),
plaanitavate sageduslubade tingimused võrgule juurdepääsu või
kasutamata sagedusressursi rendile andmise kohustuste osas;
plaanitavate sageduslubade turvalisuse ja tervisekaitse tingimuste
regulatsioon;
kasutuseta sagedusalade vältimise regulatsioon.
Uue põlvkonna võrgutehnoloogiatega seotud ärimudelite paljususe tõttu,
on vaja ettevõtjatele võimaldada valikuvõimalus enda äriplaanile ja
ärimudelile vastava sagedusressursi saamiseks ja kasutamiseks:
erinevates sagedusalades (700 MHz, 3.5 GHz, 26 GHz) 5G-võrkude
rajamiseks vajalike sageduslubade konkursside korraldamine
samaaegselt;
võimalus valida sageduskanali laius;
võimalus valida kas üleriigiline, regionaalne (maakond) või kohalik
(kinnistu) sagedusluba;
võimalus saada sagedusluba privaatvõrkude rajamiseks, sh soovi korral
lühemaks perioodiks, kui seadus nõuab;
sageduslubade avalike konkursside ühekordse loatasu sõltuvus kanali
laiusest, piirkonna suurusest vmt.
Levikom kavatseb täiendada käesolevat arvamuse avaldust omapoolsete
ettepanekutega seaduse eelnõu menetlemise edasises protsessis.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada Ettepanekut on arvestatud.
elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise Eelnõu muudetud.
seaduse eelnõu, kuna ei saa nõustuda eelnõu §-ga 2 kavandatava
regulatsiooniga.
35
Eesti Linnade ja Valdade Liit ei nõustu eelnõus esitatud
seadusemuudatuse §-ga 2, millega plaanitakse täiendada ehitusseadustikku
§-ga 6112 ning reguleerida sideettevõtja õigust saada tasuta
juurdepääsuõigus riigi või omavalitsusüksuse omandis olevale ehitisele
väikese levialaga raadiosagedusi kasutava juurdepääsupunkti (small cell)
paigaldamiseks alljärgnevatel põhjustel:
- kohalikul omavalitsusel (KOV) on seaduste alusel iseseisvalt õigus
korraldada ja juhtida kohalikku elu, määrata tasusid vara kasutamiseks,
rentimiseks või muul eesmärgil kasutamiseks. Seega on KOV-l
otsustusõigus ise kehtestada tasu/tasuta oma varade kasutamise üle.
- sätte rakendamisega kaasnevad omavalitsustele täiendavad kulud, mille
hüvitamist eelnõu ette ei näe;
- sideettevõtja tasuta juurdepääsuõigus vähendab vara väärtust, mille
hüvitamist eelnõu ette ei näe;
- nii servituutide seadmisel (AõS) kui ka sundvalduse seadmisel (KAHOS)
makstakse selle eest seadusega ettenähtud tasu. Tasuta juurdepääsu
andmine seaks võrguettevõtjad soodustatud seisu võrreldes teiste
teenusettevõtetega näiteks gaasi- või vee-ettevõtjatega, kes peavad isikliku
kasutusõiguse eest maksma seadusega ettenähtud tasu;
- sidedirektiivi art 57 ei üle, et kohalikud omavalitsused on sideettevõtjale
kohustatud andma tasuta juurdepääsuõiguse kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis olevale ehitisele;
- EhS § 6112 lg 4 p 2 puudub regulatsioon, kes ja kuidas hindab, kas
juurdepääsuõigus ohustab inimese elu või tervist või mitte.
Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud Ettepanek on võetud teadmiseks
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks elektroonilise side seaduse
(ESS), ehitusseadustiku (EhS) ja riigilõivuseaduse (RLS) muutmise
seaduse eelnõu. Justiitsministeerium jätab kooskõlastamata eelnõu § 1 p-
des 138 ja 141 esitatud muudatused, muus osas kooskõlastab eelnõu
märkustega.
Üldine märkus
36
1. Seletuskirja kohaselt võetakse eelnõuga üle sidedirektiiv, mistõttu on
eelnõu menetlemisega kiire, ja seetõttu pole koostatud ka VTK-d ega
kontseptsiooni. Samas on eelnõus sätteid – need, mis lisatud
Siseministeeriumi ettepanekul –, mis ei ole seotud sidedirektiivi
ülevõtmisega ja mis seetõttu ei ole kiireloomulised. Juhime tähelepanu, et
kuna Siseministeeriumi ettepanekud on esitatud „eelnõu välistena“
kooskõlastamise käigus (vt kooskõlastamise tabel), siis ei ole
huvirühmadel (ITL jt) olnud võimalust nende suhtes arvamust avaldada.
Samas puudutavad need nii sideettevõtjate kohustusi kui ka nende
klientide ja ka isikute, kes on klientide kommunikatsioonipartnerid,
põhiõigusi. Analüüsimata on ka see, kuidas need muudatused mõjutavad
Eesti ID-kaardi turvalisust ning riigi enda e-teenuseid. Sellisel juhul
kujutavad muudatused riivet põhiõigustele palju laiemalt. Tuleb märkida,
et põhiõiguste piirangute puhul puudub eelnõu seletuskirjas kohane
analüüs (milliseid põhiõigusi riivatakse, piirangu proportsionaalsus),
mistõttu pole võimalik hinnata, kas eelnõu koostajate kaalutlused
nimetatud põhiõiguste piirangute seadmisel on vastavuses põhiseadusega.
Kuigi Justiitsministeerium nõustub, et riigi pädevad asutused peavad
saama seaduses ettenähtud ülesandeid täita efektiivsemalt, sh tagada riigi
julgeolekut ja tõkestada süütegusid ning vajadusel isikuid vastutusele
võtta, tuleb eelnõu kooskõlastamise käigus lisatud sätete osas teostada
põhjalik põhiseaduspärasuse kontroll ja mõjuanalüüs, et oleks selge, kas
taotletavad eesmärgid on üldse saavutatavad ning kas taotletavaid
eesmärke poleks võimalik saavutada muude, isikuid vähem piiravate
meetmetega. Arvestades, et kooskõlastamise etapis eelnõusse lisatud
sätted on oma iseloomult isikute põhiõigusi oluliselt riivavad, tuleks
sedalaadi põhimõtteliste muudatuste kaalumiseks algatada eraldi eelnõu ja
kooskõlastada see huvirühmade ja asjassepuutuvate asutustega.
Põhimõttelised märkused eelnõu § 1 p-de 138 ja 141 kohta Ettepanekut on arvestatud.
2. Eelnõu § 1 p 138 (ESS § 113 lg-t 1) – soovitakse täiendada sõnadega Eelnõu ja seletuskirja muudetud.
„või eraelu puutumatuse õiguse“ ja seletuskirjas selgitatakse seda Eelnõu punktid 137–141 on välja jäetud.
muudatust õigusselguse huvidega. ESS § 113 lg 1 kohaselt laiendatakse
jälitus- ja julgeolekuasutuste õigust nõuda juurdepääsu sidevõrgu kaudu
osutavale sideteenusele ka juhul, kui see on vajalik „eraelu puutumatuse
37
õiguse piiramiseks“. Kui lisaks sõnumisaladusele on kavas hakata
sekkuma ka eraelu puutumatusesse, siis on tarvis sisuliselt avada selle
muudatuse põhjused – millistel juhtudel kujutab sidevõrgule juurdepääs
endast sõnumisaladuse riivet, millistel juhtudel eraelu puutumatuse riivet?
Sõnumisaladusse võib sekkuda kohtu loal (samuti on kohtu luba tarvis
jälitustoiminguks). Kuidas on antud juhul tagatud see, et eraelu
puutumatuse õiguse riived oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed?
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on praktikas rõhutanud, et kui politsei-
ja jälitusasutustele antakse õigus kodanike kommunikatsiooni salaja pealt
kuulata, peab EIÕK art-ga 8 (eraelu puutumatus) kooskõla tagamiseks
olema täpselt reguleeritud, millistel juhtudel ja missugustel tingimustel see
on lubatud1. EIKi praktikast nähtub eelkõige, et kommunikatsiooni
jälgimisel on ettenähtavuse tagamine ja piirangute kehtestamine
jälgimisele üliolulised tagamaks eraelu puutumatuse kaitse.
Kriminaalmenetluse seadustik sätestab väga konkreetsed piirid, millistel
tingimustel tohib jälitustoiminguid teostada. Seega esinevad
kaitsemeetmed, mis tagavad, et antud õigust ei saa kuritarvitada. ESS §
113 lg 1 sõnastus ei taga mingit konkreetset raamistikku, millistel
tingimustel ja eesmärgil ametiasutus saab ligipääsu kommunikatsioonile,
mistõttu ei ole see säte ettenähtav. Vajadus piirata eraelu puutumatust ei
saa olla põhjus.
3. Eelnõu § 1 p 141 (ESS § 113 lg 3 p 3) – ligipääs krüpteeritud Ettepanekut on arvestatud.
andmetele. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.
Eelnõu tekstist jääb mulje, et eelnõuga soovitatakse kehtestada Eesti Eelnõu punktid 137–141 on välja jäetud.
sideettevõtjale kohustus tagada kliendi poolt kasutatud krüpteeritud
suhtluskanali lahtikrüpteerimine. Krüpteeritud suhtluskanal kujutab endast
tõenäoliselt teise riiki registreeritud ettevõtte poolt pakutava teenuse
kasutamist. Kas dekrüpteerimise nõue kohaldub ainult Eestisse
registeeritud ettevõtete poolt pakutavatele teenustele või kõigile Eestis
kasutatavatele teenustele (Facebook, WhatsApp jne)? Kui teenust pakub
teise riiki registreeritud ettevõte, kuid teenuse pakkumisel kasutab Eestis
paiknevat andmekeskust, kus andmeid hoitakse ja mille kaudu neid
vahetatakse, siis kas andmekeskuse pakkujal lasub ka dekrüpteerimise
kohustus? Seletuskirjas on piirdutud tõdemusega, et dekrüpteerimine on
38
vajalik riigi julgeoleku tagamiseks, süütegude tõkestamiseks ja isikute
vastutusele võtmiseks. Eeldatakse, et see kaalub üles privaatsuse. Puudub
igasugune analüüs piirangu põhiseaduspärasuse kohta. Antud juhul ei ole
analüüsitud ka muudatuste mõju ettevõtlusvabadusele ning selle
põhjendatust, arvestades, et nt WhatsApp ei saaks sellise nõude olemasolul
Eestis oma teenust õiguspäraselt osutada.
Puudub analüüs või selgitus, kuidas on plaanis seda muudatust realistlikult
praktikas rakendada. Esmalt peab olema selge, kelle suhtes see kohaldub.
Millistele sideteenustele see kohaldub (WhatsApp vs e-kirjad vs
krüpteeritud manused vs privaatselt postitatud youtube videod, mille linki
1:1 jagatakse jne) ja kes on sideettevõtja? Kas need “tooted”, mis ei vasta
sellele nõudele, muutuvad Eestis keelatuks, sest need on ESS-iga
vastuolus? Kui see on nii, siis tuleks ette näha ka vastutuse sätted. Kui
vastutus puudub, siis mis on nimetatud sätte eesmärk? Puudub ülevaade
puudutatud isikutest ehk nendest teenusepakkujatest, kes peaksid oma
teenustes peale nimetatud sätte jõustumist muudatusi tegema. Mis aja
jooksul need muudatused tuleks teenustes sisse viia?
Samuti tekib küsimus, milliseid ja kelle poolt rakendatud "kaitseks
mõeldud tehnilisi meetmeid" eelnõu § 1 punkt 141 toodud sõnastuses
täpselt silmas on peetud? Kas sideettevõtja poolt rakendatud tehnilisi
meetmeid (näiteks kahe e-maili serveri vahelise liikluse turvamiseks
mõeldud krüpteeringut) või lõppkasutaja poolt kasutatud meetmeid? Mis
saab olukorras, kus e-postiga vahetatakse eraldiseisvalt krüpteeritud
manuseid, kas ka nende dekrüpteerimine on sideettevõtja kohustus? Kui
kaua peab olema võimalik krüpteeritud sõnumeid taastada? Kas näiteks
rakenduste puhul, mis on disainitud krüpteeritud sõnumisisu hävitama
vahetult peale dekrüpteerimist, tekib sideettevõtjal kohustus neid
sõnumeid talletada?
Justiitsministeerium ei pea võimalikuks kooskõlastada eelnõu § 1 p-des
138 ja 141 ette nähtud muudatusi eeltoodud põhjustel.
Muud sisulised märkused Ettepanek on osaliselt arvestatud.
4. Eelnõu § 1 p 1 (ESS § 2 p 6) – InfoTS § 2 p-i 1 alusel on infoühiskonna Eelnõu ja seletuskirja muudetud.
teenus "teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames
teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse,
39
säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja Põhjendus: eelnõu koostajad selgitavad, et infoühiskonna teenus on
säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ülimalt lai mõiste. Isikutevahelise side teenus hõlmab vastastikust
ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema suhtlust lõpliku arvu isikute vahel.
täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste
sidevahendite abil... ”.
Eelnõus toodud numbrivaba isikutevahelise side teenus vastab
infoühiskonna teenuse definitsioonile, mistõttu ei kuulu lisatava mõiste
definitsiooni kohaselt erinevad otsesuhtluse rakendused isikutevahelise
side teenuse hulka. Palume eelnõu ja seletuskirja parandada.
5. Eelnõu § 1 punkt 4 (ESS § 2 p 91) – sätestatakse, et isikutevahelise Ettepanekut on arvestatud.
side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus. Seletuskirja on täiendatud.
Esmalt tekib küsimus - mis on üldkasutatav elektroonilise side teenus?
ESS § 2 p 68 ütleb, et see on teenus, mida sideettevõtja osutab
tingimusteta kõigile. Teiseks tekib küsimus - kes on sideettevõtja? ESS § 2
lg 5 ütleb, et elektroonilise sideettevõtja on isik, kes osutab üldkasutatavat
elektroonilise side teenust. Seega kumbki säte ei anna sisulist
definitsiooni, vaid tegemist on suletud ringiga ehk määratluses kasutatakse
seda, mida on vaja määratleda. Palume parandada.
ESS-st peab olema aru saadav, kes on isikutevahelise side teenuse osutaja
ehk sideettevõtja. Seletuskirjas on toodud, et isikutevahelise side teenuse
ühe alaliigi ehk numbrivaba isikutevahelise side alla kuuluvad kõik
tehnilised lahendused, mis võimaldavad 1:1 või 1:n sidet (lõpliku arvu
isikute vahel), sealhulgas ka e-kirjad. Palume täpsemalt selgitust, kes
muutuvad planeeritud muudatuse tulemusena sideettevõtjateks ning kes
mitte.
Kas asutused (sh riigiasutused), kellel on oma e-maili server, muutuvad
samuti sideettevõtjateks ESS-i mõistes? Kui e-maili serverit majutatakse
mõnes pilvelahenduses, siis kas sideettevõtja on ettevõtte, kes seda
kasutab või pilveteenuse pakkuja?
Kas foorumid, kus on võimalik 1:1 ja 1:n suhelda (privaatselt) muudavad
foorumipidajad ka sideettevõtjateks? Sealjuures tuleb täheldada, et
foorumite puhul ei ole privaatsete sõnumite funktsionaalsus ülejäänud
funktsionaalsuse suhtes väheoluline lisa. Näiteks e-koolid, kus on võimalik
õpetajal ja õpilastel sõnumipõhiselt suhelda.
40
Kui füüsiline isik loob vabalt kättesaadavat lähtekoodi kasutades (näiteks
Signal) ise sõnumirakenduse 1:1 või teatud grupis suhtlemiseks, siis kas ta
muutub automaatselt ESS mõistes sideettevõtjaks?
Kas e-posti teenuse pakkujatele ja foorumipidajatele laienevad kõik ESS-is
sätestatud kohustused samaväärselt näiteks mobiilioperaatoritega? Kui
võrrelda näiteks Twitterit ja Whatsappi, siis ühel juhul on esmajoones
tegemist avaliku info jagamise lahendusega ning teise puhul
otsesuhtluskanaliga. Samas on Twitteri puhul sama moodi kasutatavad
funktsioonid, mis võimaldavad 1:1 või kindla grupi vahel suhtlemist.
Praeguse selgituse kohaselt aga ei pruugi Twitter olla isikutevahelise side
teenus, kuid Whatsapp on. Palume selgitada, kes määrab, kas teenus on
isikutevahelise side teenus või mitte ning sellest tulenevalt kas
teenusepakkuja on sideettevõtja või mitte. Kas teenusepakkuja peab seda
ise tegema? Millal ning mille alusel ta seda tegema peab?
Juhime tähelepanu, et praegune käsitlus tähendab seda, et kõikidele
teenustele, mida on võimalik määratleda isikutevahelise side teenusena,
laieneb eelnõu § 1 punkt 141 ehk dekrüptimise nõue. See tähendab e-posti
teenuse pakkujaid, foorumipidajaid jne.
Palume seletuskirjas kõiki eeltoodud küsimusi käsitleda.
6. Eelnõu § 1 p 22 (ESS § 10 lg 3) – muudetakse ESS § 10. Muudetava § Ettepanekut on arvestatud.
10 lõike 3 punkti 2 kohaselt ei kvalifitseeri Tarbijakaitse ja Tehnilise Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
Järelevalve Amet avalikule konkursile sideettevõtjat:
2) keda või kelle juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses
osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse,
terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo
või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo
või terrorismi rahastamise eest, kui isiku karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus
on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
Eelnõu seletuskiri on (lk 10) muudatuse osas äärmiselt lakooniline ja
vähest selgitust andev. Seletuskirjas ei ole selgitatud ESS § 10 lg 3 tausta,
sh mis põhjustel ja alustel on võetud pakutud kuritegude kataloog.
Märgitakse üksnes seda, et ESS § 10 lõikes 3 sätestatakse seaduse tasandil
41
avalikule konkursile kvalifitseerumise nõuded. Sideettevõtja ei tohi olla
maksuvõlglane ega tohi olla muul viisil karistatud.
Samuti peaks kuriteokoosseisude kirjeldus vastama KarS kasutatavale
sõnastusele.
Sellisel kujul ja põhjendustega ei saa me muudatust kindlasti toetada.
Praegu on tegemist väga laia ja umbmäärase sõnastusega. Kui eelnõu
koostajad sätte ja seletuskirja uuesti põhjalikult üle vaatavad ning esitavad
selged ja korrektsed põhjendused, saame kujundada täiendava seisukoha.
Praegu ei ole nt üldse selge, millest lähtudes on valitud just need kuriteod,
mida tuuakse välja kavandatavas sättes, kus need teod on täpsemalt
karistusseadustikus sätestatud, puuduvad vastavad viited. Kuna räägitakse
mh ka tegudest ja süütegudest, siis järelikult võib olla tegemist ka
väärtegudega. Sel juhul soovime täiendavaid selgitusi ka eriseaduste
kohta. Tuleks samuti välja tuua, keda peetakse täpsemalt silmas juhtimis-
või järelevalveorgani liikme all, samuti seda, kes võivad olla nt
seaduslikud või lepingulised esindajad, kellest räägitakse. Samuti oleks
hea, kui lisatakse info, kuidas kavatsetakse kindlaks teha isiku karistust,
mis on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Kuna
Riigikogu istungeid kuni septembrini ei toimu, on praegu aega eelnõu ja
seletuskirja täiendavaks viimistlemiseks.
Ka ESS § 10 lõike 3 punkti 3 osas võiks seletuskiri olla palju põhjalikum.
Muudatus on järgmine:
3) kelle osas esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja või tema
juhtimis- või järelevalveorgani liige võib ohustada avalikku korda või riigi
julgeolekut.
Seletuskiri kordab seda teksti, öeldes, et lisaks sätestatakse, et konkursile
ei kvalifitseerita sideettevõtjat, kelle osas esineb põhjendatud kahtlus, et
sideettevõtja võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Kui sätte
sõnastamisel on eeskuju võetud mõnest teisest seadusest, võiks vaadata,
millised on olnud seal selgitused ja põhjendused ning need välja tuua ka
käesoleva eelnõu puhul. Ka eelnõu § 1 punkti 29 osas, millega
täiendatakse ESS-i § 14, ei ole olukord tegelikult parem, selgitusi napib.
29) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21 ) taotleja tegevus võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut;“;
42
„põhjendatud kahtlus, et … võib ohustada avalikku korda“. Avalik kord on
KorS § 4 lg 1 kohaselt ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide
järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.
Eelnõu kontekstis selle mõiste kasutamine annab seaduse rakendajale
põhjendamatult laiaulatusliku võimaluse sideettevõtjaid avalikule
konkursile kvalifitseerimata jätta (oht avalikule korrale ei pruugi olla
seotud antud majandustegevuse valdkonnaga).
7. Eelnõu § 1 p 23 (ESS § 102 lg 4) – miks peab siin teavitaja olema Ettepanekut on arvestatud.
minister, kui § 101 lg 1 järgi teavitab ministeerium? Eelnõu on muudetud.
8. Eelnõu § 1 p 33 (ESS § 211) – palume täiendada seletuskirja ning Ettepanekut on arvestatud.
käsitleda ka TTJA-le antava õiguse proportsionaalsust. Seletuskirja on täiendatud.
9. Eelnõu § 1 p 34 (ESS § 281 lg 5) – mida tähendab, et andmekogusse Ettepanekut on arvestatud.
kantud andmetel on „õiguslik tähendus“? (vrd kehtiva ESS-i § 1002 lg 6: Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
sideteenuse andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus).
Eelnõu seletuskirjas ei ole andmetele antavat õiguslikku tähendust
piisavalt selgitatud. Näiteks kinnistusraamatu kandel on õiguslik tähendus:
kinnisasja omand tekib, muutub ja lõpeb kinnistusraamatu kandega,
selleks ei piisa ainuüksi pooltevahelisest tehingust (asjaõigusseaduse § 641
ja 642). Sõiduki omandiõigus läheb üle tehinguga ning liiklusregistri
andmed on üksnes informatiivsed.
10. Eelnõu § 1 p 59 (ESS § 51) – seletuskirjas on kasutatud väljendit Ettepanekut on arvestatud.
„tsiviilehituse taristu varad“, mille tähendust ei ole selgitatud. Sellisel Seletuskirja on täiendatud.
väljendil ei ole ka mingit selget üldkeelelist tähendust. Tegemist on
direktiivi terminoloogiaga, kuid seletuskiri võiks olla üldiselt arusaadav.
11. Eelnõu § 1 p 85 (ESS § 564) – termin pärandtaristu vajab selgitamist. Ettepanekut on arvestatud.
Seletuskirja tuleb täiendada. Seletuskirja on täiendatud.
12. Eelnõu § 1 punkt 87 (ESS § 63 lg 2) – sätestab juurdepääsu ja Ettepanekut on arvestatud.
sidumise kohustuste määramise (vt lg 2). Tekib küsimus, mida see Seletuskirja on täiendatud.
praktikas tähendab? Seletuskiri ei kirjelda, et mida mõeldakse
“lõppkasutajate vaheline läbivühendatavus” all. Kas TTJA teeb Apple-ile
ettekirjutuse, et iMessage-tele peab saama ka Androidist ligi? Kuidas oleks
see praktikas võimalik? Palume seletuskirja täiendada.
43
13. Eelnõu § 1 punkt 88 (ESS § 632) – palume seletuskirjas selgitada, Ettepanekut on arvestatud.
mis on passiivne taristu. ESS ei erista aktiivset ja passiivset taristut. Seletuskirja on täiendatud.
14. Eelnõu § 1 p 110 (ESS § 951 lg 2 p 7) – p-s 7 võiks sõna „hüvitise“ Ettepanekut on arvestatud.
asemel kasutada ilmselt sõna „tagasimakse“, kuna tundub, et säte räägib Eelnõu on muudetud.
tarbija poolt ettemakstud raha tagastamisest. Sõna „hüvitis“ viitab pigem
kahjutasule. Ka direktiivi ingliskeelne versioon kasutab sõna „refund“.
15. Eelnõu § 1 p 110 (ESS § 951 lg 2 p 9) – eelnõu § 951 lg 2 p 9 kohustab Ettepanekut on arvestatud.
ettevõtjat tooma lepingueelses teabes välja ka „tasumise erisused ja Eelnõu on muudetud.
kompensatsioonimehhanismid juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud
tingimustele või kui sideettevõtja reageerib küberintsidendile
ebapiisavalt;“
Kompensatsioonimehhanism ei ole meie hinnangul kõige korrektsem
väljend. Kui mõeldud on lepingu rikkumise olukorda, siis tekib tarbijal
õigus kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Üheks selliseks
õiguskaitsevahendiks on ka kahju hüvitamine. Kui
kompensatsioonimehhanism tähendab kahju hüvitamist, siis võiks siin
viidata „kahju hüvitamise võimalustele“. Kui sellel on laiem või üldisem
tähendus, siis tuleks ilmselt viidata üldiselt „õiguskaitsevahendite
kasutamise võimalustele“.
16. Eelnõu § 1 p 111 (ESS § 96 lg 5) – sätestatakse sideettevõtja kohustus Ettepanekut on arvestatud.
lepingu sõlmimisel tarbijat teavitada võimalusest sõlmida leping, mille Seletuskirja on täiendatud.
maksimaalne kestus on üks aasta. Palume täpsustada, kas eeltoodud säte
tähendab, et kuigi seadus võimaldab sõlmida kuni kaheaastaseid lepinguid
(lg 6), võib tarbija igal juhul nõuda ühe aastase lepingu sõlmimist?
Seejuures ei ole päris selge, mida tähendab antud lõikes viide
maksimaalsele kestusele. Kas tarbija võib nõuda ka lühema tähtajaga
lepingu sõlmimist?
17. Eelnõu § 1 p 111 (ESS § 96 lg 6) – lõikes 6 on sätestatud, et tarbijaga Ettepanekut on arvestatud.
sõlmitava tähtajalise sideteenuse lepingu, välja arvatud numbrivaba Seletuskirja on täiendatud.
isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse lepingu,
kestus ei tohi ületada kahte aastat. Mis on selle reegli rikkumise tagajärg?
Näiteks, kui pooled sõlmivad tähtajalise lepingu näiteks kestusega kolm
aastat?
44
Lisaks üksnes tehnilise märkusena – § 96 seletuskirjas on vist viited
konkreetsetele lõigetele nihkes.
18. Eelnõu § 1 p 115 (ESS § 99 lg 3) – eelnõu § 99 lõikes 3 on Ettepanekut on arvestatud.
reguleeritud tarbija teavitamine tehtavatest muudatustest ja tarbija Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
võimalus leping sellisel juhul üles öelda. Palume eelnõu seletuskirjas
selgitada, missugune seos on sellel lõikel § 99 lõikega 1, mida eelnõuga ei
muudeta. Sealsed tingimused ei ole päris üks ühele samad lõike 3 viimases
lauses viidatud tingimustega.
Lõikes 3 on viidatud tarbija õigusele muudatustega mittenõustumisel
leping „ilma leppetrahvita“ üles öelda. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on
leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus
maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kui
tarbija kasutab enda seadusest tulenevat õigust leping üles öelda (ESS § 99
lg 3), siis ei saa seda pidada lepingu rikkumiseks. Seetõttu ei saa sellises
olukorras ka olemuslikult rakenduda leppetrahv. Seetõttu tuleks termin
leppetrahv asendada mõne muu terminiga, nt viidata lepingu lõpetamisele
„ilma tasudeta“ või „täiendavate tasudeta“. Sama märkus kehtib § 99 lg 5
kohta.
Lõike 3 esimeses lauses viidatakse tarbija teavitamisele „lepingus
kokkulepitud viisil“. Samas tuleneb sellest lausest juba kohustus teavitada
tarbijat püsival andmekandjal ja vähemalt üks kuu enne lepingu muutmist.
Mida annab sellisel juhul juurde viide teavitamisele „lepingus
kokkulepitud viisil“? Seda võiks seletuskirjas selgitada. Direktiivi mõttega
ei oleks ilmselt kooskõlas ka see, kui lepingus kokkulepitud viisiks oleks
püsiva andmekandja mitte kasutamine.
19. Eelnõu § 1 p 117 (ESS § 100) – vastavustabelis on kirjas, et EECC Ettepanekut on arvestatud.
artikkel 107 lg 2 on võetud üle § 100 lõikesse 1. Seletuskirja on täiendatud.
Artikli 107 lg 2 sõnastus on järgmine: „Kui tarbijal on liidu õiguse alusel
või liidu õiguse kohaselt liikmesriigi õiguse alusel lõikes 1 osutatud õigus
enne lepingu kokkulepitud tähtaja lõppu paketi mis tahes element lõpetada
lepingu tingimuste täitmatajätmise või teenuse osutamata jätmise tõttu,
näevad liikmesriigid ette, et tarbijal on õigus lõpetada leping kõigi paketi
elementide osas."
45
Paragrahvi 100 lg 1 eelnõuga ei muudeta. See reguleerib tarbija õigust
sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda,
teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Siin ei ole eraldi otsesõnu
reguleeritud artikli 107 lg 2 kohast õigust kogu paketi osas lepingu
lõpetamiseks, aga samas on see säte väga üldine. Lisaks on eelnõukohases
§ 962 lõikes 2 sätestatud, et kui teenuspaketti või sideteenust ja
terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub internetiühenduse teenus või
numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu
teenuspaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile
käesoleva seaduse § 89, § 951 lõike 7, § 96, § 99 ja § 100 sätteid. Seega on
§-le 100 viidatud ka pakettide kontekstis.
Kas §-s 100 sätestatu on MKM-i hinnangul nii üldine, et see hõlmab ka
olukorda, kus näiteks telefoniteenuse lepingu ülesütlemisel saaks tarbija
üles öelda ka samas paketis sisalduva internetiteenuse, digi-tv teenuse ja
ka näiteks ruuteri üürilepingu? Või kui probleem on näiteks mõne paketis
sisalduva digitaalse sisu või teenusega (nt digi-tv teenusega), kas sellisel
juhul saaks ka teised paketti kuuluvad lepingud üles öelda?
Justiitsministeeriumi huvi selle teema vastu on tingitud asjaolust, et me
tegeleme praegu direktiivide 2019/770 ja 2019/771 ülevõtmiseks vajaliku
eelnõu koostamisega. Kuna direktiivi 2019/770 artikli 3 lõikes 6 on eraldi
viidatud EECC artikli 107 lõike 2 kohaldamisele, siis sooviksime me
täpsemalt üle kontrollida, kuidas elektroonilise side seaduse vastavad
reeglid kohalduvad. Seepärast palumegi seda küsimust selgitada.
20. Eelnõu § 1 p 131 (ESS § 1111 lg 3 p 3) – ei ole võimalik täpselt aru Ettepanekut ei ole arvestatud.
muudatuse sisust ega sellest, kelle suhtes mingisugused kohustused ja/või
piirangud kehtestatakse (vrd seletuskiri – tundub, et eelnõu ja seletuskiri Põhjendus: nimetatud teema lahendatakse Riigikogu menetluses
on omavahel vastuolus). P 3 räägib jätkuvalt „kliendist“ ehk isikust, kellel oleva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga
on leping sideettevõtjaga. Seletuskirjas põhjendatakse muudatuse vajadust (392SE).
seevastu asjaoluga, et on probleemne, kui ei ole teada, kes on
lõppkasutaja, „sest IP-aadressi taga oleva seadme lõppkasutaja
tuvastamine on oluliselt keerulisem ja mõningatel juhtudel isegi võimatu.“
Probleemi olevat võimalik vältida, „ /---/ sätestades sideettevõtjale
kohustuse koguda ja säilitada andmeid, mis võimaldavad tuvastada side
lõppkasutaja.“ Näitena tuuakse nii ettevõtte sisevõrk kui ka koduvõrk.
46
Samas kui vaadata, mida täpselt muudetakse, siis see ei too siiski kaasa
sideettevõtja kohustust hakata registreerima ka sisevõrgu lõppkasutajaid,
kui neil pole endil lepingut sideettevõtjaga. Lisaks tekib küsimus, kas
sisuliselt soovitakse sätestada kohustust koduvõrgu puhul hakata
registreerima külalisi, kellel on koduomanik lubanud oma wifit kasutada?
Või on mõeldud, et koduomanik peaks edaspidi esitama sideettevõtjale
täieliku ülevaate (mille saab teatud juhtudel ka riik), kuidas ta oma
koduvõrgu on üles ehitanud (kuidas ja milleks sisemisi IP-aadresse
kasutatakse), sealhulgas milliseid printereid, ruutereid või tarku seadmeid
(IP-aadress võib olla ka robotmuruniidukil, targal külmkapil jne) tema
kodu sisaldab?
21. Eelnõu § 1 p 134 (ESS § 112 lg 1) – ekslik on seisukoht, et „esimesel Ettepanekut ei ole arvestatud.
võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel“ on midagi erinevat
fraasist „esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni jooksul“. Põhjendus: nimetatud teema lahendatakse Riigikogu menetluses
„Hiljemalt 10 tunni möödumisel“ tähendab hiliseimat ajahetke, millal oleva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga
tuleb toiming teha. Leiame, et kõnealune muudatus on ebavajalik. (392SE).
22. Eelnõu § 1 p 135 (ESS § 112 lg 1) – täiendav kohustus anda andmeid, Ettepanekut ei ole arvestatud.
kuid puudub põhiõiguste analüüs, mis peab seletuskirjas sisalduma.
Seletuskirja lk 37 on öeldud, et p-de 137–141 vajadus on tingitud sellest, Põhjendus: nimetatud teema lahendatakse Riigikogu menetluses
et tagada jälitus- ja julgeolekuasutustele võimalus „täita enda seadusest oleva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga
tulenevaid ülesandeid kõikide sideteenuste osas“. Puudub selgitus, (392SE).
milliseid jälitus- ja julgeolekuasutuste sideteenustega seonduvad
ülesandeid peetakse silmas.
23. Eelnõu § 1 punktiga 146 muudetakse ESS § 164, punktiga 147 ESS Ettepanek on võetud teadmiseks.
§ 1661, punktiga 149 ESS § 177. Tegemist on vastutuse sätetega.
Eelnõuga ESS-i lisatava § 1703 osas tuuakse seletuskirjas välja, et Põhjendus: kuna see vajab täiendavat analüüsi, siis vaatame ESSi
lähtutakse ESS-i praktikast ning põhimõttest, et trahv peab olema väärteosätted üle järgmises ESSi muutmise seaduse eelnõus.
sideettevõtjale mõjuv, kuna tegemist on riigi julgeoleku seisukohast
oluliste kohustuste rikkumisega. Füüsilistel isikutel on maksimaalne
rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning juriidilistel isikutel kuni 50 000
eurot.
Märgime siinkohal, et tegelikult on ESS-is praegu vaid üks väärteosäte,
mille osas on rahatrahvi maksimaalne määr juriidilisele isikule kuni 50
000 eurot. See on § 178, mis on seletuskirjas ka välja toodud. Sel juhul
47
tekib aga küsimus, miks kasutatakse seletuskirjas mitmust, öeldes, et
juriidilistel isikutel on rahatrahv kuni 50 000 eurot. Tegelikult on enamus
ESS-i juriidilise isiku karistusmäärasid suuruses kuni 3200 eurot, kuid
esineb veelgi madalamaid määrasid (nt kuni 2000 eurot, kuni 2600 eurot.
Füüsiliste isikute karistusmäärad on aga ESS-is reeglina maksimaalsed,
mida seadus lubab ehk kuni 300 trahviühikut.
Tõstatame küsimuse, kas tegelikkuses on kõigis ülejäänud juriidilise isiku
vastutuse sätetes ettenähtud karistusmäärad ikka jätkuvalt mõjuvad ja
tõhusad. Oma olemuselt on nende suurus jäänud ju aastatetagusesse aega,
mil karistusseadustiku üldosa § 47 võimaldaski maksimaalselt sellist
karistust määrata nagu praegu ESS-is.
Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2015 võib karistusseadustiku üldosa §
47 kohaselt juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse
rahatrahviga. Seega võimaldaks ESS ette näha palju kõrgemaid
karistusmäärasid juriidilisele isikule.
24. Eelnõu § 2 p 1 (EhS § 6112) – eksitav on selle õiguse nimetamine Ettepanekut on arvestatud.
"juurdepääsuõiguseks", kui tegelikult on sisuks õigus paigutada oma seade Seletuskirja on täiendatud.
teise isiku (riigi või KOVi) ehitisele. Seletuskirjas tuleks ka selgitada, et
isegi kui taotlus esitatakse ja lahendatakse haldusmenetluses, on
kasutusõiguse aluseks siiski üürileping (vrdl hankemenetluse tulemusena
sõlmitav leping). Samuti tuleks lisada selgitus, et nii nagu igasugune
kinnisasja üürileping, läheb ka see üürleping kinnisasja omaniku
vahetumisel küll üle uuele omanikule (VÕS § 291), kuid sellel on õigus
leping üles öelda (VÕS § 323). Kui tegemist ei ole eraldi ruumiga, siis ei
kohaldu ka äriruumi üürilepingu ülesütlemise kaitse (VÕS § 323 lg 1 teine
lause).
25. Eelnõu § 2 p 1 (EhS § 6112 lg 2) – riik või KOV võib võtta Ettepanekut on arvestatud.
„mõistlikku tasu“. Määratlemata on nii see, millistel juhtudel riik või KOV Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.
üldse tasu võivad võtta, kui ka see, milliste kriteeriumidega on piiritletud
tasu suurus. Eelnõu ja seletuskirja tuleb täiendada.
Normitehnilised ja keelemärkused Ettepanekut on arvestatud.
26. Eelnõu pealkirja font p.o 16 (alus: vormistamise juhend, vt Eelnõu on muudetud.
Normitehnika käsiraamatus § 20 komm 2 viide).
48
27. Eelnõu § 1 p-d 1 ja 4 (ESS § 2 p 6, § 2 p 91) – punkti ei kuulu eraldi Ettepanek on võetud teadmiseks.
lauseid (HÕNTE § 25 lg 2). Võimalik oleks punktis sõnastus ühendada.
28. Eelnõu § 1 p 2 (ESS § 2 p 84) – definitsiooni järgi pakutakse – teenus Ettepanekut on arvestatud.
ei piirdu ainult pakkumisega? Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
29. Eelnõu § 1 p 4 (ESS § 2 p 91) – parem: .. ja paragrahvi täiendatakse.. Ettepanekut on arvestatud.
Eelnõu on muudetud.
30. Eelnõu § 1 p 7 (ESS § 2 p 301) – p.o masinatevahelise side teenus Ettepanekut on arvestatud.
sarnaselt p-ga 341 isikutevahelise side teenus. Eelnõu on muudetud.
31. Eelnõu § 1 p 17 (ESS § 4 lg 4) – peab olema: edastab käesoleva Ettepanekut on arvestatud.
paragrahvi lõikes 1… Eelnõu on muudetud.
32. Eelnõu § 1 p 21 (ESS § 9) – otstarbekam ja selgem on lg-te 1 ja 2 sisu Ettepanekut on arvestatud.
liita ja esitada lõikena 1, milles punktide loetelus nimetatud, mida Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
raadiosagedusplaaniga määratakse. Seejärel lg 3 lõikena 2, seejärel lg 5
volitusnorm lg-na 3 (oli ka seni volitusnorm, alus: HÕNTE § 37 lg 5),
seejärel lg 4, 5 jj. Lõikesse 5 lisada viide: Kui käesoleva paragrahvi lõikes
3 nimetatud määrus ..
33. Eelnõu § 1 p 21 (ESS § 9 lg 3) – „muu hulgas“ on tarbetu. Ettepanekut on arvestatud.
Eelnõu on muudetud.
34. Eelnõu § 1 p 21, 22 – muutmispunkt lõpetada jutumärkide ja Ettepanekut on arvestatud.
semikooloniga. Eelnõu on muudetud.
35. Eelnõu § 1 p 22 (ESS § 10) – kuivõrd §-le 10 antakse uus sisu (sisuks Ettepanekut on arvestatud.
ei ole avalik konkurss), siis tuleb § 10 kehtetuks tunnistada ja seadust Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
täiendada §-ga 91.
36. Eelnõu § 1 p 22 (ESS § 10 lg 1) – lg-s 1 on „.. antakse Ettepanekut on arvestatud.
raadiosagedusala kasutusse avaliku konkursi korras..“, kuid § 10 pealkirjas Eelnõu on muudetud.
on „kasutamise õiguse andmine“ ja nt § 9 lg-s 3 on „kasutamise õigus
antakse“. Palume § 10 lg 1 teiste eelnõu sätetega ühtlustada.
37. Eelnõu § 1 p 22 (ESS § 10 lg 1) – puudu akt, millega valdkonna eest Ettepanekut on arvestatud.
vastutav minister punktides 1–3 loetletud kehtestab. Eelnõu on muudetud.
38. Eelnõu § 1 p 22 (ESS § 10 lg 1 p 2) – toodud asendada nimetatud. Ettepanekut on arvestatud.
Eelnõu on muudetud.
49
39. Eelnõu § 1 p 22 (ESS § 10 lg 4–6) – „õigusaktis“ asemel kasutada Ettepaneku ei ole arvestatud.
õigusakti nimetust (nt määrus). Lisaks tuleb seletuskirjas põhjendada, miks Põhjendus:
ei ole volitusnormi sõnastus imperatiivne. Kohtuasjas 3-19-333, kus MKMi ja ühe sideettevõtja vahel oli
vaidlus sagedusala 3410–3800 MHz sageduslubade konkursi
tingimuste osas, selgus, et kohus peab ministri ESS § 9 lõike 4
alusel antu määrust eelhaldusaktiks (vt
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=265834182,
p 12).
Samas täpsustas kohus, et peab seda eelhaldusaktiks üksnes
seepärast, et regulatsioon on välja antud ühe konkreetse konkursi
kohta ning kohtu hinnangul ei plaanita seda edaspidi enam teiste
konkursside puhul rakendada. Seepärast võib minister ESS § 91
lõike 1 alusel edaspidi anda nii määruseid kui käskkirjasid.
Määruseid nt olukordades, kus MKM kujundab kõigi konkursside
osas ühe ühtse menetluse korra, kuid konkreetsete konkursside
tingimused sätestatakse eraldi õigusaktis või vastava määruse lisas.
Viimasel juhul oleks tegemist nö hübriidaktiga, millest osa oleks
õigustloova akti ja teine osa haldusakti tunnustega.
Antud teema on JuM´iga läbi räägitud.
40. Eelnõu § 1 p 23 (ESS § 101 lg-d 1 ja 2) – „§ 10 lõikes 1 nimetatud Ettepaneku ei ole arvestatud.
õigusakti vastuvõtmisest“ asemel kasutada „§ 10 lõike 1 alusel kehtestatud Vt punkti 39 selgitust.
määruse kehtestamist“, lg-s 2 „õigusakti“ asemel kasutada „määruse“.
41. Eelnõu § 1 p 23 (ESS § 102 lg 1) – „§ 9 lõikes 5 ja § 10 lõikes 1 Ettepaneku ei ole arvestatud.
nimetatud õigusaktide vastuvõtmisel“ asemel kasutada „§ 9 lõike 5 ja § 10 Vt punkti 39 selgitust.
lõike 1 alusel kehtestatud määruste kehtestamisel“.
Lisaks: tulenevalt § 9 lg-te järjestusest, muuta viidet – § 9 lõikes 5
asendada § 9 lõikes 3; § 102 lg 1 – p.o 24.04.2002.
41. Eelnõu § 1 p 23 (ESS § 102 lg-d 2 ja 3) – lõigetest 2 ja 3 ei nähtu, et Ettepanekut on arvestatud.
valdkonna eest vastutava ministri poolt tähtaja edasi lükkamine Eelnõu on muudetud.
sätestatakse kas raadiosagedusplaaniga (ESS § lg 5) või konkursi
määrusega (ESS § 10 lg 1).
42. Eelnõu § 1 p 31 (ESS § 16 lg 2 p 3) – täiendada punktiga 11, et Ettepanekut on arvestatud.
punktiloetelus või ei jääks valesse kohta ja palume viidata ESS Eelnõu on muudetud.
paragrahvile, milles sisalduvad sagedusloa kehtetuks tunnistamise alused.
50
43. Eelnõu § 1 p 33 (ESS § 211 lg 1) – sätestab, et teatud olukordades Ettepanekut on arvestatud.
võib TTJA muuta sagedusloa tingimusi. Sagedusloa tingimuste muutmine Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
on reguleeritud ESS §-s 15. Seega tuleb eelnõuga lisatavale viidata ka ESS
§-s 15 või näidata seos §-ga 15 kõnealuses lisatavas sättes (vt § 1 p 33 - §
211 lg 2).
44. Eelnõu § 1 p 33 (ESS § 211 lg 4) – nt ei kohaldata § 12 …sätestatut – Ettepanekut ei ole arvestatud.
selline sõnastus tähendaks, et pole oluline, kes sagedusloa saaks? Peaks
täpsustama, millises osas ei kohaldata. Põhjendus: eelnõu koostajate eesmärk oli välistada kogu § 12
kohaldamine, kuna ESS § 211 korral on tegemist nn erikorraga, kus
tuleb tegutseda kiirelt, siis ei ole vaja esitada vormikohast
sagedusluba.
45. Eelnõu § 1 p 33 (ESS § 211 lg 4) – p.o § 14…, §-des 15.. Ettepanekut on arvestatud.
Eelnõu on muudetud.
46. Eelnõu § 1 p 34 (ESS § 281) – milline p.o andmekogu liik, andmete Ettepanekut on arvestatud.
avalikkus? Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
47. Eelnõu § 1 p 34 (ESS § 281 lg 2) – lõikest 2 peab nähtuma, kes Ettepanekut on arvestatud.
andmekogu asutab. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
48. Eelnõu § 1 p 34 (ESS § 281 lg 5) – sätestatakse, et „.. andmekogusse Ettepanekut on arvestatud.
kantud andmetel on õiguslik tähendus“ – mida see sisuliselt tähendab? Seletuskirja on täiendatud.
Seletuskirja tuleb täiendada. Eelnõust ei nähtu, millised andmed
andmekogusse kantakse, on vaid lg-s 4 märgitud, mis kuuluvad
andmekogu koosseisu (broneeritud numbrite andmebaas ja numbri
liikuvuse toiminguid võimaldav andmebaas), seega tuleb esitada ka
andmekogusse kantavad andmed ning analüüsida, kas kõigil andmetel on
õiguslik tähendus või on see vaid osal neist.
49. Eelnõu § 1 p 35 (ESS § 32 lg 5 teine lause) – kuivõrd sätestatakse, Ettepanekut on arvestatud.
mida peab tagama numbriloa omanik, siis sobib lg 5 asemel §-i 32 Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
täiendada lg-ga 12.
50. Eelnõu § 1 p 36 (ESS § 34 lg 1 p 2) – seletuskirjas märgitakse, et Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
eelnõus peetakse piirkonna all silmas kogu maailma. Teeme ettepaneku Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
numbri kasutamise piirkond esitada ka ESS §-s 2 või kui termin on
kasutusel vaid §-s 34, siis esitada definitsioon §-s 34 pärast termini Põhjendus: Eelnõus ei ole arvestatud märkus sätestada ESSis eraldi
esmakordset kasutamist. mõiste „numbri kasutamise piirkond“, kuna eelnõu koostajad
51
leiavad, et eelnõus toodud täpsustus „piirkond riikide kaupa“ annab
piisava selguse.
51. Eelnõu § 1 p 37 (ESS § 36 p 61) – „on oht numeratsiooni Ettepanekut on arvestatud.
ammendumisele“ – kuidas mõista kõnealuses kontekstis ohtu? Leiame, et Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
„oht“, olenemata asjaolust, et see on ka direktiiv 2018/1972 art 93 lg-s 2,
ei ole siinkohal asjakohane sõna ning seda tuleb muuta.
52. Eelnõu § 1 p 42 (ESS § 43 lg-d 4 ja 5) – juhime tähelepanu, et Ettepanekut on arvestatud osaliselt.
paragrahvi täiendatakse lõigetega 4 ja 5, seletuskirjas on märgitud Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
„lisatakse uued lõiked 4–6“. Seletuskirja tuleb parandada.
Lõikes 5 on „soovitus“, kuid lg-s 1 on lisaks ka „suunis“ – kas suunist ei Põhjendus: lõikes 5 jääb ainult „soovituses“, kuna
ole vaja märkida? suunistega juhendatakse, kuidas soovituses nimetatud turge
reguleerida.
53. Eelnõu § 1 p 43 (ESS § 44 lg 1) – punktis 1 sätestatud kohustusi – Ettepanekut on arvestatud.
täpsustada sõnastust, sest p-s 1 ei ole sätestatud kohustusi; on viidatud. Eelnõu on muudetud.
54. Eelnõu § 1 p 44 – kas asukoht õige; ehk parem pärast § 45, mis Ettepanekut ei ole arvestatud.
käsitleb märkimisväärse turujõuga ettevõtjat.
Põhjendus: ESS § 441 ja 442 on sätestatud paragrahvide alusel TTJA
alles hindab, kas sideettevõtja kuulutakse märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks või mitte ehk viib läbi turuanalüüsi. Sellest tulenevalt
peavad need paragrahvid olema ennem § 45.
55. Eelnõu § 1 p 44 (ESS § 441 lg 3) – kuivõrd kavandi koostamine on Ettepanekut on arvestatud.
reguleeritud ESS § 46 lg-s 1, siis palume viidet täpsustada. Eelnõu on muudetud.
56. Eelnõu § 1 p 44 (ESS § 442) – mida tähendab sisuliselt : „TTJA Ettepanekut on arvestatud.
teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta Seletuskirja on täiendatud.
jooksul“ . palume seletuskirjas „regulaarselt“ sisustada. Samuti ei ole
selgitatud regulatsiooni, et TTJA võib nimetatud perioodi ühe aasta võtta
pikendada – mis võib olla perioodi pikendamise põhjuseks?
57. Eelnõu § 1 p 44 (ESS § 442 lg 3) – võimalusel esitada viide § 48 Ettepanekut on arvestatud.
asjakohasele lõikele. Eelnõu on muudetud.
58. Eelnõu § 1 p 44 (ESS § 442 lg 4) – p.o §-s 44 ja lõike lõpus nihutada Ettepanekut on arvestatud.
punkti vasakule. Eelnõu on muudetud.
52
59. Eelnõu § 1 p 49 (ESS § 48 lg 2 esimene lause) – võimalik RTS § 10 Ettepanek on võetud teadmiseks.
lg 1 alusel parandada kõnealune ilmne ebatäpsus ilma eelnõus esitamata.
60. Eelnõu § 1 p 50 (ESS § 48 lg 3) – vormelit tuleb täpsustada: Ettepanekut on arvestatud.
paragrahvi 48 lõike 3 teises lauses asendatakse…“. Eelnõu on muudetud.
61. Eelnõu § 1 p 52 (ESS § 481 lg 6) – seletuskirjas on märgitud, et „ning Ettepanekut on arvestatud.
teavitab sellest Euroopa Komisjoni“ – seda asjaolu lg-st 6 ei nähtu. Seletuskirja on muudetud.
62. Eelnõu § 1 p 53 (ESS § 49 lg 7) – viidatakse „lõikes 6 nimetatud Ettepaneku ei ole arvestatud.
otsus“. Jääb ebaselgeks, millist otsust mõeldakse:
(6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käesoleva seaduse Põhjendus: ESS § 49 lõikes 7 mõeldakse mõlemat otsust, oleneb
§-s 44 sätestatud turuanalüüsi tulemusena kindlaks, et vastaval sideteenuse olukorrast, kas lõikes 6 nimetatud otsust, millega tunnistatakse
turul toimib konkurents, siis tunnistab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtetuks § 49 lõikes 1 nimetatud otsus või otsust, millega
sätestatud otsuse kehtetuks ja teavitab sellest ettevõtjat posti teel või tunnistatakse osaliselt kehtetuks § 49 lõike 1 otsus.
elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sama otsusega mitu kohustust
ühel või mitmel sideteenuse turul ning osal nendest turgudest või osa
kohustustega seotud valdkonnas toimib konkurents, tunnistab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse osaliselt kehtetuks.
Eelnõu tuleb täpsustada.
63. Eelnõu § 1 p 61 (ESS § 51 lg 11) – viidatakse § 51 lg-s 1 sätestatud Ettepanekut on arvestatud.
kohustuste kehtestamisele. Lõikes 1 ei ole kohustusi, selles on esitatud Eelnõu on muudetud.
loetelu, mida lisaks § 50 lg 1 p-s nimetatud kohustuse raames nõuda võib.
Palume sõnastust parandada.
64. Eelnõu § 1 p 69 (ESS § 52 lg 7) – kas asenduse tulemusel ei vaja säte Ettepanekut on arvestatud.
rohkemat muutmist? Sama p 77 kohta. Eelnõu on muudetud.
65. Eelnõu § 1 p 79 (ESS § 55 lg 1) – eelnõuga tehakse asendus, kuid Ettepanekut on arvestatud.
kehtivas lg-s 1 on viga „käeoleva“. Palume ka seda parandada. Eelnõu on muudetud.
66. Eelnõu § 1 p 80 (ESS § 55 lg 3 p 2 ja § 134 lg 4 p 3) – selline asendus Ettepanek on võetud teadmiseks.
küsitav, sest asendus kavandatud kahes kohas, kuid seadus sisaldab
kaheksa korda sõna infrastruktuur. Õigusaktis tuleb üht ja sama tähistada Põhjendus: ESSi esineb sõna „infrastruktuur“ kahel kujul
ühe terminiga, mitte erinevatega. „infrastruktuur“ ja „infrastruktuuripõhine“, seega on muudatused
tehtud kahes eelnõu punktis. Eelnõu § 1 punktis 3 asendatakse sõna
„infrastruktuur“ sõnaga „taristu“ kuues kohas ja eelnõu § 1 punktis
53
90 asendatakse sõnad „infrastruktuuripõhine“ sõnaga
„taristupõhine“ kahes kohas.
67. Eelnõu § 1 p 85 (ESS § 561 lg-d 2 ja 3) – seletuskiri on napp. Ettepanekut on arvestatud.
Seletuskirjas tuleb põhjendada, miks peab TTJA lähtuma just neist lg-s 2 Seletuskirja on täiendatud.
sätestatud hindamise kriteeriumitest. Samuti tuleb seletuskirjas avada ja
eelnõus piiritleda, millised on need lg-s 3 märgitud vajalikud
lisakriteeriumid, millede hindamist võib TTJA kaaluda.
68. Eelnõu § 1 p 85 (ESS § 562) – seletuskirjast ei nähtu, mis on Ettepanekut on arvestatud.
kõnealuse muudatuse eesmärk, arvestades, et seletuskirjas on märgitud Seletuskirja on täiendatud.
„juba praegu saavad turuanalüüsi teostamisel märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad välja pakkuda kohustusi, mille eesmärk
on kõrvaldada TTJA tuvastatud konkurentsiprobleeme ning mida TTJA
otsuse tegemisel ka arvesse võtab.“. Seletuskirja tuleb täiendada.
69. Eelnõu § 1 p 85 (ESS § 562 lg-d 4 ja 5) – p.o käesoleva seaduse § 442 Ettepanekut on arvestatud.
lõikes 1; lg 5 – allapoole seotud jaeturul – seni pole seaduses olnud. Vt Eelnõu on muudetud ja seletuskirja on täiendatud.
HÕNTE § 18 ja eelnõu täiendada.
70. Eelnõu § 1 p 85 (ESS §-d 563 ja 564) – seletuskirjas tuleb sätteid Ettepanekut on arvestatud.
selgitada ja põhjendada. Seletuskirja on täiendatud.
71. Eelnõu § 1 p 85 (ESS § 564) – pärandtaristu – seni pole seaduses; kas Ettepanekut on arvestatud.
sõna protsess tarbetu. Vt HÕNTE § 18 ja eelnõu täiendada. Seletuskirja on täiendatud.
72. Eelnõu § 1 p 86 (ESS § 62) – tehakse asendus, kuid see tuleb üle Ettepanekut ei ole arvestatud.
kontrollida, sest kui kehtivas ESS-s viidatakse § 63 lg-tele 1–3, siis kas on
asjakohane viidet laiendada ja viidata §-dele 63–632 tervikuna. Põhjendus: laiendamine on asjakohane, kuna tingimusi, millega
kokkuleppe sõlmimisel arvestatakse tuli juurde.
73. Eelnõu § 1 p 87 (ESS § 63 lg 1) – lg-s 1 koostalitusvõime, kuid lg-s 2 Ettepanekut on arvestatud.
ja § 2 p-s 16 on koostalitlusvõime, mis on õige – tuleb ühtlustada. Eelnõu on muudetud.
74. Eelnõu § 1 p 87 (ESS § 63 lg 5) – õigusaktide alusel – ehk siin Ettepanekut ei ole arvestatud.
oluline, millise taseme õigusaktide alusel.
Põhjendus: kuna käesoleval hetkel ei ole teada, mis tasemel
õigusakt tuleb, siis on parem kui seaduses on laiemalt kirjas.
75. Eelnõu § 1 p 87 (ESS §-d 63 lg 9) – palume võimalus esitada täpsem Ettepanekut ei ole arvestatud.
viide (lõike täpsusega) kui märgitud „§-des 631 ja 632 nimetatud otsus“.
54
Põhjendus: laiendamine on asjakohane, siis on kaetud kõik
võimalikud juhud.
76. Eelnõu § 1 p 88 (ESS § 631 lg 3 p 2) – õiglastel, Ettepanekut ei ole arvestatud.
mittediskrimineerivatel ja mõistlikel, kuid nt § 632 lg 1 – õiglastel ja
mõistlikel – läbivalt kontrollida, kas kriteeriume kasutatud süsteemselt ja Põhjendus: eelnõu on kooskõlas sidedirektiiviga, ka seal on kahel
põhjendatud valikus. erineval viisil ehk nii nagu eelnõus.
77. Eelnõu § 1 p 88 (ESS §-d 632 lg 1) – märgitakse „võrguelemendi Ettepanekut on arvestatud.
omanikule“, kuid seda ei defineerita. Palume seletuskirja täpsustada. Seletuskirja on täiendatud.
78. Eelnõu § 1 p 88 (ESS § 632) – seletuskirjas tuleb sätteid selgitada ja Ettepanekut on arvestatud.
põhjendada. Hetkel seletuskirjas märgitud selgitus on napp ega ava Seletuskirja on täiendatud.
piisavalt sätte sisu.
79. Eelnõu § 1 p 89 (ESS § 64 lg 1) – tehakse asendamine ning „§-ga 63“ Ettepanekut ei ole arvestatud.
asendatakse sõnadega „§-dega 63–632“. ESS § 64 lg 1 algus on: „Kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sideettevõtjale Põhjendus: laiendamine on ajakohane ja seda näeb ette ka
juurdepääsu või sidumise kohustuse kooskõlas käesoleva seaduse § 50 sidedirektiiv. ESS § 63 sätestab üldised juurdepääsu ja sidumise
lõike 1 punktiga 5 või §-ga 63, on vastav sideettevõtja kohustatud…..“. kohustused ning järgnevates paragrahvides on toodud täiendavad
Juhime tähelepanu, et eelnõuga lisatav § 632 reguleerib raadiosidevõrgu tingimusi (sh ühiskasutuse).
ühiskasutuse kohustuse määramist, seega tuleb „ühiskasutuse kohustus“ ka
§ 64 lg-s 1 märkida.
80. Eelnõu § 1 p 91 (ESS § 66 lg 3) – ESS § 66 lg-s 1 nimetatakse Ettepanekut on arvestatud.
asjaolud, millal sideettevõtja võib piirata teise lepingupoole juurdepääsu Seletuskirja on täiendatud.
sidevõrgule. Eelnõuga täiendatakse ESS § 66 lg-t 3 nii, et kui piirangut on
rakendatud, sest teine lepingupool ei tasunud temale osutatud teenuse eest
tähtaegselt, siis ei pea sideettevõtja sidevõrgule juurdepääsu piiramisel
jälgima, et piiramine põhineks olukorra objektiivsel hinnangul ja piirangu
ulatus oleks minimaalne, et tagada sidevõrgu normaalne töö. Miks on lg-s
3 oluline just asjaolu, et teine lepingupool ei ole tasunud temale osutatud
teenuse eest tähtaegselt mitte mõni muu lg-s 1 nimetatud asjaolu?
Seletuskirja tuleb täpsustada.
81. Eelnõu § 1 p-d 96 ja 97 (ESS §-d 831 ja 832) – muutmispunktiga 96 Ettepanekut on arvestatud.
tunnistatakse ESS § 831 kehtetuks ning p-ga 97 täiendatakse ESS-i §-ga Seletuskirja on täiendatud.
832, mis on samasisuline nagu p-ga 96 kehtetuks tunnistatav ESS § 831.
Eelnõu § 1 p 96 jõustub 2020. aasta 21. detsembril, p 97 jõustub 2028.
55
aasta 1. jaanuaril. Seletuskirjast ei nähtu, miks ei ole regulatsioon teatud
ajal enam vajalik ning miks on see vaja uuesti sätestada. Seletuskirjas
tuleb esitada jõustumisaja põhjendus.
82. Eelnõu § 1 p 99 (ESS § 87 lg 24) – „täpsema sisu“ on asjakohane siis, Ettepanekut on arvestatud.
kui seaduses on olemas sätted mida täpsustada. Kui neid ei ole, tuleb sõna Eelnõu on muudetud.
„täpsema“ eemaldada.
83. Eelnõu § 1 p 99 (ESS § 87 lg 25) – sätestab, et „Käesoleva paragrahvi Ettepanekut on arvestatud.
lõikes 23 sätestatud auditeerimiskohustus rakendub lõigete 21 ja 22 alusel Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
kehtestatud kohustuste jõustumisega.“. Sätte vajadus jääb ebaselgeks – kui
sideettevõtjale on kehtestatud teatud kohustused ning ka lisatav lg 23 viitab
sellele, siis on selge, et auditeerimise kohustus tekib alles siis, kui on
kehtestatud lg-tes 21 ja 22 sätestatud kohustused ning lg 25 on ebavajalik ja
tuleb välja jätta.
84. Eelnõu § 1 p 102 (ESS § 872) – lg-tes 1 ja 2 on erinevates käänetes Ettepanekut on arvestatud.
sõna juhtumid, mis tuleb asendada; järgmises punktis p.o x) paragrahvi Eelnõu on muudetud.
872 lõikes 3 sõna „juhtudest“ asendatakse sõnaga „küberintsidentidest“;
85. Eelnõu § 1 p 103 (ESS § 872 lg 1) – vormel peab olema täpsem: … Ettepanekut on arvestatud.
lõike 1 teises lauses asendatakse… Eelnõu on muudetud.
86. Eelnõu § 1 p 110 (ESS § 951 lg 4) – nimetab üksnes nr 112, kuid nr Ettepanekut ei ole arvestatud.
1247 ei ole nimetatud; sama p-des 113 ja 149.
Põhjendus: Eestis on kasutuses ainult üks hädaabinumber (112),
kui sellele numbrile ei looda ühendust, tuleb sellest sidelepingus
kirjutada.
Number 1247 on abi- ja infoteenuse number, mis võeti COVID-19
ajal kasutusele, kuid seda numbrit ei saa võrdsustada 112
numbriga.
87. Eelnõu § 1 p 110 (ESS § 951 lg 5 p 1) – märgitakse „89 lõikes 9 Ettepanekut on arvestatud.
nimetatud nõuete rikkumise korral“, kuid ESS § 89 lõikes 9 on üks nõue: Eelnõu on muudetud.
tehnilise teostatavuse korral on tagatud internetiühenduse teenuse
katkematus. Seetõttu tuleb viites kasutada ainsust „nõude rikkumise“.
88. Eelnõu § 1 p 110 (ESS § 951 lg 5 ja lg 7 p 6) – Euroopa Liidu Ettepanekut on arvestatud.
õigusaktile viitamisel tuleb lähtuda HÕNTE § 29 lg-test 3 ja 4, seega ei ole Eelnõu on muudetud.
võimalik lg-s 5 esitada määruse nimetuse lühendit.
56
89. Eelnõu § 1 p-d 110 ja 111 (ESS § 951 lg 6 ja § 96 lg 3) – § 951 lg-s 6 Ettepanekut on arvestatud.
sätestatakse „ taotluse korral“, § 96 lg-s 3 taotlus puudub – mis põhjusel Eelnõu on täiendatud.
on lepingueelse teabe puhul vajalik erivajadusega isiku taotlus, kuid
lepingu puhul taotlus vajalik ei ole? Palume seletuskirjas seda põhjendada
või eelnõus ühtlustada.
90. Eelnõu § 1 p 111 (ESS § 96 lg 1) – palume esitada viide lõike Ettepanekut ei ole arvestatud.
täpsusega.
Põhjendus: lõike täpsusega ei saa siin viidata, kuna § 951 on toodud
sidelepingule esitatud tingimused millele lisaks tuleb arvestada §
96 toodut.
91. Eelnõu § 1 p 112 (ESS § 961 lg 1) – termini määratlemisel tuleb Ettepanekut on arvestatud.
lähtuda HÕNTE § 18 lg-st 5 (kusjuures üldsätetes „teenuspaketti“ avada ei Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
saa, sest see ei ole seadust läbiv termin). Pealkiri „Teenuspakett“ on
paragrahvi sellise ülesehituse korral eksitav, sest paragrahv sisaldab
teenuspaketi kõrval ka sideteenuse ja terminalseadet sisaldava paketi
regulatsiooni (lg 2);
92. Eelnõu § 1 p 114 (ESS § 99 pealkiri) – pealkirja täiendatakse eelnõu Ettepanekut on arvestatud.
§ 1 p-st 116 tulenevalt ka sideteenuse lepingu pikendamisega. Kuivõrd Eelnõu on muudetud.
ESS §-s 99 esitatakse kõigepealt tingimuste muutmise ja seejärel
sideteenuse lepingu pikendamise sätted, siis tuleb ESS § 99 pealkirjas
kõigepealt nimetada „tingimuste muutmine“ ja seejärel „pikendamine“.
93. Eelnõu § 1 p 115 (ESS § 100 lg 6) – seletuskirja tuleb selgitusega Ettepanekut on arvestatud.
täiendada. Seletuskirja on täiendatud.
94. Eelnõu § 1 p 117 (ESS § 100 lg 3) – kasutab sõna tarbija, kuid lg 4 Ettepanek on võetud teadmiseks.
kasutab lõppkasutaja? § 2 p 27) lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta
üldkasutatavat elektroonilise side teenust; § 2 p 55) tarbija on füüsilisest Põhjendus: eelnõu on kooskõlas sidedirektiivi artikli 105 lg 5 ja 6,
isikust lõppkasutaja, kes valdavalt ei kasuta elektroonilise side teenust oma ka seal on ühes lõikes kasutuses tarbija ja teises lõppkasutaja.
majandus- või kutsetegevuses; – kas termineid on õigesti kasutatud?
95. Eelnõu § 1 p 117 (ESS § 100 lg 4) – kas lg-s 4 on teadlikult välja Ettepanek on võetud teadmiseks.
jäänud internetiühenduse teenuse välistamine, mis on lg-s 3.
Põhjendus: eelnõu on kooskõlas sidedirektiivi artikli 105 lg 5 ja 6,
ka seal on ühes lõikes internetiühenduse teenus välistatud, teises
mitte.
57
96. Eelnõu § 1 p 117 (ESS § 100 lg 5) – lõikes 3 nimetatud sideettevõtja – Ettepanekut on arvestatud.
lõikes 3 ei ole nimetatud sideettevõtjat. Eelnõu on täiendatud.
97. Eelnõu § 1 p 122 (ESS § 1002 lg 21) – puudub andmekogu asutamise Ettepanekut on arvestatud.
säte. Mis liiki on andmekogu, andmete avalikkus (AvTS § 431, § 432, § Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
438)?
98. Eelnõu § 1 p 123 (ESS § 1002 lg 4 p 7) – sobivam täiendada p-ga 51, Ettepanekut on arvestatud.
sest p-s 6 on Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaart, andmebaasid on Eelnõu on muudetud
eelnevates punktides.
99. Eelnõu § 1 p 135 (ESS § 112 lg 1) – palume seletuskirjas märkida, Ettepanekut ei ole arvestatud.
mis on need andmed, mida sideettevõtjad ärilisel eesmärgil säilitavad.
Põhjendus: nimetatud teema lahendatakse Riigikogu menetluses
oleva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga
(392SE).
100. Eelnõu § 1 p-d 134 ja 135 (ESS § 112 lg 1) – kuivõrd ühes lõikes Ettepanekut ei ole arvestatud.
tehakse kaks muudatust, siis teeme ettepaneku esitada terve lõige uuesti.
Põhjendus: nimetatud teema lahendatakse Riigikogu menetluses
oleva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga
(392SE).
101. Eelnõu § 1 p-d 137 ja 138 (ESS § 113 lg 1) – kuivõrd ühes lõikes Ettepanekut ei saa arvestada.
tehakse kaks muudatust, siis teeme ettepaneku esitada terve lõige uuesti.
Põhjendus: JuMi kooskõlastuskirja punktis 2, selgitasite, et te ei
toeta eelnõu § 1 punktis 138 tehtud muudatust. Seetõttu
kustutasime eelnõust selle muudatuse.
102. Eelnõu § 1 p 142 (ESS § 143) – kas täiendamist soovitakse teha nii Ettepanekut on arvestatud.
ESS § 143 peakirjas kui ka tekstis? Kui jah, siis peab see vormelist Eelnõu on muudetud.
nähtuma.
103. Eelnõu § 1 p 145 (ESS § 152 lg-d 4 ja 5) – seletuskirja kohaselt Ettepanekut on arvestatud.
täiendatakse eelnõu § 1 p-ga 145 ESS §-i 152 lg-ga 3. Eelnõu § 1 p 145 Seletuskirja on muudetu.
kohaselt täiendatakse kõnealust paragrahvi lg-tega 4 ja 5. Seletuskirja
tuleb parandada.
104. Eelnõu § 1 p 146 (ESS § 164) – vormelist peab nähtuma, et täiendus Ettepanekut on arvestatud.
tehakse nii ESS § 164 pealkirjas kui ka lg-s 1. Eelnõu on muudetud
105. Eelnõu § 1 p 147 (ESS § 1661 lg 1) – kas ei ole vajalik viidet Ettepanekut ei ole arvestatud.
täiendada ja esitada see lõigete täpsusega?
58
Põhjendus: laiendamine on ajakohane ja seda näeb ette ka
sidedirektiiv. ESS § 63 sätestab üldised juurdepääsu ja sidumise
kohustused ning järgnevates paragrahvides on toodud täiendavad
tingimusi (sh ühiskasutuse).
106. Eelnõu § 1 p 152 (ESS §-d 1963) – esmakordne kohustus tuleb täita Ettepanekut on arvestatud.
seaduse jõustumisega samal päeval? Eelnõu on muudetud
107. Eelnõu § 1 p-d 152 ja 153 (ESS §-d 1963 ja 1964) – kuivõrd Ettepanekut ei saa arvestada.
tegemist järjestikuste paragrahvidega, mis jõustuvad samal ajal, siis
esitada need ühes muutmispunktis. Põhjendus: nimetatud punktid jõustuvad erineval ajal, seega ei saa
neid muudatusi ühes punktis teha.
108. Eelnõu § 2 p 1 (EhS § 6112) – vormelis tuleb näidata, et lisatav on 1. Ettepanekut on arvestatud.
osa 61. peatüki viimane paragrahv ehk: seadustiku 1. osa täiendatakse §-ga Eelnõu on muudetud.
6112...
109. Eelnõu § 2 p 1 (EhS § 6112 lg 2) – viide peab olema: käesoleva Ettepanekut on arvestatud.
paragrahvi lõikes 1 Eelnõu on muudetud.
12
110. Eelnõu § 2 p 1 (EhS § 61 lg 5) – miks on vajalik sõna Ettepanekut on arvestatud.
„põhjendatult“, kui riik või KOV peab oma otsust niikuinii põhjendama? Eelnõu on muudetud.
Teeme ettepaneku kõnealune sõna eelnõust välja jätta.
111. Eelnõu § 2 p 1 (EhS § 6112 lg 6) – juhime tähelepanu, et sõna „või“ Ettepanekut on arvestatud.
annab siinkohal võimaluse avaldada kas lg-s 4 või lg-s 5 nimetatud otsus. Eelnõu on muudetud.
Kui eesmärk on avaldada mõlemas lõikes nimetatud otsused, siis tuleb
kasutada sõna „ja“.
112. Eelnõu § 2 p 2 (EhS § 130 lg 3 p 52) – muutmispunkt lõpetada Ettepanekut on arvestatud.
semikooloniga. Eelnõu on muudetud.
113. Eelnõu § 3 p 1 (RLS § 31 lg 1 p 1) – kui number 110 avalik Ettepanek on võetud teadmiseks.
kasutamine lõpetati, siis miks on seda vajalik RLS-s sätestada?
Põhjendus: Siseministeeriumi eelnõu kooskõlastuskirja punktis 10
nimetab Siseministeerium numbri 110 „üleriigiliseks avalikes
huvides kasutatavaks teenuse lühinumbriks“ ja leiab, et jätkuvalt on
riigil vajadus selle numbri järele. Täpsemalt vt Siseministeeriumi
kirja punkti 10.
114. Eelnõu § 3 p-d 6–14 – „lisa“ asemel märkida „seaduse lisa“. Ettepanekut on arvestatud.
Eelnõu on muudetud.
59
115. Eelnõu § 3 p 6 (lisa 3) – „punkti“ asemel kasutada „punkt“ (nimetav Ettepanekut on arvestatud.
kääne). Eelnõu on muudetud.
116. Eelnõu § 3 p 13 (lisa 3) – sõnade kehtetuks tunnistamise asemel Ettepanekut on arvestatud.
tuleb need välja jätta. Eelnõu on muudetud.
117. Eelnõu § 4 lg-d 2 ja 3 – vastavalt normitehnika käsiraamatu § 14 Ettepanekut on arvestatud.
kommentaarile 9 tuleb lg-d 2 ja 3 vahetada: „Esimeses lõikes määratakse Eelnõu on muudetud.
seaduse või enamiku sätete jõustumise aeg ning järgnevates lõigetes
järgmised tähtpäevad alates varasemast.“.
118. Keelemärkused – palume arvestada ka keelemärkusi, mis on eelnõu Ettepanekut on arvestatud.
koostajatele edastatud Word-dokumendis jäljega. Eelnõu on muudetud.
Eelnõu seletuskirja mõjude osa Ettepanekut on arvestatud.
119. Eelnõu mõjuanalüüsis tuleb määratleda puudutatud sihtrühmade Seletuskirja on täiendatud.
arvulised suurused, antud juhul oleks tarvis esitada andmed sideteenuse
osutajate ja tarbijate kohta, sealhulgas tarbijate ja osutajate hulgad ning
samuti sektori aastane finantsmaht. Nendele andmetele tuginedes oleks
võimalik positsioneerida muudatuste olulisust tarbijagruppide ning Eesti
kui majanduse jaoks tervikuna.
120. Arusaamatuks jääb, kas ja kuidas peaksid sideteenuse osutajad enda Ettepanekut on arvestatud.
tegevust ümber korraldama tulenevalt sideteenuse mõiste laiendamisest. Seletuskirja on täiendatud.
Täpsustada tuleks, kas mõiste laiendamine toob kaasa muutusi side- ja
andmeside teenuseid pakkuvate sideettevõtete majandustegevuses või
turuosades. Kas OTT teenuste pakkujatele tekivad seoses
registreerimiskohustusega uued kohustused, lisatakse kvaliteedi/teenuse
standarte või tekib juurde halduskoormust?
121. Mõjuanalüüsis tuleks täpsustada, kui palju on seni esinenud Ettepanekut on arvestatud.
tarbijaõiguse rikkumisi (või kaebuseid) OTT-teenuste osas. Selgitada Seletuskirja on täiendatud.
tuleks, kas ühtsele regulatsioonile allutamine on preventiivne või
lahendatakse tegelikke praktilisi probleeme. Teenuse tarbijatele avalduva
mõju osas tuleks täpsustada, kas seoses mõiste laienemisega tekitatud
lisanduv regulatsioon (halduskoormus) toob kaasa teenuse hindade tõusu
tarbijate jaoks. Kas parema õiguste kaitsega saavutatakse väiksem
rikkumiste hulk kuid samaaegselt kaasneb ka hinnatõus?
122. Sideteenuse lepingu läbipaistvuse suurendamine lisab kohustusi Ettepanekut on arvestatud.
sideteenuse pakkujatele ja sellega kaasneb halduskoormuse tõus. Tõus ei Seletuskirja on täiendatud.
60
pruugi olla suur, kuna kasutatakse lepingute tüüpformaate ja tüüptingimusi
ning kokkuvõte tuleb välja töötada üksnes siis, kui tingimusi ja formaate
muudetakse. Siiski tuleks muudatuste tutvustamisel selgelt viidata
halduskoormuse tõusule.
Eelnõu seletuskiri Ettepanekut on arvestatud.
123. Esitame eelnõu seletuskirja kohta järgmised tähelepanekud Seletuskirja on muudetud.
a) Seletuskirja 3. osas on märgitud: „Eelnõu § 3 sätestatakse
riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmine, paragrahv koosneb 11
punktist.“ – eelnõus on 14 punkti. Kontrollida tuleb eelnõu ja seletuskirja
vastavust.
b) Seletuskirja 4. osas on märgitud: „Eelnõuga muudetakse 11 kehtivat
ESS § 2 sätestatud mõistet.“ – palume üle kontrollida, sest § 1 p 1, p 3 (3
muudatust), p 5, 12 ja 13 – on kokku 7 termini muudatust.
c) Seletuskirja 7. osa peab olema „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja
kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ (HÕNTE §
40 lg 1 p 7).
d) Seletuskirja rakendusakte käsitlev osa peab olema 8. osa „HÕNTE § 40
lg 1 p 8). Sellest tulenevalt tuleb muuta ka järgnevate seletuskirja osade
numeratsiooni.
e) Seletuskirja 7.1 osas on märgitud: „ESS § 44 lõike 17 alusel antav
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Turuanalüüsi teostamise
põhimõtted“ – see ei ole kooskõlas eelnõuga, sest volitusnorm on
kavandatud lg-sse 4 ja sisaldab ka turuanalüüsi korda.
f) Seletuskirja 7.2. osa nimetab „Nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise
teenuse näidispakkumistele“, kuid eelnõu lg-s 7 kavandatud
..näidispakkumise andmekoosseisud, mitte nõuded?
g) Seletuskirja 8. osa – jõustumise erisuste kohta puuduvad põhjendused.
61
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõu lühikokkuvõte
Eelnõu peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.
Võrreldes 2002. a, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik,
on elektroonilise side turg kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor on muutunud
majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on
muutunud ka elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse
traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi
uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele
sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks,
et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-
teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-
teenused.
Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja
lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult
üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus
sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade
kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg,
pikendamine, lõpetamine jne.
Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is ühtlustatud
raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute
raadiosageduste kasutuselevõtuks.
Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese
levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku
omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid,
valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud
suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu,
mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse
ehituseadustiku muudatusega.
Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei
ohustaks riigi julgeolekut.
Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivuseadust, millega korrastatakse sageduslubade ja numbriloa
riigilõive. Need viiakse vastavusse sideturu arengu muutustega, sätestades uusi riigilõive ja
tunnistades kehtetuks iganenud riigilõive.
Eelnõu jõustub 2021. aasta 15. detsembril.