dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Isikuandmete töötlemise taotluses olevate puuduste kõrvaldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. september 2021
Viit
16-2/2021/5213-3
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
K. B. R.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Elamupoliitika ja -majanduse korraldamine
Sari
16-2 Elamumajanduse kirjavahetus
Toimik
16-2/2021
Vastutaja
Raiko Puustusmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎16-220215213-3 20.09.2021 Väljaminev kiri.asice748 KB

Sisu (failidest)

Kirsika Berit Reino [email protected] Meie 20.09.2021 nr 16-2/2021/5213-3 Isikuandmete töötlemise taotluses olevate puuduste kõrvaldamine Austatud Kirsika Berit Reino Täname esitatud täpsustuste ja kommentaaride eest. Täiendatud taotlus koos selgitustega on kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler Raiko Puustusmaa 631 3609 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Jüri Rass (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Kahaneva rahvastikuga piirkondades langevad üksikelamud vähem kui kolme eluruumiga hooned jäädavalt kasutusest välja. See mõjutab omakorda negatiivselt antud asumi (linnosa, alevi piirkond, küla) elanike elukorraldust kui ka kohalikku elukeskkonda. Riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele on vajalikud andmed üksikelamute vähem kui kolme eluruumiga hoonete kasutusest välja langemise (tühjenemise) kaardistamiseks. Tühjenemise mustrite analüüs aitab KOVil ja valitsusasutustel paremini planeerida tegevusi, toetusmeetmeid ja investeeringuid, mis arvestavad kahanemisega kohanemise vajadusega. Näiteks investeeringute puhul on oluline hinnata kooskõla piirkondade arengutrendidega, sest see aitab planeerida elamufondi (sh üksikelamute vähem kui kolme eluruumiga hoonete renoveerimisvajadust), tehnovõrkude, jm taristu investeeringuid ning korraldada teenuseid. Elektritarbimise andmete kasutamine on üks täpsemaid viise hinnata eluruumide kasutamist. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et elektritarbimise mõõtepunktide andmeid analüüsida, eraldada uuringu skoopi kuuluvad vähem kui kolme eluruumiga hooned üksik- või paariselamud ja esitada andmeid isikustamata kujul, kuna tulemused koondatakse võrgustiku ühiku (nt ruutvõrgustiku ruudu) täpsusega, mis sisaldavad minimaalselt 5 eluruumi. Minimaalselt 5 eluruumi valik võrgustiku ühiku kohta tuleneb Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrast, mis omakorda põhineb riikliku statistika seaduse § 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille puhul tuleb tagada, et need ei oleks ka koondsummade abil tagasiarvutatavad. See tähendab, et Statistikaamet ei avalda asustamata eluruumide arvu, mis on väiksem kui 3. Arvestades, et antud uuring hõlmab vähem kui kolme eluruumiga hooneid, lähtub uuringu metodoloogia vähimast võimalikust eluruumide arvust võrgustiku ühikus, mis võimalikult täpselt annaks ülevaate ühiku tühjadest eluruumidest juhul kui ühiku sisse jääb vähem kui kolme eluruumiga hooneid (üksik- kui paariselamuid). Sama ühiku miinimumväärtust kasutatakse samas uuringus ka asustatuse hindamiseks residentsuse indeksi ja rahvastikuregistri andmete põhjal, mistõttu elektritarbimise andmed peavad võimaldama residentsuse indeksi andmeid valideerida (näiteks, kas eluruum on tõepoolest kasutusest väljas või pigem ajutises/hooajalises kasutuses). See on eriti oluline täpsustus just vähem kui kolme eluruumiga hoonete osas, kuna nende puhul võib piirkonniti esineda hooajalist kasutust. Kuna antud uuring peab lisaks andma sisendit nii asulate ruumilisele planeerimisele (ruumiline paiknemine) kui ka riiklikule rekonstrueerimisstrateegiale, siis on oluline saada kõiki konfidentsiaalsusreegleid jälgides võimalikult detailne ülevaade tühjade eluruumide hinnanguliselt paiknemisest ja tühjenemisest enim mõjutatud hoonetüüpidest. Suurema eluruumide arvu puhul ühes võrgustiku ühikus, ei ole uuringust võimalik teha järeldusi, mis võimaldaksid anda olulist sisendit nii piirkonna ruumilisele planeerimisele kui täita hoonete renoveerimisele seatud riiklikke eesmärke. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 40 000 üksikelamut, mis on 25% kõikidest vähem kui kolme eluruumiga hoonetest üksikelamutest. Elamumajanduse korraldamise ja ettevõtluskeskkonna kontekstis on kahanemise kui fenomeni probleemistiku kirjeldus järgmine: väheneva rahvaarvu (elanikkonna vananemine suremus ja väljaränne) tagajärjel kasvab tühjade eluruumide arv, mistõttu omakorda süvenevad turutõrked eluasemeturul, väheneb kinnisvara väärtus, väheneb nõudlus eluruumide järele, väheneb motivatsioon elamufondi investeeringuteks ja halveneb elamufondi seisukord. Kolmandik (30%) Eesti leibkondadest elab vähem kui kolme eluruumiga hoonetes üksikelamutes. Võrreldes korterelamute seisukorra ja asustatusega on üksikelamute vähem kui kolme eluruumiga hoonete olukorda, sh asustatust uuritud väga vähesel määral. Vähem kui kolme eluruumiga hooned Üksikelamud moodustavad just maapiirkondades rohkem kui poole eluasemetest (62%, Eesti sotsiaaluuring 2017) ning võivad tiheasustusega piirkondades hõlmata koos väliruumi ehk aiaga suure osa asula (nt linnaosa või alev) territooriumist. Just vähem kui kolme eluruumiga hoonete väikeelamute puhul on inimeste hinnang eluaseme seisukorrale madalam (Eesti Sotsiaaluuring 2017) ning vajadus elamufondi kvaliteedi parandamise järele suurem. Väikeelamute Vähem kui kolme eluruumiga hoonete tüübi (vanuse ja suurus) täpsem mõistmine on seetõttu muuhulgas oluline Eesti hoonefondi energiatõhususe saavutamiseks ning seonduvate toetusmeetmete (nt rekonstrueerimistoetused) täpsemaks suunamiseks. Väikeelamute Vähem kui kolme eluruumiga hoonete puhul on hoone ajutise või hooajalise kasutuse mõistmine tähtis, kuna erinevalt korterelamutes olevatest eluruumidest esineb seal hooajalist kasutust (nt suvemajana) rohkem. Üksikelamutes Vähem kui kolme eluruumiga hoonetes olevate eluruumide analüüsimine elektriandmete põhjal on seetõttu eriti oluline, kuna võimaldab erinevalt nt rahvastikuregistri põhisest analüüsist täpsemalt mõista nende hoonete väikeelamute ja vähem kui kolme eluruumiga hoonetega väikeelamutega piirkondade kasutusmustreid - st kas piirkond on tühjenev või pigem hooajalise kasutusega. Üksikelamutega Vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondade detailsem asustatuse põhine analüüs võimaldab muuhulgas täpsemalt mõista ja kavandada piirkonnas vajamineva infrastruktuuri ja teenuste vajalikkust - nt lairibaühenduste vajalikkus hajaasustusega piirkondades, vee- ja kanalisatsioonitaristu laiendamine. Kahaneva piirkonna kontekstis hakkavad asulate või asumite sees tühjalt ja kasutuseta seisvad majad negatiivselt mõjutama sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on ohtlikud seoses võimaliku lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite (eelkõige tulekahjude) sündmuspaikadeks, mis omakorda võivad mõjutada rahvaarvu edasist vähenemist ja halvendavad oluliselt nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda. KOKS § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust ning ruumilist planeerimist. Seda ülesannet on võimalik täielikul määral täita vaid juhul, kui kohalikul omavalitsusel on objektiivne pilt olukorrast ja probleemidest tema territooriumil. Rahandusministeeriumi poolt algatatud tühjenevate korterelamute näidisprojekti raames on valminud juhendmaterjal ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks. Analüüsi oluline osa on üksikelamute (vähem kui kolme eluruumiga hoonete) andmestiku olemasolu. Haldusreformi tagajärjel on kohalikud omavalitsused suuremad ning ei pruugi veel olla ülevaadet kõikide piirkondade võimalike probleemide kohta. Eriti võivad olla jäetud tagaplaanile elanikkonna kahanemise ja elamumajanduse korraldamisega seotud teemad. Suurel osal omavalitsustel on koostamisel uus üldplaneering ning on sobiv aeg tõsta fookusesse elanikkonna kahanemise teemat. Uuringu tulemused on vajalikud ka riigile regionaal- ja elamumajanduspoliitika kujundamisel. Vajalike andmete olemasolul on võimalik saada objektiivse pilti kohaliku omavalitsuste üksuste vähem kui kolme eluruumiga hoonete üksikelamute asustatusest. See võimaldab paremini planeerida toetusmeetmeid (sh rekonstrueerimistoetused, tugi infrastruktuuri ja teenuste kohandamiseks ja laiendamiseks nt teed või sideteenused) ja riiklikke programme. Muuhulgas on kavas kasutada saadud elektritarbimise andmeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringus „Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“. Üleriigilise elamute kasutusest väljalangevuse uuringuga soovib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga koondada Eesti piirkondade kahanemisega seotud alusandmed, et analüüsida elamute (nii üksikelamud vähem kui kolme eluruumiga hooned kui ja korterelamud) asustatust kohalike omavalitsuste, asulate ja elamute täpsusega ning hinnata nende tühjenemise põhjuseid, trende ja riske. Saadud tulemuste eesmärk on soodustada asjakohaste ja tõhusate investeeringute tegemist riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ning toetada toetusmeetmete ja digitaalsete tööriistade väljatöötamist. Uuringu ühe tulemusena selguvad piirkonniti eluhoonete asustatuse osakaalud ja eluhoonete tühjenemise mustrid, mis võimaldab juhtida konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste tähelepanu võimalike probleemidele nende territooriumil. Samuti on tellitava uuringu üheks oodatavaks tulemuseks KOV tasandi planeerimise tööriistade ettepanekute esitamine (nt üleriigilise veebipõhise andmekogu lahendused ning juba eksisteerivate avalike andmekogude ja infosüsteemide funktsionaalsuse laiendamine) kahanemise juhtimiseks, sh ettepanekud elektritarbimise andmete kasutamiseks asustamata eluruumide arvu ja eluhoonete tühjenemise tuvastamiseks. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Andmete analüüsimisel ja kokkuvõtte tegemisel esitatakse andmed isikustamata kujul. Üksik- ja paariselamutes ja paariselamutes (vähem kui kolme eluruumiga hooned) paiknevad eluruumid on koondatud minimaalselt viiestesse gruppidesse, mille puhul näidatakse kogu grupi asustatust elektritarbimise põhjal. Andmete töötlemine ei põhjusta andmesubjektidele kohustuste muutumist. Uuringu tulemused aitavad vaid tuvastada üksikelamutega vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondi, mis on täielikult või osaliselt asustamata. Kui selline piirkond on andmete põhjal avastatud, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus uurida selle tegelikku olukorda, näiteks suheldes piirkonna elanike ja kohaliku kogukonnaga. Võimalik, et piirkonna elanikud või kohalik kogukond vajavad kohaliku omavalitsuse tuge ja abi. Koostöös on võimalik välja töötada pikaaegsed lahendused. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Eleringist saabuvad Statistikaametile andmed füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kellel on elektrileping, riikliku statistikauuringu raames. Isikukoodid pseudonüümitakse ja edasine andmetöötlus toimub pseudonüümidega. Statistikaamet umbisikustab isikute andmed (elektrilepingute omanikud). Statistikaamet arvutab üksik- või paariselamutes vähem kui kolme eluruumiga hoonetes asuvate eluruumide aastase elektritarbimise ning hindab eluruumide asustatust tarbimise andmete alusel. Üksik- ja paariselamute Vähem kui kolme eluruumiga hoonete elektritarbimise põhjal asustatuse määramise statistikatöö on kaheastmeline. Elektritarbimise põhjal asustatuse arvutamisel võetakse aluseks, et asustamata on need eluruumid, millel puudus elektrivarustuse leping või mille tarbimine on vahemikus 0-100 kWh/a (2019. aasta andmetel):  Esmalt on tarvis piiritleda vähem kui kolme eluruumiga hoonete (üksik- ja paariselamute) kogum, mille kohta on Statistikaametil andmeid 2019. aasta elektritarbimise kohta  Statistikaamet liidab elektritarbimise andmed polügooni (kas ruut või voronoi-diagrammil põhinev polügoon) ID põhiselt. Iga polügooni kohta on tarvis andmeid selles polügoonis paiknevate eluruumide arvu, mille elektritarbimine on vahemikus 0-100 kWh/a (või puudub leping). Lisaks esitatakse koondtabel maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa vähem kui kolme eluruumiga hoonete üksik ja paariselamute arvu summa (mitu hoonet), eluruumide arvu summa (mitu eluruumi), elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate eluruumide arv, kus see konfidentsiaalsus tingimustele vastavalt on võimalik. Konfidentsiaalsustingimuste all mõeldakse Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korda, mis omakorda põhineb riikliku statistika seaduse § 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille puhul tuleb tagada, et need poleks ka koondsummade abil tagasiarvutatavad, see tähendab, et Statistikaamet ei avalda asustamata eluruumide arvu, mis on väiksem kui 3. Arvestades, et antud uuring hõlmab vähem kui kolme eluruumiga hooneid, lähtub uuringu metodoloogia vähimast võimalikust eluruumide arvust võrgustiku ühikus, mis võimalikult täpselt annaks ülevaate ühiku tühjadest eluruumidest juhul kui ühiku sisse jääb nii paaris- kui üksikelamuid (vähem kui kolme eluruumiga hooneid) - minimaalselt 5 eluruumi kogumis. Sama ühiku miinimumväärtust kasutatakse samas uuringus ka asustatuse hindamiseks residentsuse indeksi ja rahavastikuregistri andmete põhjal, mistõttu elektritarbimise andmed peavad võimaldama residentsuse indeksil ja rahvastikuregistril põhinevaid andmeid valideerida. Metoodika andmehulkade piiritlemiseks:  Hoonete loend on koostatud Aadressiandmete süsteemi (ADS) ja Ehitisregistri alusel seisuga 01.01.2020.  Eluruum või mitteeluruum on loetud asustatuks elektri tarbimise alusel, kui sellel puudus elektrivarustuse leping või selle aastane elektritarbimine jääb vahemikku 0-100 kWh (2019. aastal);  Koondtabelis on maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa esitatud andmete summad: vähem kui kolme eluruumiga hoonete üksik- ja paariselamute arv, eluruumide arv kokku, elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate eluruumide arv. Uuringut elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikool. Tallinna Tehnikaülikool saab uuringu andmed tellijalt, kellele omakorda edastab küsitavate väärtuste väljundtabeli (vt allpool) Statistikaamet. Antud väljundtabelis isikuandmeid ei sisaldu ja see tähendab, et Tallinna Tehnikaülikoolile isikuandmeid ei edastata. Väljund-tabeli andmestruktuur vähem kui kolme eluruumiga hoonete (üksikelamute ja paariselamute) elektritarbimise andmete puhul: Esimeses tulbas on viide ruumilisele ühikule selle id järgi ning järgnevad lahtrid on Statistikaametilt küsitavad väärtused. id_polygon Eluruumide arv ruudustikus Elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100 (minimaalselt 5) kWh/a tarbivate eluruumide arv Lävendiks on eluruumi elektritarbimine 100 kWh/aastas. Selline madal elektritarbimine tähendab, et isegi külmkapp ei tööta, rääkimata muust elektritarbimisest eluruumis (valgus, muud köögiseadmed, elektriseadmete laadimine jt). Samas on lävendis arvestatud üksiku või väga vähese elektritarbimisega, mis ei tähenda aga eluruumi sihtotstarbelist ja alalist kasutamist. Oleme suhelnud nii Eleringi kui ka Statistikaametiga. Eleringil täna tehnilist lahendust ei ole, et nad saaksid väljastada andmeid hoone tüübist lähtuvalt. Tänane Eleringi andmevahetusplatvorm on loodud jaeturgude toimimise eesmärgil ning sisaldab valdavalt infot ja äriprotsesse, mis on vajalik energiamüüjatele. Elering on elektritarbimise andmed juba väljastanud Statistikaametile riikliku statistika programmi statistikatööde tegemiseks. Eleringi andmekoosseisus on ka isikuandmed. Käesoleva uuringu jaoks tehakse väljavõte Eleringist Statistikaametisse juba varem hõivatud kõigi eluhoonete ja mitteeluhoonete elektri tarbimise andmetest. Statistikaamet on korrastanud Eleringi mõõtepunktide aadressid, lisanud aadressisüsteemi koodid, et oleks võimalik eristada korterelamud ja üksikelamud. Eleringi andmetes sellist tunnust ei ole, mis võimaldaks korterelamuid vähem kui kolme eluruumiga hoonetest üksikelamutest eristada. Eleringi mõõtepunktide aadresside andmetöötluse töömaht on umbes 0,5 inimtööaastat. Eleringi mõõtepunktide aadressid ei ole masintöödeldaval kujul, mis võimaldaks teha väljavõtteid hoonete kaupa. Ei ole otstarbekas küsida andmed uuesti Eleringilt. See tekitaks ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse Eleringile. Statistikaametis on riikliku statistika programmi raames tehtud mahukas andmetöötlus Eleringi andmetele – aadresside korrastamine ja kodeerimine, tarbimisandmete summeerimine, hoone kasutusotstarbe ja korterite arvu lisamine. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 1.1 Vastutava töötleja nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70003158 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur- aadressid Ameerika 1, 10122 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur- registrikandega) Ameerika 1, 10122 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed 631 3609; [email protected]; [email protected] telefon, e-post NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud elluviimine elamumajanduse ja ehituse teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise avamise otsus, leping vms koordineerimine. Riikliku statistika seaduse § 201 kohane andmejagamisteenus. 3. Uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemus annab riigile võimaluse kaardistada ja analüüsida elanikkonna Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud siserände, kahanemise ja elamute hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine tühjenemisega seotud probleeme ning kasutada informatsiooni poliitikakujundamisel ja toetusmeetmete väljatöötamisel. Uuring on ühtlasi aluseks elamumajanduse planeerimise digitaalse tööriista loomiseks kohalikele omavalitsustele. Kohaliku omavalitsuse üksustel võimaldab uuringu tulemus kaardistada tühjenevaid elamuid oma territooriumil ning vastavalt olukorrale planeerida ruumilist arengut ja korraldada elamumajandust. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Vähem kui kolme eluruumiga hoonete elektrile- pingu omanikud. Eesti kõikide väikeelamute Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning elektritarbimise andmed. Eesti kõikide vähem kui palju neid on kui kolme eluruumiga hoonete (üksik-ja paaris- elamud) elektritarbimise andmed. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Isikukood (mõõtepunkti lepingu omanik) Mõõtepunkti kood Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, Mõõtepunkti asukoha aadress terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Mõõtepunkti elektri tarbimine 6. Isikuandmete allikad Eleringi elektri tarbimise andmebaasi andmed, mis on väljastatud Statistikaametile riikliku Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, statistika programmi statistikatööde tegemiseks küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse 7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist. Uuringu elektritarbimise algandmeid kasutatakse Statistikaameti poolt riikliku statistika tegemiseks ehk avaliku ülesande täitmiseks. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses nr 2016/679 on sätestatud erand isikuandmete töötlemisele, mis on vajalik avalikes huvides tehtava ülesande täitmiseks. Erand tagab, et avaliku ülesande täitja saab seadusest tulenevaid kohustusi ellu viia. Uuringu eesmärgi täitmisel hävitatakse Statistikaameti poolt vahepealse andmetöötluse ehk selle konkreetse uuringu raames koostatud andmestikud ja nende hävitamise akt edastatakse Andmekaitse Inspektsioonile. Andmetöötluse lõpptulemust ei hävitata, kuna andmed on tehtud anonüümseks. Samuti ei kustutata Statistikaameti poolt eelpool mainitud põhjustel Eleringist saadud algandmeid. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Statistikaamet (kodeerimise) viib läbi ... andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1) 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Antud uuringu jaoks kasutatud isikuandmed säilitatakse säilitatakse kuni uuringu teostamise lõpuni. Päringu tegemiseks koostatakse andmestik järgmises koosseisus:  Lepingu omaniku pseudonüümitud isikukood või juriidilise isiku registrikood  Mõõtepunkti identifikaator  Mõõtepunkti aadress  Mõõtepunkti elektrienergia tarbimine aastas 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekte teavitatakse Majandus- ja töötlemisest Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehe ning ühe üleriigilise levikuga ajalehe väljaande kaudu. Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud:  andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus (võrgustiku ühiku täpsus analüüsis on minimaalselt 5 eluruumi);  loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega;  Rahandusministeerium on korterelamute elektritarbimise uuringu teavituse raames viidanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringule, mis analüüsib üleriigiliselt elamute kasutusest väljalangevust ja tühjenemise mustreid. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Jüri Rass /allkirjastatud digitaalselt/ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Statistikaamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000332 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, aadressid Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tatari tn 51, 10134 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 372 6259202, [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel