Meetmetepakett „ Fit for 55“ Kommentaarid AS Tallink Grupp 20 .09.2021 Energia Maksustamise Direktiivi (ETD) muudatusettepanek Direktiivi muudatusettepanekuga laiendatakse energiakandajate maksustamise põhimõtteid EL-i siseselt ka seni maksustamisele mittekuuluvatele kütustele, nagu rahvusvahelises laevanduses kasutatavad kütused. ETD muudatusettepaneku artikkel 15 alusel saab laevakütustele, mida kasutatakse ainult regulaarliinidel opereerivatel laevadel või kalalaevadel või ainult kaubavedudeks kasutatavatel laevadel , rakendada n.n . eriotstarbelise kütusega võrdseid maksumäärasid 0,9 EUR/GJ (ETD Annex I Tabel B – Miinimummaksumäärad mootorikütustele, mida kasutatakse Art. 8(2) sätestatud juhtudel). Muudatusettepaneku rakendamisega tekib olukord, kus EL-i sadamates punkerdatud laevakütus , mida kasutuatakse EL-i sisesel navigatsioonil , on märkimisväärselt kallim 3-ndates riikides pu nkerdatud laevakütusest. See loob tingimused laevaettevõtete, millised opereerivad ainult EL-i siseselt ning nende laevandusettevõtete, mis k ülastavad 3-ndate riikide sadamaid , ebavõrdseks kohtlemiseks . Selline ebavõrdne kohtlemine võib aga viia kogu Kliimapaketi „ Fit for 55 “ poolt soovitavatele eesmärkidele vastupidis ele tulemusele, kus laevad läbi vad pikemaid vahemaid (selleks, et külastada 3-ndate riikide sadamaid ja punke r dada kütus maksuvabalt) ning lõppkokkuvõttes te kitavad suuremas koguses kasvuhoonegaase (KHG) . Vahemärkusena tasub toonitada, et eelpoolkirjeldatud olukorra tekkimisele aitab kaasa ka ETS Direktiivi muudatusettepanek, kus EL-i sisesel navigatsioonil on laevan dusettevõttel kohustus katta CO2 kvoodiühikutega 100% tekkivast emissioonist, kuid vaid ühe sadamana EL-i külastavad laevad peavad katma tekkinud emissioonist vaid 50%. Juhime tähelepanu, et kolmandate riikide külastamine ei pea toimuma tihti, sest laevade võimekus võtta pardale kütust on suur. Samuti tuleb mõista, et kolmandad riigid EL mõttes on ka UK, Venemaa ning Leedu ja Poola vahel asetsev Vene Föderatsiooni kuuluv Kaliningrad. Lisaks võib tekkida olukord, kus erinevad liikmesriigid (LR) rakendavad Direktiiviga lubatud minimaalsetest kõrgemaid maksumäärasid erinevalt, mistõttu tekib konkurents erinevate LR-ide vahel. Miinimummääras (0,9 EUR/GJ) rakendatava aktsiisi põhjal oleks Tallink Grupi laevade poo lt tarbitava kütuse le lisakulu ca. 7,4 MEUR aastas . Tallink-i laevastiku kütusekulu 2019. a. kokku oli ca. 199 000 tonni, millest 16 000 tonni moodustas LNG (1 laev!) (Eesti Biogaasi Assotsiat sioon-i andmetel on Eesti biometaani tootmise potentsiaal 450 Mm3, s.o. ca. 352 500 tonni veeldatud biometaani ) . Vastavalt kasutatud kütuste energiasisaldusele massiühiku kohta ( FuelEU Maritime Lisa II tabel 1) oli kogu laevastiku e nergiakasutus kokku 8,2x10^6 GJ, millest l aevakütus t e maksustamisel miinimummääraga 0,9 EUR/GJ (nii kerge kütteõli ja diisel kui ka LNG) tule ks lisakulu kütusele ca. 7,4 MEUR. Tallink on seisukohal, et igasugune lisakulu kahjustab laevandusettevõtete võimekust investeerida keskkonnasõbralikesse tuleviku tehnoloogiatesse ja alternatiiv kütuste kasutuselevõttu . Samas tekib läbi olemasoleva kütuse täiendava maksustamise omakorda investeerimissurve, mida tänase tehnoloogilise arengutaseme juures ei ole võimalik võrreldavas mahus maand ada. Investeerimise suutlikkus saab olema suurem ettevõtetel kes külastavad kolmandaid riike, seda nii kütuseaktsiisi mitte maksmise kui ETS direktiivi kaudu saadava soodustuse näol. Kokkuvõttes kannatab Euroopa ettevõtete konkurentsivõime rohetehnoloogiasse investeerimisel, kelle regulaarühenduste pidamine Euroopa Liidu siseselt ei võimalda kolmandatesse riikidesse põikamist. Võimalikud riskid muudatusettepanekute jõustumisel : Kütusehinna tõus; Negatiivne mõju laevandusettevõtete majanduslikule olukorrale (mis on COVID-pandeemia tõttu niigi väga palju kannatada saanud); Negatiivne sotsiaalne mõju; Laevandusettevõtte investeeringute võimekuse vähenemine; Võimalike tehnoloogil iste lahenduste puudumine ja olemasoleva tehnoloogia kasutamise kulud kasvavad; Ainult EL-i s punkerda vate laevandusettevõtete konkurentsivõime vähenemine; EL-i sadamate sadamakülastuste ja transiidivoogude vähenemine; Võimalikud maksuerisused LR-ide vahel; Mereü henduvuse halvenemine (vähem regulaarreise, piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele) ; Kaupade ja reisijate transpordi nihkumine muudele transpordiviisidele ( vastuolu Marco Polo II Programme – Motorways of the Sea) . Kaubavedude hinnatõus; Hinnatõus tarbijatele seoses kaubavedude kallinemisega, eriti riikides nagu Eesti, kust ja kuhu kauba vedu on pikema distantsiga; Mõju ekspordile, sest transpordi hind Eestist välja muutub kallimaks; Ühenduvuse ja regulaarsuse vähenemine, sest kallinevate kuludega väheneb finantsiline mõistlikkus vähese täituvusega väljumiste teenindamiseks, kuigi selleks võib olla vajadus kaubavedudel; Tallink-i ettepanekud: On oluline rõhutada, laevanduses puudub täna tehnoloogia, puhtamate lahenduste kasutuseks. LNG on täna kõige puhtam merenduses lubatud kasutada kütus mille tehnoloogia välja arendamine merenduses võttis pika aja. Uute tehnoloogiate kasutusse jõudmine ei üle kümnendi küsimus vaid pikem. Maksustada laevakütusena kasutatav LNG (fossiilne) sama maksumääraga kui laeva tarbeks kasutatav elektrienergia – 0,15 EUR/GJ , . Täna puudub reaalselt rakendatav tehnoloogia KHG emiss ioon id e olulisel määral vähenda miseks (vähemalt sellises suurusjärgus energiatarbimiste korral nagu seda on Tallink-i laevadel) ; LNG on hetkel parim võimalik lahendus, samas võimaldab LNG-lahendus uute tehnoloogia te või alternatiivsete kütuste tekkimisel nendele üle minna suhteliselt lihtsamalt. Selline lahendus võimaldaks ka hinnata laevandusettevõtete poolt juba tehtud panust ja investeeringuid traditsiooniliste laevakütuste asendamiseks alternatiividega, mis on täna olemas; Võimalik maksuerisus ( maksustamine absoluutse miinimumiga, näiteks 0,15 EUR/GJ või täielik maksuvabastus) 3-ndate riikidega piirnevatele LR-idele ja nende sadamates punkerdatavale kütusele olenemata kasutusotstarbest (EL-i sisene või EL-i ja 3-ndate riikide vahel), et vältida võimalikku „süsinikuleket“ läbi punkerdamise liikumise 3-ndate riikide sadamatesse või rahvusvahelistesse vetesse ; Olemasolevate laevakütuste maksustamise sõltuvaks viimine kasutatavate alternatiivide olemasolust ja reaalsetest võimalustest neid lahendusi ka praktikas kasutusele võtta (näiteks ka vajalike regulatsioonide olemasolust, seda eriti reisilaevade puhul); Tuleb rõhutada, et merenduse tegevust on kõige mõistlikum lahendada globaalsel ehk IMO tasandil; Tallink teeb täiendavalt ettepaneku, et kogu Euroopa Liit võiks minna üle 0,1% väävlisisaldusega kütuse kasutamisele, na gu seda tehakse juba aastast 2015 Läänemere piirkonnas; Sarnaselt lennundusega (ETD Art. 14 p. 2) kohaldada maksuerisust (mitte maksustada laevakütuseid) ka laevadele, mis tegelevad EL-i siseselt kaubavedudega (nii ainult kaubavedu kui ka kaubavedu kombineerituna muude vedudega, näiteks regulaarliinidel sõitvad laevad, mis veavad samaaegselt nii kaupa kui reisijaid). Tallink-i hinnangul on väga oluline ka kogu paketi, s.t. kõigi planeeritavate meetmete koosmõju konkreetsele sektorile. Laevandust puudutavad kõnealuse kliimapaketi ettepanekute põhjal otseselt 3 õigusakti: lisaks juba eelpooltoodud ETD muudatustele ka ETS Direktiivi muudatus, millega laiendatakse CO2-kvoodikaubanduse süsteemi laevandusele ning ettepaneku kohaselt loodav määrus FuelEU Maritime, millega pannakse laevandusettevõtetele , meie hinnangul põhjendamatu kohustus vähendada kasutatavate kütuste süsinikuintensiivsust vastavalt etteantud eesmärkidele, kusjuures eesmärgi mittetäitmisel ähvardab laevandusettevõtet trahv. 1. ETS Direktiivi muutmisel langeb kõige raskem koorem EL-i sisese navigatsiooniga tegelevatele laevandusettevõtetele. Tallink-i arvutused näitavad, et 2019.a. oli tõendatud CO2 kogus kogu Tallink-i la evastikul kokku 621 000 tonni. Eeldusel, et k voodiühiku hind on 50 EUR /tonn CO2, tekib sellest lisa kulu ca. 31 MEUR. Arvestades seda, et hetkel (13.09.2021; https://ember-climate.org/data/carbon-price-viewer/ ) on kvoodiühiku hind 61,07 EUR , teeb see lisa kulu ks 37,9 MEUR . CO2 kvoodiühiku hinna prognoosimatus valmistab Tallink-ile , nagu ilmselt ka kõigile teistele turuosalistele , tõsist muret, kuna kvoodiühikuhinna volatiivsus tundub olema väga suur. Selline määramatus teeb erakordselt keerukaks kulude prognoosimise, mistõttu kannatab jällegi ettevõtte võime investeerida tehnoloogiasse, mis võimaldaks KHG emissioone vähendada. Samas ei käsitle nimetatud muudatus EL-i siseselt opereerivaid laevandusettevõtjaid samaväärselt nendega, kes opereerivad näiteks 3-ndate riikide ja EL-i vahel. Esimesel juhul kuulub kvoodikaubanduse alla CO2 emissioon täies mahus, kuid teistele vaid poole ulatuses. Leiame, et nimetatud plaan seab tõsisesse ohtu EL-i konkurentsivõime ning selliseid hinnamuutusi ei ole võimeline vastu võtma klient, mis tulemusel satub ohtu EL-i ääremaade kaubavahetus mõistliku hinnaga . 2. FuelEU Maritime määrusekavand sätestab samal ajal nõudena, et laevandusettevõte peab etteantud väärtuste võrra tähtajaks vähendama konkreetsete laevade poolt tarbitava kütuse süsinikuintensiivsust. Tallink-ile jääb mõistmatuks sellise nõude kehtestamine laevandusettevõttele (vastupidiselt näiteks maanteetranspordile ja lennundusele) , kuna konkreetse kütuse süsinikuinte nsiivsus sõltub otseselt kütusest endast. Eeldatavasti on seadusandja pannud kütuste segamise kohustuse laevandusettevõttele, kellel puudub nii oskus, võimekus kui ka pädevus selliste toimingute tegemiseks. Arvestama peab sellega, et konkreetsetes masinates kasut atavale kütusele on seadnud nõuded antud masina tootja ning meelevaldselt nendest piirangutest üle astudes, seatakse ohtu nii masinate töökindlus kui ka näiteks kindlustustingimused , rääkimata inimeste ohutusest laeva pardal . Nagu öeldud, puudub l aevandusettevõttel vajalik pädevus ja ressurss erinevate kütuste segamiseks ja hinnangu andmiseks, kas konkreetses masinas tekkivaid segusid kasutada on lubatud või ka võimalik ning milliseid võimalikke modifikatsioone antud kütuse kasutamine olemasolevas masinas vajab . Meie hinnangul on tegemist põhjendamatu nõudega laevandusettevõtjate vastu, k es ei oma teadmisi ega ka võimekust nende poolt kasutatavate kütuste süsinikuintensiivsuse muutmiseks/vähendamiseks. Seega sõltuvad laevandusettevõtted antud küsimuses otseselt ja ainult kütuse- ja masinatootjatest, kellest esimene seisab hea võimalike kütuste tootmise ning nende omaduste eest ning teine vastutab konkreetsete omadustega kütuste kasutamise ohutuse eest laevadel . Laevanduses kasutatavad kütused ja nende omadused on standardiseeritud vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardile ISO 8217 „ Petroleum products — Fuels ( class F) — Specifications of marine fuels “. Nimetatud standardi lisa A (informatiivne) käsitle b ka bioloogiliste kütuste ja rasvhapete metüülestrite (FAME) temaatikat, m.h . selliste kütuste kasutamise ja hoiustamisega seotud riske laeva pardal. Eraldi rõhutatakse (ISO 8217 Annex A.2.1) , et selliste kütuste ja kütusesegude kasutamine nõuab enne nende kasutusele võtmist täiendavate ohutusalaste põhimõtete kindlaks määramist ja jõustamist. Samas nenditakse, et enamikul juhtudel ei ole täna vajalikus mahus informatsiooni FAME toodete kasutamise mõjude kohta. Seetõttu on ohutuse seisukohalt seatud selliste toodete segamisele fossiilsete kütuste hulka de minimis tase. Destilleeritud kütuste puhul seatud de minimis piiriks u. 0,1% (mahuliselt). Vähetähtis ei ole ka fakt, et antud määrusekavandis on toodud väga konkreetsed trahvi määrade arvutamise reeglid juhuks , kui nõutud eesmärk on jäänud täitmata. Metoodika trahvimäära arvutamiseks on suhteliselt keerukas, kuid selle arvutamise põhimõt ted on selgelt diskrimineerivad näiteks Läänemerel opereerivate jääklassiga laevade suhtes (sarnaselt ka ETD ja ETS Direktiivi muudatustega). Nimelt arvutatakse trahvi suurust konkreetsele laevale paigaldatud koguvõimsuse põhjal , mis jääklassiga laevadel on ohutusnõuete tõttu märkimisväärselt suurem võrreldes võrreldava ilma jääklassita laevaga. Eelpooltoodud põhjusel tingib jääklassiga laeva tugevdatud korpus ja suurem koguvõimsus (et võimaldada navigeerimist jääs) püsivalt suurema kütusekulu, mis omakorda tähendab suuremaid kulusid kütusele, nõutavate le CO2 kvoodiühikutele ja antud määruse kontekstis ka suurema trahvi näol. Selgituseks, siis Lõuna-Euroopas ei ole vaja paigaldada laevadele näiteks nelja mootorit, sest aastaringselt suudetakse navigeerida kahe mootoriga. Jääpiirkonnas peavad meie näitel neli mootorit olema selleks, et saada hakkama talvel, kui suvel opereeritakse kahe mootoriga. Trahvid kaasnevad aga kõikidelt jõuallikatelt sõltumata hooajast ning faktist, et jää on meie piirkonna eripära. Kogu „ Fit for 55“ meetmetepaketi mõju laevandusettevõttele on vägagi ränk, arvestades, et laevandus on transpordiühiku kohta jätkuvalt kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik ning laevandus on globaalne sektor, kus piirkondlikud piirangud võivad olulisel määral kahjustada selle konkreetse piirkonna konkurentsivõimet ning pärssida selles piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid, nende piirkondade kodanike kaupade kättesaadavust ja vaba liikumise võimalusi ning kahjustada rakendumisel oluliselt piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda, mis võib, aga ei pruugi taastuda tehnoloogia arenedes ja n . n . roheliste alternatiivide tekkimisel .
Saatja: Andrus Vaher <
[email protected]>
Saadetud: 20.09.2021 17:10
Adressaat: Lauri Lelumees <
[email protected]>; Marek Uusküla
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Koopia: Paavo Nõgene <
[email protected]>; Harri Hanschmidt
<
[email protected]>; Lembit Kitter <
[email protected]>;
Margus Schults <
[email protected]>; Tarvi-Carlos Tuulik
<
[email protected]>; Joonas Joost <
[email protected]>
Teema: ETD muudatused - AS Tallink Grupp
Tere!
Käesolevaga esitame AS Tallink Grupp kommentaarid ja ettepanekud Euroopa
Komisjoni seadusemuudatuste paketi „Fit for 55 raames esitatud
Energiamaksutamise Direktiivi (ETD) muutmise eelnõule.
Loodetavasti aitavad meie kommentaarid kaasa Eesti seisukohtade
kujundamisele ning lõppkokkuvõttes kõigile asjaosalistele
ambitsioonikate, kuid siiski jõukohaste eesmärkide püstitamisele.
Kui teil peaks tekkima küsimusi või mõned meie kommentaaridest vajavad
täiendavaid selgitusi, andke sellest palun allakirjutanule kindlasti
teada.
Lugupidamisega
ANDRUS VAHER
Environmental & Sustainability Officer
OÜ HT Laevateenindus
-
AS Tallink Grupp
Sadama 5, 10111 Tallinn,
Estonia
-
Tel: +372 6118828
Mob: +372 5279480
E-mail: