dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. september 2021
Viit
1.1-16/21-0015/5496-1
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0015
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎RK_21-01974-2.asice380 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie: 20.09.2021 nr 7-5.8/21-01974-2 Pöördumise edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud Eesti Gaasiliidu pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Pr Kaja Kallas Peaminister [email protected] Koopia Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister [email protected] Hr Taavi Aas Majandusminister [email protected] Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister [email protected] Hr Tõnis Mölder Keskkonnaminister [email protected] Hr Urmas Kruuse Maaeluminister [email protected] Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses 2022. aasta riigieelarve menetlusega Käesolev kiri on seotud koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud aktsiisimäärade ajutise vähendamisega, mis algas 01.05.2020 ja on planeeritud lõpetada 30.04.2022. Kuivõrd riigi majandus on rahandusministeerium prognoosi kohaselt jõudsalt taastumas ning tänavuse 9,5% kasvu juures ennustatakse järgmisel aastal 4% reaalkasvu, on meile teadaolevalt Vabariigi Valitsusel plaanis taastada endised aktsiisimäärad. Meie hinnangul on koroonaviirusest tingitud raskused küll osaliselt ületatud, aga tekkinud olukorras, kus maagaasi hind on jõudnud juba 55–60 € MWh-ni (pikaaegne hind on olnud 20 € Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436 Tel: +372 524 6885 e-mail: [email protected] Swedbank EE542200221001182188 MWh), tuleks käesoleva riigieelarve koostamisel ja koalitsioonikokkulepete tegemisel kõik olulised aspektid arvesse võtta ja jõuda lahendusele, mis tagaks mõistliku gaasihinna nii tarbijatele kui ka ettevõtetele, kelle konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus panustab Eesti majanduskasvu ka järgnevatel aastatel. Järgnevalt toome välja peamised põhjused, miks gaasiliste kütuste aktsiisimäärad peaksid jääma ajutise aktsiisimäärade tasemele soovituslikult kaheks järgnevaks aastaks, kuniks energia maksustamise direktiiv on Euroopa tasandil vastu võetud ning Eesti hakkab kujundama tuleviku aktsiisipoliitikat: Aktsiisimäärad võrreldes Baltikumi ja Kesk-Euroopaga Maagaasiaktsiisi on aastatel 2015–2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõsteti maagaasiaktsiisi aastatel 2018–2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga väga palju kõrgem (Lätis on 5,67 €/1000 m3, Leedus 17,38 €/1000 m3 ning Eestis 79,14 €/1000 m3 2020). AS Deloitte Advisory koostatud maksukeskkonna konkurentsivõimelisuse analüüsis, milles võrreldi Eesti maksusüsteemi Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa maksusüsteemidega, on välja toodud, et võrreldes referentsriikidega torkab Eesti silma vähemate erisustega. Kütuse- ja gaasiaktsiisiga maksustamisel rakendavad erinevaid soodustusi kõik riigid, Eestis on kehtestatud üksnes mõningad direktiiviga ette nähtud soodustused. Mitmed riigid nagu näiteks Saksamaa on tööstuslikule tootmisele ette näinud mitmeid kütuse- ja gaasiaktsiisialaseid maksusoodustusi. Maagaasi aktsiismäärasid kirjeldab joonis 1. Maagaas Kütteainena Kütteainena Maagaas (mootorikütusena) kasutatav kasutatav (aktsiisivabastuse ettevõtluses eratarbimises loaga intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele) Eesti € 4.54 € 7.52 € 7.52 € 1.07 Läti € 9.65 € 0.54 € 1.66 Leedu € 23.62 € 0.54 € 1.08 Poola € 1.05 € 1.05 Saksamaa € 13.90 € 4.10 € 5.51 Joonis 1. Maagaasi aktsiisimäärade võrdlus (AS Deloitte Advisory) 2 Kui võrrelda ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on soodsam ainult Soome ja Rootsiga võrreldes. Lätil ja Leedul on gaasiaktsiisimäärad harmoniseeritud ja need on Eestiga võrreldes ca 14 korda odavamad. Poola aktsiisimäär on 7 korda odavam ning Saksamaa Liiduvabariigist oleme kehtestanud 1,8 kõrgema aktsiisimäära. Aktsiisivabastuse luba on ainult 5–6 ettevõttel, mis tähendab, et kõik ülejäänud ettevõtted maksavad oluliselt rohkem võrreldes Läti ja Leedu samaväärsete ettevõtetega. Sellest tulenevalt saab üsna üheselt väita, et maagaasi kasutajad Eestis on nii eratarbija kui ka ettevõtjate vaatest konkurentsitult kõrgemalt maksustatud nii Baltikumis ja lähedamal asuvates Kesk-Euroopa riikidega võrreldes. Samal ajal saab kiita senist aktsiisipoliitika põhimõtet, mille kohaselt on gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid transpordisektoris hoitud võimalikult madalana, et soodustada gaasisõidukite turuletulekut ning vähendada seeläbi süsinikdioksiidi ja teisi saasteaineid. Selle tulemusena peaks diisel- ja bensiiniautode asenduma gaasisõidukitega, mis saavad tarbida ka kodumaist biometaani. Eesti ettevõtete konkurentsivõime Eesti gaasitarbimine võrreldes Läti, Leedu ja Soomega on 2–5 korda väiksem, mistõttu võib järeldada, et maagaas omab naaberriikides väga olulist osakaalu ka tulevikus. Võrreldes Poolaga on turumahu erinevus ca 40 korda ja Saksamaaga veel suurem. Kaks viimast on roheleppe valguses alles söetööstuselt maagaasile üle minemas, mis tähendab, et maagaasi kasutamine Euroopas saab pigem olema kasvutrendis kui languses ning Eesti ettevõtetele suunatud maksud peaksid Baltikumis, aga ka Euroopa Liidu turul konkureerimiseks olema hoolikalt mõõdetud. Hea paralleel aktsiisimäärade kehtestamisel tuleneb diislikütuse maksustamisest. Selles segmendis maksustati aktsiisimäär naaberriikidega võrreldes liiga kõrgeks ning sellest elavdus naaberriikide kütusemüük, sealsete transpordiettevõtete konkurentsivõime suurenes hüppeliselt ning kaotajaks jäid Eesti kütusemüüjad ning kaubavedajad. Lisaks kaotati suurel määral kaudsete maksudena laekuvad tulud. Seda kinnitab ka rahandusministeeriumi prognoos kui võimalikku negatiivset mõju aktsiisimäärade tõstmise valguses. Gaasiliste kütuste aktsiisimäärade temaatika ei ole eelnevast näitest erinev, oleme samasuguses olukorras ja see toob endaga kaasa konkurentsivõime vähenemise, maksude laekumise vähenemise ning vähendab ka ettevõtete investeerimisvõimekust. Kui tootmises on peamiselt kõige suurem kuluartikkel tööjõukulud ja toore, siis olenevalt tootmisest on maagaas kas kolmanda või neljanda olulise kuluartiklina ettevõtete poolt mainitud. Võttes arvesse, et maagaasi hind on täna rekordtasemel ning teada on üksnes IV kvartali kauplemishinnad, on üsna ebaselge, mida toob järgmine aasta. Olukorra muudab keerulisemaks ka rekordeid tegev elektrihind, mis tööstussektorile lisab täiendavat maksukoormust. Elektrihinna kõikumine on Läti ja Leeduga võrreldes olematu, aga 3 nende kahe teguri koostoimel hakkab riigi maksupoliitika mängima veel suuremat rolli, sest vastavaid hinnatõuse ei ole võimalik toote lõpphinda edasi kanda, sest turul on hind juba määratud ettevõtete poolt, kellel on võimalik kasutada madalama aktsiisimääraga gaasilisi kütuseid või soodustusi, mis on suunatud energiaintensiivsetele ettevõtetele. Kahjuks oleme energiaintensiivse ettevõtte määratlemisel seadnud oluliselt kõrgemad kriteeriumid, mistõttu saavad suunatud soodustest osa ca 5–6 ettevõtet. Võib öelda, et need on ainukesed ettevõtted, kes suudavad ka edaspidi olla konkurentsis. Kõik alla lävendi jäävad ettevõtted on aktsiisimäära tõusust negatiivselt mõjutatud. Kokku on ligikaudu 2000 juriidilist ettevõtet, kes kasutavad maagaasi tootmissisendina. Kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmine Gaasiliste kütuste hind on määrav ja mõjutab selle tarbimist. Aktsiisimäär on üks osa gaasiliste kütuste lõpphinnast ning poliitika instrumendina üsna efektiivne vahend tarbimise suunamiseks. On ilmne, et mida kõrgemad on gaasiliste kütuste aktsiisimäärad, seda väiksem on nende tarbimine. Gaaskütustele on roheleppe valguses omistatud üleminekukütuse staatus, sest nende kasvuhoonegaaside jalajälg on võrreldes mootoribensiini, diislikütuse, raske- ja kerge kütteõli, aga ka põlevkivikütteõli ja söega võrreldes oluliselt madalam. Elik teisisõnu on tegemist kõige keskkonnasõbralikuma fossiilse kütusega Euroopa Liidus, mille kasutamisel emiteeritakse vähem väävli- ja lämmastikuühendeid ning süsinikdioksiidi. Üsna märkimisväärseks saab pidada ka asjaolu, et kuna maagaas põleb väga puhtalt, emiteerib see biomasskütustega võrreldes kordades vähem peenosakesi, mis saastab keskkonda ja mõjutab negatiivselt inimeste tervist. Seega saab väita, et gaaskütuste laialdasem kasutamine aitab meil nii sõiduautode, aga ka kaubikute, raskeveokite ja busside segmendis asendada diislikütust ning aidates saavutada erinevaid kliimaeesmärke. Ka Roheleppes on alternatiivkütuste taristu direktiivis ette nähtud klausel, et LNG tankimise võimekus peaks olema tagatud vähemalt TEN-T võrgustikus, et raskeveokitel oleks võimalik vabalt Euroopa Liidu territooriumil liigelda. Lisaks on energia maksustamise direktiiviga nähtud ette, et gaasiliste kütuste minimaalsed aktsiisimäärad peavad olema mootoribensiini ja diislikütusega madalamad. Väga tugevasti on omavahel seotud gaasiliste kütuste tarbimine ja biometaani kasutamine transpordisektoris. Eestis on kasutusel ainulaadne süsteem Euroopa Liidus, kus fossiilse maagaasi vastu on võimalik kustutada biometaani, mida on gaasivõrku edastatud. Kui 2019. aastal toodeti 63 080 MWh biometaani, siis 2020. aastal juba 97 408 MWh. Hiljutised arvutused näitavad, et 2021. aastal on biometaani osakaal juba ca 155 000 MWh. See on küll kogu transpordisektori osakaalu arvestades väike kogus, kuid selle eelduseks on fossiilse maagaasi kasutamine. Nende 4 koguste pealt saab väita, et ca 50–60% transpordisektoris kasutatud gaasist on taastuvat päritolu. Tänu 1. juulil kehtima hakanud taastuvenergia direktiivile, mille tulemusel on biometaan ainuke kliimaneutraalne kütus ja mille KHG jalajälg lägast ja sõnnikust toodetud kütustel on miinus 19,94–99,2 gCO2ekv/MJ kohta, aitab biometaan väga efektiivselt dekarboniseerida transpordisektori KHG jalajälge (1 MJ biometaani neutraliseerib 1,2–1,3 MJ fossiilset maagaasi ja heide oleks 0 g CO2) ja panustab ühtlasi põllumajandussektoris tekkiva saaste vähendamisele ning võimaldab vältida kapitali väljavoolu taastuvenergia ja KHG vähendamise eesmärkide saavutamisel. Seetõttu ei saa võimalikku aktsiisilangetust ainult vaadelda kui potentsiaalset saamata jäänud tulu riigieelarvesse, vaid pigem on see panus biometaani kui ainukese kliimaneutraalse kütuse soodustamine läbi fossiilse maagaasi kasutamise. Gaasiliste kütuste toetamine oli ka koalitsioonikokkuleppe üks osa. Mõistliku aktsiisimäära tagamisel ei pea kartma, et maagaasi tarbimine teeks kasvu, vaid pigem on mõistlik hoida sobivat tarbimismahtu, mis ei põhjustaks võrgutasude tõusu nii eratarbijatele kui ka ettevõtjatele. Ka Eleringi viimased uuringud näitavad, et maagaasi tarbimismahud on järgnevatel aastatel langustrendis (joonis 2). Joonis 2. Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos (Elering) Seetõttu saab üsna üheselt väita, et transpordisektori, aga ka tööstussektori dekarboniseerimise kontekstis on oluline, et gaaskütuste aktsiisimäärad jääksid mõistlikule tasemele ja annaksid positiivse tõuke biometaani arenguks. On selge, et üksnes biometaani tootmismahtude jaoks ei ole võimalik gaasitrasse üleval pidada ning see paneks tõsise löögi alla Eesti rakendatavad poliitikameetmed, mis on seotud biometaani tootmise ning tarbimisega ja mis panustavad taastuvenergia direktiivi, jagatud kohustuse määruse, ringmajanduse ja heitkoguste kauplemise süsteemi eesmärkide saavutamisse. 5 Mõju riigieelarvele Majandusliku mõju hindamiseks tuleb vaadata maagaasi aktsiisilaekumisi erinevate aastate lõikes. Info pärineb rahandusministeeriumist: 2019 – 25,4 mln € (maht 401 mln m3) 2020 – 21 mln € (maht 358 mln m3) 2021 – prognoos 16 mln € (393 mln m3) 2022 – prognoos 23,5 mln € (396 mln m3 ehk 0,7% kasvu) Lähtudes eelpool toodud aktsiislaekumistest nähtub, et maagaasi aktsiisimäära tõstmine toob riigieelarvesse täiendavat tulu 7,5 mln eurot. Juhul kui aktsiisitõus ei rakenduks, siis oleks 2022 prognoos maksulaekumise osas 16 mln € ning 2023 aasta jääks samale tasemele. Eesti Gaasiliit soovib juhtida tähelepanu maagaasi hinnamuutusele, mis on endaga kaasa toonud 2–3 kordse hinnatõusu. See tähendab, et kui riigi tulud on käibemaksu osas olnud 20 € MWh hinna juures 4 €, siis praeguste hindade juures oleks see 8–11 €. Kui vaadata 2022. aasta prognoosi, kus tarbimine peaks olema 396 mln m3 ehk 4 177 800 MWh ülemise kütteväärtuse järgi. Sellise mahu juures oleks käibemaksu laekumine 16,71 mln €. Kui vaadata praeguseid hindasid, siis oleks käibemaksu laekumine 33,42–45,96 mln €. See tähendab, et kui aktsiisitõus edasi lükata, siis laekuks tänu kõrgemale maagaasi hinnale riigikassase 9,21 – 21,75 mln eurot, mis on rohkem, kui praeguse eelarve juures planeeritud. See võimaldab Vabariigi Valitsusel gaasiliste kütuste aktsiisimäärade tõstmine ära jätta, sest maagaasi hinnatõus kompenseerib korraliku ülejäägiga kogu gaaskütuste aktsiisimäärade laekumise. Eesti Gaasiliit soovib eelpool toodud argumentidele tuginedes Vabariigi Valitsuselt mõistvat suhtumist, energiaturgudel tekkinud olukorra arvestamist ning loobuma kavandatud aktsiisimäärade taastamisest kahe järgmise aasta jooksul, mis pakuks maksuleevendust ca 250 000 inimesele ja 2000 juriidilisele isikule. Peame ka väga oluliseks välja tuua, et hetkel on menetluses justiitsministeeriumi koostatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetakse Konkurentsiameti senist rahastusmudelit. Selle järgi ei baseeruks nende eelarve üksnes riigieelarvelistest vahenditest vaid täiendavat tasu hakkavad maksma ka maagaasi võrguettevõtjad, kes on kohustatud 0,2% müügitulust igal aastal Konkurentsiametile andma. See põhjustab täiendava hinnatõusu nii eratarbijatele kui ka ettevõtjatele, sest võrguettevõtjad kannavad eelpool nimetatud kulu tarbijatele edasi. See on oma 6 olemuselt topeltmaksustamine ja põhjustab täiendava ebameeldivuse kõikidele gaasitarbijatele niigi keerulises olukorras. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Eesti Gaasiliit Heiko Heitur Tegevjuht 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel