Lauri Lugna
Siseministeerium Meie 28.09.2021 nr 1.2-3/91-1
[email protected]
Ettepanek seoses sisserände piirarvu
kehtestamisega
Lugupeetud kantsler
Välismaalaste seaduse järgi on Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks elamis loa
väljastamiseks kehtestatud aastane sisserände piirarv, milleks on 0,1% Eesti alalise st
elanikkonnast (viimastel aastatel on see number olnud vahemikus 1314-1315). Muudel alustel
elamisloa taotlemist sisserände piirarv ei piira ning ka osad töötamiseks ja ettevõtluseks
elamisloa taotlejad on piirarvu nõudest vabastatud (nt IKT sektori töötajad, tippspetsialis tid,
iduettevõtjad või iduettevõttes töötajad, suurinvestorid). Alates 2017. aastast on kestnud olukord,
kus tähtajalise elamisloa andmisest tuleb keelduda vaid selle tõttu, et aastane sisserände piirarv
on täitunud. Seega nõudlus tähtajalise elamisloa saamiseks töötamise ja ettevõtluse eesmärgil on
kõrgem, kui sisserände piirav.
Täna on piltlikult olukord, kus 19 000 välismaalast (arv, kui paljudel on kehtiv lühiaja lise
töötamise õigus Eestis) ja nende tööandjad üritavad võidu joosta, et pääseda esimese õnnelik u
1300 sekka, kes elamisloa taotlused saavad esitada, et sisserände piirarvu alla mahtuda. Võitlus
käib vahendeid valimata. Olukorras, kus riik peab vajalikuks piirata töö ja ettevõtluse eesmärgil
rännet piirarvuga ja samas Eestisse soovib töötamise või ettevõtluse alusel elamisluba saada
kordades rohkem inimesi, kui piirarv seda võimaldab, peaks riik ka teadlikult otsustama, kelle
vahel tuleb eelisjärjekorras antud piirarv jaotada arvestades Eesti majanduse arendamise
tegelikke vajadusi. Välismaalaste seaduse järgi on siseministril õigus määrusega kehtestada
sisserände piirarvu jaotus elamisloa taotlemise põhjuse ja aluse järgi ning ajaline jaotus.
Viimastel aasatel on väike osa piirarvust jaotatud konkreetsetes valdkondades töötajatele –
näiteks sportlased ja etendusasutuse töötajad, kuid valdav osa piirarvust on jäetud vabalt
jaotamiseks ja seega sõltub elamisloa saamine suuresti kiirusest ja õnnest.
Vaadates nende isikute andmeid, kes viimastel aastatel on elamisloa sisserände piirarvu alusel
saanud, jääb muuhulgas silma, et hulk välismaalasi tänaseks kehtivat elamisluba ei oma, sest
töösuhe on lõpetatud. Kehtiva välismaalaste seaduse järgi on Eestis töötamiseks kaks
alternatiivi – lühiajaline töötamine kuni 365 päeva 455 päevase perioodi jooksul viisa alusel või
sisserände piirarvu alusel elamisluba töötamiseks, mille saab anda kehtivusega kuni 5 aastat ja
pikendada 10 aasta kaupa. Seega tuleks piirarvu jaotamisel arvestada, millistes töötamise
valdkondades on reaalne toime tulla lühiajalise töötamise registreerimisega ja kus on
pigem vaja eelisjärjekorras võimaldada pikemaks ajaks inimeste tööle võtmine .
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / 612 3000 /
[email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Valdkonnad, kus töötamine ongi oma olemuselt projektipõhine ja töösuhted pigem
lühemaajalised, võiksid jääda lühiajalise töötamise registreerimise võimaluse peale ja
valdkonnad, kus töötajaid värvatakse pikemaks perioodiks ja kus töötaja leidmise,
ettevalmistamise ja täiendõppe peale kulub palju aega ja raha, võiksid olla eelistatud sisserände
piirarvu jaotamisel.
PPA teeb ettepaneku piirarvu ja selle seadmise ning jaotamisega seotud normid ning praktikad
veelkord üle vaadata kaasates erinevaid osapooli ning andes sellega selge sõnumi, kuidas riik
näeb sisserände juhtimist liikudes õnnele ja kiirusele baseeruvast taotlemisest rohkem selguse ja
eesmärgipärasuse suunas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Aas
peadirektori asetäitja arenduse alal
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Tööandjate Keskliit
Liis Valk, 6123360,
[email protected]
2 (2)