dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. september 2021
Viit
1.15-5/2021/5159-2
Registreeritud
28. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎15-46164-2 28.09.2021 Väljaminev kiri.asice413 KB

Sisu (failidest)

MTÜ PUHAS SILMAPIIR Teie 01.09.2021 [email protected] Meie 28.09.2021 nr 15-4/6164-2 Vastus pöördumisele Olete pöördunud mitmete asutuste ja ministeeriumide, sh Rahandusministeeriumi (RaM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole kirjaga, mis puudutab erinevaid teemasid - ruumilist planeerimist, energeetika tootmist, metsaraiet jm. Käesolevaga saadame Teile selgitused RaM ja MKM vastutusvaldkonda puudutavatel teemadel (planeerimine, ehitamine). Arvestades, et pöördumine ei sisaldanud konkreetseid küsimusi, saame vastata vaid üldiselt ning kommenteerida kirjas toodud mõningaid väiteid. Oleme vastuse koostamisel teinud koostööd MKM-ga, kes on kirja koostamisse andnud sisendi vastavalt enda valdkonda puudutavatele teemadele. Teie kirjas toodud mitmeid teemasid, mis puudutavad keskkonnamõjude strateegilist hindamist ja metsaraiet, saab selgitada Keskkonnaministeerium, kelle vastutusvaldkonda nimetatud teema kuulub. 1. Olete oma pöördumises viidanud MKM poolt ettevalmistamisel olevale kohaliku kasu õiguslikku regulatsiooni sisaldavale eelnõule. Selgitame, et Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri laskmise eest Euroopas, mistõttu on EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunamas liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist. Suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks neljakordistuma. Taastuvenergia toodangu suurenemise ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame juhul, kui riik on loonud taastuvenergia arendamiseks sobiva keskkonna. Praegu on Eestis tuuleenergia arendamise takistused põhiliselt seotud riigikaitseliste ning looduskaitseliste piirangutega, samuti kohalike elanike vastuseisuga ning nendest tulenevate arendusriskidega. Eelnevalt loetletud kitsaskohtadega on riik tegelemas näiteks investeerides täiendavatesse õhuseire süsteemidesse (vabaneb ligikaudu 65% Eesti maismaast kõrguspiirangutest), koostöös kohalike omavalitsustega ollakse välja töötamas ühtset lähenemist looduskaitseliste kitsaskohtade küsimustes, samuti on väljatöötamisel kohaliku kasu õigusliku regulatsioon, mille eesmärgiks on mh vähendada kohalike elanike vastuseisu tuuleparkide rajamisele. Kuna tänapäevased tuulepargid oma kõrguse (~200m+) jm tegurite tõttu omavad paratamatult mõju lähikonnas elavatele isikutele, on vaja leida viise nende mõjude kompenseerimiseks. Üheks selliseks viisiks on tuuleparkidest saadava tulu jagamine kohaliku kogukonnaga, mille õigusliku regulatsiooni aluseks oleva väljatöötamiskavatsusega tegeleb MKM. Väljatöötamiskavatsusega on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (https://eelnoud.valitsus.ee/main#gCVGFiCs). Regulatsiooni eesmärgiks on tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamine läbi tuuleparkidest saadava tulu jagamise kohaliku omavalitsuse ja vahetult tuuleparkidest mõjutatud isikutega. Kohaliku kasu õiguslik regulatsioon töötatakse välja nii maismaa kui ka meretuuleparkide jaoks. Välja töötatava regulatsioonimuudatuste paketi üldpõhimõtted on välja toodud väljatöötamiskavatsuses ja need täpsustuvad mõjude hindamise analüüsis. Käesolevaga on kaalumisel lahendus, mille kohaselt jagatakse maismaa tuuleparkide puhul tasu kohaliku omavalitsuse ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikute vahel. Meretuuleparkide puhul makstakse talumistasu hoonestustasust, see tähendab, et riigi kokku kogutavast hoonestustasust suunatakse üks osa mõjutatud piirkonna KOVidele ning vahetult mõjutatutele. Väljatöötamiskavatsuse alusel koostatakse asjakohane seaduse eelnõu ning seejärel otsustakse Riigikogu tasandil vajalike õigusaktide muutmine 2. Märgite oma pöördumises, et mitte kuskil mujal Euroopas ei ole tuulikuparke ehitatud inimestele nii lähedale, sh olete märkinud, et tuulepargid, mis on inimestele lähemal kui 140 km, ei ole Euroopa Liidus enam aktsepteeritud. RaM poolt on hetkel koostamisel üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering (mereplaneering), milles nähakse ette ka alad tuuleenergeetika arendamiseks. Mereplaneering on kavas kehtestada 2022 aasta alguses ning selle materjalid on leitavad RaM veebilehelt. Mereplaneeringus on tuuleenergeetika arendusalad planeeritud alates 6 meremiili (ca 11,1 km) kaugusele rannikust. Pärnu mereala planeeringus (kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152) alates 10 km kaugusele rannikust. Seega ei ole tuuleparkide rannikule lähemale rajamine lubatud. Euroopas on mitmeid näiteid, kus tuulikupargid on kavandatud palju lähemale, nt ca 2 km kaugusel rannikust; Humber Gateway tuulepark Suurbritannias, Soome 2017. aastal avatud meretuulepark, mis on ehitatud rannikust 8 km kaugusele, jt. Samuti on Taanis ja Rootsis kavandamisjärgus mitmeid tuuleparke, mis asuvad lähemal kui 10 km rannikust. Teie kirjas toodud väide, et mitte kusagil Euroopas ei ole tuuleparke rannikust lähemale kui 140 km planeeritud, ei vasta tõele. Keskmine tuulikuparkide kaugus on Euroopas vahemikus 20-26 km, kuid see on enamasti võetud tuulikupargi keskpunktist, mitte lähimast tuulikust rannikule. Riikides, kus on tuulikuparke ehitatud rannikust kaugemale, on üldjuhul olnud olud erinevad, sh meri madalam kui Eestis. Eesti ranniku lähedal läheb meri kiiresti sügavaks, esineb kinnis- ja triivjääd ning see seab tuuleparkide rannikust kaugemale rajamisele piirid. 3. Märgite oma pöördumises, et mitte kuskil mujal Euroopa Liidus ei ole tuuleparke planeeritud sel moel nagu praegu Eestis. Samuti leiate, et tuulikud ei tohiks asetseda merepõhjas, vaid peaksid hõljuma vee pinnal. Ruumilist planeerimist, sh mereplaneeringu koostamist, reguleerib planeerimisseadus (§-d 13-26). Merealaplaneeringu koostamisel on kõigist nimetatud nõuetest ka lähtutud. Kuna igas riigis kehtib oma õigussüsteem ja seadused, siis vaatamata Euroopa Liidu üldistele nõuetele, ei ole ükski riik oma õigusliku regulatsiooni poolest teistega samane. Samas selgitame, et sarnaselt Eestile on mereala planeeringuid koostanud ka teised Läänemere riigid. Planeeringulahenduseni jõudmisel on riikidel olnud erinevad metoodikad, kuid printsiibis on kõikides riikides kehtiv süsteem, kus tuuleenergeetika alade määramisele järgnevad tegevusloa menetlused. Eesti mereala planeering pigem eristub oma lähenemisega teistest riikidest detailsusastme poolest, kuna Eesti mereala planeeringuga antakse väga selge raamistik, kuidas ja milliste tingimuste täitmisel tegevusi kavandada saab. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige 2 vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, eelkõige üksikotsustel põhineva praktika olulise muutuse. Ujuvvundamentide kohta märgime, et nimetatud lahendus ei ole hetkel masstootmises, esimesi prototüüpe küll katsetatakse, kuid seda mitte Eestiga võrreldavates jääoludes. Eesti merealal esineb jäätumist või vähemalt iga-aastaselt triivivaid juhuslikke jäälaamasid, mis ei sobi ujuvvundamentidel põhinevatele tuulikutele. Tuginedes valdkonna ekspertide soovitustele ja arvestades ohutuse põhimõtte järgimise vajadust , on Eesti mereala planeeringus innovatsiooniala teadlikult planeeritud rannikust kaugemale, kus meri on sügav, ei kattu teiste merekasutuste huvidega ja kus kinnisjääd ei esine, et oleks ohutu ja võimalik innovaatilisi lahendusi katsetada. 4. Leiate, et ehitusluba peab sisaldama tuulepargi eemaldamise tingimusi. Selgitame, et kehtiv EhS § 42 lg 3 sätestab lisatingimused, mida ehitusloas määrata saab. Nimetatud sätte kohaselt ehitise, va ajutise ehitise, lammutamise nõudeid lisatingimusena ehitusloas kehtestada ei saa. Küll on EhS § 130-133 sätestatud, et riikliku järelevalve raames on järelevalve läbiviijal (KOV, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) õigus teha ettekirjutus ohtlike või nõuetele mittevastavate ehitiste lammutamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve läbiviija rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Tuuleparkide avalikku veekogusse ehitamisel kohaldub veeseadus, mis näeb ehitusloa saamise eeldusena ette hoonestusloa olemasolu. Veeseaduse §- s 229 on üldise nõudena toodud, et hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama. Seega on ehitise avalikust veekogust eemaldamine seotud hoonestusloa tähtajaga ja see on hoonestusloa omajale täitmiseks kohustuslik. 5. Esitate seisukoha, millele vastavalt tuleks hoonestusloa andmise otsustamiseks vajalike uuringute alana määratleda kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus sätestatud tuuleenergeetika arenduspiirkond. Pärnu mereala planeeringuga seonduvat selgitasime teile 28.06.2021 kirjaga nr 1.1-13/4724- 2, kus mh on märgitud, et tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed alad/asukohad täpsemate uuringute (sh hoonestusloa menetlus ja selle raames läbi viidav keskkonnamõju hindamine) läbiviimise tulemusena. Lisaks on nimetatud kirjas selgitatud, et iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainuüksi arendusalal. Lisaks tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Pärnu mereala planeeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 32-33) on määratud põhimõtted, sh määratud konkreetsete uuringute koostamise vajadus, mida hoonestusloa etapis tuleb järgida. Samuti on selge raamistik hoonestusloa menetluse läbiviimisele, sh nõutavate uuringutele ja ekspertide kaasamisele seatud Eesti mereala planeeringus (seletuskirja peatükk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“). Olete oma pöördumises viidanud ka mitmetele kohtulahenditele. Selgitame, et kõik kohtulahendid – nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil - on tehtud arvestades just iga konkreetse juhtumi asjaolusid, seega kohtulahendites toodu otsene ülekandmine kõigile teistele juhtumitele ei ole alati kohane ega pruugi viia õige järelduseni. Lisaks saavad kohtulahendid olla aluseks vaid lahendiga väga sarnaste asjaolude puhul – nii näiteks käsitles Teie pöördumises viidatud Euroopa Kohtu lahend C-24/19 olukorda, kus tegemist oli määruse ja ringkirjaga, mis sisaldasid sätteid tuulegeneraatorite paigaldamise ja käitamise kohta ning kohus leidis, et KSH tuleb sellisel juhul läbi viia ehk selline määrus ja ringkiri kuuluvad KSH 3 direktiivi mõiste „kavad ja programmid“ alla. Lahendis toodud selgitus, kuidas KSH direktiivi tuleb tõlgendada, ei seostu Teie kirjas tõstatatud teemadega, mistõttu jääb lahendile viitamise eesmärk ebaselgeks. Jääme lootma, et ülaltoodud selgitused on abiks Teie kirjas tõstatatud teemade mõistmisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Külli Siim 611 3129 [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel