dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringust

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. september 2021
Viit
1.10-17/2021/5560-1
Registreeritud
22. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu
Lahendamise tähtaeg
22. oktoober 2021

Failid

  • 📎7.1-2217169-6 21.09.2021 Väljaminev kiri.asice4543 KB

Sisu (failidest)

1 00 0 10 99 . 81 1 00 A . 38 1 00 . 26 00 1 99. 5 A 100.54 1 00 5 5 0. 99. 100.55 10 99 0 1 0 . 91 993 .7 kr A A 10 10 0 . 99 39 . 06 1 2 5 0.10 10 . 0 00. 100 3 9 9.5 47 10 100 0. 0. .28 1 00 1 00 72 96 .3 45 . A 38 99. 9 5 99. 0 A kr 7 10 100 8 .48 .1 4 1 00 2 5 100. .04 00 .3 . 42 5 . 99 0.1 . 9 . 1 100.58 sõidukiiruse 9 5 10 A 0 100.10 9.4 2 100 9 07 6 10 100 999 .3 100.1 100 .2 mõõtja 1 00 5 A 99.73 99.51 99.55 9 9.7 7 A 3 10 10 9.6 9 00.1 1 0 9 1 0. 00 .19 2 .5 30 . 5 1 10 .17 0 10 22 00 0. 1 0 00 0. 17 5 0 1 0 5 . 37 24 1 0 0. 10 0. .56 10 16 00 10 0. u r 1 0 .43 kr 1 .16 Sõme 10 A 0 100 0 1 43 . 100 10 0 100 .0 ee- r 0 10 0. 00 .24 0. 1 0 .18 kv r 0 a 5 0 1 10 0 4 k 9. 1 00 1 -R 02 . 0.3 1 9 08 10 0. . 39 07 n ru 0 1 0 1 5Pä 10 0 0.47 0 1 8 7 r 0 .7 .9 1 0 en 0 0. 00 00. 10 99 4 100 .13 1 ane t 29 . 5 5 1 00.24 0 10.10 kr 100.15 Põh1 ma i 3 3 . 8 . 98 19 0 1 0 0 99 48 . 10. 0 9 0 1 99 1 00 0 10.1 . . 38 995 . 100 18 99 0 10. 0 103 .3 100.60 1 00. 44 00 A 100. 99 5 100.13 0 10. 0 104 .1 0.31 0 1 .9 03 .1 87 .2 9 10 0 10 9 1 0 995 . 100.14 0.50 9 100.5 0 101 .3 9 63 46 100 .4 .37 7 .2 1 6 k 5 . . r 0 0 8 1 0 00 1 0 1 9 00. 1 100 00. . 5 . 4 7 100 05 .4 1003 . PP-131 100.55 0 1 0 10 59 1 57 00. 5 kr A 0 10 15 . 0 0.4 5 2 995 . 86 .3 1 9 50 100.30 0 10. 9 9 0. 100.45 10 3 .4 0 102 .9 0 10 86 .7 00 9 1 100 99.96 100 10 .3 9.5 71 9 9.9 8 9 8.3 9 9 0. 6 100.35 10 100. 99.66 56 9 0 2 40 9. 100. 9 0. 21 10 99 10 0. 5 9 24 8. 5 03 98.45 5 0. 89 100. . 10 5 98.72 99 . 99 98.38 99.28 98.96 98.67 99.58 9 8.5 100. kr 100.5 100. 100.13 99.87 98.62 56 72 100 . 100 8 P-8 10 . A 71 kr K22-1 65 0. 100 03 100 27 Kaas 100.35 met 99.11 .38 100. 98.98 .29 100 põhi 98.52 99 99 99 99.02 kaev 400 /315 pl 99.17 99. 9 9 1 98.44 DE 160 PVC 99.40 10 4 10 .56 84 0. 99.65 10 100. 0. 10 10 2 98.49 DE 110 PVC 05 10 53 10 0 .5 99.81 0. 99.13 5 0. Tp 57 51 K Raa jts i:veoket t i ankui rsaar 10 5 0. 99.41 99 5 0. . 10 P 99 10 .9 0. 22 ik 4 15 k 1 00 tn 100. 39 .3 10 P-8 K 5 0. õr 99.09 53va 99.97 10 10 9 9.5 0. 0. 35 Hinnateabe tulp 99.53 l 03 m 10 99 4 4 0. aa .9 A 99.43 6 nt 10 .03 10 5 . 99.42 0. ee 10 9 0. 45 9 1 0 0 08 10 00 4 99.68 3 nr . -o k hvk i, 101 Hoone:kaupu ls 99 0.7 .9 a tnkui rev t aru jalune,auo tpe u s a l 521 99 2 99.46 10 0. .9 10 0. 36 48 1 36 T 10 .04 ap 10 10 0. 0 a 09 0 10 0. 95 . - 9 10 10 0.3 kr 1 9 0. 32 9. 5 K 0. 9 10 38 10 A 10 oi 3 32 0. 99.82 P-9 0. 00 10 .04 gi 02 100.31 2 A ( 5 . 02 . 9 1 0. 22 9 10 10 i 99.61 40 P 09 0 0. k 99.66 4 t 0 k 10 99.54 6 n 99. 5 kr P-2 ) 99 99.50 .9 K22-2 99. 9 5 A Kaas 100.31 met 99.58 99.97 99.78 99.85 põhi 98.11 10 .2 10 0. 8 10 0 kaev 400 /315 pl 100.06 29 0 99.73 10 99 1 98.03 DE 160 PVC 10 0. .9 0. 99.56 02 4 2 98.38 DE 110 PVC 10 .3 3 19 0. 1 10 0.3 99.79 10 27 0 3 98.03 DE 160 PVC 10 0. X = 6569900 Rajatis: maapealne 10 m³ 99 10 .0 30 .7 10 99.66 10 0. 6 LPG mahuti ja gaasitankur 7 A 0 0. 23 .5 Y = 61 Pikk tänav L4 koos varikatusega 99 99.43 4 3 99 99 1 Pikk tn 74 .9 2 99 . P-10 5 7 1 .7 0 10 79001:001:0306 6 99 79101:015:0610 be t kr .8 2850 A 3 99.70 99.73 99.75 99.40 99.85 10 0 99.64 Rajatis: käsipesula 10 K22-3 10 99 0. 10 0. 32 .7 0. 10 Kaas 100.05 met 0. 7 1 15 30 10 2 99 põhi 98.02 99.83 0. 99.55 99.68 99 10 Planeeritud 4 .8 31 0. . kaev 400 /315 pl 81 6 35 hüdrant 99.51 99.88 99 09 1 97.94 DE 160 PVC .6 100. 0 2 98.34 DE 110 PVC Pikk tn 76 69 0 . 10 3 97.94 DE 160 PVC 99 5 99. 99. 24 10 99.42 79101:015:0640 0. 0. 5 10 99.60 99.70 05 P v A na 3 ik tä 100.20 4 2 k ru .9 i 1 99.66 i / - lp 99 et 10 0.2 10 .2 7 tn sk 0. 10 10 0.2 0. 3 04 La 22 1 16 0 . 00 10 0 10 TINGMÄRGID 1 99.50 10 0. 94 Liblika 33 . 99 99.94 99.90 99 10 99 0 79101:015:0562 .7 .6 75 kr 99.55 Planeeringuala piir 7 2 . K22-4 99 10 A 0. 99.58 99.37 0 10 18 Kaas 100.20 met 99 5 . 99 99 .6 .7 põhi 97.56 Olemasolev krundipiir 8 99.46 4 kr kaev 560 /500 pl 99.51 / - lp 99.55 99 .5 .5 1 97.48 DE 160 PVC 99 Hoonestusala 10 0. 17 2 97.48 DE 160 PVC 99.41 10 0. 0. 15 07 10 3 97.75 DE 160 PVC 99. 99 10 5 99 99 0. .6 Hoone suurim lubatud ehitisealune pind .6 24 .3 1 99.44 1 99.63 7 Sadamevee immutusala orienteeriv asukoht 10 10 99.98 3 0 99 0. W - lp 15 .5 2 1 99.91 Olemasolev ja planeeritud sõidutee .5 Pikk tn 78 POS 1 0 99 99.52 99.50 99.57 0 .5 10 9 9 79101:015:0090 10 Olmeasolev ja planeeritud kõnnitee 0. 20 99.41 99.53 99 10 00. 19 30 .7 1 0. Olemasolev ja planeeritud haljasala 0. 15 5 99 05 10 K22-5 .5 10 10 Kaas 100.00 met 99.42 0. 0. 9 99.42 99.83 31 A .6 19 põhi 97.45 99 Olemasolev säilitatav puu ja planeeritud puu 99 99 kaev 400 /315 pl .3 0 .7 .7 99.35 7 10 99 0 100 0 1 97.37DE 160 PVC 2 97.93 DE 110 PVC 99.42 99.62 Planeeritud madal põõsas (kuni 1 m kõge) .5 99 3 97.37 DE 160 PVC 99. 5 100.19 0 10 99.50 99.35 Likvideeritav objekt Pikk tn 80 99 10 .1 .6 P-36 10 0. 0. 6 0 05 99 79101:015:0390 10 99 Planeeritud madalpinge elektrikaabel ja liitumiskilp .6 4 .4 99.37 3 10 100.03 7 3 99.43 15 10 0. 2 99.96 0. 1 25 16 100.11 Planeeritud ümbertõstetav madalpinge õhuliin koos masti ja valgustiga 10 0 99 99.77 Planeeritud sidekanalisatsioon 10 10 99 .3 kr 0 99.40 0. .5 3 P-48 99 .7 16 kr 8 A 0 99 99.52 100 10 K22-6 Planeeritud veetoru .6 99 61 7 Kaas 100.03 met . .5 99 100.00 põhi 97.27 kaev 400 /315 pl Planeeritud kanalisatsioonitoru 10 0. 99 99.34 10 06 1 97.19 DE 160 PVC 99.89 .5 99.28 0. 10 3 99.88 1 2 98.16 DE 110 PVC 9 0. 10 Planeeritud sademeveetoru 10100 20 99.92 0. 3 97.19 DE 160 PVC 0. 99 Pikk tn 82 28 15 .5 99.74 6 79101:015:0410 K1 - lp 4 Planeeritud veevarustuse liitumispunk .5 99.74 99 99 V- lp .5 99.39 5 99.47 10 V - lp 99 0. .5 15 0 8 A 99.68 10 99 .7 K1- lp Planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt X = 6569800 99 76 10 4 . 3 0. 100.17 .6 99 10 5 04 0. 99.44 10 2 1 W- lp Planeeritud elektri liitumispunkt 18 Y = 61 99.38 ki 99 0. 10 vi 99.33 .4 22 0. pa 8 26 rk 10 et K22-7 10 0. 0 /- lp Planeeritud sidevarustuse liitumispunkt 15 t 2900 Kaas 100.27 met 99.34 kr 5 põhi 97.07 99 . 99 kaev 400 /315 pl 99 .5 .5 9 10 0.1 2 1 96.99 DE 160 PVC 6 Pikk tn 84 0. 8 10 0.2 01 2 98.18 DE 110 PVC 10 99.45 0 3 96.99 DE 79101:015:0280 160 PVC 10 10 99 0. 10 99.40 31 4 97.44 DE 110 PVC 99.63 .6 KRUNDI EHITUSÕIGUS 0. 2 18 995 . pos. krundi krundi suurim hoonete hoonete 99 hoonete krundi kr Hüdrant .6 2 nr. aadress suurus lubatud maksimaalne suurim suurim kasutamise A 99 (m ²) ehitisealune kõrgus (m) lubatud . lubatud sihtotstarve 53 96 .1 9 10 0 100.22100.27 10 pind (m²) sügavus (m) arv 0. 10 .2 05 10 0. 5 0.00 24 0 0 1 änav 1. Liblika 21753 3000 8.00 4.00 4 Ärimaa 100 % .08 Laanet 0 10 10 A 00 108.00 (absoluutkõrgus) 96.00 (absoluutkõrgus) 10 0. 1 34 0. 27 00 .1 0 1 10 0. 28 10 K22-8 0. 35 Kaas 100.27 met Märkus: Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Telg MK 2019. a koostatud alusplaani täpsusastmega 1:500 töö nr 29T680. 99 10 .8 0. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. põhi 96.92 8 25 100.22 kaev 560 /500 pl Pikk tn 79a 1 96.84 DE 160 PVC 2 97.24 DE 160 PVC 79101:015:0690 10 5 0 25 50 75 3 96.84 DE 160 PVC 99 .9 3 õu Alajaam Töö: Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering Joonis: Põhijoonis Projektijuht: Huvitatud isik: AB Artes Terrae OÜ Aqua Marina AS Heiki Kalberg Töö nr: 21006DP3 Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev: Küütri tn 14, Tartu 51007 Tapa linn 11.03.2021 Tanel Breede [email protected] Mõõt: 1:500 Faili nimi: www.artes.ee 21006DP3 Tapa Liblika tankla.dgn Joonise nr: 3 Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering Liiklusuuring 2020 Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering Liiklusuuring Tellija Aqua Marina AS Tellija esindaja ja Urmas Koch kontaktandmed [email protected] Võru 176 50112 Tartu Lepingu nr e-mail 09.09.2020 Aruande kuupäev 03.10.2020 Aruande nr ERC/18/2020 Märksõnad Liiklusuuring, liiklussagedus, AKÖL, liikluse prognoos Keywords Traffic survey, traffic volume, AADT, traffic forecast Töös osalesid Luule Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ Tiit Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ ERC Konsultatsiooni OÜ Väike-Ameerika 15-9 10129 Tallinn, Eesti e-post: [email protected] tel: +372526984 www.ercc.ee Liblika DP – liiklusuuring 1 SISUKORD 1. Olemasolev olukord ........................................................................................................... 2 2. Liiklussagedus .................................................................................................................... 3 2.1. Liiklussagedus mnt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ....................................................... 3 2.2. Ristmike pöördeliiklus ............................................................................................... 5 2.3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt ...................................................................... 5 3. Liiklusprognoos .................................................................................................................. 6 3.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid .......................................................................... 6 3.1.1. Elanike arv ......................................................................................................... 6 3.1.2. Sõidukite arv ...................................................................................................... 6 3.1.3. Läbisõit............................................................................................................... 7 3.2. Liiklussageduse prognoos .......................................................................................... 7 4. Liiklusvoogude jagunemine ristmikul .............................................................................. 10 5. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 12 Kasutatud lühendid SAPA – sõidu- ja pakiautod (< 6 m pikkused sõidukid); VAAB – veoautod ja autobussid (6-12 m pikkused sõidukid); AR – autorongid (> 12 m pikkused sõidukid); AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (autot/ööpäevas); NKÖL – nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp); PLP – püsiloenduspunkt (statsionaarne loenduspunkt, mis töötab kogu aasta); Suund 1 – tee suund maantee algusest lõpu poole (nt Pärnu → Rakvere → Sõmeru) Suund 2 – tee suund maantee lõpust alguse poole (nt Sõmeru → Rakvere → Pärnu) Liblika DP – liiklusuuring 2 1. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeringu koostamise eesmärk on Liblika maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine, sellele ehitustingimuste määramine kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone(te) rajamiseks, mille mahus on ka kontori ja büroopinnad ning tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks. Planeeritava Liblika maaüksuse juurdepääs on kavandatud Tapa linnale kuuluvalt Pikk tänavalt (mnt nr 17148 Tapa-Koigi), mis lõikub km 144,79 põhimaanteega nr 5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru. Joonis 1.1. Planeeritav ala ja juurdepääs Pikk tn-le Liblika DP – liiklusuuring 3 2. LIIKLUSSAGEDUS 2.1. Liiklussagedus mnt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru liiklussageduse andmed aastate lõikes on toodud järgnevatel joonistel. 2019.a. andmete põhjal oli liiklussagedus 3405 a/ööp, millest 7% raskeliiklus. Liiklussagedus on sel teelõigul viimase 10 aasta jooksul kasvanud ca 2 korda. mnt nr 5 km 140,634-146,598 4000 3500 3000 AKÖL, a/ööp 2500 AR 2000 VAAB 1500 SAPA 1000 500 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 2.1. Teelõigu liiklussagedus aastatel 2009-2019 Kõrvalmaantee nr 17148 Tapa-Koigi esimesed 729 m kuuluvad Tapa linna haldusalasse ning selle osa kohta liiklussageduse andmed Teeregistris puuduvad. Teelõigul 0,729-10,003 oli liiklussagedus 60 a/ööp. Lähim püsiloenduspunkt (PLP), mille andmeid saab liiklusvoogude analüüsimiseks kasutada, on Kadrina PLP (mnt nr 5 km 155,7). 3500 3000 2500 AKÖL16 NKÖL, a/ööp 2000 AKÖL17 AKÖL18 1500 AKÖL19 1000 AKÖL20 500 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 Joonis 2.2. PLP 5-155,7 Kadrina PLP NKÖL aastatel 2016-2020 Nagu eelpool toodud jooniselt näha, siis 2020. aasta esimesel kümnel nädalal oli liiklussagedus eelmise aastaga üsna sarnasel tasemel (kasv 3%), kuid alates 11.nädalast liiklussagedus vähenes oluliselt – nädalate 11…20 liiklussagedus oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 23% väiksem. Alates 21.nädalast on näha tavapärase liikluse Liblika DP – liiklusuuring 4 taastumist. Kui eeldada, et käesoleva aasta teine pool on eelmise aastaga sarnane, siis vahepealse eriolukorra tõttu tähendab see aastate kokkuvõtlikus võrdluses ca 4% langust (2020 vs 2019). Liiklussagedus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel on mõnevõrra kõrgem hommikusel (kl 7-8) ja õhtusel tipptunnil (kl 16-18). Suundade vaheline ebaühtlus pole eriti märkimisväärne – nii hommikusel kui õhtusel tipptunnil jaguneb see üsna võrdselt. 250 200 Sõidukite arv, a/h 150 Suund 1 Suund 2 100 Kokku 50 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 tund Joonis 2.3. Suuna 1 ja 2 liiklussagedus ööpäeva lõikes Nädalapäevade lõikes on näha, et tööpäeviti (E-N) on sarnased liiklussagedused, reedeti hakkab liiklus keskpäevast tasapisi kasvama ning tavapäraselt ongi just reede suurima liiklussagedusega päev. Puhkepäeviti (L-P) on liikluse muster mõnevõrra teine – siis on suurim liiklus päevasel perioodil kl 10-17 vahel. 300 250 E Sõidukite arv, a/h 200 T K 150 N 100 R L 50 P 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 tund Joonis 2.4. Liiklussageduse jaotus nädalapäevade lõikes Esimesed 200 tipptundi on peamiselt õhtusel perioodil (kl 16-18), mõnevõrra jääb neid ka hommikusele perioodile (kl 7-8) ning selgelt on näha ka üksikud tipptunnid, mis esinevad mingil konkreetsel päeval mitmete tundide jooksul. Enamasti on need seotud kas pühade või lähipiirkonnas toimuvate üritustega. Liblika DP – liiklusuuring 5 24 20 16 tund 12 8 101-200 tt 4 31-100 tt 1-30 tt 0 05.01.2019 04.02.2019 06.03.2019 05.04.2019 05.05.2019 04.06.2019 04.07.2019 03.08.2019 02.09.2019 02.10.2019 01.11.2019 01.12.2019 31.12.2019 Joonis 2.5. Esimesed 200 tipptundi aasta ja ööpäeva lõikes Kadrina PLP 2019. aasta 30-s tipptund 299 a/h on aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest 11,4% ning 200-s tipptund 10,1%. 2.2. Ristmike pöördeliiklus Mnt nr 5 ja mnt nr 17148 (Pikk tn) pöördeliikluse loendus tehti neljapäeval 10.09.2020 õhtusel perioodil (kl 16-17). kuhu 1 2 3 4 1 169 23 10 203 2 142 9 8 159 kust 3 20 12 1 32 4 9 8 1 18 170 189 33 20 412 Joonis 2.6. Loendusskeem ja pöördeliikluse maatriks (arvutusliku tipptunni liiklussagedus) Kui läbivat liiklust mitte arvestada, siis peamised liikumissuunad olid Tapa poolt Olerex tanklasse ja tagasi. Kadrina poolt oli pööramisi nii Olerex tanklasse kui Pikk tn-le üsna võrdselt. Pikk tn-lt välja keerati nii Tapa kui Kadrina poole samuti samas suurusjärgus. 2.3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt Liblika DP-ga on kavandatud kaasaegse teenindusjaama rajamine (tankla/pood/kohvik), millele juurdepääs põhimaanteelt on Pikk tn kaudu. Eeldatavalt valmib teenindusjaam aastaks 2025. Praeguses Olerex tanklas Pikk 70 on ca 12000 tankimist kuus (ehk ca 400 a/ööp). Lõpliku realiseerumise korral eeldatakse teenindusjaama külastuste arvu kasvu ca 1,5 korda (ehk ca 600 a/ööp). Liblika DP – liiklusuuring 6 3. LIIKLUSPROGNOOS 3.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid 3.1.1. Elanike arv Statistikaamet avaldas 20.06.2019 uue rahvastikuprognoosi, mille aluseks on 01.01.2019 rahvaarv. Kogu Eesti kohta on koostatud aastaks 2080 neli rahvastikuprognoosi (erinevad stsenaariumid), maakondade lõikes on olemas rahvastikuprognoos kuni aastani 2045. Elanike arv kogu Eestis on langustrendis, kuid see kahanemine on ligi viis korda väiksem, kui 2014. aastal tehtud prognoosi alusel eeldati. Sarnaselt varasema prognoosiga eeldatakse rahvaarvu kasvu vaid Harju ja Tartu maakonnas, teistes maakondades prognoositakse rahvaarvu edasist kahanemist. 1.10 1.00 0.90 Kogu Eesti 0.80 Kogu Eesti (progn) 0.70 Lääne-Viru mk 0.60 Lääne-Viru mk (progn) 0.50 0.40 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2048 2050 Joonis 3.1. Elanike arvu muutus ja prognoos 3.1.2. Sõidukite arv Sõidukite arv põhineb Statistikaameti andmetel, autostumise tase on töö autorite poolt arvutatud. Eestis tervikuna on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta perioodil 2000-2019 kasvanud 1,81 korda. Veoautode arv on kasvanud 1,69 korda, kuid busside arv on vähenenud. 2.00 1.80 1.60 1.40 1.20 1.00 0.80 0.60 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Sõiduautod Bussid Veoautod Joonis 3.2. Sõidukite arvu muutus perioodil 2000-2019 Liblika DP – liiklusuuring 7 3.1.3. Läbisõit Vastavalt teeregistris olevatele andmetele on arvutatud mnt nr 5 läbisõit ja muutus 2008.a. suhtes. 1.6 1.4 1.2 SAPA 1.0 VAAB 0.8 AR 0.6 0.4 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 3.3. Läbisõidu muutus perioodil 2008-2019 Tegeliku läbisõidu muutusi on võrreldud baasprognoosis toodud erinevate prognoosi- tasemete (keskmine, kõrge, madal) väärtustega ning prognoosi koostamisel on iga sõidukiklassi jaoks valitud sobivaim läbisõidu muutust arvestav tegur. 3.2. Liiklussageduse prognoos Liiklussageduse prognoos on koostatud vastavalt baasprognoosis toodud metoodikale. 1 Maakonna tasandil leitakse aasta keskmine ööpäeva liiklussagedus (AKÖL) valemiga: 3 N   N i0 K ij P j i 1 Maakonna keskmise liiklussageduse muutumise tegur Kij avaldub kujul: Kij = (KESTij – 1) KR + 1 Eesti summaarse liiklussageduse muutumise tegur KESTij avaldub kujul: KESTij = KEj KAij KLij KMj NjP – perspektiivne summaarne aasta keskmine liiklussagedus kahes suunas kokku kõigi sõidukiliikide osas j-ndal aastal Ni0 – i-nda sõidukiliigi aasta keskmine liiklussagedus lähteaastal i=1 – SAPA i=2 – VAAB i=3 – AR 1 Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedel aastaks 2040. TTÜ Teedeinstituut. Tallinn, 2007 Liblika DP – liiklusuuring 8 KEj – elanike arvu muutumist arvestav tegur KAij – i-nda sõidukiliigi autostumistaseme muutumist arvestav tegur KLij – i-nda sõidukiliigi aasta keskmise läbisõidu muutumist arvestav tegur KMj – maantee liiki arvestav tegur KR – regiooni arengu iseärasusi arvestav tegur Elanike arvu muutumist arvestav tegur on arvutatud vastavalt Statistikaameti poolt toodud rahvastikuprognoosile. Analüüsides nii senist autostumise taseme muutust kui ka läbisõidu muutust, võib öelda, et igale sõidukiklassile tuleb valida erinev prognoositase ning sellele vastavad koefitsiendid. Prognoositase Prognoositase Autostumine Läbisõit keskmine kõrge madal keskmine kõrge madal SAPA x x x SAPA x x x VAAB x x x VAAB x x x AR x x x AR x x x Arvestades eelpool toodut võib öelda, et Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel kasvab liiklussagedus eeldatavalt 1,27 korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,2% (2040 vs 2020). Tabel 3.1. Liiklussageduse prognoos Teelõik mnt 5 km 140.6-146.6 Aasta AKÖL SAPA VAAB AR 2019 3405 3113 97 195 2020 3504 3208 98 199 2021 3559 3259 98 202 2022 3612 3309 98 205 2023 3666 3360 98 208 2024 3717 3408 98 211 2025 3990 3672 99 219 2026 4042 3721 99 222 2027 4092 3768 99 225 2028 4141 3814 99 227 2029 4188 3859 99 230 2030 4233 3902 99 232 2031 4270 3938 98 234 2032 4305 3973 98 235 2033 4338 4005 97 236 2034 4369 4036 96 237 2035 4399 4065 95 238 2036 4417 4084 94 238 2037 4432 4100 94 239 2038 4446 4115 93 239 2039 4458 4128 92 239 2040 4469 4139 91 239 Liblika DP – liiklusuuring 9 5000 4500 4000 3500 AKÖL, a/ööp 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 SAPA VAAB AR AKÖL Joonis 3.4. Liiklussageduse prognoos mnt nr 5 km 140,6-146,6 Liblika DP – liiklusuuring 10 4. LIIKLUSVOOGUDE JAGUNEMINE RISTMIKUL Läbilaskvusarvutused on tehtud vastavalt 2001.a. koostatud juhendile.2 Tabel 4.1. Mnt nr 5 km 144,79 ristmiku läbilaskvusarvutus – õhtune tipptund 2020 T - KUJULINE RISTMIK Ristmik: mnt nr 5 km 144.79 Kuupäev: 29.09.2020 Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2040 Projekt nr: Linn: Voogude jagunemine ÕTT 2020 Peatee mnt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Tapa n5 Rakvere Kalle 0% n2 n4 Kalle 0% 0 n3 n7 n9 Peatu ja anna teed V= 50 km/h X Anna teed Kalle 0% Kõrvaltee 17148 Pikk tn Voogude jagunemine Suund nr 2 3 4 5 7 9 Liiklussagedus a/h 181 12 8 151 9 9 Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 18 XXXXXX 11 19 1. PP kõrvalteelt n9 Segav voog nc 1/2n3+n2= 186.5 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp9= 1185 sa/h Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1185 sa/h 2. VP peateelt n4 Segav voog nc n3+n2= 192.2 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp4= 1174 sa/h Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 1.5 P4= 0.986 Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 1174 sa/h 3.VP kõrvalteelt n7 Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 345.35 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 6.0 s Võimalik sagedus Cp Cp7= 626 sa/h Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 617 sa/h CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9) Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT 7 10.9 617 606 A 9 19.4 1185 890 1166 860 A 4 18.1 1174 1156 A 2 Metsvahi, T. (2001) Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline juhend. TTÜ Teedeinstituut Liblika DP – liiklusuuring 11 Tabel 4.2. Mnt nr 5 km 144,79 ristmiku läbilaskvusarvutus – õhtune tipptund 2040 T - KUJULINE RISTMIK Ristmik: mnt nr 5 km 144.79 Kuupäev: 29.09.2020 Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2040 Projekt nr: Linn: Voogude jagunemine ÕTT 2040 Peatee mnt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Tapa n5 Rakvere Kalle 0% n2 n4 Kalle 0% 0 n3 n7 n9 Peatu ja anna teed V= 50 km/h X Anna teed Kalle 0% Kõrvaltee 17148 Pikk tn Voogude jagunemine Suund nr 2 3 4 5 7 9 Liiklussagedus a/h 216 43 22 180 37 25 Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 39 XXXXXX 45 39 1. PP kõrvalteelt n9 Segav voog nc 1/2n3+n2= 237.5 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp9= 1094 sa/h Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1094 sa/h 2. VP peateelt n4 Segav voog nc n3+n2= 259 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5s Võimalik sagedus Cp Cp4= 1059 sa/h Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 3.7 P4= 0.971 Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 1059 sa/h 3.VP kõrvalteelt n7 Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 439.5 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 6.0 s Võimalik sagedus Cp Cp7= 517 sa/h Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 502 sa/h CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9) Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT 7 45 502 457 A 9 39 1094 671 1055 587 A 4 39 1059 1020 A Liblika DP – liiklusuuring 12 5. KOKKUVÕTE Liiklussageduse prognoosi koostamisel on kasutatud baasprognoosis toodud metoodikat, kuid kõik kasvutegurid on vastavalt analüüsitud olukorrale ümber arvutatud. Lähteaastaks on võetud 2019, kuna käesoleva aasta loendustulemused ei pruugi anda piisavalt täpset informatsiooni (eriolukorrast taastumine). Põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kasvab liiklussagedus 20 a jooksul eeldatavalt 1,27 korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,2%. Liblika DP juurdepääs riigiteelt nr 5 on kavandatud Pikk tänava (mnt 17148 Tapa-Koigi) kaudu. Eeldusel, et aastaks 2025 on planeeritud teenindusjaam rajatud, lisandub riigiteele ca 200 a/ööp täiendavat liiklust. Ristmiku läbilaskvusarvutused näitasid, et 2020.a. ja 2040.aastal on teenindustasemed järgmised: Suund ÕTT - 2020 ÕTT - 2040 Vasakpööre kõrvalteelt peateele A A Parempööre kõrvalteelt peateele A A Vasakpööre peateelt kõrvalteele A A Märkus: ÕTT – õhtune tipptund Teenindustasemed: A – ooteaeg puudub või on väga lühike B – ooteaeg lühike C – ooteaeg keskmine D – ooteaeg pikk E – ooteaeg väga pikk F – ristmiku läbilaskvus on ammendunud (ummik) Ristmiku läbilaskvusega praegu probleeme ei ole (ooteaeg puudub või on väga lühike) ning detailplaneeringu realiseerumisest tuleneva täiendava liikluse lisandumisega pole eeldatavalt probleeme ka 2040. aastal. Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS Tapa linn Köide I Töö nr: 21006DP3 Huvitatud isik: Aqua Marina AS Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt-ekspert, ruumilise keskkonna planeerija: Heiki Kalberg Volitatud maastikuarhitekt: Tanel Breede Tartu 2021 21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS AB Artes Terrae OÜ Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3 Sisukord 1. Üldosa ja analüüs ............................................................................................................................ 5 1.1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................. 5 1.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 5 1.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .......................................................... 5 1.4. Geodeetiline alusplaan ............................................................................................................ 6 Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Telg MK 2019. a koostatud alusplaani täpsusastmega 1:500 töö nr 29T680. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L- EST’97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. ................................................................................ 6 1.5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ........................................................... 6 2. Planeeringulahendus ....................................................................................................................... 7 2.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ..................................................................................... 7 2.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse määramine .......................................................................................................................................... 7 2.3. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine .. 7 2.3.1. Juurdepääs avalikule teele ............................................................................................ 7 2.3.2. Veevõrk .......................................................................................................................... 7 2.3.3. Reoveekanalisatsioon .................................................................................................... 8 2.3.4. Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 8 2.3.5. Küttevõrk ....................................................................................................................... 8 2.3.6. Elektrivõrk...................................................................................................................... 8 2.3.7. Sidevõrk ......................................................................................................................... 8 2.3.8. Välisvalgustus ................................................................................................................ 9 2.4. Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.......................... 10 2.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine ............................................................................. 10 2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ........................................................... 10 2.7. Kujade määramine ................................................................................................................. 10 2.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ....................................................... 10 2.9. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ................................................................... 11 2.10. Servituutide seadmise vajaduse märkimine ..................................................................... 11 2.11. Planeeringu rakendumine ................................................................................................ 11 3. Koostöö ja arvamused (lahendatakse edasisel planeerimisel) ..................................................... 12 4. Graafiline osa (esitatud digitaalselt eraldi failidena) .................................................................... 13 AB Artes Terrae OÜ 3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3 1. Üldosa ja analüüs 1.1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Tapa Vallavalitsus on oma 01.04.2020. a korraldusega nr 177 algatanud detailplaneeringu Liblika maaüksusele. Planeeringuala suurus on u 2,8 ha, hõlmates Liblika maaüksust ja selle lähiala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Liblika maaüksusele (katastritunnus 79101:015:0562, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 21753 m2 , kinnistusregistri registriosa nr 15135550) tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Lisaks näha ette võimalus teis(t)e kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e rajamine, mille mahus on lubatud ka kontori ja büroopinnad. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused. Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa juhtfunktsiooniga. Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute juhtotstarvet. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Koostatud eelhinnangule tuginedes eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. 1.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Liblika maaüksus on hoonestamata. Haljastusest kasvab maaüksusel paari aasta vanune looduslik uuendus. Kommunikatsioonid on planeeringualal ja selle lähiümbruses olemas. Juurdepääsutee kinnistule puudub, kuid seda on võimalik rajada Pikalt tänavalt. Planeeringualale ulatub Pika tänava (Tapa-Koigi kõrvalmaantee nr 17148) kaitsevöönd (10 m) ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee nr 5 kaitsevöönd (30 m). Planeeritava ala moodustavad Liblika maaüksus (katastritunnus 79101:015:0562) ja lähiala, milleks on osa kinnistust Pikk tänav L4 (katastritunnus 79101:001:0306). 1.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa juhtfunktsiooniga. Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute juhtotstarvet. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes. Planeeringuala asub Tapa linna kagunurgas. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad loodes tootmis- ja laohooned koos olemasoleva tanklaga, läänes elamukrundid. Põhjapool asub põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Idas asub metsamaa ning veidi kaugemal lõunas Pika tänava ääres elamukrundid. AB Artes Terrae OÜ 5 21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 1.4. Geodeetiline alusplaan Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Telg MK 2019. a koostatud alusplaani täpsusastmega 1:500 töö nr 29T680. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L- EST’97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. 1.5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid  Tapa linna generaalplaan (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna). 6 AB Artes Terrae OÜ Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3 2. Planeeringulahendus 2.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa juhtfunktsiooniga. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse Tapa linna generaalplaani kohast juhtotstarvet Liblika maaüksuse ulatuses kaubandus-, teenindus-, toitlustusettevõtete maa-alaks. Maanteede läheduse tõttu ei ole Liblika maaüksus elamukruntide moodustamiseks ahvatlev. Samuti ei kasva Liblika maaüksusel metsa. Planeeringualale on hea juurdepääs riigimaanteedelt, mis soodustab ärilist tegevust. Koostamisel oleva Tapa linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala määratud Äri- ja väiketootmise alaks. Käesolev detailplaneeringu lahendus on kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringu lahendusega. 2.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse määramine Moodustatavale krundile määratakse ehitusõigus tankla koos seda teenindavate rajatistega ehitamiseks. Lisaks on planeeritud ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e ning kontori- ja büroopindade ehitamiseks. Joonisel on esitatud hoonete ja rajatiste orienteeriv paiknemine, täpne lahendus määratakse projektis hoonestusala mahus. Kütusemahutid peavad olema maa-alused. Mahutite asukoht määratakse projektis. Mahutid peavad asuma hoonestusalas. Krundi ehitusõigus ja hoonestusala sidumine krundipiiridega on esitatud põhijoonisel. 2.3. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine 2.3.1. Juurdepääs avalikule teele Juurdepääsud on planeeritud Pikalt tänavalt. Juurdepääsu planeerimisel on kavas Pikale tänavale lisada vasakpöörderada, millega seoses laiendatakse pika tänava sõidutee osa. Juurdepääsude lahenduse aluseks on Liikluslahendused OÜ töö nr 204902. 2.3.2. Veevõrk Veevarustuse planeerimise aluseks on 04.02.2021 a OÜ Tapa Vesi poolt väljastatud tehnilised tingimused. Liblika kinnistule on välja ehitatud liitumispunkt kinnistu piiril. Veetorustiku läbimõõt on 63 mm. Kinnistu veevarustus on planeeritud olemasolevast liitumispunktist. Joonisel on esitatud orienteeriv kinnistusisese torustiku asukoht, mida täpsustatakse projekteerimisel. Tuletõrje veevarustus on tagatud olemasolevast hüdrandist, mis asub Laane ja Pika tänava ristumiskoha juures. Hüdrant on planeeritud Lasketiiru ja Pika tänava ristumiskoha juurde. AB Artes Terrae OÜ 7 21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 2.3.3. Reoveekanalisatsioon Reoveevarustuse planeerimise aluseks on 04.02.2021 a OÜ Tapa Vesi poolt väljastatud tehnilised tingimused. Liblika kinnistule on välja ehitatud kanalisatsiooni liitumispunkt kinnistu piiril. Toru läbimõõt on 110 mm. Kinnistu reovesi on planeeritud juhtida olemasolevasse liitumispunkti. Joonisel on esitatud orienteeriv kinnistusisese torustiku asukoht, mida täpsustatakse projekteerimisel. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida sademe- ja drenaaživett. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri kanalisatsioonitorustike ega - rajatiste toimet, ei kahjusta kanalisatsioonitorustikke ega - rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. Täpsemad reovee ühiskanalisatsiooni laskmise tingimused on määratud Tapa valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni eeskirjas. 2.3.4. Sademeveekanalisatsioon Kinnistu sademevee ärajuhtimiseks ehitada välja kinnistusisene lahkvoolne sademeveetorustik. Sademeveetorustiku eesvooluks on krundile kavandatud immutusala. Enne sademevee immutusalale juhtimist tuleb vesi puhastada I-klassi õlipüüduris. Täpne lahendus koostatakse projekteerimisel. Immutatav sademevesi peab vastama kehtestatud piirväärtustele. 2.3.5. Küttevõrk Hoonete kütmine on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kasutada elektrit (sh soojuspumbad), päikesepaneele ja puitu (sh pelletid). Täpne kütteviis määrtakse projektis. 2.3.6. Elektrivõrk Elektrivarustuse planeerimise aluseks on 15.02.2021 a OÜ Elektrilevi poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 369446. Planeeritud krundi elektrivarustus on kavandatud lõunas Pikk tn 79a kinnistul asuvast Vilguta alajaamast uue 0,4kV maakaabelliiniga. Liitumiskilp on planeeritud krundipiirile. Elektrikatkestuse korral tagatakse elektriga varustamine generaatoriga. 2.3.7. Sidevõrk Sidevarustuse planeerimise aluseks on 17.02.2021 a Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 34845058. Sidevarustus on planeeritud Telia fiiberoptika võrgust ELA SA sidekaevust 001YK02. Kaevust alates on planeeritud sidekanalisatsioonitorustik planeeritud hooneteni. Projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused ELA SA’lt tehnilised tingimused ning taotleda Telialt uued tehnilised tingimused. 8 AB Artes Terrae OÜ Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3 Sidevarustuse ühendamise asukoht olemasoleva võrguga. 2.3.8. Välisvalgustus Krundi juurdepääsu ja tee laienduse ehitamisega kaasneb Pika tänava olemasolevate valgustite ümbertõstmine. Uued valgustid on planeeritud maakaabliga. Planeeringus on esitatud põhimõtteline krundi välisvalgustuse lahendus. Projekteerimisel täpsustatakse valgustuse lahendust. Välisvalgustuse projekteerimisel tuleb arvestada, et valgustamisel tuleb vältida riigimaanteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. AB Artes Terrae OÜ 9 21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 2.4. Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on määratud järgnevalt: Lubatud katusekalle: 10…35 kraadi; Lubatud katusekatte materjal: plekk, rullmaterjal; Lubatud välisviimistluse materjal: kivi, krohv, betoon, metall, sandwitch paneelid; Lubatud piirded: võimalikud piirdeaed määratakse projektis; piire peab sobituma olemasolevate ja ehitatavate hoonega ning naaberkinnistutel asuvate piirdeaegadega; ±0.00 sidumine: määratakse projektis. 2.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääsud on planeeritud Pikalt tänavalt. Juurdepääsu planeerimisel on kavas Pikale tänavale lisada vasakpöörderada, millega seoses laiendatakse pika tänava sõidutee osa. Juurdepääsude lahenduse on koostanud Sulev Sannik, Liikluslahendused OÜ (töö nr 204902). Hoone ehitamisel tuleb arvestada standardist EVS 843:2016 tulenevaid parkimisnõudeid: planeeringus on arvestatud tanklahoone suletud brutopinnaosa suuruseks 500 m² -> sellest tuleb 500/20= 25 kohta ja 2500 m² suuruse kauplusega -> sellest tuleb 2500/30=83,3 kohta. Kokku 108,3 parkimiskohta. Planeeringus on esitatud parkimiskohti 112-le sõiduautole ja 9-le veoautole. 2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Planeeritud krundil suuri puid ei kasva, esineb isetekelist looduslikku uuendust. Uut kõrghaljastust on planeeritud krundile puudereana Pika tänava äärde ja parklate äärde. Krundi põhjakülge on kavandatud madalad (kuni 1,0 m kõrged) põõsad. 2.7. Kujade määramine Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada siseministri 30.03.2017 aasta määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on planeeritud TP2. 2.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Planeeringut koostades on erinevad väliruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  hea nähtavus ja valgustatus;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  tagumiste juurdepääsude vältimine;  erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:  jälgitavus (videovalve);  eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;  valdusele sissepääsu piiramine;  atraktiivsed materjalid, värvid; 10 AB Artes Terrae OÜ Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid);  atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, välimööbel ja kõnniteed, suunaviidad. 2.9. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete kogumine ja äravedu lahendada vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib väljuda planeeritavalt alalt. Ventilatsiooniagregaate, kliimaseadmeid ja muid potentsiaalseid müraallikaid ei ole lubatud paigaldada elamukruntide poolsele fassaadile. 2.10. Servituutide seadmise vajaduse märkimine Servituutide seadmise vajadus puudub. 2.11. Planeeringu rakendumine Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundisisesed teed ja krunti teenindavad juurepääsud, sh Pika tänava rekonstrueerimine planeeringuala ulatuses koos vasakpöörderadade ehitusega, ehitab välja krundivaldaja. Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne omanik. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. AB Artes Terrae OÜ 11 21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 3. Koostöö ja arvamused (lahendatakse edasisel planeerimisel) Kooskõlastatav Märkused Jrk Kooskõlastuse organisatsioon/ Kooskõlastaja nr nr ja kuupäev tehnovõrgu valdaja 1 Päästeamet 2 Maa-amet 3 Terviseamet 4 Keskkonnaamet 5 Maanteeamet 6 Elektrilevi OÜ 7 OÜ Tapa Vesi 8 Telia Eesti AS 12 AB Artes Terrae OÜ Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3 4. Graafiline osa (esitatud digitaalselt eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem 2. Olemasolev olukord M 1:500 3. Põhijoonis, tehnovõrgud ja maakasutus M 1:500 4. Illustratiivsed vaated AB Artes Terrae OÜ 13 21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS SITUATSIOONISKEEM 14 AB Artes Terrae OÜ Riho Tell Tapa Vallavalitsus Teie 23.03.2021 nr 7-1/21/15-1 [email protected] Meie 15.04.2021 nr 7.1-2/21/7169-2 Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tapa vallas Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 79101:015:0562, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone(te) rajamiseks, mille mahus on ka kontori ja büroopinnad ning tankla. Planeeringut on koostatud koostöös Transpordiametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisad: 1. 21006DP3 Tapa Liblika tankla dp eskiis -Tekst 2. 21006DP3 Tapa Liblika tankla dp eskiis-03 Põhijoonis 3. Liblika DP_liiklusuuring_ERC-18-2020 Kristi Kuuse 58603278, [email protected] 2 (2) Riho Tell Tapa Vallavalitsus Teie 10.09.2021 nr 7-1/21/108-1 [email protected] Meie 21.09.2021 nr 7.1-2/21/7169-6 Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringust Olete teavitanud Transpordiametit Tapa vallas Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 79101:015:0562, edaspidi planeering) vastuvõtmisest keeldumisest põhjusel, et volikogu hinnangul ei vasta koostatud detailplaneering sisse- ja väljasõiduteede osas Tapa linna ruumilise arengu eesmärkidele ning planeeritav juurdepääs linnatänavalt häirib kohalikke elanikke. Tegite ettepaneku jätkata läbirääkimisi täiendava juurdepääsu rajamiseks riigi maanteelt. Planeeringu koostamise eesmärk on Olerexi tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Oleme 15.04.2021 kirjaga nr 7.1-2217169-2 kooskõlastanud planeeringu, mille kohaselt rajatakse juurdepääsud kohalikult Pikalt tänavalt (vt lisa 1). Riigiteele täiendavat ristumiskohta planeeritud ei ole. Riigiteel on antud asukohas põhimaantee funktsioon, väikese raadiusega kurvi mõjualas on asula piir, millega muutub ka kiirusrežiim. Riigitee vasakule küljele on antud lõigus paigaldatud kiirustabloo, mis viitab sellele, et sõidukijuhtide riskikäitumist esineb seal sageli ning see vajab preventiivsete meetmete rakendamist juba tänases liikluskeskkonnas. Ohutuse tagamisel riigiteedel tugineme Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maantee projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) ja juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ (edaspidi juhis). Tulenevalt normidest ja juhisest ei ole sobilik planeeringualaga külgnevas lõigus kavandada riigiteele nr 5 täiendavat ristumiskohta. Uut ristumiskohta ei ole tarvis ühelegi teisele piirnevale katastriüksusele juurdepääsuks. Kõikidele on juurdepääs tagatud, sh on Pika tänava kaudu tagatud juurdepääs ka Liblika maaüksusele. Täiendava ristumiskoha rajamisega moodustuks sellest koos Pika tänava ristmiku ning allpool viidatud perspektiivse ristmikuga suur konfliktala, millega eeldatavalt kaasneb kõrgema riskikäitumisega teelõigus liiklusõnnetuste arvu kasv. Tulenevalt Tapa üldplaneeringust (vt joonist 1) on vajalik arvestada sellega, et perspektiivis võib osutuda vajalikuks tootmisala teenindava ristmiku rajamine riigitee vastasküljele. Seda tootmisala teenindava ristmiku rajamiseks sobib eeldatavalt kõige paremini tootmisala kagunurk. Vastavalt normide punkti 5.2.1 alapunktile 5 ei tohi II, III ja IV klassi maanteele kavandada neljaharulist ristmikku, kus kõrvalharult tulles on võimalik seda maanteed ületada otsesihis. Nõusoleku andmine tanklale täiendava ristumiskoha rajamiseks läheks tõenäoliselt viidatud punktiga Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 vastuollu, kuna kummalgi teeküljel on piiratud võimalused ristumiskoha nihutamiseks lääne poole kurvi suunas ja ida poole puhkealade suunas. Pika tänava äärde tõmbepunktidega samale küljele on vähekaitstud liiklejatele rajatud jalgratta- ja jalgtee ning Pika tänava ületamiseks puudub neil hetkeolukorras motivatsioon. Pika tänava kasutamist tankla külastamiseks ei saa klientidele keelata ning Tapa linna poolt lähenemisel oleks see tõenäoliselt klientide esmane eelistus tanklasse sissesõiduks. Tulenevalt eeltoodust jääb meile arusaamatuks, milliseid olulisi negatiivseid mõjusid soovitakse ennetada ning millise toimiva lahenduse annaks sellele täiendava ristumiskoha rajamine riigiteele. Vajadusel oleme valmis osalema ärakuulamise vormis toimuval koosolekul, aga tuginedes kehtivatele õigusaktidele ja reaalsele olukorrale riigiteel ning võttes arvesse tankla kasutusiseloomu, jääme oma seisukoha juurde: Liblika kinnistu juurdepääs on vajalik ja proportsionaalne kavandada Pika tänava kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Lisa 1. 7.1-2217169-2 15.04.2021 Väljaminev kiri Kristi Kuuse 58603278, [email protected] Teadmiseks: Tambet Tiits Kristi Kivimaa Maa-amet [email protected] [email protected] [email protected] Tõnis Mölder Meelis Münt Keskkonnaministeerium [email protected] tonis.molder@envir [email protected] 2 (3) Taavi Aas Ahti Kuningas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] [email protected] Joonis 1. Väljavõte Tapa üldplaneeringust 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel