dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Sotsiaalministeerium · 2. november 2020
Viit
1.2-3/3144-1
Registreeritud
2. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. november 2020

Failid

  • 📎20-02325-2.pdf2 KB
  • 📎Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_281_SE_kohta.asice2203 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 02.11.2020 / 1-1/14-281/1; Riigikantselei / 02.11.2020 / 2-5/20-02325 Resolutsiooni teema: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 19.11.2020 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 12.11.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.11.2020 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-1319. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 02.11.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Seletusldri sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eesti elanikkond vananeb ning eakate ja erivajadustega inimeste arv järjest suureneb. Eesti hoolekandesusteem vajab kiiremas korras muudatusi, mis vähendaks pereliikmete hoolduskoormust ning tagaks hooldusvajadusega inimestele vajadustele vastava abi. Kui 2019-aastal oli 65 + aastasteja vanemate osakaal rahvastikust 19,8%, siis prognoosi j ärgi suureneb see 2040.aastaks 25,6%-ni. 2018.aastal oli Eestis 156700 puudega inimest, mis moodustas rahvastikust 12%. Prognooside järgi 2040.aastaks vöib puudega inimesi olla 17% rahvastikust1. See näitab selgelt, et hooldustvajavate inimeste arv uhiskonnas järjest suureneb. Eesti sotsiaaluuringu 2016.andmetel abistas voi hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. 2018-aasta tööjöu-uuringu andmetel oli hoolduskoormuse töttu tööturult eemal ligikaudu 8000 inimestja ligikaudu 5000 inimest töötas osaajaga2. Eesti avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on vörreldes teiste ELI riikidega olnud aastaid väikesed. Kui keskmiselt kulutavad riigid pikaajalise hoolduse rahastamisele 1,4-1,8% SKP-st, siis Eestis on see vaid 0,2% - 0,4% SKP-st. 2018-aastal moodustas pikaajalise hoolduse rahastus ligikaudu 0,4% SKP-st. Vördluseks 2016.aastal oli vastav näit Leedus 1%, Soomes 2,2%, Taanis 2,5% ja Rootsis 3% SKP-st3. Maailmapank on oma analuusis väljä toonud, et Eesti avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud peaksid kasvama vähemalt 2-2,5%-le SKP-st, et parandada olukorda meie pikajalise hoolduse susteemis . Avaliku sektori ebapiisav rahastus on viinud hoolduskoormuse vastutuse inimestele ja nende peredele. Seega söltub teenuste kättesaadavus uha enam inimese ja tema lähedaste maksevöimest. Suurem osa pikaajalise hoolduse eelarvest kulub institutsionaalsele uldhooldusele, mille rahastamiskohustus on pandud hooldatavatele ja nende lähedastele. Näiteks 2018.aastal osutati uldhooldusteenust 12 368 inimesele ning abivajaja ja tema pereliikmete kanda oli keskmiselt 80% hooldusteenuse kulust, elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 20% teenuse kulust. Viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste rahaline panus veelgi vähenenud ja inimeste ja nende lähedaste kulud uldhooldusteenusele järjest suurenenud. Näiteks on hooldekodu koha eest tasumisel teenusesaaja ja tema pere omaosalus aastategajärjest töusnud, 2010. aastal oli see 65%, 2016. aastal 76% ja 2018.aastaks töusnud 80% peale. Konkreetsemalt maksid inimesed 2018.aastal Sotsiaalministeeriumi andmetel hooldekodu teenuse eest 53 miljonit eurot, 2019.aastal juba 60 miljonit eurot. Selle hulka mahub eakate endi pension ja nende laste poolt makstavad tasud. Riik koos omavalitsustega kulutas 2018.aastal hooldekodu teenuse peale ainult 14 miljonit eurot, 2019.aastal vaid 10 miljonit eurot (vt lk 4 tabelit). Vördluseks 2008. aastal oli riigi ja omavalitsuste kulu hooldekodude teenustele 11 min eurot, inimesed maksid kakku 17,5 min. Enamik uldhooldusteenust vajavaid inimesi, kelleks on peamiselt eakad, katavad teenuse kulud Andmed Sotsiaalministeeriumilt. 2 Statistikaamet, Eesti tööjöu uuring, 2018. 3 OECD, 2019. Health at a Glance: Europe 2018. Kättesaadav: https://www.oecd- ilibrarv.org/docserver/health glance eur-2018- en.pdf?expires=1571381013&id=id&accname=guest&checksum=A70AFDE51E7987A40DF599C926D4754F 4 Maailniapank, 2017. Uuring pikaajalise hoolduse vähendamisest Eestis.Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf l riigi poolt makstavast pensionist, millest ei pitsa sageli ka köige odavama hooldekodu eest tasumiseks. 2019.aastal oli keskmine vanaduspension 480 eurot, aga keskmine hooldekodu kulu oli 746 eurot kuus (24,54 eurot ööpäevas). Maksimaalne hooldekodu kulu oli 1307 eurot kuus (43 eurot ööpäevas). Eelnöu eesmärgiks on tagada eakale pensioni eest hooldekodukoht. Allolev tabel kirjeldab, kuidas inimeste omaosalus uldhooldusteenuse eest tasumisel on aastatega kasvanud (andmed Sotsiaalministeeriumilt). 70 000 60 000 50 000 iMuu(shriik) I 40 000 iKohaiiku omavalitsuse uksus I 30 000 iTeenusesaaja.tema 20 000 peretiikmevoitema eestkostja osalus 10 000 o 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Sotsiaalhoolekande seadus paneb kohalikule omavalitsusele sotsiaalteenuste korraldamise kohustuse ning selle seaduse järgi peab kohalik omavalitsus korraldama ka uldhooldusteenust. Sotsiaalteenuste korraldamisel tuleb jätkuvalt lähtuda pöhimöttest, et inimeste toimetulekut tuleks toetada eelköige nende tavapärases elukeskkonnas ehk kodustes tingimustes ning alles vajadusel asutusepöhiselt. Kui inimene vajab aga institutsionaalse teenusena uldhooldusteenust, siis tuleb talle see tagada pensioni eest. Kehtiva seaduse kohaselt vöib valla- voi linnavalitsus sotsiaalteenuste osutamise eest vötta inimeselt tasu, kuid seejuures peab arvestama inimese varanduslikku seisu ning nöudega, et sotsiaalteenuse eest vöetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks (SHS § 16). Hooldusvajadusega inimeste omaosalus uldhooldusteenuse eest tasumisel peab vähenema. Kehtiva korra järgi omaosaluse tasumine seab ohtu inimeseja sageli tema perekonnaliikmete igapäevase toimetuleku. Inimeselt vöetava tasu suurus takistab abi saamist. Öiguskantsler on väljä toonud, et kindlasti ei ole pöhiseadusega kooskölas praktika, mille kohaseltjätab kohalik omavalitsus eaka abita, viidates, et tai on perekonnaliikmed, kellelt on vöimalik ulalpidamist nouda.5 Eelnöu kohaselt on teenust saava isiku omaosaluse maksimaalseks suuruseks 90% isikule määratud pensionist. See 5 ,,Öiguskantsler taunis Narvas sotsiaalteenuseid piiravaid öigusakte". 25.9.2017. Kättesaadav: httDS://www.oiKuskantsler.ee/et/%C3%B5iRuskantsler-taunis-narvas-sotsiaalteenuseid-piiravaid- %C3%B5igusakte 2 tähendab seda, et vähemalt 10% pensionist peab isikule kätte jäämä hooldekodus elades. Eelnöu kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega uldhooldusteenuse rahastusmudeli ja täpsustatud nöuded isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta. Teisisönu Vabariigi Valitsus määrab kindlaks uldhooldusteenuse kulude koostisosad, mille eest tasub riik koostöös omavalitsustegaja kulud, mis jäävää isiku kanda. Tegemist oleks sarnasega rahastusmudeliga nagu praegu toimub riiklikult rahastatud erihoolekandeteenuste puhui, kus inimestelt vöetav tasu on seadusega kindlaks määratud. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis Eelnöu kohaselt täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust uue §-ga 201, mis reguleerib väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse rahastamist. Eelnöu kohaselt uldhooldusteenust rahastatakse teenust saama öigustatud isiku, teenuseosutaja ja kohaliku omavalitsuse uksuse vahel sölmitud lepingu ning teenuseosutaja esitatud arvete alusel (eelnöu§ 201 Ig l). Kui uldhooldusteenuse osutajaks on kohaliku omavalitsuse uksus voi tema hallatav asutus, rahastatakse uldhooldusteenuse osutamist kohaliku omavalitsuse uksuse eelarvest ja teenust saama öigustatud isiku omaosalusest (eelnöu § 201 Ig 2). Teenust saama öigustatud isiku omaosaluse maksimaalseks suuruseks on 90 % isikule määratud pensionist (eelnöu § 201Ig 3). Uhtlasi sätestatakse nöue, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega uldhooldusteenuse rahastusmudeli ja täpsustatud nöuded isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta (eelnou § 201 lg 4). 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu oigusele Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Eelnöu seadusena vastuvötmine tagab hooldekodu koha igale seda teenust vajavale inimesele, söltumata perekonnaliikmete materiaalsetest vöimalustest. Ohtlasi annab eelnöu vöimaluse naasta tööturule isikutel, kes seni on olnud igapäevaselt seotud lähedase hooldamisega kodus. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnöu seadusena vastuvötmisel kulu riigieelarvele on 40 miljonit eurot. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks tuleb Vabariigi Valitsusel kehtestada määrus uldhooldusteenuse rahastusmudeli ja isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta. 3 9. Seaduse jöustumine Seadusejöustub uldises korras. Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimona Kaljulaid 29.10.2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raimona Kaljulaid Riigikogu liige ^=^a-r^ Indr^k £aar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 4 EELNÖU Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus Sotsiaalhoolekande seadust täiendatakse uue §-ga 201 järgmises sönastuses: „§ 201. Väljaspool kodu osutatava iildhooldusteenuse rahastamme (l) Väljaspool kodu osutatavat uldhooldusteenust rahastatakse teenust saama öigustatud isiku, teenuseosutaja ja kohaliku omavalitsuse uksuse vahel sölmitud lepingu ning teenuseosutaja esitatud arvete alusel. (2) Kui uldhooldusteenuse osutajaks on kohaliku omavalitsuse uksus voi tema hallatav asutus, rahastatakse uldhooldusteenuse osutamist kohaliku omavalitsuse uksuse eelarvest ja teenust saama öigustatud isiku omaosalusest. (3) Teenust saama öigustatud isiku omaosaluse maksimaalseks suumseks on 90% isikule määratud pensionist. (4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega uldhooldusteenuse rahastusmudeli ja täpsustatud nöuded isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta.";". Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 29.10.2020. a. Riigikogu Kantselei Kuupäev ~^. /G.^O^Q yit /^~7/r/^-Mr l (digitaalselt allkirjastatud) Raimona Kaljulaid Riigikogu liige <=?-a^^ Indrek Sdar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 2 Vabariigi Valitsus .10.2020 nr 1-1/14-281/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu k.a 29. oktoobril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eesti elanikkond vananeb ning eakate ja erivajaduste ga inimeste arv järjest suureneb. Eesti hoolekande süsteem vajab kiiremas korras muudatusi, mis vähendaks pereliikmete hoolduskoormust ning tagaks hooldusvajadusega inimestele vajadustele vastava abi. Kui 2019.aastal oli 65 + aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust 19,8%, siis prognoosi järgi suureneb see 2040.aastaks 25,6%-ni. 2018.aastal oli Eestis 156 700 puudega inimest, mis moodustas rahvastikust 12%. Prognooside järgi 2040.aastaks võib puudega inimesi olla 17% rahvastikust . See näitab selgelt, et hooldus t vajavate inimeste arv ühiskonnas järjest suureneb. Eesti sotsiaaluuringu 2016.andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest. 2018.aasta tööjõu-uuringu andmetel oli hoolduskoormuse tõttu tööturult eemal ligikaudu 8000 inimest ja ligikaudu 5000 inimest töötas osaajaga . Eesti avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on võrreldes teiste ELi riikidega olnud aastaid väikesed. Kui keskmiselt kulutavad riigid pikaajalise hoolduse rahastamisele 1,4-1,8% SKP-st, siis Eestis on see vaid 0,2% - 0,4% SKP-st. 2018.aastal moodustas pikaajalise hoolduse rahastus ligikaudu 0,4% SKP-st. Võrdluseks 2016.aastal oli vastav näit Leedus 1%, Soomes 2,2%, Taanis 2,5% ja Rootsis 3% SKP-st . Maailmapank on oma analüüsis välja toonud, et Eesti avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud peaksid kasvama vähemalt 2–2,5%-le SKP-st, et parandada olukorda meie pikajalise hoolduse süsteemis . Avaliku sektori ebapiisav rahastus on viinud hoolduskoormuse vastutuse inimestele ja nende peredele. Seega sõltub teenuste kättesaadavus üha enam inimese ja tema lähedaste maksevõimest. Suurem osa pikaajalise hoolduse eelarvest kulub institutsionaalsele üldhooldusele, mille rahastamiskohustus on pandud hooldatavatele ja nende lähedastele . Näiteks 2018.aastal osutati üldhooldusteenust 12 368 inimesele ning abivajaja ja tema pereliikmete kanda oli keskmiselt 80% hooldusteenuse kulust, elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 20% teenuse kulust. Viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste rahaline panus veelgi vähenenud ja inimeste ja nende lähedaste kulud üldhooldusteenusele järjest suurenenud. Näiteks on hooldekodu koha eest tasumisel teenusesaaja ja tema pere omaosalus aastatega järjest tõusnud, 2010. aastal oli see 65%, 2016. aastal 76% ja 2018.aastaks tõusnud 80% peale . Konkreetsemalt maksid inimesed 2018.aastal Sotsiaalministeeriumi andmetel hooldekodu teenuse eest 53 miljonit eurot, 2019.aastal juba 60 miljonit eurot. Selle hulka mahub eakate endi pension ja nende laste poolt makstavad tasud. Riik koos omavalitsustega kulutas 2018.aastal hooldekodu teenuse peale ainult 14 miljonit eurot, 2019.aastal vaid 10 miljonit eurot (vt lk 4 tabelit). Võrdluseks 2008. aastal oli riigi ja omavalitsuste kulu hooldekodude teenustele 11 mln eurot, inimesed maksid kokku 17,5 mln. Enamik üldhooldusteenust vajavaid inimesi, kelleks on peamiselt eakad, katavad teenuse kulud riigi poolt makstavast pensionist, millest ei piisa sageli ka kõige odavama hool d ekodu eest tasumiseks . 2019.aastal oli keskmine vanaduspension 480 eurot, aga keskmine hooldekodu kulu oli 746 eurot kuus (24,54 eurot ööpäevas). Maksimaalne hooldekodu kulu oli 1307 eurot kuus (43 eurot ööpäevas). Eelnõu eesmärgiks on tagada eakale pensioni eest hooldekodukoht. Allolev tabel kirjeldab, kuidas inimeste omaosalus üldhooldusteenuse eest tasumisel on aastatega kasvanud (a ndmed Sotsiaalministeeriumil t). Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Sotsiaalhoolekande seadus paneb kohalikule omavalitsusele sotsiaalteenuste korraldamise kohustuse ning selle seaduse järgi peab kohalik omavalitsus korraldama ka üldhooldusteenust. Sotsiaalteenuste korraldamisel tuleb jätkuvalt lähtuda põhimõttest, et inimeste toimetulekut tuleks toetada eelkõige nende tavapärases elukeskkonnas ehk kodustes tingimustes ning alles vajadusel asutusepõhiselt. Kui inimene vajab aga institutsionaalse teenusena üldhooldusteenust, siis tuleb talle see tagada pensioni eest. Kehtiva seaduse kohaselt võib v alla- või linnavalitsus sotsiaalteenuste osutamise eest võtta inimeselt tasu, kuid seejuures peab arvestama inimese varanduslikku seisu ning nõudega, et sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks (SHS § 16). Ho oldusvajadusega inimeste omaosalus üld hooldusteenuse eest tasumisel peab vähenema. Kehtiva korra järgi omaosaluse tasumine seab ohtu inimese ja sageli tema perekonnaliikmete igapäevase toimetuleku. Inimeselt võetava tasu suurus takistab abi saamist. Õiguskantsler on välja toonud, et kindlasti ei ole põhiseadusega kooskõlas praktika, mille kohaselt jätab kohalik omavalitsus eaka abita, viidates, et tal on perekonnaliikmed, kellelt on võimalik ülalpidamist nõuda. Eelnõu kohaselt on t eenust saava isiku omaosaluse maksimaalseks suuruseks 90% isikule määratud pension ist. See tähendab seda, et vähemalt 10% pensionist peab isikule kätte jääma hooldekodus elades. Eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega üldhooldusteenuse rahastusmudeli ja täpsustatud nõuded isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta. Teisisõnu Vabariigi Valitsus määrab kindlaks üldhooldusteenuse kulude koostisosad, mille eest tasub riik koostöös omavalitsustega ja kulud, mis jäävad isiku kanda. Tegemist oleks sarnasega rahastusmudeliga nagu praegu toimub riiklikult rahastatud erihoolekandeteenuste puhul, kus inimestelt võetav tasu on seadusega kindlaks määratud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust uue §-ga 20 1 , mis reguleerib väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamist . Eelnõu kohaselt üldhooldusteenust rahastatakse teenust saama õigustatud isiku, teenuseosutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitud lepingu ning teenuseosutaja esitatud arvete alusel ( eelnõu§ 20 1 lg 1 ). Kui üldhooldusteenuse osutajaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema hallatav asutus, rahastatakse üldhooldusteenuse osutamist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja teenust saama õigustatud isiku omaosalusest ( eelnõu § 20 1 lg 2 ). Teenust saama õigustatud isiku omaosaluse maksimaalseks suuruseks on 90 % isikule määratud pension ist ( eelnõu § 20 1 lg 3) . Ühtlasi sätestatakse nõue, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega üldhooldusteenuse rahastusmudeli ja täpsustatud nõuded isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta ( eelnõu § 20 1 lg 4) . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine tagab hooldekodu koha igale seda teenust vajavale inimesele , sõltumata perekonnaliikmete materiaalsetest võimalustest. Ühtlasi annab eelnõu võimaluse naasta tööturule isikutel, kes seni on olnud igapäevaselt seotud lähedase hooldamisega kodus. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kulu riigieelarve le on 40 miljoni t eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks tuleb Vabariigi Valitsusel kehtestada määrus üldhooldusteenuse rahastusmudeli ja isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b üldises korras . ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 29.10 .2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus Sotsiaalhoolekande seadus t täiendatakse uue §-ga 20 1 järgmises sõnastuses: „ § 20 1 . Väljaspool kodu osutatava ül dhooldusteenuse rahastamine (1) Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust rahastatakse teenust saama õigustatud isiku, teenuseosutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitud lepingu ning teenuseosutaja esitatud arvete alusel . (2) Kui üldhooldus teenuse osutajaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema hallatav asutus , rahastatakse üldhooldusteenuse osutamist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja teenust saama õigustatud isiku omaosalusest. (3) Teenust saama õigustatud isiku omaosaluse maksimaalseks suuruseks on 90% isikule määratud pension ist. (4 ) Vabariigi Valitsus kehtesta b määrusega üldhooldusteenuse rahastusmudeli ja täpsustatud nõuded isiku omaosaluse kulude koostisosade kohta.“ ;“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 2 9 . 10 .20 20 . a. (digitaalselt allkirjastatud) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige Ind r ek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1319 - Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 2.11.2020 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 19.11.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6107c063-e9af-4559-916a-f1973f72822e Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6107c063-e9af-4559-916a-f1973f72822e?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel