Martin Kikas Teie 14.09.2021
Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ Meie 29.09.2021 nr 14-1/6393-2
[email protected]
Selgituspäring KOKS § 35 lg1
täpsustamiseks Kohalike
omavalitsuste tegevus äriühingutes,
millel on osanike või aktsionäride
asemel liikmed
Austatud härra Kikas
1. Pöördusite Rahandusministeeriumi poole saamaks selgitust kohalike omavalitsuse
üksuse osalemise võimalikkuse kohta äriühingutes, millel on osanike või aktsionäride
asemel liikmed, aga mis on seaduses nimetamata (nt liikmena tulundusühistus). Tõite
välja, et Tartu linn koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga on ellu viimas
taastuvenergeetika kasutuselevõttu suurendavaid tegevusi heaks kiidetud linna energia- ja
kliimakavale ning peate perspektiivseks energiaühistute loomist tulundusühistute vormis.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) tulundusühistutes osalemist
otsesõnu ei käsitle. KOKS § 35 kohaselt võib vald või linn (edaspidi KOV) olla osanik või
aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades
kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) esitatud tingimusi.
Äriseadustik nimetab äriühingutena täisühingut, usaldusühingut, osaühingut, aktsiaseltsi ja
tulundusühistut. Nagu tõite ka ise välja, siis konkreetselt välistab äriseadustik KOV osalemise
täisühingus ja usaldusühingus.
Seega sõltub vastus teie küsimusele, asjaolust, kas KOKS § 35 lg 1 lauseosa „osanik või
aktsionär äriühingus“ tähendab seaduses piirangut või on tegemist „näitlikustava loeteluga“
äriühingutest, kus KOV tavapäraselt osaleb. Ehkki tulundusühistute osas kohaldatakse ka
osaühingute kohta käivat regulatsiooni, ei saa siiski liikmeid tulundusühistus lugeda
osanikeks. Oma struktuuri poolest sarnaneb tulundusühistu pigem mittetulundusühingu
vormiga, erisusega, et liikmed võivad omavahel jagada tulu. Peame tõenäoliseks, et
tulundusühistu on jäänud 1995. a seadusemuudatuse tõttu KOKS §-i 35 lisamata ekslikult, s.t
kui vaadata lõike 1 eesmärki, siis pole alust arvata, et seadusandja oleks tahtnud just
tulundusühistutes osalemist välistada. KOV mitteosalemist ei saa põhjendada ka sooviga mitte
võimaldada KOV-idel tulundusliku tegevusega tegeleda, kuivõrd ka osaühing ja aktsiaselts
on selgelt kasumit taotlevad ettevõtlusvormid. KOV osalemine ettevõtluses, mis on seotud
kohaliku omavalitsuse tegevusega, on nii KOKS kui KOFS kohaselt lubatud. KOKS § 10 lg
1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus avalik-
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
õiguslik juriidiline isik ning võib õigussubjektina osaleda majandustegevuses, sh
majandustegevuse läbiviimises, kui see vastab avalikele huvidele ega ole vastuolus tema
ülesannetega. Kui vaadata KOKS § 35 lõiget 1 grammatiliselt, siis seaduslikkuse põhimõttest
tingituna tähendab täpsustus „osanik või aktsionär“ ikkagi piirangut äriühingute vormi valiku
osas. Meile teadaolevat ei ole KOV tulundusühistutes osalemise teemal kohtupraktikat,
millest tõlgendamisel juhinduda. Samas üldistatult on Riigikohus mitmetes lahendites (nt RK
lahend 01.04.2010, 3-4-1-7-09, p 31) rõhutanud, et nii, nagu riik, peab ka KOV arvestama
seaduslikkuse põhimõttega, ehk lähtuma oma otsustes talle seadusega etteantud raamidest.
Seaduslikkuse põhimõte järgimine on vältimatult oluline just küsimustes, kus KOV otsus või
tegevus võib riivata isiku põhiõigusi (nt RK lahend, 3.12.2007, 3-3-3-1-41-06, p 26).
Teisalt on Riigikohus rõhutanud (nt RK lahend 08.06.2007, 3-4-1-4-07, p 12), et seadusandja
ei tohi kitsendada KOV iseotsustamise ruumi olematuks just küsimustes, mis puudutab
kohaliku elu küsimuste parimal viisil lahendamist. Tagamaks kohaliku omavalitsuse
enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed
ehk siis piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Antud juhul ei ole
küsimus isikute põhiõiguste piiramises, vaid KOV organisatsioonilises tegevusvabaduses, ehk
KOV vabaduses valida majandustegevuses osalemise viis. Teiseks ei ole seadusandja
konkreetselt tulundusühistutes osalemist välistanud muul viisil, kui jätnud küsimuse
käsitlemata ehk tegemist ei ole otsese seadusest tuleneva piiranguga. Seega peame
põhjendatuks just enesekorraldusõigusest lähtuvalt jaatada KOV võimalust osaleda ka
tulundusühistu vormis tegutsevas äriühingus, kui tulundusühingus osalemine on seotud
kohaliku elu küsimuse lahendamisega ja KOV puudumine sealt seaks küsimuse lahendamise
kahtluse alla. Näeme selliseid olukordi tekkimas just tuulenergia kasutuselevõtust saadava
kohaliku kasu kogukonna vahel jagamise vaatest, mistõttu üksnes KOKS § 35 lõike 1
grammatiline tõlgendus tekitaks küsimuse piirangu proportsionaalsusest. KOV võimalus
osaleda kohaliku kasu jagamisel ei tohiks sõltuda puhtalt asjaolust, millises äriühingu vormis
energiaühistu asutatud on.
Seega leiame, et hoolimata asjaolust, et tulundusühistuid ei ole KOKS § 35-s sõnaselgelt
nimetatud ja säte täpsustab vaid osanikuna ja aktsionärina äriühingutes osalemist, võib KOV
osaleda liikmena ka tulundusühistus, kui seal osalemine vastab KOFS tingimustele, on
seotud KOV ülesannetega, tegevus on suunatud kohaliku elu küsimuse lahendamisele ja
küsimuse lahendamine on põhjendatud just sellisel viisil. Kindlasti peab KOV puhul
jälgima, et põhikirjas sätestatud tingimused oleksid KOV tegevustele ja vara kasutamise
tingimustele sobivad, nt ei tohiks KOV osaleda tulundusühistus, kus põhikirjaga on otsustatud
ette näha isiklik varaline vastutus. Ühtlasi palume arvestada, et õigussätetele õiguslikke
tõlgendusi annab kohus ja teadaolevalt ei ole küsimust vähemalt kõrgemate kohtute praktikas
käsitletud, mistõttu Rahandusministeeriumi tõlgendus ei pruugi olla ainuõige.
2. Tulundusühistu tegevusvorm ei ole seni väga levinud, kuid näeme seoses taastuvenergia
laiema kasutuselevõtu, kohaliku kasu instrumentide arengu ja energiaühistute tekkega selle
tegevusvormi kasutuselevõtu kasvu. Seetõttu ja lisaks põhjusel, et kehtiva õiguse järgi on
KOV tulundusühistutes osalemine võimalikkus ebamäärane, lisame viite tulundusühistu
tegevusvormile hetkel töös olevasse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõusse
(lisatud läbivalt KOKS § 35 lõigetesse).
Loodame juba 2021. aasta oktoobris saata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu
ka eelnõude infosüsteemi kaudu avalikule kooskõlastusringile eelnõude infosüsteemis
2
(http://eelnõud.valitsus.ee). Eelnõu saavad tutvumiseks kõik vallad, linnad, ELVL,
ministeeriumid ja teised puudutatud osapooled. KOKS muudatuste kavandatav jõustumisaeg
on 2022. aasta sügisel. Kui võimalik, soovitame hilisemate võimalike vaidluste vältimiseks
oodata ära KOKS muudatuste jõustumine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Martin Kulp 6113097
[email protected]
3