1
00
0
10
99
.
81
1
00 A
.
38 1
00
.
26 00
1
99.
5 A
100.54
1
00
5 5
0. 99.
100.55 10 99
0
1
0
.
91
993
.7
kr
A A
10
10 0 .
99
39
.
06 1 2 5
0.10 10 . 0 00.
100
3 9
9.5
47
10
100 0.
0. .28
1
00
1
00 72 96
.3 45 . A 38 99.
9 5 99.
0 A kr
7 10
100 8
.48
.1 4 1
00 2
5
100. .04
00 .3 .
42 5
.
99
0.1
.
9 .
1 100.58 sõidukiiruse 9
5
10
A
0 100.10 9.4
2
100
9
07
6
10 100 999
.3
100.1
100
.2 mõõtja 1
00
5 A 99.73 99.51
99.55 9
9.7
7 A
3
10
10 9.6
9 00.1
1 0 9 1
0.
00 .19 2
.5
30 .
5 1 10 .17 0
10
22
00 0.
1
0
00
0. 17 5 0
1
0 5 .
37 24 1
0 0.
10 0. .56 10 16 00
10 0. u
r
1
0
.43 kr 1 .16
Sõme
10
A 0 100
0
1 43
. 100
10 0
100
.0
ee-
r 0
10
0.
00 .24 0. 1
0 .18 kv r
0 a 5
0
1 10 0 4 k 9.
1
00 1 -R 02
. 0.3
1 9
08
10 0. .
39 07 n
ru 0
1 0
1
5Pä
10
0
0.47
0
1
8 7 r 0
.7
.9 1 0 en 0
0.
00 00. 10
99
4 100
.13 1
ane
t
29
.
5 5
1
00.24 0
10.10 kr 100.15
Põh1
ma
i 3
3
. 8
.
98 19 0
1 0 0 99
48
. 10.
0 9 0
1
99 1
00 0
10.1
.
.
38 995
.
100
18 99
0
10.
0
103
.3
100.60 1
00.
44 00
A 100.
99
5
100.13 0
10.
0
104
.1 0.31
0
1
.9
03
.1 87
.2
9
10 0
10 9
1
0 995
.
100.14 0.50 9
100.5
0
101
.3 9
63
46 100
.4 .37 7
.2
1
6 k
5
.
. r 0
0 8
1
0
00
1
0
1 9
00.
1 100
00.
.
5
.
4
7
100
05
.4 1003
.
PP-131 100.55 0
1 0
10
59
1
57
00.
5 kr
A
0
10
15
.
0
0.4
5 2 995
. 86
.3
1 9
50
100.30 0
10. 9
9
0.
100.45
10
3
.4 0
102
.9 0
10 86
.7
00 9
1 100
99.96 100
10 .3
9.5
71
9
9.9
8 9 8.3
9
9
0. 6
100.35
10
100.
99.66
56
9
0
2
40
9.
100.
9
0.
21
10
99
10
0.
5
9
24
8.
5
03
98.45
5
0.
89
100.
.
10
5
98.72
99
.
99
98.38
99.28 98.96
98.67
99.58 9
8.5
100. kr
100.5
100.
100.13 99.87
98.62
56
72
100 .
100
8
P-8
10
.
A
71 kr
K22-1
65
0.
100
03
100
27
Kaas 100.35 met 99.11
.38
100.
98.98
.29
100
põhi 98.52 99 99
99 99.02
kaev 400 /315 pl
99.17
99.
9
9
1 98.44 DE 160 PVC 99.40
10
4
10 .56
84
0.
99.65
10
100.
0.
10
10
2 98.49 DE 110 PVC
05
10
53
10
0
.5
99.81
0.
99.13
5
0.
Tp
57
51
K
Raa
jts
i:veoket
t
i ankui
rsaar
10
5
0.
99.41
99
5
0.
.
10
P
99
10
.9
0.
22
ik
4
15
k
1 00
tn 100. 39
.3
10
P-8
K
5
0.
õr
99.09
53va
99.97
10
10
9
9.5
0.
0.
35
Hinnateabe tulp 99.53
l
03
m
10
99
4
4
0.
aa
.9
A
99.43
6
nt
10 .03
10
5
. 99.42
0.
ee
10
9
0. 45
9
1
0
0
08
10
00
4
99.68
3
nr
.
-o
k hvk
i,
101
Hoone:kaupu
ls
99
0.7
.9
a
tnkui
rev
t aru
jalune,auo
tpe u
s a
l
521
99
2
99.46
10 0.
.9
10
0. 36
48
1
36
T
10 .04
ap
10
10
0.
0
a
09
0
10 0.
95
.
-
9
10
10 0.3
kr 1
9
0. 32
9.
5
K
0. 9
10
38
10
A
10
oi
3
32
0.
99.82 P-9
0.
00
10 .04
gi
02
100.31
2
A (
5
.
02
.
9
1
0.
22
9
10
10 i
99.61
40
P
09
0
0. k
99.66
4 t
0
k
10
99.54
6 n
99.
5
kr
P-2
)
99
99.50
.9
K22-2 99.
9
5
A
Kaas 100.31 met 99.58
99.97 99.78 99.85
põhi 98.11
10 .2
10
0. 8
10
0
kaev 400 /315 pl 100.06
29
0
99.73
10 99
1 98.03 DE 160 PVC
10
0. .9
0.
99.56
02 4
2 98.38 DE 110 PVC
10 .3 3
19
0. 1
10 0.3
99.79
10
27
0
3 98.03 DE 160 PVC
10
0.
X = 6569900 Rajatis: maapealne 10 m³
99
10 .0
30
.7
10
99.66
10
0. 6
LPG mahuti ja gaasitankur
7
A
0
0.
23
.5
Y = 61
Pikk tänav L4 koos varikatusega
99
99.43
4
3
99
99
1
Pikk tn 74
.9
2 99
.
P-10
5
7
1
.7
0
10
79001:001:0306 6
99
79101:015:0610 be
t
kr
.8
2850
A
3
99.70
99.73
99.75
99.40 99.85
10
0
99.64 Rajatis: käsipesula
10
K22-3
10
99
0.
10 0.
32
.7
0.
10
Kaas 100.05 met
0. 7
1
15
30
10
2
99
põhi 98.02 99.83
0.
99.55 99.68
99
10
Planeeritud 4
.8
31
0.
.
kaev 400 /315 pl
81
6
35
hüdrant 99.51 99.88
99
09
1 97.94 DE 160 PVC
.6
100.
0
2 98.34 DE 110 PVC
Pikk tn 76 69
0
.
10
3 97.94 DE 160 PVC 99
5
99.
99.
24
10
99.42
79101:015:0640 0.
0.
5
10 99.60
99.70
05
P
v
A na 3
ik
tä 100.20
4
2
k
ru
.9
i 1 99.66
i / - lp
99
et
10 0.2
10 .2 7
tn
sk
0.
10
10 0.2
0. 3
04 La
22
1
16
0
.
00
10
0
10
TINGMÄRGID
1
99.50
10
0.
94 Liblika
33
.
99
99.94 99.90
99
10
99
0 79101:015:0562
.7
.6
75
kr
99.55 Planeeringuala piir
7
2
.
K22-4 99
10
A
0.
99.58 99.37
0
10
18
Kaas 100.20 met
99
5
.
99
99
.6
.7
põhi 97.56
Olemasolev krundipiir
8
99.46
4
kr
kaev 560 /500 pl 99.51
/ - lp 99.55
99
.5
.5
1 97.48 DE 160 PVC
99
Hoonestusala
10 0. 17
2 97.48 DE 160 PVC 99.41
10 0.
0. 15
07
10
3 97.75 DE 160 PVC
99.
99
10
5
99
99
0.
.6
Hoone suurim lubatud ehitisealune pind
.6
24
.3
1
99.44
1
99.63
7
Sadamevee immutusala
orienteeriv asukoht
10
10
99.98
3
0
99
0.
W - lp
15
.5
2 1 99.91 Olemasolev ja planeeritud sõidutee
.5
Pikk tn 78
POS 1
0
99
99.52 99.50 99.57
0
.5
10
9
9
79101:015:0090
10
Olmeasolev ja planeeritud kõnnitee
0.
20
99.41
99.53
99
10 00. 19
30
.7
1 0.
Olemasolev ja planeeritud haljasala
0. 15
5
99
05
10
K22-5 .5
10
10
Kaas 100.00 met 99.42
0.
0.
9 99.42 99.83
31
A
.6
19
põhi 97.45
99 Olemasolev säilitatav puu ja planeeritud puu
99
99
kaev 400 /315 pl
.3
0
.7
.7
99.35
7
10
99
0
100
0
1 97.37DE 160 PVC
2 97.93 DE 110 PVC 99.42
99.62
Planeeritud madal põõsas (kuni 1 m kõge)
.5
99
3 97.37 DE 160 PVC 99.
5 100.19
0
10
99.50
99.35 Likvideeritav objekt
Pikk tn 80
99
10 .1
.6
P-36
10 0.
0.
6
0
05
99
79101:015:0390
10
99
Planeeritud madalpinge elektrikaabel ja liitumiskilp
.6
4
.4
99.37
3
10
100.03
7
3 99.43
15
10
0.
2
99.96
0.
1
25
16
100.11
Planeeritud ümbertõstetav madalpinge õhuliin koos masti ja valgustiga
10
0
99 99.77 Planeeritud sidekanalisatsioon
10
10
99
.3
kr
0
99.40
0.
.5
3 P-48
99
.7
16
kr
8
A
0
99
99.52
100
10
K22-6
Planeeritud veetoru
.6
99
61
7
Kaas 100.03 met .
.5
99 100.00
põhi 97.27
kaev 400 /315 pl Planeeritud kanalisatsioonitoru
10
0.
99
99.34
10
06
1 97.19 DE 160 PVC 99.89
.5
99.28
0.
10
3
99.88
1
2 98.16 DE 110 PVC
9
0.
10
Planeeritud sademeveetoru
10100
20
99.92
0.
3 97.19 DE 160 PVC
0.
99
Pikk tn 82
28
15
.5
99.74
6
79101:015:0410 K1 - lp
4
Planeeritud veevarustuse liitumispunk
.5
99.74
99
99
V- lp
.5
99.39
5
99.47
10
V - lp
99
0.
.5
15
0
8 A 99.68
10
99
.7
K1- lp Planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
X = 6569800
99
76
10
4
. 3
0.
100.17
.6
99
10
5
04
0.
99.44
10
2 1 W- lp Planeeritud elektri liitumispunkt
18
Y = 61
99.38
ki
99
0.
10
vi
99.33
.4
22
0.
pa
8
26
rk
10
et
K22-7 10
0.
0
/- lp Planeeritud sidevarustuse liitumispunkt
15
t
2900
Kaas 100.27 met
99.34
kr
5
põhi 97.07 99
.
99
kaev 400 /315 pl
99
.5
.5
9
10 0.1 2
1 96.99 DE 160 PVC
6
Pikk tn 84
0. 8
10 0.2
01
2 98.18 DE 110 PVC
10
99.45
0
3 96.99 DE 79101:015:0280
160 PVC
10
10
99
0.
10
99.40
31
4 97.44 DE 110 PVC 99.63
.6
KRUNDI EHITUSÕIGUS
0.
2
18
995
.
pos. krundi krundi suurim hoonete hoonete
99
hoonete krundi
kr
Hüdrant
.6
2
nr. aadress suurus lubatud maksimaalne suurim suurim kasutamise
A
99
(m ²) ehitisealune kõrgus (m) lubatud
.
lubatud sihtotstarve
53
96
.1
9
10
0 100.22100.27
10
pind (m²) sügavus (m) arv
0.
10 .2
05
10
0. 5
0.00
24
0
0
1
änav 1. Liblika 21753 3000 8.00 4.00 4 Ärimaa 100 %
.08 Laanet
0
10
10
A 00
108.00 (absoluutkõrgus) 96.00 (absoluutkõrgus)
10
0.
1
34
0.
27
00
.1
0
1
10
0.
28
10
K22-8
0.
35
Kaas 100.27 met Märkus: Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Telg MK 2019. a koostatud alusplaani täpsusastmega 1:500 töö nr 29T680.
99
10
.8
0.
Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis.
põhi 96.92
8
25
100.22
kaev 560 /500 pl Pikk tn 79a
1 96.84 DE 160 PVC
2 97.24 DE 160 PVC 79101:015:0690 10 5 0 25 50 75
3 96.84 DE 160 PVC
99
.9
3
õu
Alajaam
Töö:
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Joonis: Põhijoonis
Projektijuht: Huvitatud isik:
AB Artes Terrae OÜ Aqua Marina AS
Heiki Kalberg Töö nr:
21006DP3
Reg nr 12978320
Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev:
Küütri tn 14, Tartu 51007 Tapa linn 11.03.2021
Tanel Breede
[email protected] Mõõt:
1:500
Faili nimi:
www.artes.ee 21006DP3 Tapa Liblika tankla.dgn
Joonise nr: 3
Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse
ja lähiala detailplaneering
Liiklusuuring
2020
Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala
detailplaneering
Liiklusuuring
Tellija Aqua Marina AS
Tellija esindaja ja Urmas Koch
kontaktandmed
[email protected]
Võru 176
50112 Tartu
Lepingu nr e-mail 09.09.2020
Aruande kuupäev 03.10.2020
Aruande nr ERC/18/2020
Märksõnad Liiklusuuring, liiklussagedus, AKÖL, liikluse prognoos
Keywords Traffic survey, traffic volume, AADT, traffic forecast
Töös osalesid Luule Kaal
konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ
Tiit Kaal
konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ
ERC Konsultatsiooni OÜ
Väike-Ameerika 15-9
10129 Tallinn, Eesti
e-post:
[email protected]
tel: +372526984
www.ercc.ee
Liblika DP – liiklusuuring 1
SISUKORD
1. Olemasolev olukord ........................................................................................................... 2
2. Liiklussagedus .................................................................................................................... 3
2.1. Liiklussagedus mnt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ....................................................... 3
2.2. Ristmike pöördeliiklus ............................................................................................... 5
2.3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt ...................................................................... 5
3. Liiklusprognoos .................................................................................................................. 6
3.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid .......................................................................... 6
3.1.1. Elanike arv ......................................................................................................... 6
3.1.2. Sõidukite arv ...................................................................................................... 6
3.1.3. Läbisõit............................................................................................................... 7
3.2. Liiklussageduse prognoos .......................................................................................... 7
4. Liiklusvoogude jagunemine ristmikul .............................................................................. 10
5. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 12
Kasutatud lühendid
SAPA – sõidu- ja pakiautod (< 6 m pikkused sõidukid);
VAAB – veoautod ja autobussid (6-12 m pikkused sõidukid);
AR – autorongid (> 12 m pikkused sõidukid);
AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (autot/ööpäevas);
NKÖL – nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp);
PLP – püsiloenduspunkt (statsionaarne loenduspunkt, mis töötab kogu aasta);
Suund 1 – tee suund maantee algusest lõpu poole (nt Pärnu → Rakvere → Sõmeru)
Suund 2 – tee suund maantee lõpust alguse poole (nt Sõmeru → Rakvere → Pärnu)
Liblika DP – liiklusuuring 2
1. OLEMASOLEV OLUKORD
Planeeringu koostamise eesmärk on Liblika maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine,
sellele ehitustingimuste määramine kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone(te) rajamiseks,
mille mahus on ka kontori ja büroopinnad ning tankla ja seda teenindavate rajatiste
ehitamiseks.
Planeeritava Liblika maaüksuse juurdepääs on kavandatud Tapa linnale kuuluvalt Pikk
tänavalt (mnt nr 17148 Tapa-Koigi), mis lõikub km 144,79 põhimaanteega nr 5 Pärnu-
Rakvere-Sõmeru.
Joonis 1.1. Planeeritav ala ja juurdepääs Pikk tn-le
Liblika DP – liiklusuuring 3
2. LIIKLUSSAGEDUS
2.1. Liiklussagedus mnt nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
Põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru liiklussageduse andmed aastate lõikes on toodud
järgnevatel joonistel. 2019.a. andmete põhjal oli liiklussagedus 3405 a/ööp, millest 7%
raskeliiklus. Liiklussagedus on sel teelõigul viimase 10 aasta jooksul kasvanud ca 2 korda.
mnt nr 5 km 140,634-146,598
4000
3500
3000
AKÖL, a/ööp
2500
AR
2000
VAAB
1500
SAPA
1000
500
0
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 2.1. Teelõigu liiklussagedus aastatel 2009-2019
Kõrvalmaantee nr 17148 Tapa-Koigi esimesed 729 m kuuluvad Tapa linna haldusalasse ning
selle osa kohta liiklussageduse andmed Teeregistris puuduvad. Teelõigul 0,729-10,003 oli
liiklussagedus 60 a/ööp.
Lähim püsiloenduspunkt (PLP), mille andmeid saab liiklusvoogude analüüsimiseks kasutada,
on Kadrina PLP (mnt nr 5 km 155,7).
3500
3000
2500 AKÖL16
NKÖL, a/ööp
2000 AKÖL17
AKÖL18
1500
AKÖL19
1000
AKÖL20
500
0
1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51
Joonis 2.2. PLP 5-155,7 Kadrina PLP NKÖL aastatel 2016-2020
Nagu eelpool toodud jooniselt näha, siis 2020. aasta esimesel kümnel nädalal oli
liiklussagedus eelmise aastaga üsna sarnasel tasemel (kasv 3%), kuid alates 11.nädalast
liiklussagedus vähenes oluliselt – nädalate 11…20 liiklussagedus oli eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 23% väiksem. Alates 21.nädalast on näha tavapärase liikluse
Liblika DP – liiklusuuring 4
taastumist. Kui eeldada, et käesoleva aasta teine pool on eelmise aastaga sarnane, siis
vahepealse eriolukorra tõttu tähendab see aastate kokkuvõtlikus võrdluses ca 4% langust
(2020 vs 2019).
Liiklussagedus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel on mõnevõrra kõrgem hommikusel (kl 7-8)
ja õhtusel tipptunnil (kl 16-18). Suundade vaheline ebaühtlus pole eriti märkimisväärne – nii
hommikusel kui õhtusel tipptunnil jaguneb see üsna võrdselt.
250
200
Sõidukite arv, a/h
150 Suund 1
Suund 2
100
Kokku
50
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 tund
Joonis 2.3. Suuna 1 ja 2 liiklussagedus ööpäeva lõikes
Nädalapäevade lõikes on näha, et tööpäeviti (E-N) on sarnased liiklussagedused, reedeti
hakkab liiklus keskpäevast tasapisi kasvama ning tavapäraselt ongi just reede suurima
liiklussagedusega päev. Puhkepäeviti (L-P) on liikluse muster mõnevõrra teine – siis on
suurim liiklus päevasel perioodil kl 10-17 vahel.
300
250
E
Sõidukite arv, a/h
200 T
K
150
N
100 R
L
50
P
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 tund
Joonis 2.4. Liiklussageduse jaotus nädalapäevade lõikes
Esimesed 200 tipptundi on peamiselt õhtusel perioodil (kl 16-18), mõnevõrra jääb neid ka
hommikusele perioodile (kl 7-8) ning selgelt on näha ka üksikud tipptunnid, mis esinevad
mingil konkreetsel päeval mitmete tundide jooksul. Enamasti on need seotud kas pühade või
lähipiirkonnas toimuvate üritustega.
Liblika DP – liiklusuuring 5
24
20
16
tund
12
8
101-200 tt
4 31-100 tt
1-30 tt
0
05.01.2019
04.02.2019
06.03.2019
05.04.2019
05.05.2019
04.06.2019
04.07.2019
03.08.2019
02.09.2019
02.10.2019
01.11.2019
01.12.2019
31.12.2019
Joonis 2.5. Esimesed 200 tipptundi aasta ja ööpäeva lõikes
Kadrina PLP 2019. aasta 30-s tipptund 299 a/h on aasta keskmisest ööpäevasest
liiklussagedusest 11,4% ning 200-s tipptund 10,1%.
2.2. Ristmike pöördeliiklus
Mnt nr 5 ja mnt nr 17148 (Pikk tn) pöördeliikluse loendus tehti neljapäeval 10.09.2020
õhtusel perioodil (kl 16-17).
kuhu
1 2 3 4
1 169 23 10 203
2 142 9 8 159
kust
3 20 12 1 32
4 9 8 1 18
170 189 33 20 412
Joonis 2.6. Loendusskeem ja pöördeliikluse maatriks (arvutusliku tipptunni liiklussagedus)
Kui läbivat liiklust mitte arvestada, siis peamised liikumissuunad olid Tapa poolt Olerex
tanklasse ja tagasi. Kadrina poolt oli pööramisi nii Olerex tanklasse kui Pikk tn-le üsna
võrdselt. Pikk tn-lt välja keerati nii Tapa kui Kadrina poole samuti samas suurusjärgus.
2.3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt
Liblika DP-ga on kavandatud kaasaegse teenindusjaama rajamine (tankla/pood/kohvik),
millele juurdepääs põhimaanteelt on Pikk tn kaudu. Eeldatavalt valmib teenindusjaam
aastaks 2025. Praeguses Olerex tanklas Pikk 70 on ca 12000 tankimist kuus (ehk ca 400
a/ööp). Lõpliku realiseerumise korral eeldatakse teenindusjaama külastuste arvu kasvu ca
1,5 korda (ehk ca 600 a/ööp).
Liblika DP – liiklusuuring 6
3. LIIKLUSPROGNOOS
3.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid
3.1.1. Elanike arv
Statistikaamet avaldas 20.06.2019 uue rahvastikuprognoosi, mille aluseks on 01.01.2019
rahvaarv. Kogu Eesti kohta on koostatud aastaks 2080 neli rahvastikuprognoosi (erinevad
stsenaariumid), maakondade lõikes on olemas rahvastikuprognoos kuni aastani 2045.
Elanike arv kogu Eestis on langustrendis, kuid see kahanemine on ligi viis korda väiksem, kui
2014. aastal tehtud prognoosi alusel eeldati. Sarnaselt varasema prognoosiga eeldatakse
rahvaarvu kasvu vaid Harju ja Tartu maakonnas, teistes maakondades prognoositakse
rahvaarvu edasist kahanemist.
1.10
1.00
0.90
Kogu Eesti
0.80
Kogu Eesti (progn)
0.70
Lääne-Viru mk
0.60
Lääne-Viru mk (progn)
0.50
0.40
2000
2002
2004
2006
2008
2010
2012
2014
2016
2018
2020
2022
2024
2026
2028
2030
2032
2034
2036
2038
2040
2042
2044
2046
2048
2050
Joonis 3.1. Elanike arvu muutus ja prognoos
3.1.2. Sõidukite arv
Sõidukite arv põhineb Statistikaameti andmetel, autostumise tase on töö autorite poolt
arvutatud. Eestis tervikuna on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta perioodil 2000-2019
kasvanud 1,81 korda. Veoautode arv on kasvanud 1,69 korda, kuid busside arv on
vähenenud.
2.00
1.80
1.60
1.40
1.20
1.00
0.80
0.60
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
Sõiduautod Bussid Veoautod
Joonis 3.2. Sõidukite arvu muutus perioodil 2000-2019
Liblika DP – liiklusuuring 7
3.1.3. Läbisõit
Vastavalt teeregistris olevatele andmetele on arvutatud mnt nr 5 läbisõit ja muutus 2008.a.
suhtes.
1.6
1.4
1.2
SAPA
1.0
VAAB
0.8 AR
0.6
0.4
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 3.3. Läbisõidu muutus perioodil 2008-2019
Tegeliku läbisõidu muutusi on võrreldud baasprognoosis toodud erinevate prognoosi-
tasemete (keskmine, kõrge, madal) väärtustega ning prognoosi koostamisel on iga
sõidukiklassi jaoks valitud sobivaim läbisõidu muutust arvestav tegur.
3.2. Liiklussageduse prognoos
Liiklussageduse prognoos on koostatud vastavalt baasprognoosis toodud metoodikale. 1
Maakonna tasandil leitakse aasta keskmine ööpäeva liiklussagedus (AKÖL) valemiga:
3
N N i0 K ij
P
j
i 1
Maakonna keskmise liiklussageduse muutumise tegur Kij avaldub kujul:
Kij = (KESTij – 1) KR + 1
Eesti summaarse liiklussageduse muutumise tegur KESTij avaldub kujul:
KESTij = KEj KAij KLij KMj
NjP – perspektiivne summaarne aasta keskmine liiklussagedus kahes suunas kokku kõigi
sõidukiliikide osas j-ndal aastal
Ni0 – i-nda sõidukiliigi aasta keskmine liiklussagedus lähteaastal
i=1 – SAPA
i=2 – VAAB
i=3 – AR
1
Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedel aastaks 2040. TTÜ Teedeinstituut. Tallinn, 2007
Liblika DP – liiklusuuring 8
KEj – elanike arvu muutumist arvestav tegur
KAij – i-nda sõidukiliigi autostumistaseme muutumist arvestav tegur
KLij – i-nda sõidukiliigi aasta keskmise läbisõidu muutumist arvestav tegur
KMj – maantee liiki arvestav tegur
KR – regiooni arengu iseärasusi arvestav tegur
Elanike arvu muutumist arvestav tegur on arvutatud vastavalt Statistikaameti poolt toodud
rahvastikuprognoosile. Analüüsides nii senist autostumise taseme muutust kui ka läbisõidu
muutust, võib öelda, et igale sõidukiklassile tuleb valida erinev prognoositase ning sellele
vastavad koefitsiendid.
Prognoositase Prognoositase
Autostumine Läbisõit
keskmine kõrge madal keskmine kõrge madal
SAPA x x x SAPA x x x
VAAB x x x VAAB x x x
AR x x x AR x x x
Arvestades eelpool toodut võib öelda, et Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel kasvab
liiklussagedus eeldatavalt 1,27 korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,2% (2040 vs
2020).
Tabel 3.1. Liiklussageduse prognoos
Teelõik mnt 5 km 140.6-146.6
Aasta AKÖL SAPA VAAB AR
2019 3405 3113 97 195
2020 3504 3208 98 199
2021 3559 3259 98 202
2022 3612 3309 98 205
2023 3666 3360 98 208
2024 3717 3408 98 211
2025 3990 3672 99 219
2026 4042 3721 99 222
2027 4092 3768 99 225
2028 4141 3814 99 227
2029 4188 3859 99 230
2030 4233 3902 99 232
2031 4270 3938 98 234
2032 4305 3973 98 235
2033 4338 4005 97 236
2034 4369 4036 96 237
2035 4399 4065 95 238
2036 4417 4084 94 238
2037 4432 4100 94 239
2038 4446 4115 93 239
2039 4458 4128 92 239
2040 4469 4139 91 239
Liblika DP – liiklusuuring 9
5000
4500
4000
3500
AKÖL, a/ööp
3000
2500
2000
1500
1000
500
0
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2037
2038
2039
2040
SAPA VAAB AR AKÖL
Joonis 3.4. Liiklussageduse prognoos mnt nr 5 km 140,6-146,6
Liblika DP – liiklusuuring 10
4. LIIKLUSVOOGUDE JAGUNEMINE RISTMIKUL
Läbilaskvusarvutused on tehtud vastavalt 2001.a. koostatud juhendile.2
Tabel 4.1. Mnt nr 5 km 144,79 ristmiku läbilaskvusarvutus – õhtune tipptund 2020
T - KUJULINE RISTMIK
Ristmik: mnt nr 5 km 144.79 Kuupäev: 29.09.2020
Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2040
Projekt nr: Linn:
Voogude jagunemine ÕTT 2020
Peatee mnt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
Tapa n5 Rakvere
Kalle 0% n2 n4 Kalle 0%
0 n3
n7 n9 Peatu ja anna teed
V= 50 km/h X Anna teed
Kalle 0%
Kõrvaltee 17148 Pikk tn
Voogude jagunemine
Suund nr 2 3 4 5 7 9
Liiklussagedus a/h 181 12 8 151 9 9
Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 18 XXXXXX 11 19
1. PP kõrvalteelt n9
Segav voog nc 1/2n3+n2= 186.5 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc = 5s
Võimalik sagedus Cp Cp9= 1185 sa/h
Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1185 sa/h
2. VP peateelt n4
Segav voog nc n3+n2= 192.2 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc = 5s
Võimalik sagedus Cp Cp4= 1174 sa/h
Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 1.5 P4= 0.986
Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 1174 sa/h
3.VP kõrvalteelt n7
Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 345.35 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc = 6.0 s
Võimalik sagedus Cp Cp7= 626 sa/h
Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 617 sa/h
CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9)
Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT
7 10.9 617 606 A
9 19.4 1185 890 1166 860 A
4 18.1 1174 1156 A
2
Metsvahi, T. (2001) Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline juhend. TTÜ Teedeinstituut
Liblika DP – liiklusuuring 11
Tabel 4.2. Mnt nr 5 km 144,79 ristmiku läbilaskvusarvutus – õhtune tipptund 2040
T - KUJULINE RISTMIK
Ristmik: mnt nr 5 km 144.79 Kuupäev: 29.09.2020
Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2040
Projekt nr: Linn:
Voogude jagunemine ÕTT 2040
Peatee mnt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru
Tapa n5 Rakvere
Kalle 0% n2 n4 Kalle 0%
0 n3
n7 n9 Peatu ja anna teed
V= 50 km/h X Anna teed
Kalle 0%
Kõrvaltee 17148 Pikk tn
Voogude jagunemine
Suund nr 2 3 4 5 7 9
Liiklussagedus a/h 216 43 22 180 37 25
Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 39 XXXXXX 45 39
1. PP kõrvalteelt n9
Segav voog nc 1/2n3+n2= 237.5 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc = 5s
Võimalik sagedus Cp Cp9= 1094 sa/h
Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1094 sa/h
2. VP peateelt n4
Segav voog nc n3+n2= 259 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc = 5s
Võimalik sagedus Cp Cp4= 1059 sa/h
Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 3.7 P4= 0.971
Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 1059 sa/h
3.VP kõrvalteelt n7
Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 439.5 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc = 6.0 s
Võimalik sagedus Cp Cp7= 517 sa/h
Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 502 sa/h
CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9)
Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT
7 45 502 457 A
9 39 1094 671 1055 587 A
4 39 1059 1020 A
Liblika DP – liiklusuuring 12
5. KOKKUVÕTE
Liiklussageduse prognoosi koostamisel on kasutatud baasprognoosis toodud metoodikat,
kuid kõik kasvutegurid on vastavalt analüüsitud olukorrale ümber arvutatud. Lähteaastaks
on võetud 2019, kuna käesoleva aasta loendustulemused ei pruugi anda piisavalt täpset
informatsiooni (eriolukorrast taastumine).
Põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kasvab liiklussagedus 20 a jooksul eeldatavalt 1,27
korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,2%.
Liblika DP juurdepääs riigiteelt nr 5 on kavandatud Pikk tänava (mnt 17148 Tapa-Koigi)
kaudu. Eeldusel, et aastaks 2025 on planeeritud teenindusjaam rajatud, lisandub riigiteele ca
200 a/ööp täiendavat liiklust. Ristmiku läbilaskvusarvutused näitasid, et 2020.a. ja
2040.aastal on teenindustasemed järgmised:
Suund ÕTT - 2020 ÕTT - 2040
Vasakpööre kõrvalteelt peateele A A
Parempööre kõrvalteelt peateele A A
Vasakpööre peateelt kõrvalteele A A
Märkus:
ÕTT – õhtune tipptund
Teenindustasemed:
A – ooteaeg puudub või on väga lühike
B – ooteaeg lühike
C – ooteaeg keskmine
D – ooteaeg pikk
E – ooteaeg väga pikk
F – ristmiku läbilaskvus on ammendunud (ummik)
Ristmiku läbilaskvusega praegu probleeme ei ole (ooteaeg puudub või on väga lühike) ning
detailplaneeringu realiseerumisest tuleneva täiendava liikluse lisandumisega pole
eeldatavalt probleeme ka 2040. aastal.
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
ESKIISLAHENDUS
Tapa linn
Köide I
Töö nr: 21006DP3
Huvitatud isik: Aqua Marina AS
Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt-ekspert,
ruumilise keskkonna planeerija: Heiki Kalberg
Volitatud maastikuarhitekt: Tanel Breede
Tartu 2021
21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS
AB Artes Terrae OÜ
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3
Sisukord
1. Üldosa ja analüüs ............................................................................................................................ 5
1.1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................. 5
1.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 5
1.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .......................................................... 5
1.4. Geodeetiline alusplaan ............................................................................................................ 6
Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Telg MK 2019. a koostatud alusplaani
täpsusastmega 1:500 töö nr 29T680. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-
EST’97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. ................................................................................ 6
1.5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ........................................................... 6
2. Planeeringulahendus ....................................................................................................................... 7
2.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ..................................................................................... 7
2.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse
määramine .......................................................................................................................................... 7
2.3. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine .. 7
2.3.1. Juurdepääs avalikule teele ............................................................................................ 7
2.3.2. Veevõrk .......................................................................................................................... 7
2.3.3. Reoveekanalisatsioon .................................................................................................... 8
2.3.4. Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 8
2.3.5. Küttevõrk ....................................................................................................................... 8
2.3.6. Elektrivõrk...................................................................................................................... 8
2.3.7. Sidevõrk ......................................................................................................................... 8
2.3.8. Välisvalgustus ................................................................................................................ 9
2.4. Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.......................... 10
2.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine ............................................................................. 10
2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ........................................................... 10
2.7. Kujade määramine ................................................................................................................. 10
2.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ....................................................... 10
2.9. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ................................................................... 11
2.10. Servituutide seadmise vajaduse märkimine ..................................................................... 11
2.11. Planeeringu rakendumine ................................................................................................ 11
3. Koostöö ja arvamused (lahendatakse edasisel planeerimisel) ..................................................... 12
4. Graafiline osa (esitatud digitaalselt eraldi failidena) .................................................................... 13
AB Artes Terrae OÜ 3
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3
1. Üldosa ja analüüs
1.1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Tapa Vallavalitsus on oma 01.04.2020. a korraldusega nr 177 algatanud detailplaneeringu Liblika
maaüksusele. Planeeringuala suurus on u 2,8 ha, hõlmates Liblika maaüksust ja selle lähiala.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Liblika maaüksusele (katastritunnus
79101:015:0562, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 21753 m2 , kinnistusregistri registriosa
nr 15135550) tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Lisaks näha ette võimalus teis(t)e
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e rajamine, mille mahus on lubatud ka kontori ja
büroopinnad. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus, haljastus
ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus ning
seatakse keskkonnatingimused.
Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud
üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa
juhtfunktsiooniga. Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute
juhtotstarvet. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga
planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõjuhindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
Koostatud eelhinnangule tuginedes eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
1.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Liblika maaüksus on hoonestamata. Haljastusest kasvab maaüksusel paari aasta vanune looduslik
uuendus.
Kommunikatsioonid on planeeringualal ja selle lähiümbruses olemas. Juurdepääsutee kinnistule
puudub, kuid seda on võimalik rajada Pikalt tänavalt. Planeeringualale ulatub Pika tänava (Tapa-Koigi
kõrvalmaantee nr 17148) kaitsevöönd (10 m) ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee nr 5
kaitsevöönd (30 m).
Planeeritava ala moodustavad Liblika maaüksus (katastritunnus 79101:015:0562) ja lähiala, milleks
on osa kinnistust Pikk tänav L4 (katastritunnus 79101:001:0306).
1.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud
üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa
juhtfunktsiooniga. Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute
juhtotstarvet. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga
planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes.
Planeeringuala asub Tapa linna kagunurgas. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad loodes tootmis- ja
laohooned koos olemasoleva tanklaga, läänes elamukrundid. Põhjapool asub põhimaantee nr 5
Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Idas asub metsamaa ning veidi kaugemal lõunas Pika tänava ääres
elamukrundid.
AB Artes Terrae OÜ 5
21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS
1.4. Geodeetiline alusplaan
Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud OÜ Telg MK 2019. a koostatud alusplaani
täpsusastmega 1:500 töö nr 29T680. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-
EST’97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis.
1.5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Tapa linna generaalplaan (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud
üldplaneeringuna).
6 AB Artes Terrae OÜ
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3
2. Planeeringulahendus
2.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud
üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa
juhtfunktsiooniga. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse Tapa linna generaalplaani kohast
juhtotstarvet Liblika maaüksuse ulatuses kaubandus-, teenindus-, toitlustusettevõtete maa-alaks.
Maanteede läheduse tõttu ei ole Liblika maaüksus elamukruntide moodustamiseks ahvatlev. Samuti
ei kasva Liblika maaüksusel metsa. Planeeringualale on hea juurdepääs riigimaanteedelt, mis
soodustab ärilist tegevust.
Koostamisel oleva Tapa linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala määratud Äri- ja
väiketootmise alaks. Käesolev detailplaneeringu lahendus on kooskõlas koostamisel oleva
üldplaneeringu lahendusega.
2.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala piiritlemine ja
ehitusõiguse määramine
Moodustatavale krundile määratakse ehitusõigus tankla koos seda teenindavate rajatistega
ehitamiseks. Lisaks on planeeritud ehitusõigus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e ning
kontori- ja büroopindade ehitamiseks.
Joonisel on esitatud hoonete ja rajatiste orienteeriv paiknemine, täpne lahendus määratakse
projektis hoonestusala mahus. Kütusemahutid peavad olema maa-alused. Mahutite asukoht
määratakse projektis. Mahutid peavad asuma hoonestusalas.
Krundi ehitusõigus ja hoonestusala sidumine krundipiiridega on esitatud põhijoonisel.
2.3. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike
ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele
juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine
2.3.1. Juurdepääs avalikule teele
Juurdepääsud on planeeritud Pikalt tänavalt. Juurdepääsu planeerimisel on kavas Pikale tänavale
lisada vasakpöörderada, millega seoses laiendatakse pika tänava sõidutee osa. Juurdepääsude
lahenduse aluseks on Liikluslahendused OÜ töö nr 204902.
2.3.2. Veevõrk
Veevarustuse planeerimise aluseks on 04.02.2021 a OÜ Tapa Vesi poolt väljastatud tehnilised
tingimused.
Liblika kinnistule on välja ehitatud liitumispunkt kinnistu piiril. Veetorustiku läbimõõt on 63 mm.
Kinnistu veevarustus on planeeritud olemasolevast liitumispunktist. Joonisel on esitatud orienteeriv
kinnistusisese torustiku asukoht, mida täpsustatakse projekteerimisel.
Tuletõrje veevarustus on tagatud olemasolevast hüdrandist, mis asub Laane ja Pika tänava
ristumiskoha juures. Hüdrant on planeeritud Lasketiiru ja Pika tänava ristumiskoha juurde.
AB Artes Terrae OÜ 7
21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS
2.3.3. Reoveekanalisatsioon
Reoveevarustuse planeerimise aluseks on 04.02.2021 a OÜ Tapa Vesi poolt väljastatud tehnilised
tingimused.
Liblika kinnistule on välja ehitatud kanalisatsiooni liitumispunkt kinnistu piiril. Toru läbimõõt on 110
mm. Kinnistu reovesi on planeeritud juhtida olemasolevasse liitumispunkti. Joonisel on esitatud
orienteeriv kinnistusisese torustiku asukoht, mida täpsustatakse projekteerimisel.
Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida sademe- ja drenaaživett.
Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri kanalisatsioonitorustike ega -
rajatiste toimet, ei kahjusta kanalisatsioonitorustikke ega - rajatisi ning mida on võimalik
reoveepuhastis puhastada. Täpsemad reovee ühiskanalisatsiooni laskmise tingimused on määratud
Tapa valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni eeskirjas.
2.3.4. Sademeveekanalisatsioon
Kinnistu sademevee ärajuhtimiseks ehitada välja kinnistusisene lahkvoolne sademeveetorustik.
Sademeveetorustiku eesvooluks on krundile kavandatud immutusala. Enne sademevee immutusalale
juhtimist tuleb vesi puhastada I-klassi õlipüüduris. Täpne lahendus koostatakse projekteerimisel.
Immutatav sademevesi peab vastama kehtestatud piirväärtustele.
2.3.5. Küttevõrk
Hoonete kütmine on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kasutada elektrit (sh soojuspumbad),
päikesepaneele ja puitu (sh pelletid). Täpne kütteviis määrtakse projektis.
2.3.6. Elektrivõrk
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on 15.02.2021 a OÜ Elektrilevi poolt väljastatud tehnilised
tingimused nr 369446.
Planeeritud krundi elektrivarustus on kavandatud lõunas Pikk tn 79a kinnistul asuvast Vilguta
alajaamast uue 0,4kV maakaabelliiniga. Liitumiskilp on planeeritud krundipiirile.
Elektrikatkestuse korral tagatakse elektriga varustamine generaatoriga.
2.3.7. Sidevõrk
Sidevarustuse planeerimise aluseks on 17.02.2021 a Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilised
tingimused nr 34845058.
Sidevarustus on planeeritud Telia fiiberoptika võrgust ELA SA sidekaevust 001YK02. Kaevust alates on
planeeritud sidekanalisatsioonitorustik planeeritud hooneteni. Projekteerimiseks taotleda tehnilised
tingimused ELA SA’lt tehnilised tingimused ning taotleda Telialt uued tehnilised tingimused.
8 AB Artes Terrae OÜ
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3
Sidevarustuse ühendamise asukoht olemasoleva võrguga.
2.3.8. Välisvalgustus
Krundi juurdepääsu ja tee laienduse ehitamisega kaasneb Pika tänava olemasolevate valgustite
ümbertõstmine. Uued valgustid on planeeritud maakaabliga. Planeeringus on esitatud põhimõtteline
krundi välisvalgustuse lahendus. Projekteerimisel täpsustatakse valgustuse lahendust.
Välisvalgustuse projekteerimisel tuleb arvestada, et valgustamisel tuleb vältida riigimaanteel liiklejate
pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.
AB Artes Terrae OÜ 9
21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS
2.4. Ehitise ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on määratud järgnevalt:
Lubatud katusekalle: 10…35 kraadi;
Lubatud katusekatte materjal: plekk, rullmaterjal;
Lubatud välisviimistluse materjal: kivi, krohv, betoon, metall, sandwitch paneelid;
Lubatud piirded: võimalikud piirdeaed määratakse projektis; piire peab
sobituma olemasolevate ja ehitatavate hoonega ning
naaberkinnistutel asuvate piirdeaegadega;
±0.00 sidumine: määratakse projektis.
2.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Juurdepääsud on planeeritud Pikalt tänavalt. Juurdepääsu planeerimisel on kavas Pikale tänavale
lisada vasakpöörderada, millega seoses laiendatakse pika tänava sõidutee osa. Juurdepääsude
lahenduse on koostanud Sulev Sannik, Liikluslahendused OÜ (töö nr 204902).
Hoone ehitamisel tuleb arvestada standardist EVS 843:2016 tulenevaid parkimisnõudeid:
planeeringus on arvestatud tanklahoone suletud brutopinnaosa suuruseks 500 m² -> sellest tuleb
500/20= 25 kohta ja 2500 m² suuruse kauplusega -> sellest tuleb 2500/30=83,3 kohta. Kokku 108,3
parkimiskohta.
Planeeringus on esitatud parkimiskohti 112-le sõiduautole ja 9-le veoautole.
2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Planeeritud krundil suuri puid ei kasva, esineb isetekelist looduslikku uuendust.
Uut kõrghaljastust on planeeritud krundile puudereana Pika tänava äärde ja parklate äärde. Krundi
põhjakülge on kavandatud madalad (kuni 1,0 m kõrged) põõsad.
2.7. Kujade määramine
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada siseministri 30.03.2017 aasta määrusega nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
Hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on planeeritud TP2.
2.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Planeeringut koostades on erinevad väliruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid
kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
hea nähtavus ja valgustatus;
konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;
tagumiste juurdepääsude vältimine;
erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks
eelnevale arvestada järgnevaga:
jälgitavus (videovalve);
eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;
valdusele sissepääsu piiramine;
atraktiivsed materjalid, värvid;
10 AB Artes Terrae OÜ
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3
vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,
lukud, pingid prügikastid, märgid);
atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, välimööbel ja kõnniteed, suunaviidad.
2.9. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti
olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete kogumine ja äravedu
lahendada vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib
väljuda planeeritavalt alalt.
Ventilatsiooniagregaate, kliimaseadmeid ja muid potentsiaalseid müraallikaid ei ole lubatud
paigaldada elamukruntide poolsele fassaadile.
2.10. Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Servituutide seadmise vajadus puudub.
2.11. Planeeringu rakendumine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundisisesed teed ja krunti
teenindavad juurepääsud, sh Pika tänava rekonstrueerimine planeeringuala ulatuses koos
vasakpöörderadade ehitusega, ehitab välja krundivaldaja.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi
igakordne omanik. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
AB Artes Terrae OÜ 11
21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS
3. Koostöö ja arvamused (lahendatakse edasisel planeerimisel)
Kooskõlastatav Märkused
Jrk Kooskõlastuse
organisatsioon/ Kooskõlastaja
nr nr ja kuupäev
tehnovõrgu valdaja
1 Päästeamet
2 Maa-amet
3 Terviseamet
4 Keskkonnaamet
5 Maanteeamet
6 Elektrilevi OÜ
7 OÜ Tapa Vesi
8 Telia Eesti AS
12 AB Artes Terrae OÜ
Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS 21006DP3
4. Graafiline osa (esitatud digitaalselt eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem
2. Olemasolev olukord M 1:500
3. Põhijoonis, tehnovõrgud ja maakasutus M 1:500
4. Illustratiivsed vaated
AB Artes Terrae OÜ 13
21006DP3 Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ESKIISLAHENDUS
SITUATSIOONISKEEM
14 AB Artes Terrae OÜ
Riho Tell
Tapa Vallavalitsus Teie 23.03.2021 nr 7-1/21/15-1
[email protected]
Meie 15.04.2021 nr 7.1-2/21/7169-2
Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tapa vallas Tapa linnas Liblika maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 79101:015:0562, edaspidi planeering).
Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone(te) rajamiseks,
mille mahus on ka kontori ja büroopinnad ning tankla. Planeeringut on koostatud koostöös
Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisad:
1. 21006DP3 Tapa Liblika tankla dp eskiis -Tekst
2. 21006DP3 Tapa Liblika tankla dp eskiis-03 Põhijoonis
3. Liblika DP_liiklusuuring_ERC-18-2020
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)
Riho Tell
Tapa Vallavalitsus Teie 10.09.2021 nr 7-1/21/108-1
[email protected]
Meie 21.09.2021 nr 7.1-2/21/7169-6
Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringust
Olete teavitanud Transpordiametit Tapa vallas Tapa linnas Liblika maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu (katastritunnus 79101:015:0562, edaspidi planeering) vastuvõtmisest
keeldumisest põhjusel, et volikogu hinnangul ei vasta koostatud detailplaneering sisse- ja
väljasõiduteede osas Tapa linna ruumilise arengu eesmärkidele ning planeeritav juurdepääs
linnatänavalt häirib kohalikke elanikke. Tegite ettepaneku jätkata läbirääkimisi täiendava
juurdepääsu rajamiseks riigi maanteelt.
Planeeringu koostamise eesmärk on Olerexi tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Oleme
15.04.2021 kirjaga nr 7.1-2217169-2 kooskõlastanud planeeringu, mille kohaselt rajatakse
juurdepääsud kohalikult Pikalt tänavalt (vt lisa 1). Riigiteele täiendavat ristumiskohta planeeritud
ei ole. Riigiteel on antud asukohas põhimaantee funktsioon, väikese raadiusega kurvi mõjualas on
asula piir, millega muutub ka kiirusrežiim. Riigitee vasakule küljele on antud lõigus paigaldatud
kiirustabloo, mis viitab sellele, et sõidukijuhtide riskikäitumist esineb seal sageli ning see vajab
preventiivsete meetmete rakendamist juba tänases liikluskeskkonnas.
Ohutuse tagamisel riigiteedel tugineme Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid“ lisale „Maantee projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) ja juhisele
„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ (edaspidi juhis). Tulenevalt normidest ja
juhisest ei ole sobilik planeeringualaga külgnevas lõigus kavandada riigiteele nr 5 täiendavat
ristumiskohta. Uut ristumiskohta ei ole tarvis ühelegi teisele piirnevale katastriüksusele
juurdepääsuks. Kõikidele on juurdepääs tagatud, sh on Pika tänava kaudu tagatud juurdepääs ka
Liblika maaüksusele. Täiendava ristumiskoha rajamisega moodustuks sellest koos Pika tänava
ristmiku ning allpool viidatud perspektiivse ristmikuga suur konfliktala, millega eeldatavalt
kaasneb kõrgema riskikäitumisega teelõigus liiklusõnnetuste arvu kasv.
Tulenevalt Tapa üldplaneeringust (vt joonist 1) on vajalik arvestada sellega, et perspektiivis võib
osutuda vajalikuks tootmisala teenindava ristmiku rajamine riigitee vastasküljele. Seda tootmisala
teenindava ristmiku rajamiseks sobib eeldatavalt kõige paremini tootmisala kagunurk. Vastavalt
normide punkti 5.2.1 alapunktile 5 ei tohi II, III ja IV klassi maanteele kavandada neljaharulist
ristmikku, kus kõrvalharult tulles on võimalik seda maanteed ületada otsesihis. Nõusoleku
andmine tanklale täiendava ristumiskoha rajamiseks läheks tõenäoliselt viidatud punktiga
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
vastuollu, kuna kummalgi teeküljel on piiratud võimalused ristumiskoha nihutamiseks lääne poole
kurvi suunas ja ida poole puhkealade suunas.
Pika tänava äärde tõmbepunktidega samale küljele on vähekaitstud liiklejatele rajatud jalgratta- ja
jalgtee ning Pika tänava ületamiseks puudub neil hetkeolukorras motivatsioon. Pika tänava
kasutamist tankla külastamiseks ei saa klientidele keelata ning Tapa linna poolt lähenemisel oleks
see tõenäoliselt klientide esmane eelistus tanklasse sissesõiduks. Tulenevalt eeltoodust jääb meile
arusaamatuks, milliseid olulisi negatiivseid mõjusid soovitakse ennetada ning millise toimiva
lahenduse annaks sellele täiendava ristumiskoha rajamine riigiteele.
Vajadusel oleme valmis osalema ärakuulamise vormis toimuval koosolekul, aga tuginedes
kehtivatele õigusaktidele ja reaalsele olukorrale riigiteel ning võttes arvesse tankla
kasutusiseloomu, jääme oma seisukoha juurde: Liblika kinnistu juurdepääs on vajalik ja
proportsionaalne kavandada Pika tänava kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa 1. 7.1-2217169-2 15.04.2021 Väljaminev kiri
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
Teadmiseks:
Tambet Tiits
Kristi Kivimaa
Maa-amet
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Tõnis Mölder
Meelis Münt
Keskkonnaministeerium
[email protected]
tonis.molder@envir
[email protected]
2 (3)
Taavi Aas
Ahti Kuningas
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Joonis 1. Väljavõte Tapa üldplaneeringust
3 (3)