Teie 22.06.2021 nr SOM/21-0844/-1K
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 21.09.2021 nr 2-7/21-0003/3946
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse
eelnõu osaline kooskõlastamine märkustega
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlasta toodete ja teenuste ligipääsetavuse
seaduse (LiPS) eelnõu seletuskirjas välja pakutud Vabariigi Valitsuse määruste ettevalmistaja osas.
Eelnõu § 4 lõike 4 ja § 5 lõike 2 kohaselt kehtestatakse toote ja teenuse täpsemad funktsionaalsed
ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele ning ettevõtja ebaproportsionaalse
koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord
Vabariigi Valitsuse määrustega. Ka seletuskirja punktis 8 märgitakse, et eelnõu seadusena
vastuvõtmisel tuleb kehtestada kaks uut Vabariigi Valitsuse määrust. Nõustume
Sotsiaalministeeriumiga, et täpsemate nõuete ja kriteeriumite kehtestamine on mõistlikum viia
alamakti tasemele ning kuna ligipääsetavuse tagamine antud direktiivi kontekstis puudutab
erinevate ministeeriumite valitsemisalasid ja erinevate ministrite vastutusvaldkondi, on
otstarbekas volitada määruste kehtestajaks Vabariigi Valitsus. Samas me ei saa nõustuda
seletuskirjas esitatud järeldusega, et rakendusaktid peaks ette valmistama Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), kuna nõuded kehtestatakse toodetele ja
teenustele, mida peab hakkama rakendama ettevõtja, ning et Sotsiaalministeerium seisab üksnes
väärtustasandil ja sisupoliitiliselt ligipääsetavuse temaatika väärtustamise eest. Ei ole ka päris
objektiivne jätta muljet, justkui oleks teiste ministeeriumide pädevus antud eelnõu kontekstis
võrreldes MKM-iga tunduvalt väiksem. Siseministri vastutusvaldkonda jääb tõepoolest üksnes
hädaabiteenusega seonduv, kuid kultuuri- ja rahandusministri vastutusvaldkonnad on tunduvalt
laiemad kui eelnõu seletuskirjas toodud. Kultuuriministri vastutusvaldkonnana on välja toodud
ainult e-raamatu teenus ning mainimata on ülejäänud kultuuriministri vastutusvaldkonnad, nagu
e-luger kui toode ja audiovisuaalmeedia teenused. Rahandusministri vastutusvaldkonda kuuluvad
lisaks pangandusteenustele ka muud finantsteenused. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
vastutusvaldkonda jäävad toodetest tarbijatele mõeldud arvuti riistvara- ja operatsioonisüsteemid
ning iseteenindusterminalid ja teenustest elektroonilise side ja e-kaubanduse teenused. Samas
majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonda kuuluvad transporditeenused. Kuna
iseteenindusterminalidele kohalduvad nõuded vaid eelnõus nimetatud teenuste pakkumisel, siis
jaguneb teataval määral ka iseteenindusterminalide korral pädevus mitme ministri vahel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Arvestades, et sisuline teadmine ligipääsetavuse nõuetest ja puuetega inimeste spetsiifilistest
vajadustest on Sotsiaalministeeriumil, mis on korduvalt välja tulnud ka käesoleva eelnõu
koostamisel, siis leiame, et ka rakendusaktide esitajaks on kõige sobivam Sotsiaalministeerium,
kes saab koostamise käigus kaasata ka teisi asjaomaseid ministeeriume. Seda on tõestanud juba ka
asjaolu, et Sotsiaalministeerium lisas eelnõule koostöös ette valmistatud vastavate õigusaktide
projektid. Lisaks toodi ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande arutelude käigus välja, et
Sotsiaalministeerium näeb vajadust luua enda organisatsioonis ligipääsetavuse nõuniku ametikoht,
kellel oleks ka roll ligipääsetavuse parandamisel. Seletuskirjas toodud argument, et nõudeid peab
täitma ettevõtja ja seega nõuded kehtestama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ei ole
piisavalt põhjendatud arvestades, et ettevõtjad toodavad tooteid ja pakuvad teenuseid kõikide
ministrite vastutusvaldkondades, mistõttu kehtestatakse nõuded ettevõtjatele ehk erasektorile
kõikide ministrite, sh sotsiaal- ja tervisekaitseministri, vastutusvaldkondades. Näiteks tulenevad
horisontaalsed nõuded toodetele toote nõuetele vastavuse seadusest, mis on peamiselt majandus-
ja kommunikatsiooniministeeriumi hallata, aga reoveesettest toote valmistamise nõuded on
kehtestatud toote nõuetele vastavuse seaduse alusel keskkonnaministri, kui vastava valdkonna
pädeva ministri, 19.07.2017 määrusega nr 24. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
poolt panustame ka edaspidi kindlasti määruse eelnõu väljatöötamisse ja ettevõtjate aruteludesse
kaasamisse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab toodete ja teenuste ligipääsetavuse
seaduse (LiPS) eelnõu järgmiste märkuste ja kommentaaridega arvestamisel.
1. Eelnõus kasutatakse mõistet „veeliikluse sõitjateveoteenus“. Juhime tähelepanu, et
merendusalastes õigusaktides kasutatakse mõisteid „reisija“ (nt meresõiduohutuse seaduse
§ lg 2 p 30; kaubandusliku meresõidu seaduse § 59 lg 1, sadamaseaduse §-d 561 ja 562,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, 24. november 2010, mis
käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr
2006/2004, artiklid 1 ja 2) ja „reisijatevedu“ ning “reisijateveoteenus“ (nt
meresõiduohutuse seaduse § 172; kaubandusliku meresõidu seaduse 4. peatükk, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, 24. november 2010, mis käsitleb
meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr
2006/2004, artikkel 3 punkt f). Samu mõisteid on kasutatud ka eelnõuga üle võetava
direktiivi 2019/882 enda tekstis, samuti on neid kohati kasutatud ka eelnõu seletuskirjas.
Soovitame kaaluda terminite ühtlustamist ja kasutada eelnõus kehtivates õigusaktides juba
kasutusel olevaid mõisteid.
2. Eelnõu § 22 lg 2 sõnastuse järgi lõppevad kõik enne 28.05.2025 sõlmitud teenuslepingud,
mille kehtivusaeg on pärast 28.06.2030 ja mida ei ole vahepeal muudetud, ära 28.06.2030.
Seda ka juhul, kui teenuslepingute tingimused arvestavad ligipääsetavusnõuetega.
Muudatus on vajalik, kuna näiteks avaliku teenindamise lepingud sõlmitakse keeruka
hankeprotseduuri käigus pikemaks perioodiks kui 5 aastat. Seetõttu on vaja tagada, et neid
lepinguid ei peaks vahepeal uuesti sõlmima vaatamata asjaolule, et teenuse osutaja on
võtnud endale lepinguga kohustused tagada ligipääsetavuse direktiivist tulenevate nõuete
täitmine alates siseriikliku õiguse normide jõustumisest. See peaks vastama ka direktiivi
üleminekumeetmete eesmärgile ehk et 5 aastat pärast sätete jõustumist ei tohiks turul
pakkuda direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat teenust, mis ei arvesta ligipääsetavuse
tagamise nõuetega. Ettepanek täiendada eelnõu § 22 lõiget 2 järgnevalt: Enne 2025. aasta
28. juunit sõlmitud teenuseleping, mille tingimused ei arvesta kohalduvaid
ligipääsetavusnõudeid, kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid
mitte kauem kui 2030. aasta 28. juunini. Lisaks palume täiendada seletuskirja, millist tüüpi
2 (3)
lepinguid peetakse silmas teenuselepingute all, kuna eelnõu kohaldamisalasse jäävad
tarbijatele osutatavad teenused (eelnõu § 2 lg 2), mille kasutamiseks on võimalik sõlmida
erinevaid lepinguid.
3. Seletuskirja punktis 6.5 Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike
halduskoormusele tuleks täpsemalt lahti kirjutada mõju vastavalt HÕNTE-le ja mõjude
hindamise metoodikale (https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-
korraldamine/mojude-hindamine). Oleme valmis omalt poolt täpsustama mõju
sihtrühmana ettevõtjaid, kes seaduse kohaldusalasse kuuluvaid tooteid toodavad või
teenuseid pakuvad ja keda seaduse nõuded mõjutavad, kuna hetkel on kajastatud üksnes
toodete/teenuste tarbijad. Samuti ei ole välja toodud seaduse nõuete täitmise mõju
ettevõtetele nii rahalise kui halduskoormuse mõttes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Triinu Sillamaa
625 6391
[email protected]
Thea Palm
625 6460
[email protected]
Elena Reilent
639 7666
[email protected]
Liis Vahter
639 7616
[email protected]
3 (3)