dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

29.09.20 memo Ravimipoliitika koosolek

Sotsiaalministeerium · 10. november 2020
Viit
5.2-7/3224-1
Registreeritud
10. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Tiina Titma (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎Apteegiteenuse töörühma kohtumise memo_29.09.20.pdf217 KB
  • 📎Apteegiteenuse töörühma kohtumise_memo_29.09.20.pdf538 KB

Sisu (failidest)

Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Ravimipoliitika dokumendi ja tegevuskava väljatöötamise töörühma „Apteegiteenuse kvaliteet ja täiendavate teenuste arendamine“ koosolek1 29.09.2020 Sotsiaalministeeriumis MEMO Koosolekut juhatas: Katri Eespere (SoM) Memo koostas: Tiina Titma (SoM) Osalesid: Eda Lopato (SoM), Kaido Vaatemäe (EPIK), Iivi Ammon (RTL), Riho Tapfer (RTL), Kersti Teder (EHAS), Jana Lass (EHAS), Karin Alamaa-Aas (EPK), Kaidi Sarv (EAL), Lilian Ruuben (TTK), Daisy Volmer (EAFS), Annika Põder (EHK), Anett Lilleväli (EHK), Arvi Raie (MEM), Gerli Liivet (EÕL), Angela Eensalu-Lind (EÕL), Katrin Kõiv (RA), Kertu Liin (RA), Katrin Kiisk (RA), Ott Laius (RA), Timo Danilov (EPAL), Ly Rootslane (EPAL), Piret Uibokand (EFS), Liisa-Kai Pedosk (EFS), Helvi Tarien (TAI), Kersti Esnar (SoM), Kristiina Sepp, Reelika Jõgi, Vootele Veldre (SoM), Maivi Parv (EHK), Ülle Rebane (EAL), Kai Kimmel (EAL)2 Päevakord: • Sissejuhatus (Katri Eespere, SoM) • Ravimipoliitika koostamise eesmärk ja taust (Eda Lopato, SoM) • Teemade arutelu töörühmaga3 (Katri Eespere, SoM) Otsustati: • Kohtumise kohta saadetakse osalejate memo hiljemalt 29.10.2020. • Pärast kõigi töögruppide toimumist ja esmase ravimipoliitika dokumendi kavandi valmimist saadetakse kavand osapooltele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. 1 Koosolek toimus virtuaalselt MS Teams keskkonnas. 2 Organisatsioonide lühendite selgitus: Sotsiaalministeerium (SoM), Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK), Ravimitootjate Liit (RTL), Eesti Haiglaapteekrite Selts (EHAS), Eesti Proviisorite Koda (EPK), Eesti Apteekrite Liit (EAL), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (TTK), Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS), Eesti Haigekassa (EHK), Maaeluministeerium (MeM), Eesti Õdede Liit (EÕL), Ravimiamet (RA), Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL), Eesti Farmaatsia Selts (EFS), Tervise Arengu Instituut (TAI). 3 Lisaks suulisele arutelule oli osalejatel võimalik oma mõtteid edastada ka Teams vestlusaknas ning ühiskasutusega dokumendis. Memosse on need mõtted lisatud. 1 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Kohtumise slaidid: Slaidid 29.09.pptx Kokkuvõte Ravimipoliitika koostamise eesmärk ja taust (E. Lopato ettekanne). 2013. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel ja ravimivaldkonna osapoolte koostöös dokument „Ravimipoliitika alused“. 2015-2016 aastatel toimusid küll arutelud dokumendi ajakohastamiseks, kuid uuendatud dokumendini ei jõutud. 2020. aasta varasuvel alustas Sotsiaalministeerium uue ravimipoliitika dokumendi väljatöötamisega. Esimene ravimivaldkonna osapoolte ühine kohtumine toimus sotsiaalministri juhtimisel 17. juunil 2020. a. Septembris ja oktoobris viidi läbi temaatilised ravimipoliitika töögrupi koosolekud (kokku 5 töögruppi). Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist. Töögruppide eesmärk on ühiselt kaaluda erinevaid teemasid ja küsimusi, püüda leida prioriteetsed tegevused, mille kohta koostatakse konkreetsem tegevuskava koos ajakava ja vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas vaates kuni 2030. Ravimipoliitika ja tegevuskava heakskiitmine Vabariigi Valitsuses on kavandatud 2021. aasta I kvartalis. Ka Euroopa Liidu tasandil kavandatakse uut ravimistrateegiat, mille peamised eesmärgid on ravimite kättesaadavuse parandamine, ravimite taskukohasuse ja tervisesüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine, innovatsiooni soodustamine, Euroopa Liidu mõjukuse suurendamine globaalsel tasandil ja Euroopa Liidu ravimitootjate konkurentsivõime suurendamine. 2 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 üks oluline eesmärk on tagada ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinidele. Samaväärselt oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine. Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 üldine suund on toetada nii inimeste tervena elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks pööratakse tähelepanu apteegiteenuse jätkusuutlikkusele, eriti maa- ja hajaasustatud piirkondades. Kvaliteetseks apteegiteenuseks ja ravimivaldkonna arengu toetamiseks on vaja tagada proviisorite ja farmatseutide piisav väljaõpe ja olemasolu tööjõuturul. „Eesti 2035“ strateegia toetab ühiskondlikke muutusi arvestades sotsiaalkaitse korraldamise uuendamist, et läbi piisava ravikindlustuskaitse ja tervishoiu rahastamise kestlikkuse tagada ravimite kättesaadavus. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on mitmeid ravimitega seotud ülesandeid järgmisteks aastateks (näiteks retseptikeskuse toimepidevuse tagamine ja ravimite kättesaadavuse kui elutähtsa teenuse tagamine hädaolukorra seaduse mõistes). Taust – hetkel menetluses olevad õigusaktide muudatused ja ettevalmistamisel eelnõud. • Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 SE menetlus riigikogus (ettevalmistamisel 2. lugemiseks.). Lisaks on ettevalmistamisel kaks eelnõu, mis on seotud EL otsekohalduvate määruste rakendamisega: • ravimite kliinilisi uuringuid puudutav ravimiseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavasti 2021; • 2022. aastal jõustuva veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 rakendamise eelnõu. Töögrupi liikmetele enne kohtumist saadetud teemad. • proviisorite ja farmatseutide erialane baas- ja täiendõpe (näiteks kliiniline proviisor); • apteekri roll tervishoiutöötajana; • tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning baas- ja täiendkoolituse analüüs; 3 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • vajaduspõhine apteekide võrgustik kogu Eestis; • apteegiteenuse kvaliteet ja vajaduspõhine arendamine, jpm. Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab. • innovatsioon ja läbipaistvus; • ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning baas- ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine; • IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine; • Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm. Kõik tegevused tuleb läbi mõelda ka sellest vaatenurgast, et kas need eeldavad täiendavaid tegevusi - õigusloome, IT-arendus, ressursid, koostöö, kommunikatsioon; samuti riskid ja võimalused ning ajaraam 2025/2030. Töögrupi arutelu ja kirjalike tähelepanekute ülevaade (arutelu teemad ja seisukohad ei ole prioriteetsuse järjekorras). 1. Peamised väärtused, põhimõtted, üldeesmärgid. • Apteegid on osa esmatasandi tervishoiust. • Kas apteegiteenus võiks olla/peaks olema tervishoiuteenus? Mida see sisuliselt tähendaks/muudaks? • Keskne teenus ja ikkagi peaks apteegiteenus olema tervishoiuteenustega koos. Apteegiteenus on väga kitsalt defineeritud. • Apteegi mõiste ei ole defineeritud. Apteek ja haiglaapteek tuleb defineerida erinevalt, sest asutused ja tegevused ei ole samad. Riigikohus on samuti mitmel korral viidanud definitsiooni puudumisele. Ilma põhjalike aruteludeta ei tohiks defineerida. • Apteegiteenus ei piirdu vaid esmatasandiga, kui vaatame haiglaapteeke. Kui apteegiteenus oleks tervishoiuteenus, lahendaks see paljud probleemid. • Apteegiteenuse tervishoiuteenusena defineerimine võimaldaks olla ühiselt kaasatud tervishoiu programmidesse. Samas tervishoiuteenust pakuvad ka näiteks füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid, kuid nad ei ole meie seadusandluse mõistes 4 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium tervishoiutöötajad, vaid on tervishoius töötavad spetsialistid. Apteekritega on olukord vastupidine. Apteegiteenuse sisus toodud punktid takerduvad ühe ja sama põhiprobleemi „apteegiteenus kui tervishoiuteenus“ lahendamise taha. • Praegu on apteekrid tervishoius alakasutatud. • Apteegiteenus võiks olla ka elutähtis teenus? • Proviisorid ja farmatseudid kui farmaatsiaeriala eksperdid. • Apteekrite ekspertiis on ravimid. Apteekril on keskne roll ravimite õigel kasutamisel ja ravimisoostumuse tagamisel. • Proviisorid peaksid rohkem olema kaasatud tervishoiuteenuste programmidesse. • Farmaatsia valdkonna erialaseltside koostööna alguse saanud apteegiteenuse visioonidokument plaanitakse avaldada oktoobri lõpus 2020. • Apteekri peamiseks instrumendiks ravimisoostumuse tagamisel on ravimite kasutamise nõustamine. Ülesanne on veelkord üle käia ravimite kasutamise ja seejuures õige kasutamise vajadus ning topeltkontroll suunal arst-apteeker-patsient ja vastupidi. • Toetame omalt poolt õe-arsti juba antud infot (igapäevatöös tuleb ette palju olukordi, kus inimene ei ole veendunud arsti juurest tulles ravimi vajalikkuses). Lisateenusena on tulevikus apteekritele koostöös teiste tervishoiutöötajatega võimalus pakkuda eraldi ka põhjalikku ravimite nõustamise teenust (Medicines Use Review, MUR), mille kaudu saame kasutada oma kompetentsi potentsiaali ning parandada ravijärgimust. • Apteekrid ja apteegid peavad saama töötada tervishoiu erialaste ja eetiliste väärtuste kohaselt. • Tehnoloogia ei defineeri eesmärke, vaid toetab nende saavutamist. 2. Apteegiteenuse sisu. Mida apteegiteenus peab hõlmama? • Apteegid peaksid pakkuma ravimite kasutamise hindamise teenust (riigi poolt rahastatud). • Proviisoritel peaks olema piiratud võimalus välja kirjutada korduvretsepte krooniliste haigustega patsiendile. • Tuleb läbi mõelda ja kokku leppida, kuidas ja millist infot proviisor reaalselt saab patsiendi kohta, et hinnata, kas võib üldse retsepti pikendada; kui pikaks ajaks proviisor 5 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium võib retsepti pikendada (paariks nädalaks/kuuks/seni kuni patsient jõuab arsti juurde vms). • Kas ravimite valmistamiseks võiks ja peaks kujunema kompetentsikeskused? • Vana süsteem on oma aja ära elanud. Valikut saab laiendada. Valmistamise marginaal on olematu. Teistel apteekidel peaks olema kohustus sõlmida leping kompetentsikeskustega, et vajadusel tellida. Siiski peaks valmistamise võimekus olema ühes neljast üldapteegist, mis kuuluvad ühele omanikule. Muul juhul ei ole teised konkurentsivõimelised. Väidetavalt vaid 4 % apteekidest valmistab ekstemporaalseid ravimeid. • Põhjuseks ikkagi olematu tasustamine. Kompetentsikeskuse rajamine on kellegi ärihuvi. Ravimite valmistamise koondumine kompetentsikeskustesse tagab kahtlematult parema kvaliteedi ja ka suurema võimekuse retseptuuri osas. Keskustesse koondamisel on tagatud ka parem ressursside kasutus. • Protsess peab olema etapiviisiline: kõigepealt peaksid tekkima kompetentsikeskused (ravimite tootmisüksused) ja siis alles saab hakata arutama valmistamise tingimuste kaotamise teemat. Võib olla puudub suurem nõudlus apteegis valmistatavate ravimite vastu. • Ravimiameti analüüs ütleb, et 2019.a. ei valmistanud ravimeid 66 % põhiapteekidest. 15 % põhiapteekidest asuvad maal ja neil valmistamise kohustust ei ole. • Peaksime pigem soosima, et võimalikult palju apteekidest sooviksid ravimeid valmistada ning mitte soosima „personaalset jaendamist“ ning arengut tapma. Areneda peavad saama kõik, mitte ainult keskused. • Valmistamine on apteekri baaskompetents. Siinkohal on ülikooli seisukoht oluline. Ravimite tehnoloogia on oluline distsipliin ja õppes on selleks planeeritud päris palju tunde. Kas pole see siis ressursi raiskamine, kui 30 lõpetajast reaalselt hakkab seda valmistamisoskust rakendama vaid 3 kuskil piirkondlikus kompetentsikeskuses? • Selleks peab üldapteek tagama 9 m2 pinda. Siin oleks vaja kaasaegset aparatuuri ja substantse. • Haiglaapteegil peab ravimite valmistamise võimekus olema ja valmistamise maht on suur. Ambulatoorseks kasutamiseks on mitmed aseptiliselt valmistatud ravimid, mida aga haigla ei saa apteegile müüa. • Teenuste juures saame anda loetelud: mida peab tegema; mida võib teha, kuid ei pea. 6 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Apteegiteenuse kvaliteedi hindamine (kes määratleb standardid, millised need standardid peaks olema; millise sagedusega hinnatakse, kes hindab, mis saab nendest, kes ei ole „kvaliteetsed“. Kas analoogia perearstipraksistega (erinevad kategooriad)? • Apteegi teema on iseravimine ja palju probleeme saab juba apteegis lahendatud. • Puudu on põhiteenused; mõte ei ole müük, vaid väljastamine ja nõustamine, siis alles iseravimise toetamine, suunamine arsti vastuvõtule, kolmandaks ravimite kasutamise hindamine, täiendav nõustamine, ravimite väljastamine, uue ravimi teenus. • Reklaam, turundus ja kampaaniad ei sobi nagu üldse apteegiteenuse mõistesse. • Apteegiteenuse kvaliteedijuhises on kõik kirjeldatud, nende standarditega on töötatud juba 10 aastat. • Müügile tulnud toidulisandite ja meditsiiniseadmete õige kasutamine. Apteegiteenus on oluliselt laiema sisuga kui ainult ravimid. On kahte sorti teenused: need mida teevad ainult apteegid ja siis need, mida osutatakse ka mujal. Keskenduksime sellele, mida pakutakse ainult apteegis. • Vaja oleks tuua lauale märksõnana personaalmeditsiin ja farmakogenoomika. • Põhiline apteegiteenus on ravimite (nii retsepti- kui käsimüügiravimite) väljastamine ja nende õige ja turvalise kasutamise tagamine. Seda teenust peavad ühtsetel alustel osutama kõik üldapteegid. • Ülejäänud teenused on lisateenused ehk teenused, mida apteegis võib osutada või mitte osutada. Need jagunevad: üksnes apteegis pakutavad lisateenused ja ka teiste teenuseosutajate poolt osutatavad teenused. • Ravimitega seonduvad lisateenused oleksid: • ravimite kasutamise hindamise teenus (suunatud peamiselt eakatele jt riskigruppidele, kes kasutavad 5 ja enamat ravimit); • uue ravimi teenus ehk täiendav ja põhjalikum nõustamine uue ravimi ordineerimisel; • ravimite valmistamine nii ekstemporaalselt kui seeriaviisiliselt; • vaktsineerimine. • Nende teenuste puhul on oluline, et teenust osutab apteegis töötav, Terviseametis registreeritud proviisor/farmatseut. Apteegiteenuste hulka ei saa liigitada teenuseid, 7 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium mida osutatakse üksnes apteegi pinnal, kuid mitte apteegiteenuse osutajate (proviisorite, farmatseutide) poolt. • Süsteemi kirjeldus peaks haarama kõiki tervikuna. I Ainult apteegis osutatavad teenused II Lisateenused, mida saab osutada nii apteegis kui ka mujal - tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis 1.1. kõigil apteekidel nö kohustuslikult EELDUS, et on lahendatud, kuidas info pakutavad teenused saab TISi või kuidas toimib 1.2. võimalikud teenused, mida andmevahetus? saab/võib apteek osutada kui eeltingimused on täidetud 2.1. loetelu, mis on täna võimalik ja kirjeldada, mis piirides ehk kes mida teeb 2.2. ideed tulevikuks, mis ei pea kõik olemas lõpuni lahti kirjeldatud 3. Millised lisateenused kuuluvad apteeki? Milliseid lisateenuseid patsient VAJAB? • Riskirühmade vaktsineerimisteenuse viimine apteegi tasandile eesmärgiga muuta teenus patsiendile lihtsamini kättesaadavaks ja saavutada parem hõlmatus (nt gripivaktsiin, puugivaktsiin jms). • Muude teenuste pakkumine (nt vaktsineerimine, tervisenäitajate mõõtmine jmt). Selle punkti puhul oluline ka nõustamisteenus, nii immuniseerimisel, tervisenäitajate mõõtmisel, kuidas info liigub apteegist perearstikeskusesse ja vastupidi? Nt kui apteegis mõõdetud veresuhkur kõrge, siis patsiendi eelnevaid näite apteegis ei teata? Jms. sellised küsimused? • See on e-tervise teema, mis vajab kindlasti edasiarendust, näiteks terviseandmetele ligipääs apteekritele, hetkel seda ei ole, see oleks äärmiselt vajalik ka ravimisoostumuse, interaktsioonide jms puhul. • Teenuste pakkumisel apteegis tuleb tagada patsientide ohutus, piisav infovahetus nii inimese, apteekri kui ka esmatasandi tervishoiuteenust pakkuva asutuse vahel, oskuslik nõustamine ning andmekaitse nõuetest kinnipidamine. 8 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Privaatsus on samuti oluline. Hetkel on mitmed nõustamise kabinetid ilma nn katuseta ja apteegis samal ajal viibivad inimesed saavad osa, mida nõustamisele tulnud inimene räägib. • Apteekri osalemine kahjude vähendamise süsteemis. • Tundub, et üldse on liiga palju teenuseid: ravimite kasutamise hindamine, korduvravimite väljakirjutamine jt teenused ja lisateenused. Kuidas seda infoliikumist tagada saab? Mida apteeker tervise infosüsteemist (TIS) näeb ja mida sisestab, sinna peaks jõudma igasugune patsiendiinfo. • Juurdepääs digilukku: kui apteekril infot ei ole, on halb, aga teisalt ei saa ka kooliõed praegu seda infot kätte. Kuidas tagada isikuandmete kaitse. Ravimiamet eeldab, et teenuse tegemiseks peab olema ligipääs teabele ja osutatud teenus tuleks kindlasti dokumenteerida terviseinfosüsteemis. Apteekrid tegelevad konfidentsiaalse infoga iga päev ja nad on tervishoiutöötajad nagu ka teised. • Kuidas info liigub: immuniseerimine, tervisenäitajad jne? Hetkel ettevalmistamisel UPTIS projekt – vaja täpsustada, millises etapis see praegu on ning millise skoobiga. Apteekritega seotud küsimused vaja tõstatada. • Rahvatervise mõttes strateegiliselt olulistele asjadele tuleks kindlasti tagada riigi rahastamine. • Riigi rahastus ei ole ka tingimata vajalik. Siin on vaja ka baaskoolitus. Mõned teenused on siiski patsiendi rahastatavad (riik rahastab gripivaktsiini vaid hooldekodudes ja see ei laiene teistele eakatele) ja keskenduks ikkagi apteegile ja mitte lisateenustele. Nõustamisel on vajalik ka tervisenäitajate mõõtmine. • Apteegiteenus on kõigepealt ravimi väljastamine. Ma peaksin nõustama ja näitama kas kümme erinevat ravimit, kus iga järgnev on eelmise ravimi kõrvaltoimete raviks, ühele patsiendile on vajalik. • Kliinilised proviisorid nõustavad haiglas arste ja teisi meditsiinitöötajaid. Selleks on vastav väljaõpe ja oleme võrdsed partnerid arstidele. Apteeker – arsti ja õe partner on hea ettepanek, aga ka selleks on vajalik otsesuhtlus TIS kaudu. Telefoni teel see ei tööta. Kokku oleks vaja leppida suhtluskanalid, et suhtlus ei toimuks ainult probleemi tekkimise järgselt vaid juba enne seda. • Apteegiteenus peaks olema enam isikustatud, et parandada ravikvaliteeti ja teenused tuleks salvestada TISis. 9 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Apteegikaupade kasutamine peaks olema isikustatud. Kes seda infot jõuaks läbi töötada? Apteekrid peaksid seda infobaasi hoidma hakkama ja süsteem peaks olema iseõppiv: vigade puhul peaks edastama ise info TISi ja mujale. • Arsti ja õe töölaual on infot juba liiga palju. Infot, mida arst, õde ja apteeker peavad piiratud aja jooksul läbi töötama on meeletult. Digilahendused peavad appi tulema. • Üks viimastest lahendustest, mis apteekri lauale on jõudnud, on e-ravi(mi)leht, mida praktikas on võimatu kasutada (rigiidne, mittetäielik, täiendamise võimalus praktiliselt puudub). Mitmekülgsete võimalustega up to date e-ravi(mi)leht oleks abiks nii apteekritele kui ka arstidele (kõige kriitilisem nii kiirabi ja EMO puhul, kus arst ja õde peavad lappama tohutul hulgal sh mitterelevantseid andmeid enne kriitiliste otsuste tegemist). • Kes otsustab, kas ja milliseid lisateenuseid apteegis osutatakse. Meil peaks olema hinnakiri ja millised üldse on lisateenused. • Milliseid teenuseid osutab proviisor ja milliseid farmatseut? 4. Haiglaapteekide teenus, vajadused, areng • Lähteainete sisseveoõiguse andmine. • Müügiloata ravimite sisseveoõigus haiglapatsientide tarbeks. • Ravimite sisseveo teema on vajalik uuendada. • Haiglaapteegi olemasolu on haiglas väga vajalik. Koostada tuleb ka haiglaapteegi teenuste nimekiri ja Euroopa mõttes on meil pikk arengutee. • Sotsiaalkomisjoni istungil oli teemaks ravimite sisseveo teema. Sissevedu on ka üldapteegi teema, kui hulgimüüjalt vajalikku ravimit osta ei saa. • Kuidas suhestub ravimite sisseveoõiguse laiendamine vertikaalse integratsiooni keeluga. See ei ole massilise tegevuse mõttes, vaid see avardaks ravimite kättesaadavuse võimalusi. See ei peaks olema kohustus, vaid ainult vajadusel kasutamiseks. Praktiline vajadus sisseveoks on olemas ka kiirabis. Hulgimüüjal ei ole mingit huvi teatud niširavimite kättesaadavust tagada. See võib tekitada patsiendis põhjendamatuid ootusi, et apteegid hakkaksidki ravimeid sisse tooma. Keskne on siiski patsient ja kui me midagi apteegis teeme, siis ikkagi patsiendi jaoks. 10 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium 5. Apteeker ja esmatasandi tervishoid. Apteekri roll tervishoiutöötajana. • Millised tegevused toetavad lõimumist? • Koostöö teiste tervishoiutöötajatega, aktiivsem infovahetus apteeker-tervishoiu- töötaja-apteeker-tervishoiutöötaja. • Ühises andmeväljas viibimine. • Apteekrite erapooletu koostöö, erialane üksteisetoetamine jmt. • Riigipoolne ühetaoline suhtumine kogu tervishoiusektorisse. Eri- ja üldarstiabi on tavaliselt “üks grupp” ja apteekrid tavaliselt sellesse gruppi ei kuulu. • Ühine käsitlemine töögruppides ja töörühmadesse kaasatus, aitab apteekrid ühisesse infovälja tuua ja parandaks teadmist ja koostööd erinevate spetsialistide vahel. • Kui apteeker näeb inimese kõiki retseptiravimeid ja äärmisel juhul ka diagnoose, kui see oleks vajalik, ning kui räägime siinkohal ka võimalikust retseptiravimite pikendamisest, siis võimalust jälgida ka seda, millal on inimene olnud arsti/õe vaateväljas. • Viisakas koostöö, kus usaldatakse mitte vaid arste, vaid ollakse valmis koostööks ka õdedega. • Millised tegevused EI toeta lõimumist? • Vastutöötamine ehk erinevatest üldkehtivatest põhimõtetest lähtumine, iga osapoole töötamine oma “lõigukeses”. • Kindlasti ei edenda apteekri ja apteegi kuvandit erapooletu tervishoiuspetsialistina reklaam stiilis “Tervis parima hinnaga!”, “Hinnašokk”, „Superteenus“ või „superhind“ jmt. • Apteekri roll patsiendi raviteekonnas. • Apteeker on keskne lüli ravimite kasutamise suunamisel. • Retseptiravimite puhul sobiva ravimi väljastamine ning ravimi ohutu kasutamise ja säilitamise nõustamine. Samuti ravisoostumuse suurendamine ja toetamine. Kogu raviskeemi toetamine. Aga samas ka võimalikele eksimustele-probleemidele ravimite väljakirjutajate tähelepanu juhtimine. • Ravimivigade äratundmine ja nende kõrvaldamine. Sellega kaasneb “erijuhtumite” käsitlemine - ravimite kasutamise hindamine, uue ravimi teenus jmt. 11 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Väga oluline on defineerida apteekri roll ja koostöö võimalused. • Patsiendi terviseinfo kättesaadavus vs andmekaitse küsimused. • Teenuse pakkumisel peame kaardistama, et me tegevus ei kattuks teiste teenuste pakkumistega. Lähtume ikkagi patsiendi vajadustest ja kui riigile on patsiendi vajadused olulised, siis on ka apteegi teenused. • Info ehk teabevajadus sõltub osutatavast teenusest. Enamasti ei ole täiendavat teavet (lisaks retseptiandmetele) ravimite väljastamisel vaja. Aga erijuhtudel peab olema juurdepääs raviskeemile jt terviseandmetele (ravimite kasutamise hindamisel), samuti peab olema teave, et tegemist on esmakordselt väljakirjutatud ravimiga (uue ravimi teenus). • Praegu ei ole apteekril infot ka selle kohta, kui väljakirjutatud ravimi annus või raviskeem on ravimi omaduste kokkuvõttest (SPC) oluliselt erinev. Määrus näeb sellisel juhul ette retsepti märgistamise arsti poolt, praktikas seda ei toimu. • Teabevajadus on määratletud teenuse kirjelduses. Teenuste kirjeldus on apteegiteenuse kvaliteedijuhises. Täiendavate teenuste puhul tuleb kirjeldused koostada ja see töö on kvaliteedijuhise töögrupil praegu pooleli. • Andmekaitse probleemi apteegil ei ole. Tegemist on niikuinii eriandmetega. Küsimus on, kas tegemist on seadusest tuleneva kohustuse täitmisega (ja selleks päritavate andmetega) või lepingu alusel tuleneva kohustuse täitmisega (nt ravimite kasutamise hindamise teenuse puhul). • Põhimõte peaks olema, et kui apteeker teenust osutab, siis see teenus (sisu) dokumenteeritakse patsiendi terviseloos. Seda ka käsimüügiravimite jt toodete (nt abivahendite) väljastamisel kui ka tervisenäitajate määramisel. • See on kriitiliselt tähtis, sest tervishoius on lubamatu osutada tervishoiuteenust, kui seda ei kajastata TISis. 6. Proviisorite ja farmatseutide baas- ja täiendõppega seotud küsimused. • Koolituskohtade arv ja tööturuvajadused - erialase väljaõppe kohtade suurendamine, et katta tööjõuturu vajadust; apteekreid on vaja ka mujal peale apteekide. • Õppekavad - proviisori ja farmatseudi pädevuse ja rolli suurem eristamine juba õppe jooksul, nt kliinilised proviisorid, immuniseerimisalane väljaõpe. 12 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Immuniseerimiseks tuleb läbida 16 h baaskoolitus. • Hetkel ei pakuta vaktsineerimiskoolitust piisavalt, seega saab olema väljakutseks, kuidas korraldada esmast koolitust ning ka korduvaid kohustuslikke koolitusi. • Vajalik on analüüsida tänaste spetsialistide õppekavasid ja suurendada ehk nõustamisoskust ja patsiendiõpetuse osakaalu õppekavades. Varasemates aruteludes on sellele viidatud. • Ettepanek, teha küsitlus farmatseutide ja proviisorite seas ning paralleelselt analüüsida õppekavasid. • Apteekrite täiendkoolitussüsteemi isikupõhiseks tegemine. • Kas siin on mõeldud, et tervishoiutöötaja registris info, milliseid täienduskoolitusi on läbitud? Siiani on sarnaseid ideid ka EÕL tõstatanud ja soovitatud on pidada ise andmebaasi. Ehk siis hoopis pädevuse hindamine, mida saavad teha erialaseltsid ning mis võiks toimuda x aasta tagant ja vastava märkus siis kusagil avalikult leitav "kehtiv pädevustunnistus". • Ei ole riiklikku tellimust. Riiklikult rahastatud on 36 kohta ja ettevõtjad pakuvad 4 lisaks. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on 32 kohta vastuvõtt, võime rahastuse olemasolul võtta 16 tudengit juurde alarühmana ning oleme alustanud võõrkeelse õppega mahus 20 kohta. • Proviisori ja farmatseudi õppe diferentseerumine peaks toimuma ülikooli ja tööandja tihedas koostöös. Tuleb defineerida, millist pädevust on vaja. • Koostöö tööandjatega hea, aluseks ka kutsestandardid. Ülikooli õpe on laiem, mitte ainult apteegikeskne, sh ka täiendõpe. • Süsteem vajaks kindlasti ümberstruktureerimist kui mitte uuesti üles ehitamist. • Rohuteaduste seltsi arvamusel ei ole kohtade suurendamine vajalik, kui olemasolevadki kohad ei tule täis; ei näe mis on proviisori ja farmatseudi erisus, tööturul on nad samal tasemel. • Kas on teema, et proviisoriõpet teha Tallinnas? Kahte magistriõppekava pole vaja, kuid farmatseutide osas on küsimus, kuidas on võimalik edasi õppida? Ka ei saa 3. a proviisoritudeng farmatseudina töötada, kuid farmatseut saab. • Kui ülikoolis ei tule õppekohtade arv täis, kuigi konkurss on ka 3-4 inimest kohale, siis Tallinnas on farmatseudi õppekohale konkurss 4,5 - 6 inimest kohale. 13 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Teema on ka, kuidas proviisor tunneks ennast apteegis väärtuslikuna ja tema teadmisi väärtustatakse, mitte aga, et toimub võistlus, kes teeb rohkem kliendikaarte. Proviisoril on lai ja põhjalik väljaõpe. • Statistika on, et 2020. a alustas 32 ülikoolis, teisel aastal järele jäänud 18, kolmanda aastal 17 õppijat. • Ilmselt rolli kuvand ei ole paigas, rolliootuste ebakõla. • Visioon tuleks paika panna - mis roll apteegiteenusel on. • Apteekri eriala on õppides väga huvitav, kuid kahjuks ei saa seda kõike apteegis rakendada. Seda peamegi muutma. • Millist tuge, koolitust vajavad proviisorid apteegipidamisel-omanikuna? 7. Tehnoloogilised võimalused peavad toetama valdkonna seatud sisueesmärke. • Ravimiregistri avaliku vaate uus disain (juba töös, valmib 2020). • Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamine. • (Füüsiline) saadavus on praegu ka registris, soovitav on see kuvada registris eristades tarnehäireid (ajutine), tarnete lõppemist (ravimiga lõpetamine Eesti turul), võõrkeelses pakendis ravimi olemasolu (tarnehäire tingimustes või väga vähe kasutatavate ravimite korral ka püsivalt). • Retseptiravimitel, millele sõlmitakse hinna-mahu kokkulepe (HMK), on oluline tagada hinna konfidentsiaalsus. HMK-s lepitakse Haigekassa ja tootja vahel kokku erinevad soodustused, riski-kulujagamise lahendused jms, mille tulemus on võimalikult soodne ravimi hind Eestis. Seepärast on oluline, et HMK-aluse ravimi hind ei kajastuks riiklikus avalikus ruumis. • Retseptiravimitega Schengenis reisimise loa taotlemine Patsiendiportaalis ja loa väljastamine apteegis (arendus algab 2021.a. alguses, õigusruum jõustub 1. sept 2021). • E-apteegid. • Videonõustamise eesmärk, roll ja mõju. • Muud e-teenused. • Ravimiinfo kättesaadavus patsiendile ja tervishoiutöötajale. 14 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Teave tarnehäire kohta vajalik, peaks olema ka, kas tarnehäire on lõplik või mitte. Hinnakokkuleppealustel ravimitel ei tohi hinda väljas olla. • Vajalik on platvorm, kus kõik ravimid kuvatud ja võimalik tellida ka nii haiglaapteegil ja riigiapteegil. • Vaja oleks apteekrile otsustustoe portaali, kus kõrvaltoimed ja muu raviminfo. Eesti Haiglaapteekrite Selts on Haigekassalt palunud ligipääsu Synbase andmebaasile ligipääsu (sama, mis arstidel), kuid EHK keeldus. • Patsiendina tahaks, et ei peaks jooksma mööda erinevaid apteeke, et saada vajalikke ravimeid ja tarvikuid. • E-info ei vasta tegelikkusele: kui ravimit on ette nähtud 4 karpi, siis apteegis võib vabalt olla 2 jne. 8. Ravimite hinnakujunduse ja apteekide toimetulekuga seotud küsimused. • Juurdehindluste temaatika nii jae- kui hulgitasandil. • Apteegiteenuse rahastamine peaks muutuma teenustasupõhiseks, mitte müügipõhiseks. Praegu tuleb apteegi sissetulek toodete müügist-juurdehindlusest. Samas ei ole teenused rahastatud ehk on “ravimi tasuta kaasanded”. • Suureks valupunktiks on ravimi valmistamise teenustasu, kohustuslikud allahindlused vaktsiinide müügil ja tervishoiuasutustele jmt. • Probleem ravimijäätmete kogumine apteegi enda kuludega. • Ekstemporaalsete ravimite valmistamise tasu – milline see peaks olema? • Üks võimalus on töötada välja teenustasud, teine võimalus jätta teenustasu vabaks. Mõlemal on omad plussid-miinused. • Apteegivõrk. Apteekide üleküllus linnades vs majanduslik toimetulek – apteekide arvu reguleerimine? • Maa-piirkondade apteekide jätkusuutlikkus – rahastamisega seotud küsimused. • Maa-apteeke juurdehindluste muutmine ei aita. Mitte millestki ei saa midagi tekitada. • Rahastamismudeli muutmise vajadus? Apteegiteenuse rahastusmudel? 15 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Aastaid tagasi tegeleti Sotsiaalministeeriumis apteekide rahastamismudeli väljatöötamisega. Kaardistati tulud-kulud ja töötati välja mitu mudelit. Selle tööga tuleks jätkata. • Üldapteekide reklaam ja turundus vs esmatasandi tervishoiu põhimõtted. • Kuidas peab liikuma info nt riigi ja apteegipidajate vahel? Infolüngad, suhtluskanalid. • Kas on nii, et kui apteeke vähem, siis personali apteegis rohkem? Kõik apteegi kulud tasutakse ju müügist, mis lisateenuseid saab pakkuda rahastuseta? Soovime pakkuda teenust, mille tasu ei ole reguleeritud; juurdehindluspõhiselt rahastuselt võiks liikuda teenuspõhisele rahastusele (ravimite kasutamise nõustamine, hinnanõustamine, uute ravimite kasutamine, jäätmekäitlus). • Üks suund sotsiaalne võrdsus ja teine suund konkurents; praegu rõhutakse konkurentsile: mida odavam, seda parem; see on tupiktee; meie ideaal oleks, et teenuste ja ravimite hinnad oleksid ühetaolised. Eelkirjeldatult liigume vastupidi ülejäänud maailmaga. Konkurentsi tekitamine oli ülioluline apteegireformi läbiviimisel. Nüüd tahetakse ühetaoliseks. Meil on ikka vabaturumajandus. Need vead on juba end ajalooliselt tõestanud ebaedukana. EPALil on 280 apteeki ja kuulame kõiki apteeke. 9. Kas ravimipoliitika dokumendil peaks olema järelevalvemehhanism – nt kord aastas Vabariigi Valitsuses, kord aastas riigikogus vms? • Peaks olema, sest raamdokumente ja arengukavasid on tehtud, kuid nad kaovad laualt. Võiks teha näiteks kord aastas või sarnaselt. Tegevuskava tähtaegu saab jälgida. • Kindlasti peab. Millisel tasemel sõltub sellest, kes dokumendi kinnitab ja kes vastutab elluviimise eest. • Järelevalve on oluline kõikidel juhtudel, sest iga dokumenti peaks ajas vajadusel kohandama ja tegema vahehindamisi. 16 Tiina Titma Saatja: Tiina Titma Saatmisaeg: neljapäev, 29. oktoober 2020 20:11 Adressaat: Katri Eespere; Kersti Esnar; Eda Lopato; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; [email protected]; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; [email protected]; '[email protected]'; '[email protected]'; Katrin Reinhold; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; Vootele Veldre; '[email protected]'; '[email protected]'; '[email protected]'; [email protected]; '[email protected]' Koopia: Maris Jesse Teema: Memo, 29. septembril toimunud ravimipoliitika töögrupi koosolek Manused: Apteegiteenuse töörühma kohtumise memo_29.09.20.pdf Tere. Täname, et osalesite 29. septembril toimunud ravimipoliitika „Apteegiteenuse kvaliteet ja täiendavate teenuste arendamine“ töögrupi koosolekul ja jagasite oma mõtteid meiega. Manusena on toimunud koosoleku memo. Teie tagasiside on igati oodatud! Lugupidamisega Tiina Titma Ravimiosakonna nõunik Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Telefon: 626 9147 E-post: [email protected] 1
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel