Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 27.09.2021
nr 7-5.6/21-02046-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni
ettepaneku.
Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Kaja Kallas 24. september 2021 nr. 1-6/21-113/1
Peaminister
Austatud peaminister Kaja Kallas
Elektrienergia hinnad on viimastel nädalatel kerkinud enneolematult kõrgele – päev-päevalt on
purustatud kõigi aegade rekordeid. Kõrged elektri hinnad löövad valusasti nii tavatarbijaid kui
ettevõtteid. Kordades kasvavad elektriarved on eriti põletav probleem nende kodutarbijate
jaoks, kelle küttesüsteemid põhinevad elektrienergial. Valitsus ei saa sekkuda elektri
börsihinda, küll aga saab ta reguleerida aktsiisi ja taastuvenergiatasu, mis on ühed elektri hinna
komponendid.
Riigikogu 15. septembri infotunnis küsisid sotsiaaldemokraadid Teilt, kuidas plaanib valitsus
erinevatele sihtrühmadele hinnatõusu leevendada. Oma vastuses tõite Te välja, et „vähem
kindlustatud isikutel on võimalus saada kohalikelt omavalitsustelt rahalist toetust.“ Ülejäänud
lahendused, millest rääkisite, annavad mõju pigem kümnendi lõpuks.
Sel nädalal on valitsus kuuldavasti jõudnud kokkuleppele, et 2022. aastasse kavandatud
aktsiisitõusud, sealhulgas elektriaktsiisi oma, jäävad ära. See on vajalik, aga kindlasti ei piisa
sellest sammust, et elektri hinnatõusu ohjata. Teise käega tahab valitsus hinnatõusule hoopis
hoogu juurde anda.
Nimelt surub valitsus praegu Riigikogus läbi kahte eelnõu, mis elektri hinda suurendavad.
1) Riigikogus on läbinud teise lugemise elektrituruseaduse eelnõu (156SE), mis sunnib
tarbijaid subsideerima puidu masspõletamist Narva kateldes. Kui algselt oli juttu toetuse
maksmisest puidupõletusele koostootmisrežiimis, et kütta Narva linna, siis nüüdseks on
valitsus nimetatud piirangu eemaldanud, mis võimaldab ahju ajada kuni 2 miljonit
tihumeetrit puid. Sellise mahu puidupõletuse subsideerimine võib lähiaastail kasvatada
taastuvenergiatasu kuni neljandiku võrra.
2) Valitsus on esitanud riigikogule elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu
(344SE), mille tulemusena langetatakse 73 kõige suurema tarbimisega ettevõtte
taastuvenergiatasu 85 protsendi võrra ehk ligi 7 korda. Me ei vaidlusta vajadust
parandada suurte elektritarbijate konkurentsipositsiooni, aga eelnõus pakutud viis
selleks on sügavalt ebaõiglane. Nimelt pannakse suurfirmade subsiidiumi kinni
maksmine väikeettevõtete ja kodutarbijate kohustuseks. Praktikas tähendab see seda, et
99 protsendil elektritarbijatest tõuseb taastuvenergiatasu märkimisväärselt. Eelnõu
seletuskirja kohaselt oleks 2023. aastal kõigi tarbijate taastuvenergiatasu 8,6 eurot
megavatt-tunni kohta. Eelnõu seadusena jõustumisel suureneb see aga 11,3 euroni. See
toob kaasa taastuvenergiatasu tõusu 31 protsenti.
Nimetatud ebaõiglast mõju tarbijale kinnitab ka Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots:
„Konkurentsiameti arvutuste kohaselt tõuseb ülejäänud tarbijate taastuvenergia tasude
2
maksukoormus ligikaudu 25%, kui suurtarbijatel vähendatakse taastuvenergia tasusid.
Konkurentsiamet toob välja, et kui suurtarbijatel vähendatakse taastuvenergia tasusid, siis
tasude vähendamine tuleb kodutarbijate ning väike- ja keskmiste ettevõtjate arvelt.“
Olukorras, kus elektri hind on pretsedenditult kõrge, tuleb meie inimesi ja majandust kaitsta,
mitte elektriarveid veelgi suurendada. Kutsume valitsust võtma riigikogu menetlusest tagasi
kaks elektri hinda tõstvat eelnõu ning selle asemel kavandama täiendavatest kvoodi- ja
käibemaksutuludest adekvaatseid meetmeid elektri hinnatõusu leevendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
esimees