dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. september 2021
Viit
2-7/21-0003/3946
Registreeritud
21. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0003
Vastutaja
Triinu Sillamaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-721-00033946 21.09.2021 Väljaminev kiri.asice309 KB

Sisu (failidest)

Teie 22.06.2021 nr SOM/21-0844/-1K Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 21.09.2021 nr 2-7/21-0003/3946 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu osaline kooskõlastamine märkustega Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlasta toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse (LiPS) eelnõu seletuskirjas välja pakutud Vabariigi Valitsuse määruste ettevalmistaja osas. Eelnõu § 4 lõike 4 ja § 5 lõike 2 kohaselt kehtestatakse toote ja teenuse täpsemad funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele ning ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord Vabariigi Valitsuse määrustega. Ka seletuskirja punktis 8 märgitakse, et eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb kehtestada kaks uut Vabariigi Valitsuse määrust. Nõustume Sotsiaalministeeriumiga, et täpsemate nõuete ja kriteeriumite kehtestamine on mõistlikum viia alamakti tasemele ning kuna ligipääsetavuse tagamine antud direktiivi kontekstis puudutab erinevate ministeeriumite valitsemisalasid ja erinevate ministrite vastutusvaldkondi, on otstarbekas volitada määruste kehtestajaks Vabariigi Valitsus. Samas me ei saa nõustuda seletuskirjas esitatud järeldusega, et rakendusaktid peaks ette valmistama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), kuna nõuded kehtestatakse toodetele ja teenustele, mida peab hakkama rakendama ettevõtja, ning et Sotsiaalministeerium seisab üksnes väärtustasandil ja sisupoliitiliselt ligipääsetavuse temaatika väärtustamise eest. Ei ole ka päris objektiivne jätta muljet, justkui oleks teiste ministeeriumide pädevus antud eelnõu kontekstis võrreldes MKM-iga tunduvalt väiksem. Siseministri vastutusvaldkonda jääb tõepoolest üksnes hädaabiteenusega seonduv, kuid kultuuri- ja rahandusministri vastutusvaldkonnad on tunduvalt laiemad kui eelnõu seletuskirjas toodud. Kultuuriministri vastutusvaldkonnana on välja toodud ainult e-raamatu teenus ning mainimata on ülejäänud kultuuriministri vastutusvaldkonnad, nagu e-luger kui toode ja audiovisuaalmeedia teenused. Rahandusministri vastutusvaldkonda kuuluvad lisaks pangandusteenustele ka muud finantsteenused. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda jäävad toodetest tarbijatele mõeldud arvuti riistvara- ja operatsioonisüsteemid ning iseteenindusterminalid ja teenustest elektroonilise side ja e-kaubanduse teenused. Samas majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonda kuuluvad transporditeenused. Kuna iseteenindusterminalidele kohalduvad nõuded vaid eelnõus nimetatud teenuste pakkumisel, siis jaguneb teataval määral ka iseteenindusterminalide korral pädevus mitme ministri vahel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Arvestades, et sisuline teadmine ligipääsetavuse nõuetest ja puuetega inimeste spetsiifilistest vajadustest on Sotsiaalministeeriumil, mis on korduvalt välja tulnud ka käesoleva eelnõu koostamisel, siis leiame, et ka rakendusaktide esitajaks on kõige sobivam Sotsiaalministeerium, kes saab koostamise käigus kaasata ka teisi asjaomaseid ministeeriume. Seda on tõestanud juba ka asjaolu, et Sotsiaalministeerium lisas eelnõule koostöös ette valmistatud vastavate õigusaktide projektid. Lisaks toodi ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande arutelude käigus välja, et Sotsiaalministeerium näeb vajadust luua enda organisatsioonis ligipääsetavuse nõuniku ametikoht, kellel oleks ka roll ligipääsetavuse parandamisel. Seletuskirjas toodud argument, et nõudeid peab täitma ettevõtja ja seega nõuded kehtestama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ei ole piisavalt põhjendatud arvestades, et ettevõtjad toodavad tooteid ja pakuvad teenuseid kõikide ministrite vastutusvaldkondades, mistõttu kehtestatakse nõuded ettevõtjatele ehk erasektorile kõikide ministrite, sh sotsiaal- ja tervisekaitseministri, vastutusvaldkondades. Näiteks tulenevad horisontaalsed nõuded toodetele toote nõuetele vastavuse seadusest, mis on peamiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallata, aga reoveesettest toote valmistamise nõuded on kehtestatud toote nõuetele vastavuse seaduse alusel keskkonnaministri, kui vastava valdkonna pädeva ministri, 19.07.2017 määrusega nr 24. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt panustame ka edaspidi kindlasti määruse eelnõu väljatöötamisse ja ettevõtjate aruteludesse kaasamisse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse (LiPS) eelnõu järgmiste märkuste ja kommentaaridega arvestamisel. 1. Eelnõus kasutatakse mõistet „veeliikluse sõitjateveoteenus“. Juhime tähelepanu, et merendusalastes õigusaktides kasutatakse mõisteid „reisija“ (nt meresõiduohutuse seaduse § lg 2 p 30; kaubandusliku meresõidu seaduse § 59 lg 1, sadamaseaduse §-d 561 ja 562, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, 24. november 2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004, artiklid 1 ja 2) ja „reisijatevedu“ ning “reisijateveoteenus“ (nt meresõiduohutuse seaduse § 172; kaubandusliku meresõidu seaduse 4. peatükk, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, 24. november 2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004, artikkel 3 punkt f). Samu mõisteid on kasutatud ka eelnõuga üle võetava direktiivi 2019/882 enda tekstis, samuti on neid kohati kasutatud ka eelnõu seletuskirjas. Soovitame kaaluda terminite ühtlustamist ja kasutada eelnõus kehtivates õigusaktides juba kasutusel olevaid mõisteid. 2. Eelnõu § 22 lg 2 sõnastuse järgi lõppevad kõik enne 28.05.2025 sõlmitud teenuslepingud, mille kehtivusaeg on pärast 28.06.2030 ja mida ei ole vahepeal muudetud, ära 28.06.2030. Seda ka juhul, kui teenuslepingute tingimused arvestavad ligipääsetavusnõuetega. Muudatus on vajalik, kuna näiteks avaliku teenindamise lepingud sõlmitakse keeruka hankeprotseduuri käigus pikemaks perioodiks kui 5 aastat. Seetõttu on vaja tagada, et neid lepinguid ei peaks vahepeal uuesti sõlmima vaatamata asjaolule, et teenuse osutaja on võtnud endale lepinguga kohustused tagada ligipääsetavuse direktiivist tulenevate nõuete täitmine alates siseriikliku õiguse normide jõustumisest. See peaks vastama ka direktiivi üleminekumeetmete eesmärgile ehk et 5 aastat pärast sätete jõustumist ei tohiks turul pakkuda direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat teenust, mis ei arvesta ligipääsetavuse tagamise nõuetega. Ettepanek täiendada eelnõu § 22 lõiget 2 järgnevalt: Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping, mille tingimused ei arvesta kohalduvaid ligipääsetavusnõudeid, kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2030. aasta 28. juunini. Lisaks palume täiendada seletuskirja, millist tüüpi 2 (3) lepinguid peetakse silmas teenuselepingute all, kuna eelnõu kohaldamisalasse jäävad tarbijatele osutatavad teenused (eelnõu § 2 lg 2), mille kasutamiseks on võimalik sõlmida erinevaid lepinguid. 3. Seletuskirja punktis 6.5 Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele tuleks täpsemalt lahti kirjutada mõju vastavalt HÕNTE-le ja mõjude hindamise metoodikale (https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja- korraldamine/mojude-hindamine). Oleme valmis omalt poolt täpsustama mõju sihtrühmana ettevõtjaid, kes seaduse kohaldusalasse kuuluvaid tooteid toodavad või teenuseid pakuvad ja keda seaduse nõuded mõjutavad, kuna hetkel on kajastatud üksnes toodete/teenuste tarbijad. Samuti ei ole välja toodud seaduse nõuete täitmise mõju ettevõtetele nii rahalise kui halduskoormuse mõttes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Thea Palm 625 6460 [email protected] Elena Reilent 639 7666 [email protected] Liis Vahter 639 7616 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel