dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. september 2021
Viit
1.15-5/2021/5555-1
Registreeritud
22. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Narva Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
22. oktoober 2021

Failid

  • 📎1.10-2466.asice358 KB
  • 📎E-kiri.pdf61 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Narva mnt 7, 15172 Tallinn [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Meie 22 .09.2021 nr 1.10/2466 Selgitustaotlus, teade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi menetlusosalistena kaasamise kohta ja taotluse edastamine pädevale organile Käesolev selgitustaotlus, teade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi menetlusosalistena kaasamise kohta ja taotlus pädevale organile esitatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p-de 3 ja 4 ning lg 2 alusel. Selgitustaotlus, teade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi menetlusosalistena kaasamise kohta ja taotlus pädevale organile esitatakse lähtudes järgmistest faktilistest asjaoludest: 14.01.2021 laekus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile Narva Gate OÜ (registrikood 11417217) taotluskiri. Narva Gate OÜ on endise Kreenholmi Manufaktuuri kinnisvara omanik. Osaühingu valduses on muu hulgas kaks raudbetoonsilda, mis asuvad Narva jõe kuiva jõesängi kohal Kreenholmi Varesesaare ja Narva kalda vahel. Esimene sild asub katastriüksuste 51106:001:0086 (Joala tn 23a/ 23b/ 23c, Narva) ja 51101:001:1877 (Joala tn 21, Narva) vahel. Teine sild asub katastriüksuste 51105:004:0197 (Joala tn 17a, Narva) ja 51101:001:1877 (Joala tn 21, Narva) vahel. OÜ Narva Gate teeb Narva linnale ettepaneku algatada sildade kui peremehetute ehitiste hõivamise menetlus. Nimetatud sillad on ainsaks juurdepääsuks Kreenholmi saarele, kus asub piiripunkt (katastriüksus Joala tn 21с (51106:001:0265). Narva linna andmetel ei ole Narva Gate OÜ pöördumises märgitud sillad riiklikes registrites registreeritud. Sildade suhtes ei ole moodustatud katastriüksusi. Seejuures tuleb arvestada sellega, et sildu kasutati ajalooliselt Kreenholmi Manufaktuuri sisekommunikatsiooni tagamiseks. Väidetavalt toimus Kreenholmi Manufaktuuri erastamine peale iseseisvuse taastamist Eesti Erastamisagentuuri poolt või riigiaktsiaseltsile Kreenholmi Manufaktuuri omandi üleandmisega. Edaspidi korraldas Kreenholmi Manufaktuuri tegevust Boras Wafveri AB Kreenholmi Valduse AS-i kaudu. Kinnistusraamatu andmete kohaselt olid kinnistud kinnistatud OÜ Narva Gate nimele. Kreenholmi Manufaktuuri ehitiste kompleks läks vallasasjadena OÜ Narva Gate omandisse AS-i Kreenholmi Valduse pankrotimenetluses. Oma kirjas teeb OÜ Narva Gate Narva linnale ettepaneku hõivata sillad peremehetute ehitistena, selgitades seejuures, et OÜ-l Narva Gate puuduvad igasugused andmed selle kohta, kuidas, kelle poolt ja millal olid sillad ehitatud. Ostes Kreenholmi Valduse AS-i pankrotipesast Kreenholmi Manufaktuuri ehitiste kompleksi, ei ostnud OÜ Narva Gate eeltoodud sildu. Selgitustaotlus ja teade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi menetlusosalistena kaasamise kohta esitatakse järgmistes küsimustes ja järgmistel alustel: OÜ Narva Gate pöördumist Narva linna poole tuleb käsitleda taotlusena haldustoimingu sooritamiseks ja haldusakti andmiseks haldusmenetluse seaduse § 14 mõistes. Sisuliselt on pöördumine suunatud sellele, et OÜ Narva Gate soovib, et Narva linn teeks haldustoimingud, mis on vajalikud sildade ehitistena (vallasasjadena) vormistamiseks ja nende kinnistamiseks Narva linna nimele. Peremehetu ehitise hõivamise eesmärgil tuleb teha haldustoiminguid ja kehtestada haldusaktid. Antud põhjustel tuleb OÜ Narva Gate pöördumist käsitleda taotlusena haldustoimingute sooritamiseks ja haldusakti andmiseks. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet ja Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjon analüüsisid OÜ Narva Gate taotlust ja leidsid, et OÜ Narva Gate taotluse lahendamiseks tuleb küsida selgitusi nii Keskkonnaministeeriumilt kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ja kaasata eeltoodud ministeeriumid haldusmenetlusse, kuna võivad esineda asjaolud, mis muudavad võimatuks OÜ Narva Gate taotluse lahendamise üksnes Narva linna poolt. OÜ Narva Gate taotluse eesmärgiks on unikaalse olukorra lahendamine: Narva jõe veekogualusele maale on ehitatud kaks silda, mis ühendavad Eesti Vabariigi territooriumil mandrimaal ja saarel moodustatud kinnistuid, mis on peamiselt ühe ja sama eraisiku omandis. Samas ei ole sillad registreeritud ehitistena riiklikus ehitisregistris ja sildade asukohas olemasoleva veekogu alusel maal ei ole moodustatud katastriüksusi ega kinnistuid. Seejuures Narva lähtub linn haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 sätestatust: haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kuivõrd OÜ Narva Gate esitatud taotlus puudutab erinevate haldusorganite pädevuses olevaid küsimusi, siis on põhjendatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kaasamine menetlusosalistena taotluse läbivaatamise menetlusse. Lähtudes sellest soovib Narva linn saada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi selgitusi OÜ Narva Gate taotluse kohta ja kaasata ministeeriumid OÜ Narva Gate taotluse lahendamise menetlusse. Peremehetu ehitise hõivamise alused kehtestab asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕS RakS ). AÕS RakS § 13 lg 1 kehtestab, et kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. Eeskätt tekib küsimus seoses sellega, kas silda (sildu) tuleb käsitleda iseseisva (iseseisvate) asjana (asjadena). Ehitusseadustiku § 92 lg 1 teise lause kohaselt on sild tee osa. Juhul kui lähtuda antud ehitusseadustiku sättest, siis pole võimalik käsitleda silda iseseisva asjana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks (sh tänav ja teised rajatised, mis tagavad inimeste ja sõidukite liiklemise). Narva Gate OÜ ettepanekus märgitud sillad ühendavad: esimene sild kahte Narva Gate OÜ kinnistut Joala tn 23a/ 23b/ 23c, Narva ja Joala tn 21, Narva) ja teine Narva linna ja Narva Gate OÜ kinnistuid (Joala 17a ja Joala 21, Narva). Riigikohtu lahendis asjas 3-3-1-42-05 on rõhutatud, et AÕS RakS § 13 lg 2 tekstist võiks järeldada, et õiguslikul alusel püstitatud peremehetu tee, mis pole vajalik maa otstarbekohaseks kasutamiseks, on rajatis, mida ei tagastata ja mis on hõivatav. Sellist järeldust ei saa aga teha, sest tee on maaga sedavõrd lahutamatult seotud, et pole käsitatav vallasasjana AÕS RakS § 13 lg 2 mõttes. Seda kinnitab ka teeseaduse üldine loogika. Kuigi teeseadus ei sätesta sõnaselgelt, et tee on maa omaniku omandis, sisaldab seadus muid regulatsioone, millest tulenevalt on üldjuhul teeomand ja maaomand lahutamatult seotud. Seega pole tee põhimõtteliselt hõivatav AÕS RakS § 13 lg 2 alusel. Kohaldades Riigikohtu seletusi ja ehitusseadustiku § 92 lg-s 1 sätestatut olemasolevale olukorrale on võimalik asuda seisukohale, et kinnistutel asuvad teed on kinnistu olulised osad ja omajärjel sillad, mis ühendavad kinnistute teid, on teede olulised osad. Seejuures ei oma tähtsust, et teeseadus kaotas kehtivuse, kuna teede ja sildade õiguslik iseloom on täpsustatud Riigikohtu otsuses toodud suunas. OÜ Narva Gate kirja läbivaatamisel ei ole Narva linn leidnud, et sillad oleksid kunagi kantud ehitisregistrisse. Igal juhul selleks, et otsustada sildade peremehetu ehitisena hõivamise küsimus, peavad sillad olema registreeritud ehitistena ehitisregistris. Sildade ehitistena registreerimine EHR-s annab võimaluse moodustada katastriüksus ja kinnistada sildade maa-ala. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 11 lg 1 p 2 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas ehitusvaldkond. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a määruse nr 69 kehtestatud „Ehitisregistri põhimääruse“ § 4 lg 1 kohaselt on registri vastutav töötleja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seoses sellega võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehitusvaldkonna ja ehitisregistriga seotud küsimustes anda selgitusi järgmiste küsimuste kohta: Narva linn soovib saada ministeeriumi arvamust ehitusseadustiku § 92 lg 1 tõlgendamise kohta. Nimelt, kas ministeeriumi seisukohalt tuleb silda käsitleda paikneval kinnistul asuva tee osana või silda on võimalik käsitleda iseseisava asjana. Juhul, kui sildu on võimalik käsitleda iseseisvate asjadena, siis millised toimingud ja kelle poolt peavad olema tehtud selleks, et sillad oleksid registreeritud ehitistena ehitisregistris. Vabariigi Valitsuse 08.08.1996. a määrusega nr 211 kinnitatud peremehetu ehitise hõivamise korra p 7 kohaselt on ehitise omaniku kindlakstegemisel määravaks riikliku ehitisregistri ja kohaliku omavalitsuse õiendid, teised dokumendid ja tunnistajate ütlused. Antud säte kordub ka Narva Linnavolikogu poolt 27.01.1999.a määrusega kinnitatud peremehetu ehitise hõivamise korra punktis 7. Endiste sildade omaniku tuvastamisel tuleb tuvastada, kas omanik esitas tahteavalduse omandist loobumiseks või mitte. Ainult antud küsimuste lahendamisel tekib võimalus otsustada, kas esinevad eeldused peremehetu ehitise hõivamiseks või mitte. Lähtudes eeltoodust palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada andmed selle kohta, kas riikliku ehitisregistri kasutuses on olemas andmed sildade viimase omaniku kohta. Juhul, kui sillad on iseseisvad asjad, siis tekivad küsimused seoses sellega, kas sildade ehitisena registreerimisel võib Narva linn moodustada vastavaid katastriüksusi, kinnistada sildade maa-ala Narva linna nimele. Sillad ühendavad Narva jõe kaldaid. Veeseaduse § 23 lg 1 p 8 kohaselt on Narva jõgi avalik veekogu. Maareformi seaduse § 31 lg 1 p 3 kohaselt jäetakse riigi omandisse veekogude alune maa. Veeseaduse § 23 lg 2 kohaselt kuuluvad avalikud veekogud riigile ega ole tsiviilkäibes. Juhul, kui käsitleda sildu iseseisvate asjadena, siis nad saavad avaliku veekogu olulisteks osadeks. Üldjuhul ehitised (rajatised ja hooned) on kinnistu olulised osad tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 järgi. Narva linna arusaamisel võib Narva jõe veekogu olla ainult riigi omandis. Juhul, kui sillad ei ole Narva jõe kallastel olevate kinnistute olulised osad, siis nad on veekogu aluse maa olulised osad. AÕS RaS § 13 lg 1 teise lause kohaselt riigi omandisse jäetud maal ja munitsipaalomandisse antud maal asuv riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv ehitis muutub maa oluliseks osaks maa riigi maakatastris registreerimisega. Tegemist ei ole munitsipaalomandisse jäetud maaga ja maaga, mis üldse võib olla kohaliku omavalitsuse omandis. Veekogu alune maa peab olema jäetud üksnes riigi omandisse. Samalaadne olukord on Sõpruse sillaga. Sõpruse silla jaoks on moodustatud katastriüksus tunnusega 51101:001:0061 ja kinnistu Sõpruse sild L3 on riigi omandis. Maa kasutamise sihtotstarve on veekogude maa 90%, transpordimaa 10%. Kinnistu valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Veekogualuse maa riigi omandi s se jätmise otsustab Vabariigi Valitsu s (Eesti Vabariigi Valitsuse 03.09.1996.a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ punkti 5 alampunkt 1) või keskkonnaminister (sama määruse punkti 5 alampunkt 3 koosmõjus maareformi seaduse § 31 lg 1 p-ga 3). Katastriüksuste moodustamist korraldab Maa-amet. Keskkonnaministri 02.05.2016.a määrusega nr 7 kehtestatud „Maa-ameti põhimääruse“ § 1 lg 1 kohaselt on Maa-amet Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Lähtudes eeltoodust on Keskkonnaministeerium nii Narva jõe veekogu omandamiseks volitatud asutus kui ka asutus, kes korraldab katastriüksuste moodustamist. Arvestades eeltooduga palume Keskkonnaministeeriumi selgitusi järgmistes küsimustes: Juhul, kui sildu tuleb käsitleda iseseisvate vallasasjadena, siis kes peab tegelema antud sildade maa-alade katastriüksuste vormistamisega? Kas sildade asukohas olemasoleva veekogu alune maa võib olla jäetud ainult riigi omandisse? Juhul, kui sildade asukohas olemasoleva veekogu alune maa võib olla jäetud ainult riigi omandisse, kas Narva linn võib hõivata sillad peremehetute ehitistena? Juhul, kui sildu käsitletakse iseseisvate asjadena (ehitistena) ja sildade maa-ala (Narva jõe veekogualune maa) peab jääma riigi omandisse, siis ei ole Narva linn OÜ Narva Gate taotluse lahendamiseks pädev organ. Sellisel juhul on OÜ Narva Gate taotluse lahendamiseks pädev organ Keskkonnaministeerium. Juhul, kui Narva linn ei ole OÜ Narva Gate taotluse lahendamiseks pädev organ, siis edastame taotluse haldusmenetluse seaduse § 15 lg 4 alusel lahendamiseks Keskkonnaministeeriumile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ants Liimets linnapea Lisa: OÜ Narva Gate 14.01.2021. a pöördumine Koostaja: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit teenindav advokaat Andrei Matvejev , tel.: +37250 31 782, e-post: andrei.matvejev @sillar.ee Saatja: Narva Linnavalitsus <[email protected]> Saadetud: 22.09.2021 08:31 Adressaat: <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Linnamajandusamet <[email protected]>; Natalja Maslennikova <[email protected]> Teema: 1.10-2466.asice Manused: 1.10-2466.asice
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel