MÄÄRUS
24.09.2021 nr 57
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil
2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste
kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise
tingimused kvaliteedinõuete rikkumise
korral“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruses nr 42 „Võrguteenuste
kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise
korral“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 lõike 2 tabelis asendatakse sõnad „2 päeva “ sõnadega „2 tööpäeva“;
2) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „120“ arvuga „72“;
3) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni
50 tundi aastas või kuni 100 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud
ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Riketest põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe
tarbimiskoha kohta võib olla kuni 120 tundi aastas.“;
4) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:
„1) 24 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi;
2) 48 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse üle 48 tunni kuni 96
tundi;
3) 72 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96
tundi.“;
5) paragrahvi 7 lõike 3 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:
„1) 0,40 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud
kestuse kuni 48 tundi;
2) 0,80 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud
kestuse üle 48 tunni kuni 96 tundi;
3) 1,15 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud
kestuse rohkem kui 96 tundi.“;
6) paragrahvi 7 lõike 4 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:
„1) 2,30 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine
ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi;
2) 4.60 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine
ületab nõuetes sätestatud kestuse üle 48 tunni kuni 96 tundi;
3) 6.90 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine
ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.“;
7) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse arv „2556,47“ arvuga „7669,41“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
2
Majandus- ja taristuministri määruse
„Majandus- ja kommunikatsiooniministri
6. aprillil 2005. a määrus nr 42
„Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete
rikkumise korral“ muutmine“
seletuskirja lisa
Ettepanekute tabel
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liit (ITL)
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Sätestada määruse § 4 lõike 5 punktis 1 katkestuse Mittearvestatud
kõrvaldamise ajaks 12 tundi aastaringselt. Talvisel Nõustume, et talvisel ajal on
ajal on lühem katkestuse kõrvaldamise norm lühem katkestuse kõrvaldamise
tarbijate jaoks veelgi olulisema tähtsusega kui norm tarbijate jaoks väga olulise
suvel. tähtsusega, kuid talvised olud
võivad raskendada rikke
kõrvaldamist, millest tingitud ka
pikem taasteaeg.
2. Lühendada määruse § 4 lõike 5 punktis 2 taasteaega Mittearvestatud
vähemalt 48 tunnini ja tulevikus jõuda järk-järgult Võrguettevõtjale tähendaks 48
24 tunnini. Oleme seisukohal, et eelnõu punktiga 2 tunnine taasteaeg rikke korral
määruse § 4 lõike 5 punktis 2 taasteaja lühendamine suuremahulisi ja aeganõudvaid
72 tunnini ei ole piisav. investeeringuid, mis omakorda
tõstab võrgutasu lõpptarbijale,
mis muuhulgas vähendab meie
suurtarbijate konkurentsivõimet
rahvusvahelisel turul.
3. Kaotada erisus ühe- ja kahepoolse elektritoite Mittearvestatud
taasteaegade vahel. Ühe- ja kahepoolse elektritoite
taasteaegade vahel on
märkimisväärne erisus, mida ei
saa niisama lihtsalt kaotada.
Ühepoolse toite katkemise puhul
jääb elektripaigaldis toiteta,
kahepoolse toite puhul säilib
elektripaigaldise elektriga
varustatus ka pärast ühe
toiteahela katkemist.
EPT Energia OÜ
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Teen ettepaneku: asendada paragrahvis 4 lg 5 arv Mittearvestatud
120 arvuga 96. Sest rike võib ilmneda reedel kuna
puhkepäevadel sidusettevõtted ei tööta aga loetelus Tegemist on võrguettevõtja
on L+P sees. Seega palun kehtestada kohustus 4 võrguteenuse kvaliteedinõuetega
päeva või 3 tööpäeva jooksul. tagada elektrivarustus oma
klientidele, sõltumata sellest kas
tegemist on tööpäeva või
puhkepäevaga.
Elektrilevi OÜ
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
„Paragrahv 4 lõike 4 punktis 2 ja paragrahv 4 lõike Mittearvestatud
5 punktis 2 asendatakse arv „120“ arvuga „__“; Põhivõrguettevõtja on
Selgitus: Jaotusvõrgu suhtes kehtivate katkestuse selgitanud, et hetkel kehtiva
likvideerimise tähtaegade lühendamine peab olema kvaliteedimääruse § 4 lõike 4
sünkroonis ootustega katkestuste likvideerimise punkti 2 kohaselt tuleb
tähtaegadele põhivõrgus. Kui ühiskondlikult põhivõrgu tarbimiskohas, mille
soovitakse lühendada katkestuste likvideerimise elektritoide on tagatud ühe 110
tähtaegu, peab see kajastuma nii jaotus- kui ka kV trafo või liini kaudu, rikkest
põhivõrguettevõtja kohustustes, kuna see nõuab põhjustatud katkestus kõrvaldada
võrdväärseid pingutusi nii jaotus- kui ka 120 tunni jooksul ning selliste
põhivõrgus. Kui põhivõrguettevõtjale kõrgendatud tarbimiskohtade rikkelise
ootused ei laiene, on üksnes jaotusvõrguettevõtjal katkestuse põhjustab tavajuhul
keeruline mõistlike jõupingutustega hakata kas trafo või 110 kV
katkestusi nõuetest tulenevalt kiiremini ülekandeliini rike. Kõnealuse
likvideerima. Tuleb nõustuda, et 120-tunnine 120 tunnise katkestuse
katkestuse lubatud kestus ei pruugi enam vastata likvideerimine lühema ajaga
kaasaja ootustele ja võrguettevõtjate paranenud tingiks Eleringi poolt kõikidesse
võimalustele rikkeid kõrvaldada. Küll aga eeldab ühe-trafo alajaamadesse
kokkulepe uue piirmäära osas laiapõhjalist arutelu täiendava trafo paigaldamise,
ning kõigi muudatustega kaasnevate teguritega sest rikkelise trafo asendamine
arvestamist. Eelnõu seda esitatud kujul paraku ei reservseadmega ei ole võimalik
paku. kiiremini kui 120 tunni jooksul.
Trafo asendamiseks vajalike
põhitööde loetelu koos
planeeritava ajakuluga:
• transport reservtrafode
hoiuplatsilt – 12 tundi;
• trafo paigaldamine
vundamendile ja montaaž – 24
tundi;
• trafopaagi
vakumeerimine ja täitmine õliga
– 24 tundi;
• trafo elektrimõõtmised ja
õlianalüüside teostamine,
mõõtmiste ja analüüside
tulemuste/protokollide saamine –
12 tundi;
2
• primaar- ja
sekundaarühenduste tegemine –
24 tundi;
• proovipingestamine,
tühijooks – 24 tundi.
Seetõttu on Elering sunnitud ühe-
trafo alajaamades asuvate
tarbimiskohtade rikkelise
katkestusaja vähendamiseks
ehitama kõik ühe-trafo
alajaamad ringi, paigaldades
neisse täiendava trafo, millele
tuleb rajada ühendus (trafo lahter
koos vajalike lülititega)
olemasolevasse jaotlasse.
Eleringi võrgus on täna ca 45 ühe
trafoga alajaama, millest igaühte
täiendava trafo hankimine ja
paigaldamine koos ühenduse
ehitamisega maksaks keskmiselt
ca 400 000 eurot. Seega nõuaks
ühe-trafo alajaamades asuvate
tarbimiskohtade rikkelise
katkestusaja vähendamine
Eleringilt täiendavaid
investeeringuid pelgalt trafode
lisamise tõttu ca 18 000 000
eurot. Lisaks tuleb märkida, et nii
suure koguse uute trafode
hankimine ja paigaldamine võtab
aega vähemalt 3 aastat.
Vajalik on ka 110 kV
ülekandeliini rikete tagajärjel
tekkiva katkestuse riski
minimeerimiseks
vahetusmastide laojäägi
suurendamine ning
hoolduspartneritega täiendavate
kokkulepete sõlmimine, et
tagada rasketes ilmastikuoludes
mastivahetuste võimekuse
suurendamine. Samuti on
mastivahetustega kaasneva
ajakulu vähendamiseks vaja
looduslikult rasketesse
kohtadesse rajada täiendavaid
juurdepääsuteid.
3
Samas on oluline tähele panna, et
Eleringi võrguteenuse klientidel
on olnud võimalik
liitumisprotsessi käigus valida
kas 2 või 120 tunnise
varustuskindluse nõude vahel
ning otsus võrguühenduse
kasutamiseks, mis ei ole Eleringi
poolt reserveeritud, on tehtud
kliendi poolt. 120 tunnise rikke
likvideerimise aja on valinud
peamiselt jaotusvõrguettevõtjad,
kelle võrgus on Eleringi poolse
toite kadumisel võimalik antud
tarbimiskoha toitel asuvate
lõppklientide elektrivarustus
taastada olemasoleva
jaotusvõrgu kaudu teistest
lähedalasuvatest alajaamadest.
Kokkuvõtteks kvaliteedimääruse
§ 4 lõike 4 punkti 2 kohase
katkestusaja vähendamine tingib
põhivõrguettevõtjalt
suuremahulisi investeeringuid,
kuid lõpptarbija kõnealusest
muudatusest kasu ei saa, sest
seda tüüpi tarbimiskohad on
jaotusvõrgu olemasolevate
ühenduste kaudu tavajuhul juba
reserveeritud.
Kehtiv sõnastus: (6) Riketest põhjustatud Mittearvestatud
katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha Põhivõrguettevõtja on
kohta võib olla kuni 70 tundi aastas või kuni 150 selgitanud, et § 4 lg 4 punktis 2
tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha nimetatud 120 tunnise
elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini katkestusaja vähendamine toob
kaudu. Riketest põhjustatud katkestuste kestus kaasa suuremahulisi ja
põhivõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni aeganõudvaid investeeringuid,
150 tundi aastas. millest lõpptarbija kasu ei saa,
Selgitus: Kehtiva redaktsiooni kohaselt peab sest seda tüüpi tarbimiskohad on
rikkest põhjustatud katkestuse likvideerima võrdse jaotusvõrgu olemasolevate
aja jooksul, vaatamata sellele, kas tarbimiskoht on ühenduste kaudu tavajuhul juba
ühendatud põhivõrguga või jaotusvõrguga ühe 110 reserveeritud. Eleringi
kV trafo või liini kaudu. Elektrilevi toetab võrguteenuse klientidel on olnud
katkestuste tähtaegade piirmäärde ühtlustamist võimalik liitumisprotsessi käigus
ning täiendavate erisuste loomine jaotus- ja valida kas 2 või 120 tunnise
põhivõrgu vahel ei ole põhjendatud. Eelnõu varustuskindluse nõude vahel
seletuskirjale tuginevalt on põhivõrgus erisuste ning otsus võrguühenduse
loomine seotud suuremahuliste investeeringutega, kasutamiseks, mis ei ole Eleringi
kuigi võrdväärseid investeeringuid selle eesmärgi poolt reserveeritud, on tehtud
saavutamiseks on vaja teha ka jaotusvõrgus. Nende kliendi poolt. 120 tunnise rikke
4
ootuste täitmiseks vajalike investeeringute ulatus likvideerimise aja on valinud
vajab laiapõhjalist arutelu. peamiselt jaotusvõrguettevõtjad,
kelle võrgus on Eleringi poolse
toite kadumisel võimalik antud
tarbimiskoha toitel asuvate
lõppklientide elektrivarustus
taastada olemasoleva
jaotusvõrgu kaudu teistest
lähedalasuvatest alajaamadest.
Seletuskirjale tuginevalt ei nõua
kvaliteedinõuete muutmine
võrku täiendavaid
investeeringuid lisaks sellele,
mida Elektrilevi esitles 2019
aasta lõpus oma võrgutasude
järkjärgult tõstmise visioonis
2030 aastani1, kus oli selgelt
välja toodud eesmärk
ilmastikukindla võrgu osakaalu
suurendamiseks, vähendamaks
erakorralistest ilmastikuoludest
tulenevat mõju elektrivõrgule
(maakaablite uuendamine,
paljasjuhtmeliste õhuliinide
asendamine maakaablitega ja
paljasjuhtmeliste õhuliinide
asendamine kaetud juhtmetega)
Seletuskirja täiendatud.
Selgitus: Nõustume, et kvaliteedinõuete rikkumisel Mittearvestatud
tekib kliendil õigustatud ootus tema poolt makstava Igakuiselt makstavat võrgutasu
võrgutasu vähendamisele, pidades silmas muutusi ei saa võrrelda võrguteenuse
ümbritsevas majanduskeskkonnas. Eelnõu katkestuse korral hüvitatava
seletuskirjas põhjendatakse võrgutasude summaga.
vähendamise määrade ligi 300% tõusu vaadeldud
perioodi keskmise palga muutusega. Elektrilevi on
seisukohal, et keskmise palga muutuste aluseks
võtmine ei ole põhjendatud, kuivõrd see ei kajasta
arenguid võrguteenuse omahinnas ega
majanduskeskkonnas tervikuna. Katkestuste mõjul
äriklientidest võrguteenuse kasutajatele
madalpingel üle 63 A ja keskpingel puudub seos
keskmise palgaga täielikult. Perioodil 2005 kuni
2020 on terviklikke majanduskeskkonna muudatusi
ilmestav ning ka võrgutasude kooskõlastamise
protsessis muudatuste põhjendamisel laialdaselt
rakendust leidev tarbijahinnaindeks kerkinud ligi
1
https://www.elektrilevi.ee/-
/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/Elektrilevi_vorgutasu_visioon_aastani%20203
0_taisversioon.pdf
5
55%. Samal perioodil on võrguteenuse omahind
kerkinud vaid ligi 9%.
Ettepanek määruse paragrahvi 7 lõike 5 Arvestatud.
muutmiseks. Kehtiv sõnastus: (5) Summa, mille
võrra põhivõrguettevõtja peab katkestuse lubatud
kestuse ületamise eest vähendama võrgutasu, ei
tohi olla väiksem kui 2556,47 (suurendada
proportsionaalselt teiste tasude tõusule) eurot
elektrienergiata jäänud tarbimiskoha eelmise aasta
suurima tunnivõimsuse megavati kohta.
Selgitus: Põhivõrgus tekkivad katkestused
tähendavad jaotusvõrguettevõtjale täiendavaid
kulutusi nii toiteskeemide ümberkorraldamise,
täiendavate võrgukadude, varustuskindluse
vähenemise jms näol. Samuti võivad põhivõrgus
tekkivad katkestused mõjutada turuosalistele
võrgutasu vähendamist jaotusvõrguettevõtja poolt.
Elektritoite puudumine ühendusel põhivõrguga
peab sarnaselt jaotusvõrguettevõtjale
proportsionaalselt kajastuma ka põhivõrguettevõtja
võrgutasude vähendamises. Võrgutasude
vähendamise täpsema ulatuse kokkuleppimise
eelduseks on sarnaselt muudatusettepanekutele 4, 5
ja 6 laiapõhjaline ühiskondlik arutelu.
Ettepanek võrgutasude vähendamise lähtekohtade Ettepanek jääb esialgu
ühtlustamiseks madal- ja keskpingel. kõrvale.
Elektrilevi hinnangul ei ole põhjendatud võrgutasu Arutelu jätkub järgmise eelnõu
vähendamise arvestamine tunni- ehk koostamise ajal.
kasutusvõimsuse alusel, kuivõrd see ei anna
adekvaatset ülevaadet katkestuse mõjust klientidele
ega oma ka rakenduslikult kõigile osapooltele
üheselt arusaadavat tõlgendust ning ei taga
kohtlemist võrdsetel alustel. Võrgutasude
vähendamisel tuleks Elektrilevi ettepanekul
lähtuda nii madal- kui keskpingel võrgulepingus
kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimest
ning arvestada, et võrgutasu vähendamine
keskpingel toimuks proportsionaalselt samas
suurusjärgus turuosalistega põhivõrgus või
madalpingel üle 63 A.
Ettepanek võrgutasude vähendamise piirmäära Ettepanek jääb esialgu
kehtestamiseks. kõrvale.
Ettepanek: (6) Käesoleva määruse § 4 lõigetes 6 ja Arutelu jätkub järgmise eelnõu
8 nimetatud nõuete rikkumise korral vähendatakse koostamise ajal.
turuosalise võrgutasu järgmise kalendriaasta
esimese kolme kuu jooksul summa võrra, mis ei
tohi olla väiksem vastavalt käesoleva paragrahvi
lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud määrast, kuid kokku
mitte rohkem kui turuosalise poolt eelmise
6
kalendriaasta jooksul makstud keskmise
võrguteenuse tasu võrra kuus.
Ettepanek: (61 ) Käesoleva määruse § 7 lõigetes 2,
3 ja 4 nimetatud turuosalisele võrgutasu
vähendamise summa ei pea olema suurem kui
turuosalise poolt võrgutasu vähendamisele eelneva
kolme kalendrikuu jooksul makstud võrgutasu kuu
keskmine summa.
Selgitus: Katkestustest tulenevate hüvitiste
määramisel tuleb leida sotsiaalmajanduslik
optimum lubatud katkestusaegade, nende
ületamisest tuleneva kahju korvamise ulatuse ja
sellega kaasneva mõju vahel. Tavaks on olnud
katkestustest tulenevad otsesed kahjud korvata
juhtumipõhiselt, mida toetavad nii võrguettevõtjate
võrgulepingu tüüptingimused kui ka
võlaõigusseadus laiemalt. Hüvitamist laiendada
olemuselt hüpoteetilistele kaudsetele kahjudele, sh
saamata jäänud tulule, ei oleks asjakohane.
Sanktsioonide eesmärk peaks olema katkestuste
arvu ja kestuse vähendamine, mitte eeskätt kahjude
korvamine. Samas tuleb ka võlaõigusseaduses
sätestatud kahju hüvitamise põhimõtete alusel
kahju hüvitisest maha arvestada igasugune kasu,
mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise
tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud
(VÕS § 127 lg 5). Seega ei ole proportsionaalne
hüvitise määra tõstmine ulatuses, mille alusel
võrguettevõtja hüvitis ületab oluliselt teenuse eest
tasutavat hinda, tuues lõppastmes kasu tarbijale.
Lisaks tuleb hüvitise suuruse puhul arvestada, et
kahju hüvitamise eesmärk ei ole
ebaproportsionaalselt rikkumise eest karistada.
Võttes aluseks hinna alandamise metoodika,
alandatakse hinda kohustuse mittekohase täitmise
väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS
§ 112 lg 1). Hinna alandamine toimub üksnes
kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahe
proportsiooni arvestades, st arvesse ei võeta
tekkinud kahju. Seega tuleb võrgutasude hüvitise
määramisel arvesse võtta üksnes nn mittekohase
täitmise hinda, arvestamata hüvitise hulka
võimaliku kahju. Seetõttu oleks põhjendatud
lähtuda võrgutasude vähendamisel konkreetse
turuosalise poolt makstavatest võrgutasudest ja
vähendada neid sõltuvalt rikkumise ulatusest kuni
100% turuosalise poolt panustatavast summast
konkreetsel perioodil. Kuivõrd võrguteenuse
kasutamine võib periooditi erineda, oleks
Elektrilevi hinnangul põhjendatud lähtuda
7
rikkumisele eelnenud viimase 3 kuu keskmisest
turuosalise panusest kuu kohta. See võimaldab
suuremat hüvitist nendele, kes rohkem makstud
võrgutasuga on enam panustanud võrgu
ülalpidamisse ning väldiks põhjendamatu tulu
saamist nendel, kes tarbivad võrguteenust ja
maksavad võrgutasu vähesel määral või peaaegu
üldse mitte.
Ettepanek võrgutasu proportsionaalseks Ettepanek jääb esialgu
vähendamiseks võrguteenuse piiramise korral. kõrvale.
Elektrilevi ootus on käsitleda hüvitiste rakendamist Arutelu jätkub järgmise eelnõu
ka võrguühenduse läbilaskevõime ajutisel koostamise ajal.
piiramisel, mis on teatud juhtudel võrguettevõtjale
vajalikud eeskätt võrgu ümberehitus- või
remonditööde läbiviimiseks. Samuti on oluline, et
võrguettevõtja oleks motiveeritud leidma tööde
teostamise raames korraldatavate plaaniliste
katkestuste asendamiseks muid sisulisi alternatiive
katkestuste mõju minimeerimiseks. Elektrilevi
nägemusel peaks võrguteenuse piiramise korral
rakenduv võrgutasude vähendamine olema
proportsionaalne vastavalt piirangu osakaalule
võrguühenduse kogu läbilaskevõimest.
Ettepanek katkestuse definitsiooni sidumiseks Ettepanek jääb esialgu
liitumispunktiga. Elektrilevi senisele kogemusele kõrvale.
tuginevalt tekitab katkestuse fikseerimise sidumine Arutelu jätkub järgmise eelnõu
tarbimiskoha mõistega probleeme jaotusvõrgu koostamise ajal.
ühendustel põhivõrguga, kus katkestuse tekkimisel
ei pruugi selle mõju jaotusvõrguettevõtja tegevuste
tulemusena lõppkasutajani ulatuda. Ometi on ka
sellises olukorras kvaliteedinõuete rikkumisel
põhivõrgus jaotusvõrguettevõtjal põhjendatud
ootus võrgutasude vähendamiseks. Elektrilevi
nägemusel oleks seetõttu üheselt arusaadav
käsitleda katkestusi liitumispunkti, kuid mitte
tarbimiskoha põhiselt.
Ettepanek plaaniliste lühiskatsete Ettepanek jääb esialgu
etteteatamistähtaegade kehtestamiseks. Nõustume, kõrvale.
et plaanilistest katkestustest etteteatamise aja nõue Arutelu jätkub järgmise eelnõu
võiks olla väljendatud mitte ööpäevades, vaid koostamise ajal.
tööpäevades (Eelnõu ettepanek nr 1). Elektrilevi
rakendab juba nüüd Eelnõus kirjeldatuga võrreldes
pikemaid etteteatamise tähtaegu, kuna põhjalikum
planeerimistöö on avaldanud positiivset mõju nii
erakorraliste kulude kui ka lisategevuste
vähendamisele. Viimastel aastatel on jaotusvõrgus
aina enam probleeme ja pöördumisi tekitanud ette
planeeritud lühiskatsed põhivõrgus, millest
põhivõrguettevõtja ei ole kohustatud ette
teavitama. Selline kohustus on asjakohane, et
8
kliendid ning jaotusvõrguettevõtjad saaksid
nendega arvestada. Kokkuvõtvalt Elektrilevi ei
poolda Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmist, kuivõrd
kavandatud ettepanekute mõju võrguteenuse
kvaliteedi edendamisele on küsitav ning Eelnõu
jätab jätkuvalt lahenduseta mitmed
varustuskindluse aspektist olulised väljakutsed.
Konkurentsiamet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1) Eelnõu § 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv Mittearvestatud.
„120“ arvuga „72“; Mis tähendab, et jaotusvõrgus Põhivõrguettevõtja on
ühepoolse toitega piirkonna lubatavat selgitanud, et kehtiva
katkestusaega vähendatakse varasemalt 120-lt kvaliteedimääruse § 4 lõike 4
tunnilt 72-le tunnile. Konkurentsiamet nõustub, et punkti 2 kohaselt tuleb
antud muudatus on vajalik, tehes seaduse põhivõrgu tarbimiskohas, mille
mõistmise arusaadavamaks, ühtlustades elektritoide on tagatud ühe 110
lähenemise määruse § 4 lõike 3 põhimõttega, kus kV trafo või liini kaudu, rikkest
lubatav katkestuse aeg on toodud 3 päeva ehk 72 põhjustatud katkestus kõrvaldada
tundi. Lisaks on 120 tundi elektrikatkestuse 120 tunni jooksul. Selliste
normiks Eesti piires liiga pikk aeg, riivates tarbijate tarbimiskohtade rikkelise
õiglustunnet nagu Konkurentsiamet tõi välja ka katkestuse põhjustab tavajuhul
oma 03.08.2020 kirjas. Siinjuures juhime aga kas trafo või 110 kV
tähelepanu, et märkamata on jäänud määruse § 4 ülekandeliini rike. Kõnealuse
lõike 4 punkti 2 norm põhivõrgule, mis näeb 120 tunnise katkestuse
jätkuvalt ette 120 tundi lubatavaks katkestuseks. likvideerimine lühema ajaga
Vastav punkt on vastuolus sama § lõikega 3 kus tingiks Eleringi poolt kõikidesse
nähakse võrguettevõtjale (sealhulgas ühe-trafo alajaamadesse
põhivõrguettevõtjale) katkestuse kõrvaldamiseks täiendava trafo paigaldamise,
ette 3 päeva. Lisaks ei ole põhjendatud kohelda sest rikkelise trafo asendamine
põhivõrgu ja jaotusvõrgu kliente lubatava reservseadmega ei ole võimalik
katkestuse kestvuse aja osas erinevalt. kiiremini kui 120 tunni jooksul.
Konkurentsiamet juhib ka tähelepanu, et hoides Eleringi esitatud loetelu trafo
jaotusvõrgus rangemat normi, kui põhivõrgus, võib asendamiseks vajalike põhitööde
tekitada olukorra, kus põhivõrgu katkestuse koos planeeritava ajakuluga on
kestvus ületab jaotusvõrgus seatud järgmine:
kvaliteedinormi, samas ei ületa põhivõrgu • transport reservtrafode
kvaliteedinormi, mille tulemusel tekib olukord, kus hoiuplatsilt – 12 tundi;
põhivõrgu katkestuse tõttu, kus jaotusvõrgu • trafo paigaldamine
tarbijad on samuti ilma elektrita, tekib jaotusvõrgus vundamendile ja montaaž – 24
normi ületus ning jaotusvõrk peab kliendile tundi;
arvestama võrgutasu vähendamise, samas • trafopaagi
põhivõrgus normi ei ületata, ning põhivõrk vakumeerimine ja täitmine õliga
jaotusvõrgule seega võrgutasu vähendamist – 24 tundi;
omakorda arvestama pole kohustatud. Seega tekib • trafo elektrimõõtmised ja
oht jaotusvõrgule kanda põhjendamatuid kulusid õlianalüüside teostamine,
põhivõrgu tegevuse tõttu, mida jaotusvõrgule ei mõõtmiste ja analüüside
kompenseerita. Seega kordab Konkurentsiamet
9
siinjuures oma 03.08.2020 kirjas tehtud ettepanekut tulemuste/protokollide saamine –
§ 4 lõike 4 punkti 2 all asendada arv „120“ samuti 12 tundi;
arvuga „72“ ühtlustamaks lubatud katkestusajad • primaar- ja
põhivõrgus ja jaotusvõrgus ühepoolse toite korral sekundaarühenduste tegemine –
ja viies lähenemise vastavusse ka määruse § 4 lõike 24 tundi;
3 all ette nähtud normiga. • proovipingestamine,
tühijooks – 24 tundi.
Elering oleks sunnitud ühe-trafo
alajaamades asuvate
tarbimiskohtade rikkelise
katkestusaja vähendamiseks
ehitama kõik ühe-trafo
alajaamad ringi, paigaldades
neisse täiendava trafo, millele
tuleb rajada ühendus (trafo lahter
koos vajalike lülititega)
olemasolevasse jaotlasse.
Eleringi võrgus on täna ca 45 ühe
trafoga alajaama, millest igaühte
täiendava trafo hankimine ja
paigaldamine koos ühenduse
ehitamisega maksaks keskmiselt
ca 400 000 eurot. Seega nõuaks
ühe-trafo alajaamades asuvate
tarbimiskohtade rikkelise
katkestusaja vähendamine
Eleringilt täiendavaid
investeeringuid pelgalt trafode
lisamise tõttu ca 18 000 000
eurot. Lisaks tuleb märkida, et nii
suure koguse uute trafode
hankimine ja paigaldamine võtab
aega vähemalt 3–5 aastat.
Vajalik on ka 110 kV
ülekandeliini rikete tagajärjel
tekkiva katkestuse riski
minimeerimiseks
vahetusmastide laojäägi
suurendamine ning
hoolduspartneritega täiendavate
kokkulepete sõlmimine, et
tagada rasketes ilmastikuoludes
mastivahetuste võimekuse
suurendamine. Samuti on
mastivahetustega kaasneva
ajakulu vähendamiseks vaja
looduslikult rasketesse
kohtadesse rajada täiendavaid
juurdepääsuteid.
10
Samas on oluline tähele panna, et
Eleringi võrguteenuse klientidel
on olnud võimalik
liitumisprotsessi käigus valida
kas 2 või 120 tunnise
varustuskindluse nõude vahel
ning otsus võrguühenduse
kasutamiseks, mis ei ole Eleringi
poolt reserveeritud, on tehtud
kliendi poolt. 120 tunnise rikke
likvideerimise aja on valinud
peamiselt jaotusvõrguettevõtjad,
kelle võrgus on Eleringi poolse
toite kadumisel võimalik antud
tarbimiskoha toitel asuvate
lõppklientide elektrivarustus
taastada olemasoleva
jaotusvõrgu kaudu teistest
lähedalasuvatest alajaamadest.
Kokkuvõtteks rõhutan, et
kvaliteedimääruse § 4 lõike 4
punkti 2 kohase katkestusaja
vähendamine tingib
põhivõrguettevõtjalt
suuremahulisi investeeringuid,
kuid lõpptarbija kõnealusest
muudatusest kasu ei saa, sest
seda tüüpi tarbimiskohad on
jaotusvõrgu olemasolevate
ühenduste kaudu tavajuhul juba
reserveeritud.
2) Eelnõus § 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: Mittearvestatud
„Riketest põhjustatud katkestuste kestus Põhivõrguettevõtja on
jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni selgitanud, et 120 tunnise
50 tundi aastas või kuni 100 tundi aastas, kui katkestusaja vähendamine toob
jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud kaasa suuremahulisi ja
ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Riketest aeganõudvaid investeeringuid,
põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe millest lõpptarbija kasu ei saa,
tarbimiskoha kohta võib olla kuni 120 tundi sest seda tüüpi tarbimiskohad on
aastas.“; Konkurentsiameti ettepanek 03.08.2020 jaotusvõrgu olemasolevate
esitatud kirjas oli ühtlustada lubatavad katkestuse ühenduste kaudu tavajuhul juba
kestvuse perioodid ühe tarbimiskoha kohta aastas reserveeritud. Eleringi
jaotusvõrgu ja põhivõrgu puhul, mis tähendab, et võrguteenuse klientidel on olnud
sarnaselt jaotusvõrgu lähenemisele seataks ka võimalik liitumisprotsessi käigus
põhivõrgus kahepoolse toitega alajaamadele valida kas 2 või 120 tunnise
rangem norm kui ühepoolse toite puhul. Sama varustuskindluse nõude vahel
lähenemist toetab ka määruse § 4 punkti 4 ning otsus võrguühenduse
lähenemine, kus katkestuse osas on ka põhivõrgus kasutamiseks, mis ei ole Eleringi
ette nähtud erinevad normid kahepoolse toite puhul poolt reserveeritud, on tehtud
ja ühepoolse toite puhul (vastavalt 2 h ja 120 h). kliendi poolt. 120 tunnise rikke
11
Seega on jätkuvalt Konkurentsiameti ettepanek likvideerimise aja on valinud
seada ka põhivõrgule tarbimiskoha kohta aastas peamiselt jaotusvõrguettevõtjad,
lubatavaks katkestuskestvuseks sama norm nagu kelle võrgus on Eleringi poolse
jaotusvõrgu puhul: „Riketest põhjustatud toite kadumisel võimalik antud
katkestuste kestus põhivõrgu ühe tarbimiskoha tarbimiskoha toitel asuvate
kohta võib olla kuni 50 tundi aastas või kuni 100 lõppklientide elektrivarustus
tundi aastas, kui põhivõrgu tarbimiskoha taastada olemasoleva
elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini jaotusvõrgu kaudu teistest
kaudu.“ Konkurentsiamet juhib ka siinjuures lähedalasuvatest alajaamadest.
tähelepanu, et hoides jaotusvõrgus rangemat normi
kui põhivõrgus, võib tekitada olukorra, kus Seletuskirja täiendatud.
põhivõrgu katkestuse kestvus ületab jaotusvõrgus
seatud kvaliteedinormi, samas ei ületa põhivõrgu
kvaliteedinormi, mille tulemusel tekib olukord, kus
põhivõrgu katkestuse tõttu, kus jaotusvõrgu
tarbijad on samuti ilma elektrita, tekib jaotusvõrgus
normi ületus ning jaotusvõrk peab kliendile
arvestama võrgutasu vähendamise, samas
põhivõrgus normi ei ületata, ning põhivõrk
jaotusvõrgule seega võrgutasu vähendamist
omakorda arvestama pole kohustatud. Seega tekib
oht jaotusvõrgule kanda põhjendamatuid kulusid
põhivõrgu tegevuse tõttu, mida jaotusvõrgule ei
kompenseerita.
3) Konkurentsiamet juhtis oma 03.08.2020 Arvestatud osaliselt.
esitatud ettepanekutes MKM-ile tähelepanu Tarbijate suunas võrgutasude
asjaolule, et määruses ette nähtud võrgutasu vähendamise määra on
vähendamise määrad kvaliteedinormide ületuse määrusega muudetud
korral pärinevad aastast 2005 ja vajavad kolmekordseks. Selle kulu peab
ajakohastamist. Analüüsides Statistikaameti katma jaotusvõrguettevõtja enda
andmetele tuginedes finantsnäitajate (nagu tulukusest või kui katkestus oli
brutokuupalk) muutust ajaperioodi jooksul 2004 põhjustatud põhivõrguettevõtja
kuni 2019 lõpp, soovitas amet määrasid tõsta 2-3 poolt katab ka kulu
korda. Vastav ettepanek on MKMi poolt arvesse põhivõrguettevõtja.
võetud jaotusvõrgu määrade osas eelnõus § 7 lõike
3 ja 4 muudatustena. Samas on tähelepanuta jäänud
põhivõrgule kehtiv määr määruses § 7 lõike 5 all.
Konkurentsiamet teeb siinjuures ettepaneku
tõsta ka põhivõrgule kehtivat määra § 7 lõikest
5 tulenevalt kolm korda, nagu eelnõu näeb ette
jaotusvõrgu määrade osas, võttes arvesse
finantsnäitajate muutust alates 2005. aastast,
seega number 2556,47 eurot asendada 7 669, 41
euroga. Täiendavalt juhib Konkurentsiamet
tähelepanu ka asjaolule, mida tõime välja ka
03.08.2020 kirjas, et käesoleva määruse
lähenemine § 7 lõike 5 all ei taga, et põhivõrgu
poolt määratav võrgutasu vähendamine
katkestusnormi ületusel jõuaks lõpptarbijani, kes
reaalselt ilma elektrita on ja kulusid seeläbi
12
kannavad. Siinjuures toome näite 2019. aasta
oktoobris Võrus toimunud elektrikatkestust silmas
pidades, kus põhivõrk ületas lubatavat katkestuse
normi ja vähendas seega võrgutasu oma klientidel.
Kuid põhivõrgu otsene klient siinjuures oli
jaotusvõrk (Elektrilevi), seega võrgutasu vähendati
jaotusvõrgule summas 44 232,04 eurot, mis
vähendas küll Elektrilevi võrguteenuse ostukulusid
Elektrilevile, kuid ostukulusid ei vähendatud
lõpptarbijate, kes tegelikult jaotusvõrgu taga ilma
elektrita olid ja kulusid seeläbi kandsid. Antud
lähenemine tekitab olukorra kus jaotusvõrgul tekib
võimalus saada põhjendamatut tulu põhivõrgu
katkestuse arvelt. Vastav probleem tekib eeskätt
juhul kui põhivõrgus on rangem katkestuse
kestvuse norm kui jaotusvõrgus, ehk kahepoolse
toitega tarbimispunkti korral määruses § 4 lõike 4
punkti 1 juhul, kus põhivõrgule kehtiv norm
kahepoolse toitega tarbimiskohale on 2 tundi.
Konkurentsiameti ettepanek on täiendada eelnõud
§ 7 lõike 5 all klausliga, et põhivõrgu poolt
määratav võrgutasu vähendamine peab jõudma läbi
jaotusvõrguettevõtja lõpptarbijateni, kes katkestuse
tõttu olid ilma elektrita. Juhtudel kui põhivõrgu ja
jaotusvõrgu katkestusnormid ühtivad, pole
ülekandmine vajalik, kuna jaotusvõrguettevõtja on
sellisel juhul niikuinii kohustatud normi rikkumisel
lõpptarbija võrgutasu vähendama, ülekandmise
vajadus on aga eeskätt vajalik juhul kui põhivõrgu
norm on rangem kui jaotusvõrgu oma.
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Rahandusministeerium kooskõlastab määruses Osaliselt arvestatud
välja toodud muudatusettepanekud, kuid leiame, et Põhivõrguettevõtja on
täiendavalt on vajalik üle vaadata ning selgitanud, et 120 tunnise
jaotusvõrgule kehtestatavate nõuetega ühtlustada katkestusaja vähendamine toob
nõuded põhivõrguettevõtjale. Praegune eelnõu kaasa suuremahulisi ja
uuendab nõudeid ja võrgutasu vähendamise aeganõudvaid investeeringuid,
määrasid üksnes jaotusvõrguettevõtjale, mis on millest lõpptarbija kasu ei saa,
vaid osa kogu võrguteenuse kvaliteedi suuremast sest seda tüüpi tarbimiskohad on
pildist. jaotusvõrgu olemasolevate
ühenduste kaudu tavajuhul juba
reserveeritud. Eleringi
võrguteenuse klientidel on olnud
võimalik liitumisprotsessi
käigus valida kas 2 või 120
tunnise varustuskindluse nõude
13
vahel ning otsus võrguühenduse
kasutamiseks, mis ei ole Eleringi
poolt reserveeritud, on tehtud
kliendi poolt. 120 tunnise rikke
likvideerimise aja on valinud
peamiselt jaotusvõrguettevõtjad,
kelle võrgus on Eleringi poolse
toite kadumisel võimalik antud
tarbimiskoha toitel asuvate
lõppklientide elektrivarustus
taastada olemasoleva
jaotusvõrgu kaudu teistest
lähedalasuvatest alajaamadest.
Sarnaselt jaotusvõrgule tõstsime
põhivõrgule kehtivat määra § 7
lõikest 5 tulenevalt kolm korda,
võttes arvesse finantsnäitajate
muutust alates 2005. aastast,
seega number 2556,47 eurot
asendatakse 7 669, 41 euroga.
14
17.09.2021
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42
„Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused
kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega ajakohastatakse määruses sätestatud kvaliteedinorme ja kvaliteedinõuete rikkumise
korral rakendatavaid võrgutasude vähendamise määrasid. Määruse eesmärgiks on muuta
võrguteenuste kvaliteedinõudeid sätestav regulatsioon täpsemaks, tagada tarbijate õiguste
parem kaitse ning ajakohastada tarbijatele määratud võrgutasude vähendamise määrasid ning
võtta paremini arvesse tarbijatele kvaliteedinormi rikkumisest tekkivaid tegelikke kulusid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu töötas välja, keeletoimetuse tegi ning seletuskirja koostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna elektri- ja gaasituru ekspert Marie-
Ursula Vaks (
[email protected], 639 7674). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang
(
[email protected], 625 6351).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb seitsmest punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused
muudetud paragrahvide lõikes.
Paragrahv 3
Paragrahv 3 käsitleb teeninduse nõuded ning lõikes 2 esitatud tabeli kohaselt teatatakse
turuosalisele plaanilisest elektrikatkestusest ette vähemalt 2 päeva enne plaanilise katkestuse
algust. Eelnõu kohaselt muudetakse etteteatamise aeg 2 tööpäeva pikkuseks, et tagada,
tarbijatele piisav reageerimisaeg. Kehtiva sõnastuse korral võib näiteks tekkida olukord, kus
reede õhtul antakse teada esmaspäevasest katkestusest ning see ei pruugi olla piisav aeg, et
ettevõtja oma töös ümberkorraldusi teha saaks. Lätis on vastav etteteatamisaeg 5 ööpäeva 1 ja
seda ühtlaselt nii põhivõrgu kui jaotusvõrgu katkestuste osas. Eestis oli vastav etteteatamisaeg
varasemalt samuti pikem, vastavalt 7 ööpäeva jaotusvõrgu katkestuste puhul, kuid 2005. aastal
seda muudeti. Tarbijate teavitamine plaanilisest elektrikatkestusest 2 päevase etteteatamisega
on ebamõistlik, sest muudab keeruliseks näiteks ettevõtjatel niivõrd lühikese etteteatamise
ajaga oma tegevust ringi korraldada. Põhivõrgu teeninduspiirkonnas asjaomasele turuosalisele
tema mõõteseadmes tehtavatest plaanilistest töödest ette teatamine vähemalt 5 päeva enne töö
alustamist jääb hetkel muutmata kujul kehtima. Praktikas ei ole ilmnenud vajadust seda sätet
muuta.
Paragrahv 4
Paragrahv 4 käsitleb lubatud rikkeliste katkestuste kestusi. Määruse praktikas rakendamisel on
ilmnenud küsitavusi ja kahetimõistetavusi. Samuti ei arvesta kõnealune paragrahv eelnõu
koostamise ajal elektrivõrgu kvaliteedi paranemisega, mis võimaldaks määruses sisalduvaid
nõudeid võrgu kvaliteedile parendada. Elektrikatkestuse norm 120 tundi aastas tarbimispunkti
1
Läti seadusandlusest: https://likumi.lv/ta/en/id/263945-regulations-regarding-the-trade-and-use-ofelectricity;
paragrahv 99 käsitleb seda.
kohta ei vasta enam ühiskonna kasvavale ootustele tagada kvaliteetne ja võimalikult väheste
katkestustega elektrivarustus. Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja on varustuskindluse osas
teinud jõudsaid samme – kui 2011. aastal oli Elektrilevi võrgus enam kui 25 000 riket, siis
2020. aastal oli neid veidi üle 13 000. Kümne aastaga on rikete arv vähenenud pea kaks korda.2
Investeeringuid on tehtud asustustihedusest, elutähtsa ja majandusliku mõjuga tarbijatest, liini
ümbritsevast looduskeskkonnast ja muudest aspektidest lähtuvalt.
06.12.2019 toimus Elektrilevi võrgutasude visiooni 3 tutvustus kus märgiti, et Eesti
energiamajanduse riiklikus arengukavas 4 on elektrivõrgu varustuskindluse parandamise
sihteesmärgiks viia varustuskindluse näitaja SAIDIplaaniväline (rikkelise katkestuse kestus kliendi
kohta) 90 minutini aastaks 2030. Elektrilevi on kavandanud jõuda olemasoleva
investeerimismahu juures 2030. aastaks 85% ulatuses ilmastikukindla võrguni ja
rikkekatkestuse keskmise ajani kliendi kohta (SAIDIplaaniväline) 90 minutit. Arvestades
elektrivõrgu parendamiseks tehtud investeeringuid on võimalik senist elektrikatkestuse normi
120 tunnilt oluliselt vähendada.
Põhivõrgu võrguteenuse klientidel olnud võimalik liitumisprotsessi käigus valida kas 2 või 120
tunnise varustuskindluse nõude vahel ning otsus võrguühenduse kasutamiseks, mis ei ole
Eleringi poolt reserveeritud, on tehtud kliendi poolt. 120 tunnise rikke likvideerimise aja on
valinud peamiselt jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrgus on Eleringi poolse toite kadumisel
võimalik antud tarbimiskoha toitel asuvate lõppklientide elektrivarustus taastada olemasoleva
jaotusvõrgu kaudu teistest lähedalasuvatest alajaamadest.
Põhivõrguettevõttel on täna kokku 239 tarbimiskohta, nendest ühepoolse toitega 74
tarbimiskohta ning nendest omakorda on elektritarbijatest lõppkliente 4. Neljast lõppkliendist
on ühel olemas reservtoide ning üks ei vaja reservtoidet. Seega kvaliteedimääruse § 4 lõike 4
punkti 2 kohase katkestusaja vähendamine tingiks põhivõrguettevõtjalt suuremahulisi
investeeringuid, millest võidaks lõppkokkuvõttes ainult kaks klienti aga võrgutasude tõusu näol
maksaksid selle kinni kõik 239 klienti.
Paragrahv 4 lõike 5 punkti 2 muudetakse nii, et 120 tundi asendatakse 72 tunniga. See tagab, et
jaotusvõrgus ühepoolse toite katkestuse korral likvideeritakse katkestus hiljemalt 3 ööpäeva
jooksul.
Paragrahv 4 lõike 6 all toodud katkestuste lubatud summaarsed kestused aasta kohta ühe
tarbimiskoha kohta tuleb samuti vähendada tulenevalt § 4 lõike 5 muudatustest. Summaarselt
lubatud katkestuste kestusi jaotusvõrgu puhul kahepoolse toite osas maksimaalselt 50 tundi
aastas ja ühepoolse toite osas 100 tundi aasta peale (kehtivad määrad 70 tundi aastas ja 150
tundi aastas). Põhivõrgu jaoks muudetakse nõudeid kahepoolse toitega sarnaselt jaotusvõrguga
(kehtiva määruse kohaselt vaadeldakse sarnaselt ühepoolse toitega) ning ühepoolse toite korral
tuuakse määr 150 tunnilt aastas 120 tunnile aastas. Kuna põhivõrguettevõtjal ei ole
tarbimiskohtades, mille elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu, võimalik teatud
rikketüüpide korral tagada ühekordse rikke likvideerimist lühema aja, kui 120 tundi jooksul,
tingiks katkestuse kestus alla 120 tunni tagamine täiendavaid suuremahulisi investeeringuid.
Paragrahv 7
Paragrahv 7 käsitleb võrgutasu vähendamise tingimusi elektrivarustuse kindluse nõuete
rikkumise korral ning lõiked 2, 3, 4 ja 5 näevad ette võrgutasude vähendamise määrasid
2
https://www.elektrilevi.ee/et/katkestused/rikkelised-katkestused
3
https://www.elektrilevi.ee/-
/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/Elektrilevi_vorgutasu_visioon_aastani%202030_taisversioon.pdf
4
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
võrguettevõtjatele elektrivarustuskindluse nõuete rikkumise korral. Vastavad määrad on
jõustunud 2005. aastal ja need on tõenäoliselt kehtestatud 2004. aasta andmetele tuginedes.
Võttes arvesse, et käesoleval ajal on keskmine palk 2004. aastast võrreldes muutunud
keskmiselt 3 korda (võrreldes 2019. aasta ja 2004. aasta IV kvartali andmeid on vahe 2,99
korda), nagu näidatud tabelis 1, ei ole kehtivas määruses sätestatud kompensatsioonimäärad
enam tarbijatele piisavaks kompensatsiooni mehhanismiks olukorras, kus elektrivarustuse
kvaliteedi nõudeid rikutakse. Need määrad ajakohastame ning muudame § 7 lõigetes 2, 3, 4 ja
5 võrgutasude vähendamise määrad kolm korda suuremaks võrreldes 2005.a. määradega.
Tabel 1 „Keskmine brutokuupalk kvartalite kaupa“ (allikas: Statistikaamet)
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused võivad mõjutada võrguettevõtjate rahavoogusid. Samas on
Konkurentsiamet analüüsinud põhivõrguettevõtja ja nelja suurema jaotusvõrguettevõtja
viimase viie aasta andmeid määruses toodud kvaliteedinõuete rikkumise tõttu võrgutasude
vähendamisele kulunud summade osas, ning on näha, et need ei ole võrguettevõtjate käivet
arvesse võttes märkimisväärsed, jäädes kõigil juhtudel alla 0,05%-i (enamikel isegi alla
0,001%-i). Seega muudatuste mõju kõigile võrguettevõtjatele ei ole esmasel vaatlusel liigselt
suur ja ei ole alust arvata, et need võrguettevõtjate mõistlikku taluvuspiiri ületaksid.
Määruse eelnõu koostamisele eelnenud konsultatsioonide käigus võrguettevõtjatelt kogutud
tagasiside kohaselt ei nõua kvaliteedinõuete muutmine võrku täiendavaid investeeringuid.
Elektrilevi esitles 2019 aasta lõpus oma võrgutasude järkjärgult tõstmise visioonis 2030
aastani5, kus oli selgelt välja toodud eesmärk ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamiseks,
vähendamaks erakorralistest ilmastikuoludest tulenevat mõju elektrivõrgule (maakaablite
uuendamine, paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamine maakaablitega ja paljasjuhtmeliste
õhuliinide asendamine kaetud juhtmetega).
Allpool toodud tabelis 2 on esitatud Konkurentsiameti viimase viie aasta jooksul määrusest
tulenevate kvaliteedinõuete rikkumise tõttu klientidele määratud võrguteenuse vähendamise
summad eurodes ning võrdluseks selle protsent arvestatuna kogu võrguteenuse tulule.
5
https://www.elektrilevi.ee/-
/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/Elektrilevi_vorgutasu_visioon_aastani%202030_taisversioon.pdf
Tabel 2 „Võrguettevõtjate poolt arvestatud ja erinevatel lähenemistel arvestatavad
võrguteenuse müügitulude vähendamise mahud aasta kohta
*Makstud Eleringi andmetel tegelikult vaid ühel aastal (2019) summas üle 44 000-de ja ühele kliendile
(Elektrilevile).
**Eleringi kulu võib olla suurem, kuna arvestatud on 1 MWh tiputarbimise peale, nagu praegu
maksavad, ei võta arvesse katkestustundide arvu, aga samas ei arvesta ka mitte sarnase perioodi tarbimist
(eeldatavat tarbimist, mis jäi kliendil tarbimata), vaid tiputarbimist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne seotud tegevusi ega täiendavaid kulusid või tulusid
riigieelarvele või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi ja
Siseministeeriumi ning esitati ettepanekute esitamiseks Konkurentsiametile, AS-le Elering ning
jaotusvõrguettevõtjatele.
Kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud koondati seletuskirja lisana ettepanekute
tabelisse.