Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Ravimipoliitika dokumendi ja tegevuskava väljatöötamise töörühma „Apteegiteenuse
kvaliteet ja täiendavate teenuste arendamine“ koosolek1
29.09.2020 Sotsiaalministeeriumis
MEMO
Koosolekut juhatas: Katri Eespere (SoM)
Memo koostas: Tiina Titma (SoM)
Osalesid: Eda Lopato (SoM), Kaido Vaatemäe (EPIK), Iivi Ammon (RTL), Riho Tapfer (RTL),
Kersti Teder (EHAS), Jana Lass (EHAS), Karin Alamaa-Aas (EPK), Kaidi Sarv (EAL), Lilian
Ruuben (TTK), Daisy Volmer (EAFS), Annika Põder (EHK), Anett Lilleväli (EHK), Arvi Raie
(MEM), Gerli Liivet (EÕL), Angela Eensalu-Lind (EÕL), Katrin Kõiv (RA), Kertu Liin (RA), Katrin
Kiisk (RA), Ott Laius (RA), Timo Danilov (EPAL), Ly Rootslane (EPAL), Piret Uibokand (EFS),
Liisa-Kai Pedosk (EFS), Helvi Tarien (TAI), Kersti Esnar (SoM), Kristiina Sepp, Reelika Jõgi,
Vootele Veldre (SoM), Maivi Parv (EHK), Ülle Rebane (EAL), Kai Kimmel (EAL)2
Päevakord:
• Sissejuhatus (Katri Eespere, SoM)
• Ravimipoliitika koostamise eesmärk ja taust (Eda Lopato, SoM)
• Teemade arutelu töörühmaga3 (Katri Eespere, SoM)
Otsustati:
• Kohtumise kohta saadetakse osalejate memo hiljemalt 29.10.2020.
• Pärast kõigi töögruppide toimumist ja esmase ravimipoliitika dokumendi kavandi
valmimist saadetakse kavand osapooltele tutvumiseks ja kommenteerimiseks.
1 Koosolek toimus virtuaalselt MS Teams keskkonnas.
2
Organisatsioonide lühendite selgitus: Sotsiaalministeerium (SoM), Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK),
Ravimitootjate Liit (RTL), Eesti Haiglaapteekrite Selts (EHAS), Eesti Proviisorite Koda (EPK), Eesti Apteekrite Liit
(EAL), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (TTK), Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS), Eesti Haigekassa (EHK),
Maaeluministeerium (MeM), Eesti Õdede Liit (EÕL), Ravimiamet (RA), Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL), Eesti
Farmaatsia Selts (EFS), Tervise Arengu Instituut (TAI).
3 Lisaks suulisele arutelule oli osalejatel võimalik oma mõtteid edastada ka Teams vestlusaknas ning
ühiskasutusega dokumendis. Memosse on need mõtted lisatud.
1
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Kohtumise slaidid:
Slaidid 29.09.pptx
Kokkuvõte
Ravimipoliitika koostamise eesmärk ja taust (E. Lopato ettekanne).
2013. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel ja ravimivaldkonna osapoolte koostöös
dokument „Ravimipoliitika alused“. 2015-2016 aastatel toimusid küll arutelud dokumendi
ajakohastamiseks, kuid uuendatud dokumendini ei jõutud.
2020. aasta varasuvel alustas Sotsiaalministeerium uue ravimipoliitika dokumendi
väljatöötamisega. Esimene ravimivaldkonna osapoolte ühine kohtumine toimus
sotsiaalministri juhtimisel 17. juunil 2020. a. Septembris ja oktoobris viidi läbi temaatilised
ravimipoliitika töögrupi koosolekud (kokku 5 töögruppi).
Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute
ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste
tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav
ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust
ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist.
Töögruppide eesmärk on ühiselt kaaluda erinevaid teemasid ja küsimusi, püüda leida
prioriteetsed tegevused, mille kohta koostatakse konkreetsem tegevuskava koos ajakava ja
vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas vaates kuni
2030.
Ravimipoliitika ja tegevuskava heakskiitmine Vabariigi Valitsuses on kavandatud 2021. aasta
I kvartalis.
Ka Euroopa Liidu tasandil kavandatakse uut ravimistrateegiat, mille peamised eesmärgid on
ravimite kättesaadavuse parandamine, ravimite taskukohasuse ja tervisesüsteemide
finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine, innovatsiooni soodustamine, Euroopa Liidu mõjukuse
suurendamine globaalsel tasandil ja Euroopa Liidu ravimitootjate konkurentsivõime
suurendamine.
2
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 üks oluline eesmärk on tagada ligipääs
ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinidele.
Samaväärselt oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine.
Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 üldine suund on toetada nii inimeste tervena
elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks pööratakse
tähelepanu apteegiteenuse jätkusuutlikkusele, eriti maa- ja hajaasustatud piirkondades.
Kvaliteetseks apteegiteenuseks ja ravimivaldkonna arengu toetamiseks on vaja tagada
proviisorite ja farmatseutide piisav väljaõpe ja olemasolu tööjõuturul.
„Eesti 2035“ strateegia toetab ühiskondlikke muutusi arvestades sotsiaalkaitse korraldamise
uuendamist, et läbi piisava ravikindlustuskaitse ja tervishoiu rahastamise kestlikkuse tagada
ravimite kättesaadavus.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on mitmeid ravimitega seotud ülesandeid
järgmisteks aastateks (näiteks retseptikeskuse toimepidevuse tagamine ja ravimite
kättesaadavuse kui elutähtsa teenuse tagamine hädaolukorra seaduse mõistes).
Taust – hetkel menetluses olevad õigusaktide muudatused ja ettevalmistamisel eelnõud.
• Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 SE menetlus
riigikogus (ettevalmistamisel 2. lugemiseks.).
Lisaks on ettevalmistamisel kaks eelnõu, mis on seotud EL otsekohalduvate määruste
rakendamisega:
• ravimite kliinilisi uuringuid puudutav ravimiseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu,
mis tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu
möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku
toimivuse, eeldatavasti 2021;
• 2022. aastal jõustuva veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 rakendamise
eelnõu.
Töögrupi liikmetele enne kohtumist saadetud teemad.
• proviisorite ja farmatseutide erialane baas- ja täiendõpe (näiteks kliiniline proviisor);
• apteekri roll tervishoiutöötajana;
• tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning baas- ja täiendkoolituse analüüs;
3
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• vajaduspõhine apteekide võrgustik kogu Eestis;
• apteegiteenuse kvaliteet ja vajaduspõhine arendamine, jpm.
Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab.
• innovatsioon ja läbipaistvus;
• ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning baas-
ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine;
• IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine;
• Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik
koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem
ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm.
Kõik tegevused tuleb läbi mõelda ka sellest vaatenurgast, et kas need eeldavad täiendavaid
tegevusi - õigusloome, IT-arendus, ressursid, koostöö, kommunikatsioon; samuti riskid ja
võimalused ning ajaraam 2025/2030.
Töögrupi arutelu ja kirjalike tähelepanekute ülevaade (arutelu teemad ja seisukohad ei ole
prioriteetsuse järjekorras).
1. Peamised väärtused, põhimõtted, üldeesmärgid.
• Apteegid on osa esmatasandi tervishoiust.
• Kas apteegiteenus võiks olla/peaks olema tervishoiuteenus? Mida see sisuliselt
tähendaks/muudaks?
• Keskne teenus ja ikkagi peaks apteegiteenus olema tervishoiuteenustega koos.
Apteegiteenus on väga kitsalt defineeritud.
• Apteegi mõiste ei ole defineeritud. Apteek ja haiglaapteek tuleb defineerida erinevalt,
sest asutused ja tegevused ei ole samad. Riigikohus on samuti mitmel korral viidanud
definitsiooni puudumisele. Ilma põhjalike aruteludeta ei tohiks defineerida.
• Apteegiteenus ei piirdu vaid esmatasandiga, kui vaatame haiglaapteeke. Kui
apteegiteenus oleks tervishoiuteenus, lahendaks see paljud probleemid.
• Apteegiteenuse tervishoiuteenusena defineerimine võimaldaks olla ühiselt kaasatud
tervishoiu programmidesse. Samas tervishoiuteenust pakuvad ka näiteks
füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid, kuid nad ei ole meie seadusandluse mõistes
4
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
tervishoiutöötajad, vaid on tervishoius töötavad spetsialistid. Apteekritega on olukord
vastupidine. Apteegiteenuse sisus toodud punktid takerduvad ühe ja sama
põhiprobleemi „apteegiteenus kui tervishoiuteenus“ lahendamise taha.
• Praegu on apteekrid tervishoius alakasutatud.
• Apteegiteenus võiks olla ka elutähtis teenus?
• Proviisorid ja farmatseudid kui farmaatsiaeriala eksperdid.
• Apteekrite ekspertiis on ravimid. Apteekril on keskne roll ravimite õigel kasutamisel ja
ravimisoostumuse tagamisel.
• Proviisorid peaksid rohkem olema kaasatud tervishoiuteenuste programmidesse.
• Farmaatsia valdkonna erialaseltside koostööna alguse saanud apteegiteenuse
visioonidokument plaanitakse avaldada oktoobri lõpus 2020.
• Apteekri peamiseks instrumendiks ravimisoostumuse tagamisel on ravimite
kasutamise nõustamine. Ülesanne on veelkord üle käia ravimite kasutamise ja
seejuures õige kasutamise vajadus ning topeltkontroll suunal arst-apteeker-patsient ja
vastupidi.
• Toetame omalt poolt õe-arsti juba antud infot (igapäevatöös tuleb ette palju olukordi,
kus inimene ei ole veendunud arsti juurest tulles ravimi vajalikkuses). Lisateenusena
on tulevikus apteekritele koostöös teiste tervishoiutöötajatega võimalus pakkuda eraldi
ka põhjalikku ravimite nõustamise teenust (Medicines Use Review, MUR), mille kaudu
saame kasutada oma kompetentsi potentsiaali ning parandada ravijärgimust.
• Apteekrid ja apteegid peavad saama töötada tervishoiu erialaste ja eetiliste väärtuste
kohaselt.
• Tehnoloogia ei defineeri eesmärke, vaid toetab nende saavutamist.
2. Apteegiteenuse sisu. Mida apteegiteenus peab hõlmama?
• Apteegid peaksid pakkuma ravimite kasutamise hindamise teenust (riigi poolt
rahastatud).
• Proviisoritel peaks olema piiratud võimalus välja kirjutada korduvretsepte krooniliste
haigustega patsiendile.
• Tuleb läbi mõelda ja kokku leppida, kuidas ja millist infot proviisor reaalselt saab
patsiendi kohta, et hinnata, kas võib üldse retsepti pikendada; kui pikaks ajaks proviisor
5
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
võib retsepti pikendada (paariks nädalaks/kuuks/seni kuni patsient jõuab arsti juurde
vms).
• Kas ravimite valmistamiseks võiks ja peaks kujunema kompetentsikeskused?
• Vana süsteem on oma aja ära elanud. Valikut saab laiendada. Valmistamise marginaal
on olematu. Teistel apteekidel peaks olema kohustus sõlmida leping
kompetentsikeskustega, et vajadusel tellida. Siiski peaks valmistamise võimekus
olema ühes neljast üldapteegist, mis kuuluvad ühele omanikule. Muul juhul ei ole teised
konkurentsivõimelised. Väidetavalt vaid 4 % apteekidest valmistab ekstemporaalseid
ravimeid.
• Põhjuseks ikkagi olematu tasustamine. Kompetentsikeskuse rajamine on kellegi
ärihuvi. Ravimite valmistamise koondumine kompetentsikeskustesse tagab
kahtlematult parema kvaliteedi ja ka suurema võimekuse retseptuuri osas.
Keskustesse koondamisel on tagatud ka parem ressursside kasutus.
• Protsess peab olema etapiviisiline: kõigepealt peaksid tekkima kompetentsikeskused
(ravimite tootmisüksused) ja siis alles saab hakata arutama valmistamise tingimuste
kaotamise teemat. Võib olla puudub suurem nõudlus apteegis valmistatavate ravimite
vastu.
• Ravimiameti analüüs ütleb, et 2019.a. ei valmistanud ravimeid 66 % põhiapteekidest.
15 % põhiapteekidest asuvad maal ja neil valmistamise kohustust ei ole.
• Peaksime pigem soosima, et võimalikult palju apteekidest sooviksid ravimeid
valmistada ning mitte soosima „personaalset jaendamist“ ning arengut tapma. Areneda
peavad saama kõik, mitte ainult keskused.
• Valmistamine on apteekri baaskompetents. Siinkohal on ülikooli seisukoht oluline.
Ravimite tehnoloogia on oluline distsipliin ja õppes on selleks planeeritud päris palju
tunde. Kas pole see siis ressursi raiskamine, kui 30 lõpetajast reaalselt hakkab seda
valmistamisoskust rakendama vaid 3 kuskil piirkondlikus kompetentsikeskuses?
• Selleks peab üldapteek tagama 9 m2 pinda. Siin oleks vaja kaasaegset aparatuuri ja
substantse.
• Haiglaapteegil peab ravimite valmistamise võimekus olema ja valmistamise maht on
suur. Ambulatoorseks kasutamiseks on mitmed aseptiliselt valmistatud ravimid, mida
aga haigla ei saa apteegile müüa.
• Teenuste juures saame anda loetelud: mida peab tegema; mida võib teha, kuid ei pea.
6
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Apteegiteenuse kvaliteedi hindamine (kes määratleb standardid, millised need
standardid peaks olema; millise sagedusega hinnatakse, kes hindab, mis saab
nendest, kes ei ole „kvaliteetsed“. Kas analoogia perearstipraksistega (erinevad
kategooriad)?
• Apteegi teema on iseravimine ja palju probleeme saab juba apteegis lahendatud.
• Puudu on põhiteenused; mõte ei ole müük, vaid väljastamine ja nõustamine, siis alles
iseravimise toetamine, suunamine arsti vastuvõtule, kolmandaks ravimite kasutamise
hindamine, täiendav nõustamine, ravimite väljastamine, uue ravimi teenus.
• Reklaam, turundus ja kampaaniad ei sobi nagu üldse apteegiteenuse mõistesse.
• Apteegiteenuse kvaliteedijuhises on kõik kirjeldatud, nende standarditega on töötatud
juba 10 aastat.
• Müügile tulnud toidulisandite ja meditsiiniseadmete õige kasutamine. Apteegiteenus on
oluliselt laiema sisuga kui ainult ravimid. On kahte sorti teenused: need mida teevad
ainult apteegid ja siis need, mida osutatakse ka mujal. Keskenduksime sellele, mida
pakutakse ainult apteegis.
• Vaja oleks tuua lauale märksõnana personaalmeditsiin ja farmakogenoomika.
• Põhiline apteegiteenus on ravimite (nii retsepti- kui käsimüügiravimite) väljastamine ja
nende õige ja turvalise kasutamise tagamine. Seda teenust peavad ühtsetel alustel
osutama kõik üldapteegid.
• Ülejäänud teenused on lisateenused ehk teenused, mida apteegis võib osutada või
mitte osutada. Need jagunevad: üksnes apteegis pakutavad lisateenused ja ka teiste
teenuseosutajate poolt osutatavad teenused.
• Ravimitega seonduvad lisateenused oleksid:
• ravimite kasutamise hindamise teenus (suunatud peamiselt eakatele jt
riskigruppidele, kes kasutavad 5 ja enamat ravimit);
• uue ravimi teenus ehk täiendav ja põhjalikum nõustamine uue ravimi ordineerimisel;
• ravimite valmistamine nii ekstemporaalselt kui seeriaviisiliselt;
• vaktsineerimine.
• Nende teenuste puhul on oluline, et teenust osutab apteegis töötav, Terviseametis
registreeritud proviisor/farmatseut. Apteegiteenuste hulka ei saa liigitada teenuseid,
7
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
mida osutatakse üksnes apteegi pinnal, kuid mitte apteegiteenuse osutajate
(proviisorite, farmatseutide) poolt.
• Süsteemi kirjeldus peaks haarama kõiki tervikuna.
I Ainult apteegis osutatavad teenused II Lisateenused, mida saab osutada nii
apteegis kui ka mujal - tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemis
1.1. kõigil apteekidel nö kohustuslikult
EELDUS, et on lahendatud, kuidas info
pakutavad teenused
saab TISi või kuidas toimib
1.2. võimalikud teenused, mida
andmevahetus?
saab/võib apteek osutada kui
eeltingimused on täidetud
2.1. loetelu, mis on täna võimalik ja
kirjeldada, mis piirides ehk kes mida
teeb
2.2. ideed tulevikuks, mis ei pea kõik
olemas lõpuni lahti kirjeldatud
3. Millised lisateenused kuuluvad apteeki? Milliseid lisateenuseid patsient VAJAB?
• Riskirühmade vaktsineerimisteenuse viimine apteegi tasandile eesmärgiga muuta
teenus patsiendile lihtsamini kättesaadavaks ja saavutada parem hõlmatus (nt
gripivaktsiin, puugivaktsiin jms).
• Muude teenuste pakkumine (nt vaktsineerimine, tervisenäitajate mõõtmine jmt). Selle
punkti puhul oluline ka nõustamisteenus, nii immuniseerimisel, tervisenäitajate
mõõtmisel, kuidas info liigub apteegist perearstikeskusesse ja vastupidi? Nt kui
apteegis mõõdetud veresuhkur kõrge, siis patsiendi eelnevaid näite apteegis ei teata?
Jms. sellised küsimused?
• See on e-tervise teema, mis vajab kindlasti edasiarendust, näiteks terviseandmetele
ligipääs apteekritele, hetkel seda ei ole, see oleks äärmiselt vajalik ka
ravimisoostumuse, interaktsioonide jms puhul.
• Teenuste pakkumisel apteegis tuleb tagada patsientide ohutus, piisav infovahetus nii
inimese, apteekri kui ka esmatasandi tervishoiuteenust pakkuva asutuse vahel,
oskuslik nõustamine ning andmekaitse nõuetest kinnipidamine.
8
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Privaatsus on samuti oluline. Hetkel on mitmed nõustamise kabinetid ilma nn katuseta
ja apteegis samal ajal viibivad inimesed saavad osa, mida nõustamisele tulnud inimene
räägib.
• Apteekri osalemine kahjude vähendamise süsteemis.
• Tundub, et üldse on liiga palju teenuseid: ravimite kasutamise hindamine, korduvravimite
väljakirjutamine jt teenused ja lisateenused. Kuidas seda infoliikumist tagada saab? Mida
apteeker tervise infosüsteemist (TIS) näeb ja mida sisestab, sinna peaks jõudma
igasugune patsiendiinfo.
• Juurdepääs digilukku: kui apteekril infot ei ole, on halb, aga teisalt ei saa ka kooliõed
praegu seda infot kätte. Kuidas tagada isikuandmete kaitse. Ravimiamet eeldab, et
teenuse tegemiseks peab olema ligipääs teabele ja osutatud teenus tuleks kindlasti
dokumenteerida terviseinfosüsteemis. Apteekrid tegelevad konfidentsiaalse infoga iga
päev ja nad on tervishoiutöötajad nagu ka teised.
• Kuidas info liigub: immuniseerimine, tervisenäitajad jne? Hetkel ettevalmistamisel UPTIS
projekt – vaja täpsustada, millises etapis see praegu on ning millise skoobiga. Apteekritega
seotud küsimused vaja tõstatada.
• Rahvatervise mõttes strateegiliselt olulistele asjadele tuleks kindlasti tagada riigi
rahastamine.
• Riigi rahastus ei ole ka tingimata vajalik. Siin on vaja ka baaskoolitus. Mõned teenused on
siiski patsiendi rahastatavad (riik rahastab gripivaktsiini vaid hooldekodudes ja see ei
laiene teistele eakatele) ja keskenduks ikkagi apteegile ja mitte lisateenustele. Nõustamisel
on vajalik ka tervisenäitajate mõõtmine.
• Apteegiteenus on kõigepealt ravimi väljastamine. Ma peaksin nõustama ja näitama kas
kümme erinevat ravimit, kus iga järgnev on eelmise ravimi kõrvaltoimete raviks, ühele
patsiendile on vajalik.
• Kliinilised proviisorid nõustavad haiglas arste ja teisi meditsiinitöötajaid. Selleks on vastav
väljaõpe ja oleme võrdsed partnerid arstidele. Apteeker – arsti ja õe partner on hea
ettepanek, aga ka selleks on vajalik otsesuhtlus TIS kaudu. Telefoni teel see ei tööta.
Kokku oleks vaja leppida suhtluskanalid, et suhtlus ei toimuks ainult probleemi tekkimise
järgselt vaid juba enne seda.
• Apteegiteenus peaks olema enam isikustatud, et parandada ravikvaliteeti ja teenused
tuleks salvestada TISis.
9
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Apteegikaupade kasutamine peaks olema isikustatud. Kes seda infot jõuaks läbi
töötada? Apteekrid peaksid seda infobaasi hoidma hakkama ja süsteem peaks olema
iseõppiv: vigade puhul peaks edastama ise info TISi ja mujale.
• Arsti ja õe töölaual on infot juba liiga palju. Infot, mida arst, õde ja apteeker peavad
piiratud aja jooksul läbi töötama on meeletult. Digilahendused peavad appi tulema.
• Üks viimastest lahendustest, mis apteekri lauale on jõudnud, on e-ravi(mi)leht, mida
praktikas on võimatu kasutada (rigiidne, mittetäielik, täiendamise võimalus praktiliselt
puudub). Mitmekülgsete võimalustega up to date e-ravi(mi)leht oleks abiks nii
apteekritele kui ka arstidele (kõige kriitilisem nii kiirabi ja EMO puhul, kus arst ja õde
peavad lappama tohutul hulgal sh mitterelevantseid andmeid enne kriitiliste otsuste
tegemist).
• Kes otsustab, kas ja milliseid lisateenuseid apteegis osutatakse. Meil peaks olema
hinnakiri ja millised üldse on lisateenused.
• Milliseid teenuseid osutab proviisor ja milliseid farmatseut?
4. Haiglaapteekide teenus, vajadused, areng
• Lähteainete sisseveoõiguse andmine.
• Müügiloata ravimite sisseveoõigus haiglapatsientide tarbeks.
• Ravimite sisseveo teema on vajalik uuendada.
• Haiglaapteegi olemasolu on haiglas väga vajalik. Koostada tuleb ka haiglaapteegi
teenuste nimekiri ja Euroopa mõttes on meil pikk arengutee.
• Sotsiaalkomisjoni istungil oli teemaks ravimite sisseveo teema. Sissevedu on ka
üldapteegi teema, kui hulgimüüjalt vajalikku ravimit osta ei saa.
• Kuidas suhestub ravimite sisseveoõiguse laiendamine vertikaalse integratsiooni
keeluga. See ei ole massilise tegevuse mõttes, vaid see avardaks ravimite
kättesaadavuse võimalusi. See ei peaks olema kohustus, vaid ainult vajadusel
kasutamiseks. Praktiline vajadus sisseveoks on olemas ka kiirabis. Hulgimüüjal ei ole
mingit huvi teatud niširavimite kättesaadavust tagada. See võib tekitada patsiendis
põhjendamatuid ootusi, et apteegid hakkaksidki ravimeid sisse tooma. Keskne on siiski
patsient ja kui me midagi apteegis teeme, siis ikkagi patsiendi jaoks.
10
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
5. Apteeker ja esmatasandi tervishoid. Apteekri roll tervishoiutöötajana.
• Millised tegevused toetavad lõimumist?
• Koostöö teiste tervishoiutöötajatega, aktiivsem infovahetus apteeker-tervishoiu-
töötaja-apteeker-tervishoiutöötaja.
• Ühises andmeväljas viibimine.
• Apteekrite erapooletu koostöö, erialane üksteisetoetamine jmt.
• Riigipoolne ühetaoline suhtumine kogu tervishoiusektorisse. Eri- ja üldarstiabi on
tavaliselt “üks grupp” ja apteekrid tavaliselt sellesse gruppi ei kuulu.
• Ühine käsitlemine töögruppides ja töörühmadesse kaasatus, aitab apteekrid ühisesse
infovälja tuua ja parandaks teadmist ja koostööd erinevate spetsialistide vahel.
• Kui apteeker näeb inimese kõiki retseptiravimeid ja äärmisel juhul ka diagnoose, kui
see oleks vajalik, ning kui räägime siinkohal ka võimalikust retseptiravimite
pikendamisest, siis võimalust jälgida ka seda, millal on inimene olnud arsti/õe
vaateväljas.
• Viisakas koostöö, kus usaldatakse mitte vaid arste, vaid ollakse valmis koostööks ka
õdedega.
• Millised tegevused EI toeta lõimumist?
• Vastutöötamine ehk erinevatest üldkehtivatest põhimõtetest lähtumine, iga osapoole
töötamine oma “lõigukeses”.
• Kindlasti ei edenda apteekri ja apteegi kuvandit erapooletu tervishoiuspetsialistina
reklaam stiilis “Tervis parima hinnaga!”, “Hinnašokk”, „Superteenus“ või „superhind“
jmt.
• Apteekri roll patsiendi raviteekonnas.
• Apteeker on keskne lüli ravimite kasutamise suunamisel.
• Retseptiravimite puhul sobiva ravimi väljastamine ning ravimi ohutu kasutamise ja
säilitamise nõustamine. Samuti ravisoostumuse suurendamine ja toetamine. Kogu
raviskeemi toetamine. Aga samas ka võimalikele eksimustele-probleemidele ravimite
väljakirjutajate tähelepanu juhtimine.
• Ravimivigade äratundmine ja nende kõrvaldamine. Sellega kaasneb “erijuhtumite”
käsitlemine - ravimite kasutamise hindamine, uue ravimi teenus jmt.
11
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Väga oluline on defineerida apteekri roll ja koostöö võimalused.
• Patsiendi terviseinfo kättesaadavus vs andmekaitse küsimused.
• Teenuse pakkumisel peame kaardistama, et me tegevus ei kattuks teiste teenuste
pakkumistega. Lähtume ikkagi patsiendi vajadustest ja kui riigile on patsiendi
vajadused olulised, siis on ka apteegi teenused.
• Info ehk teabevajadus sõltub osutatavast teenusest. Enamasti ei ole täiendavat teavet
(lisaks retseptiandmetele) ravimite väljastamisel vaja. Aga erijuhtudel peab olema
juurdepääs raviskeemile jt terviseandmetele (ravimite kasutamise hindamisel), samuti
peab olema teave, et tegemist on esmakordselt väljakirjutatud ravimiga (uue ravimi
teenus).
• Praegu ei ole apteekril infot ka selle kohta, kui väljakirjutatud ravimi annus või
raviskeem on ravimi omaduste kokkuvõttest (SPC) oluliselt erinev. Määrus näeb
sellisel juhul ette retsepti märgistamise arsti poolt, praktikas seda ei toimu.
• Teabevajadus on määratletud teenuse kirjelduses. Teenuste kirjeldus on
apteegiteenuse kvaliteedijuhises. Täiendavate teenuste puhul tuleb kirjeldused
koostada ja see töö on kvaliteedijuhise töögrupil praegu pooleli.
• Andmekaitse probleemi apteegil ei ole. Tegemist on niikuinii eriandmetega. Küsimus
on, kas tegemist on seadusest tuleneva kohustuse täitmisega (ja selleks päritavate
andmetega) või lepingu alusel tuleneva kohustuse täitmisega (nt ravimite kasutamise
hindamise teenuse puhul).
• Põhimõte peaks olema, et kui apteeker teenust osutab, siis see teenus (sisu)
dokumenteeritakse patsiendi terviseloos. Seda ka käsimüügiravimite jt toodete (nt
abivahendite) väljastamisel kui ka tervisenäitajate määramisel.
• See on kriitiliselt tähtis, sest tervishoius on lubamatu osutada tervishoiuteenust, kui
seda ei kajastata TISis.
6. Proviisorite ja farmatseutide baas- ja täiendõppega seotud küsimused.
• Koolituskohtade arv ja tööturuvajadused - erialase väljaõppe kohtade
suurendamine, et katta tööjõuturu vajadust; apteekreid on vaja ka mujal peale
apteekide.
• Õppekavad - proviisori ja farmatseudi pädevuse ja rolli suurem eristamine juba
õppe jooksul, nt kliinilised proviisorid, immuniseerimisalane väljaõpe.
12
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Immuniseerimiseks tuleb läbida 16 h baaskoolitus.
• Hetkel ei pakuta vaktsineerimiskoolitust piisavalt, seega saab olema väljakutseks,
kuidas korraldada esmast koolitust ning ka korduvaid kohustuslikke koolitusi.
• Vajalik on analüüsida tänaste spetsialistide õppekavasid ja suurendada ehk
nõustamisoskust ja patsiendiõpetuse osakaalu õppekavades. Varasemates
aruteludes on sellele viidatud.
• Ettepanek, teha küsitlus farmatseutide ja proviisorite seas ning paralleelselt
analüüsida õppekavasid.
• Apteekrite täiendkoolitussüsteemi isikupõhiseks tegemine.
• Kas siin on mõeldud, et tervishoiutöötaja registris info, milliseid täienduskoolitusi on
läbitud? Siiani on sarnaseid ideid ka EÕL tõstatanud ja soovitatud on pidada ise
andmebaasi. Ehk siis hoopis pädevuse hindamine, mida saavad teha erialaseltsid ning
mis võiks toimuda x aasta tagant ja vastava märkus siis kusagil avalikult leitav "kehtiv
pädevustunnistus".
• Ei ole riiklikku tellimust. Riiklikult rahastatud on 36 kohta ja ettevõtjad pakuvad 4 lisaks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on 32 kohta vastuvõtt, võime rahastuse olemasolul
võtta 16 tudengit juurde alarühmana ning oleme alustanud võõrkeelse õppega mahus
20 kohta.
• Proviisori ja farmatseudi õppe diferentseerumine peaks toimuma ülikooli ja tööandja
tihedas koostöös. Tuleb defineerida, millist pädevust on vaja.
• Koostöö tööandjatega hea, aluseks ka kutsestandardid. Ülikooli õpe on laiem, mitte
ainult apteegikeskne, sh ka täiendõpe.
• Süsteem vajaks kindlasti ümberstruktureerimist kui mitte uuesti üles ehitamist.
• Rohuteaduste seltsi arvamusel ei ole kohtade suurendamine vajalik, kui
olemasolevadki kohad ei tule täis; ei näe mis on proviisori ja farmatseudi erisus,
tööturul on nad samal tasemel.
• Kas on teema, et proviisoriõpet teha Tallinnas? Kahte magistriõppekava pole vaja,
kuid farmatseutide osas on küsimus, kuidas on võimalik edasi õppida? Ka ei saa 3. a
proviisoritudeng farmatseudina töötada, kuid farmatseut saab.
• Kui ülikoolis ei tule õppekohtade arv täis, kuigi konkurss on ka 3-4 inimest kohale, siis
Tallinnas on farmatseudi õppekohale konkurss 4,5 - 6 inimest kohale.
13
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Teema on ka, kuidas proviisor tunneks ennast apteegis väärtuslikuna ja tema teadmisi
väärtustatakse, mitte aga, et toimub võistlus, kes teeb rohkem kliendikaarte. Proviisoril
on lai ja põhjalik väljaõpe.
• Statistika on, et 2020. a alustas 32 ülikoolis, teisel aastal järele jäänud 18, kolmanda
aastal 17 õppijat.
• Ilmselt rolli kuvand ei ole paigas, rolliootuste ebakõla.
• Visioon tuleks paika panna - mis roll apteegiteenusel on.
• Apteekri eriala on õppides väga huvitav, kuid kahjuks ei saa seda kõike apteegis
rakendada. Seda peamegi muutma.
• Millist tuge, koolitust vajavad proviisorid apteegipidamisel-omanikuna?
7. Tehnoloogilised võimalused peavad toetama valdkonna seatud sisueesmärke.
• Ravimiregistri avaliku vaate uus disain (juba töös, valmib 2020).
• Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamine.
• (Füüsiline) saadavus on praegu ka registris, soovitav on see kuvada registris eristades
tarnehäireid (ajutine), tarnete lõppemist (ravimiga lõpetamine Eesti turul), võõrkeelses
pakendis ravimi olemasolu (tarnehäire tingimustes või väga vähe kasutatavate
ravimite korral ka püsivalt).
• Retseptiravimitel, millele sõlmitakse hinna-mahu kokkulepe (HMK), on oluline tagada
hinna konfidentsiaalsus. HMK-s lepitakse Haigekassa ja tootja vahel kokku erinevad
soodustused, riski-kulujagamise lahendused jms, mille tulemus on võimalikult soodne
ravimi hind Eestis. Seepärast on oluline, et HMK-aluse ravimi hind ei kajastuks riiklikus
avalikus ruumis.
• Retseptiravimitega Schengenis reisimise loa taotlemine Patsiendiportaalis ja loa
väljastamine apteegis (arendus algab 2021.a. alguses, õigusruum jõustub 1. sept 2021).
• E-apteegid.
• Videonõustamise eesmärk, roll ja mõju.
• Muud e-teenused.
• Ravimiinfo kättesaadavus patsiendile ja tervishoiutöötajale.
14
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Teave tarnehäire kohta vajalik, peaks olema ka, kas tarnehäire on lõplik või mitte.
Hinnakokkuleppealustel ravimitel ei tohi hinda väljas olla.
• Vajalik on platvorm, kus kõik ravimid kuvatud ja võimalik tellida ka nii haiglaapteegil ja
riigiapteegil.
• Vaja oleks apteekrile otsustustoe portaali, kus kõrvaltoimed ja muu raviminfo. Eesti
Haiglaapteekrite Selts on Haigekassalt palunud ligipääsu Synbase andmebaasile
ligipääsu (sama, mis arstidel), kuid EHK keeldus.
• Patsiendina tahaks, et ei peaks jooksma mööda erinevaid apteeke, et saada vajalikke
ravimeid ja tarvikuid.
• E-info ei vasta tegelikkusele: kui ravimit on ette nähtud 4 karpi, siis apteegis võib vabalt
olla 2 jne.
8. Ravimite hinnakujunduse ja apteekide toimetulekuga seotud küsimused.
• Juurdehindluste temaatika nii jae- kui hulgitasandil.
• Apteegiteenuse rahastamine peaks muutuma teenustasupõhiseks, mitte
müügipõhiseks. Praegu tuleb apteegi sissetulek toodete müügist-juurdehindlusest.
Samas ei ole teenused rahastatud ehk on “ravimi tasuta kaasanded”.
• Suureks valupunktiks on ravimi valmistamise teenustasu, kohustuslikud allahindlused
vaktsiinide müügil ja tervishoiuasutustele jmt.
• Probleem ravimijäätmete kogumine apteegi enda kuludega.
• Ekstemporaalsete ravimite valmistamise tasu – milline see peaks olema?
• Üks võimalus on töötada välja teenustasud, teine võimalus jätta teenustasu vabaks.
Mõlemal on omad plussid-miinused.
• Apteegivõrk. Apteekide üleküllus linnades vs majanduslik toimetulek – apteekide arvu
reguleerimine?
• Maa-piirkondade apteekide jätkusuutlikkus – rahastamisega seotud küsimused.
• Maa-apteeke juurdehindluste muutmine ei aita. Mitte millestki ei saa midagi tekitada.
• Rahastamismudeli muutmise vajadus? Apteegiteenuse rahastusmudel?
15
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Aastaid tagasi tegeleti Sotsiaalministeeriumis apteekide rahastamismudeli
väljatöötamisega. Kaardistati tulud-kulud ja töötati välja mitu mudelit. Selle tööga
tuleks jätkata.
• Üldapteekide reklaam ja turundus vs esmatasandi tervishoiu põhimõtted.
• Kuidas peab liikuma info nt riigi ja apteegipidajate vahel? Infolüngad, suhtluskanalid.
• Kas on nii, et kui apteeke vähem, siis personali apteegis rohkem? Kõik apteegi kulud
tasutakse ju müügist, mis lisateenuseid saab pakkuda rahastuseta? Soovime pakkuda
teenust, mille tasu ei ole reguleeritud; juurdehindluspõhiselt rahastuselt võiks liikuda
teenuspõhisele rahastusele (ravimite kasutamise nõustamine, hinnanõustamine, uute
ravimite kasutamine, jäätmekäitlus).
• Üks suund sotsiaalne võrdsus ja teine suund konkurents; praegu rõhutakse
konkurentsile: mida odavam, seda parem; see on tupiktee; meie ideaal oleks, et
teenuste ja ravimite hinnad oleksid ühetaolised. Eelkirjeldatult liigume vastupidi
ülejäänud maailmaga. Konkurentsi tekitamine oli ülioluline apteegireformi läbiviimisel.
Nüüd tahetakse ühetaoliseks. Meil on ikka vabaturumajandus. Need vead on juba end
ajalooliselt tõestanud ebaedukana. EPALil on 280 apteeki ja kuulame kõiki apteeke.
9. Kas ravimipoliitika dokumendil peaks olema järelevalvemehhanism – nt kord aastas
Vabariigi Valitsuses, kord aastas riigikogus vms?
• Peaks olema, sest raamdokumente ja arengukavasid on tehtud, kuid nad kaovad
laualt. Võiks teha näiteks kord aastas või sarnaselt. Tegevuskava tähtaegu saab
jälgida.
• Kindlasti peab. Millisel tasemel sõltub sellest, kes dokumendi kinnitab ja kes vastutab
elluviimise eest.
• Järelevalve on oluline kõikidel juhtudel, sest iga dokumenti peaks ajas vajadusel
kohandama ja tegema vahehindamisi.
16
Tiina Titma
Saatja: Tiina Titma
Saatmisaeg: neljapäev, 29. oktoober 2020 20:11
Adressaat: Katri Eespere; Kersti Esnar; Eda Lopato; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]';
[email protected]; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]';
[email protected]; '
[email protected]';
'
[email protected]'; Katrin Reinhold; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; Vootele Veldre;
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
[email protected]; '
[email protected]'
Koopia: Maris Jesse
Teema: Memo, 29. septembril toimunud ravimipoliitika töögrupi koosolek
Manused: Apteegiteenuse töörühma kohtumise memo_29.09.20.pdf
Tere.
Täname, et osalesite 29. septembril toimunud ravimipoliitika „Apteegiteenuse kvaliteet ja täiendavate
teenuste arendamine“ töögrupi koosolekul ja jagasite oma mõtteid meiega.
Manusena on toimunud koosoleku memo.
Teie tagasiside on igati oodatud!
Lugupidamisega
Tiina Titma
Ravimiosakonna nõunik
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Telefon: 626 9147
E-post:
[email protected]
1