Merike Saks Teie 21.06.2021 nr 1.1-21/3409-3
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 27.09.2021 nr 1.10-15/2021/3902-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Kinnisasja avalikes huvides omandamise
eesmärkidest
Austatud kantsler
Soovisite selgitada seadusandja tahet kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS)
rakendusjuhtude puhul, mis on üles kerkinud tühjenevate korterelamute probleemide
lahendamisel.
Kirjutate, et esineb juhtumeid, mil kortermajas on loobutud suure osa korterite kasutusest ning
maja rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, kuid samas ei ole täidetud KAHOS § 4 lg 1 p 10
sätestatud loobutud korterite piirmäär. Viidatud KAHOS norm ütleb: „Kinnisasja on avalikes
huvides lubatud omandada järgmistel eesmärkidel: (…) 10) elamumajanduse
ümberkorraldamisel korteriomandi omandamiseks, kui on loobutud alates 18 korteriga
korterelamus rohkem kui poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite
kasutamisest ning korterelamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida;“. Toote välja, et KAHOSe § 1
punkt 2 võimaldab avalikes huvides kinnisasja omandada ka KAHOSe regulatsioonist erineval
viisil, kui seadus näeb selle ette ja leiate, et kui kohaliku omavalitsuse üksus võiks tühjenevates
korterelamutes kortereid omandada vaid KAHOS § 4 lg 1 p 10 alusel, siis võib olla tegemist
kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse riivega.
MKM selgitab, et viidatud norm sai KAHOSesse Rahandusministeeriumi enda ettepanekul,
millele viitab KAHOS seletuskiri:
„KAHOS § 4 lõikele 1 lisatakse uue alusena punkt 10, kuna on tekkinud vajadus selliste
korterelamute likvideerimiseks, milles valdav osa kortereid on kasutusest välja langenud ning
mida ei ole korterelamu auditi kohaselt otstarbekas rekonstrueerida. Punkti 10 kohaselt on
korterelamus asuva korteriomandi omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine võimalik, kui
alates 18 korteriga korterelamus on kasutusest väljalangenud asustamata kortereid rohkem kui
pool ning muudel juhtudel rohkem kui kolm neljandikku. Osakaalud tulenevad
Rahandusministeeriumi poolt koostatud korterelamute ülevaatusest Kohtla-Järvel, kus paiknevad
riigile 2017. aastal loovutatud korterid. Korteriomandi omandamise eelduseks on asjaolu, et
korterelamut ei ole selle tehnilise seisukorra tõttu otstarbekas renoveerida.“
Kui praktikas on Rahandusministeeriumi ja kohalike omavalitsusüksuste praktikast selgunud, et
kohaliku elamumajanduse korraldamiseks oleks vaja piirmäärasid vähendada, siis tuleks seadust
vastavalt muuta ning Rahandusministeeriumil on võimalik vastav eelnõu välja töötada. Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et Teie kirjeldatud mure kõige efektiivsem lahendus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
olekski muuta KAHOSe § 4 lg 1 p 10 sõnastust. Seejuures tuleb aga arvestada, et piirmäärad ei
või olla ka liiga madalad, sest vastasel korral võib riik põhjendamatult riivata isikute
omandipõhiõigust ning õigust elada enda valitud asukohas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Kristel Marksalu
510 0902
[email protected]
2 (2)