dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

7.10.20 memo Ravimipoliitika koosolek

Sotsiaalministeerium · 10. november 2020
Viit
5.2-7/3226-1
Registreeritud
10. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Tiina Titma (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎07.10. Sissejuhatav ettekanne.pdf617 KB
  • 📎Memo_Ravimipoliitika töörühma_7.10. koosolek.pdf217 KB

Sisu (failidest)

Ravimipoliitika töögrupid 09.09 Ravimite kvaliteet, tõhusus ja ohutus 16.09 Ravimite füüsiline kättesaadavus 23.09 Ravimite rahaline kättesaadavus 29.09. Apteegiteenuse kvaliteet ja täiendavate teenuste arendamine 07.10. Ravimite ratsionaalne kasutamine Eda Lopato Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Anneli Taal (Ravimtootlate Liit e RTL) Marika Saar (Haiglaapteekrite Selts e EHAS) Marta Danilov (Haigekassa), Katrin Kurvits (Ravimiamet) Heret Liivet (Eesti Proviisorapteekide Liit e EPAL) Heli Paluste (SoM), Lembi Aug (Eesti Arstide Liit) Kristiina Sepp (Farmaatsia Instituut) Kaido Vaatemäe (Hemofiiliaühing) Laur Saar (Ravimitootjate Liit), Kairi Marlen Antoniak (Haiglaapteekrite Selts) Inge Mängel (Eesti Väikeloomaarstide Selts) Gerli Liivet (Õdede Liit), Evelin Härma (Eesti Proviisorapteekide Liit EPAL) Teet Torgo (Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ERHL) Daisy Volmer (Farmaatsia Instituut) Piret Otsason (keskkonnaministeerium) Riho Tapfer (Ravimtootlate Liit), Stig Benström (Haiglaapteekrite Selts) Arvi Raie (MeM) Anneli Kannus (Õdede Liit), Maia Uusküla (Ravimiamet RA) Triinu Entsik-Grünberg (Farmaatsia Selts) Mari Krass (Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu ERHL) Marko Ölluk (Perearstide Selt) Kaidi Sarv (Eesti Apteekrite Liit) Kaidi Rekker (Haigekassa), Priit Koppel (Eesti Loomaarstide Ühingut) Kairi Värv (Haridus- ja Teadusministeerium HTM) Alar Irs (Ravimiamet), Piret Uibokand (Farmaatsia Selts) Helvi Tarien (TAI) Liina Tarkus (Keskkonnaministeerium) Lilian Ruuben (Tallinna Tervishoiukõrgkool) Rahvusvahelised teekaardid ravimipoliitikas - Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ravimite kättesaadavuse teekaart (2019-2023); World Health Organization. (2019). Roadmap for access to medicines, vaccines and health product 2019-2023: comprehensive support for access to medicines, vaccines and other health products. World Health Organization. https://apps.who.int/iris/handle/10665/330145. - EL uue ravimistrateegia väljatöötamise teekaart „Patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele“ kavas välja töötada ja esitada 2020. a. lõpuks. https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12421-Pharmaceutical-Strategy- Timely-patient-access-to-affordable-medicines Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 • Ohutud, kvaliteetsed ja toimivad ravimid peavad olema kättesaadavad ja ravimite tarnehäired ei tohi ohustada patsientide tervist; • Kättesaadavuse probleemid võivad viia tüsistuste ja terviseprobleemide süvenemiseni (samas, osa retseptiravimi saanutest jätab ravimi välja ostmata; patsiendile tuleb anda teavet erinevate valikute ja ravi võimaliku kasu kohta ning selgitada võimalikke riske seoses raviga ja ravimata jätmise korral); • Ravimiteabe kiire kättesaadavus raviotsuste tegemiseks (näiteks ravimite väljakirjutamisel ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) ja raviminõustamine (väljakirjutaja ja apteekri poolt). Prioriteetse sekkumisena mh: • Inimeste teadlikkuse suurendamine ravimitest, et soodustada ravijärgimust (ravisoostumust) ja ravimite ratsionaalset kasutamist, ning ravimite olelusringist, et parandada ravimite ringluse korraldamist. • Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkuse suurendamine ravimite, eriti antibiootikumide ebaõige kasutamisega seotud riskidest. Taust – õigusaktide muudatused - Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 SE Riigikogu menetluses, toimub ettevalmistus teiseks lugemiseks; 22.09. istungil osapoolte ettepanekud. EL otsekohalduvad määrused: - Ravimite kliinilisi uuringuid puudutav RavS jt seaduste muutmise seaduse EN, mis tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavasti 2021; - Veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 rakendamise ettevalmistused, mis jõustuvad 2022. Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist. Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab - innovatsioon ja läbipaistvus; - ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning baas- ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine; - võimalike IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine; - Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm. Töögruppide eesmärk Töögruppide arutelude käigus kaalutakse ühiselt erinevaid alateemasid ning püütakse leida prioriteetsed, mille kohta koostada konkreetsem tegevuskava koos ajakava ja vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas vaates kuni 2030. Ravimipoliitika ja tegevuskava – I kv 2021 Töögruppide ajakava 11.00 - 11.30 Sissejuhatus 11.30 - 12.30 Ravimipoliitika prioriteetsete alateemade kaalumine eraldi töögruppides (4) 12.30 – 13.00 Paus 13.00 – 14.30 Töögruppide töö kokkuvõte. Küsimused. Ühine arutelu. Ravimite ratsionaalne kasutamine - ravimiinfo lihtne kättesaadavus, arstile, apteekrile ja patsiendile; - patsiendi jätkuv teadlikkuse tõstmine ravimi ratsionaalsest kasutamisest; - ravimsoostumus/järgimus; - vajalike ravijuhendite olemasolu ja ajakohastamine; - ravimite väljakirjutamise ja väljastamisega seotud teemad (toimeainepõhisus ja nõustamine); - mõne ravimi liigne kasutamine (bensodiasepiinid) või alakasutamine (valuravi); - erialaga seotud ravimite väljakirjutamise piirangute ülevaatamine; - kõlbmatute ravimite keskkonnasõbralik käitlemine, antimikroobne resistentsus, jpm. Töögruppi registreerunud osalejate sisend I - Patsiendi terviseinfo peab olema terviklik ja selle liikumine peab kulgema takistusteta; - Digitaalsete infolahenduste süsteemne kasutuselevõtt patsiendikeskse vaktsiini- ja ravimikasutuse järjepidevuse ja vajaduselevastavuse parandamiseks (nt digitaalne vaktsineerimispass, kroonilise haige digitaalne raviplaan, mille osaks on ravimiplaan, digitaalsed krooniliste haigete ravimikasutuse jälgimise ja patsiendi tagasiside lahendused, täiendavate riskiohjamismeetmete rakendamiseks nii retsepti kui haiglaravimitele jms); - Eriõed/õed vajavad ravimialast koolitust; krooniliste haigustega patsienti toetavate sotsiaalvaldkonna töötajate ja omaste ravimialaste teadmiste ja oskuste parandamine; Töögruppi registreerunud osalejate sisend II - Proviisorite kaasamine ravijuhendite koostamisse; - Ravi(mi)leht peaks olema nii arsti kui apteekrit abistav vahend patsiendi nõustamisel; ravimi annustamisskeem peab olema apteekrile selgelt kirjeldatud; - Ravimite kasutamise hindamisel peaksid apteegid olema kompetentsikeskused, mis aitavad vähendada ravivigasid; ravimkasutamise hindamine polüfarmakoteraapia korral; hindamise tulemuste edastamine arstile läbi e-tervise infosüsteemi; - Personaalne jaendamine; - Keskkonnasõbralik ravimite käitlemine ja antimikroobne resistentsus; hävitamise kulude hüvitamine KOVi poolt. 17. juuni 2020 ravimipoliitika videoümarlaud - Ravimite otstarbekas kasutamine: ravimite kasutamise analüüs (MUR töörühm TÜ); - potentsiaalselt ebasobivate ravimite (PIM, Potentially inappropriate medication) kasutamise vähendamine, eeskätt eakatel; - tõenduspõhine ravimite kasutamine; - standardid; - personaalmeditsiin; - heitunud ravimitarbijad, ravimite kasutamise kõrval- ja koostoimed ja ravi katkestamine; - ravimite ordineerimisel arvestada keskkonnamõju, näiteks Rootsis saab retsepti väljakirjutamisel valida vähema keskkonnamõjuga ravimi. Tehtud • E-ravimileht – Aprillis 2020 avasime teenuse patsiendiportaalis, arstide tarkvarades veel juurutamata • Tarneraskuste info ravimiregistrist X-tee teenusena (alates mai 2019) Tegemisel • Ravimiregistri avaliku vaate uus disain • Patsientide, apteekrite ja arstide tagasisidet arvestades üle ehitatud • Avame uue teenuse 2020 IV kvartalis Tulemas • Retseptiravimitega Schengenis reisimise loa taotlemine Patsiendiportaalis ja loa väljastamine apteegis • arendus algab 2021 alguses • õigusruum jõustub 01.09.2021 • Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamine • Tehtud eeltöö, huvigruppide ootuste ja apteekide valmisoleku kaardistamine Töögruppide ajakava 11.00 - 11.30 Sissejuhatus 11.30 - 12.30 Ravimipoliitika prioriteetsete alateemade kaalumine eraldi töögruppides (4) 12.30 – 13.00 Paus 13.00 – 14.30 Töögruppide töö kokkuvõte. Küsimused. Ühine arutelu. Näide… Ravimipoliitika töörühm Ravimite kvaliteet, efektiivsus ja ohutus V Müügiloata ravimite kasutamise hindamine Tegevused: - Müügiloata ravimite kasutuse analüüs - Müügiloaga ravimite hüvitamise otsuste kiirendamine - Haiglaapteekide ja hulgimüüjate koostöö EL müügiloaga ravimite hankimisel - Ravimite ex tempore valmistamise edendamine ja kaasaegne rakendamine Aitäh! Eda Lopato [email protected] Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium MEMO Teema: Uue ravimipoliitika dokumendi ja tegevuskava väljatöötamise töörühma „Ravimite ratsionaalne kasutamine“ koosolek1 Kuupäev: 07.10.2020 Algus: kell 11.30 Lõpp: kell 14.30 Memo koostaja: Tiina Titma Koosolekut juhatas: Maivi Parv (Eesti Haigekassa juhatuse liige) Osalesid: Eda Lopato (SoM), Kaido Vaatemäe (EPIK), Anneli Taal (RTL), , Laur Saar (RTL), Riho Tapfer (RTL), Marika Saar (EHAS), Kairi Marleen Antoniak (EHAS), Stig Benström (EHAS), Kaidi Sarv (EAL), Lilian Ruuben (TTK), Marta Danilov (EHK), Kaidi Rekker (EHK), Priit Koppel (EVS), Inge Mängel (EVS), Arvi Raie (MEM), Piret Aasmäe (MEM), Gerli Liivet (EÕL), Anneli Kannus (EÕL), Kairi Värv (HTM), Katrin Kurvits (RA), Maia Uusküla (RA), Alar Irs (RA), Heret Liinve (EPAL), Evelin Härma (EPAL), Triinu Entsik-Grünberg (EFS), Piret Uibokand (EFS), Teet Torgo (ERHL), Mari Krass (ERHL), Helve Tarien (TAI), Heli Paluste (SoM), Tiina Titma (SoM), Marko Öllok (EPS), Kristiina Sepp, Daisy Volmer (EAFS), Piret Otsason (KeM), Liina Tarkus (KeM), Liisa-Kai Pedosk (EFS). Päevakord • Avasõnad, Maivi Parv. • Sissejuhatav ettekanne, Eda Lopato. • Töörühma korralduslikud küsimused ja sisulise arutelu juhtimine, Maivi Parv. • IT lahenduste ülevaade. Tõnis Jaagus (TEHIK) • Töö rühmades • Arutelud ja ravimipoliitika dokumendi koostamise tegevuste formuleerimine 1 Koosolek toimus virtuaalselt MS Teams keskkonna 1 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium E. Lopato sissejuhatav ettekanne (Lisa 1) Ravimivaldkonna osapoolte poolt kokkulepitud ühtne ravimipoliitika Eestis puudub. 2013. aastal avaldas Sotsiaalministeerium erinevate osapooltega koostöös valminud dokumendi „Ravimipoliitika alused“, mille ajakohastamiseks jätkusid arutelud 2015–2016, kuid uut kooskõlastatud versiooni dokumendist ei koostatud. Me ei planeeri 2013. aasta dokumendi ajakohastamist, vaid tegemist on uue ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamise protsessiga, kuhu on kaasatud ravimivaldkonna eksperdid. Esimene ravimivaldkonna osapoole kohtumine uue ravimipoliitika kavandamiseks toimus sotsiaalministri osalusel videoümarlauana juba 17.06.2020. Septembris ja oktoobris toimuvad temaatilised ravimipoliitika töögrupid. Rahvusvahelised teekaardid ravimipoliitikas. • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koostas 2019. aastal ravimite kättesaadavuse teekaardi (2019-2023). WHO on lisaks viidatud teekaardile koostanud varasemalt ravimite kättesaadavuse teemal raporteid (näiteks „Access to medicines and vaccines“) ja juhendeid. Kõige värskem neist avaldati 28.09.2020 ravimite hinnastamise poliitika teemal „WHO guideline on country pharmaceutical pricing policies“. • Lisaks lähtume ka ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030, mille üks oluline eesmärk on tagada ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinidele. Samaväärselt oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine. • Samuti on erinevaid raporteid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonilt (OECD), näiteks „Pharmaceutical Innovation and Access to Medicines“. • Euroopa Komisjon esitas 3. juunil Euroopa Liidu uue ravimistrateegia väljatöötamise teekaardi „Patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele“ avalikuks konsultatsiooniks kuni 15. septembrini. EL ravimistrateegia on kavas välja töötada ja esitada 2020. aasta lõpuks. Kavandatava EL ravimistrateegia peamisteks eesmärkideks on ravimite kättesaadavuse parandamine, ravimite taskukohasuse ja tervisesüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine, innovatsiooni soodustamine, EL mõjukuse suurendamine globaalsel tasandil ja EL tootjate konkurentsivõime. 2 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 üldine suund on toetada nii inimeste tervena elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist ning vähendada ebavõrdsust tervises. Ohutud, kvaliteetsed ja toimivad ravimid peavad olema kättesaadavad ja ravimite tarnehäired ei tohi ohustada patsientide tervist. Kättesaadavuse probleemid võivad viia tüsistuste ja terviseprobleemide süvenemiseni (samas, osa retseptiravimi saanutest jätab ravimi välja ostmata; patsiendile tuleb anda teavet erinevate valikute ja ravi võimaliku kasu kohta ning selgitada võimalikke riske seoses raviga ja ravimata jätmisega). Vajalik on ravimiteabe kiire kättesaadavus raviotsuste tegemiseks (näiteks ravimite väljakirjutamisel ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) ja raviminõustamine (väljakirjutaja ja apteekri poolt). Prioriteetne on nii • inimeste teadlikkuse suurendamine ravimitest, et soodustada ravijärgimust (ravimisoostumust) ja ravimite ratsionaalset kasutamist, ning ravimite olelusringist, et parandada ravimite ringluse korraldamist kui ka • elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkuse suurendamine ravimite, eriti antibiootikumide ebaõige kasutamisega seotud riskidest. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on mitmeid ravimitega seotud ülesandeid järgmisteks aastateks, mh hinnata, kas „ravimite kättesaadavus on elutähtis teenus“ hädaolukorra seaduse mõistes. Taust – õigusaktide muudatused. • Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 SE menetletakse hetkel Riigikogus, toimub ettevalmistus 2. lugemiseks. Samuti on Sotsiaalministeeriumis lähiajal ettevalmistamisel eelnõud, mis on seotud EL otsekohalduvate määruste rakendamisega: • ravimite kliinilisi uuringuid puudutav RavS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavasti 2021; • veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 , mis jõustub 2022, rakendamise ettevalmistused. 3 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist. Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab: • innovatsioon ja läbipaistvus; • ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning baas- ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine; • võimalike IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine; • Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm. Töögruppide eesmärk. Töögruppide arutelude käigus kaalutakse ühiselt erinevaid alateemasid ning püütakse leida prioriteetsed, mille kohta koostada konkreetsem tegevuskava koos ajakava ja vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas vaates kuni 2030. Ravimipoliitika ja tegevuskava valmimine on kavas I kvartalis 2021. Töörühma korralduslikud küsimused ja sisulise arutelu juhtimine, Maivi Parv. Eelnevalt koos töörüma kutsega töögrupi liikmetele saadetud prioriteetsed teemad. Ravimite ratsionaalne kasutamine. • ravimiinfo lihtne kättesaadavus, arstile, apteekrile ja patsiendile; • patsiendi jätkuv teadlikkuse tõstmine ravimi ratsionaalsest kasutamisest; • ravimisoostumus, ravijärgimus; • vajalike ravijuhendite olemasolu ja ajakohastamine; • ravimite väljakirjutamise ja väljastamisega seotud teemad (toimeainepõhisus ja nõustamine); • mõne ravimi liigne kasutamine (bensodiasepiinid) või alakasutamine (valuravi); 4 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • erialaga seotud ravimite väljakirjutamise piirangute ülevaatamine; • kõlbmatute ravimite keskkonnasõbralik käitlemine, antimikroobne resistentsus, jpm. Töögruppi registreerunud osalejate saadetud sisend enne töörühma koosolekut. • Patsiendi terviseinfo peab olema terviklik ja selle liikumine peab kulgema takistusteta. • Digitaalsete infolahenduste süsteemne kasutuselevõtt patsiendikeskse vaktsiini- ja ravimikasutuse järjepidevuse ja vajadusele vastavuse parandamiseks (nt digitaalne vaktsineerimispass, kroonilise haige digitaalne raviplaan, mille osaks on ravimiplaan, digitaalsed krooniliste haigete ravimikasutuse jälgimise ja patsiendi tagasiside lahendused, täiendavate riskiohjamismeetmete rakendamine nii retsepti- kui haiglaravimitele jms). • Eriõed/õed vajavad ravimialast koolitust; krooniliste haigustega patsienti toetavate sotsiaalvaldkonna töötajate ja omaste ravimialaste teadmiste ja oskuste parandamine. • Proviisorite kaasamine ravijuhendite koostamisse. • Ravi(mi)leht peaks olema nii arsti kui apteekrit abistav vahend patsiendi nõustamisel; ravimi annustamisskeem peab olema apteekrile selgelt kirjeldatud. • Ravimite kasutamise hindamisel peaksid apteegid olema kompetentsikeskused, mis aitavad vähendada ravivigasid; ravimikasutamise hindamine polüfarmakoteraapia korral; hindamise tulemuste edastamine arstile läbi e-tervise infosüsteemi. • Personaalne jaendamine. • Keskkonnasõbralik ravimite käitlemine ja antimikroobne resistentsus; hävitamise kulude hüvitamine KOVi poolt. 17. juuni 2020 ravimipoliitika videoümarlaual esile toodud teemad: • ravimite otstarbekas kasutamine: ravimite kasutamise analüüs (MUR töörühm TÜ); • potentsiaalselt ebasobivate ravimite (PIM, Potentially inappropriate medication) kasutamise vähendamine, eeskätt eakatel; • tõenduspõhine ravimite kasutamine; • standardid; • personaalmeditsiin; • heitunud ravimitarbijad, ravimite kasutamise kõrval- ja koostoimed ja ravi katkestamine; 5 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • ravimite ordineerimisel arvestada keskkonnamõju, näiteks Rootsis saab retsepti väljakirjutamisel valida vähema keskkonnamõjuga ravimi. Ülevaade TEHIK tegemistest, Tõnis Jaagus. Tehtud • e-ravimileht – Aprillis 2020 avasime teenuse patsiendiportaalis, arstide tarkvarades veel juurutamata. Tarneraskuste info ravimiregistrist X-tee teenusena (alates mai 2019). Tegemisel • Ravimiregistri avaliku vaate uus disain, mis on patsientide, apteekrite ja arstide tagasisidet arvestades üle ehitatud. Uue teenuse avamine on kavas 2020 IV kvartalis. • Immuniseerimispassi vaate täiustamine, näha andmed alates 2016. a. Tulemas • Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamine. Tehtud eeltöö, huvigruppide ootuste ja apteekide valmisoleku kaardistamine. • Retseptiravimitega Schengenis reisimise loa taotlemine patsiendiportaalis ja loa väljastamine apteegis. Arendus algab 2021 alguses, õigusruum jõustub 01.09.2021. Küsimused ja ettepanekud: • Ettepanek: võiks olla näidatud, kas ravimit tuleks võtta enne või pärast sööki. • Kas meil on kavandamisel võimsamaid analüüsivahendeid ravimkasutamise kohta? Ei ole teavet selle kohta. • Kas on kavas näidata hulgimüüjate, ravimtootjate ja TTOde varusid? Ei ole. • Kui paljud apteegid kavatsevad liituda süsteemiga, mis kuvab apteekide varusid? Erinevad lahendused on kaalumisel. Töörühmade ettepanekud ette antud prioriteetsel teemal. 1. Ravimiinfo lihtne kättesaadavus arstile, apteekrile ja patsiendile. 6 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Patsiendi infoleht on pikk ja lohisev. Ravimiregistris võiks patsiendile mõeldud info olla struktureeritud, oluline välja toodud või muust tekstist esile tõstetud või lingituna avatav. Sellele lahendusele oleks lihtsam üles ehitada ka lisaarendusi nt nutitelefoni äpp vms. Ka SPC (arstile mõeldud ravimi omaduste kokkuvõte) võiks olla sarnaselt esitatud, et arstil oleks võimalik liikuda mugavalt ja kiiresti huvipakkuva lõigu juurde. • Patsiendil puudub arusaam, miks ta igat ravimit võtma peab ja kuidas ravimeid manustada, eriti polüfarmakoteraapia korral. Retseptil peab olema täpne annustamise kirjeldus. Arst peaks igakordsel ravimi väljakirjutamisel ja apteeker ravimi väljastamisel patsiendile põhjalikult ja arusaadavalt selgitama, miks on ravim talle vajalik ja kuidas võtta. Oluline on, et ühesugune sõnum tuleks nii arstilt kui apteekrilt (nt antibiootikumide puhul rõhk kuuri lõpuni võtmisel, krooniliste haiguste puhul ravimite regulaarse ja pideva võtmise vajalikkuse rõhutamine jms). Patsiendiportaalis (digilugu.ee) kaudu on kättesaadav tervikvaade kõigile retseptiravimitele, mis patsiendil kehtivas raviskeemis on (nii need, mis ei ole välja ostetud kui need, mis on välja ostetud) koos ravimi võtmise skeemiga. Lisainfo saamiseks võiks seal olla link ravimi infolehele. Vajadusel võiks ravimikaardi info olla kättesaadav ka patsiendi omastele, hooldajatele, raviarstile. Tuleviku perspektiivis peaks nn ravimikaart olema patsiendi hooldus- ja raviplaani üks osa. • Kui apteegis ravimit lehe kaupa müüa, siis peab patsiendile välja printima kogu teksti. Kas võiks kaaluda lühiversiooni? • Patsient saab praegu ravimi olemasolu kohta apteegis infot kahest kanalist: Raviminfo ja Apteegiinfo. On trendiks, et iga apteegikett teeb oma keti kohta oma veebilahenduse. Patsiendile oleks mugavam saada info ühest kohast. • Müügiloata ravimite puudulik ravimiinfo meditsiinitöötajatele (pakendiga kaasas olev infoleht ei pruugi olla suuremale enamusele arusaadavas keeles (inglise või saksa) või kui ka on, siis ei pruugi see sisaldada piisavat infot ravimi manustamiseks ettevalmistamise ja manustamise kohta. Teinekord võib probleemiks olla ka kirillitsas pakend, kust õde ei oska vajalikku infot lugeda/leida, sest paljud noored pole vene keelt õppinud ja ei tunne kirillitsat. Kõik eelnevad probleemid toovad kaasa riski vigade tekkeks, haiglaapteekritena oleme selle probleemiga korduvalt kokku puutunud. 7 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Lahendusi on püütud leida haiglapõhiselt (juhendmaterjalid, täiendav pakendite kleebistamine jne), samuti oleme mitmel korral juhtinud sellele Ravimiameti tähelepanu, kuid seni pole head ja kogu Eestit hõlmavaid lahendusi leitud. Müügiloata ravimite osakaal pigem suureneb kui väheneb, seetõttu vajaks see probleem kindlasti kajastamist. • Ravimite kasutamise info peaks olema arstil ja apteekril ühesugune, sh sisaldama ka teavet käsimüügiravimite, haiglaravimite ja kliiniliste uuringute ravimite tarvitamise osas ja see peaks kajastuma infosüsteemides, et seda infot oleks võimalik kasutada (nt võimalike koostoimete tuvastamiseks ja ravimikasutuse osas soovituste andmiseks). Seeläbi liiguksime isikustatud meditsiini poole. • Ravimi valikul peaks patsient saama ka infot kas tegemist on PIM ravimitega (nn potentsiaalsed ohtlik, Potentially inappropriate medication2) ja ka keskkonnasäästlikkuse osas. Selline info peaks olema süsteemidesse juba kaasatud, et seda näeks arst juba ravimi väljakirjutamisel ja apteeker ravimi väljastamisel. • Apteekrid peaksid saama ravimite kasutamist hinnata, et patsientide puhul, kes kasutavad nn ravimikokteile, oleks nende ravimikasutus üle vaadatud (hetkel Eestis ei hinnata piisaval tasemel). See aga eeldab teenuse standardiseerimist ja ligipääsuõigust patsientidele andmetele. Arutati ka seda, kas see võiks olla tasuline teenus. See info peaks olema TEHIK-usse sisestatud. • Ravimiregister peaks selgemalt eristama ravimeid, mida Eestis reaalselt turustatakse, neist, millel on küll Eestis müügiluba, kuid mida ei ole kunagi turustatud – seda ka ravimvormi, pakendisuuruse jms vaates. Oluline ka ravimiregistri andmekvaliteet – et oleks ravimiregistris andmed, kas turustatakse Eestis või mitte, müügiloa olemasolu, tarneraskuste põhjused-pikkus-alternatiivid jms. Ravimiregister peab olema õige, ajakohane ning kergelt päritav ja teenuste osutamise protsessis (arst, õde, apteeker muu tervishoiuteenuste (THT) pakkuja, ka patsient) jooksvalt ja lihtsalt kasutatav. 2. Patsiendi jätkuv teadlikkuse tõstmine ravimi ratsionaalsest kasutamisest. 2 Ravim, mille kasutamise aega või annust tuleb teatud patsientidel vähendada või kasutamisest loobuda suurenenud riski tõttu nende tervisele. https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/farmaatsiaterminoloogia_2019.pdf 8 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Individuaalsel tasandil on patsiendi teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused prioriteetsed vähemalt vaktsiinide, antibiootikumide ja krooniliste/pikaajaliste haiguste raviks kasutatavate ravimite osas. Seda nii arsti kui apteekri poolt. Populatsiooni tasandil oleks vajalik laiem riiklik kampaania vaktsineerimise osas rõhuasetusega sotsiaalsele vastutusele ja (lapsevanemate) informeerimisele ärahoitavate haiguste tõsidusest. Elanikkonna pidev harimine antibiootikumide ratsionaalse kasutamise ja krooniliste haiguste raviks kasutatavate ravimite kasutamise vajalikkusest peaks olema pidev protsess integreerituna mh nii haridus kui ka sotsiaalvaldkonda. • Akuutsed haigused ja käsimüügiravimite (OTC) kasutamine vajaks ka selgemat fookust ja ühiskonnas tähelepanu. Siinkohal võiks vaadata ka mürgistuste hulka: ravimite hoiustamine kodus (lastele kättesaamatus kohas), valuvaigistite kasutamine (kui pakendil on kujutatud põlv, siis kasutatakse põlvevalu raviks, kui hammas, siis hambavaluks, toimeaine üks ja sama ning võib üleannustada), nasaalsed antikongestandid jms. • Ühiskonnas teadlikkuse kasvatamine, kes see apteeker on. Viimastel aastatel TÜ poolt tehtud uuringud näitavad, et inimesed ei tea, mis infot ja abi nad võiksid apteegis saada – kui tekib ravimite kasutamise osas küsimusi, siis apteeker saab aidata. • Oluline on luua mõistlik lahendus ka patsientidele suunatud infomaterjalide (eelkõige ravimi müügiloa hoidjalt (MLH) infomaterjalid) kättesaadavuse tagamiseks, tagada ka THT osas infostandard (kasvõi koos infomaterjalidega, sh ravijuhiste ülevaatamisega, et tagada andmete ühetaolisus) – võib olla ka ravimiregistri keskkonna kaudu. Samas oluline tagada ka nende infomaterjalide patsiendikesksus, arusaadavus, lihtsalt mõistetavus igale patsiendile – info peab olema selle tegelikule sihtgrupile ehk tavalisele patsiendile lihtsalt mõistetav. Selleks oluline erinevate materjale loovate, nõustavate, jagavate osapoolte koostöö ning patsiendikesksus nende materjalide koostamisel ja info jagamisel. Praktikas infolehed sageli arusaamatud, neid ei “võeta kaasa”. Oluline neid põhimõtteid võimalust mööda järgida kõigi patsiendile suunatud infomaterjalide puhul. 9 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium 3. Ravimisoostumus, ravijärgimus. WHO on juba 2003. aastal juhtinud tähelepanu sellele, et vananevates ühiskondades kasvab krooniliste haigustega patsientide hulk ja, et ca 50% krooniliste haigustega patsientidest on puudulik ravimisoostumus, mis omakorda mõjutab oluliselt tervisekulutusi nendes riikides. • Ravimisoostumuse parandamiseks ei ole standardseid lahendusi, kuna põhjused selle taga erinevad patsienditi väga oluliselt, mistõttu on vajalik inimesekeskne lähenemine. Uuringud näitavad ka, et apteekrite kaasamine läbi erinevate teenuste parandab ravimisoostumust ning hoiab kokku tervishoiukulutusi. • Patsiendid loobuvad kõrvalnähtude tõttu ravist, sest raviskeemi ei muudeta piisavalt kiiresti ja õigeaegselt. Kui muuta õigeaegselt, on sellest ravimsoostumusele kasu. • Eestis oleks esmalt vajalik senisest süsteemsemalt tegeleda puuduliku ravimisoostumusega krooniliste haigustega inimeste ülesleidmisega. Selleks saaks kasutada ravimite infosüsteemis olevat infot retsepti väljaostmise kohta. • Meeldetuletuse väljaostmata ravimi kohta peaks patsiendile igakordselt tegema nii apteeker kui ka perearst. Selleks võiks infosüsteem juhtida väljaostmata retseptile tähelepanu. Üks võimalus oleks veel retseptikeskusest eesti.ee kaudu patsiendile teavituse saatmine peagi aeguvast retseptist. See eeldaks muidugi, et rohkematel inimestel oleks eesti.ee postkast suunatud igapäevaselt kasutatavale e-postile. • Proaktiivse lahendusena võiks kaaluda kokkulepitud regulaarsusega automaatselt perearstile koostatavat aruannet tema nimistu patsientide poolt väljaostmata (krooniliste haiguste) retseptiravimite kohta. Ravimi väljaostmata jätmise põhjuste väljaselgitamisega ja lahenduste leidmisega võiks tegeleda pereõde kaasates vajadusel sotsiaaltöötajat (sest patsiendile võib olla probleemiks transpordi puudumine apteeki või rahaliste vahendite ebapiisavus vm sotsiaalse iseloomuga probleem). • Apteegid võiksid pakkuda senisest aktiivsemalt patsiendi ravimite ja ravimivõtmise nn korrastamise teenust patsientidele, kelle raviskeemis on palju erinevaid ravimeid. Ravimikasutamise hindamise pilootprojekt eelmisel aastal koostöös perearstidega tõendas, et eraldi teenus on apteegis vajalik, eriti polüfarmakoteraapiaga patsientidele ning proviisor on pädev seda teenust osutama. Lisaks patsiendi ravitulemuste paranemisele paraneb koostöö tervishoiutöötajate vahel (sellest valmis ka proviisoriõppe uurimustöö). 10 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Patsientidele võiks olla laiemalt kättesaadavad erinevad ravimi võtmise meeldetuletamise teenused (neid võiks ka pakkuda apteekide kaudu). 4. Vajalike ravijuhendite olemasolu ja ajakohastamine. • Olemas EHK ravijuhendite koduleht – ideena väga hea ja kasulik, aga praktikas ilmselt mitte liiga sageli kasutatav ega sisalda kõiki olemasolevaid ravijuhiseid, lisaks kasutatakse ka EL, rahvusvahelisi jm juhised. Perearstide vaates olemas ka integreeritud otsustussüsteem perearstidele, mis on liikumas ka eriarstide töölauale. Laiendada selle integreeritud süsteemi kasutusala ka teiste THT töölaudadele või süsteemidesse. • Ravijuhised on kasutatavad raviminappuse – tarneraskuse olukorras alternatiivse raviviisi, terapeutiliste alternatiivide otsimisel. Sel juhul oluline, et juhistest otsustustugi jõuaks raviotsuste ja -soovituste tegijate töölauale. Lisaks tagada, et jõuaks ka need alternatiivsed teraapiad ravikindlustuse hüvitiste alla. • Tänased ravijuhised on väga arstikesksed, mis muudab selle kasutamise teiste THT- de osas keerukaks. Arst kui THT erikategooria võiks juhistes olla välja toodud vaid juhul, kui see tegevus ka reaalselt üksnes arsti pädevusse kuuluv – eriti OTC ravimite puhul - siin on õdede, apteekrite pädevus ja nõustamiskohustused väga selgelt olemas. Tulevikus on väga oluline, et ravijuhised ei võtaks teiste THTde pädevust ära. Oluline apteekrite vaates hõlmata ravijuhistega ka teiste erialade pädevused (n. polüfarmakoteraapia). Ravijuhiste ajakohastamisel ja uute väljatöötamisel arvestada õdede, apteekrite jt THTde suurenenud rolli ja olemasolevaid pädevusi ning kasutada väljendit “arst” vaid juhul, kui see on arsti eripädevuse kontekstis oluline. Kaaluda ka ravijuhiste koostamisse teiste THTde ja võib olla patsientide (eriti patsiendijuhendid) kaasamist, et tuua ka teiste erialade ja patsiendi vaade ravijuhistisse juba nende loomise etapis. Arvestada, et ka patsiendi teadlikkuse küsimus ja patsiendi enda panus tervishoius aina suureneb. Alustada nende muudatustega juba täna nende ravijuhiste puhul, mille ülevaatamise protsessid juba toimuvad. • Veterinaarias on ravijuhised ainult põllumajandusloomadele – tuleks hakata looma ravijuhiseid. Mujal maailmas on need olemas. Ülemaailmsed juhised ei ole üks-ühele Eesti keskkonnale (kliima, liigid, eripärad) üle kantavad. Vaja juhist just Eestile. SPC Annustamise peatükis või ravijuhises toodud kasutamisskeem on standard ja kõik muu on hälve. RavS näeb ette, et ebastandardse näidustamise korral tuleks 11 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium retseptil märgendada see kahe hüüumärgiga.3 Apteekrid ei ole seda kunagi näinud. Kuidas seda märgistatakse? See tuleks kanda märkuste lahtrisse ja tingimata tuleks seda patsiendile selgitada, et annustamine on erinev kui infolehel. 5. Ravimite väljakirjutamise ja väljastamisega seotud teemad (toimeainepõhisus ja nõustamine). • Väljakirjutamise pädevuse (piiratud) laiendamine on oluline teema – väga hea näide on kohe-kohe lisanduv eriõe instituut. Samalaadsed diskussioonid olulised kaaluda ka proviisorite / apteekrite osas (pärast eriõpet, eriliiki proviisorite puhul – n. kliinilised proviisorid vms, alustuseks retsepti pikendamine jm kriteeriumid). • Eelmise punkti rakendamiseks oluline kompleksselt lahendada ka juurdepääsu küsimused TIS andmetele. Teadaolevat varsti vähemalt kliinilised proviisorid juba on asjakohast juurdepääsu saamas. TIS juursepääs apteekritele oluline ka polüfarmakoteraapia hindamiseks jm põhjustel – see küsimus vajab lahendamist. • Vajalik ka luua kindel ja selge infokanal apteekri-väljakirjutaja (arsti/õe/ämmaenda jt THTde vahel) operatiivseks infovahetuseks (teised raviskeemid, annustamise küsimused, tarnehäire jm). • Oluline varude osas omada vaadet lisaks hulgimüüjate varudele ka TTOde, võib olla ka Eesti turule mõeldud ravimite kohta teiste riikide eel-hulgiladudes, tootjate eel- ladudes – samuti hinnata võimalikke reegleid/piiranguid nappuse olukorras. Samas äärmiselt oluline hoida siin ärisaladust, konkurentsi, andmekaitse põhimõtteid (oluline tarneraskuste puhul – kasvõi selles vaates, et hinnata kas üldse on tarneraskus – ühe ettevõtte ravimipuudus ei tähenda tingimata ravimipuudust terves Eestis). • Täna on olemas ravimite väljastamise reeglid, aga puudub apteekidele vajalik ühtne juurdepääs patsiendiinfole, et saaks patsienti reaalselt ja efektiivselt nõustada ravimikasutuse osas (avar käsitlus on siin vajalik kogu apteekri tööspektri ulatuses). • Juurutada e-ravimileht praktikas – hetkelahendus ei võimalda veel apteekrile kogu vajaminevat infot sisulise ja efektiivse nõustamistöö andmiseks. Oluline praktiline kasutatavus, THT- ja patsiendisõbralikkus. 3 Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm § 4 lg 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122010011?leiaKehtiv 12 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • EHK hüvitamisotsus on piiritletud näidustusega. Vahel on vererõhu ravim kirjutatud välja silmadiagnoosi või günekoloogiliste näidustustega. Kas siin on võimalik digipiirang, et ei saaks mistahes diagnoosiga välja kirjutada? • Õe teenus hooldekodus on EHK tervishoiuteenuste loetelu nimekirjas. Ravimite jagamine ja manustamine on hooldustöötajate koolitusvajadus, koolitus võiks olla sertifikaadiga. Koolitust peaksid viima läbi proviisorid. • Kuidas hooldekodudes toimub ravimite jagamine ja dokumenteerimine? • Hooldekodu patsiendi ravimeid ei saa ära jätta ei õde ega hooldaja ja juhul, kui patsient on ka kontaktivõimetu, antakse talle ravimeid edasi (näiteks statiine jmt). Patsiendi perearst on sageli teises maakonnas ja ei tea patsiendi seisukorrast midagi. Taas näide telefonimeditsiinist, mida peaks vältima. Siin oleks kindlasti vaja farmakoteraapia hindamist. • Arstid peaksid esmakordsel ravimi välja kirjutamisel rakendama ühekordset retsepti ja 1 karpi kontrollimaks, kas ravim üldse sobib. Samuti võiks retseptil olla rohkem infot, mis toetaks apteekri proaktiivsust patsiendi nõustamisel. Krooniliste haigusseisundite korral, mille puhul arst ravi muutmise vajadust pikema ajaperioodi jooksul ette ei näe, võiks lubada retsepti kirjutada välja/pikendada pikemaks perioodiks. Vähem levinud krooniliste/pikaajaliste haiguste korral tuleb arvestada, et patsiendipoolne suurema koguse ette välja ostmine ei tekitaks ravimi kättesaadavuse probleeme teistele patsientidele ning et suurema hulga ravimite väljaostu kulu ei põhjustaks ravikindlustusvahendite ebaratsionaalset kasutust. Apteekrid peaksid selles osas patsiente nõustama, et kõiki pakendeid pole mõistlik ühe korraga välja osta ka juhul, kui arst on need pikemaks perioodiks välja kirjutanud. Kui nõustamisest ei piisa, võib mõelda ka IT-lahendusele, mis piiraks korraga väljaostetavate ravimite kogust (ajaliselt, ehk siis korraga saabki osta välja nt maksimaalselt 2 kuuks). • Kaaluda võiks ka teatud ravimite osas laiendada retsepti pikendamise õiguse andmist apteekrile. 6. Mõne ravimi liigne kasutamine või alakasutamine. • Vajalik teavitustöö, teavitussüsteem (väga seotud ravijuhenditega) – patsiendi suunal, THT suunal. Oluline ka THT`lt, apteekrilt, tervishoiusüsteemist tervikuna patsiendile tuleva info ühetaolisus – näiteks võiks olla vajalik erijuhis valuravi kohta, mida saaks 13 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium kasutada patsiendile vajamineva ja arusaadava infona nii patsient ise kui THTd patsienti nõustades. TIS vm digikeskkond võiks kas või hoiatada (IT-toel), kui ravimi X osas on saavutatud ohtlik piir Y vms – ning see info peaks jõudma otse otsustustoesse. Linkida ravijuhiste ja otsustustugede info. • Arstide erialaorganisatsioonid (erialaseltsid) peaks selle teemaga enam tegelema ja vastutama. • Ravimkasutuse ülevaate saamiseks saab teha analüüse (haigekassa andmete põhjal on Ravimiamet teinud mitmeid analüüse – ka prioriteetse teemana oli toodud valuravi alakasutus ja bensodiasepiinide ülekasutus). Erialaseltsid võiksid teha ettepanekuid, mida analüüsida ning selgeks teha, milline on analüüsi eesmärk. • Erialaseltside eestvedamisel tuleks ravijuhised üle vaadata/uuendada ravimkasutuse analüüsipõhiselt (arvestades ka viimast teadussõna), vajalik on arstide koolitus – ravi(mi)harjumuste muutmiseks, ravijuhiste järgimise parandamiseks, erialaseltside eestvedamisel tuleks välja töötada/üle vaadata riiklikul tasemel olulised indikaatorid, väljakirjutajate tasemel indikaatorid, mida erialaseltsid saavad ise jälgida. • Veterinaarias toodi välja antibiootikumide ja kasvustimulaatorite ülekasutamine. • Loomaomanikud loobuvad sageli ravikuure lõpule viimast, kui hakkavad nägema esimesi paranemise märke loomal. Ravimid jäävad järgi ja sageli hakatakse neid edaspidi oma tarkuses kasutama kas enda või teiste loomade ravis. Seadusesse peaks sisse saama kohustus järgida loomaarsti poolt määratud raviplaani. • Valuravi on alakasutatud. Vajalik oleks valuravi kättesaadavuse analüüs – kas inimene jõuab valuravi väljakirjutava arstini. Teadlikkus võimalustest on madal. • Kas patsiendid on valuraviga rahul? • Parandada THT osutajate koostööd – individuaalse patsiendi ravimkasutuse osas. • Kas patsient ravimit võtab ja kuidas – tegelik teave on õel – õdede koolitus ravimite õigest kasutamisest. • Toodi probleemina välja – sarnast ravimit kirjutatakse paralleelselt välja erinevate arstide poolt. • Apteekri lülitamine patsiendi ravimi kasutamise hindamisse - teenuse juurutamine, rahastusmudeli väljatöötamine. 14 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • E- ravimilehe arendus - peaks kajastama reaalaja infot – mida patsient kasutab praegu ja nüüd. • Probleemiks, et vanad väljaostmata retseptid jäävad üles. • Apteekril peaks olema juurdepääs TISile – analüüside tulemused. • Uus TIS (UpTIS) – patsiendi andmetel peavad kajastuma kõik ravimid, mida patsient kasutab ja mida on määratud. Kui pikendab teine arst, siis jõuab ravimi esimese määrajani (info on up-do-date). • TIS nähtavus erinevatele osapooltele; • UpTIS – tulevik. Kas kavandatavat UpTISe struktuuri oleks võimalik töörühmadega jagada? • Veterinaarias on sagedased hulgimüügifirmade pakkumised 10 + 5 tasuta, mis võib viia mingi ravimi ülekasutamiseni. • Veterinaarias on küllaltki suur probleem illegaalne kolmandatest maadest ravimite maaletoomine ja kasutamine. 7. Erialaga seotud ravimite väljakirjutamise piirangute ülevaatamine. • Mõistetav, et piirangud on suhtelised ja vajalikud - haigekassa poolt rahalises mõttes seatud – erinevad soodustuse protsendid. • Arstide poolt töögrupis nurinat ei ole. • TTKS – õdede retseptiõigust võiks laiendada (ei ole esmast – on piiratud korduv). Erialaseltsid koostöös haigekassaga – kas nende valdkonnas võiksid perearstid ja vastava ettevalmistusega õed kordusretsepte väljastada sama soodustusega? • Ravimitest uut loetelu tehtud ei ole. Erialaseltsidelt küsiti arvamust aasta tagasi – kas õdedel oleks suuremaid õigusi. • Algatus peab tulema erialaseltsi poolt. • Retsepti pikendamine apteegis. • Retsepte võiks saada kirjutada maksimaalselt aasta ja selle aja möödumisel peab arst hindama patsiendi ravisoostumust ja ravi toimimist, pikendada retsepti enne seda ei ole enam võimalik, kui hindamine ei ole päriselt läbi viidud. 15 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Teavitustöö arstide hulgas, et patsientidele, kelle puhul on ilmselgelt ette näha, et patsiendi elulemus lühike, mitte kirjutada ravimeid väga pikalt ette, et need hilisemalt kasutuks ei osutuks. • Analüüsiks üldiselt, kuidas retsepti väljakirjutamise piirangud mõjutavad või ei mõjuta ravimikasutust ja mida saaksime teha, et see suunata ratsionaalses suunas. • Hoolekandeasutustes kasutatavate ravimite osas peaks tõhustama järelevalvet, et ravimeid kasutataks ja manustataks õigesti. 8. Kõlbmatute ravimite keskkonnasõbralik käitlemine, antimikroobne resistentsus, jpm. • Elanikkonna järjepidev harimine ravimite käitlemise osas. • Keskkonnaministeeriumi ja allasutustega parem koostöö. • Kooliharidusse vastav teema. • Antimikroobne resistentsus ei ole keskkonnateema ainult. • Registreeritud on palju erinevaid ravimtugevusi, pakendisuuruseid ja ravimvorme, kuid kättesaadavad on ainult vähesed. Lemmikloomad on väga erineva suurusega ja vajaminevad ravimikogused erinevad. Kui saada on ainult suures pakendis ravim ja vaja läheb sellest natuke, siis tekivad taas ravimite jäägid. • Reoveepuhastus peaks toimuma reostuskohas ehk siis haiglate ja hooldekodude reovesi tuleks puhastada lokaalselt enne selle üldkanalisatsiooni suunamist. • Teadlikkuse tõstmise kampaania jäätmete hävitamise teemal elanikkonnale (kuhu viia). • Konteinerid apteekidesse (väikse avaga), kuhu patsiendid saaksid oma vanad ravimid tagastada. • Tekkinud ravimijääkide asjakohane utiliseerimine peab olema kohustuslik ning ettevõtete puhul kontrollitav. Igati tuleb vältida, et ravimid satuks n.ö. taaskasutusse või et nad visatakse olmeprügisse. • Kasutatud süstlad ja -nõelad peaksid olema samuti tagastatavad. Praegu korjatakse kokku konteinerisse, mis läheb olmeprügi hulka. Võiks ka korjata konteineritesse polikliinikute ja haiglate ümbruses ja kohalik omavalitsus võiks osaleda äraveol. 16 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Täiendavad prioriteetsed teemad töögruppide aruteludest: • AMR ja keskkonnasõbralik ravimite käitlemine: EL Green Deali projekt, Balti mere ümbruse riikidel on veepuhtuse projekt, mille üks teema on AMR. Peaksime teadma, mis kohustusi seal võetakse. • Immuniseerimispass peaks olema osa isikustatud raviplaanist. • Ressursside ümberpaigutamisel (ka spetsialistide tegevuste laiendamisel) peaksime vaatama teadmistepõhiselt, kas ikkagi on vajalik. • Tegevused peavad olema pragmaatilised ja tuleb hinnata vajadust. Tuleb hinnata, kus on eesmärki vaja saavutada ja kas meede sobib, „taasshifting“, vanade rollide ümberhindamine ehk siis silotornide kaotamine on eesmärk. Otsused • Koosoleku memo edastatakse osalejatele kuu jooksul. • Pärast kõikide töögruppide toimumist ja esmase ravimipoliitika dokumendi kavandi valmimist võetakse osalejatega täiendava sisendi saamiseks uuesti ühendust. Lisa 1 7.10. Sissejuhatav ettekanne 17
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel