dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 13. november 2020
Viit
1.4-1.1/3166-2
Registreeritud
13. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pank
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Annely Salumaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎Arvamus_Euroopa_Komisjoni_miinimumpalga_direktiivi_eelnõu_kohta.bdoc321 KB
  • 📎Arvamus_Euroopa_Komisjoni_miinimumpalga_direktiivi_eelnõu_kohta.pdf329 KB
  • 📎E-kiri.pdf197 KB

Sisu (failidest)

Annely Salumaa Teie: 28.10.2020 Sotsiaalministeerium Meie: 13.11.2020 nr 17.1/606-1 [email protected] [email protected] Arvamus Euroopa Komisjoni miinimumpalga direktiivi eelnõu kohta Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Liidus sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. Näiteks kogutakse statistikat töölepingujärgse palga kohta vaid palga struktuuriuuringu raames. Võiks soodustada ühtse palkade statistika kogumist, mille üheks väljundiks oleks alampalga maksmise kohta andmete saamine.1 Toetame, et riiklikus seadusandluses sätestatav alampiir jääks riigi otsustada ning ei oleks ette antud direktiiviga. Toetame, et alampalgaga oleksid hõlmatud ka de facto palgatöötajad. Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus rahaliidus, peame oluliseks säilitada palkade paindlikkust tööturul selleks, et Eesti majandus saaks kohaneda riigispetsiifiliste majandusšokkidega. Kui tööturul on palgad allapoole jäigad, siis see tähendab seda, et majandusraskuste korral on ettevõtted sunnitud oma tööjõukulu kohandama läbi töötajate koondamise. Samas me ei nõustu vaatega, et COVID-19 pandeemiast tingitud majandusraskuste ja sissetulekute vähenemise tulemusliku vastumeetmena saaks kasutada varasemast jõulisemat miinimumpalga alampiiri sätestamist ja sellega koos miinimumpalga tõstmist. Mõjuanalüüsis toetutakse kirjanduse põhjal leitud hõive elastsuste keskmisele väärtusele, mis ei ole hinnatud majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib hõive elastsus erineda oluliselt ka riigiti. Seega valitseb suur oht, et kasutatud elastsus tugevasti alahindab majanduslanguse/ nõrga nõudluskeskkonna tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele. Me teame, et ettevõtete, iseäranis teenindussektori kasumipuhvrid on õhenenud, mis vähendab ettevõtete võimet suuremat palgakulu absorbeerida. Samas ei toeta nõrk sise- ja välisnõudlus tööjõukulu kasvu mõju edasikandmist hindadesse. Kui direktiiviga läbiviidav alampalga reform peaks jõustuma, siis optimaalne oleks see majandustsükli kõrgfaasis. Eesti Pank ei poolda erineva regulatsiooni kehtestamist riikliku alampalgaga riikidele (sh paljud KIE riigid ja Eesti) ja haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikidele (sh paljud Skandinaavia riigid), sest see tekitaks ebavõrdse mängumaa rahvusvahelises konkurentsis. Haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikide traditsioonilise läbirääkimiste protsessi eripära saaks säilitada, kui ka nendes riikides viidaks sisse riigi tasandil läbiräägitav üldine alampalga baastase, mis jääks allapoole haru tasandil läbiräägitud alampalkadest. Eelnõus seatakse eesmärgiks alampalga kehtestamine võimalikult suurele osale töötajaskonnast läbi selle, et suurendatakse töötajate kollektiivlepingutega hõlmatust. Meie hinnangul ei peaks antud direktiiv olema suunatud ametiühingute mõjuvõimu suurendamisele, vaid peaks pöörama pigem tähelepanu sellele, et ka riikides, kus praegu ei kehti riiklikku alampalka, selline regulatsioon kehtestataks. 1 Praegused andmebaasid, mis sisaldavad infot palkade kohta (nt EU-SILC, Eesti Tööjõu-uuring), ei võimalda hinnata töötatud tundide arvu sama ajaperioodi kohta. Seetõttu ei saa nendest lähtuvalt täpselt hinnata, kui paljudele töötajatele makstakse alampalka. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 15095 TALLINN Faks 668 0836 www.eestipank.ee [email protected] Palgatöötajate suhtelise vaesuse määr on Eestis märksa madalam, kui mitte-töötavate inimeste oma. Sellegipoolest on Eestis miinimumpalga tase võrreldes keskmise või mediaanpalgaga madalaim vaadeldud riikide seast. Kuivõrd üksi elav miinimumpalka teeniv inimene on suhtelises vaesuses, on ettepanek asjakohane. Arvestades suhteliselt madalat miinimumpalga taset Eestis, tekitaks seadusega riigi poolt sätestatud miinimumpalga alamtase suhtena keskmisesse või mediaanpalka surve miinimumpalga suhtelise taseme tõusuks. Samas tähendaks see Eesti kontekstis sotsiaalse dialoogi rolli vähenemist, sest edaspidi oleks miinimumpalk sisuliselt määratud seaduses kehtestatud suhtelise alampiiriga. Ka ilma riigi sekkumiseta viib sotsiaalne dialoog alampalga suhtelise taseme tõusuni, arvestades sealjuures paindlikumalt majanduse konjunktuuri. 2018. aastal leppisid ametiühingud ja tööandjad kokku, et alampalga miinimumtase ei lange alla 40% keskmisest palgast. Selle saavutamiseks tõsteti alampalka järjestikustel aastatel kiiremini, kui prognoositud keskmise palga kasv. Kuivõrd eesmärgiks on sotsiaalse dialoogi edendamine, siis siduva alampiiri kehtestamine seadusega tõenäoliselt ei täida seda eesmärki. Kui eesmärgiks on palgatöötaja suhtelise vaesuse riski alandamine, siis on miinimumpalga tõstmise üheks alternatiiviks näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine kuni miinimumpalga suuruselt palgalt. Eestis on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, selle tõstmine miinimumpalgani suurendaks miinimumpalga teenija netotulu suhtena keskmise palga teenija omaga. Erinevates riikides on rakendatud ka negatiivset tulumaksu – subsiidiumi töise tulu teenimise korral. Samuti on alternatiiviks sotsiaaltoetused, mis on suunatud madala sissetulekuga inimese vaesusest välja toomisele. Erinevalt miinimumpalga tõstmisest, mille kulu kannavad kapitaliomanikud väiksema kasumi näol ning tarbijad läbi kõrgemate hindade, eeldab toetuste maksmine aga kas maksutõusu või muude eelarvekulude kärpimist. Väljapakutud kujul näeb direktiiv ette, et riigid kehtestavad miinimumtaseme suhtelisele alampalgale ning kehtestavad selle ümbervaatamise sageduse ja reeglid. See jätab riigile vabad käed taseme sätestamiseks. Mõju nii miinimumpalga teenijate vaesusele kui ka majanduslikud mõjud sõltuvad sel juhul eelkõige sellest, kui kõrget suhtelist alampalga taset Eesti seadusandjad alampiiriks sätestavad. Mõjuulatus võib varieeruda väga vähesest (kui seadustatakse sisuliselt praegu kehtiv ametiühingute ja tööandjate kokkulepe) kuni ulatuslikuni. Praeguse kokkuleppe (miinimumpalk moodustab 40% keskmisest palgast) seadustamisel säilib ka sotsiaalne dialoog, sest on ruumi läbi rääkida ka alampiirist kõrgema miinimumpalga üle. Mõjuanalüüsis toodud tasemete (60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast) sätestamine alampiiriks tähendaks Eestis ligikaudu 20%list miinimumpalga tõusu. Selline tõus vajaks mitmeaastast järkjärgulist üleminekut. Riskiks oleks mõjuanalüüsiga võrreldes suurem hõive elastsus, mis tähendaks suuremat hõive langust praegu miinimumpalka teenivate inimeste seas ja madalamat töökohtade loomist palgajaotuse madalamas osas. Niivõrd kui järsk tööjõukulu kasv muudaks osad madala tootlikkusega ettevõtted kahjumlikuks, kaoks nende turult väljumisel ka miinimumpalgast kõrgema palgatasemega töökohti. Mõju sõltub tõenäoliselt oluliselt majandustsükli faasist – majanduslanguse olukorras on kohanemine aeglasem. Mõjuulatus sõltub ka sellest, kui paindlikud on reeglid, mida kehtestatakse. Kaaluda võiks küll ühtse alampiiri kehtestamist (protsendina keskmisest palgast), aga sellele lisaks võiks miinimumpalga alampiir olla madalam mõnedes segmentides, kus hõive elastsus miinimumpalga tõstmise suhtes on kõrgem, nagu näiteks noored eelneva töökogemuseta töötajad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 6680 887 [email protected] 2/2 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.11.2020 16:29 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Dokumendi edastamine: 0606-1 20201113 Sotsiaalministeerium Arvamus Euroopa Komisjoni miinimumpalga Manused: Arvamus_Euroopa_Komisjoni_miinimumpalga_direktiivi_eelnõu_kohta.pdf; Arvamus_Euroopa_Komisjoni_miinimumpalga_direktiivi_eelnõu_kohta.bdoc -- See elektronkiri on saadetud ainult ülalnimetatud adressaatidele ning võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Elektronkirja tervikuna või osaliselt avaldamine, kasutamine ja/või edastamine on keelatud. Kui Te saite selle elektronkirja ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat elektronkirja teel ning kustutage see elektronkiri oma süsteemist. Ükski Eesti Pangast saadetud elektronkiri ei ole Eesti Pangale õiguslikult siduv ega tekita Eesti Pangale õiguslikke kohustusi, kui selles ei ole eraldi kirjalikult kokkulepitud. This e-mail is intended only for the use of the recipient(s) named above and may contain privileged and confidential information. Any unauthorized disclosure, use or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. If you have received this e-mail in error, please notify the sender immediately via e-mail and delete this e-mail from your system. Any e-mail message from Eesti Pank shall not be binding nor construed as constituting a commitment by Eesti Pank except where provided for in a written agreement. Annely Salumaa Teie: 28.10.2020 Sotsiaalministeerium Meie: 13.11.2020 nr 17.1/606-1 [email protected] [email protected] Arvamus Euroopa Komisjoni miinimumpalga direktiivi eelnõu kohta Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Liidus sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. Näiteks kogutakse statistikat töölepingujärgse palga kohta vaid palga struktuuriuuringu raames. Võiks soodustada ühtse palkade statistika kogumist, mille üheks väljundiks oleks alampalga maksmise kohta andmete saamine.1 Toetame, et riiklikus seadusandluses sätestatav alampiir jääks riigi otsustada ning ei oleks ette antud direktiiviga. Toetame, et alampalgaga oleksid hõlmatud ka de facto palgatöötajad. Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus rahaliidus, peame oluliseks säilitada palkade paindlikkust tööturul selleks, et Eesti majandus saaks kohaneda riigispetsiifiliste majandusšokkidega. Kui tööturul on palgad allapoole jäigad, siis see tähendab seda, et majandusraskuste korral on ettevõtted sunnitud oma tööjõukulu kohandama läbi töötajate koondamise. Samas me ei nõustu vaatega, et COVID-19 pandeemiast tingitud majandusraskuste ja sissetulekute vähenemise tulemusliku vastumeetmena saaks kasutada varasemast jõulisemat miinimumpalga alampiiri sätestamist ja sellega koos miinimumpalga tõstmist. Mõjuanalüüsis toetutakse kirjanduse põhjal leitud hõive elastsuste keskmisele väärtusele, mis ei ole hinnatud majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib hõive elastsus erineda oluliselt ka riigiti. Seega valitseb suur oht, et kasutatud elastsus tugevasti alahindab majanduslanguse/ nõrga nõudluskeskkonna tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele. Me teame, et ettevõtete, iseäranis teenindussektori kasumipuhvrid on õhenenud, mis vähendab ettevõtete võimet suuremat palgakulu absorbeerida. Samas ei toeta nõrk sise- ja välisnõudlus tööjõukulu kasvu mõju edasikandmist hindadesse. Kui direktiiviga läbiviidav alampalga reform peaks jõustuma, siis optimaalne oleks see majandustsükli kõrgfaasis. Eesti Pank ei poolda erineva regulatsiooni kehtestamist riikliku alampalgaga riikidele (sh paljud KIE riigid ja Eesti) ja haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikidele (sh paljud Skandinaavia riigid), sest see tekitaks ebavõrdse mängumaa rahvusvahelises konkurentsis. Haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikide traditsioonilise läbirääkimiste protsessi eripära saaks säilitada, kui ka nendes riikides viidaks sisse riigi tasandil läbiräägitav üldine alampalga baastase, mis jääks allapoole haru tasandil läbiräägitud alampalkadest. Eelnõus seatakse eesmärgiks alampalga kehtestamine võimalikult suurele osale töötajaskonnast läbi selle, et suurendatakse töötajate kollektiivlepingutega hõlmatust. Meie hinnangul ei peaks antud direktiiv olema suunatud ametiühingute mõjuvõimu suurendamisele, vaid peaks pöörama pigem tähelepanu sellele, et ka riikides, kus praegu ei kehti riiklikku alampalka, selline regulatsioon kehtestataks. 1 Praegused andmebaasid, mis sisaldavad infot palkade kohta (nt EU-SILC, Eesti Tööjõu-uuring), ei võimalda hinnata töötatud tundide arvu sama ajaperioodi kohta. Seetõttu ei saa nendest lähtuvalt täpselt hinnata, kui paljudele töötajatele makstakse alampalka. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 15095 TALLINN Faks 668 0836 www.eestipank.ee [email protected] Palgatöötajate suhtelise vaesuse määr on Eestis märksa madalam, kui mitte-töötavate inimeste oma. Sellegipoolest on Eestis miinimumpalga tase võrreldes keskmise või mediaanpalgaga madalaim vaadeldud riikide seast. Kuivõrd üksi elav miinimumpalka teeniv inimene on suhtelises vaesuses, on ettepanek asjakohane. Arvestades suhteliselt madalat miinimumpalga taset Eestis, tekitaks seadusega riigi poolt sätestatud miinimumpalga alamtase suhtena keskmisesse või mediaanpalka surve miinimumpalga suhtelise taseme tõusuks. Samas tähendaks see Eesti kontekstis sotsiaalse dialoogi rolli vähenemist, sest edaspidi oleks miinimumpalk sisuliselt määratud seaduses kehtestatud suhtelise alampiiriga. Ka ilma riigi sekkumiseta viib sotsiaalne dialoog alampalga suhtelise taseme tõusuni, arvestades sealjuures paindlikumalt majanduse konjunktuuri. 2018. aastal leppisid ametiühingud ja tööandjad kokku, et alampalga miinimumtase ei lange alla 40% keskmisest palgast. Selle saavutamiseks tõsteti alampalka järjestikustel aastatel kiiremini, kui prognoositud keskmise palga kasv. Kuivõrd eesmärgiks on sotsiaalse dialoogi edendamine, siis siduva alampiiri kehtestamine seadusega tõenäoliselt ei täida seda eesmärki. Kui eesmärgiks on palgatöötaja suhtelise vaesuse riski alandamine, siis on miinimumpalga tõstmise üheks alternatiiviks näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine kuni miinimumpalga suuruselt palgalt. Eestis on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, selle tõstmine miinimumpalgani suurendaks miinimumpalga teenija netotulu suhtena keskmise palga teenija omaga. Erinevates riikides on rakendatud ka negatiivset tulumaksu – subsiidiumi töise tulu teenimise korral. Samuti on alternatiiviks sotsiaaltoetused, mis on suunatud madala sissetulekuga inimese vaesusest välja toomisele. Erinevalt miinimumpalga tõstmisest, mille kulu kannavad kapitaliomanikud väiksema kasumi näol ning tarbijad läbi kõrgemate hindade, eeldab toetuste maksmine aga kas maksutõusu või muude eelarvekulude kärpimist. Väljapakutud kujul näeb direktiiv ette, et riigid kehtestavad miinimumtaseme suhtelisele alampalgale ning kehtestavad selle ümbervaatamise sageduse ja reeglid. See jätab riigile vabad käed taseme sätestamiseks. Mõju nii miinimumpalga teenijate vaesusele kui ka majanduslikud mõjud sõltuvad sel juhul eelkõige sellest, kui kõrget suhtelist alampalga taset Eesti seadusandjad alampiiriks sätestavad. Mõjuulatus võib varieeruda väga vähesest (kui seadustatakse sisuliselt praegu kehtiv ametiühingute ja tööandjate kokkulepe) kuni ulatuslikuni. Praeguse kokkuleppe (miinimumpalk moodustab 40% keskmisest palgast) seadustamisel säilib ka sotsiaalne dialoog, sest on ruumi läbi rääkida ka alampiirist kõrgema miinimumpalga üle. Mõjuanalüüsis toodud tasemete (60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast) sätestamine alampiiriks tähendaks Eestis ligikaudu 20%list miinimumpalga tõusu. Selline tõus vajaks mitmeaastast järkjärgulist üleminekut. Riskiks oleks mõjuanalüüsiga võrreldes suurem hõive elastsus, mis tähendaks suuremat hõive langust praegu miinimumpalka teenivate inimeste seas ja madalamat töökohtade loomist palgajaotuse madalamas osas. Niivõrd kui järsk tööjõukulu kasv muudaks osad madala tootlikkusega ettevõtted kahjumlikuks, kaoks nende turult väljumisel ka miinimumpalgast kõrgema palgatasemega töökohti. Mõju sõltub tõenäoliselt oluliselt majandustsükli faasist – majanduslanguse olukorras on kohanemine aeglasem. Mõjuulatus sõltub ka sellest, kui paindlikud on reeglid, mida kehtestatakse. Kaaluda võiks küll ühtse alampiiri kehtestamist (protsendina keskmisest palgast), aga sellele lisaks võiks miinimumpalga alampiir olla madalam mõnedes segmentides, kus hõive elastsus miinimumpalga tõstmise suhtes on kõrgem, nagu näiteks noored eelneva töökogemuseta töötajad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 6680 887 [email protected] 2/2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel