dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eIDAS muutmise määruse eelnõu kohta (COM(2021) 281 final)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. september 2021
Viit
2-13/21-4036
Registreeritud
27. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-4036 27.09.2021 Väljaminev kiri.asice2125 KB

Sisu (failidest)

Teie 29.06.2021 nr 17.1.1/21-0812/-1T Riigikantselei [email protected] Meie 27.09.2021 nr 2-13/21-4036 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM(2021) 281 final), eelnõu kohta Esitan 30. septembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM(2021) 281 final), eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Seletuskiri Lisa 1. Kaasamise tabel Anna-Liisa Pärnalaas 639 7697 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM(2021) 281 final), eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki arendada digitaalse identiteedi raamistikku, mis võimaldaks kõigil eurooplastel tarbida turvaliselt e-teenuseid ning paremini tagada digitaalse ühtse turu toimimine. 1.2. Eesti toetab määruse eelnõus sätestatud kohustust kõigil liikmesriikidel teavitada vähemalt ühest e-identimise süsteemist ja vahendist, kuid peab oluliseks, et see kohalduks just kõrge usaldusväärsuse tasemega vahendite suhtes. 1.3. Eesti toetab ettepanekuid, mis kiirendavad ja soodustavad e-identimise süsteemide piiriülest kasutuselevõttu läbi teavitusprotsessi lihtsustamise ja menetlustähtaegade lühendamise. 1.4. Eesti toetab kohustust lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator, kuid peab oluliseks ka mehhanismi loomist, mis võimaldaks tuvastada seost ühele isikule omistatud erinevate identifikaatorite vahel. Juriidiliste isikute eristamisel ei loe me piisavaks üksnes ettevõtte nime, vaid peame vajalikuks kokku leppida täpsustavad atribuudid, näiteks registreeringu number. 1.5. Eesti ei toeta kvalifitseeritud e-allkirjade usaldusväärsuse langetamist ja peab oluliseks, et allkirjastamise sertifikaate väljastataks kõrge usaldusväärsuse tasemega e- identimise vahendile tuginedes. 1.6. Eesti peab oluliseks digitaalse identiteedi ja usaldusteenuste reguleerimisel tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist. 1.7. Eesti toetab püüdlusi usaldusväärsete andmevahetusmeetodite edendamisele liidus, sealhulgas võimaliku Euroopa digiidentiteeditasku näol. Sealjuures peame oluliseks, et uute tehniliste lahendustega seotud õiguslikud kohustused ja rahastamise põhimõtted tuleneks selgelt määrusest, mitte hiljem lisanduvatest rakendusaktidest. 1.8. Eesti peab oluliseks, et koos Euroopa digiidentiteeditasku kasutusele võtmisega kokku lepitud standardid ja spetsifikatsioonid tagaksid koosvõime Euroopa identiteeditasku infovahetuseks väliste infosüsteemidega. 1.9. Eesti toetab e-tehingutes isikuandmete kaitse suurendamist, kuid peab vajalikuks mõistlikku tasakaalu privaatsuse ja teisalt identiteedivarguste ning pettuste avastamiseks ja tõestamiseks vajaliku andmekorje lubatavuse vahel. 1.10. Eesti ei pea oluliseks vähetõhusate meetmete, nagu usaldusmärgis, veebilehe sertifikaat või madala usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteem, sätestamist määruses. 1.11. Eesti peab oluliseks, et e-identimise süsteemidele, identiteeditaskutele ja usaldusteenustele määrusega kehtestatavad turvanõuded, nendele vastavuse hindamise ja vajadusel sertifitseerimise kord oleks kooskõlas ning mittedubleeriv teiste küberturvalisust puudutavate õigusaktidega ning tõhususe ja bürokraatliku lisakoormuse suhtes tasakaalus. 1.12. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon looks tehnoloogilised võimalused kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülese kasutamise ja valideerimisega seotud probleemide lahendamiseks ja koosvõime edendamiseks. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM(2021) 281 final), eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Komisjon avaldas 3. juunil 2021 määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS). Ettepanek tugineb 2020. aastal läbi viidud eIDAS määruse ülevaatusel. Eelnõu eesmärk on:  tagada juurdepääs usaldusväärsetele ja turvalistele e-identimise lahendustele, mida saab kasutada piiriüleselt;  tagada avalike ja erateenuste võimalus tugineda usaldusväärsetele ja turvalistele digiidentiteedi lahendustele;  tagada füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalus kasutada digiidentiteedi lahendusi;  tagada nende lahenduste sidumine eri atribuutidega ja võimalus jagada identiteediandmeid sihipäraselt, lähtudes ainult konkreetse taotletud teenuse vajadustest;  tagada kvalifitseeritud usaldusteenuste heakskiitmine ELis ja võrdsed tingimused nende osutamiseks. Olulisemate muudatustena kehtestatakse määrusega liikmesriikidele kohustus teavitada vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab vähemalt ühte identimisvahendit. Määrusega tehakse ettepanek Euroopa digiidentiteeditasku loomiseks, mille liikmesriigid peavad välja andma ühiste tehniliste standardite alusel. Lisaks kehtestatakse nõue lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator, et tagada füüsiliste isikute kordumatu ja järjepidev identimine. Praegust eIDASe usaldusteenuste loetelu täiendatakse kolme uue kvalifitseeritud usaldusteenusega1 – e-arhiveerimisteenused, e- arvestusraamatud ning vahemaa tagant e-allkirjade ja e-templite andmise vahendite haldamine. Hõlbustatakse ka kolmandate riikide usaldusteenuste samaväärsuse tunnustamist ja eID skeemidest teavitamist. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 4. oktoobril 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühmas. Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg ([email protected]), IT õiguse valdkonnajuht Sten Tikerpe ([email protected]) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Anna- 1 Usaldusteenuste näol on tegemist elektrooniliste teenustega, mille põhjal teevad teenuse kasutajad ja kolmandad osapooled siduvaid otsuseid, näiteks e-allkirja andmine ja selle õigsuse kontroll. Kehtiva eIDAS määruse alusel on usaldusteenusteks usaldusteenusteks isikusertifikaatide väljastamine ja elutsükli haldus, ajatempliteenuse osutamine, e-allkirjade loomine, kontrollimine ja säilitamine, e-andmevahetusteenus ja veebiserverite sertifikaatide väljastamine. Liisa Pärnalaas ([email protected]), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna välismajanduse valdkonnajuht Marie Allikmaa ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut ([email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Alljärgnevalt on esitatud ülevaade eelnõuga kavandatavatest peamistest muudatustest artiklite lõikes. Euroopa digiidentiteeditasku (artiklid 6a, 6b) Artikliga 6a kehtestatakse liikmesriikidele kohustus anda 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist teavitatud eID süsteemi raames välja Euroopa digiidentiteeditasku. Digiidentiteeditasku võimaldab kasutajal turvaliselt taotleda ja saada, säilitada, kombineerida ja kasutada isiklikke identimisandmeid ja atribuutide elektroonilisi tõendeid, et autentida nii veebis kui veebiväliselt internetipõhiste avalike ja erateenuste kasutamiseks. Ühtlasi võimaldab digiidentiteeditasku allkirjastada kvalifitseeritud allkirjaga. Digiidentiteeditasku väljastatakse liikmesriigi poolt, liikmesriigi volituse alusel või sõltumatult, kuid liikmesriik peab tunnustama seda. Digiidentiteeditasku kasutamine on füüsilistele isikutele tasuta. Digiidentiteeditasku tehnilised detailid määratakse kindlaks rakendusaktiga kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Artikli 6b kohaselt peavad teenuseosutajad teatama liikmesriikidele oma kavatsusest tugineda Euroopa digiidentiteeditaskute raamistikule, et tagada vastavus liidu õiguses või siseriiklikus õiguses konkreetsete teenuste osutamiseks sätestatud nõuetele. Euroopa digiidentiteeditaskute sertifitseerimine (artiklid 6c, 6d) Euroopa digiidentiteeditasku vastavust määruses sätestatud nõuetele peaksid sertifitseerima liikmesriikide määratud akrediteeritud avaliku või erasektori asutused (Eestis sellised asutused hetkel puuduvad). Komisjon kinnitab digiidentiteeditasku sertifitseerimise standardite nimekirja kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Sertifitseerimine peaks eelkõige tuginema küberturvalisuse määruse2 alusel kehtestatud asjakohastele Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavadele. Artikli 6d kohaselt teavitavad liikmesriigid komisjoni nii sertifitseeritud digiidentiteeditaskutest kui ka sertifitseerimise tühistamisest. Saadud teabe põhjal koostab, haldab ja avaldab komisjon sertifitseeritud Euroopa digiidentiteeditaskute nimekirja. E-identimise süsteemidest teavitamise tingimused (artikkel 7) Artikliga 7 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus teavitada 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab vähemalt ühte identimisvahendit. Euroopa digiidentiteeditaskute turvanõuete rikkumine (artikkel 10a) Kui digiidentiteeditasku valideerimismehhanismid murtakse või need on osaliselt rikutud viisil, mis mõjutab nende usaldusväärsust, peatab väljastav liikmesriik viivitamata Euroopa digiidentiteeditasku väljastamise ja tühistab selle kehtivuse ning teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni. Pärast rikkumise või ohu kõrvaldamist taastatakse digiidentiteeditasku väljastamine ja kasutamine ning teavitatakse liikmesriike ja komisjoni. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus). Juhul, kui rikkumist või ohtu ei kõrvaldata kolme kuu jooksul, tunnistab asjaomane liikmesriik kõnealuse Euroopa digiidentiteeditasku kehtetuks, tõsiste rikkumiste korral tehakse seda viivitamatult. Kordumatu identifitseerimine (artikkel 11a) Artikliga 11a kehtestatakse liikmesriikidele nõue lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator, et tagada füüsiliste isikute kordumatu ja järjepidev identimine. E-identimise süsteemide sertifitseerimine (artikkel 12a) Artikliga 12a kehtestatakse e-identimise süsteemide sertifitseerimist käsitlevad sätted. Määrusega luuakse võimalus vastastikushindamise asemel ka teavitada e-identimise süsteemist, mis on vastavushindamise asutuse poolt sertifitseeritud. Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni avaliku ja erasektori asutustest, kellel on õigus sertifitseerimist läbi viia. Piiriülene tuginemine Euroopa digiidentiteeditaskule (artikkel 12b) Kui liikmesriigid nõuavad avaliku sektori e-teenustele juurdepääsuks e-identimist, siis peavad nad aktsepteerima määruse kohaselt väljastatud Euroopa digiidentiteeditaskuid. Erasektori tuginevad isikud, kes osutavad teenuseid transpordi, energia, panganduse ja finantsteenuste, sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, joogivee, postiteenuste, digitaristu, hariduse või telekommunikatsiooni valdkonnas, peaksid aktsepteerima digiidentiteeditaskut teenuste osutamisel, mille puhul nõutakse e-identimise korral kasutaja tugevat autentimist. Ühtlasi kehtestatakse digiteenuste määruse3 artikkel 25 lõikes 1 määratletud väga suurtele digiplatvormidele4 kohustus aktsepteerida kasutajate autentimisel kasutaja soovi korral ka Euroopa digiidentiteeditaskut, järgides samas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet. Komisjon soodustab ja hõlbustab iseregulatsiooni tegevusjuhendite väljatöötamist, et aidata kaasa e-identimise vahendite (sh digiidentiteeditaskute) laialdasele kättesaadavusele ja kasutusele. Tegevusjuhendite eesmärk on hõlbustada e-identimise vahendite laialdast aktsepteerimist teenuseosutajate poolt, kes ei kvalifitseeru väga suurteks digiplatvormideks ja kes kasutavad kasutajate autentimiseks kolmandate isikute e-identimise teenuseid. Muude e-identimise vahendite vastastikune tunnustamine (artikkel 12c) Artikliga 12 c sätestatakse e-identimise vahendite vastastikuse tunnustamise tingimused. Liikmesriik peab tunnustama teise liikmesriigi väljastatud e-identimise vahendit piiriüleseks autentimiseks, kui vahend on väljastatud e-identimise süsteemi kohaselt, mis on kantud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimekirja; e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase vastab tasemele, mida avaliku sektori asutus nõuab e-teenusele juurdepääsuks esimesena nimetatud liikmesriigis, või on sellest usaldusväärsuse tasemest kõrgem, ning igal juhul on selle e- identimise vahendi usaldusväärsuse tase vähemalt märkimisväärne; asjaomase liikmesriigi avaliku sektori asutus kasutab e-teenusele juurdepääsuks märkimisväärset või kõrget usaldusväärsuse taset. 3 Digiteenuste õigusakti eelnõu COM/2020/825 final: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=COM%3A2020%3A825%3AFIN 4 Digiteenuste määruse artikkel 25 alusel liigitatakse väga suurteks digiplatvormideks platvormid, kes osutavad oma teenuseid liidus keskmiselt vähemalt 45 miljonile aktiivsele teenusesaajale kuus. Euroopa Komisjoni hinnangul on selliseid ettevõtteid ligikaudu 20-25, tegemist on valdavalt USA päritolu rahvusvaheliste teenuseosutajatega nagu näiteks Google, Facebook, YouTube, Amazon, Instagram, eBay, Twitter jne. Võrreldes kehtiva määrusega lühendatakse vastastikuse tunnustamise perioodi seniselt 12 kuult 6 kuule. Rahvusvahelised aspektid (artikkel 14) Komisjonile antakse õigus vastu võtta rakendusakte, mis kinnitavad kolmandates riikides kasutusele võetud usaldusteenustele kohalduvate nõuete ja nendes riikides osutatavate teenuste samaväärsust. Kättesaadavus puuetega inimeste jaoks (artikkel 15) Artikli 15 kohaselt peavad usaldusteenuste osutamine ja nende teenuste osutamisel kasutatavad lõppkasutajatele suunatud tooted olema puuetega inimestele kättesaadavad kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivis5 sätestatud ligipääsetavusnõuetega. Kooskõla EL võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele kohalduvate eeskirjadega (artiklid 17, 18, 20, 21, 24) Et tagada kooskõla ELis võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele kohalduvate eeskirjadega (NIS2 direktiiv) muudetakse artikleid 17, 18, 20, 21 ja 24. Artikli 17 alusel peab järelevalveasutus teavitama NIS2 direktiivi mõistes pädevaid asutusi kõigist olulistest turvarikkumistest või tervikluse kaost, millest nad oma ülesannete täitmisel teada saavad ning seda ka piiriüleselt, kui intsident puudutab teisi liikmesriike. Järelevalveasutustel on kohustus teha koostööd määruse (EU) 2016/6796 alla kuuluvate järelevalveasutustega isikuandmete kaitse küsimustes. Ühtlasi esitab järelevalveasutus iga aasta 31. märtsiks komisjonile aruande oma tegevuse kohta. Komisjonile seatakse ülesandeks 12 kuu jooksul pärast regulatsiooni jõustumist kehtestada vormid ja nõuded järelevalveasutuste omavaheliseks teavitusteks ja regulaarse aasta tegevusaruande esitamise jaoks. Artiklisse 18 lisatakse lõiked 4 ja 5, milles täpsustatakse järelevalveasutuste ja NIS2 direktiivi mõistes riiklike pädevate asutuste koostööd. Artikli 20 alusel peavad kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajad rakendama NIS2 direktiivi artikkel 18 alusel asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke riskijuhtimismeetmeid ning neid auditeeritakse nende omal kulul vastavushindamisasutuse poolt vähemalt iga 24 kuu järel. Artiklisse 21 lisatakse NIS2 direktiivi artikli 18 nõuete kontrollimise meede juhuks, kui sellise toimingu pädevus kuulub teisele vastavat pädevust omavale asutusele. Sätte alusel on järelevalveasutusel õigus nõuda NIS2 direktiivi mõistes pädevalt asutuselt asjakohaste järelevalvemeetmete võtmist ja anda teavet tulemustest 3 päeva jooksul. Artiklis 24 täiendatakse kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatele kohalduvaid sätteid. Nõuded vahemaa tagant e-allkirja andmise vahendi haldamise kvalifitseeritud teenusele (artikkel 29a) Artikliga 29a määratletakse vahemaa tagant e-allkirjade andmise vahendite haldamise kvalifitseeritud teenusele kohaldatavad nõuded. Tegemist on uue kvalifitseeritud usaldusteenusega. Nõuded veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaadile (artikkel 45) Artikliga 45 kehtestatakse veebisaidi autentimisteenuse osutajatele ja nende teenustele minimaalsed turvalisuse ja vastutusega seotud kohustused. Atribuutide elektrooniline tõendamine (artiklid 45a - 45g) 5 Direktiiv 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Uue jaotisega 9 lisatakse eeskirjad, mis käsitlevad atribuutide elektrooniliste tõendite õiguslikku mõju (artikkel 45a) ning atribuutide kvalifitseeritud tõenditele kohalduvad nõuded (artikkel 45c). Kvalifitseeritud elektroonilisel atribuutide tõendil on seaduslikult väljastatud paberkandjal tõenditega samaväärne õiguslik toime. Ühes liikmesriigis väljastatud kvalifitseeritud elektroonilist atribuutide tõendit tunnustatakse kvalifitseeritud elektroonilise atribuudi tõendina kõikides liikmesriikides. Turvalisuse tagamiseks lisatakse artikliga 45d säte atribuutide kontrollimise kohta autentsete allikate põhjal. Liikmesriigid peavad tagama, et vähemalt VI lisas loetletud atribuutide puhul, kui need atribuudid põhinevad avaliku sektori autentsetel allikatel, võetakse meetmed, mis võimaldavad atribuutide elektrooniliste tõendite kvalifitseeritud pakkujatel kasutaja taotlusel kontrollida atribuutide autentsust elektrooniliselt otse asjaomasest autentsest allikast riiklikul tasandil või määratud vahendajate kaudu, kes on siseriikliku või liidu õiguse kohaselt tunnustatud. Miinimumatribuutide loetelu kuuluvad VI lisa alusel on aadress; vanus; sugu; perekonnaseis; perekonna koosseis; kodakondsus; haridusalane kvalifikatsioon, kraadid ja diplomid; kutsekvalifikatsioon, kutsenimetused ja litsentsid; avalikud load ja litsentsid; finantsandmed ja ettevõtte andmed. Artikliga 45e esitatakse nõue, et kvalifitseeritud elektrooniliste atribuutide tõendite pakkujad looksid liidese artikli 6a kohaselt väljastatud Euroopa digiidentiteeditaskute jaoks. Artikkel 45f sisaldab täiendavaid reegleid atribuutide elektroonilise tõendamise teenuste osutamise, sealhulgas isikuandmete kaitse kohta. Kvalifitseeritud elektroonilised arhiveerimisteenused (artikkel 45g) Uues jaotises 10 võimaldatakse artikliga 45g kvalifitseeritud e-arhiveerimisteenuste osutamist EL tasandil. Tegemist on teenusega, millega tagatakse elektrooniliste andmete või dokumentide vastuvõtmine, salvestamine, kustutamine ja edastamine, et tagada nende terviklikkus, päritolu õigsus ja õiguslikud tunnused kogu säilitamisperioodi jooksul. Artikkel 45g täiendab artikleid kvalifitseeritud e-allkirjade ja kvalifitseeritud e-templite säilitamise kvalifitseeritud teenuste kohta (artiklid 34 ja 40). Elektroonilised registrid (artiklid 45h ja 45i) Uues jaotises 11 pannakse artikliga 45h paika elektrooniliste registrite õiguslik toime ning artikliga 45i kvalifitseeritud elektrooniliste registritele esitatavad nõuded. Kvalifitseeritud elektroonilises registris salvestatakse andmeid viisil, mis tagab andmekirjete kordumatuse ja autentsuse ning nende kuupäevade, kellaaja ja kronoloogilise järjestuse täpsuse. Komisjon kehtestab rakendusaktidega andmekogumi kvalifitseeritud elektroonilisse registrisse kandmise ja seal registreerimise protsesside ning kvalifitseeritud elektroonilise registri koostamise suhtes kohaldatavate standardite viitenumbrid. Aruandlusnõuded (artikkel 48) Määruse tulemuslikkuse jälgimiseks tagavad liikmesriigid statistika kogumise Euroopa digiidentiteeditaskute ja kvalifitseeritud usaldusteenuste toimimise kohta. Statistika peab hõlmama kehtivat digiidentiteeditaskut omavate füüsiliste ja juriidiliste isikute arvu, digiidentiteeditasku kasutamist aktsepteerivate teenuste liiki ja arvu, ning riigi tasandi taristuga seotud vahejuhtumeid ja katkestusi, mis takistavad rakenduste kasutamist. Statistika tehakse avalikult kättesaadavaks. Ühtlasi esitavad liikmesriigid komisjonile iga-aastase aruande kogutud statistika kohta. Määruse läbivaatamine (artikkel 49) Komisjon vaatab läbi määruse kohaldamise ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta 24 kuu jooksul pärast määruse jõustumist aruande. Aruanne sisaldab hinnangut identimisvahendite (sh digiidentiteeditasku) kättesaadavuse ja kasutuse kohta. Määruse eelnõu vastuvõtmise korral tuleb muuta e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadust (EUTS). Määruse lõppversioonist olenevalt võib osutuda vajalikuks ka isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine (ITDS). 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Määruse õiguslikuks aluseks on valitud EL toimimise lepingu artikkel 114, mis annab õiguse kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. Määruses toodud meetmete eesmärk on toetada EL digitaalse ühtse turu ja piiriüleste teenuste toimimist, mistõttu võib õiguslikku alust pidada kohaseks. 3.2. Subsidiaarsus Määruse üheks peamiseks eesmärgiks on tagada kõigi ELi kodanike ligipääs turvalistele ja usaldusväärsetele eID vahenditele, mis võimaldaksid nii avaliku kui erasektori teenustele ligi pääseda ning neid tarbida, sh piiriüleselt. Suur osa liikmesriike ei paku tänaseni oma kodanikele eIDAS määruse kohaseid eID vahendeid - alates 2018. aastast on vähemalt ühest eID süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki. Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt ei ole riiklik sekkumine tõenäoliselt sama tõhus ega tulemuslik. Määruse eelnõus käsitletavad teemad ja probleemid on seotud digitaalse ühtse turu regulatsiooniga ning on seega riigipiiride ülesed teemad, millega ei saa tegeleda riigid üksikult ja iseseisvalt digitaalset ühtset turgu killustamata. 3.3. Proportsionaalsus Määruses eelnõus toodud meetmed toetavad digitaalse ühtse turu täiustamise eesmärki ning on vajalikud, et tagada eID vahendite laialdane kättesaadavus ELis ning nende koostalitlusvõime. Näiteks muudetakse vähemalt ühest eID süsteemist teavitamine liikmesriikidele kohustuslikuks ning kehtestatakse nõue lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator. Antud küsimustes ühtse lähenemise rakendamine on vajalik nii määruse eesmärkide kui ka laiemalt EL digivaldkonnas seatud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu saab kavandatavaid meetmeid pidada proportsionaalseks. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Määrus on suunatud Euroopa ühtse majandusruumi paremale toimimisele ning Eestile avaldub mõju peamiselt piirüleste teenuste loodetava parema toimimise ja kättesaadavuse läbi. Võimaldades kõigile eurooplastele ja kõikjal Euroopas kasutada e-identiteedil tuginevaid teenuseid, loob määrus eeldusi paremaks sotsiaalseks sidususeks. Määrus peaks mõjuma ka ühendusesisest mobiilsust toetavana, kuid sellega seotud otsest mõju Eestile on keeruline prognoosida. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusel on positiivne mõju eelkõige küberjulgeolekule. Kõrge turvalisusega digitaalsete teenuste edendamine ja üleeuroopaline koostöö selles vallas on kahtlemata küberturvalisuse tagamisele kaasa aitav tegevus. Kõrge usaldusväärsuse tasemega eID vahendite kättesaadavus ja kasutuselevõtt soodustab turvalist digitaalset andmevahetust. Kuna Eestis on kõrge usaldusväärsuse tasemega eID vahendid juba laialdaselt kasutusel, siis on positiivne mõju eelkõige EL ülene. Eelnõuga hõlbustatakse ka kolmandate riikide usaldusteenuste samaväärsuse tunnustamist ja eID skeemidest teavitamist. 4.3. Mõju majandusele eIDAS määruse üheks ajendiks oli tõdemus, et EL kodanikud ei saa kasutada e-identimist enda autentimiseks teises liikmesriigis, sest nende koduriigi riiklikke e-ID süsteeme teistes liikmesriikides ei tunnustata. Selline takistus ei lubanud EL kodanikel digitaalsest ühtsest turust täit kasu saada. Kuivõrd eIDASe regulatsioon jättis eID pakkumise liikmesriikidele aga vabatahtlikuks, on tänase süsteemi üheks kitsaskohaks jätkuvalt teavitatud eID lahenduste ebapiisav kättesaadavus EL üleselt – alates 2018. aasta septembrist on vähemalt ühest eID- süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki7, mistõttu on juurdepääs usaldusväärsetele ja turvalistele piiriülestele eID-süsteemidele ainult 59 % ELi elanikest. Määruse eelnõu kohustab kõiki liikmesriike tagama oma kodanikele eID vahendi olemasolu, mille tulemusena paraneb märkimisväärselt juurdepääs usaldusväärsetele ja turvalistele e- identimise süsteemidele. eID vahendite olemasolu loob eeldused avalikele e-teenustele piiriüleseks ligipääsuks, mille tulemusena võiks väheneda avaliku sektoriga suhtlemisega kaasnev ressursikulu. Nõnda näiteks peaks toimiv EL-ülene elektroonilise identiteedi raamistik soodustama seda, et kõiki teise liikmesriigi turule juurdepääsuga või selles valdkonnas tegutsemisega seotud haldustoiminguid ja -formaalsusi (nt kutsetunnistuste, litsentside, tegevuslubade esitamine) oleks Eesti ettevõtjatel võimalik hõlpsasti täita distantsilt. Vastavalt komisjoni mõjuhinnangule on määruse rakendamise kogukulu Euroopas üle 3,2 miljardi euro ja eeldatav tulu 3,9 kuni 9,6 miljardit eurot. Tulu arvutamisel moodustab lõviosa eID süsteemide kasutuselevõtu efekt. Eestis on eID süsteemid laialdaselt kasutusel ja seega eeldatav positiivne mõju on tunduvalt tagasihoidlikum. Positiivse mõju osas eeldatakse ka paranenud võimalusi süsteemide vaheliseks andmevahetuseks Euroopa digiidentiteeditasku abil. Eestis on riigisisesed andmevahetusprobleemid suuresti tänu X-teele üldiselt lahendatud, teatav positiivne efekt võib ilmneda digiidentiteeditasku abil toimuvas piiriüleses 7 eIDAS alusel on eID skeemidest teavitanud Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi. Ülevaade teavitatud eID süsteemidest: https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/EIDCOMMUNITY/Overview+of+pre- notified+and+notified+eID+schemes+under+eIDAS andmevahetuses. Eelnõus on teatud erasektori ettevõtetele ette nähtud kohustus kasutajate autentimisel loodavat digiidentiteeditaskut toetada. Ettevõtted ja nende kliendid võivad seeläbi saada teatud ärieeliseid ja võimalusi, tõuseks ka kasutusmugavus. Sellise võimaluse loomise kulud on mõõdukad ja võrreldavad Eesti ID-kaardi kasutuselevõtuga. Funktsionaalsuse pidamise tegevuskulusid ei ole hetkel võimalik välja tuua, sest eelnõus ei ole täpsustatud oodatavat ärimudelit. Eelnõus on hetkel vaid kirjas, et lõppkasutajale on digiidentiteedikasu kasutamine tasuta, kuid täpsustamata on jäetud, milline osapool peaks katma kehtivuskinnituse teenuse ülalpidamise kulud. Digiidentiteeditasku eduka juurutamise puhul võib eeldada ka senisel kujul Eesti e-residentsuse programmi olulisuse kahanemist. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludel Määrusega ei muudeta riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldust. Uute usaldusteenuste ja Euroopa digiidentiteeditasku kasutuselevõtuga kaasneb teatud lisandusi järelevalve korralduses ja eID temaatika rollijaotuses, millega võib kaasneda ressursivajadus asjaomastele asutustele. Eesti pakub juba täna oma kodanikele eIDAS määruse kohaseid eID vahendeid, mistõttu määruses sisalduv kohustus teavitada vähemalt ühest e-identimise süsteemist Eesti riigiasutusi ei mõjuta. Riigiasutustele kaasnevad mõjud seoses Euroopa digiidentiteeditasku kohustusliku kasutuselevõtuga. Kulud kaasnevad nii digiidentiteeditasku väljaandmise kui ka teenustesse integreerimisega. Lähtudes komisjoni prognoosist ja võrreldes Eesti mID hanke kuludega, võib digiidentiteeditasku kasutuselevõtu summaarset kulu asjaomastele asutustele hinnata vahemikus 3 kuni 15 miljonit eurot. Täpset prognoosi on raske koostada, sest eelnõu näeb ette digiidentiteeditasku kasutuselevõtu, kuid selle tehniline lahendus lepitakse kokku rakendusaktis. Digiidentiteeditaskut kasutavates süsteemides on taskuga suhtlevate liideste loomisel vaja teha uusi arendusi. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt läheb ühele teenuseosutajale digiidentiteeditasku vajaliku rakendusliidese integreerimine maksma hinnanguliselt ligikaudu 25 000 eurot ühekordse kuluna. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud äriregistri puhul sellise arendustöö maksumuseks 100 000 eurot. Tõenäoliselt on ka teiste süsteemide liidestamisel vajadus sarnane. Samas, kuna tehnilise lahenduse arhitektuur on kokku leppimata, siis pole ka selge, kas kõik süsteemid peavad lahenduse ise looma või on siin ühistegevuse võimalusi. Komisjon on viidanud ka rahastusvõimalustele Digitaalse Euroopa programmist, millega kaetaks mõningaid liikmesriikide kulusid seoses uue määruse nõuete täitmiseks vajalike arendustega. Kuna Euroopa digiidentiteeditasku kasutusele võtmine on uus lisanduv kohustus, siis tuleb asjaomastel ministeeriumitel taotleda kulude katmist riigieelarvest. Eelkõige puudutab see Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, aga vähemal määral ka teisi ministeeriume, riigiasutusi ja põhiseaduslikke institutsioone. 5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu eesmärki arendada digitaalse identiteedi raamistikku, mis võimaldaks kõigil eurooplastel tarbida turvaliselt e-teenuseid ning paremini tagada digitaalse ühtse turu toimimine. Selgitus: määruse eelnõu üks peamisi eesmärke on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, eelkõige seoses turvaliste ja usaldusväärsete elektroonilise identiteedi vahendite pakkumise ja kasutamisega. Digitaalse identiteedi olemasolu on paljude e-teenuste tarbimise eelduseks. Digivõimestatud EL toimimise vältimatuks komponendiks on digitaalse identiteedi lahenduste olemasolu kõikjal liidus ning nende lahenduste koosvõime Euroopa ühtses majandusruumis. Senise eIDAS määruse mõju on käivitunud pikkamööda - alates 2018. aastast on vähemalt ühest eID süsteemist teavitanud vaid 14 liikmesriiki8 ning ka muude senise määruse koosvõimele suunatud lepete rakendumine on praktikas olnud vaevaline. Jõulisemate sammude kokku leppimine uuendatud määruses aitab kaasa koosvõimelise ja toimiva identiteediraamistiku kujunemisele liidus ning on ühtlasi digivaldkonnas 2030. aastaks seatud eesmärkide9 saavutamise eelduseks. 5.2. Eesti toetab määruse eelnõus sätestatud kohustust kõigil liikmesriikidel teavitada vähemalt ühest e-identimise süsteemist ja vahendist, kuid peab oluliseks, et see kohalduks just kõrge usaldusväärsuse tasemega vahendite suhtes. Selgitus: kehtivas eIDAS määruses on eID vahenditest teavitamine jäetud liikmesriikide enda otsustada, mistõttu ei ole ligi pooled liikmesriigid kasutanud võimalust teavitada oma eID vahendist, mis võimaldaks selle vahendi piiriülest kasutust. Seda pole teinud ka mõned liikmesriigid (näiteks Soome ja Austria), kus siseriiklikult on digitaalne identiteet laialdaselt kasutusel. Kuna teavitamisega võetakse eID skeemi eest (mis võib olla erasektori päritolu) riiklik vastutus, siis ilmselt on mõned riigid soovinud sellist vastutuse võtmist vältida. Määruse eelnõuga kehtestatakse liikmesriikidele kohustus teavitada 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab vähemalt ühte identimisvahendit. Selline kohustus on samm edasi, kuid teavitatava eID skeemi usaldusväärsuse taseme täpsustamata jätmine loob uue killustatuse. Olulisi õiguslikke või finantsilisi tagajärgi kaasa toovaid või eriliigilisi isikuandmeid puudutavaid e-teenuseid saavad kõik eurooplased kasutada siis, kui neil on just kõrge usaldusväärsuse tasemega eID vahend. Madalama usaldusväärsuse tasemega vahendist teavitamine ei võimalda siiski teavitava liikmesriigi kodanikel olulist osa piiriülestest teenustest tarbida. Eelnõus on eraldi toodud kohustus teavitada eID skeemist ja teavitada identiteeditaskust, mis toimiks ka eID skeemina. Tähtaeg mõlemal kohustusel on eelnõus sama, kuid eeldada võib, et identiteeditaskuga seonduvad tähtajad lükkuvad tunduvalt edasi. Seda võimalust silmas pidades on ilmselt ka need tähtajad eraldi välja toodud ning kõrge usaldusväärsuse nõude fikseerimine asjakohane. 5.3. Eesti toetab ettepanekuid, mis kiirendavad ja soodustavad e-identimise süsteemide piiriülest kasutuselevõttu läbi teavitusprotsessi lihtsustamise ja menetlustähtaegade lühendamise. 8 eIDAS alusel on seni eID skeemidest teavitanud Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi. 9 Komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil on avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas seatud eesmärgiks, et 80% kodanikest kasutab e-identimislahendust. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital- targets-2030_et Selgitus: määruse eelnõus on pakutud mitmeid uuendusi, mille eesmärk on kiirendada senist eID süsteemidest teavitamise protsessi ja nende piiriülest kasutuselevõttu. Näiteks sisaldab eelnõu võimalust lisaks vastastikusele hindamisele ka teavitada eID skeemist, mis on vastavushindamise asutuse poolt sertifitseeritud. Lisaks lühendatakse teavitatud skeemi praktilise tunnustamise tähtaega seniselt aastalt poolele aastale. Pakutud lihtsustatud mehhanismid võimaldavad eID skeemide kiiremat kasutuselevõttu. 5.4. Eesti toetab kohustust lisada minimaalse hulga isikutuvastamisandmete hulka kordumatu ja püsiv identifikaator, kuid peab oluliseks ka mehhanismi loomist, mis võimaldaks tuvastada seost ühele isikule omistatud erinevate identifikaatorite vahel. Juriidiliste isikute eristamisel ei loe me piisavaks üksnes ettevõtte nime, vaid peame vajalikuks kokku leppida täpsustavad atribuudid, näiteks registreeringu number. Selgitus: kehtivas eIDAS määruses on viidatud kordumatule identifikaatorile, kuid ei ole nõutud identifikaatori püsivust. Seetõttu on näiteks osades liikmesriikides võetud kasutusele dokumendiga seotud number, mis aga dokumendi vahetusel asendub uuega. Inimeste tuvastamisel on sellise identifikaatori püsivuse nõue aga vajalik. Mitmete personaalsete e- teenuste osutamine ei ole võimalik, kui inimesel on eri riikides või isegi kodumaal mitmed erinevad, kuigi kordumatud identifikaatorid. Eriti piiriüleses kontekstis on eri riikides paiknevate andmete omistamine samale isikule äärmiselt komplitseeritud. Täna loovad liikmesriigid oma lahendusi, et siduda piiriüleselt pöörduvate isikute identiteete oma riigi isikukoodi või muu kasutusel oleva tunnusega. Probleemi adresseerimine EL tasemel aitaks vältida olukorda, kus iga liikmesriik läheneb probleemile eraldi. Ka juriidiliste isikute identifitseerimisel on elementaarselt vajalik mingite identifikaatorite kasutamine ning ettevõtte nimi ei ole piisav atribuut ettevõtte tuvastamiseks või eristamiseks nagu tuleneb praegu eelnõu V lisast. 5.5. Eesti ei toeta kvalifitseeritud e-allkirjade usaldusväärsuse langetamist ja peab oluliseks, et allkirjastamise sertifikaate väljastataks kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise vahendile tuginedes. Selgitus: kvalifitseeritud e-allkirju loetakse õiguslikult samaväärseks omakäeliste allkirjadega. Seetõttu on väga oluline see, kui turvaline on kvalifitseeritud e-allkirjade andmist võimaldava kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamise protsess. Kehtiva eIDAS määruse vastavad nõuded on sõnastatud ebaõnnestunult. Määrus sisaldab küll nõuet, et kui sertifikaadi väljastamisel tuginetakse märkimisväärse tasemega eID vahendile, siis ainult sellisele, kus isiku on ka füüsiliselt tuvastatud. Senised tehnilised standardid ja kasutusel olevad spetsifikatsioonid ei võimalda selliseid kasutajaid teistest eristada. Probleemi lahendusena on eelnõus ette nähtud loobuda füüsilise isikutuvastuse nõudest sertifikaatide väljastamisel ning võimaldada seda kõigest märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega eID vahendite abil. Uues eelnõus pakutud sõnastus ei ole vastuvõetav, sest märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimine ei ole kindlasti piisav kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamiseks. Kui allkirjastamise sertifikaate väljastatakse distantsilt, siis peaks isik olema tuvastatud kõrge usaldusväärsuse tasemega vahendiga, vastasel korral devalveerub e-allkirjade usaldusväärsus märgatavalt. 5.6. Eesti peab oluliseks digitaalse identiteedi ja usaldusteenuste reguleerimisel tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist. Selgitus: kuigi eIDAS määrus üldiselt järgib tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, esineb uues eelnõus siiski viiteid konkreetsele tehnoloogiale. Näiteks eeldatakse digiidentiteeditasku kirjeldamisel isikutuvastamiseks vajalike võtmete asumist kasutaja nutiseadmes. Samal ajal on ka teisi ja isegi lubavamaid tehnoloogilisi lahendusi, kus vastavad võtmed asuvad serveris või on kasutaja seadme ja serveri vahel jagatud. Näitena on sellise tehnoloogia esindajaks Eestis ja ka mujal levinud Smart-ID lahendus. 5.7. Eesti toetab püüdlusi usaldusväärsete andmevahetusmeetodite edendamisele liidus, sealhulgas võimaliku Euroopa digiidentiteeditasku näol. Sealjuures peame oluliseks, et uute tehniliste lahendustega seotud õiguslikud kohustused ja rahastamise põhimõtted tuleneks selgelt määrusest, mitte hiljem lisanduvatest rakendusaktidest. Selgitus: Euroopa digiidentiteeditasku kokku leppimata detailide hilisem määratlemine rakendusaktides on mõistlik tase tehniliste aspektide täpsustamiseks. Samas ei tohiks jätta rakendusaktide määratleda otsuseid, mis puudutavad ühe või teise toimingu õiguslikke tagajärgi ja osapoolte olulisi õigusi ja kohustusi (sealhulgas rahalisi). Digiidentiteeditaskute väljastamise kohustust ei tohiks riikidele panna enne, kui on kokku lepitud nendega seonduvad õigused ja kohustused ning rahastamismudel. Praegune eelnõu tekst ütleb, et Euroopa digiidentiteeditasku kasutamine on füüsilistele isikutele tasuta, kuid ei täpsusta, mis toiminguid hõlmab „tasuta kasutus“ ning millised osapooled ja mis puhkudel peavad kulud katma. 5.8. Eesti peab oluliseks, et koos Euroopa digiidentiteeditasku kasutusele võtmisega kokku lepitud standardid ja spetsifikatsioonid tagaksid koosvõime Euroopa identiteeditasku infovahetuseks väliste infosüsteemidega. Selgitus: määruse eelnõus on viidatud digiidentiteeditasku turvalisuse tagamisele läbi vastavate standardite kohase vastavushindamise. Digiidentiteeditasku kohta käivate standardite ja reeglite kokku leppimine on küllaltki endastmõistetav. Teisalt on määruse eelnõus käsitletud ka kohustust võimaldada digiidentiteeditasku kasutust suhtlusel mitmete avaliku ja erasektori teenustega. EL ühtse turu toimimise seisukohalt on oluline, et lepitaks kokku ka ühtsetes koosvõimet tagavates spetsifikatsioonides ja standardites, kuidas digiidentiteeditasku väliste infosüsteemidega suhtleb. Tähelepanu tuleks pöörata ka koosvõime ajakohasena hoidmise protsessile. Lihtsalt standardeid ja spetsifikatsioone loetledes võib jõuda olukorrani, kus identiteeditasku on küll turvaline, kuid eri standardiprofiilide kasutamise tõttu tegelik piirülene koosvõime väliste infosüsteemidega jääb saavutamata. Kui seda ei täpsustata määruses, siis tuleks seda teha vähemalt vastava rakendusakti kehtestamisel. 5.9. Eesti toetab e-tehingutes isikuandmete kaitse suurendamist, kuid peab vajalikuks mõistlikku tasakaalu privaatsuse ja teisalt identiteedivarguste ning pettuste avastamiseks ja tõestamiseks vajaliku andmekorje lubatavuse vahel. Selgitus: määruse eelnõus on lähtutud põhimõttest, et mitmesugused identifitseerimise või usaldusteenustega seotud osapooled ei korjaks ega saaks andmeid teenuste kasutamise kohta. Selline keeld on mõistav profileerimise vältimise ning isikuandmete kaitse vaatenurgast, kuid raskendab samas oluliselt identiteedivarguste või usaldusteenustega seotud süütegude avastamist ja tõendamist. Ka teenuste tehnilised lahendused võivad sellise andmekorje lahususe tõttu osutuda keerulisemaks ja kallimaks. Peame oluliseks ühildada privaatsuse kaitse meetmed õiguskaitseasutuste ja nende erasektori ettevõtete vajadustega, kes on kohustatud ja õigustatud rakendama isikuandmete kogumist tulenevalt Euroopa Liidu õigusest, ning realistlike tehniliste praktikatega. Mõistlik tasakaal privaatsuse ja identiteedivarguste ning pettuste avastamiseks ja tõestamiseks vajaliku andmekorje lubatavuse vahel tähendab, et andmete säilitamine ja kasutamine õiguskaitse eesmärgil on võimalik piiritletud juhtudel, kus isikuandmete kaitse ja privaatsuse riive on vajalik, sobiv ja proportsionaalne. 5.10. Eesti ei pea oluliseks vähetõhusate meetmete, nagu usaldusmärgis, veebilehe sertifikaat või madala usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteem, sätestamist määruses. Selgitus: kehtivas eIDAS määruses on sätestatud kvalifitseeritud usaldusteenuste puhul kasutatav märgis. Usaldusmärgise eesmärk on eristada kvalifitseeritud usaldusteenuseid selgelt teistest usaldusteenustest ning selle kasutamine on vabatahtlik. Määruse eelnõuga laiendatakse taolist lähenemist ka Euroopa digiidentiteeditaskutele. Samas ei ole senine märgise süsteem praktikas saavutanud oodatud tulemust ja ekspertide arvates on märgise väärkasutus pigem õõnestanud kasutajate usaldust ning toonud kaasa uusi turvariske. Eelistatud oleks taolise märgise süsteemist loobumine. Veebilehe sertifikaatide regulatsioon on üritanud edutult ja minimaalse kasuteguriga mõjutada globaalse interneti toimimist ning ka senises määruses kirjeldatud madala usaldusväärsuse tasemega eID skeemide praktiline väärtus on pea olematu. 5.11. Eesti peab oluliseks, et e-identimise süsteemidele, identiteeditaskutele ja usaldusteenustele määrusega kehtestatavad turvanõuded, nendele vastavuse hindamise ja vajadusel sertifitseerimise kord oleks kooskõlas ning mittedubleeriv teiste küberturvalisust puudutavate õigusaktidega ning tõhususe ja bürokraatliku lisakoormuse suhtes tasakaalus. Selgitus: Praeguses eelnõus on palju ristviiteid teistele õigusaktidele, eelkõige küberturvalisuse määrusele ja veel vastu võtmata NIS2 direktiivile. Vältida tuleks sellise põimumisega tekkivat segadust, erinevaid nõudeid sisuliselt ekvivalentsetele protsessidele ja näiteks olukordi, kus kohustused tulenevad ühest õigusaktist, aga sanktsioonid teisest. Eelnõus käsitletud teenuste jaoks on turvalisus väga oluline, samas on iga nõuetele vastavuse hindamine ja auditeerimine kallis ja aeganõudev protsess. Teenuseosutajatele auditeerimis ja sertifitseerimiskohustuste panemisel tuleks lähtuda põhimõttest – nii palju ja sagedasti kui vajalik ja nii vähe ja harva kui võimalik ning arvestada ka väljakujunenud ennast tõestanud praktikaid. 5.12. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon looks tehnoloogilised võimalused kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülese kasutamise ja valideerimisega seotud probleemide lahendamiseks ja koosvõime edendamiseks. Selgitus: liikmesriikides on kasutusel arvukalt erinevaid kvalifitseeritud e-allkirjade formaate, mille kasutamine on sageli konkreetse liikmesriigi turul üldlevinud praktika. eIDAS määruse rakendamise praktika on näidanud, et kvalifitseeritud e-allkirjade piiriülestes menetlustes ja tsiviilõigussuhetes kasutamine on sageli probleemne, sest menetlus- või tehingupooled ei ole võimelised kindlaks tegema, kas teisest liikmesriigist saabunud e-allkirja puhul on tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga, millel on omakäelise allkirjaga võrdne õiguslik mõju või mõne muu, madalama usaldusväärsuse tasemega e-allkirjaga. Näiteks on mõnes liikmesriigis laialt kasutusel .PDF-failide sisesed allkirjad, teistes aga nn allkirjakonteinerid (.asice failid) ja kolmandates dokumentidele lisatavad, eraldi allkirjafailid. Kuigi erasektor on loonud erinevaid platvorme, mis võimaldavad allkirjastatud faili üles laadida, tuvastamaks, kas sellele on e- allkiri lisatud ja missugusele usaldusväärsuse tasemele see vastab, on menetlus- ja tehingupooled sageli tõrksad selliseid lahendusi andmekaitsekaalutlustel kasutama. Teisisõnu ei soovi asjaosalised allkirjastatud faili, mis sageli sisaldab isikuandmeid, ärisaladust või muud tundlikku infot, laadida üles kolmandate isikute poolt hallatud keskkondadesse, mille usaldusväärsuse ja turvalisuse osas neil info puudub. Seetõttu peaks Komisjon tagama, et Euroopa Liidus eksisteerib vähemalt üks, komisjoni poolt keskselt hallatud ja usaldusväärne e- allkirjade valideerimise teenus, mida kõik Euroopa Liidu elanikud ja kodanikud saaksid kasutada, et dokumentidest eriformaadilisi kvalifitseeritud e-allkirju tuvastada, valideerida ja ühtlasi konteinerformaadis allkirjafaile avada. Tegemist on ühelt poolt tungiva vajaduse, kuid teiselt poolt arenguvõimalusega, millest võidaks kogu Euroopa Liidu digitaalse ühisturu koosvõimelisus. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Siseministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt. Ettepanek saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Pangaliit, Finance Estonia, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Oma arvamuse saatsid: Justiitsministeerium, Siseministeerium koos Politsei- ja Piirivalveametiga, Riigi Infosüsteemi Amet, SK ID Solutions, FinanceEstonia (Veriff), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Pangaliit, Cybernetica. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). Lisa 1. Ettepanekud Euroopa digiidentiteedi määruse eelnõu kohta (eIDAS määruse muutmine) Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeerium toetab eelnõu eesmärki piiriüleste e-teenuste valdkonna kaasajastamisteks ja arendamiseks. Arvestatud seisukohapunktides 5.2, 5.4. Leiame, et iga riik peab tagama vähemalt ühe (kõrge taseme) eID vahendi olemasolu. Samuti on isiku tuvastamiseks vajalik ja eesmärgipärane liikmesriikidele unikaalse identifikaatori kasutuselevõtu kohustuse kehtestamine. Samas leiame, et e-teenuste kasutamise puhul pole probleemiks mitte üksnes eID vahendite puudus, vaid laiemalt e-teenuste nappus või nende olemasolul teenuse kasutamiseks mõeldud eID vahendite killustatus. Samuti on jätkuvalt probleemiks tõik, et pole loodud võimekust teise riigi eID vahendiga riiklike e-teenuste kasutamiseks. Kuigi senisest ühtsem usaldusteenuste täiustatud ökosüsteem aitab olukorda parandada, tuleb tagada, et seeläbi ei muudetaks tarbetuks juba toimivaid ulatuslikke ökosüsteeme. Näiteks on Eesti usaldusteenuste ökosüsteemiga liidestatud tuhanded toimivad teenused. Mis tahes ELi liikmesriigis isiku tõendamist ja elektrooniliste dokumentide jagamist võimaldava digiidentiteeditasku loomise ettepanek on tervitatav ja aitab kaasa paberivabale asjaajamisele. Samas ei selgu eelnõust muu hulgas asjaolud nagu, millised peaksid olema digiidentiteeditasku võimekused ja kasutusulatus, kuidas näeks välja digiidentiteeditasku väljastamise protsess, millega on täpsemalt tegemist (mõni eID vahendiga seotud rakendus?), kuidas käib selle kohustuslik vastavushindamise läbiviimine ja vabatahtliku sertifitseerimise andmine, mis ulatuses arendab taskut EL, kuidas ID-kaardi autentsuse kontroll digiidentiteeditaskus jne. Kõik need asjaolud vajavad läbirääkimiste käigus täpsustamist. Samuti eeldavad kavandatavad muudatused põhjalikku siseriiklikku analüüsi ja kulude hindamist. Muu hulgas tuleb täpsustada, kes jääb Eestis pädevaks asutuseks digiidentiteeditasku väljastamisel ja selle valideerimise mehhanismide loomisel. Kuigi ühtsete tehniliste nõuete jms kasutamine on ühelt poolt tervitatav ja kindlasti lihtsustab piiriüleselt eID tunnustamist ja e-teenuste kasutamist, võib sel olla pärssiv mõju innovatsioonile ja turvalisusele. Näiteks millegi muutmisvajaduse korral võib kogu protsess osutuda liiga ajamahukaks, kulukas või halvimal juhul peaaegu võimatuks. Üksikasjalikumad tähelepanekud Teadmiseks võetud. Lk 1 Eelnõus on toodud, et “määruse olemusest tulenevad piirangud avalikule sektorile, erasektoris tegutsevatel interneti kaudu teenuste osutajatel on piiratud võimalused ja raske süsteemiga ühenduda”. Märgime, et vastav väide ei ole üheselt õige. Piiratud võimalused tulenevad eelkõige asjaolust, et kõikides liikmesriikides ei ole vastavaid võimalusi loodud. Näiteks Eesti kontekstis, kus nii avalik kui ka erasektor laiaulatuslikult teenuseid pakuvad, ei saa selle väitega nõustuda. Märgitakse, et “Lisaks tekitavad eIDASe kohaldamisalast välja jäävad identimislahendused, näiteks sotsiaalmeediateenuste osutajate ja finantsasutuste pakutavad lahendused, eraelu puutumatuse ja kaitsega seotud probleeme.” eIDASe senine eesmärk on olnud just riikide teavitatud süsteemide reguleerimine, mistõttu muud pakutavad lahendused pole seni regulatsiooni skoobis olnud. Palume täiendavalt selgitada, miks skoopi laiendada soovitakse. Lk 2 Teadmiseks võetud. “Praegune eIDASe raamistik ei hõlma selliseid e-atribuute nagu tervisetõendid või kutsekvalifikatsioonid, mistõttu on raske tagada selliste e-mandaatide üleeuroopalist õiguslikku tunnustamist.” Ka see eesmärk ei ole olnud seni eIDASe skoobis. Erinevate valdkondade e-mandaatide tunnustamine ei erine oma sisult tavapäraste mandaatide tunnustamisest. See tähendab, et need on valdkonnaspetsiifilised. Oma sisult erineb tervisetõendi tunnustamine kvalitatiivselt täielikult näiteks kinnisvara hindaja taseme kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest. eIDASe määrusega ei ole võimalik reguleerida valdkondasid, mis ei ole oma spetsiifikas määruse eesmärgiga seotud. Lisaks, kutsekvalifikatsiooni või kvalifikatsiooni tunnustamise probleemistikku ei saa lahendada pelgalt e-mandaadi või e- atribuudi lisamisega. Tunnustamise eelduseks on ühtlane lähenemine, mis on valdkonnaspetsiifiline. Ka tervisetõendite puhul on vajadus eraldiseisvalt hinnata, millisel kujul seda on võimalik rakendada. Viimast on kinnitanud ka COVID-19 viiruse pandeemia, kus ühtse tõendi väljatöötamine nõudis väga spetsiifilisi valdkondlikke kokkuleppeid. Eelnõu kohaselt “Lisaks ei võimalda eIDASe määrus kasutajatel nõuda, et jagataks vaid teenuse osutamiseks rangelt vajalikke identiteediandmeid.” Selgusetuks jääb, kas see peaks olema üldse eIDAS määruse skoobis. Ka määruse muutmise ettepanek ei muuda skoopi selliselt, et määrusega peaks reguleerima teenuse osutamisega seotud identiteediandmeid. Peame oluliseks esile tuua, et isiku andmekaitse on ulatuslikult reguleeritud isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). Selleks, et andmekaitse valdkond oleks ühtne, ei ole eesmärgipärane teenuste osutamiseks vajalike identiteediandmete reguleerimine IKÜM-ist väljaspool. Muu hulgas kaasneb sellega oht andmekaitse valdkonna killustatuseks. Me ei pea eesmärgipäraseks eIDAS-es andmekaitse erimeetmete loomist, kuna andmekaitse mõttes ei erine e-teenused oma sisult tavapärastest teenustest. Ettepaneku sisaldab eesmärki “Kasutajate hüvanguks luuakse e-identimise ja usaldusteenuste täiustatud ökosüsteem, mida tunnustatakse ja kasutatakse kõikjal liidus.” Seejuures märgitakse, et eesmärk on luua ühtlustatud käsitlusviis. Peame oluliseks välja tuua, et kuigi teatud üldistatud lähenemise loomine on eesmärgipärane, on oluline säilitada paindlikkus. Riikides, kes on tänaseks loonud teavitatud süsteemid, on loonud selleks ka toimivad ökosüsteemid. Eesti puhul on eraldi oluline esile tuua, et meie süsteemi kasutatakse väga laiaulatuslikult. Samuti tuleb määruse muutmisel tagada, et jäetaks paindlikkus erinevatele lahendustele, mis võimaldaks valdkonnas uudsete lahenduste loomist. Lk 6 Teadmiseks võetud. On esile toodud, et “Paljud sidusrühmad osutasid sellele, et COVID-19 pandeemia tõttu ilmnes, kui väärtuslik on Biomeetria küsimust on võimalik käsitleda turvaline kaugidentimine, et kõigil oleks juurdepääs avalikele ja erateenustele.” Märgime, et väärtust omab eelnõu artikkel 21 lisanduva lõike 1a alusel. kaugidentimine igal juhul, selle realiseerimisel tuleb mõelda aga ka kaugtuvastamisele. COVID-19 tõi väga ulatuslikult esile probleemi isikute kaugtuvastamisega. Selleks, et isik saaks kaugidentimist kasutada, vajab ta vastavat vahendit, mille kättesaadavust reguleerib eIDASe artikkel 24. Ettepanekust ei selgu selle mõju. Märgime, et eelnõu preambula lõikes 11 on märgitud järgnevat “Euroopa digiidentiteeditaskud peaksid tagama autentimiseks kasutatavate isikuandmete kõrgeima turvalisuse taseme, olenemata sellest, kas neid andmeid säilitatakse kohalikul tasandil või pilvepõhistes lahendustes, võttes arvesse erinevaid riskitasemeid. Biomeetrilise autentimise kasutamine on üks suure usaldusväärsusega identifitseerimismeetoditest, eriti kui seda kasutatakse koos muude autentimiselementidega. Kuna biomeetrilised tunnused on iga isiku kordumatud omadused, on nende kasutamiseks vaja korralduslikke ja turvameetmeid, mis vastavad ohule, mida selline töötlemine võib põhjustada füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, ning on kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.” Kuigi biomeetria kasutust on käsitletud preambulas, siis eelnõu hilisemas tekstis biomeetria kasutust ei käsitleta. Peame oluliseks, et biomeetria kasutust käsitletaks eraldiseisvalt ka uue artikkel 24 sõnastuses. Liikmesriigid vajavad ühtset nägemust, kas biomeetriapõhine kaugtuvastuse lahendus oleks mõeldav isikule vajaliku vahendi võimaldamisel. Lk 9 Teadmiseks võetud. Märgitakse, et “et füüsilistel ja juriidilistel isikutel on internetis ja väljaspool autentimiseks võimalus turvaliselt taotleda ja saada, säilitada, kombineerida ja kasutada isiklikke identimisandmeid ja atribuutide elektroonilisi tõendeid”. Palume läbirääkimistel täiendavalt selgitada, mida on peetud silmas sellega, et tõendeid saab kasutada nii internetis kui ka väljaspool. Ettepanekus on kirjutatud, et atribuute saaks kasutada veebiväliselt internetipõhiste avalike ja erateenuste kasutamiseks. Jääb arusaamatuks, mis võiks olla veebiväline, kuid internetipõhine teenus. Samuti, kas atribuut peaks olema digitaalne või peab see olema näiteks tuvastatav ja loetav ka silmaga (näiteks mobiiltelefoni ekraanilt näidates)? Ka määruse preambula selgitav osa ei ole piisavalt selge (vt lk 13 „Off-line kasutamine oleks oluline paljudes sektorites, sealhulgas tervishoiusektoris, kus teenuseid osutatakse sageli vahetult inimesega suheldes, ning digiretseptide puhul peaks autentsuse kontrollimiseks olema võimalik tugineda QR- koodidele või sarnasele tehnoloogiale.“ Uue artikli 7 ja 11a selgituses on toodud, et liikmesriigile kehtestatakse kohustus teavitada vähemalt ühest e- Arvestatud seisukohapunktides 5.2 ja 5.4. idendimissüsteemist ning see peab olema seotud kordumatu ja järjepideva identimistunnusega. Leiame, et mõlemad ettepanekud on vajalikud saavutamaks laialdast e-identimise vahendite kasutuselevõttu ning nende laiema koostalitusvõime tagamiseks. Seejuures toome esile, et ettepanekust ei nähtu, mis tasemele vastav e- idendimissüsteem vastama peaks. Kui eesmärk on tagada turvaline e-identimine, siis saaks selleks olla minimaalselt tänase eIDAS kohaselt määratletud tase märkimisväärne. Peame vajalikuks täpsustada, kas vähemalt ühe eID skeemi teavitamise kohustus puudutab vaid neid liikmesriike, kes seni vastavat teavitust teinud ei ole; kas eeldada võib teavitamisele tulevate eID vahendite kasvu ja sellest tulenevalt nende hindamisest tingitud töökoormuse suurenemist. Märgime eraldiseisvalt, et artiklites 6a ja 7 seatud tähtaeg luua tingimustele vastav süsteem 12 kuuga, on tõenäoliselt Teadmiseks võetud. liialt lühike aeg vastavate muudatuste tegemiseks. Süsteemi loomine, nõuetega vastavuse hindamine ning süsteemi lansseerimine sellises ajaraamis ei ole ilmselt teostatav. Eelkõige on see problemaatiline liikmesriikides, kus vastavaid süsteeme ei ole üldse loodud või süsteemide tase on hinnatud tasemele madal. Ka riikides, kus on toimivad ökosüsteemid ei pruugi see ette nähtud ajaraamis saavutatav (ega ka mõistlik) olla, sest võib eeldada kogu olemasoleva süsteemi ümbertegemist. Märgime, et eelkõige digiidentiteeditasku puhul ei ole selge, milliseid tõendeid oleks võimalik üheselt liikmesriikide vahel aktsepteerida. Lk 9 Teadmiseks võetud. Ettepanekus on selgitatud, et “Lisaks vastastikuse tunnustamise lepingute kasutamisele kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 muudetakse usaldusteenuseid käsitlevas III peatükis artiklit 14 rahvusvaheliste aspektide kohta, et võimaldada komisjonil võtta vastu rakendusotsused, mis kinnitavad kolmandates riikides kasutusele võetud usaldusteenustele kohalduvate nõuete ja nendes riikides osutatavate teenuste samaväärsust.” Palume selgitada, mis on samaväärseks hindamise järel. Millised võiksid käesolevalt näitlikult olla sellised kolmanda riigi nõuded, mida kohaldatakse tema territooriumil asutatud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate usaldusteenuste suhtes? Samuti tekitab küsitavusi asjaolu, et samaväärsuse hindamisel ei ole eIDASe määruses loodud sisulisi tingimusi. Peame oluliseks, et samaväärsuse hindamise üldtingimused oleksid määratletud määruses endas, mitte komisjoni rakendusaktides. Lk 10 Teadmiseks võetud. Avatakse uue jaotise 9 sisu, samas ei avata elektroonilise tõendi õigusliku toime kontseptsioon, mida loodetavasti hindab Justiitsministeerium. Juhime tähelepanu, et omavahel ei ühti artikli 45 b pealkiri ja sisu – pealkiri räägib atribuutide elektroonilisest tõendamisest avalike teenuste puhul, sätte sisu aga atribuutide kasutusest teenusele ligipääsemisel e-identimise vahendi ja e-autentimise asemel. Toome taaskord esile, et atribuudi vastavus tehnilistele nõuetele ei tähenda, et atribuudis sisalduv teave oleks liikmesriikide poolt aktsepteeritav (näiteks ei ole ühe liikmesriigi kutsenimetus või kvalifikatsioon vastav teise liikmesriigi nõuetele). Lk 14 Teadmiseks võetud. Preambula lõikes 12 on märgitud eesmärk luua „testimiskeskkondi uuenduslike lahenduste katsetamiseks kontrollitud ja turvalises keskkonnas“. Ettepanekut ei ole määruses ega selgitustes avatud. Lk 22 Teadmiseks võetud. Avatakse digiidentiteeditasku mõiste. Seejuures on märgitud, et see peaks võimaldama ka volituste salvestamist. Ettepanekust ei selgu, mis laadi volitusi silmas peetakse. Kõige asjakohasemaks võib pidada näiteks notariaalselt tõestatud vormis volitust või mõeldakse siin midagi muud (nt. lihtkirjalik volitus)? Lk 22 Teadmiseks võetud. Mõiste „atribuut“ kasutus. Eelnõu käsitleb mõistet väga laialt ning võimaldab atribuudina käsitleda sisuliselt kõiki andmeid, mis isikuga seonduvad. Mille poolest erinevad oma sisult mõisted atribuut ja mandaat? Mandaadiks loetakse tõend isiku pädevuse, kogemuste, õiguse või loa kohta. See on ka atribuudi mõiste kohaselt isiku tunnus, omadus või staatus. Lk 24 Arvestatud seisukohapunktis 5.7. Artikli 6a lg 6 on märgitud, et Euroopa digiidentiteeditaskute kastumine on füüsilistele isikutele tasuta. Puudub selgitus, mistõttu vajaks täpsustamist, kas see tähendab muuseas, et kasutamine on tasuta, aga selle väljastamine võib olla tasuline. Samuti sooviksime näha nägemust võimalike kulude katte süsteemi kohta. Artikli 6a lg 7 märgib, et kasutajal on digiidentiteeditasku üle täielik kontroll. Samas on artiklis 6a selgelt öeldud, et tasku väljastatakse eelduslikult liikmesriigi poolt või liikmesriigi volituse alusel (alles kolmanda variandina on võimalik väljastada sõltumatult, kuid liikmesriigi tunnustuse alusel). Isiku digiidentiteeditasku sisaldab isiku identiteeti ning selle üle ei saa olla kasutajal täielikku kontrolli – see tähendaks ka kasutaja võimalust vastava identiteedi modifitseerimiseks või muutmiseks. Isiku identifitseerimiseks mõelduid identiteedi loob isikule riik. Samuti jääb arusaamatuks, miks lõikega 7 välistatakse andmete ristkasutus, mis võib olla vajalik isikule teenuse pakkumiseks andmete ühekordse küsimise põhimõtet järgides. Samuti võib digiidentiteeditaskus olevaid andmeid olla vajalik kasutada näiteks järelevalvemenetluses (veel konkreetsemalt näiteks julgeoleku ohu väljaselgitamisel). Lk 27 Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.4. Artikkel 11 a ja kordumatu identifitseerimine. Vajab täpsustamist, kuidas hakkab süsteem toimima piiriüleselt. Ehk kuidas ühildub Eesti eID vahendi kordumatu identifikaator mõne teise riigi süsteemiga? Kas ja kui, siis kuidas toimub isiku identifitseerimine selle abil teises liikmesriigis? Lk 40 Teadmiseks võetud. Artiklis 45 h ja 45 i reguleeritakse elektroonilisi registreid, mis on loodud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate poolt. Eestis loodud avalik-õiguslikud registrid on üldjuhul elektroonilised. Palume täpsustada, kuidas mõjutaks tulevane regulatsioon Eesti registrite (õiguslikku) toimet. Lisaks vajab täpsustamist, kuidas hakkab toimuma (kvalifitseeritud) elektrooniliste registrite loomine, haldamine, kontrollimine. Lk 46 Teadmiseks võetud. Märgitakse, et „Liikmesriigid on kohustatud andma välja Euroopa digiidentiteeditasku 24–48 kuu jooksul (ligikaudu) pärast määruse vastuvõtmist.“ Esitatud määruse muudatuse ettepanekus on selgelt välja toodud, et identiteeditasku ja toimiv e-identimise süsteem peavad olema valmis 12 kuu jooksul (artikkel 6a ja artikkel 7 sissejuhatav lause). Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Märgime veelkord, et seatud tähtaeg ei pruugi olla teostatav. Justiitsministeerium Määruse eelnõuga plaanitakse muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 910/20142 ning mh luua õiguslik Teadmiseks võetud. raamistik Euroopa digikukrule (ka digitasku, ingl. k. European Digital Identity Wallet). Määruse eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada piiriülest isikutuvastust. Plaanitaval määrusel on ulatuslik mõju isikutuvastuse praktikale ja korraldusele. Seetõttu peab lõplike seisukohtade kujundamisele eelnema põhjalik mõjude hinnang ja õiguslik analüüs selle kohta, kuidas sobitub määruses sätestatu kehtiva õigusega ja mida tuleks määruse vastuvõtmisel muuta. Sooviksime analüüsi valmimisel sellega tutvuda. Selgitamist vajab mh, kuidas saab uute nõuetega kooskõlas kasutada Eesti ID-kaarti (nt kas ja millises ulatuses on vajalik isikuandmete füüsiline eraldamine) ning millistes piirides saab autentimisvõimalusi kasutada mitmesugustes riigi menetlustes, mis ei ole otseselt seotud autentimisvahendi kasutamisega (näiteks avalike dokumentide kättetoimetamine juhul, kui isik kasutab autentimist muul eesmärgil). Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Kuna määrusega ühtlustatakse (digitaalse) siseturu regulatsiooni, on nimetatud õiguslik alus korrektne. Plaanitav määrus näeb digikukru loomiseks ette üldise õigusliku raamistiku. Tehnilised sätted ja muud täpsustused võtab vastu Euroopa Komisjon rakendusaktidega. Rakendusaktide andmiseks on määruses sätestatud vastavad volitused. Euroopa digikukru loomisel omab olulist rolli andmekaitse. Isikuandmete töötlemisel määruse alusel kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust. Digikukruga seotud erisused sätestatakse plaanitavas määruses. Näiteks kehtestab määruse artikli 6a lõige 7, et isikul on Euroopa digikukru üle täielik kontroll. Digikukru väljaandja ei kogu isiku kohta informatsiooni, mis ei ole vajalik digikukru teenuste pakkumiseks. Samuti ei ühenda digikukru väljaandja enda või kolmandate isikute käsutuses olevaid isikuandmeid, kui see ei ole vajalik digikukru teenuse pakkumiseks, välja arvatud juhul, kui isik on seda selgelt palunud. Isikuandmeid, mis on seotud digikukru teenuse osutamisega, hoitakse eraldi muudest andmetest. Digikukru kasutamine on isikule vabatahtlik. Määruse ettepanekus sätestatud andmekaitsenõuded on kooskõlas Euroopa Liidu andmekaitseraamistikuga. Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastas oma sisendi määruse ettepaneku kohta Justiitsministeeriumile 14. juulil Arvestatud seisukohapunktis 5.4. ja punktis 4.4 2021. RIK-i hinnangul tuleks täpsustada elektrooniliste atribuutide tõenditele esitatavaid tingimusi, mis on toodud (mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse lisas V (b), kus öeldakse, et juriidilise isiku puhul peab tõendil sisalduma registrinumber, juhul kui see on asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele). asjakohane, nagu see on esitatud ametlikes dokumentides. Üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks rangemalt reguleerida juriidiliste isikute andmete kasutamine ning välja jätta antud nõudes lauseosa „juhul kui see on asjakohane“ ja nõuda registrinumbrit alati. Lisas V (b) on toodud, et füüsilise isiku puhul peab tõendil sisalduma isiku nimi. Füüsilise isiku suhtes peab lisaks nimele olema tõendil kajastatud ka isikukood andmete üheselt mõistetavuse tagamiseks. Kõik riigid ei anna isikutele isikukoode, kuid on vajalik mainida, et ilma koodita isikute digitaalne ühene tuvastamine on keeruline kui mitte võimatu. Kui isikuid ei ole võimalik üheselt tuvastada, st neil ei ole isikukoodi, siis ei ole ka tasuta võimalik neile anda informatsiooni neile kuuluvate atribuutide kohta. Lisaks võib olla isikusamasuse tuvastamine ajamahukas ja kallis protseduur. Kui minnakse seda teed, et füüsilisele isikule ei panda kaasa unikaalset isikukoodi, siis tuleks regulatsioonis ette näha nn manuaalne protsess, mis võtab aega ja maksab raha. RIK lisab, et AUP süsteemis tuleb ka eIDAS liideses teha muudatusi. Sarnaste arenduste ja eelmiste eIDAS liidestuste praktikast tulenevalt hindab RIK, et arendustööde maksumus on ca 100 000 EUR. Hind võib muutuda, kui olemas on tehniline spetsifikatsioon. Kindel on aga see, et e-Äriregister koos majandusaasta aruannete süsteemiga peab eIDAS raamistiku täiendusega liituma, sest finantsandmed ja ettevõtte andmed on Lisa VI miinimumatribuutide loetelus märgitud. Riigi Infosüsteemi Amet Muudatus RIA seisukoht Artikkel 3 (definitsioonid) Euroopa digiidentiteeditasku mõiste sisaldab ka Teadmiseks võetud. Artiklisse lisatakse Euroopa digiidentiteeditasku kvalifitseeritud e-allkirja andmist. Määruse eelnõust ei definitsioon. „Euroopa digiidentiteeditasku“ – toode ja ole selge, kas digiidentiteeditasku on iseseisev teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada allkirjastamise vahend või võimaldab identiteediandmeid, volitusi ja atribuute, mis on seotud kaugidentimisvahendite (remote QSCD) vahendusel tema identiteediga, esitada neid taotluse korral allkirja anda. Antud detail vajab eelnõus täpsustamist. tuginevatele isikutele ning kasutada neid autentimiseks nii veebis kui ka veebiväliselt teenuse jaoks kooskõlas artikliga 6a ning luua kvalifitseeritud e-allkirju ja e- templeid; Artikkel 5 (andmetöötlus- ja kaitse) Määruse eelnõus võiks siiski sisalduda viide, et Teadmiseks võetud. Muudatusega asendatakse andmetöötlus- ja kaitse säte isikuandmeid tuleb töödelda vastavalt Isikuandmete "Varjunimed e-tehingute tegemisel" sättega. Ära kaob kaitse üldmäärusele. Eeltoodust tulenevalt teeme isikuandmete töötlemise nõue teha seda kooskõlas juba ettepaneku lisada määrusesse üldisem täiendus, et kehtetuks tunnistatud direktiiviga 95/46/EÜ. isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas EL viimaste kehtivate andmekaitse ja andmetöötluse põhimõtetega. Artikkel 6 (Vastastikune tunnustamine) Kuna EL poolt tulevad tehnilised nõuded Teadmiseks võetud. Artikkel 6 kustutatakse ja asendatakse uute artiklitega, digiidentiteeditasku osas alles 6 kuu jooksul peale mis seab nõuded: 1. Euroopa digiidentiteeditasku regulatsiooni jõustumist, siis ei ole antud ajaraamis väljastajale, tehnilistele tingimustele, kasutamisele ja digiidentiteeditasku kasutuselevõtmine realistlik. Lisaks rakendusele. Muudatustega nõutakse, et liikmesriigid puudub hetkel siseriiklik akrediteerimismehhanism, mis annaksid ühiste tehniliste standardite alusel teavitatud võimaldaks digiidentiteeditasku sarnaseid lahendusi eID süsteemi raames välja Euroopa digiidentiteeditasku sertifitseerida. pärast kohustuslikku vastavushindamist ja vabatahtlikku sertifitseerimist küberturvalisuse määrusega kehtestatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikus. Samuti sätestatakse erinormid nõuetele, mida kohaldatakse tuginevatele isikutele, et ennetada pettusi ja tagada Euroopa digiidentiteeditaskust pärit isiklike identimisandmete autentimine ja atribuutide elektrooniline tõendamine. Liikmesriigil kohustus väljastada 12 kuu jooksul pärast regulatsiooni jõustumist EU digiidentideedi tasku. Lisaks olemasolevate eID vahendite vastastikune tunnustamisega seotud sätted viidi üle samade tingimustega Artikkel 12 c "Muude e- identimise vahendite vastastikune tunnustamine" alla, nõuded päris ära ei kaotatud. Artikkel 6a (Vastastikune tunnustamine) Määruse eelnõust ei selgu, et kas digiidentiteeditasku Arvestatud seisukohapunktis 5.7. Artikli 6a kohaselt on Euroopa digiidentiteeditaskute tasuta kasutamine tähendab digiidentiteeditasku kui kasutamine füüsilistele isikutele tasuta. lahenduse/rakenduse tasuta pakkumist või ka sellega seotud teenuste (autentimine, signeerimine) tasuta pakkumist. See võiks kindlasti olla määruses täpsustatud. Lisaks on oluline kokku leppida teenuse hinnastamise mudel ning kuidas teenuse hinnastamine on planeeritud lahendada. Artikkel 10 (Turvarikkumine) Hetkel ei ole määruse eelnõu tekstis selgelt arusaadav, Teadmiseks võetud. Lisatakse uus artikkel 10 a, mis seab nõuded ja tegevused kuidas toimub turvarikkumistest teavitamine praktikas sh peatamisega ja teavitamisekohustusega EU ning millised intsidendid tegelikkuses teavitamisele Digiidentiteeditaskut puudutavate turvarikkumiste kuuluvad. Lisaks ei tule määruse eelnõu tekstist, kuidas esinemise korral. Turvarikkumisest tuleb teavitada jaguneb vastutus. Arvestama peaks olukordadega, kus viivitamatult teisi liikmesriike ja komisjoni. 6 kuu avastatakse viga konkreetses tõendi tüübis, siis kuidas jooksul pärast regulatsiooni jõustumist peab Komisjon see mõjutab digiidentiteeditaskut tervikuna. Kas sellisel andma välja rakendusakti punktide 1 ja 3 täitmise juhul on tegemist intsidendiga konkreetse teenuse või meetmete kohta. digiidentiteeditasku terviku vaates. Artikkel 12 (Koostöö ja koosvõime) Määruse eelnõus toodud tähtaeg on ebarealistlik. Samuti Teadmiseks võetud. Lisatakse täiesti uus peatükk eID süsteemide piirüleseks puudub Eestis hetkel siseriiklik protseduur, kuidas EL usaldamiseks. Sätestatakse osapooled ja juhtumid, mil digiidentiteeditaskuid hinnata. Määruse eelnõust ei on kohustus aktsepteerida eIDASega kooskõlas olevat selgu, et kuidas toimub koostöö ja koosvõime tagamine EU digiidentiteeditaskut ( avalikes teenustes, kui riigis EL-ist väljapoole (näiteks UK suunal või idapartnerluse on nõutud mõni eID süsteem, nõutud kõrgetasemeline raames). autentimine, loetletud erasektori valdkonnad, suured online platvormid). Ning sätestatakse Komisjonile ülesanded soodustada ja hõlbustada iseregulatsiooni tegevusjuhendite väljatöötamist liidu tasandil, et aidata kaasa käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate Euroopa digiidentiteeditaskute laialdasele kättesaadavusele ja kasutatavusele. Eesmärk tihendada koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning kutsuda teenuse osutajaid üles tegevusjuhendite väljatöötamise lõpule viima 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest ja hakkama neid tõhusalt rakendama 18 kuu jooksul alates määruse vastuvõtmisest. Euroopa digiidentiteeditaskule ei kohaldata artiklites 7 ja 9 osutatud nõuetekohast teavitamist. Artikkel 14 Rahvusvahelised aspektid Teeme ettepaneku asendada sõnastus „The Commission Teadmiseks võetud. Muudatusega kustutatakse ära üldine põhimõte, et may adopt implementing acts, in accordance with kolmandast riigist pärit usaldusteenuseid tunnustatakse Article 48(2), setting out the conditions under which the liidu ja kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise requirements of a third country applicable to the trust organisatsiooni vahel sõlmitud kokkuleppe alusel service providers established in its territory and to the kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 2018 ning trust services they provide can be considered equivalent sätestatakse, et Komisjon võib välja anda rakendusakti to the requirements applicable to qualified trust service nõuetega kolmandast riigist usaldusteenusepakkujatele, providers established in the Union and to the qualified mille alusel võib teenuseid pidada samaväärseks ELis trust services they provide.“ sõnastusega “The osutatavate kvalifitseeritud usaldusteenuste nõuetega. Commission should adopt implementing acts, in accordance with Article 48(2), setting out the conditions under which the requirements of a third country applicable to the trust service providers established in its territory and to the trust services they provide can be considered equivalent to the requirements applicable to qualified trust service providers established in the Union and to the qualified trust services they provide.” Ettepaneku mõte on selles, et Komisjonil oleks kohustus rakendusakt kehtestada. Tänase praktika kohaselt väga sageli seda ei tehta ning puuduvad olulised juhised kolmandate riikide puhul käitumiseks. Artikkel 15 (Puuetega inimeste takistusteta Puue antud kontekstis on väga lai mõiste ning võiks olla Teadmiseks võetud. juurdepääs) välja toodud peamised grupid, kellele peaks olema Muudatusega muudetakse kohustuseks teha puuetega juurdepääs tagatud. Näiteks: vaegnägijad, vaegkuuljad. inimestele usaldusteenused juurdepääsetavaks varasema tingimuse " kui on teostatav" asemel. Artikkel 17 (järelevalveasutus) Oluline on, et teavitamine oleks EL-i poolelt keskselt Teadmiseks võetud. Muudatusega laiendatakse teavitatavate asjaomaste koordineeritud. EL-i poolelt peaks kokku koguma kõigi liikmeriikide asutuste ringi (NIS 2 direktiivi kohaseid vastavate asutuste kontaktid ning liikmesriigi poolt asutusi) keda järelevalveasutus peaks teavitama mõjuga teavitamine peaks toimuma vastavalt EL poolt turvaintsidentidest või tervikluse kaost. etteantule. Järelevalveasutustel on kohustus teha koostööd Regulation (EU) 2016/679 alla kuuluvate järelevalveasutustega andmekaitse teemadel. Koostöö ringi laiendamine. Järelevalve asutusel on kohustus Komisjoni teavitada jooksva kalendri aasta tegemistest 31. märtsiks igal aastal. Kustutatud on nõue kokkuvõtte esitamine usaldusteenuse osutaja artikli 19 lg 2 kohaste rikkumisteadetest. Samuti seatakse Komisjonile 12 kuu jooksul pärast regulatsiooni jõustumist kehtestada vormid ja nõuded järelevalveasutuste omavaheliseks teavitusteks ja regulaarse aasta tegevusaruande esitamise jaoks. Artikkel 21 (kvalifitseeritud usaldusteenuse Kolmepäevane tähtaeg järelevalveasutustele pole Teadmiseks võetud. osutamise alustamine) realistlik. Võiks olla näiteks 5 tööpäeva, kuna tegemist Muudatustega lisatakse juurde NIS2 direktiivi artikli 18 ei ole ajakriitilise toiminguga. nõuete kontrollimise meede juhuks kui sellise toimingu pädevus kuulub teisele vastavat pädevust omavale asutusele. Sätte alusel on järelevalveasutusel õigust pädevalt asutuselt nõuda asjakohaste järelevalvemeetmete võtmist ja anda teavet tulemustest 3 päeva jooksul. Komisjonil 12 kuu jooksul pärast seaduse jõustumist kohustus välja anda rakendusakt punktid 1 ja 2 täitmiseks protseduuri reeglitega ja formaadiga. Artikkel 23 (EL-i kvalifitseeritud Usaldusteenuse Juhime tähelepanu asjaolule, et märk ei taga turvalisust, Arvestatud seisukohapunktis 5.10. usaldusmärk) kuna sageli kasutavad seda ka need, kellel tegelikult Muudatusega laiendatakse usaldusmärgi kasutamise ala seda õigust ei ole. ka kolmandates riikides asutatud usaldusteenuse osutajate ja nende osutatavate teenuste suhtes, tingimusel et neid on liidus tunnustatud Artikkel 45 b (Atribuutide elektrooniline Tegemist on segase sättega, mis vajab oluliselt lihtsamal Teadmiseks võetud. tõendamine avalike teenuste puhul) ümbersõnastamist. Hetkel ei ole üheselt arusaadav, Sätestatakse nõue, et kui vastavalt siseriiklikule õigusele mida sättega mõeldakse. RIA poolelt eeldame, et nõutakse avaliku sektori asutuse osutatavale reaalselt tekivad atribuutide juurde eraldi profiilid. internetipõhisele teenusele juurdepääsuks e-identimist eidentimise vahendi abil ja eautentimist, ei asenda atribuutide elektroonilises tõendis sisalduvad isiku identimisandmed e-identimist eidentimise vahendi abil ja e-identimise autentimist, välja arvatud juhul, kui liikmesriik või avaliku sektori asutus seda konkreetselt lubab. Sellisel juhul aktsepteeritakse ka teiste liikmesriikide kvalifitseeritud elektroonilisi atribuutide tõendeid. Artikkel 45 d (Atribuutide kontrollimine autentsete Atribuudi definitsioon sätestab, et „atribuut on füüsilise Teadmiseks võetud. allikate alusel) või juriidilise isiku või üksuse tunnus, omadus või Sätestatakse liikmesriikidel kohustus tagada, et vähemalt staatus elektroonilisel kujul.“ Tekib küsimus kas isiku VI lisas loetletud atribuutide puhul, kui need atribuudid nimi (pseudonüüm), isikukood muu identifikaator ei põhinevad avaliku sektori autentsetel allikatel, võetakse peaks siia loetellu kuuluma? Samuti ei ole selge, mida meetmed, mis võimaldavad atribuutide elektrooniliste mõeldakse finantsandmete all. Määruse eelnõus võiks tõendite kvalifitseeritud pakkujatel kasutaja taotlusel olla eraldi välja toodud, kuidas toimub tõendi kontrollida atribuutide autentsust elektrooniliselt otse väljastamine. Hetkel ei selgu, kas see toimub asjaomasest autentsest allikast riiklikul tasandil või digiidentiteeditasku omaniku taotluse alusel või toimub määratud vahendajate kaudu, kes on siseriikliku või liidu kuidagi automaatselt? õiguse kohaselt tunnustatud. Miinimum atribuutide loetelu on 1. aadress; 2. vanus; 3. sugu; 4. perekonnaseis; 5. perekonna koosseis; 6.kodakondsus; 7.haridusalane kvalifikatsioon, kraadid ja diplomid; 8.kutsekvalifikatsioon, kutsenimetused ja litsentsid; 9.avalikud load ja litsentsid; 10.finantsandmed ja ettevõtte andmed. Artikkel 45 e (Elektrooniliste atribuutide tõendite Määruse eelnõu sõnastust võib hetkel tõlgendada Teadmiseks võetud. väljastamine Euroopa digiidentiteeditaskutele) selliselt, et andmekogu muutub usaldusteenuse Kvalifitseeritud elektrooniliste atribuutide tõendite osutajaks. Kindlasti on vajalik täpsustada, kuidas pakkujad loovad liidese artikli 6a kohaselt väljastatud tegelikult toimub väljastatud tõendite atribuutide Euroopa digiidentiteeditaskute jaoks. kinnitamine. Kas tegemist on keskse lahendusega või peab iga andmekogu pidaja kinnitamisega seonduva ise lahendama st. osutama usaldusteenust? Artikkel 45 f (Täiendavad eeskirjad elektroonilise Teeme ettepaneku määruse reguleerimisalast välja jätta Teadmiseks võetud. atribuutide tõendamise teenuste osutamiseks) mittekvalifitseeritud tõendite osa. Hetkel ei ole selge, mida mõeldakse mittekvalifitseeritud tõendite all? Muudatustega sätestatakse täiendavad reeglid el. Seisukohaks on keeruline formuleerida, sest ei atribuutide tõendamise teenuste osutamiseks. 1. ole üheselt selge ka, mida mõeldakse Kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata elektroonilise kvalifitseeritud tõendite all. atribuutide tõendamise teenuste osutajad ei tohi kombineerida nende teenuste osutamisega seotud isikuandmeid nende pakutavate muude teenuste isikuandmetega. 2. Elektroonilise atribuutide tõendamise teenuste osutamisega seotud isikuandmeid hoitakse muudest säilitatavatest andmetest loogiliselt eraldi. 3. Kvalifitseeritud elektroonilise atribuutide tõendamise teenuste osutamisega seotud isikuandmeid hoitakse füüsiliselt ja loogiliselt eraldi kõigist muudest säilitatavatest andmetest. 4. Kvalifitseeritud elektroonilise atribuutide tõendamise teenuste osutajad osutavad selliseid teenuseid eraldi juriidilise isikuna. Cybernetica 1. Lähtekoht: Cybernetica tervitab Euroopa Komisjoni algatust muuta eIDAS määrust ning luua uus Euroopa Arvestatud seisukohapunktis 5.1. digitaalse identiteedi nn wallet. Leiame, et uus tehniline lähenemine soodustab ja võimaldab digitaalse identiteedi kasutuselevõtmist ka liikmesriikides, kus seda seni tehtud ei ole või kus digitaalne identiteet on killustatud ning seda annavad välja erinevad institutsioonid või ka ettevõtted. Uus lähenemine võimaldab luua lahenduse, mis on üksiksikust kasutaja jaoks selge ja lihtne, kuid samas tagab identiteedi andmete käitlemise piisava turvalisuse ning üksikisiku kontrolli enda identiteedi andmete töötlemise üle. 2. Tehnoloogia-neutraalsus: Cybernetica peab oluliseks, et pärast määruse vastuvõtmist määruse alusel Arvestatud seisukohapunktis 5.6. kehtestatavad tehnilised ja käitlemise nõuded ning referents standardid (technical and operational specifications and reference standards) oleksid tehnoloogia-neutraalsed ning ei piiraks loodavaid lahendusi konkreetsete tootjate või teenusepakkujate lahendustega. Viitame eIDAS määruse eelnõu artiklile 6a koostoimes põhjenduspunktidega 9 ja 21, mis mh määratlevad piisava turvalisuse tagatisena nt nutitelefonidesse paigaldatud turvaelemendid (secure element). Arvame, et vastavad nõuded või standardid ei tohiks piirata loodavaid lahendusi kas ainult riistvaraliste või ka ainult tarkvaraliste komponentidega või tugineda ainult seni praktikas levinud (nt kiibipõhistele) lahendustele. Eriti nii intensiivselt arenevas valdkonnas nagu seda saavad olema digi-identiteedi wallet’id, tuleks teadlikult toetada ning soodustada tehnoloogiate paljusust. Lisaks, nagu Eesti endagi kogemus näitab, rakendatavad tehnoloogilised lahendused peaksid võimaldama tõhusalt ja kiirelt reageerida ka potentsiaalsetele (turva)probleemidele, mis samuti eeldab paindlike tehnoloogiliste lahenduste võimaldamist. Leiame, et uute lahenduste loomisel peab liikmesriikidel ning neile teenuseid ja tooteid pakkuvatel ettevõtetel olema piisav vabadus valida tehnoloogia, mis aitab valiku tegemise hetkel parimal teadaoleval viisil, sealhulgas teadaolevalt turvalisimal viisil rakendada määruses sätestatud põhimõtteid ja eesmärke. Tehnoloogia-neutraalsus on sätestatud ka praegu kehtivas eIDAS regulatsioonis, kuid seda eelkõige võimalusena, mitte kohustusena. Leiame, et tehnoloogia-neutraalsuse nõue peaks olema määruses selgemalt sätestatud. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada määruses põhimõte, et tehnilised ja käitlemise nõuded peavad olema tehnoloogia-neutraalsed. Kui siiski peetakse vajalikuks sätestada piiranguid lubatavatele tehnoloogilistele lahendustele, on liikmesriikidel võimalus rakendada alternatiivseid ja samaväärset turvalisuse taset pakkuvaid tehnoloogiaid. 3. Digitaalse identiteedi wallet’i kasutuselevõtmise tähtaeg: hetkel on eelnõus määratud digitaalse identiteedi Teadmiseks võetud. wallet’i kasutuselevõtmise tähtajaks 12 kuud alates määruse jõustumisest (artikkel 6a punkt 1). Tehniliste ja käitlemise nõuete kehtestamiseks määrab määrus 6 kuud alates määruse jõustumisest. Seega jääb liikmesriikidele digitaalse identiteedi wallet’i kasutuselevõtmiseks (ja paljudel juhtudel ilmselt ka senise digi- identiteedi ökosüsteemi ümberehitamiseks) sisuliselt ainult 6 kuud (artikkel 6a punkt 11, artikkel 6b punkt 4). Kuna tegemist on liikmesriikide jaoks uue tehnilise lahendusega, ning üldjuhul korraldatakse selliste lahenduste loomiseks ka hange, on 6 kuud liiga lühike aeg, et liikmesriigid ning vastavat lahendust loovad ettevõtted jõuaksid luua ja kasutusele võtta piisavalt turvalise ning samas ka kasutajasõbraliku digitaalse identiteedi wallet’i lahenduse. Teeme ettepaneku määrata digitaalse identiteedi walleti kasutuselevõtmiseks 24 kuud alates tehniliste nõuete jõustumisest (oluline on rõhutada, et just jõustumisest, mitte pelgalt tehniliste nõuete väljatöötamisest Komisjoni poolt). Selline tähtaeg võimaldab liikmesriikidel ja tehnilist lahendust loovatel ettevõtetel töötada välja lahendus, mis oma turvalisuselt ja kasutajamugavuselt vastaks eIDAS määruses toodud eesmärkidele ja nõuetele. 24-kuuline rakendamistähtaeg oli ka määruses 2019/1157, mille rakendamine eeldas samuti uue tehnilise lahenduse loomist (so määrus, millega kehtestati ID-kaartide turvanõuded). 4. Kuritegevuse tõkestamine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on võimalik või peaksid Arvestatud seisukohapunktis 5.9. liikmesriigid tagama, et loodavat digitaalse identiteedi wallet’it ei oleks võimalik kasutada ära kuritegevuses, näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärkidel. Samuti tuleks kaaluda, millisel viisil oleks võimalik sellist tegevust avastada ja tõkestada. Kuivõrd tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, mille puhul ei ole lubatud andmeid koguda, on raskendatud ka vastavate järelevalvemeetmete loomine. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka sellele, et andmete kogumise ja säilitamise keelamine võib omada mõju, mille tähtsust ja ulatust võib praegu olla raske hinnata. 5. Identiteedipettuste tagajärgedega tegelemine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on võimalik Arvestatud seisukohapunktis 5.9. sätestada nõuded identiteedipettuste avastamiseks ja sellega seotud andmete tuvastamiseks, sealhulgas eelkõige identiteedi tegeliku omaniku ehk identiteedipettuse ohvriks langenud isiku õiguste tagamiseks. Kuivõrd tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, kus andmete säilitamine ei ole lubatud, võib identiteedipettuse avastamisel olla raskendatud identiteedi tegeliku omaniku õiguste tagamine, sh võib identiteedi tegelikul omanikul olla raskendatud tõestada, et tema identiteeti on kasutanud keegi teine. 6. Eraõiguslikest lahendustest teavitamise nõuded: teeme ettepaneku sätestada määruses detailsemad nõuded Arvestatud seisukohapunktis 5.7. ja tingimused selle kohta, milliselt toimub eraõiguslike digitaalse identiteedi wallet’i lahenduste teavitamine. Praegu jätab määrus selle paljuski lahtiseks ning liikmesriigi enda otsustada. See seab aga erinevates liikmesriikides tegutsevad eraõiguslikud lahendused turul ebavõrdsesse positsiooni, samuti loob see keerulise olukorra eraõigusliku lahenduse pakkujale, kes tegutseb mitmes erinevas liikmesriigis. 7. Allkirjastamise võimaldamine digitaalse identiteedi walleti poolt: määruse artikli 6a punkti 3b kohaselt Mittearvestatud. peab digitaalse identiteedi wallet’i lahendus võimaldama ka kvalifitseeritud allkirja andmist. Teeme Seni teadaoleva põhjal on otstarbekas toetada ettepaneku võimaldada ka selliste digitaalse identiteedi wallet’i lahenduste loomist, kus allkirjastamise lahendusi, mis aitavad kaasa e-allkirjade võimalust ei ole. paremale kasutatavusele Euroopas. 8. Autentimine kui usaldusteenus: teeme ettepaneku määruses reguleerida autentimine kui usaldusteenus. Mittearvestatud. Leiame, et autentimisel kasutatavate tehniliste lahenduste turvalisus on samaväärselt oluline e-allkirjastamise Küsimus vajab edasisi arutelusid. Näiteks ja teiste usaldusteenuste tehniliste lahenduste turvalisusega. Praktikas kasutavad juba praegu paljud Saksa ID kaardi süsteem näeb ette ka autentimislahendused kvalifitseeritud allkirja andmise vahendeid (QSCD) ja muid usaldusteenustele autentimist kasutavate süsteemide kohalduvaid regulatsioone. Seetõttu on otstarbekas määratleda ka autentimine usaldusteenusena, et tagada sertifitseerimist. Tulemuseks on hästi turvaline autentimise tehniliste lahenduste ja nende üle teostatava järelevalve samaväärne turvalisus ja usaldus ökosüsteem, mille levik ja kasutus on peaaegu allkirjastamise lahendustega. olematu. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Euroopa Komisjoni poolt 3. juunil Teadmiseks võetud. Arvestatud avaldatud ettepanekut Euroopa digitaalse identiteedi raamistiku loomise kohta (edaspidi: määruse ettepanek), seisukohapunktis 5.1. millega muudetakse 2014. aastast kehtivat e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrust nr 910/2014. Toetame eIDAS määruse muutmist, kuna selleks on praktikas selge vajadus. Oleme seisukohal, et otsima peab võimalusi, mis soodustaks ja võimaldaks digitaalse identiteedi kasutuselevõtmist ka nendes liikmesriikides, kus seda seni tehtud ei ole või kus digitaalne identiteet on killustatud ning seda annavad välja erinevad institutsioonid või ka ettevõtted. ITL hinnangul peaks eIDAS määruse muutmise eesmärk olema võtta vastu turgu ehk normaalset äritegevust ergutav regulatsioon, mitte karme käske ja kohustusi sisaldav regulatsioon. Digikukru loomist saab toetada, kuid selle loomine vajab meie hinnangul põhjalikumat analüüsi, kuna väljapakutud määruse ettepaneku alusel võib see viia dubleerivate süsteemide tekkimiseni, mis ei lihtsusta kasutajamugavust ega turvalisust ja samas põhjustab liikmesriikidele lisakulusid. I ITL teeb ettepaneku esitada Eesti ametlike seisukohtadena järgmised punktid: 1) Euroopa Komisjon (EK) pakub määruse ettepanekus välja uue lahenduse digitaalse walleti ehk digikukru näol. Meie hinnangul on sellega otsustatud luua midagi täiesti uut, samal ajal kui olemasolevaid eIDAS määruse alusel loodud lahendusi tuleb parandada ja igati laiendada nende kasutusele võtmist liiduüleselt. Teeme ettepaneku jagada lahendatav ülesanne kaheks: - olemasoleva eIDAS määruse muutmine selleks, et tagada selle ühetaoline jõustamine ELis ja selle alusel loodud võrgustiku jätkusuutliku toimimine ning arendamine; - väljapakutud digikukru idee teostamine (selleks eelduste loomine). Samas arendada seda kontseptsiooni (nõuded, taristu, …) esialgu väiksemas mahus ja pikema aja jooksul nii, et see tõepoolest oleks erinevates liikmesriikides ja EL-i üleselt rakendatav viies läbi põhjaliku teostatavuse analüüsi. 2) eIDAS määrusega (või mõne muu õigusaktiga) tuleb kõigepealt lahendada piiriülese audentimise teenuse Arvestatud seisukohapunktis 5.4. kasutamise põhiküsimus: vajalik on kokku leppida ainulaadne viis isiku kirjeldamiseks nii, et liikmesriigid saaksid tunnustada sama isiku erinevaid kirjeldusi kõrgel usaldustasemel. 3) Sätestada määruses nõuded, mis tagavad digikukru sidumise liikmesriikide juba olemasolevate ja Teadmiseks võetud. töötavate lahendustega. Meie hinnangul on digikukru idee vastuolus Eestis kasutusel oleva mudeliga, kus andmed on once only printsiibil eri andmebaasides ja neid kasutatakse erinevate isikute poolt. EK poolt välja pakutud süsteem annab andmed isiku enda kätte. 4) Määrata digitaalse identiteedi kukru kasutuselevõtmiseks (vähemalt) 24 kuud alates tehniliste nõuete Teadmiseks võetud. jõustumisest (oluline on rõhutada, et just jõustumisest, mitte pelgalt tehniliste nõuete väljatöötamisest EK poolt). 5) Toetada digikukru puhul selle soovituslikku rakendamist. Digikukru lahenduste kasutamiseks tuleb Mittearvestatud. Ühtse lähenemise puudumine kõigepealt luua võimalused, mitte muuta seda esimese sammuna kohustuslikuks. Analüüsida tuleb ka seda tekitab uue killustatuse analoogselt tänasele, kas on vaja nii palju (nagu määruse ettepanekus välja on pakutud) erinevaid kohustuslikke nõudeid. kus paljud liikmesriigid ei paku eIDAS kohaseid eID vahendeid. 6) Reguleerida määruses autentimine kui usaldusteenus, et tagada autentimise tehniliste lahenduste ja nende Mittearvestatud. üle teostatava järelevalve samaväärne turvalisus ning usaldus allkirjastamise lahendustega. Küsimus vajab edasisi arutelusid. Näiteks Saksa ID kaardi süsteem näeb ette ka autentimist kasutavate süsteemide sertifitseerimist. Tulemuseks on hästi turvaline ökosüsteem, mille levik ja kasutus on pea olematu. 7) Jätkata eIDAS määruse kehtiva versiooni põhimõtetega, selgelt toetada erinevate tehnoloogiliste Arvestatud seisukohapunktis 5.6. lahenduste kasutamist (tehnoloogia-neutraalsus), kuid tingimusel, et saavutatakse nõutav turvalisus. Digikukru ning uute teenuste omaduste kirjeldamisel on eIDAS määrusesse hakatud sisse kirjutama konkreetset tehnoloogiat või tehnoloogilisi meetmeid ja sellele ei nähta ette enam funktsionaalseid alternatiive. Leiame, et oluline on lähtuda nõutavast tulemusest ja võimaldada selle saavutamiseks kasutada erinevaid meetodeid, s.h muid lahendusi, kus võtmematerjal on kasutaja valduses ja samas riistvaralise või krüptograafilise mehhanismiga kopeerimise eest kaitstud. Samuti soovitame Vabariigi Valitsusel otsida samameelseid riike, kelle jaoks tähendab digikukru loomine ja Teadmiseks võetud. kasutuselevõtmine olemasolevate süsteemide ringitegemist, ning otsida koos nendega mõistlikke lahendusi, mida siis toetaks EL-i ülene õigusakt. II ITL-i hinnangul on kehtiva eIDAS-e määruse probleemid määruse ettepanekus lahendamata, aga need Teadmiseks võetud. vajavad lahendamist, kuna: Punkti 3 osas – 12c näol ei ole tegemist uue artikliga, vaid ka täna kehtivate nõutega, mis 1) eIDAS määruse rakendamisel olid mitmed tänased probleemid ettenähtavad ning kahjuks on need ka paigutatakse uuendatud määruse tekstis uude realiseerinud. Uue ettepanekuga ei lahendata tekkinud kitsaskohti, vaid neid tekitatakse meie hinnangul kohta. juurde. Erinevate süsteemide ja infrastruktuuride ühildamatust ei saa lahendada luues uued paralleelsüsteemid, mis ei soosi ka teenuste ühtset (piiriülest) kasutust. 2) Määruse ettepanek ei anna kindlust selles, et pakutav digikukru ökosüsteem parandab piiriüleste teenuste kättesaadavust ja kasutamise aktiivsust. Uue lahenduse kehtestamise asemel tuleks keskenduda sellele, et liikmesriigid kehtiva eIDAS määruse praktilise rakendamisega kaasa tuleksid (näiteks eIDAS-sõlmede rakendamine). Tähelepanu olemasoleva parandamisele on asjakohane, sest digikukru ettepanekuga ei kaotata senist eIDAS-võrgustikku, mistõttu sealsed probleemid vajavad endiselt lahendust. 3) Määruse ettepaneku artikliga 12c luuakse elektrooniliste identifitseerimisvahendite vastastikuse tunnustamise mehhanism, mis ei hakka tööle, kui olemasolevaid probleeme ei lahendata. Kui vaadata praktikat, on näha, et erinevates liikmesriikides on identifitseerimise võimekus küsitav, kuna riikidel pole arendusi ja võimekust. E-infrastruktuuri edukus sõltub otseselt sellest, kui palju kasutajaid nimetatud struktuuril on. ITL-i hinnangul on ettepanekuga välja käidu liiga suure mahuga ja väga põhimõtteline uusarendus selleks, et seda korraga teha. Seetõttu soovitame kaaluda soovitud tulemuseni liikumist väiksemate sammudega. Näiteks tekib määruse ettepanekut lugedes küsimus, kas kõik liikmesriigid ikka suudavad täita ettepanekus kirjeldatud tehnilisi miinimumnõudeid olukorras, kus kehtivat eIDAS määrust pole kõik suutnud täita. III Järgnevalt esitame määruse ettepaneku väljapakutud teksti kohta oma konkreetsemad seisukohad, Teadmiseks võetud. küsimused ja ettepanekud: 1. Digitaalse identiteedi wallet ehk digikukkur Kõige olulisem muudatus, mille määruse ettepanek sisse toob ja mille eesmärk on lahendada teenuste piiriülese kättesaadavuse ja kasutamisega seotud probleemid, on Euroopa digitaalse identiteedi rahakott (wallet) ehk digikukkur. Ettepaneku kohaselt on Euroopa digikukkur toode ja teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada tema identiteediga seotud identiteediandmeid, õigusi ja atribuute, anda need taotluse alusel sõltuvatele osapooltele ja kasutada neid autentimiseks nii veebis kui ka väljaspool kooskõlas määruse ettepaneku artikliga 6a; ning luua kvalifitseeritud elektroonilisi allkirju ja templeid. Juhuks kui digikukru regulatsiooniga otsustatakse edasi liikuda, esitame väljapakutud teksti kohta järgmised detailsemad seisukohad, küsimused ja ettepanekud: 1.1. ITL-i hinnangul on EK ettepanek luua digitaalse identiteedi nn wallet ehk digikukkur hea idee, kuna uus lähenemine võimaldab luua lahenduse, mis on üksiksikust kasutaja jaoks selgem, kuid samas tagab identiteediandmete käitlemise piisava turvalisuse ning üksikisiku kontrolli enda identiteediandmete töötlemise üle. 1.2. Samas leiame, et digikukru praktiline rakendamine on problemaatiline. Määruse ettepaneku ja samal ajal vastuvõetava Euroopa Komisjoni soovituse üheks eesmärgiks vältida erinevaid lähenemisi digitaalse ID süsteemile. Juhime tähelepanu sellele, et: -Eesti digitaalse isikutuvastamise süsteem on arenenum; - terve Eesti avalik sektor põhineb sellel süsteemil – autentimine, et riigi pakutavaid teenuseid tarbida; - Eesti riik peaks kandma täiendavaid kulusid, et rakendada uut süsteemi (vt ettepaneku lk 5, I lõik). Seega on digikukru ideel Eesti vaates ka negatiivseid külgi, sest Eestil tekib kohustus luua ja ülal hoida paralleelsüsteem. Nimelt on digikukru toimemehhanism hetkel toimivatest identiteedi lahendustest erinev ning seetõttu nõuab ka kogu olemasolevas keskkonnas suuri muudatusi, sh mõjutaks see oluliselt Eesti riigi senist teenusarhitektuuri. 1.3. Võttes arvesse digikukru kavandatud mitmekesist funktsionaalsust ning kasutust nii veebis kui ka väljaspool seda, on ebaselge, kas digikukkur on isegi tehniliselt tehtav. 1.4. Soovitame digikukru idee arendamisel ja eIDAS määruse muutmisel arvestada järgmisega: Arvestatud seisukohapunktis 5.6. 1.4.1. Tehnoloogianeutraalsus: pärast määruse ettepaneku vastuvõtmist selle alusel kavandatud kehtestatavad tehnilised ja käitlemise nõuded ning referents standardid (technical and operational specifications and reference standards) peavad olema tehnoloogia-neutraalsed ega tohi piirata loodavaid lahendusi konkreetsete tootjate või teenusepakkujate lahendustega. Viitame määruse eelnõu artiklile 6a koostoimes põhjenduspunktidega 9 ja 21, mis muuhulgas määratlevad piisava turvalisuse tagatisena näiteks nutitelefonidesse paigaldatud turvaelemendid (secure element). Leiame, et vastavad nõuded või standardid ei tohiks piirata loodavaid lahendusi kas ainult riistvaraliste või ka ainult tarkvaraliste komponentidega või tugineda ainult seni praktikas levinud lahendustele. Eriti nii intensiivselt arenevas valdkonnas nagu seda saavad olema digikukrud, tuleks teadlikult toetada ning soodustada tehnoloogiate paljusust. Leiame, et uute lahenduste loomisel peab liikmesriikidel ning neile teenuseid ja tooteid pakkuvatel ettevõtetel olema piisav vabadus valida tehnoloogia, mis aitab valiku tegemise hetkel parimal teadaoleval viisil, sealhulgas teadaolevalt turvalisimal viisil rakendada eIDAS määruses sätestatud põhimõtteid ja eesmärke. Tehnoloogia-neutraalsus on sätestatud ka praegu kehtivas eIDAS määruses, kuid seda eelkõige võimalusena, mitte kohustusena. Leiame, et tehnoloogia-neutraalsus peaks olema määruse ettepanekus selgemalt sätestatud. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada eIDAS määruses põhimõte, et tehnilised ja käitlemise nõuded peavad olema tehnoloogia-neutraalsed. Kui siiski peetakse vajalikuks sätestada piiranguid lubatavatele tehnoloogilistele lahendustele, on liikmesriikidel võimalus rakendada alternatiivseid ja samaväärset turvalisuse taset pakkuvaid tehnoloogiaid. 1.4.2. Isikuandmed: üle tuleb vaadata isikuandmeid puudutav. Näiteks jääb arusaamatuks, kuidas peaks Teadmiseks võetud. digikukrut kasutav isik saama tõendada oma isikuandmeid selliselt, et tema muid isikuandmeid ei avaldata. 1.4.3. Seadme või isikupõhisus: digikukkur tuleb siduda isikuga, mitte konkreetse seadmega. Ajal, mil Mittearvestatud. isikud kasutavad mitmeid seadmeid, ei ole seadmepõhine lähenemine digikukrule kaasaegne ega Digiidentiteeditasku idee on paljuski rajatud turvaline lahendus. Arusaamatuks jääb, mis saab siis, kui seadmel esineb rike, kui seade kuulub välja sellele, et vähemalt kontroll tasku üle toimub vahetamisele, on kadunud või satub muu isiku valdusesse. läbi konkreetse seadme. Kui idee peaks realiseeruma, siis täpsem tehniline lahendus selleks ootab alles kokku leppimist. 1.4.4. Digitaalse identiteedi kukru kasutuselevõtmise tähtaeg: hetkel on määruse ettepanekus määratud Teadmiseks võetud. digikukru kasutuselevõtmise tähtajaks 12 kuud alates määruse jõustumisest (artikkel 6a punkt 1). Tehniliste ja käitlemise nõuete kehtestamiseks määrab määruse ettepanek 6 kuud alates määruse jõustumisest. Seega jääb liikmesriikidele digikukru kasutuselevõtmiseks (ja paljudel juhtudel ilmselt ka senise digi-identiteedi ökosüsteemi ümberehitamiseks) sisuliselt ainult 6 kuud (artikkel 6a punkt 11, artikkel 6b punkt 4). Kuna tegemist on liikmesriikide jaoks uue tehnilise lahendusega, ning üldjuhul korraldatakse selliste lahenduste loomiseks ka riigihange, on 6 kuud liiga lühike aeg, et liikmesriigid ning vastavat lahendust loovad ettevõtted jõuaksid luua ja kasutusele võtta piisavalt turvalise ning samas ka kasutajasõbraliku digikukru lahenduse. Teeme ettepaneku määrata digikukru kasutuselevõtmiseks 24 kuud alates tehniliste nõuete jõustumisest (oluline on rõhutada, et just jõustumisest, mitte pelgalt tehniliste nõuete väljatöötamisest EK poolt). Selline tähtaeg võimaldab liikmesriikidel ja tehnilist lahendust loovatel ettevõtetel töötada välja lahendus, mis oma turvalisuselt ja kasutajamugavuselt vastaks eIDAS määruses toodud eesmärkidele ja nõuetele. 24-kuuline rakendamistähtaeg oli ka määruses 2019/1157, mille rakendamine eeldas samuti uue tehnilise lahenduse loomist (määrus, millega kehtestati ID-kaartide turvanõuded). 1.4.5. Kuritegevuse tõkestamine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on võimalik või peaksid Arvestatud seisukohapunktis 5.9. liikmesriigid tagama, et loodavat digikukrut ei oleks võimalik kasutada ära kuritegevuses, näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärkidel. Samuti tuleks kaaluda, millisel viisil oleks võimalik sellist tegevust avastada ja tõkestada. Kuivõrd tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, mille puhul ei ole lubatud andmeid koguda, on raskendatud ka vastavate järelevalvemeetmete loomine. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka sellele, et andmete kogumise ja säilitamise keelamine võib omada mõju, mille tähtsust ja ulatust võib praegu olla raske hinnata. 1.4.6. Identiteedipettuste tagajärgedega tegelemine: teeme ettepaneku kaaluda, kas ja millisel viisil on Arvestatud seisukohapunktis 5.9. võimalik sätestada nõuded identiteedipettuste avastamiseks ja sellega seotud andmete tuvastamiseks, sealhulgas eelkõige identiteedi tegeliku omaniku ehk identiteedipettuse ohvriks langenud isiku õiguste tagamiseks. Kuivõrd tegemist on detsentraliseeritud lahendusega, kus andmete säilitamine ei ole lubatud, võib identiteedipettuse avastamisel olla raskendatud identiteedi tegeliku omaniku õiguste tagamine, sh võib identiteedi tegelikul omanikul olla raskendatud tõestada, et tema identiteeti on kasutanud keegi teine. 1.4.7. Eraõiguslikest lahendustest teavitamise nõuded: teeme ettepaneku sätestada määruses detailsemad Arvestatud seisukohapunktis 5.7. nõuded ja tingimused selle kohta, milliselt toimub eraõiguslike digikukrute lahenduste teavitamine. Praegu jätab määruse ettepanek selle paljuski lahtiseks ning liikmesriigi enda otsustada. See seab aga erinevates liikmesriikides tegutsevad eraõiguslikud lahendused turul ebavõrdsesse positsiooni, samuti loob see keerulise olukorra eraõigusliku lahenduse pakkujale, kes tegutseb mitmes erinevas liikmesriigis. 1.4.8. Allkirjastamise võimaldamine digikukru poolt: määruse artikli 6a punkti 3b kohaselt peab digikukru Mittearvestatud. lahendus võimaldama ka kvalifitseeritud allkirja andmist. Teeme ettepaneku võimaldada ka selliste Ettepaneku kaalumiseks oleks vaja seda digikukrute lahenduste loomist, kus allkirjastamise võimalust ei ole. toetavaid argumente. Seni teadaoleva põhjal on otstarbekas toetada lahendusi, mis aitavad kaasa e-allkirjade paremale kasutatavusele Euroopas. 2. Autentimise teenus Osaliselt arvestatud seisukohapunktides 5.2 ja 5.4. 2.1. Teeme ettepaneku eIDAS määruses reguleerida autentimine kui usaldusteenus. Leiame, et autentimisel kasutatavate tehniliste lahenduste turvalisus on samaväärselt oluline e-allkirjastamise ja teiste usaldusteenuste tehniliste lahenduste turvalisusega. Praktikas kasutavad juba praegu paljud autentimislahendused kvalifitseeritud allkirja andmise vahendeid (QSCD) ja muid usaldusteenustele kohalduvaid regulatsioone. Seetõttu on otstarbekas määratleda ka autentimine usaldusteenusena, et tagada autentimise tehniliste lahenduste ja nende üle teostatava järelevalve samaväärne turvalisus ning usaldus allkirjastamise lahendustega. 2.2. ITL näeb piiriüleses tuvastamises probleemi selles, et puudub arusaam, kuidas eri liikmesriigid üksikisikut kirjeldavad, tunnustavad ja esitlevad. Seetõttu leiame, et määruse ettepanekus tuleb anda EK-le selge roll sellekohaste ühiste standardite väljatöötamiseks. 2.3. Samas on tervitatav, et liikmesriikidele tehakse määruse ettepanekus kohustuslikuks vähemalt ühe identimisskeemi teavitamine EK-le, kuid nende kasulikkus piiriüleste teenuste kasutamisel sõltub eelmise punkti märkuse elluviimisest. 2.4. Identimisskeemide sertifitseerimine on samuti tervitatav, kuid selle jõustamine on jäetud poolikuks – siin me usume, et turg ja liikmesriigid on võimelised sellele täielikult üle minema ning alternatiivi võiks kaotada. 3. Usaldusteenuste nimekirja laiendamine Teadmiseks võetud. 3.1. Usaldusteenuste nimekirja laiendamist uute teenustega peame positiivseks muudatuseks. 3.2. Siiski näeme, et määruse ettepanekus sätestatud piirangud atribuutide atesteerimisteenusele ei ole põhjendatud ega võimalda turu kasvu selles valdkonnas. Samuti näib see teenus olema mõeldud vaid digikukru konteksti töötama, kuid soovime näha seda laiemana ja üldotstarbelisemana. Liikmesriikidele on pandud ka kohustus teha atribuutide atesteerimisteenustele kättesaadavaks rida teenuseid, kuid pole selge, milline on nende teenuste kasutamise äriline pool. 4. Muud tähelepanekud Osaliselt arvestatud seisukohapunktides 5.7 ja 4.1. Määruse ettepanekuga reguleeritakse endiselt veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaatide (QWAC- 5.10. Artikkel 12b ei ole uus nõue, vaid on ide) kasutamist, mida ITL ei toeta. QWACil ei ole eIDAS määruses kohta, sest Euroopa Liidu kontekstis ei eelnõu tekstis teise kohta liikunud. reguleerita ega mõjutata Interneti nimeruumi ega IPaadresside ruumi. EL-is tegeletakse inimeste ja organisatsioonidega ning nende vahelise suhtlusega, mistõttu eIDAS määrus võiks ITL-i hinnangul keskenduda oma usalduse ja identiteedi raamistikule seal, kus EL on tegelikult vastutav ja mõjukas. Turuvõitlused suurkorporatsioonidega ei ole elektroonilise identiteedi küsimus ning EL-i sekkumisest ülemaailmsesse ökosüsteemi tulenevat tegelikku kahju või kasu tuleks käsitleda teisiti kui liidusisese määruse kaudu. 4.2. ITL toetab, et on lihtsustatud kolmandate riikide lisamist EL usaldusteenuste nimekirjade hulka. 4.3. Seoses määruse ettepaneku artikliga 12b juhime tähelepanu sellele, et nimetatud artikli lg 1 järgi peab avaliku sektori teenustele edaspidi ligi pääsema ka Euroopa ID-ga. See tekitab ohu, et pahatahtlik isik saab riiklikesse süsteemidesse sisse Euroopa ID turvaaugu kaudu (eriti olukorras, kus need on alles loomisel ning teiste liikmesriikide küberturbe nõuded ei pruugi olla nii ranged kui Eestil). 4.4. Määruse ettepaneku mitmes punktis on sätestatud, et 6 või 12 kuud pärast määruse jõustumist võetakse vastu tehniliste meetmete täpsustused. See tähendab aga, et hetkel ei saa määruse ettepaneku osas lõplikku seisukohta võtta, kuna ei ole teada nende täpsustuste sisu. See kehtib näiteks art 11 lg 3 ja art 29a lg 2 kohta. Üleüldse on EK jätnud määruse ettepanekuga endale väga suure hulga volitusi erinevate õigusaktide vastuvõtmiseks. SK ID Üldine arvamus eIDAS ettepaneku osas: Teadmiseks võetud (vt detailsemalt Kõige olulisem muudatus, mille uus määrus sisse toob ja mille eesmärk on lahendada teenuste piiriülese konkreetsemate ettepanekute juures). kättesaadavuse ja kasutamisega seotud probleemid, on Euroopa digiidentiteeditasku. Ettepaneku kohaselt on Euroopa digiidentiteeditasku toode ja teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada tema identiteediga seotud identiteediandmeid, õigusi ja atribuute, anda need taotluse alusel sõltuvatele osapooltele ja kasutada neid autentimiseks nii veebis kui ka väljaspool kooskõlas artikliga 6a; ning luua kvalifitseeritud elektroonilisi allkirju ja templeid. Kuna Euroopa digiidentiteeditasku on põhimõtteliselt uus lahendus ja arvestades kehtiva määruse jõustamisega seotud probleeme, eelkõige eID osas, siis on pigem kahtlane, et pakutav digiidentiteeditasku ökosüsteem parandab piiriüleste teenuste kättesaadavust ja kasutamise aktiivsust. Uue lahenduse kehtestamise asemel tuleks rohkem keskenduda sellele, et liikmesriigid kehtiva määruse praktilise rakendamisega kaasa tuleksid (näiteks eIDAS- sõlmede rakendamine). Tähelepanu olemasoleva parandamisele on asjakohane, sest Euroopa digiidentiteeditasku ettepanekuga ei kaotata senist eIDAS-võrgustikku, mistõttu täna kehtiva määrusega seotud probleemid vajavad endiselt lahendust. Võttes arvesse digiidentiteeditasku mitmekesist funktsionaalsust ning kasutust nii veebis kui väljaspool seda, on ebaselge, kas Euroopa digiidentiteeditasku on isegi tehniliselt tehtav. Eriti ettenähtud aja jooksul - see tähendab, et liikmesriigid on kohustatud välja andma Euroopa digiidentiteeditasku 12 kuu jooksul pärast eIDAS määruse jõustumist. Ka ei lahenda ettepanek digiidentiteeditasku rakendamise kohta piiriülese teenuse kasutamise põhiküsimust: ei ole kokku lepitud ainulaadset viisi isiku kirjeldamiseks, nii et liikmesriigid saaksid tunnustada sama isiku erinevaid kirjeldusi kõrgel usaldustasemel. Lisaks tahame Euroopa digiidentiteeditasku kohta öelda, et selle kohase ettepaneku jõustamine avaldab mõju praegustele teenuseosutajatele ning nende klientidele. Kuigi Euroopa digiidentiteeditasku on kirjeldatud kui lahendus piiriüleste teenuste kättesaadavuse parandamiseks, on selle toimemehhanism hetkel toimivatest identiteedi lahendustest erinev ning seetõttu nõuab selle kasutuselevõtt kogu olemasolevas keskkonnas suuri muudatusi (sh tooks see kaasa olulisi muudatusi Eesti senises teenusarhitektuuris.) Me toetame Euroopa digiidentiteeditasku skeemide võimalikku rolli koos kvalifitseeritud elektrooniliste registrite teenusega, kuid tunneme, et need vajavad pigem võimaluse andmist läbi turu regulatsiooni loomise ja ei ole kvalifitseeritud kandidaadid kohustuslikuks lahenduseks. Meie hinnangul on praeguse e-identimise süsteemide mudeli täiustamiseks tehtud liialt vähe ettepanekuid. Nagu eespool viidatud, näeme piiriüleses tuvastamises probleemi selles, et puudub arusaam, kuidas erinevad liikmesriigid üksikisikut kirjeldavad, tunnustavad ja esitlevad. Määrus peaks andma komisjonile selge rolli selle kohaste ühiste standardite väljatöötamiseks. Samas on tervitatav, et liikmesriikidele tehakse kohustuslikuks vähemalt ühe e-identimise süsteemi komisjonile teavitamine, kuid nende kasulikkus piiriüleste teenuste kasutamisel sõltub eelmise lõigu märkuse elluviimisest. E-identimise süsteemide sertifitseerimine on tervitatav, kuid selle jõustamine on jäetud poolikuks – siin me usume, et turg ja liikmesriigid on võimelised sellele täielikult üle minema ning alternatiivi võiks kaotada. Usaldusteenuste nimekirja laiendamist uute teenustega peame positiivseks muudatuseks. Siiski näeme, et määruses sätestatud piirangud atribuutide elektroonilise tõendamise teenusele ei ole põhjendatud ega võimalda turu kasvu selles valdkonnas. Samuti näib see teenus olema mõeldud vaid Euroopa digiidentiteeditasku kontekstis töötama, kuid soovime näha seda laiema ja üldotstarbelisemana. Samuti on liikmesriikidele pandud kohustus teha atribuutide elektroonilise tõendamise teenusele kättesaadavaks rida teenuseid, kuid pole selge, milline on nende teenuste kasutamise äriline pool. Komisjon pooldab endiselt veebisaidi autentimise kvalifitseeritud sertifikaatide (QWAC-ide) kasutamist, mida SK ei toeta. Viidatud teenusel ei ole eIDAS määruses kohta, sest Euroopa Liidu kontekstis ei reguleerita ega mõjutata Interneti nimeruumi ega IPaadresside ruumi. EL-is tegeletakse inimeste ja organisatsioonidega ning nende vahelise suhtlusega, mistõttu määrus võiks keskenduda oma usalduse ja identiteedi raamistikule seal, kus EL on tegelikult vastutav ja mõjukas. Turuvõitlused suurkorporatsioonidega ei ole elektroonilise identiteedi küsimus ning EL-i sekkumisest ülemaailmsesse ökosüsteemi tegelikku kahju või kasu tuleks käsitleda teisiti kui liidusisese määruse kaudu. Samuti toetame, et eIDAS määruse ettepanek lihtsustab kolmandate riikide lisamist EL usaldusteenuste nimekirjade nimekirja. Artikkel SK arvamus Artikkel 3 (49) „ELi digiidentiteeditasku Ka kehtiv määrus annab kvalifitseeritud usaldusteenuste Arvestatud seisukohapunktis 5.10. usaldusmärk“: lihtsal, äratuntaval ja selgel viisil osutajatele võimaluse ELi usaldusmärgi kasutamiseks, esitatud märge selle kohta, et digiidentiteeditasku on kuid ometigi pole see praktikas laialdast kasutust väljastatud kooskõlas käesoleva määrusega; leidnud ning kontroll selle kasutuse osas on olnud olematu. Seetõttu on praeguse usaldusmärgi abil pigem loodud segadust ning selle esialgset tähendust ei ole suudetud kommunikeerida ning väärkasutused on jäänud käsitlemata. Kavandatava ELi digiidentiteeditasku usaldusmärgi osas näeme sarnaseid probleeme ja teeme ettepaneku digiidentiteeditasku usaldusmärgi välja jätmiseks. Artikkel 3 (42) „Euroopa digiidentiteeditasku“: Sama termini kasutamine toote ja selle toote põhjal Teadmiseks võetud. loodud ning sellega seotud teenuste kohta tekitab toode ja teenus, mis võimaldab kasutajal salvestada lugemisel segadust ning soovitame selguse huvides identiteediandmeid, volitusi ja atribuute, mis on seotud toote ja teenuse osas eri termineid kasutada ning seega tema identiteediga, esitada neid taotluse korral selgemalt kogu tekstis eristada kummast on jutt. tuginevatele isikutele ning kasutada neid autentimiseks nii veebis kui ka veebiväliselt teenuse jaoks kooskõlas artikliga 6a ning luua kvalifitseeritud e-allkirju ja etempleid; Väga hea ettepanek. Finantsregulatsioonides (PSDII Artikkel 3 (50): „kasutaja tugev autentimine“ – TR) räägitakse analoogsest asjast inglise keelse autentimine, mis põhineb kahe või enama sõltumatu terminiga "strong customer authentication" ja eIDAS elemendi (teadmis-, omamis- ja olemusteguri) ütleb, et see on "strong user authentication". Kas oleks kasutamisel, nii et ühe elemendi rikkumine ei kahjusta võimalik sama terminit kasutada või vähemalt teiste usaldusväärsust, ja mis on kavandatud nii, et kinnitada, et tegu on samade asjadega ja selle üle ei ole kaitsta autentimisandmete konfidentsiaalsust; vaja rohkem vaielda. Artikkel 3 (53): „elektrooniline register“ – võltsimiskindel elektrooniline andmeregister, mis tagab Klassikalised elektroonsed registrid ei taga andmete selles sisalduvate andmete autentsuse ja tervikluse, autentsust. Selle tagamise meetmeid ei ole ka hiljem nende kuupäeva ja kellaaja täpsuse ning kronoloogilise kirjeldatud mistõttu võiks sellest lisandusest loobuda. järjestuse; Artikkel 6a "Euroopa digiidentiteeditaskud": Ettepaneku kohaselt on liikmesriikidel kohustus Teadmiseks võetud. 1. Tagamaks, et kõigil liidu füüsilistel ja juriidilistel väljastada Euroopa digiidentiteeditasku 12 kuu jooksul See, et tähtajad on ebarealistlikud, on selge isikutel on turvaline, usaldusväärne ja sujuv eIDAS määruse jõustumisest. SK hinnangul on selle kõigile liikmesriikidele ja ka komisjonile juurdepääs piiriülestele avalikele ja erateenustele, kohustuse õigeaegne täitmine ebatõenäoline, sest endale. Tähtajad lähevad pikendamisele. Eraldi väljastab iga liikmesriik 12 kuu jooksul pärast tähtaeg on liialt lühike, eriti arvestades, et komisjon seisukohapunkti formuleerimise järele käesoleva määruse jõustumist Euroopa annab väljastamise eelduseks olevad rakendusaktid 6 praktiline vajadus puudub. digiidentiteeditasku. kuu jooksul määruse jõustumisest. See jätab omakorda liikmesriikidele digiidentiteeditasku väljastamiseks aega 6 kuud. Artikkel 6c "Euroopa digiidentiteeditaskute Kuivõrd digiidentiteeditaskute abil on võimalik luua Mittearvestatud. sertifitseerimine": kvalifitseeritud e-allkirju, tuleks neid sarnaselt Viidatud sertifitseerimiskava põhinebki 1. Euroopa digiidentiteeditaskud, mis on kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahenditega (QSCD) Common Criteria nõuetel. sertifitseeritud või mille kohta on väljastatud hinnata vastu Common Criteria nõudeid. Sellest vastavusdeklaratsioon Euroopa Parlamendi ja tulenevalt ei ole ka põhjendatud Euroopa nõukogu määruse (EL) 2019/881 kohase digiidentiteeditaskute sertifitseerimine Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel ja Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019 /881 mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, kohase küberturvalisuse sertifitseerimise kava alusel. loetakse vastavaks artikli 6a lõigetes 3, 4 ja 5 Juhul, kui artikkel 6c (1) sätestatud ettepanek jõustub, sätestatud küberturvalisuse asjakohastele nõuetele peaks see kohalduma ka kvalifitseeritud e-allkirja niivõrd, kuivõrd küberturvalisuse sertifikaat või andmise vahenditele. vastavusdeklaratsioon või nende osad neid nõudeid hõlmavad. Artikkel 6b "Tuginevad isikud seoses Euroopa Kirjeldatud tuginevate isikute registreerimine ja selle Teadmiseks võetud. digiidentiteeditaskutega" juurde kaasnevad protseduurid on täiendav koormus avalikule sektorile ning Eesti senine praktika ei ole 1. Kui tuginevad isikud kavatsevad tugineda sellisel tasemel vastavat vajadust ette näinud. Kuigi käesoleva määruse kohaselt väljastatud Euroopa sellise praktika juurutamisel on kindlasti olemas ka digiidentiteeditaskutele, teatavad nad sellest positiivsed küljed, siis paljude väiksemate liikmesriigile, kus asjaomane isik on asutatud, et teenusepakkujate jaoks võib sellest saada barjäär, miks tagada vastavus liidu õiguses või siseriiklikus eelistatakse alternatiivseid kasutajate tuvastamise õiguses konkreetsete teenuste osutamiseks vahendeid ning see pole ilmselt eelnõu eesmärgiga sätestatud nõuetele. Kui nad teatavad oma kooskõlas. kavatsusest tugineda Euroopa digiidentiteeditaskutele, teavitavad nad ka Euroopa Samuti on oluline selgitada, milline on menetluskord, digiidentiteeditasku kavandatavast kasutusest. kui tuginev isik mitte ei kavatse vaid peab 2. Liikmesriigid rakendavad tuginevate isikute digiidentiteeditasku kasutusele võtma. Millised autentimiseks ühist mehhanismi. täiendavad tingimused on vaja siis täita? 3. Tuginevad isikud vastutavad Euroopa digiidentiteeditaskutest pärinevate isiku identifitseerimisandmete ja atribuutide elektroonilise tõendamise autentimise menetluse läbiviimise eest. 4. Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist määrab komisjon kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, võttes vastu artikli 6a lõikes 10 osutatud rakendusakti Euroopa digiidentiteeditaskute rakendamise kohta. „2. JAGU E-IDENTIMISE SÜSTEEMID“; Meie hinnangul on artiklis 7 toodud teavitamise Arvestatud seisukohapunktis 5.2. kohustus tervitatav, kuivõrd sellega kaasneb teavitatud Artikkel 7: Kuna digiidentteeditasku tekkimist on oodata e-identimise vahendite vastastikune tunnustamine. See „Vastavalt artikli 9 lõikele 1 teatavad liikmesriigid 12 peaks omakorda suurendama teenuste piiriülest mitme aasta pärast (seniseid tähtaegu peavad kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kättesaadavust ja kasutust, mis on hetkel kehtiva kõik osapooled ebarealistlikuks), siis on vähemalt ühest e-identimise süsteemist, mis sisaldab määruse puhul üks suuremaid kitsaskohti. Samas on kirjeldatud olukorra tekkimine äärmiselt vähemalt ühte identimisvahendit:“ oluline tähelepanu juhtida, et kui liikmesriik teavitab e- ebatõenäoline. Ka on uues määruse eelnõus identimise süsteemina üksnes tema poolt väljastatud jäetud alles teavitatud e-identimise süsteemide Euroopa digiidentiteeditasku, ei pruugi eelnevalt koosvõime osa ja volitusnormid viidatud kohustus oma eesmärki täita. Seda põhjusel, et rakendusaktidele, mis viitavad koosvõime liikmesriikidel puudub praktiline valmidus tekitada loomisele endiselt läbi eIDAS node võrgustiku. juurdepääs oma teenustele muude e-identimise vahendite abil (liikmesriigid pole implementeerinud eIDAS-sõlme ehk eIDAS node`i). „Artikkel 12 a E-identimise süsteemide Toetame võimalust teavitatud e-identimise süsteemide Teadmiseks võetud. sertifitseerimine sertifitseerimiseks. Samuti leiame, et sertifitseerimine peaks olema sätestatud e-identimise süsteemide 1. Teavitatud e-identimise süsteemide vastavust hindamise ainsa mehhanismina ehk vastastikune artiklites 6a, 8, ja 10 sätestatud nõuetele võivad hindamine alternatiivse võimalusena tuleks kaotada. sertifitseerida liikmesriikide määratud avaliku või See lihtsustaks e-identimise süsteemide hindamise erasektori asutused. skeemi. 2. Artikli 12 lõike 6 punktis c osutatud e-identimise Samuti soovime tähelepanu juhtida, et e-identimise süsteemide vastastikust hindamist ei kohaldata süsteemide sertifitseerimine ja komisjoni teavitamisele lõike 1 kohaselt sertifitseeritud e-identimise eelnev siseriiklik hindamine on olemuslikult suhteliselt süsteemide või nende osade suhtes. Liikmesriigid ebavõrdsed protsessid. Nii näiteks viivad võivad kasutada sertifikaati või liidu sertifiseerimist läbi kompetentsed audiitorid, samas, kui vastavusdeklaratsiooni, mis on väljastatud määruse siseriiklik hindamine võib toimuda üksnes riiklike (EL) 2019/881 kohase küberturvalisuse esindajate poolt, ka ei ole liikmesriik hindamisel sertifitseerimise kava alusel, et tõendada selliste kohustatud arvestama tema e-identimise süsteemile kavade vastavust artikli 8 lõikes 2 sätestatud esitatud mittevastavustega ja võib nendest hoolimata nõuetele e-identimise kavade usaldusväärsuse komisjoni süsteemist teavitada. Meie arvates vajab tasemete kohta. viidatud protsesside samaväärsus täiendavat hindamist. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 Samuti toetame sertifitseeritud e-identimise süsteemide osutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse sätestamist usaldusteenusena - meie hinnangul pole nimed ja aadressid. Komisjon teeb selle teabe sisuliselt põhjendatud selle käsitlemine eraldioleva liikmesriikidele kättesaadavaks.“; teenusena. Artikkel 12c - Muude e-identimise vahendite Toetame tunnustamise tähtaja lühendamist seniselt 12 Arvestatud seisukohapunktis 5.3. vastastikune tunnustamine kuult 6-le kuule. 1. Kui ühes liikmesriigis nõutakse vastavalt siseriiklikule õigusele või haldustavale avaliku sektori asutuse osutatavale internetipõhisele teenusele juurdepääsuks eidentimist e-identimise vahendi abil ja e-autentimist, tunnustatakse selles liikmesriigis teises liikmesriigis väljastatud e- identimise vahendit kõnealuse internetipõhise teenuse piiriüleseks autentimiseks, kui täidetud on järgmised tingimused: a) e-identimise vahend on väljastatud e-identimise süsteemi kohaselt, mis on kantud artiklis 9 osutatud nimekirja; b) e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase vastab usaldusväärsuse tasemele, mida avaliku sektori asutus nõuab kõnealusele internetipõhisele teenusele juurdepääsuks esimesena nimetatud liikmesriigis, või on sellest usaldusväärsuse tasemest kõrgem, ning igal juhul on selle e-identimise vahendi usaldusväärsuse tase vähemalt märkimisväärne; c) asjaomase liikmesriigi avaliku sektori asutus kasutab kõnealusele internetipõhisele teenusele juurdepääsuks märkimisväärset või kõrget usaldusväärsuse taset. Tunnustamine toimub hiljemalt 6 kuud pärast seda, kui komisjon avaldab esimese lõigu punktis a osutatud nimekirja. Artikkel 12b "Piiriülene tuginemine Euroopa Määruse ettepanekust pole välja loetav, mida peaksid Teadmiseks võetud. digiidentiteeditaskutele: viidatud tegevusjuhendid sisaldama. Segaseks jääb, kes peaks liidu tasandil tegevusjuhendid välja töötama ja 4. Komisjon soodustab ja hõlbustab iseregulatsiooni mis on seesuguste tegevusjuhendite õiguslik staatus ja tegevusjuhendite väljatöötamist liidu tasandil, et aidata suhe eIDAS määrusesse. Kas tegemist on soovitusliku kaasa käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate juhendiga ja millised on tagajärjed (kui need üldse Euroopa digiidentiteeditaskute laialdasele järgnevad), kui tegevushendeid ei järgita? kättesaadavusele ja kasutatavusele. Tegevusjuhendid tagavad e-identimise vahendite, sealhulgas käesoleva Samuti on ebarealistlik tähtaeg tegevusjuhendite määruse kohaldamisalasse kuuluvate Euroopa väljatöötamise lõpule viimiseks. Seda ka põhjusel, et digiidentiteeditaskute laialdase aktsepteerimise komisjon annab rakendusaktid 6 kuu jooksul määruse teenuseosutajate poolt, eelkõige nende teenuseosutajate jõustumisest ja rakendusaktide vastu võtmine peaks poolt, kes kasutavad kasutajate autentimiseks olema eelduseks tegevusjuhendite koostamiseks. kolmandate isikute e-identimise teenuseid. Komisjon hõlbustab selliste tegevusjuhendite väljatöötamist tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning kutsub teenuseosutajaid üles viima tegevusjuhendite väljatöötamine lõpule 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest ja hakkama neid tõhusalt rakendama 18 kuu jooksul alates määruse vastuvõtmisest. Artikkel 13: Meie hinnangul ei ole põhjendatud eIDAS määrusesse Arvestatud seisukohapunktis 5.11. vastutuse lisamine teises, väljatöötamisjärgus olevas „1. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 vastutavad õigusaktis, sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest. usaldusteenuse osutajad füüsilisele või juriidilisele Pooldame, et vastutus oleks separeeritud (mida see isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju olemuslikult ka on) ja sätestatud asjaomases õigusaktis. eest, mis on tingitud käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ja direktiivi XXXX/XXXX [NIS2 direktiiv] artiklist 18 tulenevate küberturvalisuse riskijuhtimise kohustuste täitmata jätmisest.“; Artikkel 20: Teeme järgmised ettepanekud: Teadmiseks võetud.  Määratleda vastavushindamise perioodi pikkuseks Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.11. „1. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaid 36 kuud (sarnaselt näiteks ISO standardi auditeeritakse nende omal kulul sertifitseerimisskeemile), 24 kuud on liiga tihe - vastavushindamisasutuse poolt vähemalt iga 24 kuu eelkõige teenuse sertifitseerimise puhul, kus iga- järel. Auditiga kinnitatakse, et kvalifitseeritud aastaselt toimub niikuinii ka järelevalve audit; usaldusteenuse osutajad ja nende osutatavad  Täpsustada, kas vajalik on vastavushindamine või kvalifitseeritud usaldusteenused vastavad käesolevas teenuse sertifitseerimine? eIDAS ja teiselt poolt määruses ja direktiivi (EL) XXXX/XXXX [NIS2 ETSI ning vastavushindajate akrediteerimiskeemid direktiiv] artiklis 18 sätestatud nõuetele. annavad vastuolulisi juhiseid ning tundub, et ka Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad esitavad usaldusteenuste/liikmesriikide käitumine ei ole saadud vastavushindamise aruande järelevalveasutusele ühtne. Samas on oluline erinevus kolme tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest.“; vastavushindamise ja sertifitseerimise mahus, maksumuses ning ajalise läbiviimise mõttes. See tekitab ebavõrdsust usaldusteenuste seas;  Täpsustada, kas järelevalve vastavushindamise auditi raporti ülevaatamise ja usaldusteenuse loa andmise ning usaldusnimekirja kandmise tähtaeg läheb 24 kuulise perioodi sisse ühtlustamaks riikide praktikat ja usaldusteenuste võrdsust? Täiendavalt soovime välja tuua, et auditi 24 periood vastavushindamiseks on liiga lühike periood, sest:  Usaldusteenuste vastavushindamisel teostatakse lisaks auditile sertifitseerimine. Usaldusteenuste sertifitseerimise skeemid näevad ette vahepealsel aastal (12 kuu pärast) niiöelda "surveillance" auditi vähemalt 50% ulatuses turvakontrollide auditeerimisel ning täies mahus lõppkasutajale väljastatavate sertifikaatide elutsükli toimingute kontrollimisel. Seega tegelikult toimub vastavushindamine igal aastal!  eIDAS määruse Eesti rakendusakti e-identimise ja etehingute usaldusteenuste seaduse (EUTS) väljatöötamisel on tekitatud olukord, kus seda 24 kuulist perioodi lisaks lühendatakse - nimelt saab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) loa menetlust teostada vastavushindamisraporti kätte saamisel. Auditeerimise periood on üsna pikk ning kestab alates dokumentatsiooni hindamisest kuni raportite valmimiseni 3- 4 kuud. RIA-l järelevalve asutusena on õigus menetleda EUTS-i kohaselt esmast loa taotlust 80 kalendripäeva + on arvestatud 10 päeva teenuse usaldusnimekirja viimiseks. Korduva loa puhul on menetlusajaks 50 kalendripäeva + 10 tööpäeva usaldusnimekirja muutmiseks (kui on vaja muudatusi). RIA järelevalve asutusena annab loa auditi raporti allkirjastamisest sertifitseerija poolt. RIA tõlgenduse järgi peab olema järgmise perioodi vastavushindamise raport esitatud enne loa tähtaja lõppemist. Seega korduva loa puhul nihkub auditeerimine ettepoole ning vastavushindamise periood on tegelikult märksa lühem kui 24 kuud, nii 20-22 kuud keskmiselt sõltuvalt ajaperioodist. Artikkel 24: 24.1 Ei ole päris selge, kuidas on õigustatud isiku Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.11. tuvastamise nõuete sidumine kvalifitseeritud „1. Usaldusteenuse kvalifitseeritud sertifikaati või sertifikaadi väljastamiseks ja elektrooniliste atribuutide kvalifitseeritud elektroonilist atribuutide tõendit tõendite väljastuseks. Isegi kui need kaks on oma väljastades kontrollib kvalifitseeritud usaldusteenuse olemuselt sarnaste nõudmistega soovitame neid osutaja selle füüsilise või juriidilise isiku identiteeti ja käsitleda eraldi, et vältida soovimatuid takistusi vajaduse korral konkreetseid atribuute, kellele kummagi protsessi kirjeldamisel. kvalifitseeritud sertifikaat või kvalifitseeritud elektrooniline atribuutide tõend on väljastatud. 24.1 (a) Leiame, et märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e-identimine ei ole kindlasti piisav Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kontrollib kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamiseks. Selliselt esimeses lõigus osutatud teavet siseriikliku õiguse tekib tahtmatu õiguste eskalatsioon, kus ebaturvalisem kohaselt kas otse või kolmandale isikule tuginedes; vahend on aluseks turvalisema ja kõrgemat usaldust kontrollimine toimub ühel järgmisel moel: eviva vahendi väljastuseks. a) kasutades teavitatud e-identimise vahendit, mis 24.1 (b) Kuivõrd ühestki e-allkirjast ei ole võimalik vastab artiklis 8 sätestatud usaldusväärsuse välja lugeda nõutavat väljastusmeetodit, siis on nõuetele seoses märkimisväärse või kõrge otstarbekas vastav nõue ka eemaldada või tekitada usaldusväärsuse tasemega; sertifikaati kvalifitseerivad laiendused. b) kooskõlas punktiga a, b või c väljastatud 24. 2. (fa)(fb) NIS2 jõustamine läbi eIDASe on kvalifitseeritud elektroonilise atribuutide tõendi arusaamatu ja me soovitame sellist ristviitamist vältida, või kvalifitseeritud e-allkirja sertifikaadi või seda eriti veel väljatöötamisjärgus oleva eelnõu korral. kvalifitseeritud etempli sertifikaadi abil; 24.4. a Kuivõrd atribuutidega seonduv on kirjeldatud c) kasutades muid identifitseerimismeetodeid, mis väga üldiselt ei ole kindlust, et pakutud mehhanismid tagavad füüsilise isiku kõrgetasemelise kindlasti toimivad. usaldusväärsusega tuvastamise, mille vastavust kinnitab vastavushindamisasutus; d) füüsilise isiku või juriidilise isiku volitatud esindaja füüsilisel kohalolekul asjakohaste menetluste kohaselt ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, kui puuduvad muud võimalused.“; „1 a. 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kehtestab komisjon rakendusaktidega minimaalsed tehnilised kirjeldused, standardid ja menetlused seoses identiteedi ja atribuutide kontrollimisega vastavalt lõike 1 punktile c. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“; „d) teavitab enne lepingu sõlmimist kõiki kvalifitseeritud usaldusteenust kasutada soovivaid isikuid selgelt, põhjalikult ja hõlpsasti juurdepääsetaval viisil, avalikult juurdepääsetavas ruumis ja isiklikult kõnealuse teenuse kasutamise täpsetest tingimustest, sealhulgas kõigist selle kasutamise piirangutest;“; „f a) omab asjakohaseid tegevuspõhimõtteid ja võtab vastavaid meetmeid, et juhtida kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamisega seotud õiguslikke, ärilisi, tegevuslikke ja muid otseseid või kaudseid riske. Olenemata direktiivi EL XXXX/XXX [NIS2 direktiiv] artikli 18 sätetest hõlmavad need meetmed vähemalt järgmist: i) meetmed, mis on seotud teenuse kasutamiseks registreerimise ja kliendisuhete loomisega; ii) meetmed, mis on seotud menetlus- või halduskontrolliga; iii) meetmed, mis on seotud teenuste haldamise ja rakendamisega. f b) teavitama järelevalveasutust ja vajaduse korral muid asjaomaseid asutusi kõigist seotud rikkumistest või häiretest punkti f a alapunktides i, ii ja iii osutatud meetmete rakendamisel, millel on märkimisväärne mõju osutatavale usaldusteenusele või seal säilitatavatele isikuandmetele;“ „g) võtab asjakohaseid meetmeid andmete võltsimise, varguse või omastamise vastu või andmete loata kustutamise, muutmise või ligipääsmatuks muutmise vastu; h) salvestab kogu asjakohase teabe kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja väljastatud ja saadud andmete kohta ja hoiab seda kättesaadavana nii kaua kui vajalik pärast seda, kui kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on tegevuse lõpetanud, et esitada tõendeid kohtumenetlustes ja tagada teenuse järjepidevus. Need andmed võib salvestada elektrooniliselt;“ „4 a. Atribuutide elektrooniliste tõendite kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatakse vastavalt lõikeid 3 ja 4.“; „5. 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kehtestab komisjon rakendusaktidega standardite viitenumbrid lõikes 2 osutatud nõuete jaoks. Kui usaldusväärsed süsteemid ja tooted vastavad kõnealustele standarditele, loetakse need käesolevas artiklis sätestatud nõuetele vastavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“; „6. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte Artikkel 29: Selline eraldi usaldusteenus on kindlasti tervitatav, kuid Teadmiseks võetud. „1 a. E-allkirja moodustamiseks vajalikke andmeid võib kuna sellised teenused on juba tihti olemas, siis milline allkirja andja nimel luua, hallata või dubleerida üksnes on ülemineku ajakava, ehk mis hetkest ei tohi kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes osutab kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkuja sellist teenust kvalifitseeritud usaldusteenust vahemaa tagant e-allkirja eraldi auditita enam pakkuda? andmise vahendi haldamiseks.“; „Artikkel 29 a "Nõuded vahemaa tagant e-allkirja andmise vahendi haldamise kvalifitseeritud teenusele" Nõuded vahemaa tagant e-allkirja andmise vahendi haldamise kvalifitseeritud teenusele 1. Vahemaa tagant kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendit võib kvalifitseeritud teenusena hallata üksnes kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes: a) loob allkirja andja nimel e-allkirja moodustamiseks vajalikke andmeid või haldab neid; b) olenemata II lisa punkti 1 alapunktist d dubleerib e- allkirja moodustamiseks vajalikke andmeid ainult varundamise eesmärgil, kui on täidetud järgmised nõuded: dubleeritud andmekogumi turvatase peab olema sama mis algsel andmekogumil; dubleeritud andmekogumite arv ei ületa teenuse järjepidevuse tagamiseks vajalikku miinimumi; c) vastab kõigile nõuetele, mis on kindlaks määratud artikli 30 kohaselt väljastatud vahemaa tagant kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi sertifitseerimisaruandes. 2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist tehnilised kirjeldused ja standardite viitenumbrid lõike 1 kohaldamiseks.“ Artikkel 30: Kas pakutud 2 aasta tagant teostatud haavatavuse Teadmiseks võetud. „3 a. Lõikes 1 osutatud sertifitseerimine kehtib viis hindamine pikendab 2 aasta võrra sertifikaadi kehtivust aastat ja sõltub korrapärasest haavatavuse hindamisest või siis 4 aastat pärast sertifikaadi saamist toimub iga kahe aasta tagant. Kui tehakse kindlaks puudused ja haavatavuste hindamine ning kohe peale seda või ka neid ei kõrvaldata, võetakse sertifikaat tagasi.“ sisuliselt juba samal ajal tuleb teha uus sertifitseerimisaudit? „Artikkel 34 Kvalifitseeritud e-allkirjade Väga hea ettepanek. Teadmiseks võetud. kvalifitseeritud säilitamisteenus": 1. Kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud säilitamisteenust võib osutada üksnes kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja, kes kasutab menetlusi ja tehnoloogiat, millega on võimalik tagada kvalifitseeritud e-allkirjade usaldusväärsus ka pärast nende tehnoloogilise kehtivusaja lõppemist. 2. Kui kvalifitseeritud e-allkirjade kvalifitseeritud säilitamisteenuse suhtes kohaldatav kord vastab lõikes 3 osutatud standarditele, loetakse see lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks. 3. 2 kuu jooksul pärast käesoleva 1 määruse jõustumist kehtestab komisjon rakendusaktidega kvalifitseeritud e- allkirjade kvalifitseeritud säilitamisteenuse standardite viitenumbrid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ Artikkel 45 45.1 Juba praegu on QWAC kasutusel kontekstis Arvestatud seisukohapunktis 5.10 väljaspool veebisaite PSDII kontekstis. 45.2 Veebibrauseritele tehtavad deklaratiivsed nõudmised ei ole kuidagi selle määruse sees mõistlik reguleerida ja nagu öeldud on QWAC ka täna kasutuses server server suhtluses, kui brauseritel pole mingit rolli. Artikkel 45 a "Atribuutide elektroonilise tõendamise 45a - Väga hea ettepanek Teadmiseks võetud. õiguslik toime" 45b - Seda punkti on väga keeruline mõista. Kui Artikkel 45 b "Atribuutide elektrooniline tõendamine atribuutide tõendis sisalduvate andmete põhjal ei tohi avalike teenuste puhul" teha identimist või autentimist, siis ei peaks see olema Artikkel 45 c "Kvalifitseeritud atribuutide tõenditele kuskil lubatud, et oleks kasutajale tagatud õigusselgus, esitatavad nõuded" mida atribuudi tõendamine võib või ei või kaasa tuua Artikkel 45 d "Atribuutide kontrollimine autentsete endaga. allikate alusel" 45c - Kui nõudeid ei saa olla rohkem kui lisas V, siis Artikkel 45 e "Elektrooniliste atribuutide tõendite kuida saab komisjon punktis 4 mingeid standardeid väljastamine Euroopa digiidentiteeditaskutele" veel kehtestada? Iseenesest on punkt 4 ja heal tasemel Artikkel 45 f "Täiendavad eeskirjad elektroonilise tehnilist koosvõimet tagavad standardid atribuutide tõendamise teenuste osutamiseks" väga olulised. 45d - kvalifitseeritud atribuudi korral pigem peaks ette nägema kirjeldatud vajaduse puudumise, ehk siis seda see kvalifitseeritus võikski tähendada. Vastavad liidesed on olemas atribuutide elektrooniliste tõendite väljastamiseks, ent kõigile selle avamine on ehk liialt suur ootus. 45e - ei ole veel üldse selge, kas selline liides saaks olla 1 või mitu eri liidestust. Keskenduma peaks vastupidisele liiklusele, kus standardiseeritud kvalifitseeritud atribuuti on võimalik digiidentiteeritaskutesse kanda 45f 1 ... 4 - väga raske on mõista, miks seatakse sellele teenusepakkujale sellised nõuded. VI LISA IV punktid 8...10 on raskesti teostatavad, kuivõrd Teadmiseks võetud. MIINIMUMATRIBUUTIDE LOETELU nende sisu on täpsustamata, ent kõik liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et seda siiski võimaldada. Selge pole ka nende liideste korral teenustasude küsimise õigus. Muudatusettepanekud kehtiva eIDAS määruse kohta Artikkel SK arvamus II peatükk E-IDENTIMINE Muuta e-autentimine usaldusteenuseks. Kui vastav Teadmiseks võetud. ettepanek ei leia heakskiitu, tuleks meie hinnangul:  muuta e-identimise süsteemidest teavitamist;  toetada e-identimise süsteemide kasutamist erinevates liikmesriikides;  lubada liikmesriikidel piirata ligipääsu oma teenustele, kui liikmesriigid ei kiida heaks teavitava liikmesriigi põhjendust /hinnangut e- identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta. Artikkel 8 "E-identimise süsteemide usaldusväärsuse Teeme ettepaneku jätta määrusest välja Arvestatud seisukohapunktis 5.10. tasemed": usaldusväärsuse tase "madal", kuivõrd see ei paku 2. a) madal usaldusväärsuse tase osutab e-identimise piisavat usaldusväärsust piiriüleseks kasutuseks ja pole süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku sellisena kasutatav lahendus. väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks piiratud määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada isikuandmete väärkasutamise või muutmise ohtu; Artikkel 24 "Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse Määrus peaks rohkem pakkuma selgust, mida mõista Teadmiseks võetud. osutajatele": füüsilise kohalolekuga samaväärse usaldusväärsuse ja riikliku tunnustamise all - eriti, kui liikmesriigi 1. Usaldusteenusele kvalifitseeritud sertifikaati kasutajaskond peab meetodit riiklikult tunnustatuks. väljastades kontrollib kvalifitseeritud usaldusteenuse Samuti on ebaselge - arvestades, et viidatud punkt ei osutaja asjakohaste vahenditega ja siseriikliku õiguse defineeri usaldusäärsust - kas artikli punkt annab kohaselt selle füüsilise või juriidilise isiku identiteeti, liikmesriigile õiguse riiklikult tunnustada kellele kvalifitseeritud sertifikaat väljastatakse, ja vajaduse korral tema eritunnuseid. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kontrollib identimismeetodit, mis on suunatud teistest esimeses lõigus osutatud teavet siseriikliku õiguse liikmesriikidest pärit kasutajatele. kohaselt kas otse või kolmandale isikule tuginedes. Kontrollimine toimub ühel järgmisel moel: Meie kogemuse pinnalt on ebaselgus identimismeetodi osas, mis pakub füüsilise kohalolekuga samaväärset d) kasutades muid riiklikul tasandil tunnustatud usaldusväärsust läbiv probleem mitte üksnes identimismeetodeid, mis tagavad füüsilise kohalolekuga usaldusteenuste vaid ka e-identimise osas. eIDAS samaväärse usaldusväärsuse. Nimetatud samaväärne määrus peaks kindlasti täpsustama nõutavat usaldusväärsus peab olema vastavushindamisasutuse isikusamasuse tuvastamise taset, mis on määruse alusel poolt kinnitatud. võrdsustav füüsilise kohalolekuga. Peame aga positiivseks, et Euroopa standardiorganisatsiooni ETSI on lõpp järgus uue tehnilise standardi välja töötamisega isikutuvastuse poliitika ja turvanõuete osas. Standardi eesmärk laiemalt on toetada eIDAS määruse ja ETSI standardite alusel tegutsevaid usaldusteenusepakkujaid ja selle käigus pakkuda suuremat selgust artikkel 24 1. d) korrektse tõlgenduse osas. Toetame viidatud standardi vastuvõtmist eIDAS määruse ametliku rakendusaktina. Artikkel 20 "Kvalifitseeritud usaldusteenuse Meie hinnangul tuleks liidu tasandil kokku leppida Arvestatud seisukohapunktis 5.11. osutajate järelevalve" vastavushindamisasutuste akrediteerimisskeemis, mis ei oleks käsitletav sertifitseerimisskeemina. Seda tulenevalt asjaolust, et tänane sertifitseerimise praktika läheb vastuollu nõudega, et teenuse pakkuja peab läbima auditi iga 24 kuu tagant. Artikkel 17 "Järelevalveasutus" Meie hinnangul tuleks ELis luua liikmesriikides Teadmiseks võetud. tegutsevatele järelevalveasutustele ühised reeglid. Samuti tuleks välja töötada teatav komisjoni-poolne kontrollimehhanism tagamaks, et liikmesriigid järgiksid ühiseid nõudeid. Antud hetkel ei osale paljud järelevalveasutused ka FESA töös ning vastavushindamisasutuste tagasiside pinnalt nähtub, et järelevalveasutused sätestavad erinevaid nõudeid auditi raportile. Ettepanek Sätestada reeglid isiku tuvastamisele eraldi osana. Teadmiseks võetud. Hetkel on olemas elektroonilise tuvastamise osa, kuid füüsilisel kohalolekul ja kaughindamise teel läbiviidud tuvastamine on jäetud ebamääraseks. Kitsaskoht Kehtivas eIDAS määruses pole ettenähtud mehhanismi, Teadmiseks võetud. mille kaudu on e-identimise süsteemide vastastikune hindamine jõustatud – ehk peale hindamise läbimist ja e-identimise süsteemi komisjoni poolt hallatavas nimekirjas avaldamist, ei pruugi teavitava liikmesriigi kodanikud saada juurdepääsu teiste liikmesriikide avalikele teenustele. Artikkel 24 "Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse Meie hinnangul pole üheselt selge, millistest Teadmiseks võetud. osutajatele“ muudatustest peab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja järelevalveasutust teavitama ja mis teavitamisele 2. Kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav järgneb. Vastav praktika on meie arvates ebaühtlane ja - kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja: selge. Muudatustest teavitamine ja, kas ning kuidas see mõjutab usaldusteenuse sertifitseerimist ja/või a) teavitab järelevalveasutust muutusest oma resertifitseerimist, vajab täpsustamist. kvalifitseeritud usaldusteenuste osutamises ja kavatsusest kõnealune tegevus lõpetada; Artikkel 24 "Nõuded kvalifitseeritud usaldusteenuse eIDAS määrus kehtib kõikides liikmesriikides, mis Teadmiseks võetud. osutajatele": tähendab, et ka artikkel 24 punktis 2. b) sätestatud 2. Kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kohustus kohaldub liiduüleselt. kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja: Antud sätte kohaselt peab kvalifitseeritud b) võtab tööle personali ja vajaduse korral alltöövõtjad, usaldusteenuse osutaja kontrollima teenuse osutamisega kellel on vajalik pädevus, usaldusväärsus, kogemus ja seotud personali usaldusväärsust ka liikmesriikides, kus kvalifikatsioon ning kes on saanud turva- ja ta teenust osutab, kuid pole teenuse osutajana isikuandmete kaitse eeskirjade alal asjakohase koolituse registreeritud. Praktikas tuleb sellistel juhtudel sageli ja rakendavad Euroopa või rahvusvahelistele ette, et asukohamaa asutused ei võimalda või piiravad standarditele vastavaid haldus- ja juhtimismenetlusi; usaldusväärsuse tagamiseks vajalikke sammude tegemist (näiteks ei pruugi kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal olla võimalik teises liikmesriigis kontrollida, kas tema teenuse osutamisega seotud alltöövõtja töötajad omavad kehtivat karistust tahtlikult toime pandud kuriteo eest või mitte). eIDAS määrus peaks selgesõnaliselt andma usaldusteenuse osutajale õiguse vajalike kontrollide ja toimingute läbiviimiseks ning asjaomastelt asutustelt abi saamiseks. Veriff Edastan FinanceEstonia liikme Veriff OÜ tagasiside Euroopa digitaalse identiteedi ettepanekule, millega luuakse Arvestatud seisukohapunktis 5.6. Euroopa digitaalse identiteedi raamistik ning muudetakse 2014. aastast kehtivat e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste (eIDAS) määrust („eIDAS 2.0“). Üldiselt peame eIDAS 2.0 osas oluliseks järgnevat: - Tehnoloogiline neutraalsus ja outsource’imine. eIDAS 2.0 peab tagama, et kõikidel tehnoloogiatel oleks põhimõtteline võimalus osas saada eIDAS 2.0 alusel loodavatest toodetest, teenustest ja raamistikest, sh peavad eeltoodud olema lihtsasti integreeritavad ja kasutatavad. See on ainus viis, kuidas European Digital Identity Wallet („Rahakott“), mis eIDAS 2.0 alusel tekiks, omaks selget väärtust. - eIDAS 2.0 peaks selgelt rõhutama, et teenuste, toodete ja raamistike, mida eIDAS 2.0 alusel nii riigid kui ka Teadmiseks võetud. ettevõtted loovad, pakkumisel ja loomisel on võimalik teenuseid sisse osta ning sisse ostetud teenused ei pea ilmtingimata olema eIDAS 2.0 alusel osutatavad usaldusteenused või sertifitseeritud teenused (v.a. ulatuses, kus see on eIDAS 2.0 alusel selgelt nõutud, näiteks eIDAS 2.0 artiklis 24 toodud ulatuses). - eIDAS 2.0 alusel väljaantavate standardite läbipaistvus ja osapoolte kaasatus. Kuivõrd eIDAS 2.0 toob Teadmiseks võetud. kaasa paljude uute standardite tuleku, siis peame oluliseks rõhutada, et standardite loome peab olema läbipaistev, rakendatavad nõuded põhjendatud ning puudutatud sektorite ettevõtted peaksid olema nende loomesse kaasatud. - Kasutatud terminite selge mõtestamine Euroopa Liidu ning liikmesriikide õiguse kontekstis. eIDAS 2.0 Teadmiseks võetud. toob sisse mitmed uued õigusmõisted, mille konkreetne paigutus Euroopa Liidu ning liikmesriikide õiguse kontekstis võib tekitada segadust ja mitmeti mõistetavusi. Näiteks, eIDAS 2.0 artiklit 3 täiendatakse terminiga „strong user authentication“ ning seda kasutatakse eesmärgiga määratleda teenusepakkujate ring, kes on kohustatud eIDAS 2.0 raames Rahakotti aktsepteerima artikli 12b 2. alusel, kuid arusaamatuks jääb (i) kes on selliste teenusepakkujate ring tulenevalt „strong user authentication’i“ määratlusest ning (ii) kas artikli 12b 2. loetelus tood teenusepakkujate („/--/ transport, energy, banking and financial services, social security, health, drinking water, postal services, digital infrastructure, education or telecommunications“) täpne määratlus on liikmesriikide seada ja/või peavad Rahakotti aktsepteerima ainult need loetelus toodud teenusepakkujad, kes peavad rakendama „strong user authentication’it“? - eIDAS 2.0 sisaldab praegusel kujul sõnastusi ja ristviiteid, mis on segadust tekitavad. Näiteks, eIDAS 2.0 artiklis 6a 4. (c) on viidatud, et Rahakott on kõrge usaldusväärsuse tasemega eIDAS 2.0 artikli 8 mõttes, kuid artiklis 6a 6. puudub viide artiklile 8, kuid eelduslikult on tegemist samasisulise kohustusega. Sarnaseid arusaamatusi on eIDAS 2.0 tekstis veel ning olgugi, et need mõjuvad esmapilgul lihtsa ja vähetähtsana, võivad nad tekitada tõlgenduslikke küsimusi. Pangaliit Tervitame ettepanekus toodud ambitsioonikat eesmärki soodustada riikide ülest ühise digitaalse identiteedi ja Teadmiseks võetud. digitaalse allkirja kasutuselevõtmist. On väga positiivne, et soovitakse kasutusele võtta meetmed võimaldamaks elektrooniliste atribuutide autentsuse kontrollimist asjaomastest autentsetest allikatest riiklikul tasandil ja astutakse samme identiteedi miinimumatribuutide ühtlustamiseks Euroopa Liidu üleselt. COVID-19 pandeemia on oluliselt suurendanud vajadust teenuste kättesaadavusele digitaalsel kujul ja nii eraisikud kui ettevõtted ootavad turvalisi ja kasuajasõbralikke lahendusi näiteks pangaga kliendisuhte loomisel digikanalite vahendusel või erineva residentsusega osapooltega lepingute digiallkirjastamisel. 1. Andmevahetuses peab olema selge seos Eestis kasutusel oleva ühendatud andmekogude loogikaga. Ettepanekus kirjeldatud Euroopa digiidentiteeditasku on oma põhimõtteliselt lähenemiselt oluliselt teistsugune Eestis seni levinud x-tee abil ühendatud andmekogude ja once-only printsiibi rakendamisele. See tähendab, et kasutaja peab ise vajalikud andmed andmekogudest identiteeditaskusse laadima ning seejärel teenusepakkujatele edastama. Näeme, et selline lähenemine on samm eemale Eesti senisest praktikast ning MKMi algatatud Reaalajamajanduse initsiatiivist, muuhulgas näiteks Nullbürokraatia ja Aruandlus 3.0 projektidest, mis näevad ette andmete edastamist automatiseeritult ja ühtsetel alustel. Leiame, et muudetud regulatsioon peaks toetama ka seniseid parimaid praktikaid identiteediandmete elektroonilisel edastamisel ja lubama ka ühendatud andmekogudel põhinevaid lahendusi. 2. Vajalik on lahendada majanduslik mudel digitaalse identiteedi kasutamiseks. Arvestatud seisukohapunktis 5.7. Mõjuhinnangus on ette nähtud toetusmeetmed digiidentiteeditasku lahenduste loomiseks ja juurutamiseks, kuid selliste lahenduste pikaajalise edu tagamiseks on oluline luua toimiv ökosüsteem, kuhu on hõlmatud nii elektrooniliste atribuutide tõendite pakkujad, elektroonilise atribuutide tõendamise teenuste osutajad kui ka tuginevad isikud. Ettepaneku artikkel 6a lõige 6 sätestab, et Euroopa digiidentiteeditaskute kasutamine on füüsilistele isikutele tasuta, samas on jäetud ebaselgeks, kuidas luuakse majanduslik mudel sellise lahenduse jätkusuutlikuks toimimiseks ilma toetusmeetmeteta. Leiame, et siin on vajalik täiendav diskussioon, et tagada digiidentiteeditasku edukus, jätkusuutlikkus, laiapõhjaline kasutus ja positiivne mõju majandusele. 3. Vastutusraamistiku sätestamine enne kohustust rakendada digiidentiteeditaskut erasektori Teadmiseks võetud. rakendustes Ettepaneku Artikkel 12b sätestab, et kui teenuseid osutavad erasektori tuginevad isikud peavad kasutama e- identimise korral kasutaja tugevat autentimist, aktsepteerivad erasektori tuginevad isikud ka artikli 6a kohaselt väljastatud Euroopa digiidentiteeditaskute kasutamist. Finantssektorile tähendab see potentsiaalselt seda, et iga digiidentiteeditaskut tuleb käsitleda kui tegevuse edasiandmist vastavalt Finantsinspektsiooni kehtestatud tegevuse edasiandmise suunistele (EBA/GL/2019/02). Selleks, et saaksime täita finantssektorile kehtestatud nõudeid, kutsume üles väga selgelt sätestama vastutusahela digiidentiteeditasku kasutamisel – millised on finantssektori kohustused seoses rahapesu ja terrorismi finantseerimise tõkestamise alaste tegevustega ja milline organisatsioon on vastutav näiteks identiteedivarguste korral või üleüldise teenusetaseme tagamise eest. 4. Identiteedi atribuutide ühtlustamine rahapesu tõkestamise seadusega Arvestatud seisukohapunktis 5.4. On väga positiivne, et ettepaneku eesmärk on pakkuda pangandussektorile täiendavat paindlikkust ja lahendusi, mis võimaldavad identida kliente ja vahetada konkreetseid atribuute, mis on vajalikud näiteks selleks, et täita rahapesu tõkestamise seaduse kohaseid kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõudeid. Teeme ettepaneku ühtlustada nõuded andmetele, mis on sätestatud ettepaneku lisas VI ning andmed, mida finantsasutused on kohustatud koguma rahapesu tõkestamise seaduse kohaste hoolsusmeetmete täitmiseks. Isikusamasuse tuvastamisel piiriüleselt on oluline, et viiakse sisse riikideülene kordumatu ja püsiv füüsilise ja juriidilise isiku identifikaator. 5. Vajalik on pikem aeg määrusega sätestatud lahenduste juurutamiseks Teadmiseks võetud. Määruse ettepanekus on sätestatud digiidentiteeditasku kasutuselevõtmise tähtajaks 12 kuud alates määruse jõustumisest ning tehniliste nõuete kehtestamiseks 6 kuud alates määruse jõustumisest. Leiame, et see on ebamõistlikult lühike tähtaeg. Arvestades digiidentiteeditaskute suurt hulka (vähemalt 27) soovitame sätestada vähemalt 24 kuuline periood uute lahenduste kasutuselevõtuks krediidiasutuste teenustes. 6. Standardid peavad olema väga selgelt paigas ja lahendused sertifitseeritud Arvestatud seisukohapunktis 5.8. Senine kogemus näiteks makseteenuste direktiivi rakendamisel on näidanud, et direktiivi ja rakendusaktide alusel loodud lahendused ei järgi täpselt samu põhimõtteid ning sisuliselt tekkis turule tohutu hulk erinevaid lahendusi, mis ei ole omavahel lihtsal viisil ühildatavad. Selleks, et tagada digiidentiteeditaskute koostalitlus on vajalik, et lisaks ühistele standarditele on lahendutud ka tehniliste lahenduste sertifitseerimine ja vastavus referentslahendusele.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel