Kirsika Berit Reino
[email protected] Meie 20.09.2021 nr 16-2/2021/5213-3
Isikuandmete töötlemise taotluses olevate
puuduste kõrvaldamine
Austatud Kirsika Berit Reino
Täname esitatud täpsustuste ja kommentaaride eest. Täiendatud taotlus koos selgitustega on kirja
lisas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Rass
asekantsler
Raiko Puustusmaa
631 3609
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Jüri Rass
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Kahaneva rahvastikuga piirkondades langevad üksikelamud vähem kui kolme eluruumiga hooned
jäädavalt kasutusest välja. See mõjutab omakorda negatiivselt antud asumi (linnosa, alevi piirkond,
küla) elanike elukorraldust kui ka kohalikku elukeskkonda. Riigile ja kohaliku omavalitsuse
üksustele on vajalikud andmed üksikelamute vähem kui kolme eluruumiga hoonete kasutusest välja
langemise (tühjenemise) kaardistamiseks. Tühjenemise mustrite analüüs aitab KOVil ja
valitsusasutustel paremini planeerida tegevusi, toetusmeetmeid ja investeeringuid, mis arvestavad
kahanemisega kohanemise vajadusega. Näiteks investeeringute puhul on oluline hinnata kooskõla
piirkondade arengutrendidega, sest see aitab planeerida elamufondi (sh üksikelamute vähem kui
kolme eluruumiga hoonete renoveerimisvajadust), tehnovõrkude, jm taristu investeeringuid ning
korraldada teenuseid.
Elektritarbimise andmete kasutamine on üks täpsemaid viise hinnata eluruumide kasutamist. Isiku
tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et elektritarbimise mõõtepunktide
andmeid analüüsida, eraldada uuringu skoopi kuuluvad vähem kui kolme eluruumiga hooned üksik-
või paariselamud ja esitada andmeid isikustamata kujul, kuna tulemused koondatakse võrgustiku
ühiku (nt ruutvõrgustiku ruudu) täpsusega, mis sisaldavad minimaalselt 5 eluruumi.
Minimaalselt 5 eluruumi valik võrgustiku ühiku kohta tuleneb Statistikaameti konfidentsiaalsete
andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrast, mis omakorda põhineb riikliku statistika
seaduse § 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille
puhul tuleb tagada, et need ei oleks ka koondsummade abil tagasiarvutatavad. See tähendab, et
Statistikaamet ei avalda asustamata eluruumide arvu, mis on väiksem kui 3. Arvestades, et antud
uuring hõlmab vähem kui kolme eluruumiga hooneid, lähtub uuringu metodoloogia vähimast
võimalikust eluruumide arvust võrgustiku ühikus, mis võimalikult täpselt annaks ülevaate ühiku
tühjadest eluruumidest juhul kui ühiku sisse jääb vähem kui kolme eluruumiga hooneid (üksik- kui
paariselamuid). Sama ühiku miinimumväärtust kasutatakse samas uuringus ka asustatuse
hindamiseks residentsuse indeksi ja rahvastikuregistri andmete põhjal, mistõttu elektritarbimise
andmed peavad võimaldama residentsuse indeksi andmeid valideerida (näiteks, kas eluruum on
tõepoolest kasutusest väljas või pigem ajutises/hooajalises kasutuses). See on eriti oluline täpsustus
just vähem kui kolme eluruumiga hoonete osas, kuna nende puhul võib piirkonniti esineda hooajalist
kasutust. Kuna antud uuring peab lisaks andma sisendit nii asulate ruumilisele planeerimisele
(ruumiline paiknemine) kui ka riiklikule rekonstrueerimisstrateegiale, siis on oluline saada kõiki
konfidentsiaalsusreegleid jälgides võimalikult detailne ülevaade tühjade eluruumide hinnanguliselt
paiknemisest ja tühjenemisest enim mõjutatud hoonetüüpidest. Suurema eluruumide arvu puhul
ühes võrgustiku ühikus, ei ole uuringust võimalik teha järeldusi, mis võimaldaksid anda olulist
sisendit nii piirkonna ruumilisele planeerimisele kui täita hoonete renoveerimisele seatud riiklikke
eesmärke.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale võib Eestis
aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 40 000 üksikelamut, mis on 25% kõikidest
vähem kui kolme eluruumiga hoonetest üksikelamutest.
Elamumajanduse korraldamise ja ettevõtluskeskkonna kontekstis on kahanemise kui fenomeni
probleemistiku kirjeldus järgmine: väheneva rahvaarvu (elanikkonna vananemine suremus ja
väljaränne) tagajärjel kasvab tühjade eluruumide arv, mistõttu omakorda süvenevad turutõrked
eluasemeturul, väheneb kinnisvara väärtus, väheneb nõudlus eluruumide järele, väheneb
motivatsioon elamufondi investeeringuteks ja halveneb elamufondi seisukord.
Kolmandik (30%) Eesti leibkondadest elab vähem kui kolme eluruumiga hoonetes üksikelamutes.
Võrreldes korterelamute seisukorra ja asustatusega on üksikelamute vähem kui kolme eluruumiga
hoonete olukorda, sh asustatust uuritud väga vähesel määral. Vähem kui kolme eluruumiga hooned
Üksikelamud moodustavad just maapiirkondades rohkem kui poole eluasemetest (62%, Eesti
sotsiaaluuring 2017) ning võivad tiheasustusega piirkondades hõlmata koos väliruumi ehk aiaga
suure osa asula (nt linnaosa või alev) territooriumist. Just vähem kui kolme eluruumiga hoonete
väikeelamute puhul on inimeste hinnang eluaseme seisukorrale madalam (Eesti Sotsiaaluuring
2017) ning vajadus elamufondi kvaliteedi parandamise järele suurem. Väikeelamute Vähem kui
kolme eluruumiga hoonete tüübi (vanuse ja suurus) täpsem mõistmine on seetõttu muuhulgas oluline
Eesti hoonefondi energiatõhususe saavutamiseks ning seonduvate toetusmeetmete (nt
rekonstrueerimistoetused) täpsemaks suunamiseks.
Väikeelamute Vähem kui kolme eluruumiga hoonete puhul on hoone ajutise või hooajalise kasutuse
mõistmine tähtis, kuna erinevalt korterelamutes olevatest eluruumidest esineb seal hooajalist
kasutust (nt suvemajana) rohkem. Üksikelamutes Vähem kui kolme eluruumiga hoonetes olevate
eluruumide analüüsimine elektriandmete põhjal on seetõttu eriti oluline, kuna võimaldab erinevalt
nt rahvastikuregistri põhisest analüüsist täpsemalt mõista nende hoonete väikeelamute ja vähem kui
kolme eluruumiga hoonetega väikeelamutega piirkondade kasutusmustreid - st kas piirkond on
tühjenev või pigem hooajalise kasutusega. Üksikelamutega Vähem kui kolme eluruumiga hoonete
piirkondade detailsem asustatuse põhine analüüs võimaldab muuhulgas täpsemalt mõista ja
kavandada piirkonnas vajamineva infrastruktuuri ja teenuste vajalikkust - nt lairibaühenduste
vajalikkus hajaasustusega piirkondades, vee- ja kanalisatsioonitaristu laiendamine.
Kahaneva piirkonna kontekstis hakkavad asulate või asumite sees tühjalt ja kasutuseta seisvad majad
negatiivselt mõjutama sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on ohtlikud seoses võimaliku
lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite (eelkõige tulekahjude) sündmuspaikadeks,
mis omakorda võivad mõjutada rahvaarvu edasist vähenemist ja halvendavad oluliselt nende
piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda.
KOKS § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada muuhulgas elamu- ja
kommunaalmajandust ning ruumilist planeerimist. Seda ülesannet on võimalik täielikul määral täita
vaid juhul, kui kohalikul omavalitsusel on objektiivne pilt olukorrast ja probleemidest tema
territooriumil.
Rahandusministeeriumi poolt algatatud tühjenevate korterelamute näidisprojekti raames on
valminud juhendmaterjal ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia
koostamiseks. Analüüsi oluline osa on üksikelamute (vähem kui kolme eluruumiga hoonete)
andmestiku olemasolu.
Haldusreformi tagajärjel on kohalikud omavalitsused suuremad ning ei pruugi veel olla ülevaadet
kõikide piirkondade võimalike probleemide kohta. Eriti võivad olla jäetud tagaplaanile elanikkonna
kahanemise ja elamumajanduse korraldamisega seotud teemad. Suurel osal omavalitsustel on
koostamisel uus üldplaneering ning on sobiv aeg tõsta fookusesse elanikkonna kahanemise teemat.
Uuringu tulemused on vajalikud ka riigile regionaal- ja elamumajanduspoliitika kujundamisel.
Vajalike andmete olemasolul on võimalik saada objektiivse pilti kohaliku omavalitsuste üksuste
vähem kui kolme eluruumiga hoonete üksikelamute asustatusest. See võimaldab paremini
planeerida toetusmeetmeid (sh rekonstrueerimistoetused, tugi infrastruktuuri ja teenuste
kohandamiseks ja laiendamiseks nt teed või sideteenused) ja riiklikke programme.
Muuhulgas on kavas kasutada saadud elektritarbimise andmeid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringus „Üleriigiline uuring elamute kasutuse
väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“. Üleriigilise elamute kasutusest väljalangevuse
uuringuga soovib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Rahandusministeeriumiga koondada Eesti piirkondade kahanemisega seotud alusandmed, et
analüüsida elamute (nii üksikelamud vähem kui kolme eluruumiga hooned kui ja korterelamud)
asustatust kohalike omavalitsuste, asulate ja elamute täpsusega ning hinnata nende tühjenemise
põhjuseid, trende ja riske. Saadud tulemuste eesmärk on soodustada asjakohaste ja tõhusate
investeeringute tegemist riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ning toetada toetusmeetmete ja
digitaalsete tööriistade väljatöötamist.
Uuringu ühe tulemusena selguvad piirkonniti eluhoonete asustatuse osakaalud ja eluhoonete
tühjenemise mustrid, mis võimaldab juhtida konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste tähelepanu
võimalike probleemidele nende territooriumil. Samuti on tellitava uuringu üheks oodatavaks
tulemuseks KOV tasandi planeerimise tööriistade ettepanekute esitamine (nt üleriigilise veebipõhise
andmekogu lahendused ning juba eksisteerivate avalike andmekogude ja infosüsteemide
funktsionaalsuse laiendamine) kahanemise juhtimiseks, sh ettepanekud elektritarbimise andmete
kasutamiseks asustamata eluruumide arvu ja eluhoonete tühjenemise tuvastamiseks.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Andmete analüüsimisel ja kokkuvõtte tegemisel esitatakse andmed isikustamata kujul. Üksik- ja
paariselamutes ja paariselamutes (vähem kui kolme eluruumiga hooned) paiknevad eluruumid on
koondatud minimaalselt viiestesse gruppidesse, mille puhul näidatakse kogu grupi asustatust
elektritarbimise põhjal.
Andmete töötlemine ei põhjusta andmesubjektidele kohustuste muutumist. Uuringu tulemused
aitavad vaid tuvastada üksikelamutega vähem kui kolme eluruumiga hoonete piirkondi, mis on
täielikult või osaliselt asustamata. Kui selline piirkond on andmete põhjal avastatud, siis on
kohalikul omavalitsusel võimalus uurida selle tegelikku olukorda, näiteks suheldes piirkonna
elanike ja kohaliku kogukonnaga. Võimalik, et piirkonna elanikud või kohalik kogukond vajavad
kohaliku omavalitsuse tuge ja abi. Koostöös on võimalik välja töötada pikaaegsed lahendused.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Eleringist saabuvad Statistikaametile andmed füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kellel on
elektrileping, riikliku statistikauuringu raames. Isikukoodid pseudonüümitakse ja edasine
andmetöötlus toimub pseudonüümidega.
Statistikaamet umbisikustab isikute andmed (elektrilepingute omanikud). Statistikaamet arvutab
üksik- või paariselamutes vähem kui kolme eluruumiga hoonetes asuvate eluruumide aastase
elektritarbimise ning hindab eluruumide asustatust tarbimise andmete alusel.
Üksik- ja paariselamute Vähem kui kolme eluruumiga hoonete elektritarbimise põhjal asustatuse
määramise statistikatöö on kaheastmeline. Elektritarbimise põhjal asustatuse arvutamisel võetakse
aluseks, et asustamata on need eluruumid, millel puudus elektrivarustuse leping või mille tarbimine
on vahemikus 0-100 kWh/a (2019. aasta andmetel):
Esmalt on tarvis piiritleda vähem kui kolme eluruumiga hoonete (üksik- ja paariselamute)
kogum, mille kohta on Statistikaametil andmeid 2019. aasta elektritarbimise kohta
Statistikaamet liidab elektritarbimise andmed polügooni (kas ruut või voronoi-diagrammil
põhinev polügoon) ID põhiselt. Iga polügooni kohta on tarvis andmeid selles polügoonis
paiknevate eluruumide arvu, mille elektritarbimine on vahemikus 0-100 kWh/a (või puudub
leping).
Lisaks esitatakse koondtabel maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa vähem
kui kolme eluruumiga hoonete üksik ja paariselamute arvu summa (mitu hoonet), eluruumide arvu
summa (mitu eluruumi), elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate
eluruumide arv, kus see konfidentsiaalsus tingimustele vastavalt on võimalik.
Konfidentsiaalsustingimuste all mõeldakse Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel
eesmärkidel edastamise korda, mis omakorda põhineb riikliku statistika seaduse § 38 lõikel 6.
Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed sagedused 1 ja 2, mille puhul tuleb tagada, et
need poleks ka koondsummade abil tagasiarvutatavad, see tähendab, et Statistikaamet ei avalda
asustamata eluruumide arvu, mis on väiksem kui 3. Arvestades, et antud uuring hõlmab vähem kui
kolme eluruumiga hooneid, lähtub uuringu metodoloogia vähimast võimalikust eluruumide arvust
võrgustiku ühikus, mis võimalikult täpselt annaks ülevaate ühiku tühjadest eluruumidest juhul kui
ühiku sisse jääb nii paaris- kui üksikelamuid (vähem kui kolme eluruumiga hooneid) - minimaalselt
5 eluruumi kogumis. Sama ühiku miinimumväärtust kasutatakse samas uuringus ka asustatuse
hindamiseks residentsuse indeksi ja rahavastikuregistri andmete põhjal, mistõttu elektritarbimise
andmed peavad võimaldama residentsuse indeksil ja rahvastikuregistril põhinevaid andmeid
valideerida.
Metoodika andmehulkade piiritlemiseks:
Hoonete loend on koostatud Aadressiandmete süsteemi (ADS) ja Ehitisregistri alusel seisuga
01.01.2020.
Eluruum või mitteeluruum on loetud asustatuks elektri tarbimise alusel, kui sellel puudus
elektrivarustuse leping või selle aastane elektritarbimine jääb vahemikku 0-100 kWh (2019.
aastal);
Koondtabelis on maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa esitatud
andmete summad: vähem kui kolme eluruumiga hoonete üksik- ja paariselamute arv,
eluruumide arv kokku, elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate
eluruumide arv.
Uuringut elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest viib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikool. Tallinna Tehnikaülikool
saab uuringu andmed tellijalt, kellele omakorda edastab küsitavate väärtuste väljundtabeli (vt
allpool) Statistikaamet. Antud väljundtabelis isikuandmeid ei sisaldu ja see tähendab, et Tallinna
Tehnikaülikoolile isikuandmeid ei edastata.
Väljund-tabeli andmestruktuur vähem kui kolme eluruumiga hoonete (üksikelamute ja
paariselamute) elektritarbimise andmete puhul:
Esimeses tulbas on viide ruumilisele ühikule selle id järgi ning järgnevad lahtrid on Statistikaametilt
küsitavad väärtused.
id_polygon Eluruumide arv ruudustikus Elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100
(minimaalselt 5) kWh/a tarbivate eluruumide arv
Lävendiks on eluruumi elektritarbimine 100 kWh/aastas. Selline madal elektritarbimine tähendab,
et isegi külmkapp ei tööta, rääkimata muust elektritarbimisest eluruumis (valgus, muud
köögiseadmed, elektriseadmete laadimine jt). Samas on lävendis arvestatud üksiku või väga vähese
elektritarbimisega, mis ei tähenda aga eluruumi sihtotstarbelist ja alalist kasutamist.
Oleme suhelnud nii Eleringi kui ka Statistikaametiga. Eleringil täna tehnilist lahendust ei ole, et nad
saaksid väljastada andmeid hoone tüübist lähtuvalt. Tänane Eleringi andmevahetusplatvorm on
loodud jaeturgude toimimise eesmärgil ning sisaldab valdavalt infot ja äriprotsesse, mis on vajalik
energiamüüjatele.
Elering on elektritarbimise andmed juba väljastanud Statistikaametile riikliku statistika programmi
statistikatööde tegemiseks. Eleringi andmekoosseisus on ka isikuandmed. Käesoleva uuringu jaoks
tehakse väljavõte Eleringist Statistikaametisse juba varem hõivatud kõigi eluhoonete ja
mitteeluhoonete elektri tarbimise andmetest. Statistikaamet on korrastanud Eleringi mõõtepunktide
aadressid, lisanud aadressisüsteemi koodid, et oleks võimalik eristada korterelamud ja üksikelamud.
Eleringi andmetes sellist tunnust ei ole, mis võimaldaks korterelamuid vähem kui kolme eluruumiga
hoonetest üksikelamutest eristada. Eleringi mõõtepunktide aadresside andmetöötluse töömaht on
umbes 0,5 inimtööaastat.
Eleringi mõõtepunktide aadressid ei ole masintöödeldaval kujul, mis võimaldaks teha väljavõtteid
hoonete kaupa.
Ei ole otstarbekas küsida andmed uuesti Eleringilt. See tekitaks ebaproportsionaalselt suure
halduskoormuse Eleringile. Statistikaametis on riikliku statistika programmi raames tehtud mahukas
andmetöötlus Eleringi andmetele – aadresside korrastamine ja kodeerimine, tarbimisandmete
summeerimine, hoone kasutusotstarbe ja korterite arvu lisamine.
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
1.1 Vastutava töötleja nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70003158
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-
aadressid Ameerika 1, 10122
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-
registrikandega) Ameerika 1, 10122
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed 631 3609;
[email protected];
[email protected]
telefon, e-post
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le.
valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud elluviimine elamumajanduse ja ehituse
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise
avamise otsus, leping vms koordineerimine.
Riikliku statistika seaduse § 201 kohane
andmejagamisteenus.
3. Uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemus annab riigile võimaluse
kaardistada ja analüüsida elanikkonna
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud siserände, kahanemise ja elamute
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine tühjenemisega seotud probleeme ning
kasutada informatsiooni
poliitikakujundamisel ja toetusmeetmete
väljatöötamisel. Uuring on ühtlasi aluseks
elamumajanduse planeerimise digitaalse
tööriista loomiseks kohalikele
omavalitsustele.
Kohaliku omavalitsuse üksustel võimaldab
uuringu tulemus kaardistada tühjenevaid
elamuid oma territooriumil ning vastavalt
olukorrale planeerida ruumilist arengut ja
korraldada elamumajandust.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid
töödeldakse ning valimi suurus Vähem kui kolme eluruumiga hoonete elektrile-
pingu omanikud. Eesti kõikide väikeelamute
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning elektritarbimise andmed. Eesti kõikide vähem
kui palju neid on kui kolme eluruumiga hoonete (üksik-ja paaris-
elamud) elektritarbimise andmed.
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Isikukood (mõõtepunkti lepingu omanik)
Mõõtepunkti kood
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, Mõõtepunkti asukoha aadress
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
Mõõtepunkti elektri tarbimine
6. Isikuandmete allikad Eleringi elektri tarbimise andmebaasi andmed,
mis on väljastatud Statistikaametile riikliku
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, statistika programmi statistikatööde tegemiseks
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist.
Uuringu elektritarbimise algandmeid
kasutatakse Statistikaameti poolt riikliku
statistika tegemiseks ehk avaliku ülesande
täitmiseks. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmääruses nr 2016/679 on sätestatud erand
isikuandmete töötlemisele, mis on vajalik
avalikes huvides tehtava ülesande täitmiseks.
Erand tagab, et avaliku ülesande täitja saab
seadusest tulenevaid kohustusi ellu viia. Uuringu
eesmärgi täitmisel hävitatakse Statistikaameti
poolt vahepealse andmetöötluse ehk selle
konkreetse uuringu raames koostatud
andmestikud ja nende hävitamise akt edastatakse
Andmekaitse Inspektsioonile. Andmetöötluse
lõpptulemust ei hävitata, kuna andmed on tehtud
anonüümseks. Samuti ei kustutata
Statistikaameti poolt eelpool mainitud põhjustel
Eleringist saadud algandmeid.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Statistikaamet
(kodeerimise) viib läbi ...
andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka
lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1)
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Antud uuringu jaoks kasutatud isikuandmed
säilitatakse säilitatakse kuni uuringu teostamise lõpuni.
Päringu tegemiseks koostatakse andmestik
järgmises koosseisus:
Lepingu omaniku pseudonüümitud
isikukood või juriidilise isiku
registrikood
Mõõtepunkti identifikaator
Mõõtepunkti aadress
Mõõtepunkti elektrienergia tarbimine
aastas
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekte teavitatakse Majandus- ja
töötlemisest Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehe ning
ühe üleriigilise levikuga ajalehe väljaande
kaudu.
Andmesubjekti teavitamine ei ole
võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on
teaduslik üldistus (võrgustiku ühiku
täpsus analüüsis on minimaalselt 5
eluruumi);
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
Rahandusministeerium on korterelamute
elektritarbimise uuringu teavituse raames
viidanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
uuringule, mis analüüsib üleriigiliselt
elamute kasutusest väljalangevust ja
tühjenemise mustreid.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
Jüri Rass /allkirjastatud digitaalselt/
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Statistikaamet
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000332
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
aadressid Tatari tn 51, 10134
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
Tatari tn 51, 10134
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed 372 6259202,
[email protected]
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)