Annely Salumaa Teie: 28.10.2020
Sotsiaalministeerium Meie: 13.11.2020 nr 17.1/606-1
[email protected]
[email protected]
Arvamus Euroopa Komisjoni miinimumpalga
direktiivi eelnõu kohta
Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Liidus
sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. Näiteks kogutakse statistikat
töölepingujärgse palga kohta vaid palga struktuuriuuringu raames. Võiks soodustada ühtse
palkade statistika kogumist, mille üheks väljundiks oleks alampalga maksmise kohta andmete
saamine.1 Toetame, et riiklikus seadusandluses sätestatav alampiir jääks riigi otsustada ning ei
oleks ette antud direktiiviga. Toetame, et alampalgaga oleksid hõlmatud ka de facto
palgatöötajad.
Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus rahaliidus, peame oluliseks säilitada palkade
paindlikkust tööturul selleks, et Eesti majandus saaks kohaneda riigispetsiifiliste
majandusšokkidega. Kui tööturul on palgad allapoole jäigad, siis see tähendab seda, et
majandusraskuste korral on ettevõtted sunnitud oma tööjõukulu kohandama läbi töötajate
koondamise.
Samas me ei nõustu vaatega, et COVID-19 pandeemiast tingitud majandusraskuste ja
sissetulekute vähenemise tulemusliku vastumeetmena saaks kasutada varasemast jõulisemat
miinimumpalga alampiiri sätestamist ja sellega koos miinimumpalga tõstmist. Mõjuanalüüsis
toetutakse kirjanduse põhjal leitud hõive elastsuste keskmisele väärtusele, mis ei ole hinnatud
majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib hõive elastsus erineda oluliselt ka riigiti. Seega
valitseb suur oht, et kasutatud elastsus tugevasti alahindab majanduslanguse/ nõrga
nõudluskeskkonna tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele. Me teame, et
ettevõtete, iseäranis teenindussektori kasumipuhvrid on õhenenud, mis vähendab ettevõtete
võimet suuremat palgakulu absorbeerida. Samas ei toeta nõrk sise- ja välisnõudlus tööjõukulu
kasvu mõju edasikandmist hindadesse. Kui direktiiviga läbiviidav alampalga reform peaks
jõustuma, siis optimaalne oleks see majandustsükli kõrgfaasis.
Eesti Pank ei poolda erineva regulatsiooni kehtestamist riikliku alampalgaga riikidele (sh paljud
KIE riigid ja Eesti) ja haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikidele (sh paljud Skandinaavia
riigid), sest see tekitaks ebavõrdse mängumaa rahvusvahelises konkurentsis. Haru tasandil
läbiräägitava alampalgaga riikide traditsioonilise läbirääkimiste protsessi eripära saaks säilitada,
kui ka nendes riikides viidaks sisse riigi tasandil läbiräägitav üldine alampalga baastase, mis jääks
allapoole haru tasandil läbiräägitud alampalkadest.
Eelnõus seatakse eesmärgiks alampalga kehtestamine võimalikult suurele osale töötajaskonnast
läbi selle, et suurendatakse töötajate kollektiivlepingutega hõlmatust. Meie hinnangul ei peaks
antud direktiiv olema suunatud ametiühingute mõjuvõimu suurendamisele, vaid peaks pöörama
pigem tähelepanu sellele, et ka riikides, kus praegu ei kehti riiklikku alampalka, selline
regulatsioon kehtestataks.
1
Praegused andmebaasid, mis sisaldavad infot palkade kohta (nt EU-SILC, Eesti Tööjõu-uuring), ei võimalda
hinnata töötatud tundide arvu sama ajaperioodi kohta. Seetõttu ei saa nendest lähtuvalt täpselt hinnata, kui
paljudele töötajatele makstakse alampalka.
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
15095 TALLINN Faks 668 0836
www.eestipank.ee
[email protected]
Palgatöötajate suhtelise vaesuse määr on Eestis märksa madalam, kui mitte-töötavate inimeste
oma. Sellegipoolest on Eestis miinimumpalga tase võrreldes keskmise või mediaanpalgaga
madalaim vaadeldud riikide seast. Kuivõrd üksi elav miinimumpalka teeniv inimene on suhtelises
vaesuses, on ettepanek asjakohane.
Arvestades suhteliselt madalat miinimumpalga taset Eestis, tekitaks seadusega riigi poolt
sätestatud miinimumpalga alamtase suhtena keskmisesse või mediaanpalka surve
miinimumpalga suhtelise taseme tõusuks. Samas tähendaks see Eesti kontekstis sotsiaalse
dialoogi rolli vähenemist, sest edaspidi oleks miinimumpalk sisuliselt määratud seaduses
kehtestatud suhtelise alampiiriga. Ka ilma riigi sekkumiseta viib sotsiaalne dialoog alampalga
suhtelise taseme tõusuni, arvestades sealjuures paindlikumalt majanduse konjunktuuri. 2018.
aastal leppisid ametiühingud ja tööandjad kokku, et alampalga miinimumtase ei lange alla 40%
keskmisest palgast. Selle saavutamiseks tõsteti alampalka järjestikustel aastatel kiiremini, kui
prognoositud keskmise palga kasv. Kuivõrd eesmärgiks on sotsiaalse dialoogi edendamine, siis
siduva alampiiri kehtestamine seadusega tõenäoliselt ei täida seda eesmärki.
Kui eesmärgiks on palgatöötaja suhtelise vaesuse riski alandamine, siis on miinimumpalga
tõstmise üheks alternatiiviks näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine kuni miinimumpalga
suuruselt palgalt. Eestis on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, selle tõstmine miinimumpalgani
suurendaks miinimumpalga teenija netotulu suhtena keskmise palga teenija omaga. Erinevates
riikides on rakendatud ka negatiivset tulumaksu – subsiidiumi töise tulu teenimise korral. Samuti
on alternatiiviks sotsiaaltoetused, mis on suunatud madala sissetulekuga inimese vaesusest
välja toomisele. Erinevalt miinimumpalga tõstmisest, mille kulu kannavad kapitaliomanikud
väiksema kasumi näol ning tarbijad läbi kõrgemate hindade, eeldab toetuste maksmine aga kas
maksutõusu või muude eelarvekulude kärpimist.
Väljapakutud kujul näeb direktiiv ette, et riigid kehtestavad miinimumtaseme suhtelisele
alampalgale ning kehtestavad selle ümbervaatamise sageduse ja reeglid. See jätab riigile vabad
käed taseme sätestamiseks. Mõju nii miinimumpalga teenijate vaesusele kui ka majanduslikud
mõjud sõltuvad sel juhul eelkõige sellest, kui kõrget suhtelist alampalga taset Eesti seadusandjad
alampiiriks sätestavad.
Mõjuulatus võib varieeruda väga vähesest (kui seadustatakse sisuliselt praegu kehtiv
ametiühingute ja tööandjate kokkulepe) kuni ulatuslikuni. Praeguse kokkuleppe (miinimumpalk
moodustab 40% keskmisest palgast) seadustamisel säilib ka sotsiaalne dialoog, sest on ruumi
läbi rääkida ka alampiirist kõrgema miinimumpalga üle. Mõjuanalüüsis toodud tasemete (60%
mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast) sätestamine alampiiriks tähendaks Eestis ligikaudu
20%list miinimumpalga tõusu. Selline tõus vajaks mitmeaastast järkjärgulist üleminekut. Riskiks
oleks mõjuanalüüsiga võrreldes suurem hõive elastsus, mis tähendaks suuremat hõive langust
praegu miinimumpalka teenivate inimeste seas ja madalamat töökohtade loomist palgajaotuse
madalamas osas. Niivõrd kui järsk tööjõukulu kasv muudaks osad madala tootlikkusega
ettevõtted kahjumlikuks, kaoks nende turult väljumisel ka miinimumpalgast kõrgema
palgatasemega töökohti. Mõju sõltub tõenäoliselt oluliselt majandustsükli faasist –
majanduslanguse olukorras on kohanemine aeglasem.
Mõjuulatus sõltub ka sellest, kui paindlikud on reeglid, mida kehtestatakse. Kaaluda võiks küll
ühtse alampiiri kehtestamist (protsendina keskmisest palgast), aga sellele lisaks võiks
miinimumpalga alampiir olla madalam mõnedes segmentides, kus hõive elastsus miinimumpalga
tõstmise suhtes on kõrgem, nagu näiteks noored eelneva töökogemuseta töötajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Martti Randveer 6680 887
[email protected]
2/2
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 13.11.2020 16:29
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Dokumendi edastamine: 0606-1 20201113 Sotsiaalministeerium Arvamus Euroopa
Komisjoni miinimumpalga
Manused: Arvamus_Euroopa_Komisjoni_miinimumpalga_direktiivi_eelnõu_kohta.pdf;
Arvamus_Euroopa_Komisjoni_miinimumpalga_direktiivi_eelnõu_kohta.bdoc
--
See elektronkiri on saadetud ainult ülalnimetatud adressaatidele ning võib sisaldada
konfidentsiaalset informatsiooni. Elektronkirja tervikuna või osaliselt avaldamine,
kasutamine ja/või edastamine on keelatud.
Kui Te saite selle elektronkirja ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat
elektronkirja teel ning kustutage see elektronkiri oma süsteemist.
Ükski Eesti Pangast saadetud elektronkiri ei ole Eesti Pangale õiguslikult siduv ega tekita
Eesti Pangale õiguslikke kohustusi, kui selles ei ole eraldi kirjalikult kokkulepitud.
This e-mail is intended only for the use of the recipient(s) named above and may contain
privileged and confidential information. Any unauthorized disclosure, use or dissemination,
either in whole or in part, is prohibited.
If you have received this e-mail in error, please notify the sender immediately via e-mail and
delete this e-mail from your system.
Any e-mail message from Eesti Pank shall not be binding nor construed as constituting a
commitment by Eesti Pank except where provided for in a written agreement.
Annely Salumaa Teie: 28.10.2020
Sotsiaalministeerium Meie: 13.11.2020 nr 17.1/606-1
[email protected]
[email protected]
Arvamus Euroopa Komisjoni miinimumpalga
direktiivi eelnõu kohta
Eesti Pank toetab suundumust muuta alampalkade määramise süsteemid Euroopa Liidus
sarnasemaks ning alampalga maksmise tõhusamat monitoorimist. Näiteks kogutakse statistikat
töölepingujärgse palga kohta vaid palga struktuuriuuringu raames. Võiks soodustada ühtse
palkade statistika kogumist, mille üheks väljundiks oleks alampalga maksmise kohta andmete
saamine.1 Toetame, et riiklikus seadusandluses sätestatav alampiir jääks riigi otsustada ning ei
oleks ette antud direktiiviga. Toetame, et alampalgaga oleksid hõlmatud ka de facto
palgatöötajad.
Arvestades, et Eesti on väike ja avatud majandus rahaliidus, peame oluliseks säilitada palkade
paindlikkust tööturul selleks, et Eesti majandus saaks kohaneda riigispetsiifiliste
majandusšokkidega. Kui tööturul on palgad allapoole jäigad, siis see tähendab seda, et
majandusraskuste korral on ettevõtted sunnitud oma tööjõukulu kohandama läbi töötajate
koondamise.
Samas me ei nõustu vaatega, et COVID-19 pandeemiast tingitud majandusraskuste ja
sissetulekute vähenemise tulemusliku vastumeetmena saaks kasutada varasemast jõulisemat
miinimumpalga alampiiri sätestamist ja sellega koos miinimumpalga tõstmist. Mõjuanalüüsis
toetutakse kirjanduse põhjal leitud hõive elastsuste keskmisele väärtusele, mis ei ole hinnatud
majanduskriisi tingimustes ja lisaks sellele võib hõive elastsus erineda oluliselt ka riigiti. Seega
valitseb suur oht, et kasutatud elastsus tugevasti alahindab majanduslanguse/ nõrga
nõudluskeskkonna tingimustes miinimumpalga jõulise tõstmise mõju hõivele. Me teame, et
ettevõtete, iseäranis teenindussektori kasumipuhvrid on õhenenud, mis vähendab ettevõtete
võimet suuremat palgakulu absorbeerida. Samas ei toeta nõrk sise- ja välisnõudlus tööjõukulu
kasvu mõju edasikandmist hindadesse. Kui direktiiviga läbiviidav alampalga reform peaks
jõustuma, siis optimaalne oleks see majandustsükli kõrgfaasis.
Eesti Pank ei poolda erineva regulatsiooni kehtestamist riikliku alampalgaga riikidele (sh paljud
KIE riigid ja Eesti) ja haru tasandil läbiräägitava alampalgaga riikidele (sh paljud Skandinaavia
riigid), sest see tekitaks ebavõrdse mängumaa rahvusvahelises konkurentsis. Haru tasandil
läbiräägitava alampalgaga riikide traditsioonilise läbirääkimiste protsessi eripära saaks säilitada,
kui ka nendes riikides viidaks sisse riigi tasandil läbiräägitav üldine alampalga baastase, mis jääks
allapoole haru tasandil läbiräägitud alampalkadest.
Eelnõus seatakse eesmärgiks alampalga kehtestamine võimalikult suurele osale töötajaskonnast
läbi selle, et suurendatakse töötajate kollektiivlepingutega hõlmatust. Meie hinnangul ei peaks
antud direktiiv olema suunatud ametiühingute mõjuvõimu suurendamisele, vaid peaks pöörama
pigem tähelepanu sellele, et ka riikides, kus praegu ei kehti riiklikku alampalka, selline
regulatsioon kehtestataks.
1
Praegused andmebaasid, mis sisaldavad infot palkade kohta (nt EU-SILC, Eesti Tööjõu-uuring), ei võimalda
hinnata töötatud tundide arvu sama ajaperioodi kohta. Seetõttu ei saa nendest lähtuvalt täpselt hinnata, kui
paljudele töötajatele makstakse alampalka.
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
15095 TALLINN Faks 668 0836
www.eestipank.ee
[email protected]
Palgatöötajate suhtelise vaesuse määr on Eestis märksa madalam, kui mitte-töötavate inimeste
oma. Sellegipoolest on Eestis miinimumpalga tase võrreldes keskmise või mediaanpalgaga
madalaim vaadeldud riikide seast. Kuivõrd üksi elav miinimumpalka teeniv inimene on suhtelises
vaesuses, on ettepanek asjakohane.
Arvestades suhteliselt madalat miinimumpalga taset Eestis, tekitaks seadusega riigi poolt
sätestatud miinimumpalga alamtase suhtena keskmisesse või mediaanpalka surve
miinimumpalga suhtelise taseme tõusuks. Samas tähendaks see Eesti kontekstis sotsiaalse
dialoogi rolli vähenemist, sest edaspidi oleks miinimumpalk sisuliselt määratud seaduses
kehtestatud suhtelise alampiiriga. Ka ilma riigi sekkumiseta viib sotsiaalne dialoog alampalga
suhtelise taseme tõusuni, arvestades sealjuures paindlikumalt majanduse konjunktuuri. 2018.
aastal leppisid ametiühingud ja tööandjad kokku, et alampalga miinimumtase ei lange alla 40%
keskmisest palgast. Selle saavutamiseks tõsteti alampalka järjestikustel aastatel kiiremini, kui
prognoositud keskmise palga kasv. Kuivõrd eesmärgiks on sotsiaalse dialoogi edendamine, siis
siduva alampiiri kehtestamine seadusega tõenäoliselt ei täida seda eesmärki.
Kui eesmärgiks on palgatöötaja suhtelise vaesuse riski alandamine, siis on miinimumpalga
tõstmise üheks alternatiiviks näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine kuni miinimumpalga
suuruselt palgalt. Eestis on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, selle tõstmine miinimumpalgani
suurendaks miinimumpalga teenija netotulu suhtena keskmise palga teenija omaga. Erinevates
riikides on rakendatud ka negatiivset tulumaksu – subsiidiumi töise tulu teenimise korral. Samuti
on alternatiiviks sotsiaaltoetused, mis on suunatud madala sissetulekuga inimese vaesusest
välja toomisele. Erinevalt miinimumpalga tõstmisest, mille kulu kannavad kapitaliomanikud
väiksema kasumi näol ning tarbijad läbi kõrgemate hindade, eeldab toetuste maksmine aga kas
maksutõusu või muude eelarvekulude kärpimist.
Väljapakutud kujul näeb direktiiv ette, et riigid kehtestavad miinimumtaseme suhtelisele
alampalgale ning kehtestavad selle ümbervaatamise sageduse ja reeglid. See jätab riigile vabad
käed taseme sätestamiseks. Mõju nii miinimumpalga teenijate vaesusele kui ka majanduslikud
mõjud sõltuvad sel juhul eelkõige sellest, kui kõrget suhtelist alampalga taset Eesti seadusandjad
alampiiriks sätestavad.
Mõjuulatus võib varieeruda väga vähesest (kui seadustatakse sisuliselt praegu kehtiv
ametiühingute ja tööandjate kokkulepe) kuni ulatuslikuni. Praeguse kokkuleppe (miinimumpalk
moodustab 40% keskmisest palgast) seadustamisel säilib ka sotsiaalne dialoog, sest on ruumi
läbi rääkida ka alampiirist kõrgema miinimumpalga üle. Mõjuanalüüsis toodud tasemete (60%
mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast) sätestamine alampiiriks tähendaks Eestis ligikaudu
20%list miinimumpalga tõusu. Selline tõus vajaks mitmeaastast järkjärgulist üleminekut. Riskiks
oleks mõjuanalüüsiga võrreldes suurem hõive elastsus, mis tähendaks suuremat hõive langust
praegu miinimumpalka teenivate inimeste seas ja madalamat töökohtade loomist palgajaotuse
madalamas osas. Niivõrd kui järsk tööjõukulu kasv muudaks osad madala tootlikkusega
ettevõtted kahjumlikuks, kaoks nende turult väljumisel ka miinimumpalgast kõrgema
palgatasemega töökohti. Mõju sõltub tõenäoliselt oluliselt majandustsükli faasist –
majanduslanguse olukorras on kohanemine aeglasem.
Mõjuulatus sõltub ka sellest, kui paindlikud on reeglid, mida kehtestatakse. Kaaluda võiks küll
ühtse alampiiri kehtestamist (protsendina keskmisest palgast), aga sellele lisaks võiks
miinimumpalga alampiir olla madalam mõnedes segmentides, kus hõive elastsus miinimumpalga
tõstmise suhtes on kõrgem, nagu näiteks noored eelneva töökogemuseta töötajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Martti Randveer 6680 887
[email protected]
2/2