EELNÕU
23.09.2021
Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus
§ 1. Meresõiduohutuse seadust täiendatakse §-ga 959 järgmises sõnastuses:
„§ 959. Veeteetasu arvestamise erisused 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
Käesoleva seaduse alusel 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat
veeteetasu vähendatakse 25 protsendi võrra.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ………………..… 2021. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………… 2021. a
(allkirjastatud digitaalselt)
23.09.2021
Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) täiendamise vajadus on tingitud vajadusest säilitada
kaupade ja reisijate vedu merel. COVID-19 pandeemia on alates 2020. aasta algusest
põhjustanud olulise reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates.
Olukord mõjutab kõiki reedereid (reisi-, kaubalaevad) ja sadamapidajaid, sest teenindatavad
mahud ning käive on vähenenud olulises mahus.
15.04.2020 võttis Riigikogu vastu riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste
muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed)1.
Seadusega vabastati kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad 2020. aasta 1.
aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini veeteetasu maksmisest. Sama seadusega vähendati
veeteetasu maksmise kordade arvu 2021. aasta 1. aprillist kuni sama aasta 31. detsembrini.
09.12.2020 võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja
meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse2. Seadusega vähendati 2021. aasta aprilli kuni
detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra.
Eelnõu eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning
võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.
Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti
sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu varasema
50 protsendi asemel 25 protsendi võrra.
1.2.Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 7663, e-post: hana-
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403;
e-post:
[email protected]).
1.3.Märkused
Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seadust redaktsioonis RT I, 31.05.2021, 7.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Eelnõu on seotud riigi 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult
kiireloomuline.3
1
Seadus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020001
2
Seadus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122020005
3
Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 p 1
1
2. Seaduse eesmärk
Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) muutmine on tingitud vajadusest säilitada kaupade ja
reisijate vedu merel. Eelnõu eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi
jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma
kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOSi täiendamist ja § 2 sätestab
seaduse jõustumisaja.
Paragrahviga 1 täiendatakse MSOSi §-ga 959.
Paragrahvis 959 sätestatakse, et 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini
peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad maksma veeteetasu 25
protsendi võrra vähem samas seaduses sätestatust.
MSOS § 501 kohaselt on veeteetasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise,
jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks
paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu. Veeteetasu peab maksma, kui laev
siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile. Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest
sõltumata laeva lipuriigist. Veeteetasu tasub reeder või laevaagent. Veeteetasu laekub
riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet.
MSOS § 505 kohaselt arvestatakse veeteetasu laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades
laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot, teistel laevadel
vastavalt laeva jääklassile 0,28 eurot, 0,30 eurot või 0,35 eurot. Seadus näeb ette veeteetasu
maksimaalse suuruse ühe reisi kohta: tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja
muudel laevadel 15 000 eurot. Veeteetasu vähendamise alused ja vähendatud määrad näeb ette
MSOS § 5010. Muu hulgas tasutakse reidile saabunud laeva eest veeteetasu 30 protsenti
vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse.
Muudatusega vähendatakse veeteetasu suurust 25 protsendi võrra 1. jaanuarist 2022. a kuni 31.
detsembrini 2022. a kõigile Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele.
Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust,
mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt kõiki laevu, mis sel perioodil sadamat
külastavad või sadama reidile sisenevad.
Muus osas ja kui see ei ole vastuolus rakendussättes kehtestatud regulatsiooniga, sh kui kehtiv
MSOS näeb ette suuremad veeteetasu vähendamise määrad (nt MSOS § 5010 lg 2 reidile
saabunud laeva osas, kes ei sisene sadamasse; § 5010 lg 3 jäämurdjaga mitteteenindatava
sadamasse saabunud laeva osas; § 5010 lg 4 remonti saabunud laeva eest, kui laeva ei lastita ega
lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid), kohaldatakse MSOS 111. peatükis sätestatut.
Paragrahvi 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
2
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Järgnevalt analüüsitakse eelnõu võimaliku riigiabi andmisega seoses. Otsest riigiabi
definitsiooni Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 107 ei anna, lähtuda tuleb artiklis
nimetatud neljast tingimusest: 1) abi antakse riigi vahenditest; 2) abimeede annab valikulise
eelise abi saajale; 3) abimeede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust; 4) abimeede
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Selleks, et meedet käsitleda riigiabina peavad
olema täidetud kõik neli tingimust.
Euroopa Komisjoni teatises4 on riigiabi mõiste avatud järgmiste elementide läbi: ettevõtja
olemasolu, meetme omistatavus riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine,
meetme valikulisus ning selle mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
Meetmega vähendatakse ettevõtja kulusid, mis on seotud Eesti sadamate külastamisega.
Käesoleval juhul on abi saajaks ettevõtjad ehk Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate
laevade reederid. Meede on omistatav riigile, kuna riik otsustab seni riigieelarvesse laekunud
veeteetasu maksmise kohustusest ettevõtjad üheks aastaks vabastada ja loobub sellega
riigitulust. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtiv kõikidele reederitele, kelle laevad sisenevad
ükskõik millisesse Eesti sadamasse või sadama reidile, olenemata laeva lipuriigist. Kõik
reederid, kellel laevad sisenevad Eesti sadamatesse või sadama reidile, on võrdses olukorras.
Seega kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid koheldakse ühte
moodi, siis ei saa ükski ettevõtja teistega võrreldes eelist. Kuna muudatuste eesmärk on
eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse
korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate, siis võib
meede mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ja avaldada mõju konkurentsile.
Kuna ELTL art 107 lg 1 loetletud tingimused on kumulatiivsed tingimused, st meetme
kvalifitseerimiseks riigiabina peavada olema täidetud kõik tingimused. Eelnõuga kavandatava
meetme puhul ei anta valikulist eelist, mistõttu on täitmata üks riigiabi element ja tegemist ei
ole riigiabiga.
Eelnõu ei ole seotud muu Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõul on otsene mõju majandusele. Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuse töökorraldusele.
Majanduslik mõju
Veeteede tasude alandamine omab positiivset mõju kogu Eesti logistikasektorile, mistõttu on
vajadus jätkata vähendatud tasumääraga, et tagada Eestit läbivate kaubamahtude jätkuv kasv,
mis omakorda mõjub positiivselt ka riigieelarvele läbi suurenenud kaubamahtude ning nendelt
laekuvate maksude näol. Seni kehtinud vähendatud veeteetasude määrad on tõstnud Eesti
sadamate kaubamahte. Näitena tõusid Tallinna sadama kaubamahud 19,9 mln tonnilt (2019)
21,3 mln tonni (2020) ning 2021. aasta kuue kuu tulemusena on kaubamahtude tõus jätkunud,
kasvades 0,9 miljoni tonni võrra ehk 9,1%5, samas kui teiste Läänemere sadamate mahud samal
ajal langesid.6
4
Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262,
19.07.2016, lk 1-50).
5
Tallinna Sadama 2021 6 kuu vahearuanne:
https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2021/08/Tallinna-Sadam-Q2-2021-EST.pdf
6
Tallinna Sadama 2020 majandusaasta aruanne:
https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2021/04/Tallinna-Sadam_aastaaruanne_2020-EST.pdf
3
Oluline on arvestada, et kui veeteetasude vähendamise otsust ei oleks tehtud, oleks Eesti ilmselt
kaotanud oluliselt kaubamahtudes ja ka riigi tuludes võrreldes planeerituga. Logistikaettevõtete
prognooside kohaselt oleks selle meetmeta jäänud suur osa planeeritud veeteetasude tulust
saamata ja kaubamahud oleks oluliselt vähenenud. Selle tulemusena oleks riigieelarve
laekumised olnud enam kui 35 miljonit eurot väiksemad7.
Kui 2019. aastal oli veeteetasude laekumine ca 18 miljonit eurot ja tulude prognoositav
vähenemine 2022. aastaks on ligikaudu 4,5-5 miljonit eurot, on veeteetasude prognoositav
laekumine 2022. aastaks ca 13 miljonit eurot.8 Kuna veeteetasude laekumine sõltub laevade
külastuste arvust ja Covid-19 kriisist tulenevalt on reisiparvlaevandus endiselt tugevalt
mõjutatud, siis veeteetasude laekumise suurust ei ole täpsemalt võimalik prognoosida.
Samas positiivne mõju võib ulatuda ca 16 miljoni euroni9, mis ületab vähendatud määrast
tekkiva negatiivse mõju riigieelarvele. Vähendatud määraga mittejätkamine võib tuua kaasa
sadamate kaubamahtude vähenemise, mis Sadamate Liidu hinnangul võib ulatuda 7,5 miljoni
tonnini, mis tähendaks ca 87 miljonit eurot negatiivset mõju.
Veeteetasude muutmata jätmisel:
- Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused halvenevad,
Venemaa, samuti teiste Baltimaade sadamate eelised jätkuvad, säilitades transiidiahela
kulubaasi;
- Sadamakülastuste arvud võivad majanduse jahtumisel väheneda, mille tulemusel
väheneb veeteetasude ja sadamatasude laekumine;
- Kaubakogused ei suurene ja pigem jäävad samaks või vähenevad suurimate landlord-
tüüpi sadamate püsisissetulekud operaatorite väikestest kaubakogustest tulenevalt;
- Suurenevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele;
- Vähenevad otsesed ja kaudsed maksud sektori hinnangul umbes 10 miljonit eurot
aastas, mis suurendab riigieelarve puudujääki.
Eelnõuga kehtestatav veeteetasu suuruse vähendamine mõjutab positiivselt reedereid ja laevade
operaatoreid. Veeteetasu suuruse vähendamise jätkamisega annab riik positiivse sõnumi nii
ettevõtjatele kui ka teistele riikidele. Sellega tagatakse merendussektori elujõulisus ning
võimalus taastuda kriisist tugevamas positsioonis olles. Veeteetasu suuruse vähendamisega
võimaldatakse vältida sektoriaalset pankrotilainet (mahtude puudumine, makseraskused),
samuti spetsiifiliste oskustega meremeeste massilist koondamist ning oskustööjõukadu kriisist
taastumise perioodil.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on sektorile oluline mõju.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Veeteetasu arvestab ja makseteatisi väljastab Transpordiamet. Veeteetasu vähendatud määra
muutumisega 2021. aasta aprillist kuni detsembrini kehtinud 50 protsendilt 2022. aasta
jaanuarist alates 25 protsendile ei muutu Transpordiameti töökorraldus ega töömaht. Eelnõuga
plaanitav muudatus rakendada veeteetasude määradele 25-protsendilist vähendamist eeldab
seega ühekordset toimingut veeteetasude arvestussüsteemis ega too seega kaasa
märkimisväärset lisatööd, vaid Transpordiameti senine töökorralduslik olukord jätkub.
7
PwC arvutused
8
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/2020-aasta-lisaeelarve-eelnou-
seletuskiri.pdf?download=1
9
AS PricewaterhouseCoopers Advisors ja LTA - Eesti logistikasektori majandusmõjude ja rahvusvahelise
konkurentsivõime analüüsi baasil tehtud arvutustele tuginedes on 1 mln tonni kaubamahu lisandumisel tekkiv
täiendav positiivne mõju riigieelarvesse ligikaudu 11.7 mln eurot. Tallinna Sadama kaubamahtude suurenemise
baasil teeks 1,4 mln tonni x 11,7 mln eurot =16, 4 mln eurot.
4
Järeldus mõju olulisuse kohta: puudub oluline mõju Transpordiameti töökorraldusele.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi.
Veeteetasu väiksema laekumise tõttu väheneb laekumine riigieelarvesse. Kui 2019. aastal oli
veeteetasude laekumine ca 18 miljonit eurot ja tulude prognoositav vähenemine 2022. aastaks
on ligikaudu 4,5-5 miljonit eurot, on veeteetasude prognoositav laekumine 2022. aastaks ca 13
miljonit eurot. Riigieelarve puudujääki aitab katta riigieelarve kaudsete tulude jätkuv
laekumine, mis merendussektoris on hinnanguliselt suurusjärgus 200 miljonit eurot
maksulaekumise ja 200 miljonit eurot netolaekumise kaudu. Veeteetasu laekumise
vähenemisega on arvestatud 2022. a riigieelarve seaduse eelnõus.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kiireloomulisuse tõttu ei esitatud eelnõud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele,
vaid neile esitati eelnõu teadmiseks. Eelnõu saadeti teadmiseks ka MTÜ Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioonile.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
„........”...........................” 2021. a.
5
Riigikantselei
27.09.2021 nr 2-2/21-0461/5652
Meresõiduohutuse seaduse täiendamise
seaduse eelnõu
Esitame meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) täiendamise seaduse eelnõu, millega
täiendatakse MSOS-i §-ga 959. Eelnõu näeb ette, et 2022. aastal peavad kõik Eesti sadamasse või
sadama reidile sisenevad laevad tasuma veeteetasusid 25 protsenti vähem samas seaduses
kehtestatud tasumääradest. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtiva MSOS § 955 lõike 5 kohaselt
peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad tasuma veeteetasusid 50
protsenti vähem samas seaduses kehtestatud tasumääradest.
Kuivõrd tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis on seotud 2022. aasta riigieelarve eelnõu
menetlusega ja mis vastavalt Riigikantselei juhisele peab jõudma Vabariigi Valitsusse 27.09.2021,
ei esitatud seda kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks huvirühmadele.
Nimetatud isikutele saadeti eelnõu teadmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu - 1 lk;
seletuskiri - 5 lk.
Lisaadressaadid: MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Hana-Maarja Helinurm
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
639 7663
[email protected]
2 (2)
-864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigikantselei delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 27.09.2021 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2-2/21-0461/5652 delta_docName \* MERGEFORMAT Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu E sitame meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) täiendamise seaduse eelnõu, millega täiendatakse MSOS-i §-ga 95 9 . Eelnõu näeb ette, et 2022. aastal peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad tasuma veeteetasusid 25 protsenti vähem samas seaduses kehtestatud tasumääradest. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtiva MSOS § 95 5 lõike 5 kohaselt peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad tasuma veeteetasusid 50 protsenti vähem samas seaduses kehtestatud tasumääradest. Kuivõrd tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis on seotud 2022. aasta riigieelarve eelnõu menetlusega ja mis vastavalt Riigikantselei juhisele peab jõudma Vabariigi Valitsusse 27.09.2021, ei esitatud seda kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks huvirühmadele. Nimetatud isikutele saadeti eelnõu teadmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Taavi Aas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister Lisad: delta_enclosures \* MERGEFORMAT eelnõu - 1 lk; seletuskiri - 5 lk . Lisaadressaadid: delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon delta_additionalRecipientName_2 \* MERGEFORMAT Rahandusministeerium delta_additionalRecipientName_3 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium delta_ownerName \* MERGEFORMAT Hana-Maarja Helinurm delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 639 7663 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT
[email protected]
EELNÕU 23.09 .202 1 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus § 1. Meresõiduohutuse s eadus t täiendatakse §-ga 95 9 järgmises sõnastuses: „ § 95 9 . Veeteetasu arvestamise erisused 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Käesoleva seaduse alusel 202 2 . aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 25 protsendi võrra. “ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………………..… 202 1 . a ___________________________________________________________________________Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………… 202 1 . a (allkirjastatud digitaalselt)
23.09.2021 M eresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) täiendamise vajadus on tingitud vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. COVID-19 pandeemia on alates 2020. aasta algusest põhjustanud olulise reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ning Eesti sadamates. Olukord mõjutab kõiki reedereid (reisi-, kaubalaevad) ja sadamapidajaid, sest teenindatavad mahud ning käive on vähenenud olulises mahus. 15.04.2020 võttis Riigikogu vastu r iigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus e (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) . Seadusega vabastati kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini veeteetasu maksmisest . Sama seadusega vähendati veeteetasu maksmise kordade arvu 2021. aasta 1. aprillist kuni sama aasta 31. detsembrini. 09.12.2020 võttis Riigikogu vastu k ohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus e . Seadusega vähendati 2021. aasta aprilli kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra . Eelnõu eesmärk on jätkata r ahvusvahelise meretranspordi toetamis t läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate . Eelnõuga v ähendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 202 2 . aasta 31. detsembrini kõik idel Eesti sadamatesse või sadama reidile siseneva tel laevad el tasumisele kuuluvat veeteetasu varasema 50 protsendi asemel 25 protsendi võrra. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koosta s Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 7663 , e-post :
[email protected] ). Eelnõu ja selet uskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403 ; e-post: annely.normak @mkm.ee ). Märkused Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seadust redaktsioonis RT I, 31.05.2021, 7 . Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud riigi 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. 2. Seaduse eesmärk Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) muutmine on tingitud vajadusest säilitada kaupade ja reisijate vedu merel. Eelnõu eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOSi täiendamist ja § 2 sätestab seaduse jõustumisaja. Paragrahviga 1 täiendatakse MSOSi §-ga 95 9 . Paragrahvi s 95 9 sätestatakse, et 202 2 . aasta 1. jaanuaris t kuni 202 2 . aasta 31. detsembrini peavad kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad maksma veeteetasu 25 protsendi võrra vähem samas seaduses sätestatust . MSOS § 50 1 kohaselt on v eeteetasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu. Veeteetasu peab maksma, kui lae v siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile . Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist. Veeteetasu tasub reeder või laevaagent. Veeteetasu laekub riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet . MSOS § 50 5 kohaselt arvestatakse v eeteetasu laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot , teistel laevadel vastavalt laeva jääklassile 0,28 eurot , 0,30 eurot või 0,35 eurot. Seadus näeb ette veeteetasu maksimaal s e suurus e ühe reisi kohta : tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot. Veeteetasu vähendamise aluse d ja vähendatud määrad näeb ette MSOS § 50 10 . Muu hulgas tasutakse r eidile saabunud laeva eest veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse. Muudatusega vähendatakse veeteetasu suurust 25 protsendi võrra 1. jaanuarist 202 2 . a kuni 31. detsembrini 2022 . a kõi gile Eesti sadama te sse või sadama reidile siseneva tele laevad ele . Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Sellega koheldakse võrdselt kõiki laevu, mis sel perioodil sadamat külastavad või sadama reidile sisenevad . Muus osas ja kui see ei ole vastuolus rakendussättes kehtestatud regulatsiooniga, sh kui kehtiv MSOS näeb ette suuremad veeteetasu vähendamise määrad (nt MSOS § 50 10 lg 2 reidile saabunud laeva osas, kes ei sisene sadamasse; § 50 10 lg 3 jäämurdjaga mitteteenindatava sadamasse saabunud laeva osas; § 50 10 lg 4 remonti saabunud laeva eest, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid ), kohaldatakse MSOS 11 1 . peatükis sätestatut . Paragrahvi 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Järgnevalt analüüsitakse eelnõu võimaliku riigiabi andmisega seoses. Otsest riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 107 ei anna, lähtuda tuleb artiklis nimetatud neljast tingimusest: 1) abi antakse riigi vahenditest; 2) abimeede annab valikulise eelise abi saajale; 3) abimeede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust; 4) abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Selleks, et meedet käsitleda riigiabina peavad olema täidetud kõik neli tingimust. Euroopa Komisjoni teatises on riigiabi mõiste avatud järgmiste elementide läbi: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Meetmega vähendatakse ettevõtja kulusid, mis on seotud Eesti sadamate külastamisega. Käesoleval juhul on abi saajaks ettevõtjad ehk Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade reederid. Meede on omistatav riigile, kuna riik otsustab seni riigieelarvesse laekunud veeteetasu maksmise kohustusest ettevõtjad üheks aastaks vabastada ja loobub sellega riigitulust. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtiv kõikidele reederitele , kelle laevad sisenevad ükskõik millisesse Eesti sadamasse või sadama reidile , olenemata laeva lipuriigist. Kõik reederid, kellel laevad sisenevad Eesti sadamatesse või sadama reidile , on võrdses olukorras . Seega kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras oleva i d ettevõtjaid koheldakse ühte moodi , siis ei saa ükski ettevõtja teistega võrreldes eelist. Kuna muudatuste eesmärk on eelkõige toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate , siis võib meede mõjutada lii k mesriikide vahelist kaubandust ja avaldada mõju konkurentsile. Kuna ELTL art 107 lg 1 loetletud tingimused on kumulatiivse d tingimus ed , st meetme kvalifitseerimiseks riigiabina peavada olema täidetud kõik tingimused. Eelnõuga kavandatava meetme puhul ei anta valikulist eelist, mistõttu on täitmata üks riigiabi element ja tegemist ei ole riigiabiga. Eelnõu ei ole seotud muu Euroopa Liidu õigus e rakendamisega . 6. Seaduse mõju d Eelnõul on otsene mõju majandusel e . Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuse töökorraldusele. M ajanduslik mõju Veeteede tasude alandamine omab positiivset mõju kogu Eesti logistikasektorile, mistõttu on vajadus jätkata vähendatud tasumääraga, et tagada Eestit läbivate kaubamahtude jätkuv kasv, mis omakorda mõjub positiivselt ka riigieelarvele läbi suurenenud kaubamahtude ning nendelt laekuvate maksude näol. Seni kehtinud vähendatud veeteetasude määrad on tõstnud Eesti sadamate kaubamahte. Näitena tõusid Tallinna sadama kaubamahud 19,9 mln tonnilt (2019) 21,3 mln tonni (2020) ning 2021. aasta kuue kuu tulemusena on kaubamahtude tõus jätkunud , kasvades 0,9 miljoni tonni võrra ehk 9,1% , samas kui teiste Läänemere sadamate mahud samal ajal langesid. Oluline on arvestada, et kui veeteetasude vähendamise otsust ei oleks tehtud, oleks Eesti ilmselt kaotanud oluliselt kaubamahtudes ja ka riigi tuludes võrreldes planeerituga. Logistikaettevõtete prognooside kohaselt oleks selle meetmeta jäänud suur osa planeeritud veeteetasude tulust saamata ja kaubamahud oleks oluliselt vähenenud. Selle tulemusena oleks riigieelarve laekumised olnud enam kui 35 miljonit eurot väiksemad . Kui 2019. aastal oli veeteetasude laekumine ca 18 miljonit eurot ja tulude prognoositav vähenemine 2022. aastaks on ligikaudu 4,5 -5 miljonit eurot , on veeteetasude prognoositav laekumine 2022. aastaks ca 13 miljonit eurot . Kuna veeteetasude laekumine sõltub laevade külastuste arvust ja Covid-19 kriisist tulenevalt on reisiparvlaevandus endiselt tugevalt mõjutatud, siis veeteetasude laekumi se suurust ei ole täpsemalt võimalik prognoosida . Samas positiivne mõju võib ulatuda ca 16 miljoni euroni , mis ületab vähendatud määrast tekkiva negatiivse mõju riigieelarvele. Vähendatud määraga mittejätkamine võib tuua kaasa sadamate kaubamahtude vähenemise, mis Sadamate Liidu hinnangul võib ulatuda 7,5 miljoni tonnini, mis tähendaks ca 87 miljonit eurot negatiivset mõju. Veeteetasude muutmata jätmisel : Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused halvenevad, Venemaa, samuti teiste Baltimaade sadamate eelised jätkuvad , säilitades transiidiahela kulubaasi ; S adamakülastuste arvud võivad majanduse jahtumisel väheneda, mille tulemusel väheneb veeteetasude ja sadamatasude laekumine ; K aubakogused ei suurene ja pigem jäävad samaks või vähenevad suurimate landlord -tüüpi sadamate püsisissetulekud operaatorite väikestest kaubakogustest tulenevalt ; S uurenevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele ; V ähenevad otsesed ja kaudsed maksud sektori hinnangul umbes 10 miljonit eurot aastas, mis suurendab riigieelarve puudujääki . Eelnõuga kehtestatav veeteetasu suuruse vähendamine mõjutab positiivselt reedereid ja laevade operaatoreid. V eeteetasu suuruse vähendamise jätkamisega annab riik positiivse sõnumi nii ettevõt jate le kui ka teistele riikidele . Sellega tagatakse merendussektori elujõulisus ning võimalus taastuda kriisist tugevamas positsioonis olles. Veeteetasu suuruse vähendamisega võimaldatakse vältida sektoriaalset pankrotilainet (mahtude puudumine, makseraskused), samuti spetsiifiliste oskustega meremeeste massilist koondamist ning oskustööjõukadu kriisist taastumise perioodil. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on sektorile oluline mõju. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Veeteetasu arvestab ja makseteatisi väljastab Transpordiamet. Veeteetasu vähenda tud määra muutumisega 2021. aasta aprillist kuni detsembrini kehtinud 50 protsendilt 2022. aasta jaanuarist alates 25 protsendile ei muutu Transpordiameti töökorraldus ega töömaht . E elnõuga plaanitav muudatus rakendada veeteetasude määradele 25-protsendilist vähendamist eeldab seega ühekordset toimingut veeteetasude arvestussüsteemis ega too seega kaasa märkimisväärset lisatööd, vaid Transpordiameti senine töökorralduslik olukord jätkub. Järeldus mõju olulisuse kohta: puudub oluline mõju Transpordiameti töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi . Veeteetasu väiksema laekumise tõttu väheneb laekumine riigieelarvesse . Kui 2019. aastal oli veeteetasude laekumine ca 18 miljonit eurot ja tulude prognoositav vähenemine 2022. aastaks on ligikaudu 4,5-5 miljonit eurot , on veeteetasude prognoositav laekumine 2022. aastaks ca 13 miljonit eurot . Riigieelarve puudujääki aitab katta riigieelarve kaudsete tulude jätkuv laekumine, mis merendussektoris on hinnanguliselt suurusjärgus 200 miljonit eurot maksulaekumise ja 200 miljonit eurot netolaekumise kaudu . Veeteetasu laekumise vähenemisega on arvestatud 202 2 . a riigi eelarve seaduse eelnõus. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 10. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kiireloomulisuse tõttu ei esitatud eelnõud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele , vaid neile esitati eelnõu teadmiseks . Eelnõu saadeti teadmiseks ka MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioonile. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 202 1 . a.