Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 20.09.2021 nr 1.1-11/6526-1
[email protected]
Vastuskiri
väljatöötamiskavatsusele
Austatud härra Taavi Aas
Tunnustame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit tuuleenergeetika sektori kohaliku
kasu õigusliku instrumendi seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise eest.
See suurendab valdkonna läbipaistvust, teadvustab tuulepargi piirkonna elanike jaoks
kohalikku kasu tuulepargi kasutamisest ning toetab taastuvenergeetika eesmärkide
saavutamist. Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega arvestamisel.
1. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 321 lg 1 piiritleb tuuleelektrijaama kõrguse 28 meetriga. Samas
on Vabariigi Valitsuse määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (ORME
määrus) kohaselt olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark, mis koosneb tuulikutest,
mis on vähemalt 30 meetri kõrgused. Erinevate regulatsioonide puhul on eelistatud see, et
põhimõttelised lähenemised (nagu kõrguse määratlemine) võiksid olla ühtlustatud. Eelnõu
kavandi seletuskiri ei too ka välja põhjuseid, miks selline määratlus (28 m) kõnealuse
eelnõu puhul just asjakohane on. Seega teeme ettepaneku eelnõus ja eelviidatud määruses
toodud kõrgused ühtlustada.
2. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 321 lg-s 2 defineeritakse „tuulepark“. Hetkel on „tuulepark“
ORME määruse p 4 kohaselt Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184
„Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest.
Viidatud eeskirja § 2 lg 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning
elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest
ning rajatistest koosnev elektrijaam. Selgusetuks jääb, miks tuulepargi defineerimine
kahes erinevas õigusaktis erinevalt vajalik on. Samuti leiame, et käesolevas eelnõus
toodud mõiste võib jääda liiga kitsaks – omaniku valduses olevad tuulegeneraatorid
võivad paikneda omaniku omandis olevatel lahustükkidel, mida ühendavad kaablid, asub
alajaam ja kogu see süsteem on ühendatud põhivõrguga elektriliini kaudu, mis kõik kokku
moodustab tuulepargi.
3. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 322 lg 1 kohaselt kehtestab tuuleelektrijaama talumistasu
kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) määrusega. Sõnastusest võib jääda ekslik
mulje, nagu kehtiks talumistasu kehtestamise kohustus kõigile KOV-idele. Teeme
ettepaneku täpsustada sõnastust nii, et oleks üheselt selge, et talumistasu kehtestamise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohustus kehtib vaid nendele KOV-dele, kelle territooriumil asub või plaanitakse rajada
tuulepark.
4. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 323 lg 3 kohaselt on talumistasu piirmääraks kuni 0,5 eurot ühe
toodetud megavatt-tunni elektri kohta (€/MWh). 100 MW suuruse tuulepargi puhul
(toodang 300 GWh) oleks tasu 150 000 €/a. Leiame, et piirmäär peab ajas suurenema, sest
vastasel juhul kaotab tasu inflatsiooni tõttu ajas väärtust. See võib vähendada tulevikus
KOV-de ja kogukondade motivatsiooni tuuleelektrijaamade ehitamiseks. Kindla
piirmäära seaduses fikseerimine toob kaasa ka olukorra, kus piirmäära muutmisel tuleb
muuta ka seadust, mida ei saa pidada mõistlikuks. Seega teeme ettepaneku kaaluda ka teisi
võimalusi. Näiteks on võimalik kehtestada reegel, et talumistasu maksimaalne määr
suureneb iga 5 aasta tagant 10% (aastane keskmine inflatsioon on 2%). See tähendaks, et
0,5 eurot MW/h tuleks sõnastada nö baas maksiummäärana.
5. Soovitame põhjalikumalt analüüsida eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 323 lg 5 sõnastust, mille
kohaselt talumistasu suurendamise otsus tuuleelektrijaama kohta ei tohi jõustuda varem,
kui viis aastat pärast talumistasu suurendamise otsuse vastuvõtmist. Seletuskirjas on
toodud, et KOV ei saa talumistasu suurendada lühikese etteteatamise tähtajaga,
tuuleenergeetika investeeringud on pikaajalised, kuid seletuskirjast ei ilmne, miks on
optimaalseks ajaks just viis aastat. Reegel võib tekitada olukorra, kus KOV-id võivad
hakata tulubaasi tagamiseks tegema talumistasu suurendamise otsuseid n-ö igaks-juhuks
ette ära ilma tuulepargi tegelikku olukorda või tegelikku mõju elukeskkonnale
analüüsimata.
Alternatiivse variandina saab kaaluda regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt võib
KOV volikogu määrusega kehtestatud määra suurendada 5 a tagant, kuid mitte rohkem
kui 10% korraga. Samuti on võimalik talumistasude ülevaatamine siduda KOV volikogu
valimistega (nt poole aasta jooksul peale volikogu valimisi) vms.
6. Kui talumistasu maksmise kohustust ei kehtestata toimivatele elektrijaamadele, vaid alates
seaduse jõustumisest rajatavatele tuuleelektrijaamadele, tekib valdajate vahel ebavõrdne
kohtlemine. Juba töötavate tuuleelektrijaamade puhul võib olla rakendatud erinevaid
häiringute kompenseerimise skeeme ning mõistliku aja jooksul tuleks need lepingud
lõpetada ja üle minna volikogu määrusega ühetaoliselt rakendatavale tasu mudelile.
Selline korraldus tagaks parimal moel läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise.
7. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 324 toob tuulepargi võimalike häiringutena mh välja visuaalse
mõju ja heli. Samas toob VTK p 1.1. probleemkoha täpsemas kirjelduses välja, et: „Eestis
puuduvad õigusnormid, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega kaasnevate häiringute, nt
müra, vibratsiooni kompenseerimist.“ Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku lisada
vibratsioon eelnõus toodud võimalike häiringute loetellu.
8. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus 50 protsenti
laekunud talumistasust ja 100 protsenti kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹
alusel tasutud hoonestustasu osa kasutada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihtotstarvet
arvestamata. Sätte konstruktsioon on keerukas ega pruugi tagada sellest ühest arusaamist.
Ilmselt on eesmärgiks sätestada, et saadud talumistasust poole ulatuses elanikele toetust
maksma ei pea ning saadud hoonestustasust pole mõjutatud elanikele üldse toetust
maksmist ette nähtud. Selguse huvides, teeme ettepaneku sätte sõnastust täpsustada.
2
9. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg 4 sõnastus näeb ette, et KOV kasutab kuni 50 protsenti
laekunud talumistasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks
makstes toetusi isikule, kelle elukoht on tuuleelektrijaama lähikonnas. Isiku elukohaks
loetakse isiku rahvastikuregistrisse registreeritud elukohta. Märgime, et jäik 50 protsendi
reegel võib tekitada olukorra, kus mõjuareaali jääva 1-2 leibkonna elanikud saavad
ebamõistliku suure toetuse (laekumine KOVile on nt 100 000 ehk mõlema leibkonna
elanikud saavad 25 000 aastas). Samas kui mõjupiirkonnas elab 20 leibkonda, oleks
toetuse suurus 5000 eurot. Ühiskonnal võib olla hoopis teistsugune ootus talumise
kohustuse hüvitamiseks. Alternatiivsena võiks kaaluda lahendust, mille kohaselt
määratakse minimaalne toetuse suurus (nt mõnituhat eurot aastas), mida KOV peab
kindlasti maksma võimalusega seda suurendada. See annab kindluse mõjutatud elanikele
ning mõjutab KOV-e tuuleparkide rajamist suunama väiksema asustusega piirkondadesse
minimeerimaks väljamakstavat toetuse kogusummat. Oluline on seadusega anda
KOVidele võimalus toetuse suurust diferentseerida olenevalt elukoha kaugusest
tuuleelektrijaamast. Lisaks leiame, et mõistlik ei ole maksta toetust rahvastikuregistri järgi
elavate inimeste arvu alusel, mis võib tekitada olukorra, kus rahvastikuregistrisse
registreeritakse ebaõiged elukohaandmed vaid talumistoetuse saamise eesmärgil. Teeme
ettepaneku kaaluda toetuse maksmist aadressi (eluruumi) põhiselt, kus rahvastikuregistri
järgi keegi elab. Kindlasti peab KOVil olema võimalus tuvastada, kas mõjuareaali jääval
elamispinnal püsivalt elatakse nt nõudes tõestuseks elektriarvete esitamist.
10. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg-s 5 kasutatakse kauguse määratlemisel vahemaad
tuuleelektrijaamast. Selgusetuks jääb, kas sättes mõeldakse tuuleparki eelviidatud
„Võrgueeskirja“ mõistes või eelnõus toodud § 321 lg 1 mõistes, ehk kas tuuleelektrijaama
mõiste hõlmab ka ülekandeliine, kaabelvõrku, alajaamu jms või siis ainult
tuulegeneraatorit ennast. Talumistasu saajate hulk võib oluliselt muutuda lähtudes
kauguse määratlemisest, mistõttu teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, kuidas ja millest
arvestades kaugust määratletakse.
11. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 325 lg 6 näeb ette, kui tuuleelektrijaama mõju ulatub mõne teise
KOV-i territooriumile, peab tuuleelektrijaama asukoha KOV maksma talumistoetust ka
teise KOVi mõjutatud elanikele. Kui seadus näeb ette, et KOV kohustub teenust osutama
või toetust maksma mõne teise KOVi elanikele, on selline kohustus KOV täidetava
riikliku ülesande tunnustega ja sellised kulud peab katma riigieelarvest. Kui
tuuleelektrijaama mõjupiirkond jääb mitme KOV-i territooriumile, siis eeldatavasti peab
arendaja saama tuuleelektrijaama rajamiseks kõikide KOV-de nõusoleku. Planeeringu
kooskõlastamise etapis saavad asjaomased KOVid kokku leppida, mis summas ja kuidas
asukoha järgne KOV mõjuareaalis asuvale KOVile osa talumistasust edasi annab.
12. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud §-ga 326 kehtestatakse regulatsioon, mille kohaselt energia tootja
iga kuu 5-ndaks kuupäevaks teatab toodetud energia mahu ja KOV teatab talumistasu
suuruse ja arvestuskäigu järgmise kalendrikuu 10 kuupäevaks. Eelnõu kohaselt kehtestab
talumistasu KOV määrusega, samuti on eelnõus toodud talumistasu arvutuskäik ehk
tasutav summa on energia tootjale teada. Seega teeme ettepaneku kaaluda regulatsiooni
kehtestamist, mille kohaselt edastab tootja igakuiselt KOV-le toodetud energia mahu,
arvestab ise makstava talumistasu ja koheselt teostab ka ülekande. KOV võib vajadusel
kontrollida ja kord aastas (või kord kvartalis vmt) teha tasaarveldused juhul, kui need on
vajalikud. Lisaks märgime, et kuigi säte näeb ette, et talumistasu makstakse kalendrikuu
kaupa, ei ole toodud, millise sagedusega KOV peab elanikele häiringutest tingitud toetust
3
maksma – kas ka iga kuu, kord aastas vmt. Oluline on tagada, et see intervall ei oleks
ebamõistlikult pikk.
13. Eelnõu § 1 p-s 2 toodud § 327 lg-s 3 tuuakse välja, et toetuse suuruse määramisel
arvestatakse meretuulepargi mõju saagi vähenemisele. Seletuskirjas sama paragrahvi lõike
2 selgituses on toodud, et hoonestustasust üks osa läheb KOV-ile ja teine kaluritele
toetusena. VTK-s on märgitud, et 5% hoonestustasust makstakse KOV-ile ja vahetult
mõjutatud isikute kompensatsiooni mudel alles täpsustub mõjude analüüsis. Ühese
mõistetavuse tagamiseks teeme ettepaneku kalandusettevõtjatele makstava toetuse
põhimõtteid täpsemalt selgitada ja ühtlustada. Antud regulatsiooni välja töötamisel on
kindlasti oluline arvestada nii sektori kui ka valdkondlike ministeeriumite seisukohti
(Mem, KeM).
14. Eelnõu §-s 2 toodud § 2311 lg 2 näeb ette: „Kui meretuulepargist 20 kilomeetri raadiuses
on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse eeltoodud summa omavalitsuste vahel
proportsionaalselt sellega, kui suur osa kummagi kohaliku omavalitsuse üksuste
maismaapinnast on meretuulepargile lähemal, kui 20 kilomeetrit.“ Sõna „kummagi“
viitab asjaolule, et tegemist võib olla maksimaalselt kahe KOViga. Eelduslikult võib neid
KOV-e olla siiski rohkem, seega teeme ettepaneku teksti korrigeerida ja sõna „kummagi“
sättest välja jätta. Samuti on põhjendatud läbi mõelda, millise metoodika alusel kohalike
omavalitsuste territooriumi külgnemist merealaga arvutatakse, ka so rannajoone pikkus
vms näitaja.
15. Eelnõu §-s 2 toodud § 2311 lg 4 kohaselt kasutatakse meretuulepargi valdaja tasutud
hoonestustasust meretuuleparkidest kalandusettevõtjatele põhjustatud häiringute
kompenseerimiseks. Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 1 ei ole regulatsioon üheselt
mõistetav ja seda võib tõlgendada ka nii, et KOV-le makstav hoonestustasu kasutatakse
kalandusettevõtjate häiringute kompenseerimiseks. Eelnõu seletuskirjas on regulatsiooni
mõte küll välja toodud, kuid selguse huvides teeme ettepaneku eelnõus sõnastust
täpsustada.
16. Eelnõu punkti 3 kohaselt kui KOV ei ole kehtestanud talumistasu 180 päeva jooksul alates
käesoleva seaduse jõustumisest, kohaldatakse talumistasu kehtestamise korral selle
KOVile seadusest tulenevad maksimummäärad. Tuuleenergia talumistasu kehtestamine
on KOVi kaalutlusotsus. Seega seadus peab jätma võimaluse (kasvõi teoreetiline) jätta
tasu kehtestamata ja nõustuda tuuleparkide rajamisega oma territooriumile. Lisaks ei
tohiks tekkida võimalust, et KOV viivitab määruse kehtestamisega, sest automaatne reegel
on kasulikum ning KOV saab tasu kehtestamise vastutuse enda pealt ära suunata.
Talumistasu kui kohaliku tasu instrumendi puhul on väga oluline, et reeglid oleksid
arendajale võimalikult aegsasti teada, et saaks koostada äriplaani ja otsustada, kas KOVi
kehtestatava tasu suuruse juures on mõistlik arendusega algust teha. Tasu suurust
kehtestav volikogu määrus peaks olema vastu võetud mingil mõistlikul ajahetkel pärast
planeeringu algatamist.
Üheselt ei ole aga selge, kas KOV võib peale 180 päeva otsustada ka talumistasu
vähendamise. Palume selles osas seletuskirja täpsustada.
17. VTK ega eelnõu ei sisalda regulatsiooni, mille kohaselt KOV saaks tuulepargi arendajat
suunata kasutusest välja langenud käitist võimalikult kiiresti kõrvaldama. Kui arendajal ei
ole rahalist survet kasutusest välja langenud tuuleparkide demonteermiseks, võib tekkida
4
kasutuseta seisvatest tuuleelektrijaamadest keskkonnareostus. KOV võiks saada
rakendada trahvi, kui demonteerimise mõistlik aeg on ületatud. Juhul, kui
tuuleelektrijaamadele kohaldub üldine ehitiste lammutamise nõuete regulatsioon, vajaks
see seletuskirjas eraldi väljatoomist.
18. Teeme ettepaneku kaaluda VTK-s regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt peab KOV
konsulteerima mõjupiirkonna kogukonnaga, et määratleda talumistasu kasutamise
põhimõtted. Kohene kaasamine tagab perspektiivis parema tulemuse talumiskohustuse
täitmisel, sh võiksid KOV ja kogukond ise kokku leppida talumistasu arvelt toetuse
maksmises ja selle suuruses. Kohalikele inimestele võib palju olulisem olla nt kruusateede
korda tegemine kui saada mõni tuhat eurot toetust aastas. Kohaliku võimu ja elanike
aktiivses debatis peaksid sündima kogukonna jaoks parimad lahendused, mis peaksid
kajastuma KOV eelarvesse ning piirkonna elanikele jaotatava tasu proportsioonis.
VTK-st ei selgu, keda mõistetakse kohaliku kogukonna all. Palume seda eelnõus
täpsustada.
19. Teeme ettepaneku kaaluda VTK-s regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt mere
tuuleelektrijaamade eest KOV-le hoonestusõiguse tasu maksmisel tuleb lähtuda
põhimõttest, et mida väiksem on vahemaa tuuleelektrijaama ja ranniku vahel, seda kõrgem
on tasu koefitsient.
20. Palume VTK-d täpsustada ja tuginevalt seletuskirjas toodud kalandussektorile avalduv
probleem selgelt välja tuua. Samuti ei selgu VTK-st, eelnõust ega seletuskirjast, keda tuleb
mõista „kalandusettevõtjana“ – kas ainult traalpüügiga tegelevaid ettevõtjaid, keda on
ainukesena välja toodud VTK-s või on mõiste siiski laiem. Teeme ettepaneku kaaluda
siiski kalandusettevõtjate määratlemist laiemana kui vaid traalpüügiga tegelevad
ettevõtted, sest kompensatsiooni maksmisel lähtutakse reaalsest tekkinud kahjust, mis
eeldab põhjus-tagajärg seoste tõendamist.
21. Juhime tähelepanu, et lisaks kalandussektorile tekivad meretuulikute rajamisega
majanduslikud mõjud ka laevandussektorile. Kui merre rajatavate objektidega takistatakse
laevade liikumist suurel alal ning laevad peavad hakkama sõitma suure ringiga võrreldes
optimaalsete liikumisteedega, siis on sellel negatiivne majanduslik mõju. Seetõttu on Eesti
mereala planeeringus määratud ka eraldi tingimus, mille kohaselt meretuulepargi
kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine
koostöös Transpordiametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju
laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka
liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu ning arvestades
naaberriikide vajadusi). Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku lisada VTK-sse selgitus,
miks laevandusettevõtjatele kompensatsiooni maksmist kaalutud ei ole.
22. VTK p-s 11.2.2 on välja toodud, et: „Tuginedes Eesti Merealaplaneeringule ja
tingimustele, mis on seatud VTK-s on hinnanguliselt mõjutatavaid kohalikke omavalitsusi
kokku 7.“ Märgime, et Eesti mereala planeering ei hõlma Hiiu ja Pärnu mereala, mille
osas kehtivad eraldi planeeringud. Seega teeme ettepaneku mõjude hindamisel lähtuda ka
eelnimetatud planeeringutest.
23. Eelnõu seletuskirja punktis 6 on välja toodud, et: „Teadaolevalt ei põhjusta
tuuleelektrijaam meres mõju mereloodusele, suurim otsene mõju võib olla lindudele
5
põhjustatav oht.“ Kuigi käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise
küsimusi, leiame, et selline väide eelnõu seletuskirjas on eksitav, sest esitatud
dokumentides puuduvad tõendid, mis selle väite paikapidavust kontrollida võimaldaksid.
Tänasel päeval, kui mitte ühegi Eestis menetletava hoonestusloa keskkonnamõju
hindamine ei ole veel lõpuni jõudnud, ei ole põhjendatud sellise väite seletuskirjas
kasutamine, mistõttu teeme ettepaneku see välja jätta.
24. VTK kohaselt rakendatakse maismaal asuvatele tuuleelektrijaamadele võrreldes
olemasoleva regulatsiooniga täiendav tasu, meretuuleelektrijaamade puhul jaotatakse
ümber aga olemasolevat hoonestustasu. Selline eristamine ei ole VTK-s piisavalt
põhjendatud. VTK lk 10 on toodud: „Kuna erinevalt maismaa tuuleparkidest, tuleb juba
kehtiva seaduse kohaselt meretuuleparkide omanikel tasuda hoonestustasu, siis täiendava
tasu kehtestamine oleks meretuulepargi arendajatele liialt koormav“. Nõustume, et
maismaal asuvate tuuleparkide puhul puudub täna hoonestustasu maksmise kohustus, kuid
samas tasuvad ka maismaatuuleelektrijaamade omanikud tuuleelektrijaama aluse maa
eest. See tasu võib olla ühekordne (nt kinnistu ost) või perioodi peale jaotatud
(hoonestusõiguse tasu või muu sarnane perioodiline tasu, mis on oma olemuselt väga
sarnane meretuuleparkide valdajate poolt makstava hoonestustasuga). Seega leiame, et
selline maismaa- ja meretuuleelektrijaamade omanike (valdajate) erinev kohtlemine ei ole
VTK-s piisavalt põhjendatud.
25. Lisa tähelepanekuna märgime, et maismaal asuvate tuuleelektrijaamade puhul on tasu
seotud toodangu mahuga: 0,5€/MWh. Häiring aga ei ole kuidagi seotud toodangu mahuga
– vähese ja nõrga tuulega aastal on häiring sama võrreldes stabiilselt tugeva tuulega
aastaga. Samas võib tasu aga aastast-aastasse muutuda ligikaudu 10% (või isegi kuni
20%). Samuti juhul, kui tuulik tehnilistel põhjustel ei tööta, püsib visuaalne häiring sellele
vaatamata. Palume selgitada, miks on valitud lahendus ühtse tasu määratlemiseks.
Võimalik on kaaluda ka nn kahekomponendilist tasu mudelit, kus üks osa määratakse
tuuliku kohta ühetaolisena ja teine osa sõltuks toodetud elektrienergia MW/h.
26. Juhime tähelepanu, et seletuskiri sisaldab rohkelt tähe- ja sõnastusvigu.
Palume ka edaspidi hoida meid kursis, millised on VTK ja eelnõu olulisemad muudatused ja
täpsustused ning huvigruppidega koostöö tulemused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Sulev Liivik,
[email protected]
Külli Siim,
[email protected]
Tiit Oidjärv,
[email protected]
Kadi-Kaisa Kaljuveer,
[email protected]
Kaupo Raag,
[email protected]
Triin Lepland,
[email protected]
Velda Buldas,
[email protected]
6