Saatja: Türi valla asutus <
[email protected]>
Saadetud: 10.11.2020 16:42
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Türi Vallavalitsus: Ettepanek sotsiaalkaitse aluseks olevate
õigusnormide muutmiseks
Türi vald teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada sotsiaalkaitse
korraldamisega seotud seaduste muutmine viisil, mis võimaldaks kohalikul
omavalitsusel kui sotsiaalkaitsesüsteemi ühel osapoolel anda
sotsiaalkaitseks hüvitisi muu hulgas toiminguga ning osutada
sotsiaalteenuseid võimalusel proaktiivselt.
TÜRI VALLAVALITSUS
Sotsiaalministeerium Kuupäev digiallkirjas nr 12-7.8/4353
e-post
[email protected]
Ettepanek sotsiaalkaitse aluseks
olevate õigusnormide muutmiseks
Türi vald lähtub riigi kaasavast poliitikakujundamisest ning teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku
algatada sotsiaalkaitse korraldamisega seotud seaduste muutmine viisil, mis võimaldaks kohalikul
omavalitsusel kui sotsiaalkaitsesüsteemi ühel osapoolel anda sotsiaalkaitseks hüvitisi muu hulgas
toiminguga ning osutada sotsiaalteenuseid võimalusel proaktiivselt.
I. Isiku õiguste tagamine ning hüvitise andmine ökonoomse menetlusega
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõike 3 alusel
haldusjärelevalve teostajana analüüsis käesoleva aasta sügisel Türi valla koduteenuseid.
Koduteenuste analüüsi käigus hindas SKA kontrollitava teenuse aluseks olevat õigusnormi, s.o Türi
valla sotsiaalhoolekandelise abi korda.
Analüüsi tulemusel tegi SKA Türi valla sotsiaalhoolekandelise abi korra kohta tähelepanekuid ning
ettepanekuid korra õiguspärasuse tagamiseks. Muu hulgas märkis SKA
„7. Määruse § 12 lõike 1 punktides 1-3 on sätestatud hüvitise andmise viisid. Meie tähelepanu pälvis
eelkõige nimetatud sätte punkt 3, mille kohaselt antakse hüvitisi lisaks haldusaktile ja halduslepingule ka
toiminguga. Sama paragrahvi lõike 4 punktides 1-6 on loetletud KOVi poolt toiminguga antavad
teenused: sotsiaaltransporditeenus, osaliselt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja
valimine, osaliselt tugiisikuteenuse osutaja valimine, varjupaigateenuse tagamine, turvakoduteenuse
tagamine, võlanõustamisteenuse korraldamine.
Kuigi SÜS § 23 lõike 1 punkt 3 näeb ette, et hüvitist on võimalik anda muu hulgas ka seaduse alusel
hüvitise andja toiminguga, ei ole seda sätet siiski võimalik SHSi 2. peatüki 2. jaos kirjeldatud KOVi
kohustuslike sotsiaalteenuste puhul kohaldada. Esiteks ei võimalda seda SÜS § 23 lõike 1 punkti 3
sõnastus, mille kohaselt saab toiminguga hüvitisi anda otse seaduse alusel.
See tähendab, et toiminguga hüvitise andmisel peavad seadusest tulenevad tingimused olema sedavõrd
selged ja konkreetsed, et haldusorganil ei jää hüvitise andmisel mingit kaalutlusruumi.
Teiseks, nagu teada, on toiming olemuselt haldusorgani faktiline tegevus, mis ei ole suunatud inimesele
õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele, või lõpetamisele ning lähtudes SÜSi seletuskirjast
lähtudes saab toiminguga anda eelkõige selliseid hüvitisi, mis on nn „igaüheõigused“ (sõltudes üksnes
objektiivselt hinnatavast kriteeriumist nagu nt vanus) ja mille kohaldamiseks pole vajalik viia läbi eraldi
haldusmenetlust.1
KOVi kohustuslike sotsiaalteenuste puhul näeb SHS § 15 lõige 1 aga selgelt ette, et KOV peab esmalt
hindama inimese abivajadust ning selle pinnalt otsustama, kas ja millist abi inimene vajab. Seega ei
ole nende teenuste andmine vahetult seaduse alusel võimalik, vaid eeldab vastava haldusmenetluse läbi
viimist ning kaalutlusotsuse tegemist, kas haldusakti andmise või halduslepingu sõlmimise näol.
Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kaalutlusotsuse alusel antavate hüvitiste puhul tekib hüvitise saamise
õigus alles vastava otsuse (haldusakti või halduslepingu) tegemisega (SÜS § 16 lõige 3)2, mistõttu juhul,
1
SÜS eelnõu seletuskiri, lk 66.
2
Vt ka SÜS eelnõu seletuskiri, lk 39.
Kohtu tänav 2 Telefon 384 8201 Registrikood 75033460
72213 Türi linn, Türi vald E-post
[email protected] Arvelduskonto
JÄRVA MAAKOND Internet www.tyri.ee EE731010702003740008
AS SEB Pank
2(3)
kui haldusakti või halduslepingut ei koostata, polegi inimesel justkui õigust hüvitist saada. Määrus tuleb
eeltoodu valguses kindlasti üle vaadata ning vajalikus osas muuta.“.
Türi Vallavalitsus on seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt SKA märkusega nõus ning möönab, et
sotsiaalkaitse korraldamist reguleerivad seadused ei võimalda hetkel kohalikul omavalitsusel
hüvitist anda toiminguga, st menetluse lõpetada haldusakti andmata või halduslepingut
sõlmimata.
Kuigi kohalik omavalitsus on oma õigusnormide kehtestamisel seotud eeskätt seaduslikkuse
printsiibiga, jääb Türi vald hetkel seisukohale, et kõikide SHS-s loetletud kohaliku omavalitsuse
kohustuslike teenuste osutamine ainult haldusakti või -lepingu alusel ei teeni
menetlusökonoomia ja isikuandmete (sh eriliigiliste isikuandmete) minimaalse töötlemise
eesmärki ega haldusmenetluse üldist printsiipi, st haldusmenetlus viiakse läbi efektiivselt,
eesmärgipäraselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Samuti SÜS § 10 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, et avalikke vahendeid tuleb kasutada
säästlikult ja otstarbekalt. Säästlikus ja otstarbekus hõlmab Türi Vallavalitsuse hinnangul ka
teenuse tagamiseks vajaliku tööjõu ning avaliku teenuse osutamiseks vajaliku ajaressursi
kasutamist.
Toon mõned näited.
Kohalik omavalitsus on kohustatud tagama abivajajale sotsiaaltransporditeenuse. Türi vald
osutab sotsiaaltransporditeenust osaliselt ise. Täna on toiminud hüvitise andmine viisil, et
sotsiaaltransporditeenust vajav isik pöördub sotsiaalametniku poole, vajadus n.ö kaardistatakse
ning ametiasutuse teenistuses olev isik tagab isikule sõidu sihtkohta ja tagasi, teenust vajav isik
maksab teenuse eest.
SÜS, SHS ja HMS koosmõjus tuleks sellise teenuse osutamiseks teha läbi kõik haldusmenetluse
etapid ning isikule teenuse saamise õiguse tekitamiseks (tagamiseks) anda haldusakt, mis jõustub
ehk toob õiguslikke tagajärgi haldusakti taotlejale teatavaks tegemisest. Teisisõnu isikul tekib
õigus sotsiaaltransporditeenust saada, kui on täidetud kõik õiguspärase haldusakti eeldused ning
vähemalt 10 tööpäeva jooksul antud kõikidele haldusakti nõuetele vastav kirjalik dokument, mis
on teenuse saajale SÜS § 27 sätestatud viisil teatavaks tehtud.
Kohalik omavalitsus on kohustatud tagama varjupaigateenuse ja turvakoduteenuse. Nimetatud
teenused eeldavad abivajaja elu ja tervist ohtu seadvate või ohustavate tingimuste
minimaliseerimiseks kiiret tegutsemist ning vajadust anda abi (hüvitist) võimalikult kiiresti.
Olukorras, kus õigus hüvitisele saab tekkida ja hüvitist anda ainult õiguspärasest ning teatavaks
tehtud haldusaktist, võivad isiku põhiõigused olla oluliselt suuremas ohus või saada enam
kahjustatud, kui olukorras, kus hüvitise andmine oleks võimalik toiminguga ehk vahetult abi
andmisega, s.t ilma haldusakti või -lepingut andmata.
Selleks, et abivajajat nõustada võlgade likvideerimise või nendest hoidumiseks, tuleb enne anda
haldusakt ning alles haldusaktiga antud õiguse tekkimisest asuda hüvitist saama õigustatud isikut
nõustama.
Samuti on Türi vald seisukohal, et abivajadusest sõltumatute n.ö universaalsete rahaliste
hüvitiste (sünnitoetus, matusetoetus, kooli alustamise toetus) maksmiseks ei ole menetluslikult
ökonoomne ega ka vajalik anda haldusakti. Taotlejat teavitatakse hüvitise andmisest ning
väljamakse eeldatavast kuupäevast kirjalikku taasesitamist võimaldavalt viisil, kuid ei anta
kõigile haldusaktile kehtestatud vormi ja sisunõuetele vastavat haldusakti.
Märgin siinkohal, et Türi valla halduspraktikas kõik tingimuslikud või isiku õigusi piiravad
menetlused lõpetatakse haldusaktiga.
Eelmärgitu kokkuvõtteks märgin, et riik ise on järjest rohkem dokumendihalduselt läinud üle
andmehaldusele, st riigi teenused korraldatakse andmekogude baasil, st avalik-õiguslike suhete
reguleerimiseks ei koostata enam dokumente, vaid õiguslikud tagajärjed tekivad kannetest
3(3)
andmebaasis (nt sünni registreerimine, surma registreerimine, elukoha registreerimine, ehitusega
seotud load, jms). Sarnased paindlikud regulatsioonid võiks seadus anda ka kohalikule
omavalitsusele.
II. Hüvitise andmine proaktiivselt
Eesti riik on seadnud eesmärgi võimalusel osutada avalikke teenuseid proaktiivselt. Riik ise on
sotsiaalkaitse tagamiseks töötanud välja proaktiivseid teenuseid. Eeldatakse ka kohalike
omavalitsuste võimekust sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks proaktiivselt.
Täna kehtiv SÜS ja SHS näevad ette, et sotsiaalhoolekandelist abi antakse isikule tema
pöördumisel. SÜS § 24 alusel peab isik hüvitise saamiseks esitama taotluse, st isik peab olema
tunnistanud abivajadust.
Riigi proaktiivsete hüvitiste andmise aluseks on eriseadused3, millega riik on loonud õigusliku
aluse anda isikule hüvitist ilma temalt taotlust saamata. Kohalik omavalitsus saab hüvitist anda
vaid seaduse alusel ehk vaid juhul, kui hüvitise andmiseks on esitatud taotlus (suuline, kirjalik
või teavitus abivajajast). Seega ei ole kohalike omavalitsustel täna õiguslikku võimalust ei
sotsiaalhoolekandelise abi raames proaktiivse hüvitise andmiseks ega ka hüvitise andmiseks või
selle väljaselgitamiseks vajalike isikute andmete töötlemiseks.
Palun Sotsiaalministeeriumi tagasisidet ettepanekus märgitud probleemide ning nende võimalike
lahenduste kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Türi Vallavalituse haridus-, kultuuri-
ja sotsiaalosakonna juhataja asendaja
512 5423
[email protected]
3
Perehüvitiste seadus, SHS-ga sätestud üksi elava pensionäri toetus