dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri väljatöötamiskavatsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. september 2021
Viit
17-2/2021/4773-5
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-2 Energeetika kirjavahetus valitsusasutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-2/2021
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.1-116526-1 20.09.2021 Väljaminev kiri.asice441 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 20.09.2021 nr 1.1-11/6526-1 [email protected] Vastuskiri väljatöötamiskavatsusele Austatud härra Taavi Aas Tunnustame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise eest. See suurendab valdkonna läbipaistvust, teadvustab tuulepargi piirkonna elanike jaoks kohalikku kasu tuulepargi kasutamisest ning toetab taastuvenergeetika eesmärkide saavutamist. Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 321 lg 1 piiritleb tuuleelektrijaama kõrguse 28 meetriga. Samas on Vabariigi Valitsuse määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (ORME määrus) kohaselt olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark, mis koosneb tuulikutest, mis on vähemalt 30 meetri kõrgused. Erinevate regulatsioonide puhul on eelistatud see, et põhimõttelised lähenemised (nagu kõrguse määratlemine) võiksid olla ühtlustatud. Eelnõu kavandi seletuskiri ei too ka välja põhjuseid, miks selline määratlus (28 m) kõnealuse eelnõu puhul just asjakohane on. Seega teeme ettepaneku eelnõus ja eelviidatud määruses toodud kõrgused ühtlustada. 2. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 321 lg-s 2 defineeritakse „tuulepark“. Hetkel on „tuulepark“ ORME määruse p 4 kohaselt Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Viidatud eeskirja § 2 lg 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Selgusetuks jääb, miks tuulepargi defineerimine kahes erinevas õigusaktis erinevalt vajalik on. Samuti leiame, et käesolevas eelnõus toodud mõiste võib jääda liiga kitsaks – omaniku valduses olevad tuulegeneraatorid võivad paikneda omaniku omandis olevatel lahustükkidel, mida ühendavad kaablid, asub alajaam ja kogu see süsteem on ühendatud põhivõrguga elektriliini kaudu, mis kõik kokku moodustab tuulepargi. 3. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 322 lg 1 kohaselt kehtestab tuuleelektrijaama talumistasu kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) määrusega. Sõnastusest võib jääda ekslik mulje, nagu kehtiks talumistasu kehtestamise kohustus kõigile KOV-idele. Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust nii, et oleks üheselt selge, et talumistasu kehtestamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohustus kehtib vaid nendele KOV-dele, kelle territooriumil asub või plaanitakse rajada tuulepark. 4. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 323 lg 3 kohaselt on talumistasu piirmääraks kuni 0,5 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta (€/MWh). 100 MW suuruse tuulepargi puhul (toodang 300 GWh) oleks tasu 150 000 €/a. Leiame, et piirmäär peab ajas suurenema, sest vastasel juhul kaotab tasu inflatsiooni tõttu ajas väärtust. See võib vähendada tulevikus KOV-de ja kogukondade motivatsiooni tuuleelektrijaamade ehitamiseks. Kindla piirmäära seaduses fikseerimine toob kaasa ka olukorra, kus piirmäära muutmisel tuleb muuta ka seadust, mida ei saa pidada mõistlikuks. Seega teeme ettepaneku kaaluda ka teisi võimalusi. Näiteks on võimalik kehtestada reegel, et talumistasu maksimaalne määr suureneb iga 5 aasta tagant 10% (aastane keskmine inflatsioon on 2%). See tähendaks, et 0,5 eurot MW/h tuleks sõnastada nö baas maksiummäärana. 5. Soovitame põhjalikumalt analüüsida eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 323 lg 5 sõnastust, mille kohaselt talumistasu suurendamise otsus tuuleelektrijaama kohta ei tohi jõustuda varem, kui viis aastat pärast talumistasu suurendamise otsuse vastuvõtmist. Seletuskirjas on toodud, et KOV ei saa talumistasu suurendada lühikese etteteatamise tähtajaga, tuuleenergeetika investeeringud on pikaajalised, kuid seletuskirjast ei ilmne, miks on optimaalseks ajaks just viis aastat. Reegel võib tekitada olukorra, kus KOV-id võivad hakata tulubaasi tagamiseks tegema talumistasu suurendamise otsuseid n-ö igaks-juhuks ette ära ilma tuulepargi tegelikku olukorda või tegelikku mõju elukeskkonnale analüüsimata. Alternatiivse variandina saab kaaluda regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt võib KOV volikogu määrusega kehtestatud määra suurendada 5 a tagant, kuid mitte rohkem kui 10% korraga. Samuti on võimalik talumistasude ülevaatamine siduda KOV volikogu valimistega (nt poole aasta jooksul peale volikogu valimisi) vms. 6. Kui talumistasu maksmise kohustust ei kehtestata toimivatele elektrijaamadele, vaid alates seaduse jõustumisest rajatavatele tuuleelektrijaamadele, tekib valdajate vahel ebavõrdne kohtlemine. Juba töötavate tuuleelektrijaamade puhul võib olla rakendatud erinevaid häiringute kompenseerimise skeeme ning mõistliku aja jooksul tuleks need lepingud lõpetada ja üle minna volikogu määrusega ühetaoliselt rakendatavale tasu mudelile. Selline korraldus tagaks parimal moel läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise. 7. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 324 toob tuulepargi võimalike häiringutena mh välja visuaalse mõju ja heli. Samas toob VTK p 1.1. probleemkoha täpsemas kirjelduses välja, et: „Eestis puuduvad õigusnormid, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega kaasnevate häiringute, nt müra, vibratsiooni kompenseerimist.“ Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku lisada vibratsioon eelnõus toodud võimalike häiringute loetellu. 8. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus 50 protsenti laekunud talumistasust ja 100 protsenti kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasu osa kasutada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihtotstarvet arvestamata. Sätte konstruktsioon on keerukas ega pruugi tagada sellest ühest arusaamist. Ilmselt on eesmärgiks sätestada, et saadud talumistasust poole ulatuses elanikele toetust maksma ei pea ning saadud hoonestustasust pole mõjutatud elanikele üldse toetust maksmist ette nähtud. Selguse huvides, teeme ettepaneku sätte sõnastust täpsustada. 2 9. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg 4 sõnastus näeb ette, et KOV kasutab kuni 50 protsenti laekunud talumistasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks makstes toetusi isikule, kelle elukoht on tuuleelektrijaama lähikonnas. Isiku elukohaks loetakse isiku rahvastikuregistrisse registreeritud elukohta. Märgime, et jäik 50 protsendi reegel võib tekitada olukorra, kus mõjuareaali jääva 1-2 leibkonna elanikud saavad ebamõistliku suure toetuse (laekumine KOVile on nt 100 000 ehk mõlema leibkonna elanikud saavad 25 000 aastas). Samas kui mõjupiirkonnas elab 20 leibkonda, oleks toetuse suurus 5000 eurot. Ühiskonnal võib olla hoopis teistsugune ootus talumise kohustuse hüvitamiseks. Alternatiivsena võiks kaaluda lahendust, mille kohaselt määratakse minimaalne toetuse suurus (nt mõnituhat eurot aastas), mida KOV peab kindlasti maksma võimalusega seda suurendada. See annab kindluse mõjutatud elanikele ning mõjutab KOV-e tuuleparkide rajamist suunama väiksema asustusega piirkondadesse minimeerimaks väljamakstavat toetuse kogusummat. Oluline on seadusega anda KOVidele võimalus toetuse suurust diferentseerida olenevalt elukoha kaugusest tuuleelektrijaamast. Lisaks leiame, et mõistlik ei ole maksta toetust rahvastikuregistri järgi elavate inimeste arvu alusel, mis võib tekitada olukorra, kus rahvastikuregistrisse registreeritakse ebaõiged elukohaandmed vaid talumistoetuse saamise eesmärgil. Teeme ettepaneku kaaluda toetuse maksmist aadressi (eluruumi) põhiselt, kus rahvastikuregistri järgi keegi elab. Kindlasti peab KOVil olema võimalus tuvastada, kas mõjuareaali jääval elamispinnal püsivalt elatakse nt nõudes tõestuseks elektriarvete esitamist. 10. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg-s 5 kasutatakse kauguse määratlemisel vahemaad tuuleelektrijaamast. Selgusetuks jääb, kas sättes mõeldakse tuuleparki eelviidatud „Võrgueeskirja“ mõistes või eelnõus toodud § 321 lg 1 mõistes, ehk kas tuuleelektrijaama mõiste hõlmab ka ülekandeliine, kaabelvõrku, alajaamu jms või siis ainult tuulegeneraatorit ennast. Talumistasu saajate hulk võib oluliselt muutuda lähtudes kauguse määratlemisest, mistõttu teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, kuidas ja millest arvestades kaugust määratletakse. 11. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg 6 näeb ette, kui tuuleelektrijaama mõju ulatub mõne teise KOV-i territooriumile, peab tuuleelektrijaama asukoha KOV maksma talumistoetust ka teise KOVi mõjutatud elanikele. Kui seadus näeb ette, et KOV kohustub teenust osutama või toetust maksma mõne teise KOVi elanikele, on selline kohustus KOV täidetava riikliku ülesande tunnustega ja sellised kulud peab katma riigieelarvest. Kui tuuleelektrijaama mõjupiirkond jääb mitme KOV-i territooriumile, siis eeldatavasti peab arendaja saama tuuleelektrijaama rajamiseks kõikide KOV-de nõusoleku. Planeeringu kooskõlastamise etapis saavad asjaomased KOVid kokku leppida, mis summas ja kuidas asukoha järgne KOV mõjuareaalis asuvale KOVile osa talumistasust edasi annab. 12. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud §-ga 326 kehtestatakse regulatsioon, mille kohaselt energia tootja iga kuu 5-ndaks kuupäevaks teatab toodetud energia mahu ja KOV teatab talumistasu suuruse ja arvestuskäigu järgmise kalendrikuu 10 kuupäevaks. Eelnõu kohaselt kehtestab talumistasu KOV määrusega, samuti on eelnõus toodud talumistasu arvutuskäik ehk tasutav summa on energia tootjale teada. Seega teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt edastab tootja igakuiselt KOV-le toodetud energia mahu, arvestab ise makstava talumistasu ja koheselt teostab ka ülekande. KOV võib vajadusel kontrollida ja kord aastas (või kord kvartalis vmt) teha tasaarveldused juhul, kui need on vajalikud. Lisaks märgime, et kuigi säte näeb ette, et talumistasu makstakse kalendrikuu kaupa, ei ole toodud, millise sagedusega KOV peab elanikele häiringutest tingitud toetust 3 maksma – kas ka iga kuu, kord aastas vmt. Oluline on tagada, et see intervall ei oleks ebamõistlikult pikk. 13. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 327 lg-s 3 tuuakse välja, et toetuse suuruse määramisel arvestatakse meretuulepargi mõju saagi vähenemisele. Seletuskirjas sama paragrahvi lõike 2 selgituses on toodud, et hoonestustasust üks osa läheb KOV-ile ja teine kaluritele toetusena. VTK-s on märgitud, et 5% hoonestustasust makstakse KOV-ile ja vahetult mõjutatud isikute kompensatsiooni mudel alles täpsustub mõjude analüüsis. Ühese mõistetavuse tagamiseks teeme ettepaneku kalandusettevõtjatele makstava toetuse põhimõtteid täpsemalt selgitada ja ühtlustada. Antud regulatsiooni välja töötamisel on kindlasti oluline arvestada nii sektori kui ka valdkondlike ministeeriumite seisukohti (Mem, KeM). 14. Eelnõu §-s 2 toodud § 2311 lg 2 näeb ette: „Kui meretuulepargist 20 kilomeetri raadiuses on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse eeltoodud summa omavalitsuste vahel proportsionaalselt sellega, kui suur osa kummagi kohaliku omavalitsuse üksuste maismaapinnast on meretuulepargile lähemal, kui 20 kilomeetrit.“ Sõna „kummagi“ viitab asjaolule, et tegemist võib olla maksimaalselt kahe KOViga. Eelduslikult võib neid KOV-e olla siiski rohkem, seega teeme ettepaneku teksti korrigeerida ja sõna „kummagi“ sättest välja jätta. Samuti on põhjendatud läbi mõelda, millise metoodika alusel kohalike omavalitsuste territooriumi külgnemist merealaga arvutatakse, ka so rannajoone pikkus vms näitaja. 15. Eelnõu §-s 2 toodud § 2311 lg 4 kohaselt kasutatakse meretuulepargi valdaja tasutud hoonestustasust meretuuleparkidest kalandusettevõtjatele põhjustatud häiringute kompenseerimiseks. Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 1 ei ole regulatsioon üheselt mõistetav ja seda võib tõlgendada ka nii, et KOV-le makstav hoonestustasu kasutatakse kalandusettevõtjate häiringute kompenseerimiseks. Eelnõu seletuskirjas on regulatsiooni mõte küll välja toodud, kuid selguse huvides teeme ettepaneku eelnõus sõnastust täpsustada. 16. Eelnõu punkti 3 kohaselt kui KOV ei ole kehtestanud talumistasu 180 päeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest, kohaldatakse talumistasu kehtestamise korral selle KOVile seadusest tulenevad maksimummäärad. Tuuleenergia talumistasu kehtestamine on KOVi kaalutlusotsus. Seega seadus peab jätma võimaluse (kasvõi teoreetiline) jätta tasu kehtestamata ja nõustuda tuuleparkide rajamisega oma territooriumile. Lisaks ei tohiks tekkida võimalust, et KOV viivitab määruse kehtestamisega, sest automaatne reegel on kasulikum ning KOV saab tasu kehtestamise vastutuse enda pealt ära suunata. Talumistasu kui kohaliku tasu instrumendi puhul on väga oluline, et reeglid oleksid arendajale võimalikult aegsasti teada, et saaks koostada äriplaani ja otsustada, kas KOVi kehtestatava tasu suuruse juures on mõistlik arendusega algust teha. Tasu suurust kehtestav volikogu määrus peaks olema vastu võetud mingil mõistlikul ajahetkel pärast planeeringu algatamist. Üheselt ei ole aga selge, kas KOV võib peale 180 päeva otsustada ka talumistasu vähendamise. Palume selles osas seletuskirja täpsustada. 17. VTK ega eelnõu ei sisalda regulatsiooni, mille kohaselt KOV saaks tuulepargi arendajat suunata kasutusest välja langenud käitist võimalikult kiiresti kõrvaldama. Kui arendajal ei ole rahalist survet kasutusest välja langenud tuuleparkide demonteermiseks, võib tekkida 4 kasutuseta seisvatest tuuleelektrijaamadest keskkonnareostus. KOV võiks saada rakendada trahvi, kui demonteerimise mõistlik aeg on ületatud. Juhul, kui tuuleelektrijaamadele kohaldub üldine ehitiste lammutamise nõuete regulatsioon, vajaks see seletuskirjas eraldi väljatoomist. 18. Teeme ettepaneku kaaluda VTK-s regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt peab KOV konsulteerima mõjupiirkonna kogukonnaga, et määratleda talumistasu kasutamise põhimõtted. Kohene kaasamine tagab perspektiivis parema tulemuse talumiskohustuse täitmisel, sh võiksid KOV ja kogukond ise kokku leppida talumistasu arvelt toetuse maksmises ja selle suuruses. Kohalikele inimestele võib palju olulisem olla nt kruusateede korda tegemine kui saada mõni tuhat eurot toetust aastas. Kohaliku võimu ja elanike aktiivses debatis peaksid sündima kogukonna jaoks parimad lahendused, mis peaksid kajastuma KOV eelarvesse ning piirkonna elanikele jaotatava tasu proportsioonis. VTK-st ei selgu, keda mõistetakse kohaliku kogukonna all. Palume seda eelnõus täpsustada. 19. Teeme ettepaneku kaaluda VTK-s regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt mere tuuleelektrijaamade eest KOV-le hoonestusõiguse tasu maksmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et mida väiksem on vahemaa tuuleelektrijaama ja ranniku vahel, seda kõrgem on tasu koefitsient. 20. Palume VTK-d täpsustada ja tuginevalt seletuskirjas toodud kalandussektorile avalduv probleem selgelt välja tuua. Samuti ei selgu VTK-st, eelnõust ega seletuskirjast, keda tuleb mõista „kalandusettevõtjana“ – kas ainult traalpüügiga tegelevaid ettevõtjaid, keda on ainukesena välja toodud VTK-s või on mõiste siiski laiem. Teeme ettepaneku kaaluda siiski kalandusettevõtjate määratlemist laiemana kui vaid traalpüügiga tegelevad ettevõtted, sest kompensatsiooni maksmisel lähtutakse reaalsest tekkinud kahjust, mis eeldab põhjus-tagajärg seoste tõendamist. 21. Juhime tähelepanu, et lisaks kalandussektorile tekivad meretuulikute rajamisega majanduslikud mõjud ka laevandussektorile. Kui merre rajatavate objektidega takistatakse laevade liikumist suurel alal ning laevad peavad hakkama sõitma suure ringiga võrreldes optimaalsete liikumisteedega, siis on sellel negatiivne majanduslik mõju. Seetõttu on Eesti mereala planeeringus määratud ka eraldi tingimus, mille kohaselt meretuulepargi kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Transpordiametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu ning arvestades naaberriikide vajadusi). Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku lisada VTK-sse selgitus, miks laevandusettevõtjatele kompensatsiooni maksmist kaalutud ei ole. 22. VTK p-s 11.2.2 on välja toodud, et: „Tuginedes Eesti Merealaplaneeringule ja tingimustele, mis on seatud VTK-s on hinnanguliselt mõjutatavaid kohalikke omavalitsusi kokku 7.“ Märgime, et Eesti mereala planeering ei hõlma Hiiu ja Pärnu mereala, mille osas kehtivad eraldi planeeringud. Seega teeme ettepaneku mõjude hindamisel lähtuda ka eelnimetatud planeeringutest. 23. Eelnõu seletuskirja punktis 6 on välja toodud, et: „Teadaolevalt ei põhjusta tuuleelektrijaam meres mõju mereloodusele, suurim otsene mõju võib olla lindudele 5 põhjustatav oht.“ Kuigi käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, leiame, et selline väide eelnõu seletuskirjas on eksitav, sest esitatud dokumentides puuduvad tõendid, mis selle väite paikapidavust kontrollida võimaldaksid. Tänasel päeval, kui mitte ühegi Eestis menetletava hoonestusloa keskkonnamõju hindamine ei ole veel lõpuni jõudnud, ei ole põhjendatud sellise väite seletuskirjas kasutamine, mistõttu teeme ettepaneku see välja jätta. 24. VTK kohaselt rakendatakse maismaal asuvatele tuuleelektrijaamadele võrreldes olemasoleva regulatsiooniga täiendav tasu, meretuuleelektrijaamade puhul jaotatakse ümber aga olemasolevat hoonestustasu. Selline eristamine ei ole VTK-s piisavalt põhjendatud. VTK lk 10 on toodud: „Kuna erinevalt maismaa tuuleparkidest, tuleb juba kehtiva seaduse kohaselt meretuuleparkide omanikel tasuda hoonestustasu, siis täiendava tasu kehtestamine oleks meretuulepargi arendajatele liialt koormav“. Nõustume, et maismaal asuvate tuuleparkide puhul puudub täna hoonestustasu maksmise kohustus, kuid samas tasuvad ka maismaatuuleelektrijaamade omanikud tuuleelektrijaama aluse maa eest. See tasu võib olla ühekordne (nt kinnistu ost) või perioodi peale jaotatud (hoonestusõiguse tasu või muu sarnane perioodiline tasu, mis on oma olemuselt väga sarnane meretuuleparkide valdajate poolt makstava hoonestustasuga). Seega leiame, et selline maismaa- ja meretuuleelektrijaamade omanike (valdajate) erinev kohtlemine ei ole VTK-s piisavalt põhjendatud. 25. Lisa tähelepanekuna märgime, et maismaal asuvate tuuleelektrijaamade puhul on tasu seotud toodangu mahuga: 0,5€/MWh. Häiring aga ei ole kuidagi seotud toodangu mahuga – vähese ja nõrga tuulega aastal on häiring sama võrreldes stabiilselt tugeva tuulega aastaga. Samas võib tasu aga aastast-aastasse muutuda ligikaudu 10% (või isegi kuni 20%). Samuti juhul, kui tuulik tehnilistel põhjustel ei tööta, püsib visuaalne häiring sellele vaatamata. Palume selgitada, miks on valitud lahendus ühtse tasu määratlemiseks. Võimalik on kaaluda ka nn kahekomponendilist tasu mudelit, kus üks osa määratakse tuuliku kohta ühetaolisena ja teine osa sõltuks toodetud elektrienergia MW/h. 26. Juhime tähelepanu, et seletuskiri sisaldab rohkelt tähe- ja sõnastusvigu. Palume ka edaspidi hoida meid kursis, millised on VTK ja eelnõu olulisemad muudatused ja täpsustused ning huvigruppidega koostöö tulemused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Sulev Liivik, [email protected] Külli Siim, [email protected] Tiit Oidjärv, [email protected] Kadi-Kaisa Kaljuveer, [email protected] Kaupo Raag, [email protected] Triin Lepland, [email protected] Velda Buldas, [email protected] 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel