dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaubandus-Tööstuskoja seisukohad kollektiivlepingu seaduse muudatuste kohta

Sotsiaalministeerium · 2. november 2020
Viit
1.2-2/117-5
Registreeritud
2. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Monika Koks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎02 11 2020 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.asice62 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 26.10.2020 nr 1.2-2/117-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 02 . 1 1 .2020 nr 4/ 256 Arvamuse avaldamine kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Tanel Kiik ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Sotsiaal ministeerium i t võimaluse eest avaldada arvamust kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: Eelnõu) kohta . Kaubanduskoda toetab kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni kaasajastamist, kui d meie hinnangul tuleb tõsta tööandjatele ettenähtud 20%-list esinduskriteeriumi nõuet ning esinduskriteerium tuleb kehtestada ka ametiühingutele. Lisaks teeme ettepaneku jätta Eelnõust välja ametiühingute seaduse muudatus, t öötajate usaldusisiku seaduse muudatus ning töölepingu seaduse muudatus. J ärgnevalt esitame oma põhjalikumad kommentaarid ja ettepanekud Eelnõu kohta. 1. Kollektiivlepingu tingimuste laiendamine Peame igati mõistlikuks uuendada kollektiivlepingu laiendamise regulatsiooni. Nõustume nii Õiguskantsleri kui ka Riigikohtu hinnangu ga , et kehtiv k ollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ning vajab muutmist . Seega t oetame Eelnõuga kavandatavaid muudatusi, mis näevad ette täiendavaid kriteeriume kollektiivlepingu tingimust e laiendamiseks. Peame igati positiivseks nii i nformeerimi s e ja konsulteerimi s e ga kui ka tingimuste kontrolliga seotud sätete lisamist kollektiivlepingu seadusesse. Kaubanduskoja hinnangul tuleb aga muuta rangemaks kollektiivlepingu laiendamist soovivate osapoolte esinduskriteeriumi nõuet. Eelnõu kohaselt võivad k ollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokku leppida ametiühingute liit või tegevusala ametiühing ja tööandjate ühing või tööandjate liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20% vastava tegevusala töötajatele, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust. Leiame, et k ollektiivlepingu laiendamise üheks oluliseks eelduseks peab olema selle sõlminud poolte piisav esinduslikkus. 20%- line esinduskriteerium tööandjate ühingule või tööandjate liidule ei ole meie hinnangul piisav ning seda tuleb oluliselt suurendada. Kõrgem esinduskriteerium on vajalik eelkõige selleks, et mitte võimaldada vähestel ettevõtjatel laiendada kollektiivlepingu tingimusi (nt miinimumpalka) kogu sektorile ning kahjustada seeläbi konkurentsi. Lisaks peame oluliseks näha seaduses ette esinduskriteerium ka ametiühingute liidule ja tegevusala ametiühingule. Ametiühingute seaduse § 7 lg 1 kohaselt piisab ametiühingute liidu loomiseks vaid 25 töötajast. Me ei pea mõistlikuks olukorda, kus näiteks 25 töötaja palvel laiendatakse kollektiivlepingut kogu sektori töötajatele. Seetõttu peame mõistlikuks kehtestada esinduskri teerium ka ametiühingutele. Kaubanduskoja hinnangul tuleb muuta ka Eelnõu § 1 punkti 6 sõnastust, mille kohaselt e nne 2020. aasta 1. novembrit Ametlikes Teadaannetes avaldatud kollektiivlepingu laiendatud tingimus, mis ei vasta kollektiivlepingu seadusesse lisatava § 4 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele, kaotab kehtivuse 2021. aasta 30. juunil, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud varasemat tähtaega . Kuna Eelnõuga plaanitavad muudatused jõustuvad hiljem kui 2020. aasta 1. november, siis on mõistlik viidatud rakendussättes asendada 2020. aasta 1. november muudatuste jõustumise kuupäevaga. Vastasel korral tekib olukord, kus enne Eelnõu jõustumist laiendatud kollektiivleping u tingimused ei muuta Eelnõu jõustumisel kehtetuks. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku tõsta olulisel määra kollektiivlepingu seaduse § 42 lõikes 3 sisald u vat 20%-list tööandjate esinduskriteeriumit. Lisaks peame mõistlikuks kehtestada esinduskriteerium ka ametiühingute liidule ja tegevusala ametiühingule . Ühtlasi teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 1 punkti 6 sõnastust selliselt, et see kohalduks ka olukordadele, mis jäävad 2020. aasta 1 novembri ja Eelnõu jõustumise vahele. 2. Ametiühingute seaduse muutmine Eelnõu § 2 täiendab a metiühingute seaduse § 21 1 lõikega 2 1 , mille kohaselt tagab tööandja e nama kui kahe ametiühingu usaldusisiku korral usaldusisikutele ülesannete täitmiseks aja kahele usaldusisikule ette nähtud ulatuses , kusjuures u saldusisikud lepivad kokku aja omavahelise jaotamise. Täna peab tööandja tagama vähemalt ühele usaldusisikule vaba aja usaldusisiku ülesannete täitmiseks . Kaubanduskoda on ametiühingute seaduse muudatusele vastu mitmel põhjusel. S eaduses peab sisalduma miinim umnõue ning vähemalt ühele usaldusisikule vaba aja andmisega on meie hinnangul miinimumnõue ka tagatud . Muudatuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus näiteks kuue töötajaga tööandja juures on 2 usaldusisikut, kellele tuleb tööandjal anda va b a aega nädalas kokku vähemalt 8 tundi. Selline lahendus läheb juba oluliselt kaugemale miinimumnõudest. M õistame, et osadel juhtudel on mõistlik anda usald us isikutele rohkem aega kui näiteks 4 tundi nädalas. S elliseid juhtudel saavad pooled omavahel rohkema aja andmises kokku leppida ning puudub vajadus seaduse muutmiseks. Lisaks jääb meile ebaselgeks, miks on see muudatus lisatud nn kiireloomulisse eelnõusse. Ametiühin gute seaduse muudatus ei ole seotud kollektiivlepingu laiendamise regulatsiooni muutmisega. Meile teadaolevalt ei ole ka Riigikohus ega Õiguskantsler pidanud vajalikuks selle sätte muutmist. Seega puudub igasugune põhjus selle muudatuse kiireks menetlemiseks, mille puhul ei järgita kõiki tavapäraseid hea õigusloome põhimõtteid. Kaubanduskoja ettepanek: Kuna ametiühingu seaduse muutmiseks puudub mõjuv põhjus, siis teeme ettepaneku j ätta Eelnõust välja § 2. 3. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt peab tööandja tagama vähemalt ühele usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal vaba aega. Eelnõu § 4 punkt 2 näeb ette, et e nama kui kahe usaldusisiku korral tagab tööandja usaldusisikutele ülesannete täitmiseks aja kahele usaldusisikule ette nähtud ulatuses. Usaldusisikud lepivad kokku aja omavahelise jaotamise. Kaubanduskoja ettepanek: Toetame Eelnõu § 4 punkti 1 sõnastust, mille kohaselt ühtlustatakse ametiühingute seaduse ja töötajate usaldusisikute seaduse vastavad sätted. Samas teeme ettepaneku jätta Eelnõust välja § 4 punkt 2 samadel põhjustel, mis tõime esile ametiühingute seaduse vastava muudatuse osas. 4 . Töölepingu seaduse m uutmine Eelnõu § 5 asendab t öölepingu seaduse § 109 lõikes 2 sõna „kuue“ arvuga „12“. Muudatuse kohaselt peab tööandja maksma töötajale hüvitist senise 6 kuu asemel 12 kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töövaidluskomisjon või kohus tuvastab raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötaja töölepingu ülesütlemise tühisus e ning töövaidluskomisjon või kohus lõpetab vaidleva poole taotluse alusel töösuhte . Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu mitmel põhjusel. Esiteks võimaldab juba kehtiv töölepingu seadus mõista töötajale välja suurema hüvitise. Töölepingu seaduse § 109 lg 2 teise lause kohaselt võib k ohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Viidatud sättest tuleneb, et töövaidluskomisjon võib hüvitist suurendada näiteks 12 kuu keskmise töötasuni. Eelnõu seletuskirjas (lk 10-11) on toodud ka näide, kus töövaidluskomisjon mõistis 2019. aastal töötajale töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel välja 12 kuu suuruse hüvitise . Kuna töölepingu seaduses on olemas säte, mis lubab hüvitist suurendada ning praktikas on seda võimalust ka kasutatud, siis puudub Kaubanduskoja hinnan gu l mõjuv põhjus seaduse muutmiseks. Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks seaduse muutmist mõne üksiku kaasuse tõttu . S eletuskirja s (lk 10) on toodud välja, et aastatel 2014–2019 on töövaidluskomisjonis olnud vaid 6 vaidlust, mille puhul võib eeldada, et töösuhte lõpetamise põhjuseks võis olla fakt, et isik oli töötajate esindaja . Kuna muudatusega seotud kaasusi on viimastel aastatel olnud mõni üksik, siis puudub meie hinnangul praktiline vajadus muudatuse tegemiseks. Lisaks toome välja, et Eelnõuga plaanitav töölepingu seaduse muudatus ei ole kuidagi seotud kollektiivlepingu laiendamise regulatsiooniga ja ei ole seega kiireloomuline. Järelikult puudub igasugune põhjus muudatuse kiireks menetlemiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Eeltoodud põhjustel palume Eelnõust j ätta välja § 5. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ene Rammo Finantsdirektor p eadirektor i ülesannetes Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →