Rahandusministeerium
Meie: 20.09.2021
nr 7-5.8/21-01974-2
Pöördumise edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud Eesti Gaasiliidu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Pr Kaja Kallas
Peaminister
[email protected]
Koopia
Pr Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
[email protected]
Hr Taavi Aas
Majandusminister
[email protected]
Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
[email protected]
Hr Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
[email protected]
Hr Urmas Kruuse
Maaeluminister
[email protected]
Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses 2022. aasta riigieelarve menetlusega
Käesolev kiri on seotud koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud aktsiisimäärade
ajutise vähendamisega, mis algas 01.05.2020 ja on planeeritud lõpetada 30.04.2022. Kuivõrd riigi
majandus on rahandusministeerium prognoosi kohaselt jõudsalt taastumas ning tänavuse 9,5%
kasvu juures ennustatakse järgmisel aastal 4% reaalkasvu, on meile teadaolevalt Vabariigi
Valitsusel plaanis taastada endised aktsiisimäärad.
Meie hinnangul on koroonaviirusest tingitud raskused küll osaliselt ületatud, aga tekkinud
olukorras, kus maagaasi hind on jõudnud juba 55–60 € MWh-ni (pikaaegne hind on olnud 20 €
Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436
Tel: +372 524 6885 e-mail:
[email protected] Swedbank EE542200221001182188
MWh), tuleks käesoleva riigieelarve koostamisel ja koalitsioonikokkulepete tegemisel kõik
olulised aspektid arvesse võtta ja jõuda lahendusele, mis tagaks mõistliku gaasihinna nii
tarbijatele kui ka ettevõtetele, kelle konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus panustab Eesti
majanduskasvu ka järgnevatel aastatel.
Järgnevalt toome välja peamised põhjused, miks gaasiliste kütuste aktsiisimäärad peaksid jääma
ajutise aktsiisimäärade tasemele soovituslikult kaheks järgnevaks aastaks, kuniks energia
maksustamise direktiiv on Euroopa tasandil vastu võetud ning Eesti hakkab kujundama tuleviku
aktsiisipoliitikat:
Aktsiisimäärad võrreldes Baltikumi ja Kesk-Euroopaga
Maagaasiaktsiisi on aastatel 2015–2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõsteti
maagaasiaktsiisi aastatel 2018–2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue
aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes
naaberriikide Läti ja Leeduga väga palju kõrgem (Lätis on 5,67 €/1000 m3, Leedus 17,38 €/1000 m3
ning Eestis 79,14 €/1000 m3 2020).
AS Deloitte Advisory koostatud maksukeskkonna konkurentsivõimelisuse analüüsis, milles võrreldi
Eesti maksusüsteemi Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa maksusüsteemidega, on välja toodud, et võrreldes
referentsriikidega torkab Eesti silma vähemate erisustega. Kütuse- ja gaasiaktsiisiga maksustamisel
rakendavad erinevaid soodustusi kõik riigid, Eestis on kehtestatud üksnes mõningad direktiiviga ette
nähtud soodustused. Mitmed riigid nagu näiteks Saksamaa on tööstuslikule tootmisele ette näinud
mitmeid kütuse- ja gaasiaktsiisialaseid maksusoodustusi. Maagaasi aktsiismäärasid kirjeldab joonis 1.
Maagaas Kütteainena Kütteainena Maagaas
(mootorikütusena) kasutatav kasutatav (aktsiisivabastuse
ettevõtluses eratarbimises loaga intensiivse
gaasitarbimisega
ettevõtjatele)
Eesti € 4.54 € 7.52 € 7.52 € 1.07
Läti € 9.65 € 0.54 € 1.66
Leedu € 23.62 € 0.54 € 1.08
Poola € 1.05 € 1.05
Saksamaa € 13.90 € 4.10 € 5.51
Joonis 1. Maagaasi aktsiisimäärade võrdlus (AS Deloitte Advisory)
2
Kui võrrelda ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on soodsam
ainult Soome ja Rootsiga võrreldes. Lätil ja Leedul on gaasiaktsiisimäärad harmoniseeritud ja need on
Eestiga võrreldes ca 14 korda odavamad. Poola aktsiisimäär on 7 korda odavam ning Saksamaa
Liiduvabariigist oleme kehtestanud 1,8 kõrgema aktsiisimäära. Aktsiisivabastuse luba on ainult 5–6
ettevõttel, mis tähendab, et kõik ülejäänud ettevõtted maksavad oluliselt rohkem võrreldes Läti ja
Leedu samaväärsete ettevõtetega. Sellest tulenevalt saab üsna üheselt väita, et maagaasi kasutajad
Eestis on nii eratarbija kui ka ettevõtjate vaatest konkurentsitult kõrgemalt maksustatud nii Baltikumis
ja lähedamal asuvates Kesk-Euroopa riikidega võrreldes.
Samal ajal saab kiita senist aktsiisipoliitika põhimõtet, mille kohaselt on gaasiliste kütuste
aktsiisimäärasid transpordisektoris hoitud võimalikult madalana, et soodustada gaasisõidukite
turuletulekut ning vähendada seeläbi süsinikdioksiidi ja teisi saasteaineid. Selle tulemusena peaks
diisel- ja bensiiniautode asenduma gaasisõidukitega, mis saavad tarbida ka kodumaist biometaani.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime
Eesti gaasitarbimine võrreldes Läti, Leedu ja Soomega on 2–5 korda väiksem, mistõttu võib
järeldada, et maagaas omab naaberriikides väga olulist osakaalu ka tulevikus. Võrreldes Poolaga
on turumahu erinevus ca 40 korda ja Saksamaaga veel suurem. Kaks viimast on roheleppe
valguses alles söetööstuselt maagaasile üle minemas, mis tähendab, et maagaasi kasutamine
Euroopas saab pigem olema kasvutrendis kui languses ning Eesti ettevõtetele suunatud maksud
peaksid Baltikumis, aga ka Euroopa Liidu turul konkureerimiseks olema hoolikalt mõõdetud.
Hea paralleel aktsiisimäärade kehtestamisel tuleneb diislikütuse maksustamisest. Selles
segmendis maksustati aktsiisimäär naaberriikidega võrreldes liiga kõrgeks ning sellest elavdus
naaberriikide kütusemüük, sealsete transpordiettevõtete konkurentsivõime suurenes hüppeliselt
ning kaotajaks jäid Eesti kütusemüüjad ning kaubavedajad. Lisaks kaotati suurel määral kaudsete
maksudena laekuvad tulud. Seda kinnitab ka rahandusministeeriumi prognoos kui võimalikku
negatiivset mõju aktsiisimäärade tõstmise valguses. Gaasiliste kütuste aktsiisimäärade
temaatika ei ole eelnevast näitest erinev, oleme samasuguses olukorras ja see toob endaga
kaasa konkurentsivõime vähenemise, maksude laekumise vähenemise ning vähendab ka
ettevõtete investeerimisvõimekust. Kui tootmises on peamiselt kõige suurem kuluartikkel
tööjõukulud ja toore, siis olenevalt tootmisest on maagaas kas kolmanda või neljanda olulise
kuluartiklina ettevõtete poolt mainitud. Võttes arvesse, et maagaasi hind on täna rekordtasemel
ning teada on üksnes IV kvartali kauplemishinnad, on üsna ebaselge, mida toob järgmine aasta.
Olukorra muudab keerulisemaks ka rekordeid tegev elektrihind, mis tööstussektorile lisab
täiendavat maksukoormust. Elektrihinna kõikumine on Läti ja Leeduga võrreldes olematu, aga
3
nende kahe teguri koostoimel hakkab riigi maksupoliitika mängima veel suuremat rolli, sest
vastavaid hinnatõuse ei ole võimalik toote lõpphinda edasi kanda, sest turul on hind juba
määratud ettevõtete poolt, kellel on võimalik kasutada madalama aktsiisimääraga gaasilisi
kütuseid või soodustusi, mis on suunatud energiaintensiivsetele ettevõtetele. Kahjuks oleme
energiaintensiivse ettevõtte määratlemisel seadnud oluliselt kõrgemad kriteeriumid, mistõttu
saavad suunatud soodustest osa ca 5–6 ettevõtet. Võib öelda, et need on ainukesed ettevõtted,
kes suudavad ka edaspidi olla konkurentsis. Kõik alla lävendi jäävad ettevõtted on aktsiisimäära
tõusust negatiivselt mõjutatud. Kokku on ligikaudu 2000 juriidilist ettevõtet, kes kasutavad
maagaasi tootmissisendina.
Kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmine
Gaasiliste kütuste hind on määrav ja mõjutab selle tarbimist. Aktsiisimäär on üks osa gaasiliste
kütuste lõpphinnast ning poliitika instrumendina üsna efektiivne vahend tarbimise suunamiseks.
On ilmne, et mida kõrgemad on gaasiliste kütuste aktsiisimäärad, seda väiksem on nende
tarbimine. Gaaskütustele on roheleppe valguses omistatud üleminekukütuse staatus, sest
nende kasvuhoonegaaside jalajälg on võrreldes mootoribensiini, diislikütuse, raske- ja kerge
kütteõli, aga ka põlevkivikütteõli ja söega võrreldes oluliselt madalam. Elik teisisõnu on
tegemist kõige keskkonnasõbralikuma fossiilse kütusega Euroopa Liidus, mille kasutamisel
emiteeritakse vähem väävli- ja lämmastikuühendeid ning süsinikdioksiidi. Üsna märkimisväärseks
saab pidada ka asjaolu, et kuna maagaas põleb väga puhtalt, emiteerib see biomasskütustega
võrreldes kordades vähem peenosakesi, mis saastab keskkonda ja mõjutab negatiivselt inimeste
tervist. Seega saab väita, et gaaskütuste laialdasem kasutamine aitab meil nii sõiduautode, aga ka
kaubikute, raskeveokite ja busside segmendis asendada diislikütust ning aidates saavutada
erinevaid kliimaeesmärke. Ka Roheleppes on alternatiivkütuste taristu direktiivis ette nähtud
klausel, et LNG tankimise võimekus peaks olema tagatud vähemalt TEN-T võrgustikus, et
raskeveokitel oleks võimalik vabalt Euroopa Liidu territooriumil liigelda. Lisaks on energia
maksustamise direktiiviga nähtud ette, et gaasiliste kütuste minimaalsed aktsiisimäärad peavad
olema mootoribensiini ja diislikütusega madalamad.
Väga tugevasti on omavahel seotud gaasiliste kütuste tarbimine ja biometaani kasutamine
transpordisektoris. Eestis on kasutusel ainulaadne süsteem Euroopa Liidus, kus fossiilse maagaasi
vastu on võimalik kustutada biometaani, mida on gaasivõrku edastatud. Kui 2019. aastal toodeti
63 080 MWh biometaani, siis 2020. aastal juba 97 408 MWh. Hiljutised arvutused näitavad, et
2021. aastal on biometaani osakaal juba ca 155 000 MWh. See on küll kogu transpordisektori
osakaalu arvestades väike kogus, kuid selle eelduseks on fossiilse maagaasi kasutamine. Nende
4
koguste pealt saab väita, et ca 50–60% transpordisektoris kasutatud gaasist on taastuvat päritolu.
Tänu 1. juulil kehtima hakanud taastuvenergia direktiivile, mille tulemusel on biometaan ainuke
kliimaneutraalne kütus ja mille KHG jalajälg lägast ja sõnnikust toodetud kütustel on miinus
19,94–99,2 gCO2ekv/MJ kohta, aitab biometaan väga efektiivselt dekarboniseerida
transpordisektori KHG jalajälge (1 MJ biometaani neutraliseerib 1,2–1,3 MJ fossiilset maagaasi ja
heide oleks 0 g CO2) ja panustab ühtlasi põllumajandussektoris tekkiva saaste vähendamisele ning
võimaldab vältida kapitali väljavoolu taastuvenergia ja KHG vähendamise eesmärkide
saavutamisel. Seetõttu ei saa võimalikku aktsiisilangetust ainult vaadelda kui potentsiaalset
saamata jäänud tulu riigieelarvesse, vaid pigem on see panus biometaani kui ainukese
kliimaneutraalse kütuse soodustamine läbi fossiilse maagaasi kasutamise. Gaasiliste kütuste
toetamine oli ka koalitsioonikokkuleppe üks osa.
Mõistliku aktsiisimäära tagamisel ei pea kartma, et maagaasi tarbimine teeks kasvu, vaid pigem
on mõistlik hoida sobivat tarbimismahtu, mis ei põhjustaks võrgutasude tõusu nii eratarbijatele
kui ka ettevõtjatele. Ka Eleringi viimased uuringud näitavad, et maagaasi tarbimismahud on
järgnevatel aastatel langustrendis (joonis 2).
Joonis 2. Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos (Elering)
Seetõttu saab üsna üheselt väita, et transpordisektori, aga ka tööstussektori dekarboniseerimise
kontekstis on oluline, et gaaskütuste aktsiisimäärad jääksid mõistlikule tasemele ja annaksid
positiivse tõuke biometaani arenguks. On selge, et üksnes biometaani tootmismahtude jaoks ei
ole võimalik gaasitrasse üleval pidada ning see paneks tõsise löögi alla Eesti rakendatavad
poliitikameetmed, mis on seotud biometaani tootmise ning tarbimisega ja mis panustavad
taastuvenergia direktiivi, jagatud kohustuse määruse, ringmajanduse ja heitkoguste kauplemise
süsteemi eesmärkide saavutamisse.
5
Mõju riigieelarvele
Majandusliku mõju hindamiseks tuleb vaadata maagaasi aktsiisilaekumisi erinevate aastate lõikes. Info
pärineb rahandusministeeriumist:
2019 – 25,4 mln € (maht 401 mln m3)
2020 – 21 mln € (maht 358 mln m3)
2021 – prognoos 16 mln € (393 mln m3)
2022 – prognoos 23,5 mln € (396 mln m3 ehk 0,7% kasvu)
Lähtudes eelpool toodud aktsiislaekumistest nähtub, et maagaasi aktsiisimäära tõstmine toob
riigieelarvesse täiendavat tulu 7,5 mln eurot. Juhul kui aktsiisitõus ei rakenduks, siis oleks 2022
prognoos maksulaekumise osas 16 mln € ning 2023 aasta jääks samale tasemele.
Eesti Gaasiliit soovib juhtida tähelepanu maagaasi hinnamuutusele, mis on endaga kaasa toonud 2–3
kordse hinnatõusu. See tähendab, et kui riigi tulud on käibemaksu osas olnud 20 € MWh hinna juures
4 €, siis praeguste hindade juures oleks see 8–11 €. Kui vaadata 2022. aasta prognoosi, kus tarbimine
peaks olema 396 mln m3 ehk 4 177 800 MWh ülemise kütteväärtuse järgi. Sellise mahu juures oleks
käibemaksu laekumine 16,71 mln €. Kui vaadata praeguseid hindasid, siis oleks käibemaksu laekumine
33,42–45,96 mln €. See tähendab, et kui aktsiisitõus edasi lükata, siis laekuks tänu kõrgemale
maagaasi hinnale riigikassase 9,21 – 21,75 mln eurot, mis on rohkem, kui praeguse eelarve juures
planeeritud. See võimaldab Vabariigi Valitsusel gaasiliste kütuste aktsiisimäärade tõstmine ära jätta,
sest maagaasi hinnatõus kompenseerib korraliku ülejäägiga kogu gaaskütuste aktsiisimäärade
laekumise.
Eesti Gaasiliit soovib eelpool toodud argumentidele tuginedes Vabariigi Valitsuselt mõistvat suhtumist,
energiaturgudel tekkinud olukorra arvestamist ning loobuma kavandatud aktsiisimäärade taastamisest
kahe järgmise aasta jooksul, mis pakuks maksuleevendust ca 250 000 inimesele ja 2000 juriidilisele
isikule. Peame ka väga oluliseks välja tuua, et hetkel on menetluses justiitsministeeriumi koostatud
konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetakse Konkurentsiameti senist
rahastusmudelit. Selle järgi ei baseeruks nende eelarve üksnes riigieelarvelistest vahenditest vaid
täiendavat tasu hakkavad maksma ka maagaasi võrguettevõtjad, kes on kohustatud 0,2% müügitulust
igal aastal Konkurentsiametile andma. See põhjustab täiendava hinnatõusu nii eratarbijatele kui ka
ettevõtjatele, sest võrguettevõtjad kannavad eelpool nimetatud kulu tarbijatele edasi. See on oma
6
olemuselt topeltmaksustamine ja põhjustab täiendava ebameeldivuse kõikidele gaasitarbijatele niigi
keerulises olukorras.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Eesti Gaasiliit
Heiko Heitur
Tegevjuht
7