Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 17. september 2021
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium E-post: mh
[email protected]
Euroopa Komisjoni poolt 14. juulil 2021 avalikustatud kliima- ja energiaalaste
algatuste ja ettepanekute pakett „Eesmärk 55“ (Fit For 55) – Neste Eesti AS-
i esialgne sisend Eesti seisukohtade kujundamiseks
Lugupeetud ministeeriumite esindajad
Vastavalt keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooni ning rahandusministeeriumi üleskutsele esitab
Neste Eesti AS käesolevaga oma sisendi Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni poolt
14. juulil 2021 avalikustatud EL-i üleste kliima- ja energiaalaste ettepanekute ja algatuste paketi (F55
paketi) suhtes, järgides mh välja pakutud sisendivormi struktuuri.
Teisisõnu, meie kiri koosneb neljast (4) osast:
(A) Paketi konkreetsete failide kohta käivate märkuste lühikokkuvõte (üks lause märkuse kohta);
(B) Neste Oyj ja Neste Eesti AS-i tegevuste lühitutvustus (Nestel puutumus F55 paketiga);
(C) Paketi-ülene üldine seisukoht ja märkused (sisendivormi osa 1);
(D) Paketi konkreetsete failide kohta käivate märkused (sisendivormi osa 2).
Nagu Te isegi teate, on F55 pakett ülimahukas – selle sisu ja võimalike mõjude üksikasjalik analüüs on
(ka) Nestes veel käimas. Seetõttu esitame siinkohal oma esialgsed seisukohad ja seda mitte kõigi vaid
osade paketi osiste, nt uue taastuvenergia direktiivi (RED II) järjekordsete muutuste, suhtes.
Johtuvalt oleme ette tänulikud kui annate meile regulaarselt tagasisidet Eesti seisukohtade koostamise
ja edenemise kohta ning võimaldate meil nende kujunemises kaasa rääkida ja nende sisu suhtes oma
märkusi esitada, arvestades mh Neste enda analüüsi edenemist ja seisukohtade täpsustumist.
Kindlasti esitame me eraldi seisukohad energiamaksustamise direktiivi ettepanekute osas, eeldatavasti
rahandusministeeriumi poolt avalikult välja öeldud tähtajaks, st 24. septembriks 2021.
Juhul kui soovite konsultatsiooni või sisendit mõnes spetsiifilises valdkonnas, mida pakett puudutab, nt
taastuvad kütused (Renewable Fuels) ja/või jätkusuutlikud lennukikütused (Sustainable Aviation Fuels),
siis hea meelega loome kontakti(d) Teie ning meie kontsernis töötavate vastava ala ekspertide vahel.
(A) Paketi konkreetsete failide kohta käivad esialgsed märkused – lühikokkuvõte:
(1) RED II (MKM): säästlike taastuvkütuste jaoks on vaja laia ja mitmekesist toorainebaasi: Komisjoni
poolt välja pakutav uus ja sisustamata ‘jääkide’ alam-kategooria ning sinna rakendatav abstraktne ja
konkretiseerimata KHG heide (koormus) on põhjendamatu ning tuleb eemaldada;
(2) RED II (MKM): vedelkütuste portfelli tuleb dekarboniseerida kuna sisepõlemismootor jääb sellel
kümnendil (2020-ndatel), ilmselt ka järgneval kümnendi (2030-ndate), domineerivaks;
(3) RED II (MKM): eranditeta 1,7% ülempiir RED II Lisa IX Osa B toorainetele on põhjendamatu;
(4) RED II (MKM): Neste toetab liikmesriikide vabadust valida nende endi jaoks parimad ja sobivamad
meetmed ambitsioonikate EL-i või rahvuslike kliimaeesmärkide täitmiseks;
(5) RED II (MKM): Neste toetab alam-eesmärgi seadmist ‘mittebioloogilise päritoluga taastuvatele
kütustele’ selleks, et toetada ja täiendada biokütuseid transpordikütuste KHG heidete alandamisel
(6) ReFuelEU (lennukikütused) (MKM): jätkusuutlike lennukikütuste (SAF) tootmiseks kvalifitseeruvate
toorainete ringi tuleb laiendada
(7) Autode ja kaubikute CO2 heitkoguste standardid (KEM) – uute sõidukite ülijärsk KHG emissioonide
heidete vähendamise nõue (-55% 2030-ks ja -100% 2035-ks) on põhjendamatu sisepõlemismootori de
facto ära keelamine
* Taust – Neste Oyj kontserni ja Neste Eesti AS-i tegevus ja puutumus F55 paketiga:
Neste loob lahendusi kliimamuutusega võitlemiseks ja ringmajandusele ülemineku kiirendamiseks. Me
rafineerime jäätmeid, jääke ja teisi uuenduslikke tooraineid mh taastuvateks kütusteks. Oleme maailma
juhtiv taastuva diislikütuse (renewable diesel) ja jätkusuutliku lennukikütuse (Sustainable Aviation Fuel)
tootja ja arendame ka keemilist ümbertöötlemist plastikjäätmete probleemiga võitlemiseks. Me soovime
aidata ettevõtjaid ja teisi kasvuhoonegaaside vähendamisel iga-aastaselt vähemalt 20 milj. tonni võrra
aastaks 2030 ning viia oma toodete tootmine süsinikuneutraalseks aastaks 2035. Selleks me otsime ja
testime pidevalt ka uusi taastuvaid (renewable) või ringlusse võetavaid (recycled) tooraineid.
Kitsalt maanteetranspordi kontekstis on Neste Oyj taastuval toorainel – eelkõige jäätmetel ja jääkidel –
põhineva diislikütuse tootja. Neste lai ja mitmekülgne taastuvate toodete portfell võimaldab nii era-, äri-
kui ka tööstusklientidel vähendada mitmeid erinevaid keskkonda kahjustavaid emissioone, sh nii CO2
kui ka kõigi kasvuhoonegaaside (sh CO2) heiteid kõikidel sõidukitel, samuti nn välisõhu saasteaineid, nt
peenosakeste ja lämmastikoksiidide heiteid (eriti vanematel sõidukitel). Nii Soomes kui ka Baltikumis
on Nestel ka teenindusjaamade võrk, kus müüakse erinevaid vedelkütuseid, sh biokütuseid – seda nii
fossiilsete kütustega segatult kui ka täiesti puhtalt, s.t 100% kontsentratsioonis (nt Neste MY1).
Eestis tegutseb Neste nii kütuste (s.h biokütuste) hulgimüügi- kui ka jaemüügitasandil, s.t ta müüb mh
biokütuseid nii otse tarbijatele (läbi oma tanklavõrgu) kui ka teistele turuosalistele. Teisisõnu, Neste lubab
bensiini, diislikütust ja biokütust tarbimisse elik on „tarnija“ nii VKS2-i kui ka AÕKS3-i tähenduses.
* Paketi-ülene üldine seisukoht ja märkused:
F55 pakett, mis oma olemuselt on Euroopa Komisjoni nägemus sellest, et kuidas tema hinnangul võiks
jõuda 10-11. detsembri 2020 Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud (kõrgendatud) eesmärgini vähendada
kasvuhoonegaase 55% võrra aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990, näitab, et EL pühendub jätkuvalt
pikaajalistele poliitikatele ja ambitsioonile saada kliimaneutraalseks aastaks 2050. See on tervitatav.
Tervikuna tugevdab F55 pakett tööriistu kliimakriisiga võitlemiseks sellel kümnendil – eelkõige sellega,
et seab kõrgemad ambitsioonid heidete vähendamiseks erinevates majandussektorites. Näiteks toetab
see mh taastuvate kütuste turu arengut ja kasvu nii maantee- kui ka lennunduse segmendis, kusjuures
Komisjoni ettepanek luua aastast 2025 rakenduv liiduülene kohustus tarnida (ajas kasvav) minimaalne
osa lennukikütuseid säästlikena (Sustainable Aviation Fuels) loob uue turu ning vähendab järk-järgult
ja ajas kasvavalt ka lendamisest tekkivaid emissioone. Neste kui juhtiv SAF-ide tootja on pühendunud
lennusektori abistamisele pakutud EL-i üleste eesmärkide täitmisel ja emissioonide vähendamisel.
Nüüd, kui Komisjoni ettepanekud liiguvad järgmisesse etappi – neid hakkavad analüüsima ja arutama
liikmesriigid, Euroopa Nõukogu ning Euroopa Parlament – on tähtis säilitada fookus ja põhitähelepanu
just nimelt KHG emissioonide vähendamisel. Ja seda paljude erinevate ja mitmekesiste lahendustega,
mitte ainult teatud valitud tehnoloogiatega.
Laiapõhjaline, tähtaegne ja ökonoomne kasvuhoonegaaside vähendamine, eriti just transpordisektoris,
vajab kõiki lahendusi.
Jah, elektriautode arv Euroopa teedel kasvab: see on loogiline ja tervitatav areng olukorras, kus elektri
tootmisel minnakse järk-järgult üle emissioonivabadele tehnoloogiatele. Kuid see kõik võtab aega. See
tähendab, et vajalike ja ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmisel on vaja mõlemat – nii elektriautosid
(EV-d) ja taastuvat elektrit kui ka taastuvaid transpordikütuseid, kuivõrd sisepõlemismootoriga sõidukid
mängivad Euroopa majandus- ja igapäevaelus olulist rolli veel pikka aega.
Euroopa autode keskmine vanus on üle 10. aasta – Eestis veel enam, pea 17. aastat.4 Arvestades nii
kliimaeesmärke (eriti vajadust vähendada kõigi toodete ja teenuste kogu elutsükli KHG jalajälge kogu
maailmas) kui ka tehnoloogia arengut ja autode ehituskvaliteedi tõusu, tundub ebamõistlik eeldada, et
autode keskmine vanus Euroopas võiks hakata lähiajal kiiresti langema.
Seega suur hulk täna (2021) või homme (2025) müüdud uusi sõidukeid on kasutuses järgnevad 15-20
aastat5, s.h 2030-ndatel ning isegi 2040-ndatel. Järelikult kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite tõttu, s.h
raskeveokite tõttu, mida nn 2035 ettepanek üldse ei puuduta, läheb nii biokütuseid kui ka nn e-kütuseid
(Power-to-X) vaja veel väga pikka aega.
Pealegi, sisepõlemismootor kui selline ise ei olegi ju probleem kui selles kasutatav kütus on toodetud
taastuvast allikast ning jätkusuutlikult, säästlikkuse kriteeriumitele vastavalt. Näiteks saab iga Eestiski
müüdava Neste MY Renewable Diesel-i™ kasutaja6 – juba täna – vähendada oma juba olemasoleva
diiselmootoriga sõiduki kasvuhoonegaase u 90% võrreldes fossiilse diislikütusega.
* Paketi konkreetsete failide kohta käivad märkused ja esialgsed seisukohad:
Taastuvenergia (MKM) – Komisjoni ettepanekud taastuvenergia direktiivi (RED) muutmiseks:
Neste tervitab seda, et F55 paketiga tõstetakse üleüldiselt transpordi dekarboniseerimise ambitsiooni ja
suurendatakse (ka) konkreetselt transpordi taastuvenergia eesmärki taastuvenergia direktiivis (RED II),
kuigi Neste hinnangul oleks siin ruumi tegutseda (veelgi) julgemalt, kuna võrreldes F55 paketi mitmete
teiste algatustega, millest osad on peaaegu revolutsioonilised, on transpordi KHG heidete alandamise
eesmärk -13% tänase seisuga võrreldes üsna vähe ambitsioonikas.
Samas ei toeta Neste kuidagi seda, et Euroopa Komisjon paneb ette muuta reegleid nende biokütuste
suhtes, mida kehtiv taastuvenergia direktiiv täna aktsepteerib – eriti arvestades asjaolu, et RED-i alles
„üleeile“ ehk 11.12.2018 ajakohastati ja see on liikmesriikide poolt alles „eilsest“ tööle pandud (RED II
ülevõtmise tähtaeg oli 30.08.2021) ning turuosalised on sellest lähtuvalt ka investeeringuid teinud.
(1) Säästlike taastuvkütuste jaoks on vaja laia ja mitmekesist toorainebaasi: Komisjoni poolt
välja pakutav uus ja sisustamata ‘jääkide’ alam-kategooria ja sinna rakendatav abstraktne
ja konkretiseerimata KHG heide (koormus) on põhjendamatu ning tuleb eemaldada
Selleks, et transporti tervikuna dekarboniseerida ning selle raames ka vedelate transpordikütuste KHG-
heiteid alandada, vajab Euroopa rohkem ka jäätmetel ja jääkidel põhinevaid biokütuseid, mitte vähem.
Uued kliimaeesmärgid, sh nn kohustuse jagamise määruses liikmesriikidele seatud senisest kõrgemad
mitte-ETS eesmärgid (Eesti puhul nt -24% vs 2005 vs varasem -13% vs 2005), tõstavad survet kõikide
transpordiliikide KHG-emissioonide vähendamiseks ning seega suurendavad vajadust ja nõudlust kõigi
säästlike taastuvate kütuste, sh biokütuste, panuse järgi. Kuigi sõiduautode elektrifitseerimine edeneb,
näitavad kõik stsenaariumid, et aastaks 2030 on valdav enamus Euroopa autodest – rääkimata raske-
veokitest – jätkuvalt sisepõlemismootoriga. Kui senised (turu) trendid ei muutu, siis eestlaste autopargi
suhtes kehtib see ilmselt enamgi kui nt Saksamaa või Prantsusmaa puhul või EL-is keskmiselt.
Samas – hoolimata kasvanud vajadusest ja suuremast survest kõigi taastuvate kütuste, sh jäätmetel ja
jääkidel põhinevat biokütuste järgi teeb Komisjon F55 paketis, ilma oma seisukohti põhjendamata ja/või
nende mõju hindamata, ettepaneku lisada osadele ‘jääkidele’ (residues) direktiivis konkretiseerimata ja
konkreetse tooraine tarne- ja tekkeahelaga mitteseotud KHG heide.
Nimelt ütleb tuliuus norm, mis on Komisjoni ettepanekus ära peitunud taastuvenergia direktiivi (RED II)
tehnilisse lisasse V ning selle punkti 18, et “residues that are not included in Annex IX and fit for use in
the food or feed market shall be considered to have the same amount of emissions from the extraction,
harvesting or cultivation of raw materials, eec as their closest substitute in the food & feed market that
is included in the table in part D.”
Teisisõnu – kõikidele jääkidele (toorainetele), mida RED II Lisa IX konkreetselt ei nimeta (nt seetõttu, et
direktiivi vastu võtmisel ei teatud, et seda toorainet saab kasutada biokütuste tootmisel või Komisjon ei
ole Lisa IX (veel) uuendanud) ja mis võivad (ebaselge, et mis kriteeriumite alusel ja/või kelle hinnangul)
olla (teoreetiliselt) kasutatavad toidu- või söödaturul (mis iganes see tähendab), neile lisatakse toidu- ja
söödaturu „lähima asendaja“ KHG heide. Automaatselt.
Algatuseks ei vasta kõnealune Komisjoni ettepanek üldse (Komisjoni enda) parema õigusloome (Better
Regulation) standarditele, kuivõrd:
(a) sellest ei tulene, et kuidas ja milliste kriteeriumite alusel ning kelle poolt neid „lähimaid asendajaid“
määratakse või miks sellist suval põhinevat spekulatiivset kontseptsiooni üldse vaja on;
(b) see de facto muudab direktiivi tehnilise lisa kaudu direktiivi sisuosas7 sätestatud ‘jäägi’ definitsiooni,
lisades sellele täiendava kriteeriumi, mis nõuab mingi tooraine jäägiks kvalifitseerimisel selle eelnevat
hindamist toidu- või söödaturul kasutamise võimaluste suhtes;
(c) ettepanek lisada konkreetsele (biokütuse) toorainele mitte tema enda vaid „lähima asendaja“ KHG
heitkogused on vastuolus taastuvenergia direktiivis pikaajaliselt kasutatud ja tänaseks juurdunud KHG
heidete arvutamise metoodikaga, mis nõuab tooraine / biokütuse iga töötlemisetapi KHG emissioonide
arvutamist ja tõendamist kogu tarneahela ulatuses (traceability) ning täielikult läbipaistvalt – kasutades
selle asemel konkreetse tooraine tekkeahelaga seost mitteomavat „lähima asendaja“ hinnangulist KHG
heidet, võetakse biokütuse tootjalt igasugune stiimul ja võimalus alandada oma toote KHG balanssi.
(d) seda muudatust ei ole esitatud avalikule konsultatsioonile ega ka põhjalikuks mõjuanalüüsiks ning
see ei paista põhinevat mingil konkreetsel teadusuuringul – üldjuhul põhinevad (väga tehnilise) lisa V
muudatused põhjalikel analüüsidel ja uuringutel.
Aga veelgi problemaatilisem on selle ettepaneku sisuline mõju ja tähendus.
Igal juhul vähendab selline „lisandus“ kunstlikult kõigi selliste biokütuste KHG heite alanemise väärtusi
(GHG emission saving value), mis on toodetud Lisas IX loetlemata jääkidest ning tekitab nende suhtes
põhjendamatu ja raskesti hinnatava küsimuse (riski), et kas vastavast Lisas X konkreetselt nimetamata
‘jäägist’ tehtud biokütuse KHG heitkoguste vähenemine vastab üldse RED-is üldiselt nõutule.8 Järelikult
praktikas piirab kõnealune Komisjoni ettepanek kõikide selliste (uute) toorainete otsimist, kasutamist ja
arendamist, mida Lisa IX ei nimeta, kuna nende aktsepteeritavus (eligibility) muudetakse ebaselgeks ja
-kindlaks ning nende kohtlemine määramatuks, st valdavalt ainult tagantjärgi tuvastatavaks.
Seetõttu võib kõnealune muudatus külmutada turuosaliste uute biokütuste arendamisse ja tootmisesse
investeerimise plaanid või muuta kasutuks või tagasi keerata ka seni (juba) tehtud investeeringud. Või
kui need jäägid kaasneva ebakindluse tõttu sootuks leidmata ja biokütuste tootmisel täitsa kasutamata
ei jää (mis on võimalik), siis tõenäoliselt suunatakse need Euroopa (transpordi) dekarboniseerimisele
kaasa aitamise asemel hoopis välisturgudele, eelkõige Põhja-Ameerikasse.
Mõlemal juhul viib see ootamatu uus meede biokütuste (täiendava) hinnatõusuni EL-is, kuna erinevate
jääkide ebaselgetel põhjustel ja alustel (ELi transpordi taastuvenergia eesmärgi täitmisel) sobimatuks
lugemise ja/või mitte-konkurentsivõimeliseks muutmisega kitsendab Komisjon täiendavalt9 biokütuste
toorainebaasi Euroopa Liidus ka seni igati soositud ja soovitud jääkide (kui biokütuste tooraine) osas.
Reaalsus on see, et üsna vähesed Lisas IX nimetatud toorained võimaldavad pakkuda suuri biokütuse
mahtusid enne 2030-ndat aastat. Komisjoni ettepanek paneb löögi alla nii täna juba olemasoleva kui ka
lähitulevikus lisanduvate toorainete baasi, mis sisaldab mitmeid Lisas IX nimetamata säästlikke ja KHG
heitkoguseid oluliselt vähendavaid tooraineid (biokütuseid) ning mida liikmesriigid on (juba) kasutanud
või millega arvestanud alles hiljuti muudetud RED II ülevõtmisel, riigisiseste transpordi taastuvenergia
eesmärkide seadmisel ja/või rahvuslike kliima- ja energiakavade koostamisel, sh raskesti või soovitust
aeglasemalt elektrifitseeritavates piirkondades või sektorites reaalselt töötavate ning KHG heitkoguseid
EL-is kokku lepitud ulatuses vähendavate lahenduste pakkumisel.
(2) Vedelkütuste portfelli tuleb dekarboniseerida kuna sisepõlemismootor jääb sel kümnendil
ehk 2020-ndatel domineerivaks
Jõulist tagant tõukamist – koos ja kõrvuti – vajavad nii elektrifitseerimine kui ka biokütuste, nii vedelate
kui gaasiliste, dekarboniseerimine. Fakt on see, et aastaks 2030 tuleb enamus transpordis tarbitavast
energiast vedelkütustest – sedasama tuvastas ka Komisjon oma RED II muudatuste mõjuanalüüsis.10
Järelikult vedelkütuste dekarboniseerimisele suunatud jõupingutuste kahjustamine või õõnestamine ei
tohiks üldse kõne alla tulla – vastupidi: edendama ja arendama peaks kõiki meetmeid transpordi KHG
emissiooni vähendamiseks.
Sellest hoolimata sisaldab Komisjoni ettepanek lisaks eeltoodule vähemalt kahte muud elementi, mis
pidurdavad nii biokütuste kui ka biomasskütuste, sh biogaasi, laiemat kasutuselevõttu ja tarbimist:
(a) Komisjoni ettepanekus sisalduv KHG emissiooni arvutamise metoodika annab taastuvale elektrile
transpordis, s.h raudteetranspordis, mis on Euroopas juba täna suuresti elektrifitseeritud11, väga kõrge
KHG heitkoguste vähenemise (arvestusliku) määra (-195% KHG heite alanemist)12; ning lisaks
(b) pakub Komisjon välja sellise krediidimehhanismi loomist, mis annaks laadimistaristu operaatoritele
võimaluse osaleda taastuva elektri tarnimisega ka kütuse tarnijatele pandud kohustuste täitmisel.
Neste nõustub täielikult Komisjoni tõdemusega RED II muutmise ettepaneku13 nn preambuli punktis 30:
“While supporting electricity in transport through such a mechanism, it is important that Member States
continue setting a high level of ambition for the decarbonisation of their liquid fuel mix in transport.”
Samas kui põhjendamatult kõrge taastuva elektri (arvestuslik) KHG heite vähenemine (%) ühendatakse
välja pakutud preemiamehhanismiga, siis tõenäoliselt on tulemuseks hoopis see, et fossiilsete kütuste
laialdane kasutamine jätkub. Miks? Aga seepärast, et kohustuse adressaadid (st tarnijad) saaksid täita
suure osa oma KHG heite vähendamise eesmärgist taastuvelektri statistikaga, mitte aga biokütuste või
e-kütuste tarnimise või biometaani (transporti) tarbimisse suunamisega, ning jätkata seeläbi fossiilsete
ja täielikult fossiilsete (mitte nt osaliselt taastuvate) kütuste müüki.
(3) Eranditeta 1,7% ülempiir RED II Lisa IX Osa B toorainetele on põhjendamatu
Vedelkütuste portfelli dekarboniseerimist õõnestab ka Komisjoni välja pakutav eranditeta ülempiir RED
II Lisa IX osas B toodud toorainetele (täna kasutatud toiduõli (UCO) ning I ja II kategooria loomarasv).
Neste tervitab ettepanekut lõpetada Lisa IX osas A ja B sätestatud toorainetest toodetud biokütuste ja
biomasskütuste nn topelt-arvestus, aga seoses sellega kutsub Komisjoni üles kaotama Lisa IX osas B
sätestatud toorainetele seatud ülempiir, kuna selline ülempiir (eriti eranditeta kujul):
(a) piirab põhjendamatult Lisa IX osa B toorainete kasutamist RED-is kehtestatud (maantee) transpordi
taastuvenergia eesmärkide täitmisel olukorras, kus ReFuelEU määruses välja pakutud uuele säästlike
lennukütuste kohustusele sellist (Lisa IX osa B toorainete kasutamise) piirangut ei seata; ning
(b) piirab põhjendamatult Lisa IX osa B toorainete kasutamist RED-is kehtestatud (maantee) transpordi
taastuvenergia eesmärkide täitmisel olukorras, kus kehtiv regulatsioon suunab liikmesriike vähendama
toidu- ja söödapõhiste (ehk nn esimese põlvkonna) toorainete kasutamist ja paljud liikmesriigid on juba
ka seadnud rangeid ülempiire toidu- ning söödapõhiste biokütuste kasutamisele. Näiteks Eestis kirjutati
juba 2020 a. kevadel seadusesse reegel, et toidu- ja söödapõhiseid biokütuseid ei saa nn biokohustuse
täitmisel arvesse võtta enam kui 0,5% ulatuses tarnija portfellist alates aastast 2024 – täna (2021) saab
10% VKS-kohustuse täitmisel võtta arvesse veel 7,5%-punkti ulatuses, kuid alates 2022 4,5%-punkti ja
alates 2023 2,5%-punkti ulatuses ning alates 2024 aastast sisuliselt üldse mitte (0,5%-punkti ulatuses).
(c) on küsitav sellise (erandita) ülempiiri seadmine või sellega (üldse) jätkamine olukorras, kus Lisa IX
osasse B lisatakse tooraineid; kusjuures
(d) uus EL-i andmebaas ja topelt-arvestuse lõpetamine vähendab ka Lisa IX osa B toorainetega seotud
arvatavate pettuste riski.
On selge, et erinevad kitsendused, mis piiravad kliimaeesmärkide täitmiseks kvalifitseeruvate (eligible)
toorainete ringi, vähendavad toorainete pakkumist ja suurendavad taastuvate kütuste hinnasurvet. See
leiaks aset isegi siis kui KHG emissioonide vähendamise ambitsiooni (võrreldes senisega) ei tõstetaks.
Kuid F55 paketi puhul just seda tehaksegi.
(4) Neste toetab liikmesriikide vabadust valida nende jaoks parimad ja sobivamad meetmed
ambitsioonikate EL-i või rahvuslike kliimaeesmärkide täitmiseks
Liikmesriigid on transpordisektori kõige tõhusamate poliitikameetmete ellu viimisel võtmetegijad. Neste
tervitab seda, et transpordisektori kasvuhoonegaaside emissioonid on jätkuvalt kaetud EL-i kohustuste
jagamise määrusega (Effort Sharing Regulation) ning toetab selle - tänase - süsteemiga jätkamist, kus
liikmesriigil on õigus (i) määratleda riigisisene tarnijatele pandava transpordi taastuvenergia eesmärk ja
ambitsioon ning (ii) otsustada, kuidas seda transpordi taastuvenergia eesmärki praktikas rakendada, st
kas läbi energiasisalduse (VKS § 21 lg 1) või kasvuhoonegaaside heidete alandamise (AÕKS).
Sellisel juhul on kõige tõenäolisem, et liikmesriigid jätkavad kõige sobivamate ja tõhusamate meetmete
otsimist ja elluviimist ka F55 paketi aluseks olevate või selles sisalduvate (kõrgendatud) ambitsiooniga
kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmiseks.
(5) Neste toetab alameesmärgi seadmist ‘mittebioloogilise päritoluga taastuvatele kütustele’
selleks, et toetada ja täiendada biokütuseid transpordikütuste KHG heidete alandamisel
Neste toetab RED-is spetsiifilise alameesmärgi seadmist transpordisektoris tarbitavale mitte-bioloogilist
päritolu taastuvale kütusele ehk RFNBO14-le. Meie hinnangul vajab nii mitte-bioloogilist päritolu roheline
vesinik kui ka e-kütus turule tulekuks ning transpordikütusena ärilise tasuvuse piiri saavutamiseks tuge
ja nn RFNBO alameesmärk näitaks turule, et EL on pühendunud transpordikütuste kasvuhoonegaaside
heidete vähendamisele ning tal on ambitsiooni rakendada selle eesmärgi täitmisse ka mitte-bioloogilist
päritolu taastuv energia ja energiaallikad, mis on n-ö skaleeritavad (scalable) praktiliselt piiranguteta.
Komisjoni nägemuses võetaks RFNBO-sid transpordi taastuvenergia eesmärgi täitmisel arvesse ka siis
kui neid kasutatakse vahetoodetena (intermediate products) traditsiooniliste kütuste (conventional fuel)
tootmisel. Kuigi kehtiv RED II ega ka F55 paketis sisalduv ettepanek selle muutmiseks ei defineeri ega
ütle, et mis see „traditsiooniline kütus“ on (mistõttu ei ole selge, et kas see hõlmab vaid fossiilset kütust
või (ka) teisi taastuvaid kütuseid), siis Neste arvab, et võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks RFNBO-sid
võtta vahetootena kasutamisel arvesse kõikide transpordikütuste, sh biokütuste, tootmise puhul.
Mis puudutab RED II muutmise ettepaneku artiklis 1(11) välja pakutud uut RED II artiklit 22a ning selles
ette nähtud kohustust saada vähemalt pool (50%) tööstuses kasutatavast vesinikust RFNBO-dest, siis
(a) ühest küljest on tervitatav „rohelise vesiniku“ edendamine, kuid (b) teisest küljest tuleks arvestada,
et tööstusliku vesiniku lepingud sõlmitakse väga pikaks ajaks ette ning tänaste lepingute kehtivus võib
(juba) ulatuda aastasse 2030 (ja kaugemalegi), mistõttu võib range 50% RFNBO nõue (aastaks 2030)
olla väga paljudel juhtudel väga keeruline ja suur väljakutse.
Lennukikütused (MKM) – Komisjoni ettepanekud ReFuelEU määruse kehtestamiseks
(6) ReFuelEU: jätkusuutlike lennukikütuste (SAF) tootmiseks kvalifitseeruvate toorainete
ringi tuleb laiendada
Komisjoni ReFuelEU määrus (ettepanek) loeb jätkusuutlikuks lennukikütuseks (Sustainable Aviation
Fuels) (a) mittebioloogilist päritolu taastuvad kütused (P-t-X) ning (b) ainult need biokütused, mis on
toodetud uue taastuvenergia direktiivi (RED II) Lisa IX osas A või B toodetud toorainest, s.t täna veel
kehtivas terminoloogias nn topelt-arvestatavatest toorainetest.
Maailma juhtiva jätkusuutlike lennukikütuste tootjana on Neste arvamus ja hinnang, et selliselt piiratud
toorainebaas kahjustab oluliselt SAF-ide kasvupotentsiaali ja teeb need kallimaks.
Taastuvate kütuste toorainete, tooraine(te) kvalifitseerimise (eligibility) ja kategoriseerimise osas peaks
ka teiste EL õigusaktide ainsaks aluseks olema taastuvenergia direktiiv ehk RED – seda juhul kui sealt
kõrvaldatakse põhjendamatud KHG arvutamise meetodid teatud jääkide osas (vt ülal) ja jäetakse välja
ka Lisa IX osa B toorainete ülempiir 1,7% (vt ülal).
Autode ja kaubikute CO2 heitkoguste standardid (KEM)
(7) Uute sõidukite ülijärsk KHG emissioonide vähendamise nõue (-55% aastaks 2030 ja -100%
aastaks 2035) on põhjendamatu sisepõlemismootori de facto ära keelamine
Selline forsseeritud ja peale surutud marss ainult täiselektrisõidukite (B-EV) müügile tundub kiirustatud
ning vastuolus ka Komisjoni enda alternatiivkütuste taristu (AFIR) ettepanekus eeldatud laadimistaristu
rajamise kiirusega. Mis veel olulisem – selline ICE de facto keeld jätab täielikult kõrvale ja tähelepanuta
kõik sellised säästlikud taastuvad kütused – ja nende kasutamisest tuleneva dekarboniseerimise efekti
– mis suudavad pakkuda samasugust Well-to-Wheel kasvuhoonegaaside heidete vähenemist nagu ka
(pjedestaalile tõstetud) täiselektrisõidukid. Järelikult Komisjoni sõiduautode ning väikeste tarbesõidukite
määrus peaks võimaldama autotootjatel võtta ühe transpordi kliimaneutraalsuse saavutamise viisina ja
võimalusena arvesse ka taastuvate (vedel- ja gaas) kütuste (suurenevat) kasutamist.
Lugupidamisega,
/digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/
Dennis Antamo Ülle Tamme
juhatuse liige, peadirektor juhatuse liige, jurist
Neste Eesti AS Neste Eesti AS
E:
[email protected] E:
[email protected]
1
Vt täpsemalt nt https://www.neste.ee/ee/nestemy ja https://nestemy.ee/.
2
Vedelkütuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020082).
3
Atmosfääriõhu kaitse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004).
4
Vt https://www.acea.auto/figure/average-age-of-eu-vehicle-fleet-by-country/, key observations ja passenger cars.
5
Vt https://www.acea.auto/figure/average-age-of-eu-vehicle-fleet-by-country/, key observations ja medium and heavy commercial vehicles.
6
Neste MY Renewable Diesel™ on toodetud 100% taastuvatest allikatest. Vt nt https://www.neste.com/products/all-products/renewable-road-
transport ja ka eelnev viide (1).
7
RED II artiklis 2(43).
8
Vähemalt 50% võrreldes fossiilsete kütustega, kui biokütus on toodetud käitises, mis alustas tootmist enne 2015. aasta 5. oktoobrit, vähemalt
-60% käitises, mis alustas tootmist 2015. aasta 6. oktoobrist, aga hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning -65% käitistes, mis alustasid tootmist
2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
9
Täna kehtiv regulatsioon suunab liikmesriike vähendama toidu- ja söödapõhiste (ehk nn esimese põlvkonna) toorainete kasutamist ning paljud
liikmesriigid on juba ka seadnud rangeid ülempiire toidu- ning söödapõhiste biokütuste kasutamisele.
10
Vt COM (2021) 551 final (RED II muutmise ettepanek) lisaks olev mõjuanalüüs (SWD (2021) 621 final), lk 101, joonis nr 22 (failis lk 178).
11
Euroopa Liidus on raudteetranspordi elektrifitseerimise määr 2017 a. seisuga 73% ning hinnangute järgi (baasstsenaarium) jõuab see aastaks
2030 tasemeni 81% (allikas: Rahvusvaheline energiaagentuur (2019), vt siin: https://www.iea.org/reports/the-future-of-rail).
12
195% KHG heite vähenemist tuleneb Komisjoni poolt taastuvale elektrile välja pakutud KHG kokkuhoiust 183 grammi CO2 ekvivalenti mega-
džauli kohta (183 gCO2ekv/MJ) (Komisjoni ettepanek viitab RED Lisas V sätestatud fossiilkütuse võrdlusväärtusele ECF(e) võrredes (fossiilse)
kütuse (tavalise) alusstandardiga tasemel 94 gCO2ekv/MJ kohta (ehk RED Lisas V sätestatud fossiilkütuse võrdlusväärtusele EF(t)).
13
Vt COM (2021) 551 final (RED II muutmise ettepanek) (SIIN), lk 24.
14
Komisjoni F55 ettepaneku kohaselt on RFNBO-ks vedel- või gaaskütus, mille energiasisaldus on saadud muust taastuvast allikast kui
biomass. Näiteks on RFNBO-ks see, kui mitte-bioloogilise päritoluga vesiniku või muu sünteetiliste vedelkütuste ehk nn e-kütuste tootmiseks
on kasutatud taastuvatest allikatest pärinevat (rohelist) elektrit.
Saatja: Ülle Tamme <
[email protected]>
Saadetud: 17.09.2021 15:50
Adressaat: <
[email protected]>;
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>
Teema: Eesmärk 55 (Fit For 55): Neste sisend Eesti seisukohtade
kujundamiseks
Tere
Edastan lisatuna Neste esialgse sisendi EL kliima- ja energiaalase
seadusandluse paketi „Eesmärk 55 („Fit For 55) seisukohtade
kujundamiseks.
Lugupidamisega
Ülle TammeJuhatuse liige / Jurist
Tel: +372 50 63 433
Neste Eesti AS, Sõpruse pst 155, 13417 Tallinn
________________________________
This e-mail and any further e-mails from the Neste Corporation or any of
its employees, directors or other representatives, including any file(s)
transmitted with such messages ("message") may be confidential and
intended solely for the entity or individual to whom it is addressed or
to whom the sender intended to address it. If you are not the intended
recipient of this or any following message, please contact the sender
immediately upon receipt of the message and delete the message from your
system without reproducing, distributing or retaining copies thereof or
using or disclosing the information contained therein. Thank you.
Due to the insecure nature of this medium, this or any following message
may have been altered without the knowledge of sender. The sender will
therefore not be liable for the message if modified.