dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 12. november 2020
Viit
1.2-3/3263-1
Registreeritud
12. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33263-1 12.11.2020 Väljaminev kiri.asice237 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Teie 09.10.2020 nr MEM/20-1243/- [email protected] 1K; 1.4-1/992/ Meie 12.11.2020 nr 1.2-3/3263-1 Veterinaarseaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Lugupeetud minister Täname, et olete meile esitanud kooskõlastamiseks veterinaarseaduse eelnõu. Kuna veterinaarvaldkonnaga on meil kokkupuute- ja koostöökohti näiteks zoonooside, bioohutuse, veterinaarravimite ja antimikroobse resistentsuse teemadel, siis oleksime kindlasti olnud koos haldusala pädevate asutustega valmis panustama juba eelnõu väljatöötamiskavatsuse ning eelnõu koostamise etappides. Kindlasti lisandub meil veterinaarvaldkonnaga koostööpunkte seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (nn veterinaarravimite määrus). Nimetatud EL määruses on muuhulgas sätteid, mis reguleerivad loomade eksporti ja importi ning millele viitamist veterinaarseaduses peaks kaaluma. Vastasel juhul oleks loomade impordi-ekspordi nõuded erinevate seaduste vahel killustunud ning veterinaarravimite määruses sätestatud nõuded võivad teadmatusest jääda rakendamata. Sotsiaalministeerium kooskõlastab veterinaarseaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. Siseriiklikult on reguleerimata loomadel täisvere kogumine ja vereülekannete tegemine erakorralistel asjaoludel. Ravimiseaduse (RavS) § 9 lõige 3 sätestab, et verepreparaat on verest valmistatud või toodetud ning nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud ravim, mis sisaldab üht või mitut vere koostisosa. Verepreparaadid on täisveri, verekomponendid ja plasmaderivaadid. Seejuures ei eristata, kas verepreparaat on mõeldud inimesel või loomal kasutamiseks. Vereseadusega (VereS) on üle võetud EL-i inimvere käitlemist sätestavad nõuded ning seadust kohaldatakse tulenevalt §-st 1 vaid inimvere käitlemisele, seda ka erakorralistel asjaoludel. VereS-is sisalduvate nõuete kohaldamine loomaverele loomadele ülekandmiseks ei ole mõistlik ning verepreparaatidele, mis on valmistatud loomsest verest, kohaldub RavS. RavS § 16 lõige 1 sätestab, et ravimeid võib toota ainult ravimite tootmise tegevusloa omaja. RavS § 43 lõike 1 kohaselt ei tohi ravimite tootmise tegevusloa omaja osutada veterinaarteenust ja sama paragrahvi lõike 7 kohaselt ei tohi ka tootmise tegevusloa omaja juures töötav veterinaararst osutada veterinaarteenust. Kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 26 lõige 2 punkt 5 kohaselt ei anta kutsetegevuse luba, kui taotlejal on kehtiv tööleping töötamiseks ravimite tootmise tegevusloa omaja juures ja § 27 lõige 1 punkt 5 kohaselt tunnistatakse kutsetegevuse luba kehtetuks, kui veterinaararstil on kehtiv tööleping Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 töötamiseks ravimite tootmise tegevusloa omaja juures. Sama põhimõte, kuid mitte samas sõnastuses, jääb kehtima käesoleva eelnõu § 19 kohaselt. 28. jaanuarist 2022. a kohaldub veterinaarravimitele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis reguleerib verepreparaatide valmistamist tööstuslikus mahus. Nimetatud määruse artikkel 2 lõige 7 punkt a sätestab, et määrust ei kohaldata veterinaarravimite suhtes, mis sisaldavad autoloogseid või allogeenseid rakke või kudesid, mille puhul ei ole rakendatud tööstuslikku protsessi. Kehtiv EL õigus ja nimetatud määrus võimaldavad teha erisusi vere kogumisele erakorralistel asjaoludel kui vere käitlemisel ei rakendata tööstuslikku protsessi. Tööstusliku protsessi rakendamisel verepreparaatide tootmiseks on vajalik jätkuvalt ravimite tootmise tegevusluba. Eelpool toodust tulenevalt palume õigusselguse huvides täiendada eelnõu sättega, millega antakse veterinaararstile õigus vere kogumiseks erakorralistel asjaoludel looma raviks. Pakume välja allpool toodud sõnastuse: „§ … Veterinaararsti õigus vere kogumiseks erakorralistel asjaoludel looma raviks Veterinaararstil on lubatud koguda looma verd vereülekanneteks erakorralistel asjaoludel looma raviks, kui vereülekande tegemata jätmine võib põhjustada abivajava looma surma või püsiva tervisekahjustuse, järgmistel tingimustel: 1) vereloovutamisega ei põhjustata doonorloomale tervisekahjustust või surma; 2) looma doonoriks sobivuse hindamine toimub veterinaararsti vastutusel; 3) verepreparaadi valmistamiseks ei kasutata tööstuslikku protsessi; 4) vereülekannet ei tehta toiduks mõeldud loomale; 5) tagatakse jälgitavusandmed doonorlooma ja retsipient looma vahel ning 6) ülekandeks kasutatav täisveri kogutakse konkreetsele abivajavale loomale vahetult enne ülekannet.“ Sättega antakse veterinaararstile õigus koguda vereülekandeks täisverd erakorralistel asjaoludel konkreetsele abivajavale loomale. Säte on vajalik, et tagada loomadele vereülekannete tegemiseks vajalik täisveri olukorras, kus ravimite tootmise tegevusluba omav ettevõte Eestis ei suuda sellist varu tagada ning ülekande tegemata jätmine võib põhjustada abivajava looma surma või püsiva tervisekahjustuse. 2. Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et veterinaarnõuetena käsitatakse ka RavS-i alusel kehtestatud ravimsöötade kasutamise nõudeid. Juhime tähelepanu, et alates 22. jaanuarist 2022. a kohaldatakse ravimsöötadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ. Seega alates 22. jaanuarist 2022. a ei kuulu ravimsöödad enam ravimite ega RavS-i alusel kehtestatud õigusaktide reguleerimisalasse ning seetõttu ei ole ka säte enam kooskõlas EL õigusega. 3. Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et zoonoosne haigusetekitaja on viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend, mis võib põhjustada zoonoosi. Samas on eelnõu seletuskirjas märgitud, et zoonooside ennetamise ja tõrje kohta kehtib lisaks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 1). Palume selgitada, miks ei käsitleta eelnõus zoonoosse haigustekitajana prioone, mis võivad põhjustada näiteks transmissiivseid spongioosseid entsefalopaatiaid. 4. Eelnõu § 26 lõige 4 sätestab, et tegevusluba ei ole vaja taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal. Juhime tähelepanu, et eelnõus viidatud punkti nimetatud määruses ei ole. 3 5. Eelnõu § 43 lõike 8 puhul palume täiendada seletuskirja seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ, artikli 118 lõike 1 nõuetega. Nimetatud säte näeb ette, et EL-i eksporditavate loomade või loomsete saaduste puhul ei tohi kasutada ravimit, mille kasutamine reserveeritakse üksnes inimestele. Määruses olev nõue on vajalik antimikroobse resistentsuse (AMR-i) vastu võitlemiseks. Kuigi EL määruse sätet rakendatakse alles alates 22. jaanuarist 2022. a, siis tuleks selguse ja veterinaarseaduse parema tõlgendamise ning rakendamise huvides sättele viidata vähemalt eelnõu seletuskirjas. 6. Seoses eelnõu § 48 lõikega 1 juhime tähelepanu, et alates 22. jaanuarist 2022. a rakendatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 artikli 110 lõike 5 kohaselt, kui loom eksporditakse kolmandasse riiki ja talle laienevad seetõttu kolmanda riigi teatavad siduvad tervisenormid, võib pädev asutus lubada üksnes asjaomase looma puhul müügiloata immunoloogilise veterinaarravimi kasutamist, mille kasutamine on lubatud selles kolmandas riigis, kuhu loom eksporditakse. See aga tähendab, et vajalik võib olla Ravimiameti eelnev luba müügiloata ravimi kasutamiseks. Kuigi viidatud EL määrust rakendatakse alles alates 22. jaanuarist 2022. a, siis palume selguse ja veterinaarseaduse parema tõlgendamise ning rakendamise huvides viidatud EL määrusest tulenevat nõuet ja selgitust käsitleda juba vähemalt veterinaarseaduse eelnõu seletuskirjas. 7. Seoses eelnõu § 53 lõikega 1 juhime tähelepanu, et eelnõus on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2016/429 artiklis 16 bioturvalisust, bioohutust ja bioohjamise meetmeid käsitlevaid nõudeid oluliselt kitsamalt, piirdudes vaid loomataudi tekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimise ja kultiveerimisega. Palume selline käsitlus eelnõus läbivalt üle vaadata. Bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise nõudeid peavad täitma kõik laborid, asutused ning muud teadus-, haridus- või diagnostikaeesmärgil või vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete tootmise eesmärgil haigustekitajaid käitlevad füüsilised ja juriidilised isikud. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on vajalik teaduslikul eesmärgil loomataudi tekitaja isoleerimiseks või kultiveerimiseks eraldi luba ja nõudeid ning milliseid riske sellega maandatakse. Samuti ei selgu, millistele bioturvalisuse, bioohutuse ja bioohjamise nõuetele peavad vastama loomataudidega tegelevad diagnostikalaborid. Arvestades, et mitmed loomataudi tekitajad võivad põhjustada zoonoose, siis kindlasti oleks siin vajalik terviklik lähenemine ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse vaates. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 ei näe ette siinkohal loamenetlust, vaid kohustust nõudeid järgida. 8. Eelnõu § 53 lõikes 3 sätestatakse volitusnorm maaeluministrile teadustöö loaga seotud nõuete kehtestamiseks. Maaeluminister kehtestab määrusega nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik teadustöö luba, täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laborile ja teadustöö loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra. Seoses volitusnormi alusel kavandatava rakendusaktiga juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 16 lõikele 2, millest tulenevalt on ka komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 264 vastu laborite, asutuste ning muude haigustekitajaid, vaktsiine ja muid bioloogilisi tooteid käitlevate füüsiliste või juriidiliste isikute ohutusmeetmeid käsitlevaid delegeeritud õigusakte loetellu kantud ja esilekerkivate taudide ennetamiseks ja tõrjeks seoses: a) bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise meetmetega; b) haigustekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete liikumisnõuetega. Seoses eelnõu § 53 lõigetega 4 ja 6 palume täpsustada, kas puuduste kõrvaldamise põhjendus või tegevuse peatamise või lõpetamise alus ei peaks tulenema ka EL delegeeritud rakendusaktist tulenevate nõuete ebapiisavast täitmisest. 4 9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud nõuded ja tingimused, mida kohaldatakse riiklikule referentlaborile. Viidatud sätte lõikest 2 tuleneb riiklikule referentlaborile akrediteerimiskohustus, millele teatud juhtudel võib teha erandeid. Eelnõu § 92 lõike 3 kohaselt referentlaborina tegutsemise volituse saamiseks esitab volituse taotleja valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad labori vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 91 lõikest 1 tuleneb, et volitatud labor peab olema akrediteeritud, samas ei tulene sellist kohustust riiklikule referentlaborile, millele esitatavad nõuded peaks olema rangemad kui volitatud laboritel. Võttes arvesse, et veterinaardiagnostika seadmetele puudub üldine EL või siseriiklik regulatsioon koos vastavushindamise nõuetega, on hädavajalik selliste laborite kvaliteedisüsteemi ning kasutatavate metoodikate regulaarne ülevaatus akrediteerimise käigus. Kuna mitmed nakkushaigused on zoonoosid, siis on vajalik tagada uuringute usaldusväärsus, et uuringutulemuste puhul oleks võimalik asjakohaselt reageerida ka tervisevaldkonnal – valepositiivsed tulemused võivad põhjustada ülereageerimist ja valenegatiivsete tulemustega võidakse nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel jääda reageerimisega hiljaks. Eelpool toodust tulenevalt palume täiendada eelnõu § 92 lõiget 3 selliselt, et sättes viidatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikele 3 ka lõikele 2. Kuivõrd eelnõu § 92 lõikes 5 on samuti viidatud vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikele 3, siis tuleb ka selles sättes viidata lõikele 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Madis Tõns 626 9138 [email protected] Merilin Oldekop 6269 165 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel