dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. september 2021
Viit
57
Registreeritud
24. september 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Marie-Ursula Vaks

Failid

  • 📎57 24.09.2021 Ministri määrus.asice1186 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 24.09.2021 nr 57 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 lõike 2 tabelis asendatakse sõnad „2 päeva “ sõnadega „2 tööpäeva“; 2) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „120“ arvuga „72“; 3) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 50 tundi aastas või kuni 100 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Riketest põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 120 tundi aastas.“; 4) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi; 2) 48 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse üle 48 tunni kuni 96 tundi; 3) 72 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.“; 5) paragrahvi 7 lõike 3 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) 0,40 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi; 2) 0,80 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse üle 48 tunni kuni 96 tundi; 3) 1,15 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.“; 6) paragrahvi 7 lõike 4 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) 2,30 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi; 2) 4.60 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse üle 48 tunni kuni 96 tundi; 3) 6.90 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.“; 7) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse arv „2556,47“ arvuga „7669,41“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 2 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määrus nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine“ seletuskirja lisa Ettepanekute tabel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Sätestada määruse § 4 lõike 5 punktis 1 katkestuse Mittearvestatud kõrvaldamise ajaks 12 tundi aastaringselt. Talvisel Nõustume, et talvisel ajal on ajal on lühem katkestuse kõrvaldamise norm lühem katkestuse kõrvaldamise tarbijate jaoks veelgi olulisema tähtsusega kui norm tarbijate jaoks väga olulise suvel. tähtsusega, kuid talvised olud võivad raskendada rikke kõrvaldamist, millest tingitud ka pikem taasteaeg. 2. Lühendada määruse § 4 lõike 5 punktis 2 taasteaega Mittearvestatud vähemalt 48 tunnini ja tulevikus jõuda järk-järgult Võrguettevõtjale tähendaks 48 24 tunnini. Oleme seisukohal, et eelnõu punktiga 2 tunnine taasteaeg rikke korral määruse § 4 lõike 5 punktis 2 taasteaja lühendamine suuremahulisi ja aeganõudvaid 72 tunnini ei ole piisav. investeeringuid, mis omakorda tõstab võrgutasu lõpptarbijale, mis muuhulgas vähendab meie suurtarbijate konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. 3. Kaotada erisus ühe- ja kahepoolse elektritoite Mittearvestatud taasteaegade vahel. Ühe- ja kahepoolse elektritoite taasteaegade vahel on märkimisväärne erisus, mida ei saa niisama lihtsalt kaotada. Ühepoolse toite katkemise puhul jääb elektripaigaldis toiteta, kahepoolse toite puhul säilib elektripaigaldise elektriga varustatus ka pärast ühe toiteahela katkemist. EPT Energia OÜ Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Teen ettepaneku: asendada paragrahvis 4 lg 5 arv Mittearvestatud 120 arvuga 96. Sest rike võib ilmneda reedel kuna puhkepäevadel sidusettevõtted ei tööta aga loetelus Tegemist on võrguettevõtja on L+P sees. Seega palun kehtestada kohustus 4 võrguteenuse kvaliteedinõuetega päeva või 3 tööpäeva jooksul. tagada elektrivarustus oma klientidele, sõltumata sellest kas tegemist on tööpäeva või puhkepäevaga. Elektrilevi OÜ Nr Ettepanek/märkus Selgitus „Paragrahv 4 lõike 4 punktis 2 ja paragrahv 4 lõike Mittearvestatud 5 punktis 2 asendatakse arv „120“ arvuga „__“; Põhivõrguettevõtja on Selgitus: Jaotusvõrgu suhtes kehtivate katkestuse selgitanud, et hetkel kehtiva likvideerimise tähtaegade lühendamine peab olema kvaliteedimääruse § 4 lõike 4 sünkroonis ootustega katkestuste likvideerimise punkti 2 kohaselt tuleb tähtaegadele põhivõrgus. Kui ühiskondlikult põhivõrgu tarbimiskohas, mille soovitakse lühendada katkestuste likvideerimise elektritoide on tagatud ühe 110 tähtaegu, peab see kajastuma nii jaotus- kui ka kV trafo või liini kaudu, rikkest põhivõrguettevõtja kohustustes, kuna see nõuab põhjustatud katkestus kõrvaldada võrdväärseid pingutusi nii jaotus- kui ka 120 tunni jooksul ning selliste põhivõrgus. Kui põhivõrguettevõtjale kõrgendatud tarbimiskohtade rikkelise ootused ei laiene, on üksnes jaotusvõrguettevõtjal katkestuse põhjustab tavajuhul keeruline mõistlike jõupingutustega hakata kas trafo või 110 kV katkestusi nõuetest tulenevalt kiiremini ülekandeliini rike. Kõnealuse likvideerima. Tuleb nõustuda, et 120-tunnine 120 tunnise katkestuse katkestuse lubatud kestus ei pruugi enam vastata likvideerimine lühema ajaga kaasaja ootustele ja võrguettevõtjate paranenud tingiks Eleringi poolt kõikidesse võimalustele rikkeid kõrvaldada. Küll aga eeldab ühe-trafo alajaamadesse kokkulepe uue piirmäära osas laiapõhjalist arutelu täiendava trafo paigaldamise, ning kõigi muudatustega kaasnevate teguritega sest rikkelise trafo asendamine arvestamist. Eelnõu seda esitatud kujul paraku ei reservseadmega ei ole võimalik paku. kiiremini kui 120 tunni jooksul. Trafo asendamiseks vajalike põhitööde loetelu koos planeeritava ajakuluga: • transport reservtrafode hoiuplatsilt – 12 tundi; • trafo paigaldamine vundamendile ja montaaž – 24 tundi; • trafopaagi vakumeerimine ja täitmine õliga – 24 tundi; • trafo elektrimõõtmised ja õlianalüüside teostamine, mõõtmiste ja analüüside tulemuste/protokollide saamine – 12 tundi; 2 • primaar- ja sekundaarühenduste tegemine – 24 tundi; • proovipingestamine, tühijooks – 24 tundi. Seetõttu on Elering sunnitud ühe- trafo alajaamades asuvate tarbimiskohtade rikkelise katkestusaja vähendamiseks ehitama kõik ühe-trafo alajaamad ringi, paigaldades neisse täiendava trafo, millele tuleb rajada ühendus (trafo lahter koos vajalike lülititega) olemasolevasse jaotlasse. Eleringi võrgus on täna ca 45 ühe trafoga alajaama, millest igaühte täiendava trafo hankimine ja paigaldamine koos ühenduse ehitamisega maksaks keskmiselt ca 400 000 eurot. Seega nõuaks ühe-trafo alajaamades asuvate tarbimiskohtade rikkelise katkestusaja vähendamine Eleringilt täiendavaid investeeringuid pelgalt trafode lisamise tõttu ca 18 000 000 eurot. Lisaks tuleb märkida, et nii suure koguse uute trafode hankimine ja paigaldamine võtab aega vähemalt 3 aastat. Vajalik on ka 110 kV ülekandeliini rikete tagajärjel tekkiva katkestuse riski minimeerimiseks vahetusmastide laojäägi suurendamine ning hoolduspartneritega täiendavate kokkulepete sõlmimine, et tagada rasketes ilmastikuoludes mastivahetuste võimekuse suurendamine. Samuti on mastivahetustega kaasneva ajakulu vähendamiseks vaja looduslikult rasketesse kohtadesse rajada täiendavaid juurdepääsuteid. 3 Samas on oluline tähele panna, et Eleringi võrguteenuse klientidel on olnud võimalik liitumisprotsessi käigus valida kas 2 või 120 tunnise varustuskindluse nõude vahel ning otsus võrguühenduse kasutamiseks, mis ei ole Eleringi poolt reserveeritud, on tehtud kliendi poolt. 120 tunnise rikke likvideerimise aja on valinud peamiselt jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrgus on Eleringi poolse toite kadumisel võimalik antud tarbimiskoha toitel asuvate lõppklientide elektrivarustus taastada olemasoleva jaotusvõrgu kaudu teistest lähedalasuvatest alajaamadest. Kokkuvõtteks kvaliteedimääruse § 4 lõike 4 punkti 2 kohase katkestusaja vähendamine tingib põhivõrguettevõtjalt suuremahulisi investeeringuid, kuid lõpptarbija kõnealusest muudatusest kasu ei saa, sest seda tüüpi tarbimiskohad on jaotusvõrgu olemasolevate ühenduste kaudu tavajuhul juba reserveeritud. Kehtiv sõnastus: (6) Riketest põhjustatud Mittearvestatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha Põhivõrguettevõtja on kohta võib olla kuni 70 tundi aastas või kuni 150 selgitanud, et § 4 lg 4 punktis 2 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha nimetatud 120 tunnise elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini katkestusaja vähendamine toob kaudu. Riketest põhjustatud katkestuste kestus kaasa suuremahulisi ja põhivõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni aeganõudvaid investeeringuid, 150 tundi aastas. millest lõpptarbija kasu ei saa, Selgitus: Kehtiva redaktsiooni kohaselt peab sest seda tüüpi tarbimiskohad on rikkest põhjustatud katkestuse likvideerima võrdse jaotusvõrgu olemasolevate aja jooksul, vaatamata sellele, kas tarbimiskoht on ühenduste kaudu tavajuhul juba ühendatud põhivõrguga või jaotusvõrguga ühe 110 reserveeritud. Eleringi kV trafo või liini kaudu. Elektrilevi toetab võrguteenuse klientidel on olnud katkestuste tähtaegade piirmäärde ühtlustamist võimalik liitumisprotsessi käigus ning täiendavate erisuste loomine jaotus- ja valida kas 2 või 120 tunnise põhivõrgu vahel ei ole põhjendatud. Eelnõu varustuskindluse nõude vahel seletuskirjale tuginevalt on põhivõrgus erisuste ning otsus võrguühenduse loomine seotud suuremahuliste investeeringutega, kasutamiseks, mis ei ole Eleringi kuigi võrdväärseid investeeringuid selle eesmärgi poolt reserveeritud, on tehtud saavutamiseks on vaja teha ka jaotusvõrgus. Nende kliendi poolt. 120 tunnise rikke 4 ootuste täitmiseks vajalike investeeringute ulatus likvideerimise aja on valinud vajab laiapõhjalist arutelu. peamiselt jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrgus on Eleringi poolse toite kadumisel võimalik antud tarbimiskoha toitel asuvate lõppklientide elektrivarustus taastada olemasoleva jaotusvõrgu kaudu teistest lähedalasuvatest alajaamadest. Seletuskirjale tuginevalt ei nõua kvaliteedinõuete muutmine võrku täiendavaid investeeringuid lisaks sellele, mida Elektrilevi esitles 2019 aasta lõpus oma võrgutasude järkjärgult tõstmise visioonis 2030 aastani1, kus oli selgelt välja toodud eesmärk ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamiseks, vähendamaks erakorralistest ilmastikuoludest tulenevat mõju elektrivõrgule (maakaablite uuendamine, paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamine maakaablitega ja paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamine kaetud juhtmetega) Seletuskirja täiendatud. Selgitus: Nõustume, et kvaliteedinõuete rikkumisel Mittearvestatud tekib kliendil õigustatud ootus tema poolt makstava Igakuiselt makstavat võrgutasu võrgutasu vähendamisele, pidades silmas muutusi ei saa võrrelda võrguteenuse ümbritsevas majanduskeskkonnas. Eelnõu katkestuse korral hüvitatava seletuskirjas põhjendatakse võrgutasude summaga. vähendamise määrade ligi 300% tõusu vaadeldud perioodi keskmise palga muutusega. Elektrilevi on seisukohal, et keskmise palga muutuste aluseks võtmine ei ole põhjendatud, kuivõrd see ei kajasta arenguid võrguteenuse omahinnas ega majanduskeskkonnas tervikuna. Katkestuste mõjul äriklientidest võrguteenuse kasutajatele madalpingel üle 63 A ja keskpingel puudub seos keskmise palgaga täielikult. Perioodil 2005 kuni 2020 on terviklikke majanduskeskkonna muudatusi ilmestav ning ka võrgutasude kooskõlastamise protsessis muudatuste põhjendamisel laialdaselt rakendust leidev tarbijahinnaindeks kerkinud ligi 1 https://www.elektrilevi.ee/- /doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/Elektrilevi_vorgutasu_visioon_aastani%20203 0_taisversioon.pdf 5 55%. Samal perioodil on võrguteenuse omahind kerkinud vaid ligi 9%. Ettepanek määruse paragrahvi 7 lõike 5 Arvestatud. muutmiseks. Kehtiv sõnastus: (5) Summa, mille võrra põhivõrguettevõtja peab katkestuse lubatud kestuse ületamise eest vähendama võrgutasu, ei tohi olla väiksem kui 2556,47 (suurendada proportsionaalselt teiste tasude tõusule) eurot elektrienergiata jäänud tarbimiskoha eelmise aasta suurima tunnivõimsuse megavati kohta. Selgitus: Põhivõrgus tekkivad katkestused tähendavad jaotusvõrguettevõtjale täiendavaid kulutusi nii toiteskeemide ümberkorraldamise, täiendavate võrgukadude, varustuskindluse vähenemise jms näol. Samuti võivad põhivõrgus tekkivad katkestused mõjutada turuosalistele võrgutasu vähendamist jaotusvõrguettevõtja poolt. Elektritoite puudumine ühendusel põhivõrguga peab sarnaselt jaotusvõrguettevõtjale proportsionaalselt kajastuma ka põhivõrguettevõtja võrgutasude vähendamises. Võrgutasude vähendamise täpsema ulatuse kokkuleppimise eelduseks on sarnaselt muudatusettepanekutele 4, 5 ja 6 laiapõhjaline ühiskondlik arutelu. Ettepanek võrgutasude vähendamise lähtekohtade Ettepanek jääb esialgu ühtlustamiseks madal- ja keskpingel. kõrvale. Elektrilevi hinnangul ei ole põhjendatud võrgutasu Arutelu jätkub järgmise eelnõu vähendamise arvestamine tunni- ehk koostamise ajal. kasutusvõimsuse alusel, kuivõrd see ei anna adekvaatset ülevaadet katkestuse mõjust klientidele ega oma ka rakenduslikult kõigile osapooltele üheselt arusaadavat tõlgendust ning ei taga kohtlemist võrdsetel alustel. Võrgutasude vähendamisel tuleks Elektrilevi ettepanekul lähtuda nii madal- kui keskpingel võrgulepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimest ning arvestada, et võrgutasu vähendamine keskpingel toimuks proportsionaalselt samas suurusjärgus turuosalistega põhivõrgus või madalpingel üle 63 A. Ettepanek võrgutasude vähendamise piirmäära Ettepanek jääb esialgu kehtestamiseks. kõrvale. Ettepanek: (6) Käesoleva määruse § 4 lõigetes 6 ja Arutelu jätkub järgmise eelnõu 8 nimetatud nõuete rikkumise korral vähendatakse koostamise ajal. turuosalise võrgutasu järgmise kalendriaasta esimese kolme kuu jooksul summa võrra, mis ei tohi olla väiksem vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud määrast, kuid kokku mitte rohkem kui turuosalise poolt eelmise 6 kalendriaasta jooksul makstud keskmise võrguteenuse tasu võrra kuus. Ettepanek: (61 ) Käesoleva määruse § 7 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud turuosalisele võrgutasu vähendamise summa ei pea olema suurem kui turuosalise poolt võrgutasu vähendamisele eelneva kolme kalendrikuu jooksul makstud võrgutasu kuu keskmine summa. Selgitus: Katkestustest tulenevate hüvitiste määramisel tuleb leida sotsiaalmajanduslik optimum lubatud katkestusaegade, nende ületamisest tuleneva kahju korvamise ulatuse ja sellega kaasneva mõju vahel. Tavaks on olnud katkestustest tulenevad otsesed kahjud korvata juhtumipõhiselt, mida toetavad nii võrguettevõtjate võrgulepingu tüüptingimused kui ka võlaõigusseadus laiemalt. Hüvitamist laiendada olemuselt hüpoteetilistele kaudsetele kahjudele, sh saamata jäänud tulule, ei oleks asjakohane. Sanktsioonide eesmärk peaks olema katkestuste arvu ja kestuse vähendamine, mitte eeskätt kahjude korvamine. Samas tuleb ka võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtete alusel kahju hüvitisest maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud (VÕS § 127 lg 5). Seega ei ole proportsionaalne hüvitise määra tõstmine ulatuses, mille alusel võrguettevõtja hüvitis ületab oluliselt teenuse eest tasutavat hinda, tuues lõppastmes kasu tarbijale. Lisaks tuleb hüvitise suuruse puhul arvestada, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole ebaproportsionaalselt rikkumise eest karistada. Võttes aluseks hinna alandamise metoodika, alandatakse hinda kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1). Hinna alandamine toimub üksnes kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahe proportsiooni arvestades, st arvesse ei võeta tekkinud kahju. Seega tuleb võrgutasude hüvitise määramisel arvesse võtta üksnes nn mittekohase täitmise hinda, arvestamata hüvitise hulka võimaliku kahju. Seetõttu oleks põhjendatud lähtuda võrgutasude vähendamisel konkreetse turuosalise poolt makstavatest võrgutasudest ja vähendada neid sõltuvalt rikkumise ulatusest kuni 100% turuosalise poolt panustatavast summast konkreetsel perioodil. Kuivõrd võrguteenuse kasutamine võib periooditi erineda, oleks Elektrilevi hinnangul põhjendatud lähtuda 7 rikkumisele eelnenud viimase 3 kuu keskmisest turuosalise panusest kuu kohta. See võimaldab suuremat hüvitist nendele, kes rohkem makstud võrgutasuga on enam panustanud võrgu ülalpidamisse ning väldiks põhjendamatu tulu saamist nendel, kes tarbivad võrguteenust ja maksavad võrgutasu vähesel määral või peaaegu üldse mitte. Ettepanek võrgutasu proportsionaalseks Ettepanek jääb esialgu vähendamiseks võrguteenuse piiramise korral. kõrvale. Elektrilevi ootus on käsitleda hüvitiste rakendamist Arutelu jätkub järgmise eelnõu ka võrguühenduse läbilaskevõime ajutisel koostamise ajal. piiramisel, mis on teatud juhtudel võrguettevõtjale vajalikud eeskätt võrgu ümberehitus- või remonditööde läbiviimiseks. Samuti on oluline, et võrguettevõtja oleks motiveeritud leidma tööde teostamise raames korraldatavate plaaniliste katkestuste asendamiseks muid sisulisi alternatiive katkestuste mõju minimeerimiseks. Elektrilevi nägemusel peaks võrguteenuse piiramise korral rakenduv võrgutasude vähendamine olema proportsionaalne vastavalt piirangu osakaalule võrguühenduse kogu läbilaskevõimest. Ettepanek katkestuse definitsiooni sidumiseks Ettepanek jääb esialgu liitumispunktiga. Elektrilevi senisele kogemusele kõrvale. tuginevalt tekitab katkestuse fikseerimise sidumine Arutelu jätkub järgmise eelnõu tarbimiskoha mõistega probleeme jaotusvõrgu koostamise ajal. ühendustel põhivõrguga, kus katkestuse tekkimisel ei pruugi selle mõju jaotusvõrguettevõtja tegevuste tulemusena lõppkasutajani ulatuda. Ometi on ka sellises olukorras kvaliteedinõuete rikkumisel põhivõrgus jaotusvõrguettevõtjal põhjendatud ootus võrgutasude vähendamiseks. Elektrilevi nägemusel oleks seetõttu üheselt arusaadav käsitleda katkestusi liitumispunkti, kuid mitte tarbimiskoha põhiselt. Ettepanek plaaniliste lühiskatsete Ettepanek jääb esialgu etteteatamistähtaegade kehtestamiseks. Nõustume, kõrvale. et plaanilistest katkestustest etteteatamise aja nõue Arutelu jätkub järgmise eelnõu võiks olla väljendatud mitte ööpäevades, vaid koostamise ajal. tööpäevades (Eelnõu ettepanek nr 1). Elektrilevi rakendab juba nüüd Eelnõus kirjeldatuga võrreldes pikemaid etteteatamise tähtaegu, kuna põhjalikum planeerimistöö on avaldanud positiivset mõju nii erakorraliste kulude kui ka lisategevuste vähendamisele. Viimastel aastatel on jaotusvõrgus aina enam probleeme ja pöördumisi tekitanud ette planeeritud lühiskatsed põhivõrgus, millest põhivõrguettevõtja ei ole kohustatud ette teavitama. Selline kohustus on asjakohane, et 8 kliendid ning jaotusvõrguettevõtjad saaksid nendega arvestada. Kokkuvõtvalt Elektrilevi ei poolda Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmist, kuivõrd kavandatud ettepanekute mõju võrguteenuse kvaliteedi edendamisele on küsitav ning Eelnõu jätab jätkuvalt lahenduseta mitmed varustuskindluse aspektist olulised väljakutsed. Konkurentsiamet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1) Eelnõu § 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv Mittearvestatud. „120“ arvuga „72“; Mis tähendab, et jaotusvõrgus Põhivõrguettevõtja on ühepoolse toitega piirkonna lubatavat selgitanud, et kehtiva katkestusaega vähendatakse varasemalt 120-lt kvaliteedimääruse § 4 lõike 4 tunnilt 72-le tunnile. Konkurentsiamet nõustub, et punkti 2 kohaselt tuleb antud muudatus on vajalik, tehes seaduse põhivõrgu tarbimiskohas, mille mõistmise arusaadavamaks, ühtlustades elektritoide on tagatud ühe 110 lähenemise määruse § 4 lõike 3 põhimõttega, kus kV trafo või liini kaudu, rikkest lubatav katkestuse aeg on toodud 3 päeva ehk 72 põhjustatud katkestus kõrvaldada tundi. Lisaks on 120 tundi elektrikatkestuse 120 tunni jooksul. Selliste normiks Eesti piires liiga pikk aeg, riivates tarbijate tarbimiskohtade rikkelise õiglustunnet nagu Konkurentsiamet tõi välja ka katkestuse põhjustab tavajuhul oma 03.08.2020 kirjas. Siinjuures juhime aga kas trafo või 110 kV tähelepanu, et märkamata on jäänud määruse § 4 ülekandeliini rike. Kõnealuse lõike 4 punkti 2 norm põhivõrgule, mis näeb 120 tunnise katkestuse jätkuvalt ette 120 tundi lubatavaks katkestuseks. likvideerimine lühema ajaga Vastav punkt on vastuolus sama § lõikega 3 kus tingiks Eleringi poolt kõikidesse nähakse võrguettevõtjale (sealhulgas ühe-trafo alajaamadesse põhivõrguettevõtjale) katkestuse kõrvaldamiseks täiendava trafo paigaldamise, ette 3 päeva. Lisaks ei ole põhjendatud kohelda sest rikkelise trafo asendamine põhivõrgu ja jaotusvõrgu kliente lubatava reservseadmega ei ole võimalik katkestuse kestvuse aja osas erinevalt. kiiremini kui 120 tunni jooksul. Konkurentsiamet juhib ka tähelepanu, et hoides Eleringi esitatud loetelu trafo jaotusvõrgus rangemat normi, kui põhivõrgus, võib asendamiseks vajalike põhitööde tekitada olukorra, kus põhivõrgu katkestuse koos planeeritava ajakuluga on kestvus ületab jaotusvõrgus seatud järgmine: kvaliteedinormi, samas ei ületa põhivõrgu • transport reservtrafode kvaliteedinormi, mille tulemusel tekib olukord, kus hoiuplatsilt – 12 tundi; põhivõrgu katkestuse tõttu, kus jaotusvõrgu • trafo paigaldamine tarbijad on samuti ilma elektrita, tekib jaotusvõrgus vundamendile ja montaaž – 24 normi ületus ning jaotusvõrk peab kliendile tundi; arvestama võrgutasu vähendamise, samas • trafopaagi põhivõrgus normi ei ületata, ning põhivõrk vakumeerimine ja täitmine õliga jaotusvõrgule seega võrgutasu vähendamist – 24 tundi; omakorda arvestama pole kohustatud. Seega tekib • trafo elektrimõõtmised ja oht jaotusvõrgule kanda põhjendamatuid kulusid õlianalüüside teostamine, põhivõrgu tegevuse tõttu, mida jaotusvõrgule ei mõõtmiste ja analüüside kompenseerita. Seega kordab Konkurentsiamet 9 siinjuures oma 03.08.2020 kirjas tehtud ettepanekut tulemuste/protokollide saamine – § 4 lõike 4 punkti 2 all asendada arv „120“ samuti 12 tundi; arvuga „72“ ühtlustamaks lubatud katkestusajad • primaar- ja põhivõrgus ja jaotusvõrgus ühepoolse toite korral sekundaarühenduste tegemine – ja viies lähenemise vastavusse ka määruse § 4 lõike 24 tundi; 3 all ette nähtud normiga. • proovipingestamine, tühijooks – 24 tundi. Elering oleks sunnitud ühe-trafo alajaamades asuvate tarbimiskohtade rikkelise katkestusaja vähendamiseks ehitama kõik ühe-trafo alajaamad ringi, paigaldades neisse täiendava trafo, millele tuleb rajada ühendus (trafo lahter koos vajalike lülititega) olemasolevasse jaotlasse. Eleringi võrgus on täna ca 45 ühe trafoga alajaama, millest igaühte täiendava trafo hankimine ja paigaldamine koos ühenduse ehitamisega maksaks keskmiselt ca 400 000 eurot. Seega nõuaks ühe-trafo alajaamades asuvate tarbimiskohtade rikkelise katkestusaja vähendamine Eleringilt täiendavaid investeeringuid pelgalt trafode lisamise tõttu ca 18 000 000 eurot. Lisaks tuleb märkida, et nii suure koguse uute trafode hankimine ja paigaldamine võtab aega vähemalt 3–5 aastat. Vajalik on ka 110 kV ülekandeliini rikete tagajärjel tekkiva katkestuse riski minimeerimiseks vahetusmastide laojäägi suurendamine ning hoolduspartneritega täiendavate kokkulepete sõlmimine, et tagada rasketes ilmastikuoludes mastivahetuste võimekuse suurendamine. Samuti on mastivahetustega kaasneva ajakulu vähendamiseks vaja looduslikult rasketesse kohtadesse rajada täiendavaid juurdepääsuteid. 10 Samas on oluline tähele panna, et Eleringi võrguteenuse klientidel on olnud võimalik liitumisprotsessi käigus valida kas 2 või 120 tunnise varustuskindluse nõude vahel ning otsus võrguühenduse kasutamiseks, mis ei ole Eleringi poolt reserveeritud, on tehtud kliendi poolt. 120 tunnise rikke likvideerimise aja on valinud peamiselt jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrgus on Eleringi poolse toite kadumisel võimalik antud tarbimiskoha toitel asuvate lõppklientide elektrivarustus taastada olemasoleva jaotusvõrgu kaudu teistest lähedalasuvatest alajaamadest. Kokkuvõtteks rõhutan, et kvaliteedimääruse § 4 lõike 4 punkti 2 kohase katkestusaja vähendamine tingib põhivõrguettevõtjalt suuremahulisi investeeringuid, kuid lõpptarbija kõnealusest muudatusest kasu ei saa, sest seda tüüpi tarbimiskohad on jaotusvõrgu olemasolevate ühenduste kaudu tavajuhul juba reserveeritud. 2) Eelnõus § 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: Mittearvestatud „Riketest põhjustatud katkestuste kestus Põhivõrguettevõtja on jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni selgitanud, et 120 tunnise 50 tundi aastas või kuni 100 tundi aastas, kui katkestusaja vähendamine toob jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud kaasa suuremahulisi ja ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Riketest aeganõudvaid investeeringuid, põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe millest lõpptarbija kasu ei saa, tarbimiskoha kohta võib olla kuni 120 tundi sest seda tüüpi tarbimiskohad on aastas.“; Konkurentsiameti ettepanek 03.08.2020 jaotusvõrgu olemasolevate esitatud kirjas oli ühtlustada lubatavad katkestuse ühenduste kaudu tavajuhul juba kestvuse perioodid ühe tarbimiskoha kohta aastas reserveeritud. Eleringi jaotusvõrgu ja põhivõrgu puhul, mis tähendab, et võrguteenuse klientidel on olnud sarnaselt jaotusvõrgu lähenemisele seataks ka võimalik liitumisprotsessi käigus põhivõrgus kahepoolse toitega alajaamadele valida kas 2 või 120 tunnise rangem norm kui ühepoolse toite puhul. Sama varustuskindluse nõude vahel lähenemist toetab ka määruse § 4 punkti 4 ning otsus võrguühenduse lähenemine, kus katkestuse osas on ka põhivõrgus kasutamiseks, mis ei ole Eleringi ette nähtud erinevad normid kahepoolse toite puhul poolt reserveeritud, on tehtud ja ühepoolse toite puhul (vastavalt 2 h ja 120 h). kliendi poolt. 120 tunnise rikke 11 Seega on jätkuvalt Konkurentsiameti ettepanek likvideerimise aja on valinud seada ka põhivõrgule tarbimiskoha kohta aastas peamiselt jaotusvõrguettevõtjad, lubatavaks katkestuskestvuseks sama norm nagu kelle võrgus on Eleringi poolse jaotusvõrgu puhul: „Riketest põhjustatud toite kadumisel võimalik antud katkestuste kestus põhivõrgu ühe tarbimiskoha tarbimiskoha toitel asuvate kohta võib olla kuni 50 tundi aastas või kuni 100 lõppklientide elektrivarustus tundi aastas, kui põhivõrgu tarbimiskoha taastada olemasoleva elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini jaotusvõrgu kaudu teistest kaudu.“ Konkurentsiamet juhib ka siinjuures lähedalasuvatest alajaamadest. tähelepanu, et hoides jaotusvõrgus rangemat normi kui põhivõrgus, võib tekitada olukorra, kus Seletuskirja täiendatud. põhivõrgu katkestuse kestvus ületab jaotusvõrgus seatud kvaliteedinormi, samas ei ületa põhivõrgu kvaliteedinormi, mille tulemusel tekib olukord, kus põhivõrgu katkestuse tõttu, kus jaotusvõrgu tarbijad on samuti ilma elektrita, tekib jaotusvõrgus normi ületus ning jaotusvõrk peab kliendile arvestama võrgutasu vähendamise, samas põhivõrgus normi ei ületata, ning põhivõrk jaotusvõrgule seega võrgutasu vähendamist omakorda arvestama pole kohustatud. Seega tekib oht jaotusvõrgule kanda põhjendamatuid kulusid põhivõrgu tegevuse tõttu, mida jaotusvõrgule ei kompenseerita. 3) Konkurentsiamet juhtis oma 03.08.2020 Arvestatud osaliselt. esitatud ettepanekutes MKM-ile tähelepanu Tarbijate suunas võrgutasude asjaolule, et määruses ette nähtud võrgutasu vähendamise määra on vähendamise määrad kvaliteedinormide ületuse määrusega muudetud korral pärinevad aastast 2005 ja vajavad kolmekordseks. Selle kulu peab ajakohastamist. Analüüsides Statistikaameti katma jaotusvõrguettevõtja enda andmetele tuginedes finantsnäitajate (nagu tulukusest või kui katkestus oli brutokuupalk) muutust ajaperioodi jooksul 2004 põhjustatud põhivõrguettevõtja kuni 2019 lõpp, soovitas amet määrasid tõsta 2-3 poolt katab ka kulu korda. Vastav ettepanek on MKMi poolt arvesse põhivõrguettevõtja. võetud jaotusvõrgu määrade osas eelnõus § 7 lõike 3 ja 4 muudatustena. Samas on tähelepanuta jäänud põhivõrgule kehtiv määr määruses § 7 lõike 5 all. Konkurentsiamet teeb siinjuures ettepaneku tõsta ka põhivõrgule kehtivat määra § 7 lõikest 5 tulenevalt kolm korda, nagu eelnõu näeb ette jaotusvõrgu määrade osas, võttes arvesse finantsnäitajate muutust alates 2005. aastast, seega number 2556,47 eurot asendada 7 669, 41 euroga. Täiendavalt juhib Konkurentsiamet tähelepanu ka asjaolule, mida tõime välja ka 03.08.2020 kirjas, et käesoleva määruse lähenemine § 7 lõike 5 all ei taga, et põhivõrgu poolt määratav võrgutasu vähendamine katkestusnormi ületusel jõuaks lõpptarbijani, kes reaalselt ilma elektrita on ja kulusid seeläbi 12 kannavad. Siinjuures toome näite 2019. aasta oktoobris Võrus toimunud elektrikatkestust silmas pidades, kus põhivõrk ületas lubatavat katkestuse normi ja vähendas seega võrgutasu oma klientidel. Kuid põhivõrgu otsene klient siinjuures oli jaotusvõrk (Elektrilevi), seega võrgutasu vähendati jaotusvõrgule summas 44 232,04 eurot, mis vähendas küll Elektrilevi võrguteenuse ostukulusid Elektrilevile, kuid ostukulusid ei vähendatud lõpptarbijate, kes tegelikult jaotusvõrgu taga ilma elektrita olid ja kulusid seeläbi kandsid. Antud lähenemine tekitab olukorra kus jaotusvõrgul tekib võimalus saada põhjendamatut tulu põhivõrgu katkestuse arvelt. Vastav probleem tekib eeskätt juhul kui põhivõrgus on rangem katkestuse kestvuse norm kui jaotusvõrgus, ehk kahepoolse toitega tarbimispunkti korral määruses § 4 lõike 4 punkti 1 juhul, kus põhivõrgule kehtiv norm kahepoolse toitega tarbimiskohale on 2 tundi. Konkurentsiameti ettepanek on täiendada eelnõud § 7 lõike 5 all klausliga, et põhivõrgu poolt määratav võrgutasu vähendamine peab jõudma läbi jaotusvõrguettevõtja lõpptarbijateni, kes katkestuse tõttu olid ilma elektrita. Juhtudel kui põhivõrgu ja jaotusvõrgu katkestusnormid ühtivad, pole ülekandmine vajalik, kuna jaotusvõrguettevõtja on sellisel juhul niikuinii kohustatud normi rikkumisel lõpptarbija võrgutasu vähendama, ülekandmise vajadus on aga eeskätt vajalik juhul kui põhivõrgu norm on rangem kui jaotusvõrgu oma. Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Rahandusministeerium kooskõlastab määruses Osaliselt arvestatud välja toodud muudatusettepanekud, kuid leiame, et Põhivõrguettevõtja on täiendavalt on vajalik üle vaadata ning selgitanud, et 120 tunnise jaotusvõrgule kehtestatavate nõuetega ühtlustada katkestusaja vähendamine toob nõuded põhivõrguettevõtjale. Praegune eelnõu kaasa suuremahulisi ja uuendab nõudeid ja võrgutasu vähendamise aeganõudvaid investeeringuid, määrasid üksnes jaotusvõrguettevõtjale, mis on millest lõpptarbija kasu ei saa, vaid osa kogu võrguteenuse kvaliteedi suuremast sest seda tüüpi tarbimiskohad on pildist. jaotusvõrgu olemasolevate ühenduste kaudu tavajuhul juba reserveeritud. Eleringi võrguteenuse klientidel on olnud võimalik liitumisprotsessi käigus valida kas 2 või 120 tunnise varustuskindluse nõude 13 vahel ning otsus võrguühenduse kasutamiseks, mis ei ole Eleringi poolt reserveeritud, on tehtud kliendi poolt. 120 tunnise rikke likvideerimise aja on valinud peamiselt jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrgus on Eleringi poolse toite kadumisel võimalik antud tarbimiskoha toitel asuvate lõppklientide elektrivarustus taastada olemasoleva jaotusvõrgu kaudu teistest lähedalasuvatest alajaamadest. Sarnaselt jaotusvõrgule tõstsime põhivõrgule kehtivat määra § 7 lõikest 5 tulenevalt kolm korda, võttes arvesse finantsnäitajate muutust alates 2005. aastast, seega number 2556,47 eurot asendatakse 7 669, 41 euroga. 14 17.09.2021 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega ajakohastatakse määruses sätestatud kvaliteedinorme ja kvaliteedinõuete rikkumise korral rakendatavaid võrgutasude vähendamise määrasid. Määruse eesmärgiks on muuta võrguteenuste kvaliteedinõudeid sätestav regulatsioon täpsemaks, tagada tarbijate õiguste parem kaitse ning ajakohastada tarbijatele määratud võrgutasude vähendamise määrasid ning võtta paremini arvesse tarbijatele kvaliteedinormi rikkumisest tekkivaid tegelikke kulusid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu töötas välja, keeletoimetuse tegi ning seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna elektri- ja gaasituru ekspert Marie- Ursula Vaks ([email protected], 639 7674). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], 625 6351). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb seitsmest punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused muudetud paragrahvide lõikes. Paragrahv 3 Paragrahv 3 käsitleb teeninduse nõuded ning lõikes 2 esitatud tabeli kohaselt teatatakse turuosalisele plaanilisest elektrikatkestusest ette vähemalt 2 päeva enne plaanilise katkestuse algust. Eelnõu kohaselt muudetakse etteteatamise aeg 2 tööpäeva pikkuseks, et tagada, tarbijatele piisav reageerimisaeg. Kehtiva sõnastuse korral võib näiteks tekkida olukord, kus reede õhtul antakse teada esmaspäevasest katkestusest ning see ei pruugi olla piisav aeg, et ettevõtja oma töös ümberkorraldusi teha saaks. Lätis on vastav etteteatamisaeg 5 ööpäeva 1 ja seda ühtlaselt nii põhivõrgu kui jaotusvõrgu katkestuste osas. Eestis oli vastav etteteatamisaeg varasemalt samuti pikem, vastavalt 7 ööpäeva jaotusvõrgu katkestuste puhul, kuid 2005. aastal seda muudeti. Tarbijate teavitamine plaanilisest elektrikatkestusest 2 päevase etteteatamisega on ebamõistlik, sest muudab keeruliseks näiteks ettevõtjatel niivõrd lühikese etteteatamise ajaga oma tegevust ringi korraldada. Põhivõrgu teeninduspiirkonnas asjaomasele turuosalisele tema mõõteseadmes tehtavatest plaanilistest töödest ette teatamine vähemalt 5 päeva enne töö alustamist jääb hetkel muutmata kujul kehtima. Praktikas ei ole ilmnenud vajadust seda sätet muuta. Paragrahv 4 Paragrahv 4 käsitleb lubatud rikkeliste katkestuste kestusi. Määruse praktikas rakendamisel on ilmnenud küsitavusi ja kahetimõistetavusi. Samuti ei arvesta kõnealune paragrahv eelnõu koostamise ajal elektrivõrgu kvaliteedi paranemisega, mis võimaldaks määruses sisalduvaid nõudeid võrgu kvaliteedile parendada. Elektrikatkestuse norm 120 tundi aastas tarbimispunkti 1 Läti seadusandlusest: https://likumi.lv/ta/en/id/263945-regulations-regarding-the-trade-and-use-ofelectricity; paragrahv 99 käsitleb seda. kohta ei vasta enam ühiskonna kasvavale ootustele tagada kvaliteetne ja võimalikult väheste katkestustega elektrivarustus. Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja on varustuskindluse osas teinud jõudsaid samme – kui 2011. aastal oli Elektrilevi võrgus enam kui 25 000 riket, siis 2020. aastal oli neid veidi üle 13 000. Kümne aastaga on rikete arv vähenenud pea kaks korda.2 Investeeringuid on tehtud asustustihedusest, elutähtsa ja majandusliku mõjuga tarbijatest, liini ümbritsevast looduskeskkonnast ja muudest aspektidest lähtuvalt. 06.12.2019 toimus Elektrilevi võrgutasude visiooni 3 tutvustus kus märgiti, et Eesti energiamajanduse riiklikus arengukavas 4 on elektrivõrgu varustuskindluse parandamise sihteesmärgiks viia varustuskindluse näitaja SAIDIplaaniväline (rikkelise katkestuse kestus kliendi kohta) 90 minutini aastaks 2030. Elektrilevi on kavandanud jõuda olemasoleva investeerimismahu juures 2030. aastaks 85% ulatuses ilmastikukindla võrguni ja rikkekatkestuse keskmise ajani kliendi kohta (SAIDIplaaniväline) 90 minutit. Arvestades elektrivõrgu parendamiseks tehtud investeeringuid on võimalik senist elektrikatkestuse normi 120 tunnilt oluliselt vähendada. Põhivõrgu võrguteenuse klientidel olnud võimalik liitumisprotsessi käigus valida kas 2 või 120 tunnise varustuskindluse nõude vahel ning otsus võrguühenduse kasutamiseks, mis ei ole Eleringi poolt reserveeritud, on tehtud kliendi poolt. 120 tunnise rikke likvideerimise aja on valinud peamiselt jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrgus on Eleringi poolse toite kadumisel võimalik antud tarbimiskoha toitel asuvate lõppklientide elektrivarustus taastada olemasoleva jaotusvõrgu kaudu teistest lähedalasuvatest alajaamadest. Põhivõrguettevõttel on täna kokku 239 tarbimiskohta, nendest ühepoolse toitega 74 tarbimiskohta ning nendest omakorda on elektritarbijatest lõppkliente 4. Neljast lõppkliendist on ühel olemas reservtoide ning üks ei vaja reservtoidet. Seega kvaliteedimääruse § 4 lõike 4 punkti 2 kohase katkestusaja vähendamine tingiks põhivõrguettevõtjalt suuremahulisi investeeringuid, millest võidaks lõppkokkuvõttes ainult kaks klienti aga võrgutasude tõusu näol maksaksid selle kinni kõik 239 klienti. Paragrahv 4 lõike 5 punkti 2 muudetakse nii, et 120 tundi asendatakse 72 tunniga. See tagab, et jaotusvõrgus ühepoolse toite katkestuse korral likvideeritakse katkestus hiljemalt 3 ööpäeva jooksul. Paragrahv 4 lõike 6 all toodud katkestuste lubatud summaarsed kestused aasta kohta ühe tarbimiskoha kohta tuleb samuti vähendada tulenevalt § 4 lõike 5 muudatustest. Summaarselt lubatud katkestuste kestusi jaotusvõrgu puhul kahepoolse toite osas maksimaalselt 50 tundi aastas ja ühepoolse toite osas 100 tundi aasta peale (kehtivad määrad 70 tundi aastas ja 150 tundi aastas). Põhivõrgu jaoks muudetakse nõudeid kahepoolse toitega sarnaselt jaotusvõrguga (kehtiva määruse kohaselt vaadeldakse sarnaselt ühepoolse toitega) ning ühepoolse toite korral tuuakse määr 150 tunnilt aastas 120 tunnile aastas. Kuna põhivõrguettevõtjal ei ole tarbimiskohtades, mille elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu, võimalik teatud rikketüüpide korral tagada ühekordse rikke likvideerimist lühema aja, kui 120 tundi jooksul, tingiks katkestuse kestus alla 120 tunni tagamine täiendavaid suuremahulisi investeeringuid. Paragrahv 7 Paragrahv 7 käsitleb võrgutasu vähendamise tingimusi elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral ning lõiked 2, 3, 4 ja 5 näevad ette võrgutasude vähendamise määrasid 2 https://www.elektrilevi.ee/et/katkestused/rikkelised-katkestused 3 https://www.elektrilevi.ee/- /doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/Elektrilevi_vorgutasu_visioon_aastani%202030_taisversioon.pdf 4 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf võrguettevõtjatele elektrivarustuskindluse nõuete rikkumise korral. Vastavad määrad on jõustunud 2005. aastal ja need on tõenäoliselt kehtestatud 2004. aasta andmetele tuginedes. Võttes arvesse, et käesoleval ajal on keskmine palk 2004. aastast võrreldes muutunud keskmiselt 3 korda (võrreldes 2019. aasta ja 2004. aasta IV kvartali andmeid on vahe 2,99 korda), nagu näidatud tabelis 1, ei ole kehtivas määruses sätestatud kompensatsioonimäärad enam tarbijatele piisavaks kompensatsiooni mehhanismiks olukorras, kus elektrivarustuse kvaliteedi nõudeid rikutakse. Need määrad ajakohastame ning muudame § 7 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 võrgutasude vähendamise määrad kolm korda suuremaks võrreldes 2005.a. määradega. Tabel 1 „Keskmine brutokuupalk kvartalite kaupa“ (allikas: Statistikaamet) 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused võivad mõjutada võrguettevõtjate rahavoogusid. Samas on Konkurentsiamet analüüsinud põhivõrguettevõtja ja nelja suurema jaotusvõrguettevõtja viimase viie aasta andmeid määruses toodud kvaliteedinõuete rikkumise tõttu võrgutasude vähendamisele kulunud summade osas, ning on näha, et need ei ole võrguettevõtjate käivet arvesse võttes märkimisväärsed, jäädes kõigil juhtudel alla 0,05%-i (enamikel isegi alla 0,001%-i). Seega muudatuste mõju kõigile võrguettevõtjatele ei ole esmasel vaatlusel liigselt suur ja ei ole alust arvata, et need võrguettevõtjate mõistlikku taluvuspiiri ületaksid. Määruse eelnõu koostamisele eelnenud konsultatsioonide käigus võrguettevõtjatelt kogutud tagasiside kohaselt ei nõua kvaliteedinõuete muutmine võrku täiendavaid investeeringuid. Elektrilevi esitles 2019 aasta lõpus oma võrgutasude järkjärgult tõstmise visioonis 2030 aastani5, kus oli selgelt välja toodud eesmärk ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamiseks, vähendamaks erakorralistest ilmastikuoludest tulenevat mõju elektrivõrgule (maakaablite uuendamine, paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamine maakaablitega ja paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamine kaetud juhtmetega). Allpool toodud tabelis 2 on esitatud Konkurentsiameti viimase viie aasta jooksul määrusest tulenevate kvaliteedinõuete rikkumise tõttu klientidele määratud võrguteenuse vähendamise summad eurodes ning võrdluseks selle protsent arvestatuna kogu võrguteenuse tulule. 5 https://www.elektrilevi.ee/- /doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/Elektrilevi_vorgutasu_visioon_aastani%202030_taisversioon.pdf Tabel 2 „Võrguettevõtjate poolt arvestatud ja erinevatel lähenemistel arvestatavad võrguteenuse müügitulude vähendamise mahud aasta kohta *Makstud Eleringi andmetel tegelikult vaid ühel aastal (2019) summas üle 44 000-de ja ühele kliendile (Elektrilevile). **Eleringi kulu võib olla suurem, kuna arvestatud on 1 MWh tiputarbimise peale, nagu praegu maksavad, ei võta arvesse katkestustundide arvu, aga samas ei arvesta ka mitte sarnase perioodi tarbimist (eeldatavat tarbimist, mis jäi kliendil tarbimata), vaid tiputarbimist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne seotud tegevusi ega täiendavaid kulusid või tulusid riigieelarvele või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi ning esitati ettepanekute esitamiseks Konkurentsiametile, AS-le Elering ning jaotusvõrguettevõtjatele. Kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud koondati seletuskirja lisana ettepanekute tabelisse.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel