Käskkirja Lisa 2
Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs
Hanke alusdokument
Riigihange
CPV kood: 73200000-4
Nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 3
4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4
5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 4
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5
7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine............ 8
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 8
9. Hankelepingu sõlmimine, töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................... 8
10. Hanke alusdokumendi lisad ................................................................................................ 9
2
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt
1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), aadress Suur–
Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 625 6342.
1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR).
1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
osakonna ettevõtja digivärava projektijuht Berit Tasa (tel 639 7654, e-post
[email protected]).
1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs“
tellimine (edaspidi töö).
1.6. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD) lisas 1 tehniline
kirjeldus.
1.7. Töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja
teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei
jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg
2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad
hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele
hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel.
2.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 120 000 eurot käibemaksuta.
2.3. Tööde teostamine on jaotatud kahte etappi. Pakkuja selgitab oma pakkumuses, millised töö
tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud töö tegevuste ja töömahu etappideks
jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse
hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi
arvestama, et I etapi täitmise eest tasub tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60%
kogusummast. I etapis teostatud töö tegevused moodustavad I etapi tulemi ja II etapis
teostatud töö tegevused moodustavad II etapi tulemi.
2.4. Tööde teostamise tähtaeg on 6 kuud arvates lepingu sõlmimisest.
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised
3.1. Pakkumuste esitamine
3.1.1. Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke
alusdokumentidele.
3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab pakkujale
nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, mis on tehtud teatavaks riigihanke
alusdokumentides.
3.1.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb
esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3
3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning
vastutuse töö teostamiseks kooskõlas riigihanke tingimustega ning tema poolt esitatud
pakkumusega.
3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 4.
3.1.7. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks
3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab
vahetult järgnema originaalile.
3.2.2. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse
(https://riigihanked.riik.ee).
3.2.3. Pakkumuse esitamise tähtpäev on märgitud riigihangete registris.
3.2.4. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust
esitada ei saa.
3.2.5. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja
ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida
pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele
vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib
tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja
arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei
määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on
tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies
ulatuses avalikustada.
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul
pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb
vormistada eesti keeles.
4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava
taotluse saamisest arvates, riigihangete registri kaudu.
4.3. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.5. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast.
Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.6. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri
kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest
arvates.
5. Pakkumuste avamine
5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registris märgitud tähtpäeval.
4
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine
6.1. Pakkuja esitab hankepassi koos pakkumusega.
6.1.1. Pakkuja esitab ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina pakkuja
suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise
kohta.
6.1.2. Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt:
6.1.2.1. pakkumuse maksumuse riigihangete registris;
6.1.2.2. tööd teostavate spetsialistide CV-d;
6.1.2.3. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet
(koostatud HD punkti 6.2.9 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel).
6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine:
6.2.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt:
6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 2-aastase töökogemusega projektijuht, kes on osalenud
projektijuhi rollis vähemalt kolmes projektis, mille esemeks oli uuring või analüüs;
6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 2-aastase töökogemusega ärianalüütik, kes on osalenud
ärianalüütiku rollis vähemalt kahes hanke eseme objektiga sarnases projektis (uuring
koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega või analüüs koos prototüübi ja/või
näidisrakenduse loomisega);
6.2.1.3. infosüsteemi analüütik - vähemalt 2-aastase töökogemusega infosüsteemi
analüütik, kes on osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt kahes hanke eseme
objektiga sarnases projektis (uuring koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega
või analüüs koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega). Peab olema hanke
algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 60
kuu jooksul osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt ühes projektis, mille
koondmaht oli vähemalt 1000 töötundi;
6.2.1.4. jurist/õigusekspert – vähemalt 3-aastase töökogemusega jurist/õigusekspert,
kes on osalenud juristi/õiguseksperdi rollis vähemalt kahes projektis, mille sisuks oli
muuhulgas õigusanalüüsi läbiviimine;
6.2.1.5. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastase töökogemusega
teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, kes on osalenud teenusedisaineri/kasutatavuse
eksperdi rollis vähemalt kolmes projektis, mille sisuks oli muuhulgas infosüsteemi
kasutajaliidese ja/või veebilehe disaini ja/või kasutajateekonna loomine;
6.2.1.6. arhitekt/arendaja – kes:
6.2.1.6.1. on osalenud hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev
riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul arhitekti või
arendaja rollis vähemalt 2 projektis, mille sisuks oli infosüsteemi
loomine ja juurutamine või modifitseerimine ja juurutamine;
6.2.1.6.2. omab vähemalt 3-aastast töökogemust:
6.2.1.6.2.1. relatsiooniliste andmebaasidega,
6.2.1.6.2.2. API-põhiste liidestuste kasutamise ja loomise osas,
5
6.2.1.6.2.3. turvakriitiliste infosüsteemide analüüsimisel ja
dokumenteerimisel;
6.2.1.6.3. omab kogemust X-tee teenuste kasutamise ja loomise osas;
6.2.1.6.4. omab kogemust järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java,
Angular/Vue/React, JavaScript, XML, JSON, PostgreSQL, Nginx,
Tomcat, Maven, NPM, Jenkins, CI/CD;
6.2.1.6.5. omab kogemust mikroteenustel baseeruva arhitektuuri
kasutamise ja arendamisega;
6.2.1.6.6. omab kogemust infosüsteemide tehniliste spetsifikatsioonide
loomiseks OpenAPI kasutamisega.
6.2.2. Vähemalt ühel punktis 6.2.1 nimetatud spetsialistil peab olema vähemalt magistrikraad
või sellega võrdsustatud bakalaureusekraad ning ta peab olema varasemalt osalenud
juhtivas rollis teenusedisaini või infotehnoloogia valdkonnas uut teadmist loonud
uuringu-, analüüsi- või arendusprojektis. Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja
arendustegevuse kontekstis, nt rakendusuuringu käigus loodud uus teadmine.1 Pakkuja
kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus juhtiv roll ehk sisuline panus ning esitab
teabe projekti kohta. Juhtivaks rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei
kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud
tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus
teadmine), aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta,
sh riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis
vm).
6.2.3. Punktis 6.2.1.6.4 toodud kogemusnõude täitmiseks võib pakkuja arhitekti/arendaja rolli
(punkt 6.2.1.6) komplekteerida kuni kahe meeskonnaliikmega, eeldusel, et mõlemad
meeskonnaliikmed vastavad punktides 6.2.1.6.1 - 6.2.1.6.3, 6.2.1.6.5 ja 6.2.1.6.6
nimetatud nõuetele.
6.2.4. Punktides 6.2.1.1–6.2.1.5 toodud rollide puhul peab üks isik täitma kõik ühe rolli nõuded.
6.2.5. Sama isik ei või täita rohkem kui kaht punktis 6.2.1 nimetatud isiku rolli.
6.2.6. Punktis 6.2.1 nimetatud rollide ühildamine (st sama isiku poolt rohkem kui ühe rolli
täitmine) on lubatud vaid järgmistel juhtudel:
6.2.6.1. punktis 6.2.1.1. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.2., 6.2.1.3.,
6.2.1.4 või 6.2.1.5 toodud spetsialisti rolli;
6.2.6.2. punktis 6.2.1.2. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.1. või 6.2.1.5.
toodud rolli;
6.2.6.3. punktis 6.2.1.3. toodud spetsialist võib täita ka punktides 6.2.1.1. või 6.2.1.5.
toodud rolli.
6.2.7. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud ainult hankija eelneval
kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu.
1
Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati
käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp-
content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf
6
6.2.8. Töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine on lubatud ainult hankija eelneval
kirjalikul loal.
6.2.9. Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse
(sh tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele tingimustele:
6.2.9.1. Pakkuja esitab I etapi tulemi ja II etapi tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.4,
9.5 ja 9.6, HD lisale 1 tehniline kirjeldus ning lepingu punktile 2.2) saavutamise
metoodika ning teostatava töö ja töö tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke
eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide
saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning
pakkuja visiooni koostööst hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika
valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika
sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel
loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt töö edukat teostamist toetavaid tegevusi.
Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide ja tegevuste
kaupa peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse sisu. Iga etapi juures peab
pakkuja tegevuste kaupa kirjeldama pakkuja ja hankija rolli ning tooma välja tegevuste
kaupa töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3). Pakkuja esitab töö
läbiviimise ajakava, mille põhjal on võimalik selgelt aru saada, missugune on I etapis
teostatud töö üleandmise tähtpäev arvates lepingu sõlmimisest. Pakkuja toob
pakkumuses täiendavalt välja töö etappide osadeks jaotamise võimalused ja tähtajad.
6.2.9.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate
spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda.
Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning
projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud
ka I etapi ja II etapi tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja
meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne.
6.2.9.3. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava töö etapi
teostamisel vaja ning millised on I etapi tulemi ja II etapi tulemi saavutamiseks valminud
dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada töö käigu ja töö I ja II etapi tulemi
dokumenteerimise põhimõtted.
6.2.9.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad olema realistlikud ning
sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit)
ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.
6.2.9.5. Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide
haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.
6.2.10. Hankija kontrollib hankepassis toodud kinnituste alusel kvalifitseeritud pakkujate
esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
6.2.11. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmist.
6.2.12. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
6.2.13. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
7
7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta
lisaks riigihangete seaduse § 116 lõike 1 punktile 1, kui hankemenetluse läbiviimise ajal
on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale
ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud
tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
7.3. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
7.3.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;
7.3.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu
osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
7.3.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
8.1. Pakkumuse maksumuse esitab pakkuja riigihangete registris.
8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast
koma.
8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka
koos käibemaksuga.
8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik.
8.5. Juhul, kui pakkuja vajab töö teostamiseks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms,
siis need hangib pakkuja ning nende maksumus peab sisalduma pakkumuse maksumuses.
9. Hankelepingu sõlmimine, töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine
9.1. Hanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD Lisa 3).
9.2. Töö ja töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning pakkuja esitatud
pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp.
9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 3 punktile 6.2.
9.4. Pakkuja annab töö hankijale üle etappide kaupa. I etapi tulem antakse üle vastavalt HD
punktis 2.3 märgitule. Koos I etapi tulemiga esitab pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi tulemi esitab pakkuja
hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi tulemiga
esitab pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise akti.
9.5. Enne I etapi tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.9 ja
9.4, lepingu punktidele 2.1 ja 2.2.1 ning HD lisale 1 tehniline kirjeldus), peab MKMi
juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi tulem vastab tehnilisele kirjeldusele.
8
9.5.1. I etapi tulem koosneb vahearuandest ning muust projekti raames koostatud
dokumentatsioonist.
9.6. Enne II etapi tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.9 ja 9.4, lepingu punktidele
2.1 ja 2.2.2 ning vastavalt HD lisale 1 tehniline kirjeldus) peab MKMi juhtrühm olema
kinnitanud, et II etapi tulem vastab tehnilisele kirjeldusele.
9.6.1. II etapi tulem koosneb koondaruandest, eesti- ja ingliskeelsest lühikokkuvõttest ja
slaididest ja muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist ning loodud prototüübist
(sh kõik töö raames koostatud prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne).
10. Hanke alusdokumendi lisad
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Lisa 2 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
Lisa 3 Töövõtulepingu projekt
Lisa 4 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
9
Käskkirja lisa 1
Pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused
1. Kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS
§ 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4
nimetatud kõrvaldamise alus.
1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS
§ 104 sätestatud tingimustele.
1.4. Hankepass peab sisaldama RHS § 104 lg 1 p-des 1 ja 2 nõutud kinnitusi ning p-des 4 ja 5
nõutud teavet.
2. Tehniline ja kutsealane pädevus
2.1.Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete
registris) eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks (2) lepingut, mille
ese on samaväärne hanke eseme objektiga (uuring koos prototüübi ja/või näidisrakenduse
loomisega või analüüs koos prototüübi ja/või näidisrakenduse loomisega) ning mille
maksumused kokku on vähemalt 80 000 eurot (ilma km-ta). Täidetuks loetakse lepingud,
mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud
ja tellija poolt vastu võetud.
2.2.Pakkuja esitab informatsiooni punktis 2.1 nimetatud lepingute kohta riigihanke
alusdokumendi lisa 2 vormil.
KÄSKKIRI
30.09.2021 nr 77
Riigihanke „Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse
analüüs" korraldamine, komisjoni ja vastutava
isiku määramine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs“ (riigihanke objekti CPV
kood: 73200000-4, nimetus: „Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused“) avatud hankemenetluse
teel.
2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas
pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi
alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste
hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus:
2.1. Komisjoni esimees Berit Tasa – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava
projektijuht;
Komisjoni liikmed:
2.2. Tiina Kruusimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava juht;
2.3. Piia Pruks – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, ettevõtja digivärava projektijuht;
2.4. Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht;
2.5. Stanislav Derišev – Riigi Infosüsteemi Amet, andmevahetuse osakond, sündmusteenuste tootejuht,
tema nõusolekul.
3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtja digivärava projektijuhi Berit Tasa.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
2
Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada
vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete
seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
HD Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs
Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
Sisukord
Mõisted................................................................................................................................................... 2
1. Hankelepingu ese .......................................................................................................................... 2
2. Töö taustinfo ja eesmärk .............................................................................................................. 2
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid .......................................................................................... 5
4. Nõuded töö teostamisele ............................................................................................................ 10
5. Projekti tulemite vastuvõtmine ................................................................................................. 13
Mõisted
Avalik sektor riigile või kohaliku omavalitsusele kuuluvad asutused koos oma
töötajaskonnaga (avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja
muuks avalikuks sektoriks)1
Ettevõte selles dokumendis (kui pole märgitud teisiti) koondnimetus
füüsilisest isikust ettevõtjatele ning juriidilistele isikutele
Ettevõtja selles dokumendis ettevõtet esindav füüsiline isik
Finantseerimisvõimalus selles dokumendis koondnimetus avaliku sektori poolt
ettevõtetele pakutavatele laenudele, käendustele, toetustele jms
Proaktiivne teenus otsene avalik teenus, mida asutus osutab omal initsiatiivil, isikute
eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude
andmete alusel; proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või
isiku nõusolekul
1. Hankelepingu ese
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tellib analüüsi „Ettevõtte
finantseerimise ärisündmuse analüüs“ (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks on siinses
tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu.
2. Töö taustinfo ja eesmärk
2.1. Taustinfo
2.1.1. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (siinkohal füüsilisest isikust ettevõtjaid ja
äriühinguid) oli Statistikaameti andmetel 2020. aastal 137 980. Ettevõtetele avalikke
teenuseid osutavaid asutusi koos kohalike omavalitsustega on ca 156, sh osutavad
teenuseid ka sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt. Erinevaid riigi poolt
pakutavaid teenuskeskkondi asutuste teenuste tarbimiseks on vähemalt 36. Ettevõtjate
halduskoormus riigi seatud nõuete täitmiseks on analüüside põhjal kõrge. Puudub ühtne
ja terviklik ülevaade riigis pakutavatest avalikest teenustest, info on sageli raskesti leitav
ning mõnikord ka vananenud.
2.1.2. 2020. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüs
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“2 (edaspidi
visioonianalüüs), et selgitada, kuidas koondada ettevõtjate jaoks usaldusväärselt info ja
1
Avaliku sektori asutuse tüübid, https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus
2
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruanne,
https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn
2
avalikud teenused ühte keskkonda, et ettevõtjal oleks lihtne ja mugav avaliku sektoriga
suhelda. Visioonianalüüsi käigus koostati ettevõtja ühtse veebipõhise kontaktpunkti
tulevikuvaade koos arendus- ja tegevusplaanide (teekaart), ettevõtjate
sündmusteenuste3 arendamise analüüsi ning kontaktpunkti prototüübiga4.
Tehnoloogilise platvormina osutus sobivaks olemasolev riigiportaal eesti.ee ning
veebipõhise kontaktpunkti nimeks saab edaspidi „eesti.ee ettevõtjale“.
2.1.3. Visioonianalüüsi jätkuprojektina viidi Riigi Infosüsteemi Ameti juhtimisel läbi
„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“. Selle eesmärk
oli leida visioonianalüüsis väljapakutule riigiportaalis realiseerimiseks jätkusuutlikud
ning skaleeritavad tehnoloogilised lahendused, eelkõige nõuded ettevõtjate veebipõhise
platvormi IT-arhitektuurile, välja valida nende realiseerimiseks sobivad tehnoloogiad
ning kirjeldada avaliku ja erasektori liidestamise nõuded. Valminud on uue ettevõtjate
ühtse kontaktpunkti arhitektuurianalüüs ja prototüüp. Analüüsiga tuuakse välja
tehnilised võimalused, kuidas uusi tehnoloogiliselt innovaatilisi ja asjakohaseid
tööriistu võtta kasutusele sündmusteenuste rakendamiseks ja kogutud andmete
paremaks kasutamiseks.
2.1.4. Riigi Infosüsteemi Ameti juhtimisel on töös „Pääsuhalduste analüüs“, mille tulemusena
selgitatakse välja ettevõtjaid puudutavate avalike asutuste süsteemide üleselt volituste,
rollide ja pääsuõiguste jagamise ja haldamise hetkeolukord ning võimalikud
tulevikulahendused ja valmib sellest lähtuv prototüüp eesti.ee keskkonnas.
2.1.5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib 2021. aastal analüüsi „Ettevõtete
tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“, mille
eesmärgiks on töötada välja lahendus, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee ettevõtjale
keskkonnas saada ülevaade tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt seatud
tähtajalistest kohustustest, sh eelkõige aruandluskohustusest ning kohustustega seotud
olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse
täitmise hetkeseis, ning suunduda keskkonna kaudu kohustusi täitma. Töö valmib
eeldatavasti 2022. aastal.
2.1.6. Riigi Infosüsteemi Ameti 2021. aasta tööde plaanis on ettevõtja töölaua ja
sündmuskalendri minimaalselt toimivate lahenduste loomine eesti.ee ettevõtjale
keskkonnas ning kasutajakogemuse analüüs.
2.1.7. Hangitav töö on seotud visioonianalüüsis kirjeldatud ärisündmusega „ettevõtte
finantseerimine“. Selle sisuks on ettevõtetele avaliku sektori poolt pakutavate laenude,
käenduste ja toetustega seotud info ning teenuste koondamine eesti.ee ettevõtjale
keskkonda ja taotluse esitamisele suunamine, menetluste hetkeseisu väljakuvamine ning
3
Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja
kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama
sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Allikas: VV määrus nr 88
„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 4
4
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) töö raames tehtud prototüüp,
https://www.figma.com/proto/UALR0xh40zR3SJgEqZOGhF/Proto-Ettev%C3%B5tjate-kontaktpunkt?node-
id=2280%3A139971&scaling=min-zoom
3
võimalike kaasnevate tegevuste/kohustuste (nt hilisem raporteerimine) jm olulise info
kohta ülevaate andmine.
2.1.8. Visioonianalüüsis kirjeldatud kasutusjuhtumitest seostub hangitav töö eelkõige
kasutusjuhtumiga „ettevõtte kohustused, teenused ja toetused“5. Selle funktsionaalsuse
põhisisu on, et ettevõtjal on võimalus saada ülevaade tegevusalade ülestest ja
valdkonnapõhistest teenustest, toetustest ja kohustustest ning jälgida nende täitmise
hetkeseisu. Selliselt on ettevõtjal kindlustunne, et ta on teadlik kõikidest tema ettevõttele
avaliku sektori poolt pakutavatest võimalustest ning teisalt, et tal on täidetud ka kõik
kohustused avaliku sektori ees.
2.1.9. Visioonianalüüsi käigus kirjeldati kasutusjuhtumitega seotud funktsionaalseid nõudeid
ja keskkonna üldiseid funktsionaalseid nõudeid ning loodi osa eesti.ee ettevõtjale
keskkonna sisu kajastav prototüüp. Tegemist on esialgsete nõuete ja vaadetega, mis on
alusmaterjaliks käesolevale tööle.
2.1.10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järgib eesti.ee ettevõtjale keskkonna
ning ettevõtja sündmusteenuste väljaarendamisel uuringute ning
6
eksperimentaalarenduste puhul teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi . Eesti.ee
ettevõtjale lahenduste loomisel ja tegevuste käigus peetakse seega silmas järgnevaid
põhialuseid:
a) uudsus, st midagi sellist, mida eesti.ee ettevõtjale projekti raames praegu Eestis
tehakse, ei ole varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist;
b) loomingulisus, st toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka
olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute
käsitluste ja ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks;
c) ettemääramatu tulemus, st ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav
lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu;
d) süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui ka
saadud tulemused dokumenteeritakse ning osalevad ka teadustöö tegijad;
e) ülekantavus ja/või korratavus, st tulemused ja nendega seotud uus teadmine peavad
olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste
projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Uuringud ja
lahendused on tasuta kättesaadavad.
2.2. Töö eesmärk
2.2.1. Töö põhieesmärk on töötada välja tulevikulahendus, mis võimaldab ettevõtjal eesti.ee
ettevõtjale keskkonnas saada ülevaade tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt
pakutavatest finantseerimisvõimalustest ning suunduda keskkonna kaudu neid taotlema,
5
„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruande lisa 2.3.1 Ettevõtte kohustused,
teenused ja toetused, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn#pdfviewer
6
„Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete
kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja
määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf
4
samuti jälgida menetluste hetkeseisu ja saada ülevaade kaasnevatest
tegevustest/kohustustest ning muust olulisest infost (nt tähtaegadest).
2.2.2. Loodav lahendus peab arvestama praeguse olukorraga (sh missugused avaliku sektori
asutused ettevõtetele laene, käendusi ja toetusi pakuvad ja missugused tehnilised
lahendused on sellega seoses kasutusel), varasemate asjakohaste analüüside tulemuste
ja strateegiliste suundadega (vt punkti 4.2.) ning kasutajate vajadustega (sh
kasutajakeskne disain ja kasutajamugavus).
2.2.3. Tegevuste käigus järgib töövõtja punktis 2.1.10 kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse
põhialuste täidetust.
2.2.4. Töö põhieesmärgi saavutamiseks on vajalik täita järgmised alameesmärgid, mis on
seotud konkreetsete tegevuste ja tulemitega:
a) hetkeolukorra kirjelduse koostamine (vt punkti 3.1);
b) tulevikulahenduse väljatöötamine (vt punkti 3.2);
c) prototüübi loomine välja valitud asutuste näitel (vt punkti 3.3);
d) tööde teostamiseks vajalike eeltööde kirjelduse koostamine (vt punkti 3.4).
2.2.5. Alameesmärkide saavutamisel peab töövõtja lähtuma alameesmärgi sisust,
alameesmärkide juures välja toodud küsimustest ning muudest tehnilises kirjelduses
tööle püstitatud nõuetest. Konkreetne alameesmärgiga seotud küsimuste ring ning
rõhuasetused võivad täpsustuda tööde läbiviimise käigus.
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid
3.1. Avaliku sektori poolt ettevõtetele pakutavate finantseerimisvõimaluste ja
kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjelduse koostamine
3.1.1. Töövõtja koostab kaardistuse avaliku sektori poolt ettevõtetele pakutavatest laenudest,
käendustest ja toetustest. Töövõtja kirjeldab tuvastatud finantseerimisvõimaluste puhul,
missugused on olemasolevad tehnoloogilised lahendused, mida asutused nendega
seoses erinevate tegevuste jaoks kasutavad (sh finantseerimisvõimalustega seotud info
haldamiseks, ettevõtjate teavitamiseks finantseerimisvõimalustega seotud infost ning
ettevõtjatel taotluste esitamise võimaldamiseks, samuti menetluste hetkeseisu
jälgimiseks ning võimalikest kaasnevatest tegevustest/kohustustest ülevaate andmiseks
ja nende teostamiseks).
3.1.1.1.Punktis 3.3.1 nimetatud väljavalitud asutuste puhul peab finantseerimisvõimaluste ja
nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste olukorrakirjeldus olema üksikasjalik. Välja
tuleb selgitada iga finantseerimisvõimalusega seotud oluline info (nt liik, nimetus, kas
tegemist on tegevusalade ülese või tegevusalapõhise finantseerimisvõimalusega või on
välistusi tegevusalades, kas finantseerimisvõimalus on mõeldud alustavale või
tegutsevale ettevõttele, ettevõttele seatud tingimused/kriteeriumid
finantseerimisvõimaluse taotlemiseks, taotluste esitamise vorm ja viis, kui paljud
ettevõtted on neid võimalusi kasutanud, finantseerimisvõimaluse taotlemise ja
kasutamisega seotud võimalikud kaasnevad tegevused/kohustused) ning asutuse poolt
kasutusel oleva tehnoloogilise lahenduse aspektid.
3.1.1.2.Muude asutuste poolt pakutavate finantseerimisvõimaluste puhul peab
finantseerimisvõimaluste ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste
5
olukorrakirjeldus olema vähemalt ülevaatlikul struktureeritud kujul. Kirjeldus peab mh
sisaldama hinnangut, palju on finantseerimisvõimalusi ja neid pakkuvaid asutusi
arvuliselt ning kui paljud ettevõtted on neid võimalusi kasutanud.
3.1.2. Olukorrakirjelduse koostamise eesmärk on eelkõige koguda piisavalt taustinfot punktis
3.2. kirjeldatud tulevikulahenduse ning punktis 3.4 kirjeldatud tööde teostamiseks
vajalike eeltööde kirjelduse koostamiseks. Töövõtja peab olukorrakirjelduse
koostamisel silmas, et kaardistuse metoodika oleks piisavalt selge, et vajadusel oleks
võimalik edasiste tööde käigus üksikasjalikku olukorrakirjeldust uuendamiseks korrata.
3.1.3. Olukorrakirjelduse koostamisel kogub töövõtja vajalikke täiendavaid andmeid ning
infot finantseerimisvõimalustega seotud asutuste esindajatelt ning vähemalt 10-lt
erineva profiiliga ettevõtjalt.
3.1.4. Olukorrakirjelduse koostamisel peab töövõtja vastama muuhulgas järgmistele
küsimustele:
3.1.4.1. Missugused avaliku sektori asutused pakuvad ettevõtetele finantseerimisvõimalusi, sh
millist liiki finantseerimisvõimalust konkreetne asutus pakub (laen, käendus, toetus,
garantii vm)?
3.1.4.2. Kui palju on avaliku sektori asutuste poolt ettevõtetele pakutavaid
finantseerimisvõimalusi erinevate liikide kaupa (vastavalt punktis 3.1.4.1. tuvastatud
liikidele)?
3.1.4.3. Missugused avaliku sektori asutused pakuvad ettevõtetele kõige enam
finantseerimisvõimalusi üldkokkuvõttes ning liikide kaupa?
3.1.4.4. Kui paljud ettevõtted on avaliku sektori asutuste poolt pakutavaid
finantseerimisvõimalusi kasutanud (erinevate liikide kaupa), sh millised on ettevõtete
poolt enim kasutatavad finantseerimisvõimalused?
3.1.4.5. Juhul kui finantseerimisvõimaluste taotlemine on seotud teatud tingimuste või
kriteeriumitega, millele ettevõtte peab vastama, siis kuidas ettevõtjaid nendest
tingimustest teavitatakse ning kuidas käib tingimuste või tingimuste kohta käiva info
haldamine?
3.1.4.6. Kas ja missugused asutused pakuvad ettevõtjatele finantseerimisvõimalusi
personaliseeritult või proaktiivselt, tuginedes riigi andmekogudes ettevõtja kohta
olemas olevatele andmetele?
3.1.4.7. Missugune on finantseerimisvõimaluste taotlemisega seotud iseloomulik protsess
üldiselt (sh kes osalevad, missuguseid tegevusi tehakse, kuidas protsess algab ja lõppeb
ning millised on protsessiga seotud võimalikud eel- või järeltegevused, nt hilisem
raporteerimine)?
3.1.4.8. Missuguseid tehnoloogilisi lahendusi avaliku sektori asutused
finantseerimisvõimaluste pakkumisega seoses kasutavad ning missuguseid tegevusi
ning mil viisil need teha võimaldavad (sh finantseerimisvõimalustega seotud info
haldamine, ettevõtjate teavitamine finantseerimisvõimalustest, finantseerimisvõimaluse
taotlemine, menetluste kohta käiva info väljakuvamine, võimalike kaasnevate
tegevuste/kohustuste kohta käiva info väljakuvamine)?
6
3.1.4.9. Missuguste finantseerimisvõimalustega seotud tegevuste jaoks asutustel
tehnoloogilised lahendused hetkel puuduvad?
3.1.4.10. Kas asutustel on finantseerimisvõimaluste pakkumisega seotud tegevuste jaoks
paralleelselt kasutusel ka mittetehnoloogilised lahendused ning millised need on?
3.1.4.11. Missugune on ettevõtjate praegune kasutajakogemus finantseerimisvõimaluste
taotlemisega seoses, sh mis on hetkeolukorra peamised kitsaskohad ja probleemid ning
millised on ettevõtjate ootused ja soovid finantseerimisvõimalustega seotud info
jagamise ja taotlemise osas?
3.2. Eesti.ee ettevõtjale keskkonnas finantseerimisvõimaluste info ja teenuste kuvamise,
taotlemisele suunamise, menetluste hetkeseisu jälgimise ning võimalike kaasnevate
tegevuste/kohustuste väljakuvamise tulevikulahenduse väljatöötamine
3.2.1. Töövõtja töötab välja tulevikulahenduse, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee ettevõtjale
keskkonnas saada ülevaate tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt pakutavatest
laenudest, käendustest ja toetustest, nendega seotud olulisest infost nagu taotlemise
tingimused/kriteeriumid, tähtaeg ja taotlemiseks vajalikud tegevused ning suunduda
keskkonna kaudu taotlust esitama. Samuti peaks tulevikulahendus võimaldama
ettevõtjatel jälgida menetluste hetkeseisu ning saada ülevaade võimalikest kaasnevatest
tegevustest/kohustustest, tähtaegadest jm.
3.2.2. Tulevikulahenduste koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh
punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele ja punktis 2.1.3 kirjeldatud
projekti „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“
tulemustele nt liidestumislahenduste osas) kui ka kogub lahenduste väljatöötamiseks ja
valideerimiseks vajalikke täiendavaid andmeid ning infot finantseerimisvõimalustega
seotud asutuste esindajatelt ning vähemalt 10-lt erineva profiiliga ettevõtjalt.
3.2.3. Tulevikulahendused peavad arvestama visioonianalüüsis ja muudes seotud
analüüsiprojektis kirjeldatud nõuetega ning eesti.ee keskkonna toimimise loogika ja
loodava arhitektuuriga ning tagama lõppkasutajatele sujuva ja mugava
kasutajakogemuse.
3.2.4. Tulevikulahenduste väljatöötamisel peab töövõtja mh analüüsima tulevikulahenduste
taustinfot ja nõudeid (sh funktsionaalseid, mittefunktsionaalseid ja kasutatavuse
nõudeid), arhitektuuri, andmemudelit ja andmete liikumist ning juurutamisega seotud
nõudeid. Samuti tuleb analüüsida õigusaktidest tulevaid nõudeid lahendustele ning
võimalikku õigusaktide muutmise vajadust lahenduste kasutuselevõtuks.
3.2.5. Tulevikulahenduste välja töötamisel peab töövõtja vastama muuhulgas järgmistele
küsimustele:
3.2.5.1. Kuidas eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ettevõtjatele finantseerimisvõimaluste kohta
infot jagatakse ning mis on see oluline info, mida peaks ettevõtjatele ülevaate saamiseks
andma?
3.2.5.2. Kuidas anda eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ettevõtjatele ülevaade menetluste
hetkeseisust ning kuidas kuvada võimalike kaasnevate tegevustega/kohustustega seotud
ja muud olulist infot (nt tähtajad, ülevaade ettevõtjale väljastatud kehtivatest
toetustest/finantseeringutest vm)?
7
3.2.5.3.Millised on võimalused jagada finantseerimisvõimaluste kohta käivat infot ettevõtjatele
personaliseeritult, st lähtuvalt konkreetse ettevõtja andmetest?
3.2.5.4.Millised on võimalused pakkuda kasutajale teenust proaktiivselt?
3.2.5.5.Mil määral on taotluste täitmisel võimalik rakendada andmete ühekordse küsimise
põhimõtet?
3.2.5.6.Kuidas suunata ettevõtja kõige mugavamalt eesti.ee ettevõtjale keskkonna kaudu
finantseerimisvõimalust taotlema?
3.2.5.7.Arvestades punktis 3.1 koostatud olukorrakirjeldust, siis kuidas arvestada
tulevikulahenduse loomisel finantseerimisvõimalustega seotud asutuste tehnoloogilisi
lahendusi, loomaks sõltumata konkreetsete asutuste süsteemide tehnoloogilisest
võimekusest ja ülesehitusest lõppkasutaja jaoks mugava ja arusaadava ülevaate
finantseerimisvõimalustest ja nende taotlemisele suunamise eesti.ee ettevõtjale
keskkonnas? Sealhulgas, kuidas lahendada olukorrad, kus asutusel puudub infosüsteem
finantseerimisvõimalustega seotud info jälgimiseks ja haldamiseks?
3.2.5.8.Missuguste õigusaktidega sätestatud nõudeid on vaja tulevikulahenduse realiseerimisel
arvestada?
3.2.5.9.Kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses on tulevikulahenduse realiseerimiseks vaja
muuta või luua (sh teenuse pakkumiseks proaktiivselt ja millisel viisil tuleks kasutajalt
selleks nõusolekut küsida)?
3.2.5.10. Missugused tehnoloogilised lahendused või olemasolevate lahenduste
täiendused on vajalikud tulevikulahenduse realiseerimiseks?
3.2.5.11. Milline on andmestik, mida on vaja hakata Riigi Infosüsteemi Ameti
andmebaasides hoidma (nii pika- kui ka lühiajaliselt)?
3.2.5.12. Milliseid liidestusviise kasutada sõltuvalt konkreetsest
finantseerimisvõimalusega seotud funktsionaalsusest (nt finantseerimisvõimaluse info
kuvamine, taotluse esitamisele suunamine, menetluse hetkeseisu kuvamine, võimalike
kaasnevate tegevuste/kohustuste info kuvamine jm) ning liidestatavast süsteemist?
3.2.5.13. Kuidas on üles ehitatud tulevikulahenduse töö- ja haldamise protsess?
3.2.5.14. Juhul kui lahendust realiseerida etapiviisiliselt, siis mis oleks otstarbekas ning
ettevõtjate jaoks väärtust loov etappide järjekord ning sisu?
3.2.5.14.1. Mida peab lahenduse etapiviisilisel realiseerimisel silmas pidama?
3.3. Eesti.ee ettevõtjale keskkonnas finantseerimisvõimaluste info ja teenuste kuvamise,
taotlemisele suunamise, menetluste hetkeseisu jälgimise ning võimalike kaasnevate
tegevuste/kohustuste väljakuvamise prototüübi loomine
3.3.1 Välja pakutud tulevikulahendusele tuginedes töötab töövõtja välja prototüübi, mis peab
näitlikustama iga välja valitud asutuse puhul vähemalt ühte finantseerimisvõimalust.
Välja valitud asutused on Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Amet,
Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, KredEx SA ja
Riigi Tugiteenuste Keskus.
8
3.3.2 Töövõtja arvestab prototüübi loomisel järgnevaid nõudeid:
3.3.2.1 prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav tellijale vähemalt kaks
aastat peale tööde vastuvõtmist;
3.3.2.2 prototüübid on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks;
3.3.2.3 prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eelnevalt loodud sündmusteenuste
disainist, st kasutada olemasolevaid veebiraamistike7, sh Veera veebiraamistikku8;
3.3.2.4 prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis
kujul on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad
keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud
finantseerimisvõimalustega seotud asutuste esindajate, tellija ja lõppkasutajatega
(ettevõtjatega);
3.3.2.4.1 lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine vähemalt 5 lõppkasutajaga
ning testimine dokumenteerida;
3.3.2.4.2 vastavalt vajadusele tuleb testimise tulemusel muudetud prototüüpi täiendavalt
lõppkasutajatega valideerida ning testimine dokumenteerida;
3.3.2.5 prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule tellijal (või kolmandal osapoolel)
teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle
kasutusõigust;
3.3.2.6 prototüüp peab olema loodud visioonianalüüsis ja muudes seotud analüüsiprojektis
loodud prototüüpide ja eesti.ee toimimise loogikast lähtuvalt;
3.3.2.7 prototüüp peab olema tehtud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava
IT arenduse lähtealusena.
3.3.3 Punkti 3.3 tulem: loodud on teenuse kasutajakogemust ilmestav prototüüp, mis
sisaldab kõiki kasutajale olulisi elemente ja mille kasutatavus on lõppkasutajatega
testitud ning mis on kujundatud lähtuvalt etteantud veebiraamistikest.
3.4. Eesti.ee ettevõtjale keskkonnas finantseerimisvõimaluste info ja teenuste kuvamise,
taotlemisele suunamise, menetluste hetkeseisu jälgimise ning võimalike kaasnevate
tegevuste/kohustuste väljakuvamise teostamiseks vajalike eeltööde kirjelduse
koostamine
3.4.1. Töövõtja koostab eelnevatele punktidele tuginedes eeltööde kirjelduse selle kohta,
kuidas väljatöötatud tulevikulahendus eesti.ee ettevõtjale keskkonnas praktiliselt
realiseerida. Kõige detailsemad suunised koostab töövõtja välja valitud asutuste kohta.
3.4.2. Eeltööde kirjelduse koostamisel toetub töövõtja nii olemasolevatele materjalidele (sh
punktis 4.2 nimetatud kohustuslikele alusmaterjalidele) kui ka kogub vajalikke
täiendavaid andmeid ja infot seotud asutuste esindajatelt.
3.4.3. Eeltööde kirjeldus peab muuhulgas andma vastused järgmistele küsimustele:
7
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik
8
https://zeroheight.com/3d136290e/p/188910-veera-disainissteem/b/94293b
9
3.4.3.1. Missugused arendustegevused on vajalikud tulevikulahenduse realiseerimiseks?
3.4.3.2. Missugused muud tegevused on vajalikud tulevikulahenduse realiseerimiseks (sh
punktides 3.2.5.3, 3.2.5.4 ja 3.2.5.5 toodu elluviimiseks)?
3.4.3.3. Missugused tegevused on teiste eelduseks ja missugune on erinevate tegevuste
optimaalne järjekord?
3.4.3.4. Missuguseid osalisi peab eeltööde käigus kaasama?
3.4.3.5. Mis on erinevate osapoolte poolt läbiviidavate eeltööde (sh arendused, muud tööd)
hinnanguline töömaht?
3.4.3.6. Missuguseid ja kui suuri investeeringuid tuleb tulevikulahenduse realiseerimiseks
hinnanguliselt teha?
3.4.4. Töövõtja esitleb töö koondtulemusi tellijaga kokkuleppel ühel kuni kahel avalikul
üritusel (eelistatult veebi vahendusel).
4. Nõuded töö teostamisele
4.1.Töö teostamise tähtaeg on 6 kuud arvates hankelepingu sõlmimisest.
4.2.Töö teostamise kohustuslikud alusmaterjalid
4.2.1. Töövõtja peab lähtuma järgmistest analüüsi ja strateegia dokumentidest:
4.2.1.1.„Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“9;
4.2.1.2.„Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“;
4.2.1.3.„Sündmusteenuste analüüsi“ metoodika, arendus- ja haldusmudel, arhitektuur,
terminoloogia ja tulemus10;
4.2.1.4.„Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“;
4.2.1.5.koosvõime raamistik11;
4.2.1.6.iseteeninduskeskkondade raamistik12;
4.2.1.7.kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik13;
4.2.1.8.Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused14;
4.2.1.9.Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi
arhitektuur)15;
4.2.1.10. Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis16.
9
https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn
10
https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr
11
https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf
12
https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf
13
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf
14
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007
15
https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2
16
https://www.kratid.ee/burokratt
10
4.2.2. Arendusettepanekute tegemisel tuleb töövõtjal lähtuda Eestis olemasolevast X-tee
andmevahetusplatvormist ning olemasolevatest riigi andmekogudest.
4.3 Töö tegemisel kaasatavad osapooled
4.3.1 Alljärgnevad asutused peavad olema töö teostamisel vastavalt vajadusele
konsultatsioonidesse kaasatud:
4.3.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
4.3.1.2 Riigi Infosüsteemi Amet;
4.3.1.3 Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Amet;
4.3.1.4 Keskkonnainvesteeringute Keskus;
4.3.1.5 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus;
4.3.1.6 Riigi Tugiteenuste Keskus;
4.3.1.7 KredEx SA.
4.3.2 Vastavalt vajadusele tuleb konsultatsioonidesse kaasata täiendavaid asutusi, täiendavalt
kaasatavad potentsiaalsed asutused on Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium ja
Rahandusministeerium.
4.3.3 Analüüsi ja prototüüpimise protsessis peab töövõtja kaasama loodava
tulevikulahenduse kasutajaks olevate ettevõtjate esindajaid.
4.4 Vormi nõuded
4.4.1. Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima.
4.4.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Töövõtja
koostab kõik kirjalikud materjalid (v.a ingliskeelne lühikokkuvõte) eesti keeles.
Töövõtja tagab koostatud teksti nii keelelise kui ka vormilise korrektsuse ning hea
keelekasutuse.
4.4.3. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui
töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul
tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel.
Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.4.4. Tellija tagab kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja
koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence
projektikeskkonna.
4.4.5. Töövõtja haldab ja sisustab projektikeskkonda nii, et see võimaldab tellijal ja seotud
osapooltel olla kursis ning jälgida tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute
materjalid) ja ajakava.
4.4.6. Töövõtja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised
ning edastab protokolli kolme tööpäeva jooksul tellijale.
11
4.4.7. Töövõtja edastab kord nädalas (reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva)
tellijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala jooksul tehtud töödest ning järgmise
nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku esimesel kohtumisel töövõtjaga.
4.4.8. Töövõtja esitab tellijale projekti keskel projekti vahearuande I etapi lõppedes ja II etapi
lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega.
4.4.9. Töövõtja vormistab koondaruandest eesti- ja inglisekeelse laiemale avalikkusele
suunatud lühikokkuvõte ning ettekande slaidid töö tulemustest.
4.4.10. Töövõtja esitleb töö tulemusi tellijaga kokkuleppel kuni kahel avalikul üritusel
(eelistatult veebi vahendusel).
4.4.11. Projekti lõppedes esitab töövõtja kogu projekti dokumentatsiooni tellijale.
4.5 Töövõtja töö juhtimine
4.5.1 Töö teostamisel tagab töövõtja ülesannete tähtaegse ja kvaliteetse täitmise vastavalt
hankelepingule ja muudele riigihanke alusdokumentidele. Töövõtja ülesanne on töö
teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamine ning võimalike riskide
maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine.
4.5.2 Töövõtja loob vajadusel tööde teostamise eesmärgil projektirühmad.
4.5.3 Töövõtja projektijuht korraldab MKMi projekti juhtrühma ja (vajadusel) loodud
projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette
päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna tellija projektijuhiga,
juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete
vastuvõetud otsuste täitmise.
4.5.4 Avakohtumine töövõtjaga toimub tellija ruumides ning esimesel võimalusel peale
lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKMi projekti juhtrühma
koosolekud toimuvad MKMi ruumides, juhul kui töövõtjaga teisiti kokku ei lepita. Kui
füüsilised kohtumised ei ole võimalikud või mõistlikud, korraldatakse kohtumised
kokkuleppel veebi vahendusel.
4.5.5 Koosolekute korraldamisel organiseerib töövõtja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja
kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Töövõtja organiseerib
koosolekute ruumid, juhul kui koosolek ei toimu MKM ruumides.
4.6 Hankelepingu poolte rollide jaotus
4.6.1 Töövõtja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud
töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused.
4.6.2 Töövõtja tagab töö dokumenteerimise.
4.6.3 Töövõtja tagab töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku
projektimeeskonna koosseisu.
4.6.4 MKMi projekti juhtrühm ja iga töö etapi jaoks töövõtja poolt (vajadusel) loodavad
projektirühmad on töövõtja partnerid.
4.6.5 Tellija on tööde teostamisel aktiivne koostööpartner.
12
4.6.6 MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle
hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise.
4.7 Töökorraldus
4.7.1 Töökoosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad eeldatavalt kaks kuni neli korda
kuus vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tööde vastuvõtmist. MKMi
projekti juhtrühma liikmed määrab tellija.
4.7.2 Tellijal on õigus nõuda vajadusel töökoosoleku kokkukutsumist.
4.7.3 Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse tellija välja pakutud
projektikeskkonda.
4.7.4 Kõik koosolekud protokollib töövõtja ning need tehakse tellijale ja projekti juhtrühmale
kättesaadavaks projektikeskkonnas.
4.7.5 Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,
kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.
4.7.6 Teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule.
5. Projekti tulemite vastuvõtmine
5.1 Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. Nende etappide alusel
toimub ka I etapi ja II etapi tulemite eest tasumine.
5.2 Töövõtja annab töö tellijale üle etappide kaupa. Tööde üleandmise tähtajad on sätestatud
töövõtjaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 3) punktis 5.1.
5.3 Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud, et
tulemid vastavad tehnilisele kirjeldusele.
13
Lisa 2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
Riigihanke alusdokument
Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
Lepingud:
Nr Projekti nimetus ja Maksumus Maksumus Lepingu sõlmimise Projekti lühikirjeldus ja selgitus Lepingupartner,
riigihanke viitenumber käibe- käibe- kuupäev, tööde selle sarnasuse kohta hanke vastutava isiku nimi
riigihangete registris (juhul maksuta* maksuga* läbiviimise periood objektiga ja e-posti aadress
kui esitatakse riigihanke ja lepingu täitmise
tulemusena sõlmitud leping) kuupäev
põhikohustuste osas
1.
2.
3.
…
*Maksumused on esitatud eurodes.
Lisa 3
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
Hanke alusdokument
TÖÖVÕTULEPING (projekt)
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx
xxxxxxx (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja kohustusi lepingu objekti
„Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel Töövõtja
poolt.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid
Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Ettevõtte finantseerimise
ärisündmuse analüüs“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning vastavuses riigihanke
alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Töövõtja hõlmavad kõiki Tellijaga või Töövõtjaga töö- ja
teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja
on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist.
1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris);
Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus, leitav riigihangete
registrist);
Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt).
1.9. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD)
punktile 2.3. ja HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 5) ning erinevates etappides
1
teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II
etapi Tulem).
1.10. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sealhulgas kõrvalkohustuste, teostamise
ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemusest
lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse
kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud
ja teenused lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest
2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu
lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1
(HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“).
2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa.
2.2.1. Töövõtja annab Tellijale I etapi Tulemi (sh vahearuanne ja muu koostatud
dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 2.3, 9.4 ja 9.5 ning HD Lisa 1 „Tehniline
kirjeldus“) üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval
tähtajal (Lisa 2), mis on hiljemalt xxxx xxxx pärast Lepingu allkirjastamist.
2.2.2. Töövõtja annab Tellijale II etapi Tulemi (sh koondaruanne, eesti- ja ingliskeelne
lühikokkuvõte ja slaidid (ja muu koostatud dokumentatsioon) ning prototüüp (sh kõik
Töö raames koostatud prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne), vt lisaks
HD punke 2.3, 9.4 ja 9.6 ning HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“) hiljemalt 6 (kuus) kuud
pärast Lepingu allkirjastamist.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Töövõtjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö
üleandmist punkti 5 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest;
3.1.4. nõuda Töövõtjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga
seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse
Tellija ja Töövõtja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku);
3.1.5. nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme
tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates;
3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Töövõtjalt
lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes lepingutingimustele
vastavat II etapi Tulemit.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. esitama või korraldama Töövõtjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele
ja informatsioonile (sh valmimisjärgus projektide puhul tulemite valmimise järel
esimesel võimalusel);
2
3.2.2. tagama kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide
haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise Confluence projektikeskkonna;
3.2.3. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral
teatama sellest Töövõtjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 10 päeva jooksul)
koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega;
3.2.4. Töövõtja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab
Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele;
3.2.5. maksma Töövõtjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud
Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest punktis 6 ettenähtud
tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud
lähteandmetele ja tööülesandele;
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel, samuti
teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud
kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist;
4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused
Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul;
4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta;
4.2.6. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama
protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku
toimumisest;
4.2.7. koostama ja esitama iganädalaselt Hankijale kooskõlastamiseks memo nädala jooksul
teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta;
4.2.8. esitlema Töö tulemusi ühel kuni kahel avalikul üritusel (eelistatult veebi vahendusel);
4.2.9. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga vaid Tellija eelneval kirjalikul loal;
4.2.10. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget vaid Tellija eelneval kirjalikul loal
ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu;
4.2.11. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning käesoleva Lepingu
punktidele 2.2 ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes
II etapi Tulemi.
5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist punktis 2.2.1 sätestatud tähtpäevaks ning
II etapi Tulem punktis 2.2.2 sätestatud tähtajaks.
5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Töövõtja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt
allkirjastatud akti, milles on märgitud asjakohane info.
3
5.3. Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud Akti Töövõtjale hiljemalt 10
tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt
lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 5.2.
5.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 5.3 nimetatud
perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning
määrama mõistliku tähtaja (mitte vähem kui 5 tööpäeva) puuduse kõrvaldamiseks või
uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks.
5.5. Töövõtja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt
vormistatuna ja digitaalselt koos Aktiga.
6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, summa
kokku xxx eurot. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste
kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis nimetatud tasus.
6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Töövõtja esitab arve Tööde eest tasumiseks
pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I
etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60%
kogusummast):
6.2.1. I etapi tööde (vt HD punkt 2.3) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot
(lisandub käibemaks), kokku xxx eurot.
6.2.2. II etapi tööde (vt HD punkt 2.3) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot
(lisandub käibemaks), kokku xxx eurot.
6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Töövõtja esitataval arvel näidatud
arveldusarve.
6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates
Töövõtja esitatud arve kättesaamisest.
6.5. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija
volitatud esindaja.
7. Vastutus
7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta
Lepingus kokkulepitud nõuetele.
7.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud
Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas
iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale
Töö eest tasumisele kuuluvat summat.
7.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10
tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus
nõuda Töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest.
7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.5. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
4
7.6. Töövõtja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1. nimetatud
lepingutasu ühekordse summaga.
8. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse
8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama
juurdepääsu nimetatud teabele.
8.2. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke
või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke
jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest,
mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi,
hea tava ja hea usu põhimõttega.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist.
8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal
õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju
hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
8.6. Seoses Lepingu objektiks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija
põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses
isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja
Töövõtja.
8.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja
Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud
isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel
kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja
nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.
8.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival
õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on
isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada
isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames.
8.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma
töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad
isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või
neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist.
8.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada
isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku
loata.
8.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.
8.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames
isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha
mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.
8.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab
Töövõtja viivituseta sellest Tellijat.
8.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Töövõtja
sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud
5
rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt Tellijale
esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste
andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust,
isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku
informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks.
8.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail:
[email protected], telefon
+372 639 7601.
8.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: xxxxxxx, e-mail xxxxxxx, telefon xxxx xxxx
9. Autoriõigused
9.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates
Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud
õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule.
9.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul,
kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab
Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada,
muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle
osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel
ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale.
9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud
materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja
Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Töövõtja võib endale
jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei
tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
10. Vääramatu jõud
10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud
on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud
temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest
ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik
võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
11. Teabe vahetamine
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
11.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:
6
11.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
11.3. Punktis 11.2. nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte Lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
Lepingu rikkumisest.
11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset
allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seaduses toodud reeglitega.
12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool
rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles
öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui teine lepingupool ei ole Lepingu
rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise
nõude esitamisest.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
14. Muud sätted
14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule
ilma teise Poole nõusolekuta.
14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt
allkirjastatud digitaalselt.
14.3. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
7
15. Poolte volitatud esindajad
15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel
on Berit Tasa, telefon 639 7654, e-post
[email protected]
15.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon
xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx
15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
15.4. Juhul kui Tellija või Töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele
Poolele koheselt kirjalikult.
Poolte allkirjad:
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman xxxxxxxx
kantsler /volituse alus/
8
Lepingu Lisa 3
Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames
Teostatavate tööde nimetus: „Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs“
Töövõtja üldandmed:
Töövõtja ärinimi:
Töövõtja registrikood:
Töövõtja juriidiline aadress:
Töövõtja poolse volitatud esindaja nimi ja
kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Üle antavate tööde maksumus on xxx eurot.
Teostatud tööde kirjeldus:
Üle antakse etapi xxx tulem. Tööd on teostatud täies mahus riigihanke viitenumber xxx
raames ning vastavad riigihanke alusdokumentidele (sh Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“)
tingimustele.
Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid ja/või loodi järgmised
juurdepääsud materjalidele:
Poolte allkirjad:
Tööde vastuvõtja Tööde üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxx
Berit Tasa xxx
Ettevõtja digivärava projektijuht xxx
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Lisa 4
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
Hanke alusdokument
Pakkumuste hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks
tunnistamine
1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti):
1.1.1. Töö „Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs“ maksumus (hõlmates 30
riigihanke alusdokumendi (HD) lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud
tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud HD lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks
võttes). Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid
vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis
on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita
hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee
täiendavaid makseid.
1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine ja tööde läbiviimise kirjelduse 70
kvaliteet pakkuja koostatud projektiplaani põhjal (projektiplaan sisaldab
ka tööde teostamist tutvustavat ülevaadet ja ajakava, mis on koostatud HD
lisa 1 tehniline kirjeldus ja HD punkti 6.2.9 alusel), edaspidi projektiplaan.
1.2.Hindamismetoodika kirjeldus:
1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse töö maksumust (vt punkti 1.1.1). Maksimaalsed
väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud
käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid
arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse
maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × 30.
1.2.2. II hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist ja tööde
läbiviimise kirjelduse kvaliteeti pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2)
põhjal. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse
mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete
aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku
saada 70 väärtuspunkti.
1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele ja tööde läbiviimise kirjelduse
kvaliteedile pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse
järgmistest põhimõtetest:
5 punkti Pakkuja ei ole suures osas aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Olulisi puudujääke on lisaks mõnes järgnevast: metoodika kirjeldus ja
põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud
projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud
tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti-
ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
30 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Järgneva puhul on mitmeid väikseid puudujääke: metoodika kirjeldus ja
põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud
projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud
tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti-
ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
50 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud
hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja
töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke
tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Pakkuja esitatud järgnev teave on detailne, arusaadav ja omavahel loogilises
seoses ning on vaid üksikuid väheolulisi puudusi: metoodika kirjeldus ja
põhjendatus, tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud
projektimeeskonna sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud
tulemite kirjeldus, projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti-
ja kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
70 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas
hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
Pakkuja esitatud järgnev teave on detailne, arusaadav ja omavahel loogilises
seoses ning kohati ületab hankija ootusi: metoodika kirjeldus ja põhjendatus,
tööde loogiline seostamine, ajakava arusaadavus, kirjeldatud projektimeeskonna
sobivus ülesande täitmiseks, vajaliku sisendinfo ja valminud tulemite kirjeldus,
projektiplaani ja ajakava realistlikkus ning detailsus, projekti- ja
kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmete kirjeldus.
1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse
pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelkirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim.
Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I
hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus.
Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused
saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel.
1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma.