Teie 29.06.2021 nr 17.1.1/21-0812/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 27.09.2021 nr 2-13/21-4036
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, millega muudetakse
määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa
digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega
(COM(2021) 281 final), eelnõu kohta
Esitan 30. septembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi
raamistiku kehtestamisega (COM(2021) 281 final), eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
Seletuskiri
Lisa 1. Kaasamise tabel
Anna-Liisa Pärnalaas
639 7697
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust
(EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM(2021)
281 final), eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses
Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki arendada digitaalse
identiteedi raamistikku, mis võimaldaks kõigil eurooplastel tarbida turvaliselt e-teenuseid
ning paremini tagada digitaalse ühtse turu toimimine.
1.2. Eesti toetab määruse eelnõus sätestatud kohustust kõigil liikmesriikidel teavitada
vähemalt ühest e-identimise süsteemist ja vahendist, kuid peab oluliseks, et see kohalduks
just kõrge usaldusväärsuse tasemega vahendite suhtes.
1.3. Eesti toetab ettepanekuid, mis kiirendavad ja soodustavad e-identimise süsteemide
piiriülest kasutuselevõttu läbi teavitusprotsessi lihtsustamise ja menetlustähtaegade
lühendamise.
1.4. Eesti toetab kohustust lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka
kordumatu ja püsiv identifikaator, kuid peab oluliseks ka mehhanismi loomist, mis
võimaldaks tuvastada seost ühele isikule omistatud erinevate identifikaatorite vahel.
Juriidiliste isikute eristamisel ei loe me piisavaks üksnes ettevõtte nime, vaid peame
vajalikuks kokku leppida täpsustavad atribuudid, näiteks registreeringu number.
1.5. Eesti ei toeta kvalifitseeritud e-allkirjade usaldusväärsuse langetamist ja peab
oluliseks, et allkirjastamise sertifikaate väljastataks kõrge usaldusväärsuse tasemega e-
identimise vahendile tuginedes.
1.6. Eesti peab oluliseks digitaalse identiteedi ja usaldusteenuste reguleerimisel
tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist.
1.7. Eesti toetab püüdlusi usaldusväärsete andmevahetusmeetodite edendamisele liidus,
sealhulgas võimaliku Euroopa digiidentiteeditasku näol. Sealjuures peame oluliseks, et
uute tehniliste lahendustega seotud õiguslikud kohustused ja rahastamise põhimõtted
tuleneks selgelt määrusest, mitte hiljem lisanduvatest rakendusaktidest.
1.8. Eesti peab oluliseks, et koos Euroopa digiidentiteeditasku kasutusele võtmisega kokku
lepitud standardid ja spetsifikatsioonid tagaksid koosvõime Euroopa identiteeditasku
infovahetuseks väliste infosüsteemidega.
1.9. Eesti toetab e-tehingutes isikuandmete kaitse suurendamist, kuid peab vajalikuks
mõistlikku tasakaalu privaatsuse ja teisalt identiteedivarguste ning pettuste avastamiseks
ja tõestamiseks vajaliku andmekorje lubatavuse vahel.
1.10. Eesti ei pea oluliseks vähetõhusate meetmete, nagu usaldusmärgis, veebilehe
sertifikaat või madala usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteem, sätestamist
määruses.
1.11. Eesti peab oluliseks, et e-identimise süsteemidele, identiteeditaskutele ja
usaldusteenustele määrusega kehtestatavad turvanõuded, nendele vastavuse hindamise ja
vajadusel sertifitseerimise kord oleks kooskõlas ning mittedubleeriv teiste
küberturvalisust puudutavate õigusaktidega ning tõhususe ja bürokraatliku lisakoormuse
suhtes tasakaalus.
1.12. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon looks tehnoloogilised võimalused
kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülese kasutamise ja valideerimisega seotud probleemide
lahendamiseks ja koosvõime edendamiseks.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse
määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega
(COM(2021) 281 final), eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
Komisjon avaldas 3. juunil 2021 määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS). Ettepanek tugineb 2020. aastal läbi viidud
eIDAS määruse ülevaatusel.
Eelnõu eesmärk on:
tagada juurdepääs usaldusväärsetele ja turvalistele e-identimise lahendustele, mida saab
kasutada piiriüleselt;
tagada avalike ja erateenuste võimalus tugineda usaldusväärsetele ja turvalistele
digiidentiteedi lahendustele;
tagada füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalus kasutada digiidentiteedi lahendusi;
tagada nende lahenduste sidumine eri atribuutidega ja võimalus jagada
identiteediandmeid sihipäraselt, lähtudes ainult konkreetse taotletud teenuse
vajadustest;
tagada kvalifitseeritud usaldusteenuste heakskiitmine ELis ja võrdsed tingimused
nende osutamiseks.
Olulisemate muudatustena kehtestatakse määrusega liikmesriikidele kohustus teavitada
vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab vähemalt ühte identimisvahendit.
Määrusega tehakse ettepanek Euroopa digiidentiteeditasku loomiseks, mille liikmesriigid
peavad välja andma ühiste tehniliste standardite alusel. Lisaks kehtestatakse nõue lisada
minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator, et tagada
füüsiliste isikute kordumatu ja järjepidev identimine. Praegust eIDASe usaldusteenuste loetelu
täiendatakse kolme uue kvalifitseeritud usaldusteenusega1 – e-arhiveerimisteenused, e-
arvestusraamatud ning vahemaa tagant e-allkirjade ja e-templite andmise vahendite haldamine.
Hõlbustatakse ka kolmandate riikide usaldusteenuste samaväärsuse tunnustamist ja eID
skeemidest teavitamist.
Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 4. oktoobril 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu
telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühmas.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi
arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg (
[email protected]), IT õiguse valdkonnajuht
Sten Tikerpe (
[email protected]) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Anna-
1
Usaldusteenuste näol on tegemist elektrooniliste teenustega, mille põhjal teevad teenuse kasutajad ja kolmandad
osapooled siduvaid otsuseid, näiteks e-allkirja andmine ja selle õigsuse kontroll. Kehtiva eIDAS määruse alusel
on usaldusteenusteks usaldusteenusteks isikusertifikaatide väljastamine ja elutsükli haldus, ajatempliteenuse
osutamine, e-allkirjade loomine, kontrollimine ja säilitamine, e-andmevahetusteenus ja veebiserverite
sertifikaatide väljastamine.
Liisa Pärnalaas (
[email protected]), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna
välismajanduse valdkonnajuht Marie Allikmaa (
[email protected]). Valdkonna eest
vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut
(
[email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving
(
[email protected]).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade eelnõuga kavandatavatest peamistest muudatustest artiklite
lõikes.
Euroopa digiidentiteeditasku (artiklid 6a, 6b)
Artikliga 6a kehtestatakse liikmesriikidele kohustus anda 12 kuu jooksul pärast määruse
jõustumist teavitatud eID süsteemi raames välja Euroopa digiidentiteeditasku.
Digiidentiteeditasku võimaldab kasutajal turvaliselt taotleda ja saada, säilitada, kombineerida
ja kasutada isiklikke identimisandmeid ja atribuutide elektroonilisi tõendeid, et autentida nii
veebis kui veebiväliselt internetipõhiste avalike ja erateenuste kasutamiseks. Ühtlasi võimaldab
digiidentiteeditasku allkirjastada kvalifitseeritud allkirjaga. Digiidentiteeditasku väljastatakse
liikmesriigi poolt, liikmesriigi volituse alusel või sõltumatult, kuid liikmesriik peab tunnustama
seda. Digiidentiteeditasku kasutamine on füüsilistele isikutele tasuta. Digiidentiteeditasku
tehnilised detailid määratakse kindlaks rakendusaktiga kuue kuu jooksul pärast määruse
jõustumist.
Artikli 6b kohaselt peavad teenuseosutajad teatama liikmesriikidele oma kavatsusest tugineda
Euroopa digiidentiteeditaskute raamistikule, et tagada vastavus liidu õiguses või siseriiklikus
õiguses konkreetsete teenuste osutamiseks sätestatud nõuetele.
Euroopa digiidentiteeditaskute sertifitseerimine (artiklid 6c, 6d)
Euroopa digiidentiteeditasku vastavust määruses sätestatud nõuetele peaksid sertifitseerima
liikmesriikide määratud akrediteeritud avaliku või erasektori asutused (Eestis sellised asutused
hetkel puuduvad). Komisjon kinnitab digiidentiteeditasku sertifitseerimise standardite
nimekirja kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Sertifitseerimine peaks eelkõige
tuginema küberturvalisuse määruse2 alusel kehtestatud asjakohastele Euroopa küberturvalisuse
sertifitseerimise kavadele.
Artikli 6d kohaselt teavitavad liikmesriigid komisjoni nii sertifitseeritud
digiidentiteeditaskutest kui ka sertifitseerimise tühistamisest. Saadud teabe põhjal koostab,
haldab ja avaldab komisjon sertifitseeritud Euroopa digiidentiteeditaskute nimekirja.
E-identimise süsteemidest teavitamise tingimused (artikkel 7)
Artikliga 7 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus teavitada 12 kuu jooksul pärast määruse
jõustumist vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab vähemalt ühte
identimisvahendit.
Euroopa digiidentiteeditaskute turvanõuete rikkumine (artikkel 10a)
Kui digiidentiteeditasku valideerimismehhanismid murtakse või need on osaliselt rikutud viisil,
mis mõjutab nende usaldusväärsust, peatab väljastav liikmesriik viivitamata Euroopa
digiidentiteeditasku väljastamise ja tühistab selle kehtivuse ning teavitab sellest teisi
liikmesriike ja komisjoni. Pärast rikkumise või ohu kõrvaldamist taastatakse
digiidentiteeditasku väljastamine ja kasutamine ning teavitatakse liikmesriike ja komisjoni.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus).
Juhul, kui rikkumist või ohtu ei kõrvaldata kolme kuu jooksul, tunnistab asjaomane liikmesriik
kõnealuse Euroopa digiidentiteeditasku kehtetuks, tõsiste rikkumiste korral tehakse seda
viivitamatult.
Kordumatu identifitseerimine (artikkel 11a)
Artikliga 11a kehtestatakse liikmesriikidele nõue lisada minimaalse hulga
isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator, et tagada füüsiliste isikute
kordumatu ja järjepidev identimine.
E-identimise süsteemide sertifitseerimine (artikkel 12a)
Artikliga 12a kehtestatakse e-identimise süsteemide sertifitseerimist käsitlevad sätted.
Määrusega luuakse võimalus vastastikushindamise asemel ka teavitada e-identimise süsteemist,
mis on vastavushindamise asutuse poolt sertifitseeritud. Liikmesriigid peavad teavitama
komisjoni avaliku ja erasektori asutustest, kellel on õigus sertifitseerimist läbi viia.
Piiriülene tuginemine Euroopa digiidentiteeditaskule (artikkel 12b)
Kui liikmesriigid nõuavad avaliku sektori e-teenustele juurdepääsuks e-identimist, siis peavad
nad aktsepteerima määruse kohaselt väljastatud Euroopa digiidentiteeditaskuid. Erasektori
tuginevad isikud, kes osutavad teenuseid transpordi, energia, panganduse ja finantsteenuste,
sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, joogivee, postiteenuste, digitaristu, hariduse või
telekommunikatsiooni valdkonnas, peaksid aktsepteerima digiidentiteeditaskut teenuste
osutamisel, mille puhul nõutakse e-identimise korral kasutaja tugevat autentimist. Ühtlasi
kehtestatakse digiteenuste määruse3 artikkel 25 lõikes 1 määratletud väga suurtele
digiplatvormidele4 kohustus aktsepteerida kasutajate autentimisel kasutaja soovi korral ka
Euroopa digiidentiteeditaskut, järgides samas võimalikult väheste andmete kogumise
põhimõtet.
Komisjon soodustab ja hõlbustab iseregulatsiooni tegevusjuhendite väljatöötamist, et aidata
kaasa e-identimise vahendite (sh digiidentiteeditaskute) laialdasele kättesaadavusele ja
kasutusele. Tegevusjuhendite eesmärk on hõlbustada e-identimise vahendite laialdast
aktsepteerimist teenuseosutajate poolt, kes ei kvalifitseeru väga suurteks digiplatvormideks ja
kes kasutavad kasutajate autentimiseks kolmandate isikute e-identimise teenuseid.
Muude e-identimise vahendite vastastikune tunnustamine (artikkel 12c)
Artikliga 12 c sätestatakse e-identimise vahendite vastastikuse tunnustamise tingimused.
Liikmesriik peab tunnustama teise liikmesriigi väljastatud e-identimise vahendit piiriüleseks
autentimiseks, kui vahend on väljastatud e-identimise süsteemi kohaselt, mis on kantud
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimekirja; e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase vastab
tasemele, mida avaliku sektori asutus nõuab e-teenusele juurdepääsuks esimesena nimetatud
liikmesriigis, või on sellest usaldusväärsuse tasemest kõrgem, ning igal juhul on selle e-
identimise vahendi usaldusväärsuse tase vähemalt märkimisväärne; asjaomase liikmesriigi
avaliku sektori asutus kasutab e-teenusele juurdepääsuks märkimisväärset või kõrget
usaldusväärsuse taset.
3
Digiteenuste õigusakti eelnõu COM/2020/825 final: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=COM%3A2020%3A825%3AFIN
4
Digiteenuste määruse artikkel 25 alusel liigitatakse väga suurteks digiplatvormideks platvormid, kes osutavad
oma teenuseid liidus keskmiselt vähemalt 45 miljonile aktiivsele teenusesaajale kuus. Euroopa Komisjoni
hinnangul on selliseid ettevõtteid ligikaudu 20-25, tegemist on valdavalt USA päritolu rahvusvaheliste
teenuseosutajatega nagu näiteks Google, Facebook, YouTube, Amazon, Instagram, eBay, Twitter jne.
Võrreldes kehtiva määrusega lühendatakse vastastikuse tunnustamise perioodi seniselt 12 kuult
6 kuule.
Rahvusvahelised aspektid (artikkel 14)
Komisjonile antakse õigus vastu võtta rakendusakte, mis kinnitavad kolmandates riikides
kasutusele võetud usaldusteenustele kohalduvate nõuete ja nendes riikides osutatavate teenuste
samaväärsust.
Kättesaadavus puuetega inimeste jaoks (artikkel 15)
Artikli 15 kohaselt peavad usaldusteenuste osutamine ja nende teenuste osutamisel kasutatavad
lõppkasutajatele suunatud tooted olema puuetega inimestele kättesaadavad kooskõlas toodete
ja teenuste ligipääsetavuse direktiivis5 sätestatud ligipääsetavusnõuetega.
Kooskõla EL võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele kohalduvate eeskirjadega (artiklid
17, 18, 20, 21, 24)
Et tagada kooskõla ELis võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele kohalduvate eeskirjadega (NIS2
direktiiv) muudetakse artikleid 17, 18, 20, 21 ja 24. Artikli 17 alusel peab järelevalveasutus
teavitama NIS2 direktiivi mõistes pädevaid asutusi kõigist olulistest turvarikkumistest või
tervikluse kaost, millest nad oma ülesannete täitmisel teada saavad ning seda ka piiriüleselt, kui
intsident puudutab teisi liikmesriike. Järelevalveasutustel on kohustus teha koostööd määruse
(EU) 2016/6796 alla kuuluvate järelevalveasutustega isikuandmete kaitse küsimustes. Ühtlasi
esitab järelevalveasutus iga aasta 31. märtsiks komisjonile aruande oma tegevuse kohta.
Komisjonile seatakse ülesandeks 12 kuu jooksul pärast regulatsiooni jõustumist kehtestada
vormid ja nõuded järelevalveasutuste omavaheliseks teavitusteks ja regulaarse aasta
tegevusaruande esitamise jaoks. Artiklisse 18 lisatakse lõiked 4 ja 5, milles täpsustatakse
järelevalveasutuste ja NIS2 direktiivi mõistes riiklike pädevate asutuste koostööd. Artikli 20
alusel peavad kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajad rakendama NIS2 direktiivi artikkel 18
alusel asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke riskijuhtimismeetmeid ning neid auditeeritakse
nende omal kulul vastavushindamisasutuse poolt vähemalt iga 24 kuu järel. Artiklisse 21
lisatakse NIS2 direktiivi artikli 18 nõuete kontrollimise meede juhuks, kui sellise toimingu
pädevus kuulub teisele vastavat pädevust omavale asutusele. Sätte alusel on järelevalveasutusel
õigus nõuda NIS2 direktiivi mõistes pädevalt asutuselt asjakohaste järelevalvemeetmete
võtmist ja anda teavet tulemustest 3 päeva jooksul. Artiklis 24 täiendatakse kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutajatele kohalduvaid sätteid.
Nõuded vahemaa tagant e-allkirja andmise vahendi haldamise kvalifitseeritud teenusele
(artikkel 29a)
Artikliga 29a määratletakse vahemaa tagant e-allkirjade andmise vahendite haldamise
kvalifitseeritud teenusele kohaldatavad nõuded. Tegemist on uue kvalifitseeritud
usaldusteenusega.
Nõuded veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaadile (artikkel 45)
Artikliga 45 kehtestatakse veebisaidi autentimisteenuse osutajatele ja nende teenustele
minimaalsed turvalisuse ja vastutusega seotud kohustused.
Atribuutide elektrooniline tõendamine (artiklid 45a - 45g)
5
Direktiiv 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Uue jaotisega 9 lisatakse eeskirjad, mis käsitlevad atribuutide elektrooniliste tõendite
õiguslikku mõju (artikkel 45a) ning atribuutide kvalifitseeritud tõenditele kohalduvad nõuded
(artikkel 45c). Kvalifitseeritud elektroonilisel atribuutide tõendil on seaduslikult väljastatud
paberkandjal tõenditega samaväärne õiguslik toime. Ühes liikmesriigis väljastatud
kvalifitseeritud elektroonilist atribuutide tõendit tunnustatakse kvalifitseeritud elektroonilise
atribuudi tõendina kõikides liikmesriikides.
Turvalisuse tagamiseks lisatakse artikliga 45d säte atribuutide kontrollimise kohta autentsete
allikate põhjal. Liikmesriigid peavad tagama, et vähemalt VI lisas loetletud atribuutide puhul,
kui need atribuudid põhinevad avaliku sektori autentsetel allikatel, võetakse meetmed, mis
võimaldavad atribuutide elektrooniliste tõendite kvalifitseeritud pakkujatel kasutaja taotlusel
kontrollida atribuutide autentsust elektrooniliselt otse asjaomasest autentsest allikast riiklikul
tasandil või määratud vahendajate kaudu, kes on siseriikliku või liidu õiguse kohaselt
tunnustatud. Miinimumatribuutide loetelu kuuluvad VI lisa alusel on aadress; vanus; sugu;
perekonnaseis; perekonna koosseis; kodakondsus; haridusalane kvalifikatsioon, kraadid ja
diplomid; kutsekvalifikatsioon, kutsenimetused ja litsentsid; avalikud load ja litsentsid;
finantsandmed ja ettevõtte andmed.
Artikliga 45e esitatakse nõue, et kvalifitseeritud elektrooniliste atribuutide tõendite pakkujad
looksid liidese artikli 6a kohaselt väljastatud Euroopa digiidentiteeditaskute jaoks.
Artikkel 45f sisaldab täiendavaid reegleid atribuutide elektroonilise tõendamise teenuste
osutamise, sealhulgas isikuandmete kaitse kohta.
Kvalifitseeritud elektroonilised arhiveerimisteenused (artikkel 45g)
Uues jaotises 10 võimaldatakse artikliga 45g kvalifitseeritud e-arhiveerimisteenuste osutamist
EL tasandil. Tegemist on teenusega, millega tagatakse elektrooniliste andmete või dokumentide
vastuvõtmine, salvestamine, kustutamine ja edastamine, et tagada nende terviklikkus, päritolu
õigsus ja õiguslikud tunnused kogu säilitamisperioodi jooksul. Artikkel 45g täiendab artikleid
kvalifitseeritud e-allkirjade ja kvalifitseeritud e-templite säilitamise kvalifitseeritud teenuste
kohta (artiklid 34 ja 40).
Elektroonilised registrid (artiklid 45h ja 45i)
Uues jaotises 11 pannakse artikliga 45h paika elektrooniliste registrite õiguslik toime ning
artikliga 45i kvalifitseeritud elektrooniliste registritele esitatavad nõuded. Kvalifitseeritud
elektroonilises registris salvestatakse andmeid viisil, mis tagab andmekirjete kordumatuse ja
autentsuse ning nende kuupäevade, kellaaja ja kronoloogilise järjestuse täpsuse.
Komisjon kehtestab rakendusaktidega andmekogumi kvalifitseeritud elektroonilisse registrisse
kandmise ja seal registreerimise protsesside ning kvalifitseeritud elektroonilise registri
koostamise suhtes kohaldatavate standardite viitenumbrid.
Aruandlusnõuded (artikkel 48)
Määruse tulemuslikkuse jälgimiseks tagavad liikmesriigid statistika kogumise Euroopa
digiidentiteeditaskute ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise kohta. Statistika peab
hõlmama kehtivat digiidentiteeditaskut omavate füüsiliste ja juriidiliste isikute arvu,
digiidentiteeditasku kasutamist aktsepteerivate teenuste liiki ja arvu, ning riigi tasandi taristuga
seotud vahejuhtumeid ja katkestusi, mis takistavad rakenduste kasutamist. Statistika tehakse
avalikult kättesaadavaks. Ühtlasi esitavad liikmesriigid komisjonile iga-aastase aruande
kogutud statistika kohta.
Määruse läbivaatamine (artikkel 49)
Komisjon vaatab läbi määruse kohaldamise ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle
kohta 24 kuu jooksul pärast määruse jõustumist aruande. Aruanne sisaldab hinnangut
identimisvahendite (sh digiidentiteeditasku) kättesaadavuse ja kasutuse kohta.
Määruse eelnõu vastuvõtmise korral tuleb muuta e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seadust (EUTS). Määruse lõppversioonist olenevalt võib osutuda vajalikuks ka isikut
tõendavate dokumentide seaduse muutmine (ITDS).
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1. Õiguslik alus
Määruse õiguslikuks aluseks on valitud EL toimimise lepingu artikkel 114, mis annab õiguse
kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. Määruses toodud
meetmete eesmärk on toetada EL digitaalse ühtse turu ja piiriüleste teenuste toimimist, mistõttu
võib õiguslikku alust pidada kohaseks.
3.2. Subsidiaarsus
Määruse üheks peamiseks eesmärgiks on tagada kõigi ELi kodanike ligipääs turvalistele ja
usaldusväärsetele eID vahenditele, mis võimaldaksid nii avaliku kui erasektori teenustele ligi
pääseda ning neid tarbida, sh piiriüleselt. Suur osa liikmesriike ei paku tänaseni oma kodanikele
eIDAS määruse kohaseid eID vahendeid - alates 2018. aastast on vähemalt ühest eID süsteemist
teavitanud vaid 14 liikmesriiki. Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt
ei ole riiklik sekkumine tõenäoliselt sama tõhus ega tulemuslik. Määruse eelnõus käsitletavad
teemad ja probleemid on seotud digitaalse ühtse turu regulatsiooniga ning on seega riigipiiride
ülesed teemad, millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt digitaalset ühtset turgu
killustamata.
3.3. Proportsionaalsus
Määruses eelnõus toodud meetmed toetavad digitaalse ühtse turu täiustamise eesmärki ning on
vajalikud, et tagada eID vahendite laialdane kättesaadavus ELis ning nende koostalitlusvõime.
Näiteks muudetakse vähemalt ühest eID süsteemist teavitamine liikmesriikidele kohustuslikuks
ning kehtestatakse nõue lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja
püsiv identifikaator. Antud küsimustes ühtse lähenemise rakendamine on vajalik nii määruse
eesmärkide kui ka laiemalt EL digivaldkonnas seatud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu saab
kavandatavaid meetmeid pidada proportsionaalseks.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Määrus on suunatud Euroopa ühtse majandusruumi paremale toimimisele ning Eestile avaldub
mõju peamiselt piirüleste teenuste loodetava parema toimimise ja kättesaadavuse läbi.
Võimaldades kõigile eurooplastele ja kõikjal Euroopas kasutada e-identiteedil tuginevaid
teenuseid, loob määrus eeldusi paremaks sotsiaalseks sidususeks. Määrus peaks mõjuma ka
ühendusesisest mobiilsust toetavana, kuid sellega seotud otsest mõju Eestile on keeruline
prognoosida.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrusel on positiivne mõju eelkõige küberjulgeolekule. Kõrge turvalisusega digitaalsete
teenuste edendamine ja üleeuroopaline koostöö selles vallas on kahtlemata küberturvalisuse
tagamisele kaasa aitav tegevus. Kõrge usaldusväärsuse tasemega eID vahendite kättesaadavus
ja kasutuselevõtt soodustab turvalist digitaalset andmevahetust. Kuna Eestis on kõrge
usaldusväärsuse tasemega eID vahendid juba laialdaselt kasutusel, siis on positiivne mõju
eelkõige EL ülene. Eelnõuga hõlbustatakse ka kolmandate riikide usaldusteenuste
samaväärsuse tunnustamist ja eID skeemidest teavitamist.
4.3. Mõju majandusele
eIDAS määruse üheks ajendiks oli tõdemus, et EL kodanikud ei saa kasutada e-identimist enda
autentimiseks teises liikmesriigis, sest nende koduriigi riiklikke e-ID süsteeme teistes
liikmesriikides ei tunnustata. Selline takistus ei lubanud EL kodanikel digitaalsest ühtsest turust
täit kasu saada. Kuivõrd eIDASe regulatsioon jättis eID pakkumise liikmesriikidele aga
vabatahtlikuks, on tänase süsteemi üheks kitsaskohaks jätkuvalt teavitatud eID lahenduste
ebapiisav kättesaadavus EL üleselt – alates 2018. aasta septembrist on vähemalt ühest eID-
süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki7, mistõttu on juurdepääs usaldusväärsetele ja
turvalistele piiriülestele eID-süsteemidele ainult 59 % ELi elanikest.
Määruse eelnõu kohustab kõiki liikmesriike tagama oma kodanikele eID vahendi olemasolu,
mille tulemusena paraneb märkimisväärselt juurdepääs usaldusväärsetele ja turvalistele e-
identimise süsteemidele. eID vahendite olemasolu loob eeldused avalikele e-teenustele
piiriüleseks ligipääsuks, mille tulemusena võiks väheneda avaliku sektoriga suhtlemisega
kaasnev ressursikulu. Nõnda näiteks peaks toimiv EL-ülene elektroonilise identiteedi raamistik
soodustama seda, et kõiki teise liikmesriigi turule juurdepääsuga või selles valdkonnas
tegutsemisega seotud haldustoiminguid ja -formaalsusi (nt kutsetunnistuste, litsentside,
tegevuslubade esitamine) oleks Eesti ettevõtjatel võimalik hõlpsasti täita distantsilt.
Vastavalt komisjoni mõjuhinnangule on määruse rakendamise kogukulu Euroopas üle 3,2
miljardi euro ja eeldatav tulu 3,9 kuni 9,6 miljardit eurot. Tulu arvutamisel moodustab lõviosa
eID süsteemide kasutuselevõtu efekt. Eestis on eID süsteemid laialdaselt kasutusel ja seega
eeldatav positiivne mõju on tunduvalt tagasihoidlikum. Positiivse mõju osas eeldatakse ka
paranenud võimalusi süsteemide vaheliseks andmevahetuseks Euroopa digiidentiteeditasku
abil. Eestis on riigisisesed andmevahetusprobleemid suuresti tänu X-teele üldiselt lahendatud,
teatav positiivne efekt võib ilmneda digiidentiteeditasku abil toimuvas piiriüleses
7
eIDAS alusel on eID skeemidest teavitanud Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Leedu,
Luksemburg, Läti, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi. Ülevaade teavitatud eID süsteemidest:
https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/EIDCOMMUNITY/Overview+of+pre-
notified+and+notified+eID+schemes+under+eIDAS
andmevahetuses. Eelnõus on teatud erasektori ettevõtetele ette nähtud kohustus kasutajate
autentimisel loodavat digiidentiteeditaskut toetada. Ettevõtted ja nende kliendid võivad seeläbi
saada teatud ärieeliseid ja võimalusi, tõuseks ka kasutusmugavus. Sellise võimaluse loomise
kulud on mõõdukad ja võrreldavad Eesti ID-kaardi kasutuselevõtuga. Funktsionaalsuse
pidamise tegevuskulusid ei ole hetkel võimalik välja tuua, sest eelnõus ei ole täpsustatud
oodatavat ärimudelit. Eelnõus on hetkel vaid kirjas, et lõppkasutajale on digiidentiteedikasu
kasutamine tasuta, kuid täpsustamata on jäetud, milline osapool peaks katma kehtivuskinnituse
teenuse ülalpidamise kulud. Digiidentiteeditasku eduka juurutamise puhul võib eeldada ka
senisel kujul Eesti e-residentsuse programmi olulisuse kahanemist.
4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludel
Määrusega ei muudeta riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldust. Uute usaldusteenuste
ja Euroopa digiidentiteeditasku kasutuselevõtuga kaasneb teatud lisandusi järelevalve
korralduses ja eID temaatika rollijaotuses, millega võib kaasneda ressursivajadus asjaomastele
asutustele.
Eesti pakub juba täna oma kodanikele eIDAS määruse kohaseid eID vahendeid, mistõttu
määruses sisalduv kohustus teavitada vähemalt ühest e-identimise süsteemist Eesti riigiasutusi
ei mõjuta. Riigiasutustele kaasnevad mõjud seoses Euroopa digiidentiteeditasku kohustusliku
kasutuselevõtuga. Kulud kaasnevad nii digiidentiteeditasku väljaandmise kui ka teenustesse
integreerimisega. Lähtudes komisjoni prognoosist ja võrreldes Eesti mID hanke kuludega, võib
digiidentiteeditasku kasutuselevõtu summaarset kulu asjaomastele asutustele hinnata
vahemikus 3 kuni 15 miljonit eurot. Täpset prognoosi on raske koostada, sest eelnõu näeb ette
digiidentiteeditasku kasutuselevõtu, kuid selle tehniline lahendus lepitakse kokku
rakendusaktis. Digiidentiteeditaskut kasutavates süsteemides on taskuga suhtlevate liideste
loomisel vaja teha uusi arendusi. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt läheb ühele teenuseosutajale
digiidentiteeditasku vajaliku rakendusliidese integreerimine maksma hinnanguliselt ligikaudu
25 000 eurot ühekordse kuluna. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud äriregistri
puhul sellise arendustöö maksumuseks 100 000 eurot. Tõenäoliselt on ka teiste süsteemide
liidestamisel vajadus sarnane. Samas, kuna tehnilise lahenduse arhitektuur on kokku leppimata,
siis pole ka selge, kas kõik süsteemid peavad lahenduse ise looma või on siin ühistegevuse
võimalusi. Komisjon on viidanud ka rahastusvõimalustele Digitaalse Euroopa programmist,
millega kaetaks mõningaid liikmesriikide kulusid seoses uue määruse nõuete täitmiseks
vajalike arendustega.
Kuna Euroopa digiidentiteeditasku kasutusele võtmine on uus lisanduv kohustus, siis tuleb
asjaomastel ministeeriumitel taotleda kulude katmist riigieelarvest. Eelkõige puudutab see
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja
Haridus- ja Teadusministeeriumi, aga vähemal määral ka teisi ministeeriume, riigiasutusi ja
põhiseaduslikke institutsioone.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki arendada
digitaalse identiteedi raamistikku, mis võimaldaks kõigil eurooplastel tarbida
turvaliselt e-teenuseid ning paremini tagada digitaalse ühtse turu toimimine.
Selgitus: määruse eelnõu üks peamisi eesmärke on tagada siseturu nõuetekohane toimimine,
eelkõige seoses turvaliste ja usaldusväärsete elektroonilise identiteedi vahendite pakkumise ja
kasutamisega. Digitaalse identiteedi olemasolu on paljude e-teenuste tarbimise eelduseks.
Digivõimestatud EL toimimise vältimatuks komponendiks on digitaalse identiteedi lahenduste
olemasolu kõikjal liidus ning nende lahenduste koosvõime Euroopa ühtses majandusruumis.
Senise eIDAS määruse mõju on käivitunud pikkamööda - alates 2018. aastast on vähemalt ühest
eID süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki8 ning ka muude senise määruse koosvõimele
suunatud lepete rakendumine on praktikas olnud vaevaline. Jõulisemate sammude kokku
leppimine uuendatud määruses aitab kaasa koosvõimelise ja toimiva identiteediraamistiku
kujunemisele liidus ning on ühtlasi digivaldkonnas 2030. aastaks seatud eesmärkide9
saavutamise eelduseks.
5.2. Eesti toetab määruse eelnõus sätestatud kohustust kõigil liikmesriikidel teavitada
vähemalt ühest e-identimise süsteemist ja vahendist, kuid peab oluliseks, et see
kohalduks just kõrge usaldusväärsuse tasemega vahendite suhtes.
Selgitus: kehtivas eIDAS määruses on eID vahenditest teavitamine jäetud liikmesriikide enda
otsustada, mistõttu ei ole ligi pooled liikmesriigid kasutanud võimalust teavitada oma eID
vahendist, mis võimaldaks selle vahendi piiriülest kasutust. Seda pole teinud ka mõned
liikmesriigid (näiteks Soome ja Austria), kus siseriiklikult on digitaalne identiteet laialdaselt
kasutusel. Kuna teavitamisega võetakse eID skeemi eest (mis võib olla erasektori päritolu)
riiklik vastutus, siis ilmselt on mõned riigid soovinud sellist vastutuse võtmist vältida. Määruse
eelnõuga kehtestatakse liikmesriikidele kohustus teavitada 12 kuu jooksul pärast määruse
jõustumist vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab vähemalt ühte
identimisvahendit. Selline kohustus on samm edasi, kuid teavitatava eID skeemi
usaldusväärsuse taseme täpsustamata jätmine loob uue killustatuse. Olulisi õiguslikke või
finantsilisi tagajärgi kaasa toovaid või eriliigilisi isikuandmeid puudutavaid e-teenuseid saavad
kõik eurooplased kasutada siis, kui neil on just kõrge usaldusväärsuse tasemega eID vahend.
Madalama usaldusväärsuse tasemega vahendist teavitamine ei võimalda siiski teavitava
liikmesriigi kodanikel olulist osa piiriülestest teenustest tarbida. Eelnõus on eraldi toodud
kohustus teavitada eID skeemist ja teavitada identiteeditaskust, mis toimiks ka eID skeemina.
Tähtaeg mõlemal kohustusel on eelnõus sama, kuid eeldada võib, et identiteeditaskuga
seonduvad tähtajad lükkuvad tunduvalt edasi. Seda võimalust silmas pidades on ilmselt ka need
tähtajad eraldi välja toodud ning kõrge usaldusväärsuse nõude fikseerimine asjakohane.
5.3. Eesti toetab ettepanekuid, mis kiirendavad ja soodustavad e-identimise süsteemide
piiriülest kasutuselevõttu läbi teavitusprotsessi lihtsustamise ja menetlustähtaegade
lühendamise.
8
eIDAS alusel on seni eID skeemidest teavitanud Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Leedu,
Luksemburg, Läti, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi.
9
Komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil on avalike teenuste digitaliseerimise
valdkonnas seatud eesmärgiks, et 80% kodanikest kasutab e-identimislahendust.
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-
targets-2030_et
Selgitus: määruse eelnõus on pakutud mitmeid uuendusi, mille eesmärk on kiirendada senist
eID süsteemidest teavitamise protsessi ja nende piiriülest kasutuselevõttu. Näiteks sisaldab
eelnõu võimalust lisaks vastastikusele hindamisele ka teavitada eID skeemist, mis on
vastavushindamise asutuse poolt sertifitseeritud. Lisaks lühendatakse teavitatud skeemi
praktilise tunnustamise tähtaega seniselt aastalt poolele aastale. Pakutud lihtsustatud
mehhanismid võimaldavad eID skeemide kiiremat kasutuselevõttu.
5.4. Eesti toetab kohustust lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka
kordumatu ja püsiv identifikaator, kuid peab oluliseks ka mehhanismi loomist, mis
võimaldaks tuvastada seost ühele isikule omistatud erinevate identifikaatorite vahel.
Juriidiliste isikute eristamisel ei loe me piisavaks üksnes ettevõtte nime, vaid peame
vajalikuks kokku leppida täpsustavad atribuudid, näiteks registreeringu number.
Selgitus: kehtivas eIDAS määruses on viidatud kordumatule identifikaatorile, kuid ei ole
nõutud identifikaatori püsivust. Seetõttu on näiteks osades liikmesriikides võetud kasutusele
dokumendiga seotud number, mis aga dokumendi vahetusel asendub uuega. Inimeste
tuvastamisel on sellise identifikaatori püsivuse nõue aga vajalik. Mitmete personaalsete e-
teenuste osutamine ei ole võimalik, kui inimesel on eri riikides või isegi kodumaal mitmed
erinevad, kuigi kordumatud identifikaatorid. Eriti piiriüleses kontekstis on eri riikides
paiknevate andmete omistamine samale isikule äärmiselt komplitseeritud. Täna loovad
liikmesriigid oma lahendusi, et siduda piiriüleselt pöörduvate isikute identiteete oma riigi
isikukoodi või muu kasutusel oleva tunnusega. Probleemi adresseerimine EL tasemel aitaks
vältida olukorda, kus iga liikmesriik läheneb probleemile eraldi. Ka juriidiliste isikute
identifitseerimisel on elementaarselt vajalik mingite identifikaatorite kasutamine ning ettevõtte
nimi ei ole piisav atribuut ettevõtte tuvastamiseks või eristamiseks nagu tuleneb praegu eelnõu
V lisast.
5.5. Eesti ei toeta kvalifitseeritud e-allkirjade usaldusväärsuse langetamist ja peab
oluliseks, et allkirjastamise sertifikaate väljastataks kõrge usaldusväärsuse tasemega
e-identimise vahendile tuginedes.
Selgitus: kvalifitseeritud e-allkirju loetakse õiguslikult samaväärseks omakäeliste allkirjadega.
Seetõttu on väga oluline see, kui turvaline on kvalifitseeritud e-allkirjade andmist võimaldava
kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamise protsess. Kehtiva eIDAS määruse vastavad nõuded on
sõnastatud ebaõnnestunult. Määrus sisaldab küll nõuet, et kui sertifikaadi väljastamisel
tuginetakse märkimisväärse tasemega eID vahendile, siis ainult sellisele, kus isiku on ka
füüsiliselt tuvastatud. Senised tehnilised standardid ja kasutusel olevad spetsifikatsioonid ei
võimalda selliseid kasutajaid teistest eristada. Probleemi lahendusena on eelnõus ette nähtud
loobuda füüsilise isikutuvastuse nõudest sertifikaatide väljastamisel ning võimaldada seda
kõigest märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega eID vahendite abil. Uues eelnõus pakutud
sõnastus ei ole vastuvõetav, sest märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimine ei ole
kindlasti piisav kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamiseks. Kui allkirjastamise sertifikaate
väljastatakse distantsilt, siis peaks isik olema tuvastatud kõrge usaldusväärsuse tasemega
vahendiga, vastasel korral devalveerub e-allkirjade usaldusväärsus märgatavalt.
5.6. Eesti peab oluliseks digitaalse identiteedi ja usaldusteenuste reguleerimisel
tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist.
Selgitus: kuigi eIDAS määrus üldiselt järgib tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, esineb uues
eelnõus siiski viiteid konkreetsele tehnoloogiale. Näiteks eeldatakse digiidentiteeditasku
kirjeldamisel isikutuvastamiseks vajalike võtmete asumist kasutaja nutiseadmes. Samal ajal on
ka teisi ja isegi lubavamaid tehnoloogilisi lahendusi, kus vastavad võtmed asuvad serveris või
on kasutaja seadme ja serveri vahel jagatud. Näitena on sellise tehnoloogia esindajaks Eestis ja
ka mujal levinud Smart-ID lahendus.
5.7. Eesti toetab püüdlusi usaldusväärsete andmevahetusmeetodite edendamisele liidus,
sealhulgas võimaliku Euroopa digiidentiteeditasku näol. Sealjuures peame oluliseks,
et uute tehniliste lahendustega seotud õiguslikud kohustused ja rahastamise
põhimõtted tuleneks selgelt määrusest, mitte hiljem lisanduvatest rakendusaktidest.
Selgitus: Euroopa digiidentiteeditasku kokku leppimata detailide hilisem määratlemine
rakendusaktides on mõistlik tase tehniliste aspektide täpsustamiseks. Samas ei tohiks jätta
rakendusaktide määratleda otsuseid, mis puudutavad ühe või teise toimingu õiguslikke tagajärgi
ja osapoolte olulisi õigusi ja kohustusi (sealhulgas rahalisi). Digiidentiteeditaskute väljastamise
kohustust ei tohiks riikidele panna enne, kui on kokku lepitud nendega seonduvad õigused ja
kohustused ning rahastamismudel. Praegune eelnõu tekst ütleb, et Euroopa digiidentiteeditasku
kasutamine on füüsilistele isikutele tasuta, kuid ei täpsusta, mis toiminguid hõlmab „tasuta
kasutus“ ning millised osapooled ja mis puhkudel peavad kulud katma.
5.8. Eesti peab oluliseks, et koos Euroopa digiidentiteeditasku kasutusele võtmisega
kokku lepitud standardid ja spetsifikatsioonid tagaksid koosvõime Euroopa
identiteeditasku infovahetuseks väliste infosüsteemidega.
Selgitus: määruse eelnõus on viidatud digiidentiteeditasku turvalisuse tagamisele läbi vastavate
standardite kohase vastavushindamise. Digiidentiteeditasku kohta käivate standardite ja reeglite
kokku leppimine on küllaltki endastmõistetav. Teisalt on määruse eelnõus käsitletud ka
kohustust võimaldada digiidentiteeditasku kasutust suhtlusel mitmete avaliku ja erasektori
teenustega. EL ühtse turu toimimise seisukohalt on oluline, et lepitaks kokku ka ühtsetes
koosvõimet tagavates spetsifikatsioonides ja standardites, kuidas digiidentiteeditasku väliste
infosüsteemidega suhtleb. Tähelepanu tuleks pöörata ka koosvõime ajakohasena hoidmise
protsessile. Lihtsalt standardeid ja spetsifikatsioone loetledes võib jõuda olukorrani, kus
identiteeditasku on küll turvaline, kuid eri standardiprofiilide kasutamise tõttu tegelik piirülene
koosvõime väliste infosüsteemidega jääb saavutamata. Kui seda ei täpsustata määruses, siis
tuleks seda teha vähemalt vastava rakendusakti kehtestamisel.
5.9. Eesti toetab e-tehingutes isikuandmete kaitse suurendamist, kuid peab vajalikuks
mõistlikku tasakaalu privaatsuse ja teisalt identiteedivarguste ning pettuste
avastamiseks ja tõestamiseks vajaliku andmekorje lubatavuse vahel.
Selgitus: määruse eelnõus on lähtutud põhimõttest, et mitmesugused identifitseerimise või
usaldusteenustega seotud osapooled ei korjaks ega saaks andmeid teenuste kasutamise kohta.
Selline keeld on mõistav profileerimise vältimise ning isikuandmete kaitse vaatenurgast, kuid
raskendab samas oluliselt identiteedivarguste või usaldusteenustega seotud süütegude
avastamist ja tõendamist. Ka teenuste tehnilised lahendused võivad sellise andmekorje lahususe
tõttu osutuda keerulisemaks ja kallimaks. Peame oluliseks ühildada privaatsuse kaitse meetmed
õiguskaitseasutuste ja nende erasektori ettevõtete vajadustega, kes on kohustatud ja õigustatud
rakendama isikuandmete kogumist tulenevalt Euroopa Liidu õigusest, ning realistlike tehniliste
praktikatega. Mõistlik tasakaal privaatsuse ja identiteedivarguste ning pettuste avastamiseks ja
tõestamiseks vajaliku andmekorje lubatavuse vahel tähendab, et andmete säilitamine ja
kasutamine õiguskaitse eesmärgil on võimalik piiritletud juhtudel, kus isikuandmete kaitse ja
privaatsuse riive on vajalik, sobiv ja proportsionaalne.
5.10. Eesti ei pea oluliseks vähetõhusate meetmete, nagu usaldusmärgis, veebilehe
sertifikaat või madala usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteem, sätestamist
määruses.
Selgitus: kehtivas eIDAS määruses on sätestatud kvalifitseeritud usaldusteenuste puhul
kasutatav märgis. Usaldusmärgise eesmärk on eristada kvalifitseeritud usaldusteenuseid selgelt
teistest usaldusteenustest ning selle kasutamine on vabatahtlik. Määruse eelnõuga laiendatakse
taolist lähenemist ka Euroopa digiidentiteeditaskutele. Samas ei ole senine märgise süsteem
praktikas saavutanud oodatud tulemust ja ekspertide arvates on märgise väärkasutus pigem
õõnestanud kasutajate usaldust ning toonud kaasa uusi turvariske. Eelistatud oleks taolise
märgise süsteemist loobumine. Veebilehe sertifikaatide regulatsioon on üritanud edutult ja
minimaalse kasuteguriga mõjutada globaalse interneti toimimist ning ka senises määruses
kirjeldatud madala usaldusväärsuse tasemega eID skeemide praktiline väärtus on pea olematu.
5.11. Eesti peab oluliseks, et e-identimise süsteemidele, identiteeditaskutele ja
usaldusteenustele määrusega kehtestatavad turvanõuded, nendele vastavuse
hindamise ja vajadusel sertifitseerimise kord oleks kooskõlas ning mittedubleeriv
teiste küberturvalisust puudutavate õigusaktidega ning tõhususe ja bürokraatliku
lisakoormuse suhtes tasakaalus.
Selgitus: Praeguses eelnõus on palju ristviiteid teistele õigusaktidele, eelkõige
küberturvalisuse määrusele ja veel vastu võtmata NIS2 direktiivile. Vältida tuleks sellise
põimumisega tekkivat segadust, erinevaid nõudeid sisuliselt ekvivalentsetele protsessidele ja
näiteks olukordi, kus kohustused tulenevad ühest õigusaktist, aga sanktsioonid teisest.
Eelnõus käsitletud teenuste jaoks on turvalisus väga oluline, samas on iga nõuetele vastavuse
hindamine ja auditeerimine kallis ja aeganõudev protsess. Teenuseosutajatele auditeerimis ja
sertifitseerimiskohustuste panemisel tuleks lähtuda põhimõttest – nii palju ja sagedasti kui
vajalik ja nii vähe ja harva kui võimalik ning arvestada ka väljakujunenud ennast tõestanud
praktikaid.
5.12. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon looks tehnoloogilised võimalused
kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülese kasutamise ja valideerimisega seotud
probleemide lahendamiseks ja koosvõime edendamiseks.
Selgitus: liikmesriikides on kasutusel arvukalt erinevaid kvalifitseeritud e-allkirjade formaate,
mille kasutamine on sageli konkreetse liikmesriigi turul üldlevinud praktika. eIDAS määruse
rakendamise praktika on näidanud, et kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülestes menetlustes ja
tsiviilõigussuhetes kasutamine on sageli probleemne, sest menetlus- või tehingupooled ei ole
võimelised kindlaks tegema, kas teisest liikmesriigist saabunud e-allkirja puhul on tegemist
kvalifitseeritud e-allkirjaga, millel on omakäelise allkirjaga võrdne õiguslik mõju või mõne
muu, madalama usaldusväärsuse tasemega e-allkirjaga. Näiteks on mõnes liikmesriigis laialt
kasutusel .PDF-failide sisesed allkirjad, teistes aga nn allkirjakonteinerid (.asice failid) ja
kolmandates dokumentidele lisatavad, eraldi allkirjafailid. Kuigi erasektor on loonud erinevaid
platvorme, mis võimaldavad allkirjastatud faili üles laadida, tuvastamaks, kas sellele on e-
allkiri lisatud ja missugusele usaldusväärsuse tasemele see vastab, on menetlus- ja
tehingupooled sageli tõrksad selliseid lahendusi andmekaitsekaalutlustel kasutama. Teisisõnu
ei soovi asjaosalised allkirjastatud faili, mis sageli sisaldab isikuandmeid, ärisaladust või muud
tundlikku infot, laadida üles kolmandate isikute poolt hallatud keskkondadesse, mille
usaldusväärsuse ja turvalisuse osas neil info puudub. Seetõttu peaks Komisjon tagama, et
Euroopa Liidus eksisteerib vähemalt üks, komisjoni poolt keskselt hallatud ja usaldusväärne e-
allkirjade valideerimise teenus, mida kõik Euroopa Liidu elanikud ja kodanikud saaksid
kasutada, et dokumentidest eriformaadilisi kvalifitseeritud e-allkirju tuvastada, valideerida ja
ühtlasi konteinerformaadis allkirjafaile avada. Tegemist on ühelt poolt tungiva vajaduse, kuid
teiselt poolt arenguvõimalusega, millest võidaks kogu Euroopa Liidu digitaalse ühisturu
koosvõimelisus.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud
sisendit Siseministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt.
Ettepanek saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Riigi
Infosüsteemi Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Pangaliit, Finance Estonia, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
Oma arvamuse saatsid: Justiitsministeerium, Siseministeerium koos Politsei- ja
Piirivalveametiga, Riigi Infosüsteemi Amet, SK ID Solutions, FinanceEstonia (Veriff), Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Pangaliit, Cybernetica.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).
Lisa 1. Ettepanekud Euroopa digiidentiteedi määruse eelnõu kohta (eIDAS määruse muutmine)
Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks
võetud
Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeerium toetab eelnõu eesmärki piiriüleste e-teenuste valdkonna kaasajastamisteks ja arendamiseks. Arvestatud seisukohapunktides 5.2, 5.4.
Leiame, et iga riik peab tagama vähemalt ühe (kõrge taseme) eID vahendi olemasolu. Samuti on isiku tuvastamiseks
vajalik ja eesmärgipärane liikmesriikidele unikaalse identifikaatori kasutuselevõtu kohustuse kehtestamine.
Samas leiame, et e-teenuste kasutamise puhul pole probleemiks mitte üksnes eID vahendite puudus, vaid laiemalt
e-teenuste nappus või nende olemasolul teenuse kasutamiseks mõeldud eID vahendite killustatus.
Samuti on jätkuvalt probleemiks tõik, et pole loodud võimekust teise riigi eID vahendiga riiklike e-teenuste
kasutamiseks. Kuigi senisest ühtsem usaldusteenuste täiustatud ökosüsteem aitab olukorda parandada, tuleb tagada,
et seeläbi ei muudetaks tarbetuks juba toimivaid ulatuslikke ökosüsteeme. Näiteks on Eesti usaldusteenuste
ökosüsteemiga liidestatud tuhanded toimivad teenused.
Mis tahes ELi liikmesriigis isiku tõendamist ja elektrooniliste dokumentide jagamist võimaldava
digiidentiteeditasku loomise ettepanek on tervitatav ja aitab kaasa paberivabale asjaajamisele. Samas ei selgu
eelnõust muu hulgas asjaolud nagu, millised peaksid olema digiidentiteeditasku võimekused ja kasutusulatus,
kuidas näeks välja digiidentiteeditasku väljastamise protsess, millega on täpsemalt tegemist (mõni eID vahendiga
seotud rakendus?), kuidas käib selle kohustuslik vastavushindamise läbiviimine ja vabatahtliku sertifitseerimise
andmine, mis ulatuses arendab taskut EL, kuidas ID-kaardi autentsuse kontroll digiidentiteeditaskus jne. Kõik need
asjaolud vajavad läbirääkimiste käigus täpsustamist. Samuti eeldavad kavandatavad muudatused põhjalikku
siseriiklikku analüüsi ja kulude hindamist. Muu hulgas tuleb täpsustada, kes jääb Eestis pädevaks asutuseks
digiidentiteeditasku väljastamisel ja selle valideerimise mehhanismide loomisel.
Kuigi ühtsete tehniliste nõuete jms kasutamine on ühelt poolt tervitatav ja kindlasti lihtsustab piiriüleselt eID
tunnustamist ja e-teenuste kasutamist, võib sel olla pärssiv mõju innovatsioonile ja turvalisusele. Näiteks millegi
muutmisvajaduse korral võib kogu protsess osutuda liiga ajamahukaks, kulukas või halvimal juhul peaaegu
võimatuks.
Üksikasjalikumad tähelepanekud Teadmiseks võetud.
Lk 1
Eelnõus on toodud, et “määruse olemusest tulenevad piirangud avalikule sektorile, erasektoris tegutsevatel interneti
kaudu teenuste osutajatel on piiratud võimalused ja raske süsteemiga ühenduda”. Märgime, et vastav väide ei ole
üheselt õige. Piiratud võimalused tulenevad eelkõige asjaolust, et kõikides liikmesriikides ei ole vastavaid võimalusi
loodud. Näiteks Eesti kontekstis, kus nii avalik kui ka erasektor laiaulatuslikult teenuseid pakuvad, ei saa selle
väitega nõustuda.
Märgitakse, et “Lisaks tekitavad eIDASe kohaldamisalast välja jäävad identimislahendused, näiteks
sotsiaalmeediateenuste osutajate ja finantsasutuste pakutavad lahendused, eraelu puutumatuse ja kaitsega seotud
probleeme.” eIDASe senine eesmärk on olnud just riikide teavitatud süsteemide reguleerimine, mistõttu muud
pakutavad lahendused pole seni regulatsiooni skoobis olnud. Palume täiendavalt selgitada, miks skoopi laiendada
soovitakse.
Lk 2 Teadmiseks võetud.
“Praegune eIDASe raamistik ei hõlma selliseid e-atribuute nagu tervisetõendid või kutsekvalifikatsioonid, mistõttu
on raske tagada selliste e-mandaatide üleeuroopalist õiguslikku tunnustamist.” Ka see eesmärk ei ole olnud seni
eIDASe skoobis. Erinevate valdkondade e-mandaatide tunnustamine ei erine oma sisult tavapäraste mandaatide
tunnustamisest. See tähendab, et need on valdkonnaspetsiifilised. Oma sisult erineb tervisetõendi tunnustamine
kvalitatiivselt täielikult näiteks kinnisvara hindaja taseme kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest. eIDASe määrusega
ei ole võimalik reguleerida valdkondasid, mis ei ole oma spetsiifikas määruse eesmärgiga seotud. Lisaks,
kutsekvalifikatsiooni või kvalifikatsiooni tunnustamise probleemistikku ei saa lahendada pelgalt e-mandaadi või e-
atribuudi lisamisega. Tunnustamise eelduseks on ühtlane lähenemine, mis on valdkonnaspetsiifiline. Ka
tervisetõendite puhul on vajadus eraldiseisvalt hinnata, millisel kujul seda on võimalik rakendada. Viimast on
kinnitanud ka COVID-19 viiruse pandeemia, kus ühtse tõendi väljatöötamine nõudis väga spetsiifilisi
valdkondlikke kokkuleppeid.
Eelnõu kohaselt “Lisaks ei võimalda eIDASe määrus kasutajatel nõuda, et jagataks vaid teenuse osutamiseks rangelt
vajalikke identiteediandmeid.” Selgusetuks jääb, kas see peaks olema üldse eIDAS määruse skoobis. Ka määruse
muutmise ettepanek ei muuda skoopi selliselt, et määrusega peaks reguleerima teenuse osutamisega seotud
identiteediandmeid. Peame oluliseks esile tuua, et isiku andmekaitse on ulatuslikult reguleeritud isikuandmete
kaitse üldmäärusega (IKÜM). Selleks, et andmekaitse valdkond oleks ühtne, ei ole eesmärgipärane teenuste
osutamiseks vajalike identiteediandmete reguleerimine IKÜM-ist väljaspool. Muu hulgas kaasneb sellega oht
andmekaitse valdkonna killustatuseks. Me ei pea eesmärgipäraseks eIDAS-es andmekaitse erimeetmete loomist,
kuna andmekaitse mõttes ei erine e-teenused oma sisult tavapärastest teenustest.
Ettepaneku sisaldab eesmärki “Kasutajate hüvanguks luuakse e-identimise ja usaldusteenuste täiustatud
ökosüsteem, mida tunnustatakse ja kasutatakse kõikjal liidus.” Seejuures märgitakse, et eesmärk on luua ühtlustatud
käsitlusviis. Peame oluliseks välja tuua, et kuigi teatud üldistatud lähenemise loomine on eesmärgipärane, on oluline
säilitada paindlikkus. Riikides, kes on tänaseks loonud teavitatud süsteemid, on loonud selleks ka toimivad
ökosüsteemid. Eesti puhul on eraldi oluline esile tuua, et meie süsteemi kasutatakse väga laiaulatuslikult. Samuti
tuleb määruse muutmisel tagada, et jäetaks paindlikkus erinevatele lahendustele, mis võimaldaks valdkonnas
uudsete lahenduste loomist.
Lk 6 Teadmiseks võetud.
On esile toodud, et “Paljud sidusrühmad osutasid sellele, et COVID-19 pandeemia tõttu ilmnes, kui väärtuslik on Biomeetria küsimust on võimalik käsitleda
turvaline kaugidentimine, et kõigil oleks juurdepääs avalikele ja erateenustele.” Märgime, et väärtust omab eelnõu artikkel 21 lisanduva lõike 1a alusel.
kaugidentimine igal juhul, selle realiseerimisel tuleb mõelda aga ka kaugtuvastamisele. COVID-19 tõi väga
ulatuslikult esile probleemi isikute kaugtuvastamisega. Selleks, et isik saaks kaugidentimist kasutada, vajab ta
vastavat vahendit, mille kättesaadavust reguleerib eIDASe artikkel 24. Ettepanekust ei selgu selle mõju. Märgime,
et eelnõu preambula lõikes 11 on märgitud järgnevat “Euroopa digiidentiteeditaskud peaksid tagama autentimiseks
kasutatavate isikuandmete kõrgeima turvalisuse taseme, olenemata sellest, kas neid andmeid säilitatakse kohalikul
tasandil või pilvepõhistes lahendustes, võttes arvesse erinevaid riskitasemeid. Biomeetrilise autentimise kasutamine
on üks suure usaldusväärsusega identifitseerimismeetoditest, eriti kui seda kasutatakse koos muude
autentimiselementidega. Kuna biomeetrilised tunnused on iga isiku kordumatud omadused, on nende kasutamiseks
vaja korralduslikke ja turvameetmeid, mis vastavad ohule, mida selline töötlemine võib põhjustada füüsiliste isikute
õigustele ja vabadustele, ning on kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.” Kuigi biomeetria kasutust on käsitletud
preambulas, siis eelnõu hilisemas tekstis biomeetria kasutust ei käsitleta. Peame oluliseks, et biomeetria kasutust
käsitletaks eraldiseisvalt ka uue artikkel 24 sõnastuses. Liikmesriigid vajavad ühtset nägemust, kas
biomeetriapõhine kaugtuvastuse lahendus oleks mõeldav isikule vajaliku vahendi võimaldamisel.
Lk 9 Teadmiseks võetud.
Märgitakse, et “et füüsilistel ja juriidilistel isikutel on internetis ja väljaspool autentimiseks võimalus turvaliselt
taotleda ja saada, säilitada, kombineerida ja kasutada isiklikke identimisandmeid ja atribuutide elektroonilisi
tõendeid”. Palume läbirääkimistel täiendavalt selgitada, mida on peetud silmas sellega, et tõendeid saab kasutada
nii internetis kui ka väljaspool. Ettepanekus on kirjutatud, et atribuute saaks kasutada veebiväliselt internetipõhiste
avalike ja erateenuste kasutamiseks. Jääb arusaamatuks, mis võiks olla veebiväline, kuid internetipõhine teenus.
Samuti, kas atribuut peaks olema digitaalne või peab see olema näiteks tuvastatav ja loetav ka silmaga (näiteks
mobiiltelefoni ekraanilt näidates)? Ka määruse preambula selgitav osa ei ole piisavalt selge (vt lk 13 „Off-line
kasutamine oleks oluline paljudes sektorites, sealhulgas tervishoiusektoris, kus teenuseid osutatakse sageli vahetult
inimesega suheldes, ning digiretseptide puhul peaks autentsuse kontrollimiseks olema võimalik tugineda QR-
koodidele või sarnasele tehnoloogiale.“
Uue artikli 7 ja 11a selgituses on toodud, et liikmesriigile kehtestatakse kohustus teavitada vähemalt ühest e- Arvestatud seisukohapunktides 5.2 ja 5.4.
idendimissüsteemist ning see peab olema seotud kordumatu ja järjepideva identimistunnusega. Leiame, et mõlemad
ettepanekud on vajalikud saavutamaks laialdast e-identimise vahendite kasutuselevõttu ning nende laiema
koostalitusvõime tagamiseks. Seejuures toome esile, et ettepanekust ei nähtu, mis tasemele vastav e-
idendimissüsteem vastama peaks. Kui eesmärk on tagada turvaline e-identimine, siis saaks selleks olla minimaalselt
tänase eIDAS kohaselt määratletud tase märkimisväärne. Peame vajalikuks täpsustada, kas vähemalt ühe eID
skeemi teavitamise kohustus puudutab vaid neid liikmesriike, kes seni vastavat teavitust teinud ei ole; kas eeldada
võib teavitamisele tulevate eID vahendite kasvu ja sellest tulenevalt nende hindamisest tingitud töökoormuse
suurenemist.
Märgime eraldiseisvalt, et artiklites 6a ja 7 seatud tähtaeg luua tingimustele vastav süsteem 12 kuuga, on tõenäoliselt Teadmiseks võetud.
liialt lühike aeg vastavate muudatuste tegemiseks. Süsteemi loomine, nõuetega vastavuse hindamine ning süsteemi
lansseerimine sellises ajaraamis ei ole ilmselt teostatav. Eelkõige on see problemaatiline liikmesriikides, kus
vastavaid süsteeme ei ole üldse loodud või süsteemide tase on hinnatud tasemele madal. Ka riikides, kus on
toimivad ökosüsteemid ei pruugi see ette nähtud ajaraamis saavutatav (ega ka mõistlik) olla, sest võib eeldada kogu
olemasoleva süsteemi ümbertegemist. Märgime, et eelkõige digiidentiteeditasku puhul ei ole selge, milliseid
tõendeid oleks võimalik üheselt liikmesriikide vahel aktsepteerida.
Lk 9 Teadmiseks võetud.
Ettepanekus on selgitatud, et “Lisaks vastastikuse tunnustamise lepingute kasutamisele kooskõlas ELi toimimise
lepingu artikliga 218 muudetakse usaldusteenuseid käsitlevas III peatükis artiklit 14 rahvusvaheliste aspektide
kohta, et võimaldada komisjonil võtta vastu rakendusotsused, mis kinnitavad kolmandates riikides kasutusele
võetud usaldusteenustele kohalduvate nõuete ja nendes riikides osutatavate teenuste samaväärsust.” Palume
selgitada, mis on samaväärseks hindamise järel. Millised võiksid käesolevalt näitlikult olla sellised kolmanda riigi
nõuded, mida kohaldatakse tema territooriumil asutatud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate
usaldusteenuste suhtes? Samuti tekitab küsitavusi asjaolu, et samaväärsuse hindamisel ei ole eIDASe määruses
loodud sisulisi tingimusi. Peame oluliseks, et samaväärsuse hindamise üldtingimused oleksid määratletud määruses
endas, mitte komisjoni rakendusaktides.
Lk 10 Teadmiseks võetud.
Avatakse uue jaotise 9 sisu, samas ei avata elektroonilise tõendi õigusliku toime kontseptsioon, mida loodetavasti
hindab Justiitsministeerium. Juhime tähelepanu, et omavahel ei ühti artikli 45 b pealkiri ja sisu – pealkiri räägib
atribuutide elektroonilisest tõendamisest avalike teenuste puhul, sätte sisu aga atribuutide kasutusest teenusele
ligipääsemisel e-identimise vahendi ja e-autentimise asemel. Toome taaskord esile, et atribuudi vastavus
tehnilistele nõuetele ei tähenda, et atribuudis sisalduv teave oleks liikmesriikide poolt aktsepteeritav (näiteks ei
ole ühe liikmesriigi kutsenimetus või kvalifikatsioon vastav teise liikmesriigi nõuetele).
Lk 14 Teadmiseks võetud.
Preambula lõikes 12 on märgitud eesmärk luua „testimiskeskkondi uuenduslike lahenduste katsetamiseks
kontrollitud ja turvalises keskkonnas“. Ettepanekut ei ole määruses ega selgitustes avatud.
Lk 22 Teadmiseks võetud.
Avatakse digiidentiteeditasku mõiste. Seejuures on märgitud, et see peaks võimaldama ka volituste salvestamist.
Ettepanekust ei selgu, mis laadi volitusi silmas peetakse. Kõige asjakohasemaks võib pidada näiteks notariaalselt
tõestatud vormis volitust või mõeldakse siin midagi muud (nt. lihtkirjalik volitus)?
Lk 22 Teadmiseks võetud.
Mõiste „atribuut“ kasutus. Eelnõu käsitleb mõistet väga laialt ning võimaldab atribuudina käsitleda sisuliselt kõiki
andmeid, mis isikuga seonduvad. Mille poolest erinevad oma sisult mõisted atribuut ja mandaat? Mandaadiks
loetakse tõend isiku pädevuse, kogemuste, õiguse või loa kohta. See on ka atribuudi mõiste kohaselt isiku tunnus,
omadus või staatus.
Lk 24 Arvestatud seisukohapunktis 5.7.
Artikli 6a lg 6 on märgitud, et Euroopa digiidentiteeditaskute kastumine on füüsilistele isikutele tasuta. Puudub
selgitus, mistõttu vajaks täpsustamist, kas see tähendab muuseas, et kasutamine on tasuta, aga selle väljastamine
võib olla tasuline. Samuti sooviksime näha nägemust võimalike kulude katte süsteemi kohta.
Artikli 6a lg 7 märgib, et kasutajal on digiidentiteeditasku üle täielik kontroll. Samas on artiklis 6a selgelt öeldud,
et tasku väljastatakse eelduslikult liikmesriigi poolt või liikmesriigi volituse alusel (alles kolmanda variandina on
võimalik väljastada sõltumatult, kuid liikmesriigi tunnustuse alusel). Isiku digiidentiteeditasku sisaldab isiku
identiteeti ning selle üle ei saa olla kasutajal täielikku kontrolli – see tähendaks ka kasutaja võimalust vastava
identiteedi modifitseerimiseks või muutmiseks. Isiku identifitseerimiseks mõelduid identiteedi loob isikule riik.
Samuti jääb arusaamatuks, miks lõikega 7 välistatakse andmete ristkasutus, mis võib olla vajalik isikule teenuse
pakkumiseks andmete ühekordse küsimise põhimõtet järgides. Samuti võib digiidentiteeditaskus olevaid andmeid
olla vajalik kasutada näiteks järelevalvemenetluses (veel konkreetsemalt näiteks julgeoleku ohu väljaselgitamisel).
Lk 27 Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4.
Artikkel 11 a ja kordumatu identifitseerimine. Vajab täpsustamist, kuidas hakkab süsteem toimima piiriüleselt.
Ehk kuidas ühildub Eesti eID vahendi kordumatu identifikaator mõne teise riigi süsteemiga? Kas ja kui, siis
kuidas toimub isiku identifitseerimine selle abil teises liikmesriigis?
Lk 40 Teadmiseks võetud.
Artiklis 45 h ja 45 i reguleeritakse elektroonilisi registreid, mis on loodud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate
poolt. Eestis loodud avalik-õiguslikud registrid on üldjuhul elektroonilised. Palume täpsustada, kuidas mõjutaks
tulevane regulatsioon Eesti registrite (õiguslikku) toimet. Lisaks vajab täpsustamist, kuidas hakkab toimuma
(kvalifitseeritud) elektrooniliste registrite loomine, haldamine, kontrollimine.
Lk 46 Teadmiseks võetud.
Märgitakse, et „Liikmesriigid on kohustatud andma välja Euroopa digiidentiteeditasku 24–48 kuu jooksul
(ligikaudu) pärast määruse vastuvõtmist.“ Esitatud määruse muudatuse ettepanekus on selgelt välja toodud, et
identiteeditasku ja toimiv e-identimise süsteem peavad olema valmis 12 kuu jooksul (artikkel 6a ja artikkel 7
sissejuhatav lause). Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas. Märgime veelkord, et seatud tähtaeg ei pruugi olla teostatav.
Justiitsministeerium
Määruse eelnõuga plaanitakse muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 910/20142 ning mh luua õiguslik Teadmiseks võetud.
raamistik Euroopa digikukrule (ka digitasku, ingl. k. European Digital Identity Wallet). Määruse eesmärk on
ühtlustada ja lihtsustada piiriülest isikutuvastust.
Plaanitaval määrusel on ulatuslik mõju isikutuvastuse praktikale ja korraldusele. Seetõttu peab lõplike seisukohtade
kujundamisele eelnema põhjalik mõjude hinnang ja õiguslik analüüs selle kohta, kuidas sobitub määruses sätestatu
kehtiva õigusega ja mida tuleks määruse vastuvõtmisel muuta. Sooviksime analüüsi valmimisel sellega tutvuda.
Selgitamist vajab mh, kuidas saab uute nõuetega kooskõlas kasutada Eesti ID-kaarti (nt kas ja millises ulatuses on
vajalik isikuandmete füüsiline eraldamine) ning millistes piirides saab autentimisvõimalusi kasutada mitmesugustes
riigi menetlustes, mis ei ole otseselt seotud autentimisvahendi kasutamisega (näiteks avalike dokumentide
kättetoimetamine juhul, kui isik kasutab autentimist muul eesmärgil).
Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Kuna määrusega ühtlustatakse (digitaalse)
siseturu regulatsiooni, on nimetatud õiguslik alus korrektne.
Plaanitav määrus näeb digikukru loomiseks ette üldise õigusliku raamistiku. Tehnilised sätted ja muud täpsustused
võtab vastu Euroopa Komisjon rakendusaktidega. Rakendusaktide andmiseks on määruses sätestatud vastavad
volitused.
Euroopa digikukru loomisel omab olulist rolli andmekaitse. Isikuandmete töötlemisel määruse alusel kohaldatakse
isikuandmete kaitse üldmäärust. Digikukruga seotud erisused sätestatakse plaanitavas määruses. Näiteks kehtestab
määruse artikli 6a lõige 7, et isikul on Euroopa digikukru üle täielik kontroll. Digikukru väljaandja ei kogu isiku
kohta informatsiooni, mis ei ole vajalik digikukru teenuste pakkumiseks. Samuti ei ühenda digikukru väljaandja
enda või kolmandate isikute käsutuses olevaid isikuandmeid, kui see ei ole vajalik digikukru teenuse pakkumiseks,
välja arvatud juhul, kui isik on seda selgelt palunud. Isikuandmeid, mis on seotud digikukru teenuse osutamisega,
hoitakse eraldi muudest andmetest. Digikukru kasutamine on isikule vabatahtlik. Määruse ettepanekus sätestatud
andmekaitsenõuded on kooskõlas Euroopa Liidu andmekaitseraamistikuga.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastas oma sisendi määruse ettepaneku kohta Justiitsministeeriumile 14. juulil Arvestatud seisukohapunktis 5.4. ja punktis 4.4
2021. RIK-i hinnangul tuleks täpsustada elektrooniliste atribuutide tõenditele esitatavaid tingimusi, mis on toodud (mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
lisas V (b), kus öeldakse, et juriidilise isiku puhul peab tõendil sisalduma registrinumber, juhul kui see on asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele).
asjakohane, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides. Üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks rangemalt
reguleerida juriidiliste isikute andmete kasutamine ning välja jätta antud nõudes lauseosa „juhul kui see on
asjakohane“ ja nõuda registrinumbrit alati. Lisas V (b) on toodud, et füüsilise isiku puhul peab tõendil sisalduma
isiku nimi. Füüsilise isiku suhtes peab lisaks nimele olema tõendil kajastatud ka isikukood andmete üheselt
mõistetavuse tagamiseks. Kõik riigid ei anna isikutele isikukoode, kuid on vajalik mainida, et ilma koodita isikute
digitaalne ühene tuvastamine on keeruline kui mitte võimatu. Kui isikuid ei ole võimalik üheselt tuvastada, st neil
ei ole isikukoodi, siis ei ole ka tasuta võimalik neile anda informatsiooni neile kuuluvate atribuutide kohta. Lisaks
võib olla isikusamasuse tuvastamine ajamahukas ja kallis protseduur. Kui minnakse seda teed, et füüsilisele isikule
ei panda kaasa unikaalset isikukoodi, siis tuleks regulatsioonis ette näha nn manuaalne protsess, mis võtab aega ja
maksab raha.
RIK lisab, et AUP süsteemis tuleb ka eIDAS liideses teha muudatusi. Sarnaste arenduste ja eelmiste eIDAS
liidestuste praktikast tulenevalt hindab RIK, et arendustööde maksumus on ca 100 000 EUR. Hind võib muutuda,
kui olemas on tehniline spetsifikatsioon. Kindel on aga see, et e-Äriregister koos majandusaasta aruannete
süsteemiga peab eIDAS raamistiku täiendusega liituma, sest finantsandmed ja ettevõtte andmed on Lisa VI
miinimumatribuutide loetelus märgitud.
Riigi Infosüsteemi Amet
Muudatus RIA seisukoht
Artikkel 3 (definitsioonid) Euroopa digiidentiteeditasku mõiste sisaldab ka Teadmiseks võetud.
Artiklisse lisatakse Euroopa digiidentiteeditasku kvalifitseeritud e-allkirja andmist. Määruse eelnõust ei
definitsioon. „Euroopa digiidentiteeditasku“ – toode ja ole selge, kas digiidentiteeditasku on iseseisev
teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada allkirjastamise vahend või võimaldab
identiteediandmeid, volitusi ja atribuute, mis on seotud kaugidentimisvahendite (remote QSCD) vahendusel
tema identiteediga, esitada neid taotluse korral allkirja anda. Antud detail vajab eelnõus täpsustamist.
tuginevatele isikutele ning kasutada neid autentimiseks
nii veebis kui ka veebiväliselt teenuse jaoks kooskõlas
artikliga 6a ning luua kvalifitseeritud e-allkirju ja e-
templeid;
Artikkel 5 (andmetöötlus- ja kaitse) Määruse eelnõus võiks siiski sisalduda viide, et Teadmiseks võetud.
Muudatusega asendatakse andmetöötlus- ja kaitse säte isikuandmeid tuleb töödelda vastavalt Isikuandmete
"Varjunimed e-tehingute tegemisel" sättega. Ära kaob kaitse üldmäärusele. Eeltoodust tulenevalt teeme
isikuandmete töötlemise nõue teha seda kooskõlas juba ettepaneku lisada määrusesse üldisem täiendus, et
kehtetuks tunnistatud direktiiviga 95/46/EÜ. isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas EL
viimaste kehtivate andmekaitse ja andmetöötluse
põhimõtetega.
Artikkel 6 (Vastastikune tunnustamine) Kuna EL poolt tulevad tehnilised nõuded Teadmiseks võetud.
Artikkel 6 kustutatakse ja asendatakse uute artiklitega, digiidentiteeditasku osas alles 6 kuu jooksul peale
mis seab nõuded: 1. Euroopa digiidentiteeditasku regulatsiooni jõustumist, siis ei ole antud ajaraamis
väljastajale, tehnilistele tingimustele, kasutamisele ja digiidentiteeditasku kasutuselevõtmine realistlik. Lisaks
rakendusele. Muudatustega nõutakse, et liikmesriigid puudub hetkel siseriiklik akrediteerimismehhanism, mis
annaksid ühiste tehniliste standardite alusel teavitatud võimaldaks digiidentiteeditasku sarnaseid lahendusi
eID süsteemi raames välja Euroopa digiidentiteeditasku sertifitseerida.
pärast kohustuslikku vastavushindamist ja vabatahtlikku
sertifitseerimist küberturvalisuse määrusega kehtestatud
Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikus.
Samuti sätestatakse erinormid nõuetele, mida
kohaldatakse tuginevatele isikutele, et ennetada pettusi
ja tagada Euroopa digiidentiteeditaskust pärit isiklike
identimisandmete autentimine ja atribuutide
elektrooniline tõendamine. Liikmesriigil kohustus
väljastada 12 kuu jooksul pärast regulatsiooni jõustumist
EU digiidentideedi tasku. Lisaks olemasolevate eID
vahendite vastastikune tunnustamisega seotud sätted
viidi üle samade tingimustega Artikkel 12 c "Muude e-
identimise vahendite vastastikune tunnustamine" alla,
nõuded päris ära ei kaotatud.
Artikkel 6a (Vastastikune tunnustamine) Määruse eelnõust ei selgu, et kas digiidentiteeditasku Arvestatud seisukohapunktis 5.7.
Artikli 6a kohaselt on Euroopa digiidentiteeditaskute tasuta kasutamine tähendab digiidentiteeditasku kui
kasutamine füüsilistele isikutele tasuta. lahenduse/rakenduse tasuta pakkumist või ka sellega
seotud teenuste (autentimine, signeerimine) tasuta
pakkumist. See võiks kindlasti olla määruses
täpsustatud. Lisaks on oluline kokku leppida teenuse
hinnastamise mudel ning kuidas teenuse hinnastamine
on planeeritud lahendada.
Artikkel 10 (Turvarikkumine) Hetkel ei ole määruse eelnõu tekstis selgelt arusaadav, Teadmiseks võetud.
Lisatakse uus artikkel 10 a, mis seab nõuded ja tegevused kuidas toimub turvarikkumistest teavitamine praktikas
sh peatamisega ja teavitamisekohustusega EU ning millised intsidendid tegelikkuses teavitamisele
Digiidentiteeditaskut puudutavate turvarikkumiste kuuluvad. Lisaks ei tule määruse eelnõu tekstist, kuidas
esinemise korral. Turvarikkumisest tuleb teavitada jaguneb vastutus. Arvestama peaks olukordadega, kus
viivitamatult teisi liikmesriike ja komisjoni. 6 kuu avastatakse viga konkreetses tõendi tüübis, siis kuidas
jooksul pärast regulatsiooni jõustumist peab Komisjon see mõjutab digiidentiteeditaskut tervikuna. Kas sellisel
andma välja rakendusakti punktide 1 ja 3 täitmise juhul on tegemist intsidendiga konkreetse teenuse või
meetmete kohta. digiidentiteeditasku terviku vaates.
Artikkel 12 (Koostöö ja koosvõime) Määruse eelnõus toodud tähtaeg on ebarealistlik. Samuti Teadmiseks võetud.
Lisatakse täiesti uus peatükk eID süsteemide piirüleseks puudub Eestis hetkel siseriiklik protseduur, kuidas EL
usaldamiseks. Sätestatakse osapooled ja juhtumid, mil digiidentiteeditaskuid hinnata. Määruse eelnõust ei
on kohustus aktsepteerida eIDASega kooskõlas olevat selgu, et kuidas toimub koostöö ja koosvõime tagamine
EU digiidentiteeditaskut ( avalikes teenustes, kui riigis EL-ist väljapoole (näiteks UK suunal või idapartnerluse
on nõutud mõni eID süsteem, nõutud kõrgetasemeline raames).
autentimine, loetletud erasektori valdkonnad, suured
online platvormid). Ning sätestatakse Komisjonile
ülesanded soodustada ja hõlbustada iseregulatsiooni
tegevusjuhendite väljatöötamist liidu tasandil, et aidata
kaasa käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate
Euroopa digiidentiteeditaskute laialdasele
kättesaadavusele ja kasutatavusele. Eesmärk tihendada
koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning kutsuda
teenuse osutajaid üles tegevusjuhendite väljatöötamise
lõpule viima 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse
vastuvõtmisest ja hakkama neid tõhusalt rakendama 18
kuu jooksul alates määruse vastuvõtmisest. Euroopa
digiidentiteeditaskule ei kohaldata artiklites 7 ja 9
osutatud nõuetekohast teavitamist.
Artikkel 14 Rahvusvahelised aspektid Teeme ettepaneku asendada sõnastus „The Commission Teadmiseks võetud.
Muudatusega kustutatakse ära üldine põhimõte, et may adopt implementing acts, in accordance with
kolmandast riigist pärit usaldusteenuseid tunnustatakse Article 48(2), setting out the conditions under which the
liidu ja kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise requirements of a third country applicable to the trust
organisatsiooni vahel sõlmitud kokkuleppe alusel service providers established in its territory and to the
kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 2018 ning trust services they provide can be considered equivalent
sätestatakse, et Komisjon võib välja anda rakendusakti to the requirements applicable to qualified trust service
nõuetega kolmandast riigist usaldusteenusepakkujatele, providers established in the Union and to the qualified
mille alusel võib teenuseid pidada samaväärseks ELis trust services they provide.“ sõnastusega “The
osutatavate kvalifitseeritud usaldusteenuste nõuetega. Commission should adopt implementing acts, in
accordance with Article 48(2), setting out the conditions
under which the requirements of a third country
applicable to the trust service providers established in
its territory and to the trust services they provide can be
considered equivalent to the requirements applicable to
qualified trust service providers established in the
Union and to the qualified trust services they provide.”
Ettepaneku mõte on selles, et Komisjonil oleks kohustus
rakendusakt kehtestada. Tänase praktika kohaselt väga
sageli seda ei tehta ning puuduvad olulised juhised
kolmandate riikide puhul käitumiseks.
Artikkel 15 (Puuetega inimeste takistusteta Puue antud kontekstis on väga lai mõiste ning võiks olla Teadmiseks võetud.
juurdepääs) välja toodud peamised grupid, kellele peaks olema
Muudatusega muudetakse kohustuseks teha puuetega juurdepääs tagatud. Näiteks: vaegnägijad, vaegkuuljad.
inimestele usaldusteenused juurdepääsetavaks varasema
tingimuse " kui on teostatav" asemel.
Artikkel 17 (järelevalveasutus) Oluline on, et teavitamine oleks EL-i poolelt keskselt Teadmiseks võetud.
Muudatusega laiendatakse teavitatavate asjaomaste koordineeritud. EL-i poolelt peaks kokku koguma kõigi
liikmeriikide asutuste ringi (NIS 2 direktiivi kohaseid vastavate asutuste kontaktid ning liikmesriigi poolt
asutusi) keda järelevalveasutus peaks teavitama mõjuga teavitamine peaks toimuma vastavalt EL poolt
turvaintsidentidest või tervikluse kaost. etteantule.
Järelevalveasutustel on kohustus teha koostööd
Regulation (EU) 2016/679 alla kuuluvate
järelevalveasutustega andmekaitse teemadel. Koostöö
ringi laiendamine. Järelevalve asutusel on kohustus
Komisjoni teavitada jooksva kalendri aasta tegemistest
31. märtsiks igal aastal. Kustutatud on nõue kokkuvõtte
esitamine usaldusteenuse osutaja artikli 19 lg 2 kohaste
rikkumisteadetest. Samuti seatakse Komisjonile 12 kuu
jooksul pärast regulatsiooni jõustumist kehtestada
vormid ja nõuded järelevalveasutuste omavaheliseks
teavitusteks ja regulaarse aasta tegevusaruande esitamise
jaoks.
Artikkel 21 (kvalifitseeritud usaldusteenuse Kolmepäevane tähtaeg järelevalveasutustele pole Teadmiseks võetud.
osutamise alustamine) realistlik. Võiks olla näiteks 5 tööpäeva, kuna tegemist
Muudatustega lisatakse juurde NIS2 direktiivi artikli 18 ei ole ajakriitilise toiminguga.
nõuete kontrollimise meede juhuks kui sellise toimingu
pädevus kuulub teisele vastavat pädevust omavale
asutusele. Sätte alusel on järelevalveasutusel õigust
pädevalt asutuselt nõuda asjakohaste
järelevalvemeetmete võtmist ja anda teavet tulemustest
3 päeva jooksul. Komisjonil 12 kuu jooksul pärast
seaduse jõustumist kohustus välja anda rakendusakt
punktid 1 ja 2 täitmiseks protseduuri reeglitega ja
formaadiga.
Artikkel 23 (EL-i kvalifitseeritud Usaldusteenuse Juhime tähelepanu asjaolule, et märk ei taga turvalisust, Arvestatud seisukohapunktis 5.10.
usaldusmärk) kuna sageli kasutavad seda ka need, kellel tegelikult
Muudatusega laiendatakse usaldusmärgi kasutamise ala seda õigust ei ole.
ka kolmandates riikides asutatud usaldusteenuse
osutajate ja nende osutatavate teenuste suhtes,
tingimusel et neid on liidus tunnustatud
Artikkel 45 b (Atribuutide elektrooniline Tegemist on segase sättega, mis vajab oluliselt lihtsamal Teadmiseks võetud.
tõendamine avalike teenuste puhul) ümbersõnastamist. Hetkel ei ole üheselt arusaadav,
Sätestatakse nõue, et kui vastavalt siseriiklikule õigusele mida sättega mõeldakse. RIA poolelt eeldame, et
nõutakse avaliku sektori asutuse osutatavale reaalselt tekivad atribuutide juurde eraldi profiilid.
internetipõhisele teenusele juurdepääsuks e-identimist
eidentimise vahendi abil ja eautentimist, ei asenda
atribuutide elektroonilises tõendis sisalduvad isiku
identimisandmed e-identimist eidentimise vahendi abil
ja e-identimise autentimist, välja arvatud juhul, kui
liikmesriik või avaliku sektori asutus seda konkreetselt
lubab. Sellisel juhul aktsepteeritakse ka teiste
liikmesriikide kvalifitseeritud elektroonilisi atribuutide
tõendeid.
Artikkel 45 d (Atribuutide kontrollimine autentsete Atribuudi definitsioon sätestab, et „atribuut on füüsilise Teadmiseks võetud.
allikate alusel) või juriidilise isiku või üksuse tunnus, omadus või
Sätestatakse liikmesriikidel kohustus tagada, et vähemalt staatus elektroonilisel kujul.“ Tekib küsimus kas isiku
VI lisas loetletud atribuutide puhul, kui need atribuudid nimi (pseudonüüm), isikukood muu identifikaator ei
põhinevad avaliku sektori autentsetel allikatel, võetakse peaks siia loetellu kuuluma? Samuti ei ole selge, mida
meetmed, mis võimaldavad atribuutide elektrooniliste mõeldakse finantsandmete all. Määruse eelnõus võiks
tõendite kvalifitseeritud pakkujatel kasutaja taotlusel olla eraldi välja toodud, kuidas toimub tõendi
kontrollida atribuutide autentsust elektrooniliselt otse väljastamine. Hetkel ei selgu, kas see toimub
asjaomasest autentsest allikast riiklikul tasandil või digiidentiteeditasku omaniku taotluse alusel või toimub
määratud vahendajate kaudu, kes on siseriikliku või liidu kuidagi automaatselt?
õiguse kohaselt tunnustatud. Miinimum atribuutide
loetelu on 1. aadress; 2. vanus; 3. sugu; 4. perekonnaseis;
5. perekonna koosseis; 6.kodakondsus; 7.haridusalane
kvalifikatsioon, kraadid ja diplomid;
8.kutsekvalifikatsioon, kutsenimetused ja litsentsid;
9.avalikud load ja litsentsid; 10.finantsandmed ja
ettevõtte andmed.
Artikkel 45 e (Elektrooniliste atribuutide tõendite Määruse eelnõu sõnastust võib hetkel tõlgendada Teadmiseks võetud.
väljastamine Euroopa digiidentiteeditaskutele) selliselt, et andmekogu muutub usaldusteenuse
Kvalifitseeritud elektrooniliste atribuutide tõendite osutajaks. Kindlasti on vajalik täpsustada, kuidas
pakkujad loovad liidese artikli 6a kohaselt väljastatud tegelikult toimub väljastatud tõendite atribuutide
Euroopa digiidentiteeditaskute jaoks. kinnitamine. Kas tegemist on keskse lahendusega või
peab iga andmekogu pidaja kinnitamisega seonduva ise
lahendama st. osutama usaldusteenust?
Artikkel 45 f (Täiendavad eeskirjad elektroonilise Teeme ettepaneku määruse reguleerimisalast välja jätta Teadmiseks võetud.
atribuutide tõendamise teenuste osutamiseks) mittekvalifitseeritud tõendite osa. Hetkel ei ole selge,
mida mõeldakse mittekvalifitseeritud tõendite all?
Muudatustega sätestatakse täiendavad reeglid el. Seisukohaks on keeruline formuleerida, sest ei
atribuutide tõendamise teenuste osutamiseks. 1. ole üheselt selge ka, mida mõeldakse
Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata elektroonilise kvalifitseeritud tõendite all.
atribuutide tõendamise teenuste osutajad ei tohi
kombineerida nende teenuste osutamisega seotud
isikuandmeid nende pakutavate muude teenuste
isikuandmetega. 2. Elektroonilise atribuutide tõendamise
teenuste osutamisega seotud isikuandmeid hoitakse
muudest säilitatavatest andmetest loogiliselt eraldi. 3.
Kvalifitseeritud elektroonilise atribuutide tõendamise
teenuste osutamisega seotud isikuandmeid hoitakse
füüsiliselt ja loogiliselt eraldi kõigist muudest
säilitatavatest andmetest. 4. Kvalifitseeritud
elektroonilise atribuutide tõendamise teenuste osutajad
osutavad selliseid teenuseid eraldi juriidilise isikuna.
Cybernetica
1. Lähtekoht: Cybernetica tervitab Euroopa Komisjoni algatust muuta eIDAS määrust ning luua uus Euroopa Arvestatud seisukohapunktis 5.1.
digitaalse identiteedi nn wallet. Leiame, et uus tehniline lähenemine soodustab ja võimaldab digitaalse
identiteedi kasutuselevõtmist ka liikmesriikides, kus seda seni tehtud ei ole või kus digitaalne identiteet on
killustatud ning seda annavad välja erinevad institutsioonid või ka ettevõtted. Uus lähenemine võimaldab luua
lahenduse, mis on üksiksikust kasutaja jaoks selge ja lihtne, kuid samas tagab identiteedi andmete käitlemise
piisava turvalisuse ning üksikisiku kontrolli enda identiteedi andmete töötlemise üle.
2. Tehnoloogia-neutraalsus: Cybernetica peab oluliseks, et pärast määruse vastuvõtmist määruse alusel Arvestatud seisukohapunktis 5.6.
kehtestatavad tehnilised ja käitlemise nõuded ning referents standardid (technical and operational
specifications and reference standards) oleksid tehnoloogia-neutraalsed ning ei piiraks loodavaid lahendusi
konkreetsete tootjate või teenusepakkujate lahendustega. Viitame eIDAS määruse eelnõu artiklile 6a
koostoimes põhjenduspunktidega 9 ja 21, mis mh määratlevad piisava turvalisuse tagatisena nt
nutitelefonidesse paigaldatud turvaelemendid (secure element). Arvame, et vastavad nõuded või standardid ei
tohiks piirata loodavaid lahendusi kas ainult riistvaraliste või ka ainult tarkvaraliste komponentidega või
tugineda ainult seni praktikas levinud (nt kiibipõhistele) lahendustele. Eriti nii intensiivselt arenevas valdkonnas
nagu seda saavad olema digi-identiteedi wallet’id, tuleks teadlikult toetada ning soodustada tehnoloogiate
paljusust. Lisaks, nagu Eesti endagi kogemus näitab, rakendatavad tehnoloogilised lahendused peaksid
võimaldama tõhusalt ja kiirelt reageerida ka potentsiaalsetele (turva)probleemidele, mis samuti eeldab paindlike
tehnoloogiliste lahenduste võimaldamist. Leiame, et uute lahenduste loomisel peab liikmesriikidel ning neile
teenuseid ja tooteid pakkuvatel ettevõtetel olema piisav vabadus valida tehnoloogia, mis aitab valiku tegemise
hetkel parimal teadaoleval viisil, sealhulgas teadaolevalt turvalisimal viisil rakendada määruses sätestatud
põhimõtteid ja eesmärke. Tehnoloogia-neutraalsus on sätestatud ka praegu kehtivas eIDAS regulatsioonis, kuid
seda eelkõige võimalusena, mitte kohustusena. Leiame, et tehnoloogia-neutraalsuse nõue peaks olema määruses
selgemalt sätestatud.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada määruses põhimõte, et tehnilised ja käitlemise nõuded
peavad olema tehnoloogia-neutraalsed. Kui siiski peetakse vajalikuks sätestada piiranguid lubatavatele
tehnoloogilistele lahendustele, on liikmesriikidel võimalus rakendada alternatiivseid ja samaväärset turvalisuse
taset pakkuvaid tehnoloogiaid.
3. Digitaalse identiteedi wallet’i kasutuselevõtmise tähtaeg: hetkel on eelnõus määratud digitaalse identiteedi Teadmiseks võetud.
wallet’i kasutuselevõtmise tähtajaks 12 kuud alates määruse jõustumisest (artikkel 6a punkt 1). Tehniliste ja
käitlemise nõuete kehtestamiseks määrab määrus 6 kuud alates määruse jõustumisest. Seega jääb
liikmesriikidele digitaalse identiteedi wallet’i kasutuselevõtmiseks (ja paljudel juhtudel ilmselt ka senise digi-
identiteedi ökosüsteemi ümberehitamiseks) sisuliselt ainult 6 kuud (artikkel 6a punkt 11, artikkel 6b punkt 4).
Kuna tegemist on liikmesriikide jaoks uue tehnilise lahendusega, ning üldjuhul korraldatakse selliste lahenduste
loomiseks ka hange, on 6 kuud liiga lühike aeg, et liikmesriigid ning vastavat lahendust loovad ettevõtted
jõuaksid luua ja kasutusele võtta piisavalt turvalise ning samas ka kasutajasõbraliku digitaalse identiteedi
wallet’i lahenduse.
Teeme ettepaneku määrata digitaalse identiteedi walleti kasutuselevõtmiseks 24 kuud alates tehniliste nõuete
jõustumisest (oluline on rõhutada, et just jõustumisest, mitte pelgalt tehniliste nõuete väljatöötamisest
Komisjoni poolt). Selline tähtaeg võimaldab liikmesriikidel ja tehnilist lahendust loovatel ettevõtetel töötada
välja lahendus, mis oma turvalisuselt ja kasutajamugavuselt vastaks eIDAS määruses toodud eesmärkidele ja
nõuetele. 24-kuuline rakendamistähtaeg oli ka määruses 2019/1157, mille rakendamine eeldas samuti uue
tehnilise lahenduse loomist (so määrus, millega kehtestati ID-kaartide turvanõuded).
4. Kuritegevuse tõkestamine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on võimalik või peaksid Arvestatud seisukohapunktis 5.9.
liikmesriigid tagama, et loodavat digitaalse identiteedi wallet’it ei oleks võimalik kasutada ära kuritegevuses,
näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärkidel. Samuti tuleks kaaluda, millisel viisil oleks võimalik
sellist tegevust avastada ja tõkestada. Kuivõrd tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, mille puhul ei ole
lubatud andmeid koguda, on raskendatud ka vastavate järelevalvemeetmete loomine. Seetõttu tuleks pöörata
tähelepanu ka sellele, et andmete kogumise ja säilitamise keelamine võib omada mõju, mille tähtsust ja ulatust
võib praegu olla raske hinnata.
5. Identiteedipettuste tagajärgedega tegelemine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on võimalik Arvestatud seisukohapunktis 5.9.
sätestada nõuded identiteedipettuste avastamiseks ja sellega seotud andmete tuvastamiseks, sealhulgas eelkõige
identiteedi tegeliku omaniku ehk identiteedipettuse ohvriks langenud isiku õiguste tagamiseks. Kuivõrd
tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, kus andmete säilitamine ei ole lubatud, võib identiteedipettuse
avastamisel olla raskendatud identiteedi tegeliku omaniku õiguste tagamine, sh võib identiteedi tegelikul
omanikul olla raskendatud tõestada, et tema identiteeti on kasutanud keegi teine.
6. Eraõiguslikest lahendustest teavitamise nõuded: teeme ettepaneku sätestada määruses detailsemad nõuded Arvestatud seisukohapunktis 5.7.
ja tingimused selle kohta, milliselt toimub eraõiguslike digitaalse identiteedi wallet’i lahenduste teavitamine.
Praegu jätab määrus selle paljuski lahtiseks ning liikmesriigi enda otsustada. See seab aga erinevates
liikmesriikides tegutsevad eraõiguslikud lahendused turul ebavõrdsesse positsiooni, samuti loob see keerulise
olukorra eraõigusliku lahenduse pakkujale, kes tegutseb mitmes erinevas liikmesriigis.
7. Allkirjastamise võimaldamine digitaalse identiteedi walleti poolt: määruse artikli 6a punkti 3b kohaselt Mittearvestatud.
peab digitaalse identiteedi wallet’i lahendus võimaldama ka kvalifitseeritud allkirja andmist. Teeme Seni teadaoleva põhjal on otstarbekas toetada
ettepaneku võimaldada ka selliste digitaalse identiteedi wallet’i lahenduste loomist, kus allkirjastamise lahendusi, mis aitavad kaasa e-allkirjade
võimalust ei ole. paremale kasutatavusele Euroopas.
8. Autentimine kui usaldusteenus: teeme ettepaneku määruses reguleerida autentimine kui usaldusteenus. Mittearvestatud.
Leiame, et autentimisel kasutatavate tehniliste lahenduste turvalisus on samaväärselt oluline e-allkirjastamise Küsimus vajab edasisi arutelusid. Näiteks
ja teiste usaldusteenuste tehniliste lahenduste turvalisusega. Praktikas kasutavad juba praegu paljud Saksa ID kaardi süsteem näeb ette ka
autentimislahendused kvalifitseeritud allkirja andmise vahendeid (QSCD) ja muid usaldusteenustele autentimist kasutavate süsteemide
kohalduvaid regulatsioone. Seetõttu on otstarbekas määratleda ka autentimine usaldusteenusena, et tagada sertifitseerimist. Tulemuseks on hästi turvaline
autentimise tehniliste lahenduste ja nende üle teostatava järelevalve samaväärne turvalisus ja usaldus ökosüsteem, mille levik ja kasutus on peaaegu
allkirjastamise lahendustega. olematu.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Euroopa Komisjoni poolt 3. juunil Teadmiseks võetud. Arvestatud
avaldatud ettepanekut Euroopa digitaalse identiteedi raamistiku loomise kohta (edaspidi: määruse ettepanek), seisukohapunktis 5.1.
millega muudetakse 2014. aastast kehtivat e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS
määrust nr 910/2014.
Toetame eIDAS määruse muutmist, kuna selleks on praktikas selge vajadus. Oleme seisukohal, et otsima peab
võimalusi, mis soodustaks ja võimaldaks digitaalse identiteedi kasutuselevõtmist ka nendes liikmesriikides, kus
seda seni tehtud ei ole või kus digitaalne identiteet on killustatud ning seda annavad välja erinevad institutsioonid
või ka ettevõtted. ITL hinnangul peaks eIDAS määruse muutmise eesmärk olema võtta vastu turgu ehk normaalset
äritegevust ergutav regulatsioon, mitte karme käske ja kohustusi sisaldav regulatsioon.
Digikukru loomist saab toetada, kuid selle loomine vajab meie hinnangul põhjalikumat analüüsi, kuna
väljapakutud määruse ettepaneku alusel võib see viia dubleerivate süsteemide tekkimiseni, mis ei lihtsusta
kasutajamugavust ega turvalisust ja samas põhjustab liikmesriikidele lisakulusid.
I ITL teeb ettepaneku esitada Eesti ametlike seisukohtadena järgmised punktid:
1) Euroopa Komisjon (EK) pakub määruse ettepanekus välja uue lahenduse digitaalse walleti ehk digikukru näol.
Meie hinnangul on sellega otsustatud luua midagi täiesti uut, samal ajal kui olemasolevaid eIDAS määruse
alusel loodud lahendusi tuleb parandada ja igati laiendada nende kasutusele võtmist liiduüleselt.
Teeme ettepaneku jagada lahendatav ülesanne kaheks:
- olemasoleva eIDAS määruse muutmine selleks, et tagada selle ühetaoline jõustamine ELis ja selle alusel loodud
võrgustiku jätkusuutliku toimimine ning arendamine;
- väljapakutud digikukru idee teostamine (selleks eelduste loomine). Samas arendada seda kontseptsiooni
(nõuded, taristu, …) esialgu väiksemas mahus ja pikema aja jooksul nii, et see tõepoolest oleks erinevates
liikmesriikides ja EL-i üleselt rakendatav viies läbi põhjaliku teostatavuse analüüsi.
2) eIDAS määrusega (või mõne muu õigusaktiga) tuleb kõigepealt lahendada piiriülese audentimise teenuse Arvestatud seisukohapunktis 5.4.
kasutamise põhiküsimus: vajalik on kokku leppida ainulaadne viis isiku kirjeldamiseks nii, et liikmesriigid
saaksid tunnustada sama isiku erinevaid kirjeldusi kõrgel usaldustasemel.
3) Sätestada määruses nõuded, mis tagavad digikukru sidumise liikmesriikide juba olemasolevate ja Teadmiseks võetud.
töötavate lahendustega. Meie hinnangul on digikukru idee vastuolus Eestis kasutusel oleva mudeliga, kus
andmed on once only printsiibil eri andmebaasides ja neid kasutatakse erinevate isikute poolt. EK poolt välja
pakutud süsteem annab andmed isiku enda kätte.
4) Määrata digitaalse identiteedi kukru kasutuselevõtmiseks (vähemalt) 24 kuud alates tehniliste nõuete Teadmiseks võetud.
jõustumisest (oluline on rõhutada, et just jõustumisest, mitte pelgalt tehniliste nõuete väljatöötamisest EK
poolt).
5) Toetada digikukru puhul selle soovituslikku rakendamist. Digikukru lahenduste kasutamiseks tuleb Mittearvestatud. Ühtse lähenemise puudumine
kõigepealt luua võimalused, mitte muuta seda esimese sammuna kohustuslikuks. Analüüsida tuleb ka seda tekitab uue killustatuse analoogselt tänasele,
kas on vaja nii palju (nagu määruse ettepanekus välja on pakutud) erinevaid kohustuslikke nõudeid. kus paljud liikmesriigid ei paku eIDAS
kohaseid eID vahendeid.
6) Reguleerida määruses autentimine kui usaldusteenus, et tagada autentimise tehniliste lahenduste ja nende Mittearvestatud.
üle teostatava järelevalve samaväärne turvalisus ning usaldus allkirjastamise lahendustega. Küsimus vajab edasisi arutelusid. Näiteks
Saksa ID kaardi süsteem näeb ette ka
autentimist kasutavate süsteemide
sertifitseerimist. Tulemuseks on hästi turvaline
ökosüsteem, mille levik ja kasutus on pea
olematu.
7) Jätkata eIDAS määruse kehtiva versiooni põhimõtetega, selgelt toetada erinevate tehnoloogiliste Arvestatud seisukohapunktis 5.6.
lahenduste kasutamist (tehnoloogia-neutraalsus), kuid tingimusel, et saavutatakse nõutav turvalisus.
Digikukru ning uute teenuste omaduste kirjeldamisel on eIDAS määrusesse hakatud sisse kirjutama
konkreetset tehnoloogiat või tehnoloogilisi meetmeid ja sellele ei nähta ette enam funktsionaalseid
alternatiive. Leiame, et oluline on lähtuda nõutavast tulemusest ja võimaldada selle saavutamiseks kasutada
erinevaid meetodeid, s.h muid lahendusi, kus võtmematerjal on kasutaja valduses ja samas riistvaralise või
krüptograafilise mehhanismiga kopeerimise eest kaitstud.
Samuti soovitame Vabariigi Valitsusel otsida samameelseid riike, kelle jaoks tähendab digikukru loomine ja Teadmiseks võetud.
kasutuselevõtmine olemasolevate süsteemide ringitegemist, ning otsida koos nendega mõistlikke lahendusi, mida
siis toetaks EL-i ülene õigusakt.
II ITL-i hinnangul on kehtiva eIDAS-e määruse probleemid määruse ettepanekus lahendamata, aga need Teadmiseks võetud.
vajavad lahendamist, kuna: Punkti 3 osas – 12c näol ei ole tegemist uue
artikliga, vaid ka täna kehtivate nõutega, mis
1) eIDAS määruse rakendamisel olid mitmed tänased probleemid ettenähtavad ning kahjuks on need ka paigutatakse uuendatud määruse tekstis uude
realiseerinud. Uue ettepanekuga ei lahendata tekkinud kitsaskohti, vaid neid tekitatakse meie hinnangul kohta.
juurde. Erinevate süsteemide ja infrastruktuuride ühildamatust ei saa lahendada luues uued
paralleelsüsteemid, mis ei soosi ka teenuste ühtset (piiriülest) kasutust.
2) Määruse ettepanek ei anna kindlust selles, et pakutav digikukru ökosüsteem parandab piiriüleste teenuste
kättesaadavust ja kasutamise aktiivsust. Uue lahenduse kehtestamise asemel tuleks keskenduda sellele, et
liikmesriigid kehtiva eIDAS määruse praktilise rakendamisega kaasa tuleksid (näiteks eIDAS-sõlmede
rakendamine). Tähelepanu olemasoleva parandamisele on asjakohane, sest digikukru ettepanekuga ei
kaotata senist eIDAS-võrgustikku, mistõttu sealsed probleemid vajavad endiselt lahendust.
3) Määruse ettepaneku artikliga 12c luuakse elektrooniliste identifitseerimisvahendite vastastikuse
tunnustamise mehhanism, mis ei hakka tööle, kui olemasolevaid probleeme ei lahendata. Kui vaadata
praktikat, on näha, et erinevates liikmesriikides on identifitseerimise võimekus küsitav, kuna riikidel pole
arendusi ja võimekust. E-infrastruktuuri edukus sõltub otseselt sellest, kui palju kasutajaid nimetatud
struktuuril on.
ITL-i hinnangul on ettepanekuga välja käidu liiga suure mahuga ja väga põhimõtteline uusarendus selleks, et seda
korraga teha. Seetõttu soovitame kaaluda soovitud tulemuseni liikumist väiksemate sammudega. Näiteks tekib
määruse ettepanekut lugedes küsimus, kas kõik liikmesriigid ikka suudavad täita ettepanekus kirjeldatud tehnilisi
miinimumnõudeid olukorras, kus kehtivat eIDAS määrust pole kõik suutnud täita.
III Järgnevalt esitame määruse ettepaneku väljapakutud teksti kohta oma konkreetsemad seisukohad, Teadmiseks võetud.
küsimused ja ettepanekud:
1. Digitaalse identiteedi wallet ehk digikukkur
Kõige olulisem muudatus, mille määruse ettepanek sisse toob ja mille eesmärk on lahendada teenuste piiriülese
kättesaadavuse ja kasutamisega seotud probleemid, on Euroopa digitaalse identiteedi rahakott (wallet) ehk
digikukkur. Ettepaneku kohaselt on Euroopa digikukkur toode ja teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada tema
identiteediga seotud identiteediandmeid, õigusi ja atribuute, anda need taotluse alusel sõltuvatele osapooltele ja
kasutada neid autentimiseks nii veebis kui ka väljaspool kooskõlas määruse ettepaneku artikliga 6a; ning luua
kvalifitseeritud elektroonilisi allkirju ja templeid. Juhuks kui digikukru regulatsiooniga otsustatakse edasi
liikuda, esitame väljapakutud teksti kohta järgmised detailsemad seisukohad, küsimused ja ettepanekud:
1.1. ITL-i hinnangul on EK ettepanek luua digitaalse identiteedi nn wallet ehk digikukkur hea idee, kuna uus
lähenemine võimaldab luua lahenduse, mis on üksiksikust kasutaja jaoks selgem, kuid samas tagab
identiteediandmete käitlemise piisava turvalisuse ning üksikisiku kontrolli enda identiteediandmete
töötlemise üle.
1.2. Samas leiame, et digikukru praktiline rakendamine on problemaatiline. Määruse ettepaneku ja samal ajal
vastuvõetava Euroopa Komisjoni soovituse üheks eesmärgiks vältida erinevaid lähenemisi digitaalse ID
süsteemile. Juhime tähelepanu sellele, et:
-Eesti digitaalse isikutuvastamise süsteem on arenenum;
- terve Eesti avalik sektor põhineb sellel süsteemil – autentimine, et riigi pakutavaid teenuseid
tarbida;
- Eesti riik peaks kandma täiendavaid kulusid, et rakendada uut süsteemi (vt ettepaneku lk 5, I lõik).
Seega on digikukru ideel Eesti vaates ka negatiivseid külgi, sest Eestil tekib kohustus luua ja ülal hoida
paralleelsüsteem. Nimelt on digikukru toimemehhanism hetkel toimivatest identiteedi lahendustest erinev ning
seetõttu nõuab ka kogu olemasolevas keskkonnas suuri muudatusi, sh mõjutaks see oluliselt Eesti riigi senist
teenusarhitektuuri.
1.3. Võttes arvesse digikukru kavandatud mitmekesist funktsionaalsust ning kasutust nii veebis kui ka
väljaspool seda, on ebaselge, kas digikukkur on isegi tehniliselt tehtav.
1.4. Soovitame digikukru idee arendamisel ja eIDAS määruse muutmisel arvestada järgmisega: Arvestatud seisukohapunktis 5.6.
1.4.1. Tehnoloogianeutraalsus: pärast määruse ettepaneku vastuvõtmist selle alusel kavandatud kehtestatavad
tehnilised ja käitlemise nõuded ning referents standardid (technical and operational specifications and
reference standards) peavad olema tehnoloogia-neutraalsed ega tohi piirata loodavaid lahendusi
konkreetsete tootjate või teenusepakkujate lahendustega. Viitame määruse eelnõu artiklile 6a koostoimes
põhjenduspunktidega 9 ja 21, mis muuhulgas määratlevad piisava turvalisuse tagatisena näiteks
nutitelefonidesse paigaldatud turvaelemendid (secure element). Leiame, et vastavad nõuded või
standardid ei tohiks piirata loodavaid lahendusi kas ainult riistvaraliste või ka ainult tarkvaraliste
komponentidega või tugineda ainult seni praktikas levinud lahendustele. Eriti nii intensiivselt arenevas
valdkonnas nagu seda saavad olema digikukrud, tuleks teadlikult toetada ning soodustada tehnoloogiate
paljusust. Leiame, et uute lahenduste loomisel peab liikmesriikidel ning neile teenuseid ja tooteid
pakkuvatel ettevõtetel olema piisav vabadus valida tehnoloogia, mis aitab valiku tegemise hetkel parimal
teadaoleval viisil, sealhulgas teadaolevalt turvalisimal viisil rakendada eIDAS määruses sätestatud
põhimõtteid ja eesmärke. Tehnoloogia-neutraalsus on sätestatud ka praegu kehtivas eIDAS määruses,
kuid seda eelkõige võimalusena, mitte kohustusena. Leiame, et tehnoloogia-neutraalsus peaks olema
määruse ettepanekus selgemalt sätestatud.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada eIDAS määruses põhimõte, et tehnilised ja käitlemise
nõuded peavad olema tehnoloogia-neutraalsed. Kui siiski peetakse vajalikuks sätestada piiranguid
lubatavatele tehnoloogilistele lahendustele, on liikmesriikidel võimalus rakendada alternatiivseid ja
samaväärset turvalisuse taset pakkuvaid tehnoloogiaid.
1.4.2. Isikuandmed: üle tuleb vaadata isikuandmeid puudutav. Näiteks jääb arusaamatuks, kuidas peaks Teadmiseks võetud.
digikukrut kasutav isik saama tõendada oma isikuandmeid selliselt, et tema muid isikuandmeid ei
avaldata.
1.4.3. Seadme või isikupõhisus: digikukkur tuleb siduda isikuga, mitte konkreetse seadmega. Ajal, mil Mittearvestatud.
isikud kasutavad mitmeid seadmeid, ei ole seadmepõhine lähenemine digikukrule kaasaegne ega Digiidentiteeditasku idee on paljuski rajatud
turvaline lahendus. Arusaamatuks jääb, mis saab siis, kui seadmel esineb rike, kui seade kuulub välja sellele, et vähemalt kontroll tasku üle toimub
vahetamisele, on kadunud või satub muu isiku valdusesse. läbi konkreetse seadme. Kui idee peaks
realiseeruma, siis täpsem tehniline lahendus
selleks ootab alles kokku leppimist.
1.4.4. Digitaalse identiteedi kukru kasutuselevõtmise tähtaeg: hetkel on määruse ettepanekus määratud Teadmiseks võetud.
digikukru kasutuselevõtmise tähtajaks 12 kuud alates määruse jõustumisest (artikkel 6a punkt 1).
Tehniliste ja käitlemise nõuete kehtestamiseks määrab määruse ettepanek 6 kuud alates määruse
jõustumisest. Seega jääb liikmesriikidele digikukru kasutuselevõtmiseks (ja paljudel juhtudel ilmselt ka
senise digi-identiteedi ökosüsteemi ümberehitamiseks) sisuliselt ainult 6 kuud (artikkel 6a punkt 11,
artikkel 6b punkt 4). Kuna tegemist on liikmesriikide jaoks uue tehnilise lahendusega, ning üldjuhul
korraldatakse selliste lahenduste loomiseks ka riigihange, on 6 kuud liiga lühike aeg, et liikmesriigid
ning vastavat lahendust loovad ettevõtted jõuaksid luua ja kasutusele võtta piisavalt turvalise ning
samas ka kasutajasõbraliku digikukru lahenduse.
Teeme ettepaneku määrata digikukru kasutuselevõtmiseks 24 kuud alates tehniliste nõuete jõustumisest
(oluline on rõhutada, et just jõustumisest, mitte pelgalt tehniliste nõuete väljatöötamisest EK poolt).
Selline tähtaeg võimaldab liikmesriikidel ja tehnilist lahendust loovatel ettevõtetel töötada välja
lahendus, mis oma turvalisuselt ja kasutajamugavuselt vastaks eIDAS määruses toodud eesmärkidele ja
nõuetele. 24-kuuline rakendamistähtaeg oli ka määruses 2019/1157, mille rakendamine eeldas samuti
uue tehnilise lahenduse loomist (määrus, millega kehtestati ID-kaartide turvanõuded).
1.4.5. Kuritegevuse tõkestamine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on võimalik või peaksid Arvestatud seisukohapunktis 5.9.
liikmesriigid tagama, et loodavat digikukrut ei oleks võimalik kasutada ära kuritegevuses, näiteks
rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärkidel. Samuti tuleks kaaluda, millisel viisil oleks võimalik
sellist tegevust avastada ja tõkestada. Kuivõrd tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, mille puhul
ei ole lubatud andmeid koguda, on raskendatud ka vastavate järelevalvemeetmete loomine. Seetõttu
tuleks pöörata tähelepanu ka sellele, et andmete kogumise ja säilitamise keelamine võib omada mõju,
mille tähtsust ja ulatust võib praegu olla raske hinnata.
1.4.6. Identiteedipettuste tagajärgedega tegelemine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on Arvestatud seisukohapunktis 5.9.
võimalik sätestada nõuded identiteedipettuste avastamiseks ja sellega seotud andmete tuvastamiseks,
sealhulgas eelkõige identiteedi tegeliku omaniku ehk identiteedipettuse ohvriks langenud isiku õiguste
tagamiseks. Kuivõrd tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, kus andmete säilitamine ei ole
lubatud, võib identiteedipettuse avastamisel olla raskendatud identiteedi tegeliku omaniku õiguste
tagamine, sh võib identiteedi tegelikul omanikul olla raskendatud tõestada, et tema identiteeti on
kasutanud keegi teine.
1.4.7. Eraõiguslikest lahendustest teavitamise nõuded: teeme ettepaneku sätestada määruses detailsemad Arvestatud seisukohapunktis 5.7.
nõuded ja tingimused selle kohta, milliselt toimub eraõiguslike digikukrute lahenduste teavitamine.
Praegu jätab määruse ettepanek selle paljuski lahtiseks ning liikmesriigi enda otsustada. See seab aga
erinevates liikmesriikides tegutsevad eraõiguslikud lahendused turul ebavõrdsesse positsiooni, samuti
loob see keerulise olukorra eraõigusliku lahenduse pakkujale, kes tegutseb mitmes erinevas
liikmesriigis.
1.4.8. Allkirjastamise võimaldamine digikukru poolt: määruse artikli 6a punkti 3b kohaselt peab digikukru Mittearvestatud.
lahendus võimaldama ka kvalifitseeritud allkirja andmist. Teeme ettepaneku võimaldada ka selliste Ettepaneku kaalumiseks oleks vaja seda
digikukrute lahenduste loomist, kus allkirjastamise võimalust ei ole. toetavaid argumente. Seni teadaoleva põhjal on
otstarbekas toetada lahendusi, mis aitavad
kaasa e-allkirjade paremale kasutatavusele
Euroopas.
2. Autentimise teenus Osaliselt arvestatud seisukohapunktides 5.2 ja
5.4.
2.1. Teeme ettepaneku eIDAS määruses reguleerida autentimine kui usaldusteenus. Leiame, et
autentimisel kasutatavate tehniliste lahenduste turvalisus on samaväärselt oluline e-allkirjastamise ja teiste
usaldusteenuste tehniliste lahenduste turvalisusega. Praktikas kasutavad juba praegu paljud
autentimislahendused kvalifitseeritud allkirja andmise vahendeid (QSCD) ja muid usaldusteenustele
kohalduvaid regulatsioone. Seetõttu on otstarbekas määratleda ka autentimine usaldusteenusena, et tagada
autentimise tehniliste lahenduste ja nende üle teostatava järelevalve samaväärne turvalisus ning usaldus
allkirjastamise lahendustega.
2.2. ITL näeb piiriüleses tuvastamises probleemi selles, et puudub arusaam, kuidas eri liikmesriigid üksikisikut
kirjeldavad, tunnustavad ja esitlevad. Seetõttu leiame, et määruse ettepanekus tuleb anda EK-le selge
roll sellekohaste ühiste standardite väljatöötamiseks.
2.3. Samas on tervitatav, et liikmesriikidele tehakse määruse ettepanekus kohustuslikuks vähemalt ühe
identimisskeemi teavitamine EK-le, kuid nende kasulikkus piiriüleste teenuste kasutamisel sõltub eelmise
punkti märkuse elluviimisest.
2.4. Identimisskeemide sertifitseerimine on samuti tervitatav, kuid selle jõustamine on jäetud poolikuks – siin
me usume, et turg ja liikmesriigid on võimelised sellele täielikult üle minema ning alternatiivi võiks
kaotada.
3. Usaldusteenuste nimekirja laiendamine Teadmiseks võetud.
3.1. Usaldusteenuste nimekirja laiendamist uute teenustega peame positiivseks muudatuseks.
3.2. Siiski näeme, et määruse ettepanekus sätestatud piirangud atribuutide atesteerimisteenusele ei ole
põhjendatud ega võimalda turu kasvu selles valdkonnas. Samuti näib see teenus olema mõeldud vaid
digikukru konteksti töötama, kuid soovime näha seda laiemana ja üldotstarbelisemana. Liikmesriikidele on
pandud ka kohustus teha atribuutide atesteerimisteenustele kättesaadavaks rida teenuseid, kuid pole selge,
milline on nende teenuste kasutamise äriline pool.
4. Muud tähelepanekud Osaliselt arvestatud seisukohapunktides 5.7 ja
4.1. Määruse ettepanekuga reguleeritakse endiselt veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaatide (QWAC- 5.10. Artikkel 12b ei ole uus nõue, vaid on
ide) kasutamist, mida ITL ei toeta. QWACil ei ole eIDAS määruses kohta, sest Euroopa Liidu kontekstis ei eelnõu tekstis teise kohta liikunud.
reguleerita ega mõjutata Interneti nimeruumi ega IPaadresside ruumi. EL-is tegeletakse inimeste ja
organisatsioonidega ning nende vahelise suhtlusega, mistõttu eIDAS määrus võiks ITL-i hinnangul
keskenduda oma usalduse ja identiteedi raamistikule seal, kus EL on tegelikult vastutav ja mõjukas.
Turuvõitlused suurkorporatsioonidega ei ole elektroonilise identiteedi küsimus ning EL-i sekkumisest
ülemaailmsesse ökosüsteemi tulenevat tegelikku kahju või kasu tuleks käsitleda teisiti kui liidusisese
määruse kaudu.
4.2. ITL toetab, et on lihtsustatud kolmandate riikide lisamist EL usaldusteenuste nimekirjade hulka.
4.3. Seoses määruse ettepaneku artikliga 12b juhime tähelepanu sellele, et nimetatud artikli lg 1 järgi peab
avaliku sektori teenustele edaspidi ligi pääsema ka Euroopa ID-ga. See tekitab ohu, et pahatahtlik isik saab
riiklikesse süsteemidesse sisse Euroopa ID turvaaugu kaudu (eriti olukorras, kus need on alles loomisel
ning teiste liikmesriikide küberturbe nõuded ei pruugi olla nii ranged kui Eestil).
4.4. Määruse ettepaneku mitmes punktis on sätestatud, et 6 või 12 kuud pärast määruse jõustumist võetakse
vastu tehniliste meetmete täpsustused. See tähendab aga, et hetkel ei saa määruse ettepaneku osas lõplikku
seisukohta võtta, kuna ei ole teada nende täpsustuste sisu. See kehtib näiteks art 11 lg 3 ja art 29a lg 2
kohta. Üleüldse on EK jätnud määruse ettepanekuga endale väga suure hulga volitusi erinevate õigusaktide
vastuvõtmiseks.
SK ID
Üldine arvamus eIDAS ettepaneku osas: Teadmiseks võetud (vt detailsemalt
Kõige olulisem muudatus, mille uus määrus sisse toob ja mille eesmärk on lahendada teenuste piiriülese konkreetsemate ettepanekute juures).
kättesaadavuse ja kasutamisega seotud probleemid, on Euroopa digiidentiteeditasku. Ettepaneku kohaselt on
Euroopa digiidentiteeditasku toode ja teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada tema identiteediga seotud
identiteediandmeid, õigusi ja atribuute, anda need taotluse alusel sõltuvatele osapooltele ja kasutada neid
autentimiseks nii veebis kui ka väljaspool kooskõlas artikliga 6a; ning luua kvalifitseeritud elektroonilisi allkirju ja
templeid.
Kuna Euroopa digiidentiteeditasku on põhimõtteliselt uus lahendus ja arvestades kehtiva määruse jõustamisega
seotud probleeme, eelkõige eID osas, siis on pigem kahtlane, et pakutav digiidentiteeditasku ökosüsteem parandab
piiriüleste teenuste kättesaadavust ja kasutamise aktiivsust. Uue lahenduse kehtestamise asemel tuleks rohkem
keskenduda sellele, et liikmesriigid kehtiva määruse praktilise rakendamisega kaasa tuleksid (näiteks eIDAS-
sõlmede rakendamine). Tähelepanu olemasoleva parandamisele on asjakohane, sest Euroopa digiidentiteeditasku
ettepanekuga ei kaotata senist eIDAS-võrgustikku, mistõttu täna kehtiva määrusega seotud probleemid vajavad
endiselt lahendust.
Võttes arvesse digiidentiteeditasku mitmekesist funktsionaalsust ning kasutust nii veebis kui väljaspool seda, on
ebaselge, kas Euroopa digiidentiteeditasku on isegi tehniliselt tehtav. Eriti ettenähtud aja jooksul - see tähendab, et
liikmesriigid on kohustatud välja andma Euroopa digiidentiteeditasku 12 kuu jooksul pärast eIDAS määruse
jõustumist.
Ka ei lahenda ettepanek digiidentiteeditasku rakendamise kohta piiriülese teenuse kasutamise põhiküsimust: ei ole
kokku lepitud ainulaadset viisi isiku kirjeldamiseks, nii et liikmesriigid saaksid tunnustada sama isiku erinevaid
kirjeldusi kõrgel usaldustasemel.
Lisaks tahame Euroopa digiidentiteeditasku kohta öelda, et selle kohase ettepaneku jõustamine avaldab mõju
praegustele teenuseosutajatele ning nende klientidele. Kuigi Euroopa digiidentiteeditasku on kirjeldatud kui
lahendus piiriüleste teenuste kättesaadavuse parandamiseks, on selle toimemehhanism hetkel toimivatest identiteedi
lahendustest erinev ning seetõttu nõuab selle kasutuselevõtt kogu olemasolevas keskkonnas suuri muudatusi (sh
tooks see kaasa olulisi muudatusi Eesti senises teenusarhitektuuris.)
Me toetame Euroopa digiidentiteeditasku skeemide võimalikku rolli koos kvalifitseeritud elektrooniliste registrite
teenusega, kuid tunneme, et need vajavad pigem võimaluse andmist läbi turu regulatsiooni loomise ja ei ole
kvalifitseeritud kandidaadid kohustuslikuks lahenduseks.
Meie hinnangul on praeguse e-identimise süsteemide mudeli täiustamiseks tehtud liialt vähe ettepanekuid. Nagu
eespool viidatud, näeme piiriüleses tuvastamises probleemi selles, et puudub arusaam, kuidas erinevad liikmesriigid
üksikisikut kirjeldavad, tunnustavad ja esitlevad. Määrus peaks andma komisjonile selge rolli selle kohaste ühiste
standardite väljatöötamiseks.
Samas on tervitatav, et liikmesriikidele tehakse kohustuslikuks vähemalt ühe e-identimise süsteemi komisjonile
teavitamine, kuid nende kasulikkus piiriüleste teenuste kasutamisel sõltub eelmise lõigu märkuse elluviimisest.
E-identimise süsteemide sertifitseerimine on tervitatav, kuid selle jõustamine on jäetud poolikuks – siin me usume,
et turg ja liikmesriigid on võimelised sellele täielikult üle minema ning alternatiivi võiks kaotada.
Usaldusteenuste nimekirja laiendamist uute teenustega peame positiivseks muudatuseks. Siiski näeme, et määruses
sätestatud piirangud atribuutide elektroonilise tõendamise teenusele ei ole põhjendatud ega võimalda turu kasvu
selles valdkonnas. Samuti näib see teenus olema mõeldud vaid Euroopa digiidentiteeditasku kontekstis töötama,
kuid soovime näha seda laiema ja üldotstarbelisemana. Samuti on liikmesriikidele pandud kohustus teha atribuutide
elektroonilise tõendamise teenusele kättesaadavaks rida teenuseid, kuid pole selge, milline on nende teenuste
kasutamise äriline pool.
Komisjon pooldab endiselt veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaatide (QWAC-ide) kasutamist, mida SK
ei toeta. Viidatud teenusel ei ole eIDAS määruses kohta, sest Euroopa Liidu kontekstis ei reguleerita ega mõjutata
Interneti nimeruumi ega IPaadresside ruumi. EL-is tegeletakse inimeste ja organisatsioonidega ning nende vahelise
suhtlusega, mistõttu määrus võiks keskenduda oma usalduse ja identiteedi raamistikule seal, kus EL on tegelikult
vastutav ja mõjukas. Turuvõitlused suurkorporatsioonidega ei ole elektroonilise identiteedi küsimus ning EL-i
sekkumisest ülemaailmsesse ökosüsteemi tegelikku kahju või kasu tuleks käsitleda teisiti kui liidusisese määruse
kaudu.
Samuti toetame, et eIDAS määruse ettepanek lihtsustab kolmandate riikide lisamist EL usaldusteenuste nimekirjade
nimekirja.
Artikkel SK arvamus
Artikkel 3 (49) „ELi digiidentiteeditasku Ka kehtiv määrus annab kvalifitseeritud usaldusteenuste Arvestatud seisukohapunktis 5.10.
usaldusmärk“: lihtsal, äratuntaval ja selgel viisil osutajatele võimaluse ELi usaldusmärgi kasutamiseks,
esitatud märge selle kohta, et digiidentiteeditasku on kuid ometigi pole see praktikas laialdast kasutust
väljastatud kooskõlas käesoleva määrusega; leidnud ning kontroll selle kasutuse osas on olnud
olematu. Seetõttu on praeguse usaldusmärgi abil pigem
loodud segadust ning selle esialgset tähendust ei ole
suudetud kommunikeerida ning väärkasutused on
jäänud käsitlemata. Kavandatava ELi
digiidentiteeditasku usaldusmärgi osas näeme sarnaseid
probleeme ja teeme ettepaneku digiidentiteeditasku
usaldusmärgi välja jätmiseks.
Artikkel 3 (42) „Euroopa digiidentiteeditasku“: Sama termini kasutamine toote ja selle toote põhjal Teadmiseks võetud.
loodud ning sellega seotud teenuste kohta tekitab
toode ja teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada
lugemisel segadust ning soovitame selguse huvides
identiteediandmeid, volitusi ja atribuute, mis on seotud
toote ja teenuse osas eri termineid kasutada ning seega
tema identiteediga, esitada neid taotluse korral
selgemalt kogu tekstis eristada kummast on jutt.
tuginevatele isikutele ning kasutada neid autentimiseks
nii veebis kui ka veebiväliselt teenuse jaoks kooskõlas
artikliga 6a ning luua kvalifitseeritud e-allkirju ja
etempleid;
Väga hea ettepanek. Finantsregulatsioonides (PSDII
Artikkel 3 (50): „kasutaja tugev autentimine“ – TR) räägitakse analoogsest asjast inglise keelse
autentimine, mis põhineb kahe või enama sõltumatu terminiga "strong customer authentication" ja eIDAS
elemendi (teadmis-, omamis- ja olemusteguri) ütleb, et see on "strong user authentication". Kas oleks
kasutamisel, nii et ühe elemendi rikkumine ei kahjusta võimalik sama terminit kasutada või vähemalt
teiste usaldusväärsust, ja mis on kavandatud nii, et kinnitada, et tegu on samade asjadega ja selle üle ei ole
kaitsta autentimisandmete konfidentsiaalsust; vaja rohkem vaielda.
Artikkel 3 (53): „elektrooniline register“ –
võltsimiskindel elektrooniline andmeregister, mis tagab Klassikalised elektroonsed registrid ei taga andmete
selles sisalduvate andmete autentsuse ja tervikluse, autentsust. Selle tagamise meetmeid ei ole ka hiljem
nende kuupäeva ja kellaaja täpsuse ning kronoloogilise kirjeldatud mistõttu võiks sellest lisandusest loobuda.
järjestuse;
Artikkel 6a "Euroopa digiidentiteeditaskud": Ettepaneku kohaselt on liikmesriikidel kohustus Teadmiseks võetud.
1. Tagamaks, et kõigil liidu füüsilistel ja juriidilistel väljastada Euroopa digiidentiteeditasku 12 kuu jooksul See, et tähtajad on ebarealistlikud, on selge
isikutel on turvaline, usaldusväärne ja sujuv eIDAS määruse jõustumisest. SK hinnangul on selle kõigile liikmesriikidele ja ka komisjonile
juurdepääs piiriülestele avalikele ja erateenustele, kohustuse õigeaegne täitmine ebatõenäoline, sest endale. Tähtajad lähevad pikendamisele. Eraldi
väljastab iga liikmesriik 12 kuu jooksul pärast tähtaeg on liialt lühike, eriti arvestades, et komisjon seisukohapunkti formuleerimise järele
käesoleva määruse jõustumist Euroopa annab väljastamise eelduseks olevad rakendusaktid 6 praktiline vajadus puudub.
digiidentiteeditasku. kuu jooksul määruse jõustumisest. See jätab omakorda
liikmesriikidele digiidentiteeditasku väljastamiseks
aega 6 kuud.
Artikkel 6c "Euroopa digiidentiteeditaskute Kuivõrd digiidentiteeditaskute abil on võimalik luua Mittearvestatud.
sertifitseerimine": kvalifitseeritud e-allkirju, tuleks neid sarnaselt Viidatud sertifitseerimiskava põhinebki
1. Euroopa digiidentiteeditaskud, mis on kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahenditega (QSCD) Common Criteria nõuetel.
sertifitseeritud või mille kohta on väljastatud hinnata vastu Common Criteria nõudeid. Sellest
vastavusdeklaratsioon Euroopa Parlamendi ja tulenevalt ei ole ka põhjendatud Euroopa
nõukogu määruse (EL) 2019/881 kohase digiidentiteeditaskute sertifitseerimine Euroopa
küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel ja Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019 /881
mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, kohase küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel.
loetakse vastavaks artikli 6a lõigetes 3, 4 ja 5 Juhul, kui artikkel 6c (1) sätestatud ettepanek jõustub,
sätestatud küberturvalisuse asjakohastele nõuetele peaks see kohalduma ka kvalifitseeritud e-allkirja
niivõrd, kuivõrd küberturvalisuse sertifikaat või andmise vahenditele.
vastavusdeklaratsioon või nende osad neid nõudeid
hõlmavad.
Artikkel 6b "Tuginevad isikud seoses Euroopa Kirjeldatud tuginevate isikute registreerimine ja selle Teadmiseks võetud.
digiidentiteeditaskutega" juurde kaasnevad protseduurid on täiendav koormus
avalikule sektorile ning Eesti senine praktika ei ole
1. Kui tuginevad isikud kavatsevad tugineda
sellisel tasemel vastavat vajadust ette näinud. Kuigi
käesoleva määruse kohaselt väljastatud Euroopa
sellise praktika juurutamisel on kindlasti olemas ka
digiidentiteeditaskutele, teatavad nad sellest
positiivsed küljed, siis paljude väiksemate
liikmesriigile, kus asjaomane isik on asutatud, et
teenusepakkujate jaoks võib sellest saada barjäär, miks
tagada vastavus liidu õiguses või siseriiklikus
eelistatakse alternatiivseid kasutajate tuvastamise
õiguses konkreetsete teenuste osutamiseks
vahendeid ning see pole ilmselt eelnõu eesmärgiga
sätestatud nõuetele. Kui nad teatavad oma
kooskõlas.
kavatsusest tugineda Euroopa
digiidentiteeditaskutele, teavitavad nad ka Euroopa
Samuti on oluline selgitada, milline on menetluskord,
digiidentiteeditasku kavandatavast kasutusest.
kui tuginev isik mitte ei kavatse vaid peab
2. Liikmesriigid rakendavad tuginevate isikute digiidentiteeditasku kasutusele võtma. Millised
autentimiseks ühist mehhanismi. täiendavad tingimused on vaja siis täita?
3. Tuginevad isikud vastutavad Euroopa
digiidentiteeditaskutest pärinevate isiku
identifitseerimisandmete ja atribuutide
elektroonilise tõendamise autentimise menetluse
läbiviimise eest.
4. Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse
jõustumist määrab komisjon kindlaks lõigetes 1 ja 2
osutatud nõuete tehnilised ja
tegevusspetsifikatsioonid, võttes vastu artikli 6a
lõikes 10 osutatud rakendusakti Euroopa
digiidentiteeditaskute rakendamise kohta.
„2. JAGU E-IDENTIMISE SÜSTEEMID“; Meie hinnangul on artiklis 7 toodud teavitamise Arvestatud seisukohapunktis 5.2.
kohustus tervitatav, kuivõrd sellega kaasneb teavitatud
Artikkel 7: Kuna digiidentteeditasku tekkimist on oodata
e-identimise vahendite vastastikune tunnustamine. See
„Vastavalt artikli 9 lõikele 1 teatavad liikmesriigid 12 peaks omakorda suurendama teenuste piiriülest mitme aasta pärast (seniseid tähtaegu peavad
kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kättesaadavust ja kasutust, mis on hetkel kehtiva kõik osapooled ebarealistlikuks), siis on
vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab määruse puhul üks suuremaid kitsaskohti. Samas on kirjeldatud olukorra tekkimine äärmiselt
vähemalt ühte identimisvahendit:“ oluline tähelepanu juhtida, et kui liikmesriik teavitab e- ebatõenäoline. Ka on uues määruse eelnõus
identimise süsteemina üksnes tema poolt väljastatud jäetud alles teavitatud e-identimise süsteemide
Euroopa digiidentiteeditasku, ei pruugi eelnevalt koosvõime osa ja volitusnormid
viidatud kohustus oma eesmärki täita. Seda põhjusel, et rakendusaktidele, mis viitavad koosvõime
liikmesriikidel puudub praktiline valmidus tekitada loomisele endiselt läbi eIDAS node võrgustiku.
juurdepääs oma teenustele muude e-identimise
vahendite abil (liikmesriigid pole implementeerinud
eIDAS-sõlme ehk eIDAS node`i).
„Artikkel 12 a E-identimise süsteemide Toetame võimalust teavitatud e-identimise süsteemide Teadmiseks võetud.
sertifitseerimine sertifitseerimiseks. Samuti leiame, et sertifitseerimine
peaks olema sätestatud e-identimise süsteemide
1. Teavitatud e-identimise süsteemide vastavust
hindamise ainsa mehhanismina ehk vastastikune
artiklites 6a, 8, ja 10 sätestatud nõuetele võivad
hindamine alternatiivse võimalusena tuleks kaotada.
sertifitseerida liikmesriikide määratud avaliku või
See lihtsustaks e-identimise süsteemide hindamise
erasektori asutused.
skeemi.
2. Artikli 12 lõike 6 punktis c osutatud e-identimise
Samuti soovime tähelepanu juhtida, et e-identimise
süsteemide vastastikust hindamist ei kohaldata
süsteemide sertifitseerimine ja komisjoni teavitamisele
lõike 1 kohaselt sertifitseeritud e-identimise
eelnev siseriiklik hindamine on olemuslikult suhteliselt
süsteemide või nende osade suhtes. Liikmesriigid
ebavõrdsed protsessid. Nii näiteks viivad
võivad kasutada sertifikaati või liidu
sertifiseerimist läbi kompetentsed audiitorid, samas, kui
vastavusdeklaratsiooni, mis on väljastatud määruse
siseriiklik hindamine võib toimuda üksnes riiklike
(EL) 2019/881 kohase küberturvalisuse
esindajate poolt, ka ei ole liikmesriik hindamisel
sertifitseerimise kava alusel, et tõendada selliste
kohustatud arvestama tema e-identimise süsteemile
kavade vastavust artikli 8 lõikes 2 sätestatud
esitatud mittevastavustega ja võib nendest hoolimata
nõuetele e-identimise kavade usaldusväärsuse
komisjoni süsteemist teavitada. Meie arvates vajab
tasemete kohta.
viidatud protsesside samaväärsus täiendavat hindamist.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1
Samuti toetame sertifitseeritud e-identimise süsteemide
osutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse
sätestamist usaldusteenusena - meie hinnangul pole
nimed ja aadressid. Komisjon teeb selle teabe
sisuliselt põhjendatud selle käsitlemine eraldioleva
liikmesriikidele kättesaadavaks.“;
teenusena.
Artikkel 12c - Muude e-identimise vahendite Toetame tunnustamise tähtaja lühendamist seniselt 12 Arvestatud seisukohapunktis 5.3.
vastastikune tunnustamine kuult 6-le kuule.
1. Kui ühes liikmesriigis nõutakse vastavalt
siseriiklikule õigusele või haldustavale avaliku
sektori asutuse osutatavale internetipõhisele
teenusele juurdepääsuks eidentimist e-identimise
vahendi abil ja e-autentimist, tunnustatakse selles
liikmesriigis teises liikmesriigis väljastatud e-
identimise vahendit kõnealuse internetipõhise
teenuse piiriüleseks autentimiseks, kui täidetud on
järgmised tingimused:
a) e-identimise vahend on väljastatud e-identimise
süsteemi kohaselt, mis on kantud artiklis 9
osutatud nimekirja;
b) e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase
vastab usaldusväärsuse tasemele, mida avaliku
sektori asutus nõuab kõnealusele
internetipõhisele teenusele juurdepääsuks
esimesena nimetatud liikmesriigis, või on
sellest usaldusväärsuse tasemest kõrgem, ning
igal juhul on selle e-identimise vahendi
usaldusväärsuse tase vähemalt märkimisväärne;
c) asjaomase liikmesriigi avaliku sektori asutus
kasutab kõnealusele internetipõhisele teenusele
juurdepääsuks märkimisväärset või kõrget
usaldusväärsuse taset. Tunnustamine toimub
hiljemalt 6 kuud pärast seda, kui komisjon
avaldab esimese lõigu punktis a osutatud
nimekirja.
Artikkel 12b "Piiriülene tuginemine Euroopa Määruse ettepanekust pole välja loetav, mida peaksid Teadmiseks võetud.
digiidentiteeditaskutele: viidatud tegevusjuhendid sisaldama. Segaseks jääb, kes
peaks liidu tasandil tegevusjuhendid välja töötama ja
4. Komisjon soodustab ja hõlbustab iseregulatsiooni mis on seesuguste tegevusjuhendite õiguslik staatus ja
tegevusjuhendite väljatöötamist liidu tasandil, et aidata suhe eIDAS määrusesse. Kas tegemist on soovitusliku
kaasa käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate juhendiga ja millised on tagajärjed (kui need üldse
Euroopa digiidentiteeditaskute laialdasele järgnevad), kui tegevushendeid ei järgita?
kättesaadavusele ja kasutatavusele. Tegevusjuhendid
tagavad e-identimise vahendite, sealhulgas käesoleva Samuti on ebarealistlik tähtaeg tegevusjuhendite
määruse kohaldamisalasse kuuluvate Euroopa väljatöötamise lõpule viimiseks. Seda ka põhjusel, et
digiidentiteeditaskute laialdase aktsepteerimise komisjon annab rakendusaktid 6 kuu jooksul määruse
teenuseosutajate poolt, eelkõige nende teenuseosutajate jõustumisest ja rakendusaktide vastu võtmine peaks
poolt, kes kasutavad kasutajate autentimiseks olema eelduseks tegevusjuhendite koostamiseks.
kolmandate isikute e-identimise teenuseid. Komisjon
hõlbustab selliste tegevusjuhendite väljatöötamist
tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning
kutsub teenuseosutajaid üles viima tegevusjuhendite
väljatöötamine lõpule 12 kuu jooksul alates käesoleva
määruse vastuvõtmisest ja hakkama neid tõhusalt
rakendama 18 kuu jooksul alates määruse
vastuvõtmisest.
Artikkel 13: Meie hinnangul ei ole põhjendatud eIDAS määrusesse Arvestatud seisukohapunktis 5.11.
vastutuse lisamine teises, väljatöötamisjärgus olevas
„1. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 vastutavad
õigusaktis, sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest.
usaldusteenuse osutajad füüsilisele või juriidilisele
Pooldame, et vastutus oleks separeeritud (mida see
isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju
olemuslikult ka on) ja sätestatud asjaomases õigusaktis.
eest, mis on tingitud käesolevast määrusest tulenevate
kohustuste ja direktiivi XXXX/XXXX [NIS2 direktiiv]
artiklist 18 tulenevate küberturvalisuse riskijuhtimise
kohustuste täitmata jätmisest.“;
Artikkel 20: Teeme järgmised ettepanekud: Teadmiseks võetud.
Määratleda vastavushindamise perioodi pikkuseks Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.11.
„1. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaid 36 kuud (sarnaselt näiteks ISO standardi
auditeeritakse nende omal kulul sertifitseerimisskeemile), 24 kuud on liiga tihe -
vastavushindamisasutuse poolt vähemalt iga 24 kuu eelkõige teenuse sertifitseerimise puhul, kus iga-
järel. Auditiga kinnitatakse, et kvalifitseeritud aastaselt toimub niikuinii ka järelevalve audit;
usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad Täpsustada, kas vajalik on vastavushindamine või
kvalifitseeritud usaldusteenused vastavad käesolevas teenuse sertifitseerimine? eIDAS ja teiselt poolt
määruses ja direktiivi (EL) XXXX/XXXX [NIS2 ETSI ning vastavushindajate akrediteerimiskeemid
direktiiv] artiklis 18 sätestatud nõuetele. annavad vastuolulisi juhiseid ning tundub, et ka
Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad esitavad usaldusteenuste/liikmesriikide käitumine ei ole
saadud vastavushindamise aruande järelevalveasutusele ühtne. Samas on oluline erinevus
kolme tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest.“; vastavushindamise ja sertifitseerimise mahus,
maksumuses ning ajalise läbiviimise mõttes. See
tekitab ebavõrdsust usaldusteenuste seas;
Täpsustada, kas järelevalve vastavushindamise
auditi raporti ülevaatamise ja usaldusteenuse loa
andmise ning usaldusnimekirja kandmise tähtaeg
läheb 24 kuulise perioodi sisse ühtlustamaks riikide
praktikat ja usaldusteenuste võrdsust?
Täiendavalt soovime välja tuua, et auditi 24 periood
vastavushindamiseks on liiga lühike periood, sest:
Usaldusteenuste vastavushindamisel teostatakse
lisaks auditile sertifitseerimine. Usaldusteenuste
sertifitseerimise skeemid näevad ette vahepealsel
aastal (12 kuu pärast) niiöelda "surveillance" auditi
vähemalt 50% ulatuses turvakontrollide
auditeerimisel ning täies mahus lõppkasutajale
väljastatavate sertifikaatide elutsükli toimingute
kontrollimisel. Seega tegelikult toimub
vastavushindamine igal aastal!
eIDAS määruse Eesti rakendusakti e-identimise ja
etehingute usaldusteenuste seaduse (EUTS)
väljatöötamisel on tekitatud olukord, kus seda 24
kuulist perioodi lisaks lühendatakse - nimelt saab
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) loa menetlust
teostada vastavushindamisraporti kätte saamisel.
Auditeerimise periood on üsna pikk ning kestab
alates dokumentatsiooni hindamisest kuni raportite
valmimiseni 3- 4 kuud. RIA-l järelevalve asutusena
on õigus menetleda EUTS-i kohaselt esmast loa
taotlust 80 kalendripäeva + on arvestatud 10 päeva
teenuse usaldusnimekirja viimiseks. Korduva loa
puhul on menetlusajaks 50 kalendripäeva + 10
tööpäeva usaldusnimekirja muutmiseks (kui on vaja
muudatusi). RIA järelevalve asutusena annab loa
auditi raporti allkirjastamisest sertifitseerija poolt.
RIA tõlgenduse järgi peab olema järgmise perioodi
vastavushindamise raport esitatud enne loa tähtaja
lõppemist. Seega korduva loa puhul nihkub
auditeerimine ettepoole ning vastavushindamise
periood on tegelikult märksa lühem kui 24 kuud, nii
20-22 kuud keskmiselt sõltuvalt ajaperioodist.
Artikkel 24: 24.1 Ei ole päris selge, kuidas on õigustatud isiku Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.11.
tuvastamise nõuete sidumine kvalifitseeritud
„1. Usaldusteenuse kvalifitseeritud sertifikaati või
sertifikaadi väljastamiseks ja elektrooniliste atribuutide
kvalifitseeritud elektroonilist atribuutide tõendit
tõendite väljastuseks. Isegi kui need kaks on oma
väljastades kontrollib kvalifitseeritud usaldusteenuse
olemuselt sarnaste nõudmistega soovitame neid
osutaja selle füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja
käsitleda eraldi, et vältida soovimatuid takistusi
vajaduse korral konkreetseid atribuute, kellele
kummagi protsessi kirjeldamisel.
kvalifitseeritud sertifikaat või kvalifitseeritud
elektrooniline atribuutide tõend on väljastatud. 24.1 (a) Leiame, et märkimisväärse usaldusväärsuse
tasemega e-identimine ei ole kindlasti piisav
Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kontrollib
kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamiseks. Selliselt
esimeses lõigus osutatud teavet siseriikliku õiguse
tekib tahtmatu õiguste eskalatsioon, kus ebaturvalisem
kohaselt kas otse või kolmandale isikule tuginedes;
vahend on aluseks turvalisema ja kõrgemat usaldust
kontrollimine toimub ühel järgmisel moel:
eviva vahendi väljastuseks.
a) kasutades teavitatud e-identimise vahendit, mis
24.1 (b) Kuivõrd ühestki e-allkirjast ei ole võimalik
vastab artiklis 8 sätestatud usaldusväärsuse
välja lugeda nõutavat väljastusmeetodit, siis on
nõuetele seoses märkimisväärse või kõrge
otstarbekas vastav nõue ka eemaldada või tekitada
usaldusväärsuse tasemega;
sertifikaati kvalifitseerivad laiendused.
b) kooskõlas punktiga a, b või c väljastatud
24. 2. (fa)(fb) NIS2 jõustamine läbi eIDASe on
kvalifitseeritud elektroonilise atribuutide tõendi
arusaamatu ja me soovitame sellist ristviitamist vältida,
või kvalifitseeritud e-allkirja sertifikaadi või
seda eriti veel väljatöötamisjärgus oleva eelnõu korral.
kvalifitseeritud etempli sertifikaadi abil;
24.4. a Kuivõrd atribuutidega seonduv on kirjeldatud
c) kasutades muid identifitseerimismeetodeid, mis
väga üldiselt ei ole kindlust, et pakutud mehhanismid
tagavad füüsilise isiku kõrgetasemelise
kindlasti toimivad.
usaldusväärsusega tuvastamise, mille vastavust
kinnitab vastavushindamisasutus;
d) füüsilise isiku või juriidilise isiku volitatud
esindaja füüsilisel kohalolekul asjakohaste
menetluste kohaselt ja kooskõlas siseriiklike
õigusaktidega, kui puuduvad muud
võimalused.“;
„1 a. 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse
jõustumist kehtestab komisjon rakendusaktidega
minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja
menetlused seoses identiteedi ja atribuutide
kontrollimisega vastavalt lõike 1 punktile c. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes
2 osutatud kontrollimenetlusega.“;
„d) teavitab enne lepingu sõlmimist kõiki
kvalifitseeritud usaldusteenust kasutada soovivaid
isikuid selgelt, põhjalikult ja hõlpsasti juurdepääsetaval
viisil, avalikult juurdepääsetavas ruumis ja isiklikult
kõnealuse teenuse kasutamise täpsetest tingimustest,
sealhulgas kõigist selle kasutamise piirangutest;“;
„f a) omab asjakohaseid tegevuspõhimõtteid ja võtab
vastavaid meetmeid, et juhtida kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutamisega seotud õiguslikke, ärilisi,
tegevuslikke ja muid otseseid või kaudseid riske.
Olenemata direktiivi EL XXXX/XXX [NIS2 direktiiv]
artikli 18 sätetest hõlmavad need meetmed vähemalt
järgmist:
i) meetmed, mis on seotud teenuse kasutamiseks
registreerimise ja kliendisuhete loomisega;
ii) meetmed, mis on seotud menetlus- või
halduskontrolliga;
iii) meetmed, mis on seotud teenuste haldamise ja
rakendamisega.
f b) teavitama järelevalveasutust ja vajaduse korral
muid asjaomaseid asutusi kõigist seotud rikkumistest
või häiretest punkti f a alapunktides i, ii ja iii osutatud
meetmete rakendamisel, millel on märkimisväärne
mõju osutatavale usaldusteenusele või seal
säilitatavatele isikuandmetele;“
„g) võtab asjakohaseid meetmeid andmete võltsimise,
varguse või omastamise vastu või andmete loata
kustutamise, muutmise või ligipääsmatuks muutmise
vastu;
h) salvestab kogu asjakohase teabe kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutaja väljastatud ja saadud andmete
kohta ja hoiab seda kättesaadavana nii kaua kui vajalik
pärast seda, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja
on tegevuse lõpetanud, et esitada tõendeid
kohtumenetlustes ja tagada teenuse järjepidevus. Need
andmed võib salvestada elektrooniliselt;“
„4 a. Atribuutide elektrooniliste tõendite kehtetuks
tunnistamise suhtes kohaldatakse vastavalt lõikeid 3 ja
4.“;
„5. 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist
kehtestab komisjon rakendusaktidega standardite
viitenumbrid lõikes 2 osutatud nõuete jaoks. Kui
usaldusväärsed süsteemid ja tooted vastavad
kõnealustele standarditele, loetakse need käesolevas
artiklis sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes
2 osutatud kontrollimenetlusega.“;
„6. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte
Artikkel 29: Selline eraldi usaldusteenus on kindlasti tervitatav, kuid Teadmiseks võetud.
„1 a. E-allkirja moodustamiseks vajalikke andmeid võib kuna sellised teenused on juba tihti olemas, siis milline
allkirja andja nimel luua, hallata või dubleerida üksnes on ülemineku ajakava, ehk mis hetkest ei tohi
kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes osutab kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkuja sellist teenust
kvalifitseeritud usaldusteenust vahemaa tagant e-allkirja eraldi auditita enam pakkuda?
andmise vahendi haldamiseks.“;
„Artikkel 29 a "Nõuded vahemaa tagant e-allkirja
andmise vahendi haldamise kvalifitseeritud teenusele"
Nõuded vahemaa tagant e-allkirja andmise vahendi
haldamise kvalifitseeritud teenusele 1. Vahemaa tagant
kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendit võib
kvalifitseeritud teenusena hallata üksnes kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutaja, kes:
a) loob allkirja andja nimel e-allkirja moodustamiseks
vajalikke andmeid või haldab neid;
b) olenemata II lisa punkti 1 alapunktist d dubleerib e-
allkirja moodustamiseks vajalikke andmeid ainult
varundamise eesmärgil, kui on täidetud järgmised
nõuded:
dubleeritud andmekogumi turvatase peab olema
sama mis algsel andmekogumil;
dubleeritud andmekogumite arv ei ületa teenuse
järjepidevuse tagamiseks vajalikku miinimumi;
c) vastab kõigile nõuetele, mis on kindlaks määratud
artikli 30 kohaselt väljastatud vahemaa tagant
kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi
sertifitseerimisaruandes.
2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega 12 kuu jooksul
pärast käesoleva määruse jõustumist tehnilised
kirjeldused ja standardite viitenumbrid lõike 1
kohaldamiseks.“
Artikkel 30: Kas pakutud 2 aasta tagant teostatud haavatavuse Teadmiseks võetud.
„3 a. Lõikes 1 osutatud sertifitseerimine kehtib viis hindamine pikendab 2 aasta võrra sertifikaadi kehtivust
aastat ja sõltub korrapärasest haavatavuse hindamisest või siis 4 aastat pärast sertifikaadi saamist toimub
iga kahe aasta tagant. Kui tehakse kindlaks puudused ja haavatavuste hindamine ning kohe peale seda või ka
neid ei kõrvaldata, võetakse sertifikaat tagasi.“ sisuliselt juba samal ajal tuleb teha uus
sertifitseerimisaudit?
„Artikkel 34 Kvalifitseeritud e-allkirjade Väga hea ettepanek. Teadmiseks võetud.
kvalifitseeritud säilitamisteenus":
1. Kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud
säilitamisteenust võib osutada üksnes kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutaja, kes kasutab menetlusi ja
tehnoloogiat, millega on võimalik tagada kvalifitseeritud
e-allkirjade usaldusväärsus ka pärast nende
tehnoloogilise kehtivusaja lõppemist.
2. Kui kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud
säilitamisteenuse suhtes kohaldatav kord vastab lõikes 3
osutatud standarditele, loetakse see lõikes 1 sätestatud
nõuetele vastavaks.
3. 2 kuu jooksul pärast käesoleva 1 määruse jõustumist
kehtestab komisjon rakendusaktidega kvalifitseeritud e-
allkirjade kvalifitseeritud säilitamisteenuse standardite
viitenumbrid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.“
Artikkel 45 45.1 Juba praegu on QWAC kasutusel kontekstis Arvestatud seisukohapunktis 5.10
väljaspool veebisaite PSDII kontekstis.
45.2 Veebibrauseritele tehtavad deklaratiivsed
nõudmised ei ole kuidagi selle määruse sees mõistlik
reguleerida ja nagu öeldud on QWAC ka täna kasutuses
server server suhtluses, kui brauseritel pole mingit rolli.
Artikkel 45 a "Atribuutide elektroonilise tõendamise 45a - Väga hea ettepanek Teadmiseks võetud.
õiguslik toime" 45b - Seda punkti on väga keeruline mõista. Kui
Artikkel 45 b "Atribuutide elektrooniline tõendamine atribuutide tõendis sisalduvate andmete põhjal ei tohi
avalike teenuste puhul" teha identimist või autentimist, siis ei peaks see olema
Artikkel 45 c "Kvalifitseeritud atribuutide tõenditele kuskil lubatud, et oleks kasutajale tagatud õigusselgus,
esitatavad nõuded" mida atribuudi tõendamine võib või ei või kaasa tuua
Artikkel 45 d "Atribuutide kontrollimine autentsete endaga.
allikate alusel" 45c - Kui nõudeid ei saa olla rohkem kui lisas V, siis
Artikkel 45 e "Elektrooniliste atribuutide tõendite kuida saab komisjon punktis 4 mingeid standardeid
väljastamine Euroopa digiidentiteeditaskutele" veel kehtestada? Iseenesest on punkt 4 ja heal tasemel
Artikkel 45 f "Täiendavad eeskirjad elektroonilise tehnilist koosvõimet tagavad standardid
atribuutide tõendamise teenuste osutamiseks" väga olulised.
45d - kvalifitseeritud atribuudi korral pigem peaks ette
nägema kirjeldatud vajaduse puudumise, ehk siis seda
see kvalifitseeritus võikski tähendada. Vastavad
liidesed on olemas atribuutide elektrooniliste tõendite
väljastamiseks, ent kõigile selle avamine on
ehk liialt suur ootus.
45e - ei ole veel üldse selge, kas selline liides saaks
olla 1 või mitu eri liidestust. Keskenduma peaks
vastupidisele liiklusele, kus standardiseeritud
kvalifitseeritud atribuuti on võimalik
digiidentiteeritaskutesse kanda
45f 1 ... 4 - väga raske on mõista, miks seatakse sellele
teenusepakkujale sellised nõuded.
VI LISA IV punktid 8...10 on raskesti teostatavad, kuivõrd Teadmiseks võetud.
MIINIMUMATRIBUUTIDE LOETELU nende sisu on täpsustamata, ent kõik liikmesriigid
peavad võtma meetmeid, et seda siiski võimaldada.
Selge pole ka nende liideste korral teenustasude
küsimise õigus.
Muudatusettepanekud kehtiva eIDAS määruse kohta
Artikkel SK arvamus
II peatükk E-IDENTIMINE Muuta e-autentimine usaldusteenuseks. Kui vastav Teadmiseks võetud.
ettepanek ei leia heakskiitu, tuleks meie hinnangul:
muuta e-identimise süsteemidest teavitamist;
toetada e-identimise süsteemide kasutamist
erinevates liikmesriikides;
lubada liikmesriikidel piirata ligipääsu oma
teenustele, kui liikmesriigid ei kiida heaks
teavitava liikmesriigi põhjendust /hinnangut e-
identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta.
Artikkel 8 "E-identimise süsteemide usaldusväärsuse Teeme ettepaneku jätta määrusest välja Arvestatud seisukohapunktis 5.10.
tasemed": usaldusväärsuse tase "madal", kuivõrd see ei paku
2. a) madal usaldusväärsuse tase osutab e-identimise piisavat usaldusväärsust piiriüleseks kasutuseks ja pole
süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku sellisena kasutatav lahendus.
väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse
tuvastamiseks piiratud määral usaldusväärne ning mille
kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele
kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas
tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada
isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu;
Artikkel 24 "Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse Määrus peaks rohkem pakkuma selgust, mida mõista Teadmiseks võetud.
osutajatele": füüsilise kohalolekuga samaväärse usaldusväärsuse ja
riikliku tunnustamise all - eriti, kui liikmesriigi
1. Usaldusteenusele kvalifitseeritud sertifikaati
kasutajaskond peab meetodit riiklikult tunnustatuks.
väljastades kontrollib kvalifitseeritud usaldusteenuse
Samuti on ebaselge - arvestades, et viidatud punkt ei
osutaja asjakohaste vahenditega ja siseriikliku õiguse
defineeri usaldusäärsust - kas artikli punkt annab
kohaselt selle füüsilise või juriidilise isiku identiteeti,
liikmesriigile õiguse riiklikult tunnustada
kellele kvalifitseeritud sertifikaat väljastatakse, ja
vajaduse korral tema eritunnuseid.
Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kontrollib identimismeetodit, mis on suunatud teistest
esimeses lõigus osutatud teavet siseriikliku õiguse liikmesriikidest pärit kasutajatele.
kohaselt kas otse või kolmandale isikule tuginedes.
Kontrollimine toimub ühel järgmisel moel: Meie kogemuse pinnalt on ebaselgus identimismeetodi
osas, mis pakub füüsilise kohalolekuga samaväärset
d) kasutades muid riiklikul tasandil tunnustatud
usaldusväärsust läbiv probleem mitte üksnes
identimismeetodeid, mis tagavad füüsilise kohalolekuga
usaldusteenuste vaid ka e-identimise osas. eIDAS
samaväärse usaldusväärsuse. Nimetatud samaväärne
määrus peaks kindlasti täpsustama nõutavat
usaldusväärsus peab olema vastavushindamisasutuse
isikusamasuse tuvastamise taset, mis on määruse alusel
poolt kinnitatud.
võrdsustav füüsilise kohalolekuga.
Peame aga positiivseks, et Euroopa
standardiorganisatsiooni ETSI on lõpp järgus uue
tehnilise standardi välja töötamisega isikutuvastuse
poliitika ja turvanõuete osas. Standardi eesmärk laiemalt
on toetada eIDAS määruse ja ETSI standardite alusel
tegutsevaid usaldusteenusepakkujaid ja selle käigus
pakkuda suuremat selgust artikkel 24 1. d) korrektse
tõlgenduse osas. Toetame viidatud standardi
vastuvõtmist eIDAS määruse ametliku rakendusaktina.
Artikkel 20 "Kvalifitseeritud usaldusteenuse Meie hinnangul tuleks liidu tasandil kokku leppida Arvestatud seisukohapunktis 5.11.
osutajate järelevalve" vastavushindamisasutuste akrediteerimisskeemis, mis ei
oleks käsitletav sertifitseerimisskeemina. Seda
tulenevalt asjaolust, et tänane sertifitseerimise praktika
läheb vastuollu nõudega, et teenuse pakkuja peab
läbima auditi iga 24 kuu tagant.
Artikkel 17 "Järelevalveasutus" Meie hinnangul tuleks ELis luua liikmesriikides Teadmiseks võetud.
tegutsevatele järelevalveasutustele ühised reeglid.
Samuti tuleks välja töötada teatav komisjoni-poolne
kontrollimehhanism tagamaks, et liikmesriigid järgiksid
ühiseid nõudeid. Antud hetkel ei osale paljud
järelevalveasutused ka FESA töös ning
vastavushindamisasutuste tagasiside pinnalt nähtub, et
järelevalveasutused sätestavad erinevaid nõudeid auditi
raportile.
Ettepanek Sätestada reeglid isiku tuvastamisele eraldi osana. Teadmiseks võetud.
Hetkel on olemas elektroonilise tuvastamise osa, kuid
füüsilisel kohalolekul ja kaughindamise teel läbiviidud
tuvastamine on jäetud ebamääraseks.
Kitsaskoht Kehtivas eIDAS määruses pole ettenähtud mehhanismi, Teadmiseks võetud.
mille kaudu on e-identimise süsteemide vastastikune
hindamine jõustatud – ehk peale hindamise läbimist ja
e-identimise süsteemi komisjoni poolt hallatavas
nimekirjas avaldamist, ei pruugi teavitava liikmesriigi
kodanikud saada juurdepääsu teiste liikmesriikide
avalikele teenustele.
Artikkel 24 "Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse Meie hinnangul pole üheselt selge, millistest Teadmiseks võetud.
osutajatele“ muudatustest peab kvalifitseeritud usaldusteenuse
osutaja järelevalveasutust teavitama ja mis teavitamisele
2. Kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav järgneb. Vastav praktika on meie arvates ebaühtlane ja -
kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja: selge. Muudatustest teavitamine ja, kas ning kuidas see
mõjutab usaldusteenuse sertifitseerimist ja/või
a) teavitab järelevalveasutust muutusest oma
resertifitseerimist, vajab täpsustamist.
kvalifitseeritud usaldusteenuste osutamises ja
kavatsusest kõnealune tegevus lõpetada;
Artikkel 24 "Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse eIDAS määrus kehtib kõikides liikmesriikides, mis Teadmiseks võetud.
osutajatele": tähendab, et ka artikkel 24 punktis 2. b) sätestatud
2. Kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kohustus kohaldub liiduüleselt.
kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja:
Antud sätte kohaselt peab kvalifitseeritud
b) võtab tööle personali ja vajaduse korral alltöövõtjad,
usaldusteenuse osutaja kontrollima teenuse osutamisega
kellel on vajalik pädevus, usaldusväärsus, kogemus ja
seotud personali usaldusväärsust ka liikmesriikides, kus
kvalifikatsioon ning kes on saanud turva- ja
ta teenust osutab, kuid pole teenuse osutajana
isikuandmete kaitse eeskirjade alal asjakohase koolituse
registreeritud. Praktikas tuleb sellistel juhtudel sageli
ja rakendavad Euroopa või rahvusvahelistele
ette, et asukohamaa asutused ei võimalda või piiravad
standarditele vastavaid haldus- ja juhtimismenetlusi;
usaldusväärsuse tagamiseks vajalikke sammude
tegemist (näiteks ei pruugi kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutajal olla võimalik teises
liikmesriigis kontrollida, kas tema teenuse osutamisega
seotud alltöövõtja töötajad omavad kehtivat karistust
tahtlikult toime pandud kuriteo eest või mitte). eIDAS
määrus peaks selgesõnaliselt andma usaldusteenuse
osutajale õiguse vajalike kontrollide ja toimingute
läbiviimiseks ning asjaomastelt asutustelt abi
saamiseks.
Veriff
Edastan FinanceEstonia liikme Veriff OÜ tagasiside Euroopa digitaalse identiteedi ettepanekule, millega luuakse Arvestatud seisukohapunktis 5.6.
Euroopa digitaalse identiteedi raamistik ning muudetakse 2014. aastast kehtivat e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste (eIDAS) määrust („eIDAS 2.0“).
Üldiselt peame eIDAS 2.0 osas oluliseks järgnevat:
- Tehnoloogiline neutraalsus ja outsource’imine. eIDAS 2.0 peab tagama, et kõikidel tehnoloogiatel oleks
põhimõtteline võimalus osas saada eIDAS 2.0 alusel loodavatest toodetest, teenustest ja raamistikest, sh peavad
eeltoodud olema lihtsasti integreeritavad ja kasutatavad. See on ainus viis, kuidas European Digital Identity
Wallet („Rahakott“), mis eIDAS 2.0 alusel tekiks, omaks selget väärtust.
- eIDAS 2.0 peaks selgelt rõhutama, et teenuste, toodete ja raamistike, mida eIDAS 2.0 alusel nii riigid kui ka Teadmiseks võetud.
ettevõtted loovad, pakkumisel ja loomisel on võimalik teenuseid sisse osta ning sisse ostetud teenused ei pea
ilmtingimata olema eIDAS 2.0 alusel osutatavad usaldusteenused või sertifitseeritud teenused (v.a. ulatuses,
kus see on eIDAS 2.0 alusel selgelt nõutud, näiteks eIDAS 2.0 artiklis 24 toodud ulatuses).
- eIDAS 2.0 alusel väljaantavate standardite läbipaistvus ja osapoolte kaasatus. Kuivõrd eIDAS 2.0 toob Teadmiseks võetud.
kaasa paljude uute standardite tuleku, siis peame oluliseks rõhutada, et standardite loome peab olema
läbipaistev, rakendatavad nõuded põhjendatud ning puudutatud sektorite ettevõtted peaksid olema nende
loomesse kaasatud.
- Kasutatud terminite selge mõtestamine Euroopa Liidu ning liikmesriikide õiguse kontekstis. eIDAS 2.0 Teadmiseks võetud.
toob sisse mitmed uued õigusmõisted, mille konkreetne paigutus Euroopa Liidu ning liikmesriikide õiguse
kontekstis võib tekitada segadust ja mitmeti mõistetavusi. Näiteks, eIDAS 2.0 artiklit 3 täiendatakse terminiga
„strong user authentication“ ning seda kasutatakse eesmärgiga määratleda teenusepakkujate ring, kes on
kohustatud eIDAS 2.0 raames Rahakotti aktsepteerima artikli 12b 2. alusel, kuid arusaamatuks jääb (i) kes on
selliste teenusepakkujate ring tulenevalt „strong user authentication’i“ määratlusest ning (ii) kas artikli 12b 2.
loetelus tood teenusepakkujate („/--/ transport, energy, banking and financial services, social security, health,
drinking water, postal services, digital infrastructure, education or telecommunications“) täpne määratlus on
liikmesriikide seada ja/või peavad Rahakotti aktsepteerima ainult need loetelus toodud teenusepakkujad, kes
peavad rakendama „strong user authentication’it“?
- eIDAS 2.0 sisaldab praegusel kujul sõnastusi ja ristviiteid, mis on segadust tekitavad. Näiteks, eIDAS 2.0
artiklis 6a 4. (c) on viidatud, et Rahakott on kõrge usaldusväärsuse tasemega eIDAS 2.0 artikli 8 mõttes, kuid
artiklis 6a 6. puudub viide artiklile 8, kuid eelduslikult on tegemist samasisulise kohustusega. Sarnaseid
arusaamatusi on eIDAS 2.0 tekstis veel ning olgugi, et need mõjuvad esmapilgul lihtsa ja vähetähtsana, võivad
nad tekitada tõlgenduslikke küsimusi.
Pangaliit
Tervitame ettepanekus toodud ambitsioonikat eesmärki soodustada riikide ülest ühise digitaalse identiteedi ja Teadmiseks võetud.
digitaalse allkirja kasutuselevõtmist. On väga positiivne, et soovitakse kasutusele võtta meetmed võimaldamaks
elektrooniliste atribuutide autentsuse kontrollimist asjaomastest autentsetest allikatest riiklikul tasandil ja astutakse
samme identiteedi miinimumatribuutide ühtlustamiseks Euroopa Liidu üleselt.
COVID-19 pandeemia on oluliselt suurendanud vajadust teenuste kättesaadavusele digitaalsel kujul ja nii eraisikud
kui ettevõtted ootavad turvalisi ja kasuajasõbralikke lahendusi näiteks pangaga kliendisuhte loomisel digikanalite
vahendusel või erineva residentsusega osapooltega lepingute digiallkirjastamisel.
1. Andmevahetuses peab olema selge seos Eestis kasutusel oleva ühendatud andmekogude loogikaga.
Ettepanekus kirjeldatud Euroopa digiidentiteeditasku on oma põhimõtteliselt lähenemiselt oluliselt teistsugune
Eestis seni levinud x-tee abil ühendatud andmekogude ja once-only printsiibi rakendamisele. See tähendab, et
kasutaja peab ise vajalikud andmed andmekogudest identiteeditaskusse laadima ning seejärel teenusepakkujatele
edastama. Näeme, et selline lähenemine on samm eemale Eesti senisest praktikast ning MKMi algatatud
Reaalajamajanduse initsiatiivist, muuhulgas näiteks Nullbürokraatia ja Aruandlus 3.0 projektidest, mis näevad ette
andmete edastamist automatiseeritult ja ühtsetel alustel. Leiame, et muudetud regulatsioon peaks toetama ka
seniseid parimaid praktikaid identiteediandmete elektroonilisel edastamisel ja lubama ka ühendatud andmekogudel
põhinevaid lahendusi.
2. Vajalik on lahendada majanduslik mudel digitaalse identiteedi kasutamiseks. Arvestatud seisukohapunktis 5.7.
Mõjuhinnangus on ette nähtud toetusmeetmed digiidentiteeditasku lahenduste loomiseks ja juurutamiseks, kuid
selliste lahenduste pikaajalise edu tagamiseks on oluline luua toimiv ökosüsteem, kuhu on hõlmatud nii
elektrooniliste atribuutide tõendite pakkujad, elektroonilise atribuutide tõendamise teenuste osutajad kui ka
tuginevad isikud. Ettepaneku artikkel 6a lõige 6 sätestab, et Euroopa digiidentiteeditaskute kasutamine on
füüsilistele isikutele tasuta, samas on jäetud ebaselgeks, kuidas luuakse majanduslik mudel sellise lahenduse
jätkusuutlikuks toimimiseks ilma toetusmeetmeteta. Leiame, et siin on vajalik täiendav diskussioon, et tagada
digiidentiteeditasku edukus, jätkusuutlikkus, laiapõhjaline kasutus ja positiivne mõju majandusele.
3. Vastutusraamistiku sätestamine enne kohustust rakendada digiidentiteeditaskut erasektori Teadmiseks võetud.
rakendustes
Ettepaneku Artikkel 12b sätestab, et kui teenuseid osutavad erasektori tuginevad isikud peavad kasutama e-
identimise korral kasutaja tugevat autentimist, aktsepteerivad erasektori tuginevad isikud ka artikli 6a kohaselt
väljastatud Euroopa digiidentiteeditaskute kasutamist. Finantssektorile tähendab see potentsiaalselt seda, et iga
digiidentiteeditaskut tuleb käsitleda kui tegevuse edasiandmist vastavalt Finantsinspektsiooni kehtestatud tegevuse
edasiandmise suunistele (EBA/GL/2019/02). Selleks, et saaksime täita finantssektorile kehtestatud nõudeid,
kutsume üles väga selgelt sätestama vastutusahela digiidentiteeditasku kasutamisel – millised on finantssektori
kohustused seoses rahapesu ja terrorismi finantseerimise tõkestamise alaste tegevustega ja milline organisatsioon
on vastutav näiteks identiteedivarguste korral või üleüldise teenusetaseme tagamise eest.
4. Identiteedi atribuutide ühtlustamine rahapesu tõkestamise seadusega Arvestatud seisukohapunktis 5.4.
On väga positiivne, et ettepaneku eesmärk on pakkuda pangandussektorile täiendavat paindlikkust ja lahendusi, mis
võimaldavad identida kliente ja vahetada konkreetseid atribuute, mis on vajalikud näiteks selleks, et täita rahapesu
tõkestamise seaduse kohaseid kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõudeid. Teeme ettepaneku ühtlustada
nõuded andmetele, mis on sätestatud ettepaneku lisas VI ning andmed, mida finantsasutused on kohustatud koguma
rahapesu tõkestamise seaduse kohaste hoolsusmeetmete täitmiseks. Isikusamasuse tuvastamisel piiriüleselt on
oluline, et viiakse sisse riikideülene kordumatu ja püsiv füüsilise ja juriidilise isiku identifikaator.
5. Vajalik on pikem aeg määrusega sätestatud lahenduste juurutamiseks Teadmiseks võetud.
Määruse ettepanekus on sätestatud digiidentiteeditasku kasutuselevõtmise tähtajaks 12 kuud alates määruse
jõustumisest ning tehniliste nõuete kehtestamiseks 6 kuud alates määruse jõustumisest. Leiame, et see on
ebamõistlikult lühike tähtaeg. Arvestades digiidentiteeditaskute suurt hulka (vähemalt 27) soovitame sätestada
vähemalt 24 kuuline periood uute lahenduste kasutuselevõtuks krediidiasutuste teenustes.
6. Standardid peavad olema väga selgelt paigas ja lahendused sertifitseeritud Arvestatud seisukohapunktis 5.8.
Senine kogemus näiteks makseteenuste direktiivi rakendamisel on näidanud, et direktiivi ja rakendusaktide alusel
loodud lahendused ei järgi täpselt samu põhimõtteid ning sisuliselt tekkis turule tohutu hulk erinevaid lahendusi,
mis ei ole omavahel lihtsal viisil ühildatavad. Selleks, et tagada digiidentiteeditaskute koostalitlus on vajalik, et
lisaks ühistele standarditele on lahendutud ka tehniliste lahenduste sertifitseerimine ja vastavus
referentslahendusele.