Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
MEMO
Teema: Uue ravimipoliitika dokumendi ja tegevuskava väljatöötamise töörühma
„Ravimite rahaline kättesaadavus“ koosolek
Kuupäev: 23.09.2020
Algus: kell 11.00
Lõpp: kell 14.30
Memo koostaja: Tiina Titma
Koosolekut juhatas: Eda Lopato (Sotsiaalministeerium, ravimiosakonna juhataja)
Osalesid: Eveli Bauer (EHK), Timo Danilov (EPAL), Katri Eespere (SoM), Kersti Esnar (SoM),
Alar Irs (RA), Tiina Kadak (ERHL), Maris Kado (KA), Janek Kapper (EPIK), Kristjan Kongi
(PERH / EHAS), Mari Krass (ERHL), Erki Laidmäe (EHK), Ott Laius (RA), Eda Lopato (SoM),
Ülle Helena Meren (EHAS), Inge Mängel (EVS), Genadi Nikolajev (RTL), Kristjan Ots (KA),
Arvi Raie (MEM), Kaidi Sarv (EAL), Anneli Simmul (PA), Riho Tapfer (RTL), Tiina Titma (SoM),
Teet Torgo (ERHL), Madis Tõns (SoM), Kuuno Vaher (RTL), Maret Voore (SoM), Andres Võrk
(TÜ), Kaia Kasekamp (SoM), Juhan Põldroos (KA)
Päevakord
• Avasõnad ja sissejuhatav ettekanne. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja
Eda Lopato
• Töörühma korralduslikud küsimused ja sisulise arutelu juhtimine. Eda Lopato
• Osalejate tutvustusringil prioriteetsete teemade esitamine
• Ravimite rahalise kättesaadavuse teemad 23.09. töögruppide aruteluks. Eda Lopato
• Töö rühmades
• Lõunapaus 12.30 – 13.00
• Töö rühmades
• Arutelud ja ravimipoliitika dokumendi koostamise tegevuste formuleerimine
E. Lopato sissejuhatav ettekanne (Lisa 1).
Ravimivaldkonna osapoolte poolt kokkulepitud ühtne ravimipoliitika Eestis puudub. 2013.
aastal avaldas Sotsiaalministeerium erinevate osapooltega koostöös valminud dokumendi
„Ravimipoliitika alused“, mille ajakohastamiseks jätkusid arutelud 2015–2016, kuid uut
kooskõlastatud versiooni dokumendist ei koostatud. Me ei planeeri 2013. aasta dokumendi
1
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
ajakohastamist, vaid tegemist on uue ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamise
protsessiga, kuhu on kaasatud ravimivaldkonna eksperdid.
Esimene ravimivaldkonna osapoole kohtumine uue ravimipoliitika kavandamiseks toimus
sotsiaalministri osalusel juba 17.06.2020, videoümarlauana. Septembris ja oktoobris toimuvad
temaatilised ravimipoliitika töögrupid.
Rahvusvahelised teekaardid ravimipoliitikas.
• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koostas 2019. aastal ravimite
kättesaadavuse teekaardi (2019-2023);
• Maailma Terviseassamblee (WHA) avaldas 2019. aastal resolutsiooni
ravimiturgude läbipaistvuse parandamise teemal.
• Euroopa Komisjon esitas 3. juunil Euroopa Liidu uue ravimistrateegia
väljatöötamise teekaardi „Patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele
ravimitele“ avalikuks konsultatsiooniks kuni 15. septembrini. EL ravimistrateegia
on kavas välja töötada ja esitada 2020. aasta lõpuks.
Kavandatava EL ravimistrateegia peamisteks eesmärkideks on ravimite kättesaadavuse
parandamine, ravimite taskukohasuse ja tervisesüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse
tagamine, innovatsiooni soodustamine, EL mõjukuse suurendamine globaalsel tasandil ja EL
tootjate konkurentsivõime.
Lisaks lähtume ka ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030, mille üks oluline
eesmärk on tagada ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga
ravimitele ja vaktsiinidele. Samaväärselt oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine.
Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 üldine suund on toetada nii inimeste tervena
elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist.
„Eesti 2035“ strateegia toetab ühiskondlikke muutusi arvestades sotsiaalkaitse korraldamise
uuendamist, et läbi piisava ravikindlustuskaitse ja tervishoiu rahastamise kestlikkuse tagada
ravimite kättesaadavus.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on mitmeid ravimitega seotud ülesandeid
järgmisteks aastateks.
Taust – õigusaktide muudatused.
• Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõud 205 SE
menetletakse hetkel Riigikogus, toimub ettevalmistus 2. lugemiseks;
Samuti on sotsiaalministeeriumis lähiajal ettevalmistamisel eelnõud, mis on seotud EL
otsekohalduvate määruste rakendamisega:
2
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• ravimite kliinilisi uuringuid puudutav RavS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis
tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu
möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku
toimivuse, eeldatavasti 2021;
• veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 , mis jõustub 2022, rakendamise
ettevalmistused.
EL tasandil on vastu võtmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu
tervisetehnoloogia hindamise kohta, millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL.
Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite
järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste tervena elatud
eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab
ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab
oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist.
Märksõnad, mis saadeti osalejatele eelnevalt koos töögrupi kohtumise kutsega.
Ravimite rahaline kättesaadavus
• tervishoiurahastuse jätkusuutlikkus laiemalt;
• ravimite hinnastamine ja hinnakokkulepped;
• riski- ja kulujagamine ning tulemuspõhine hüvitamine;
• geneeriliste ja bioloogiliselt sarnaste ravimite turule tuleku kiirendamine;
• soodusravimite ja (TTL) haiglaravimite hindamise kriteeriumite jätkuv ühtlustamine;
• tervisetehnoloogiate hindamine (TTH); Horizon scanning;
• riiklikud ravimhanked;
• patsiendi omaosaluse vähendamine;
• ravimite kasutamise andmete parem ülevaade (digiretsept haigla patsientidele; retsept
ARV, TB OKR patsientidele);
• ravimite juurdehindlused;
• konkurentsi elavdamine, et pakkuda patsiendile soodsamaid ravimeid, jpm.
Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab.
• innovatsioon ja läbipaistvus;
• ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning
baas- ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine;
• võimalike IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine;
3
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik
koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem
ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm.
Digilahendused, mis on TEHIK`ul töös.
• Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamine. Tehtud on eeltöö,
huvigruppide ootuste ja apteekide valmisoleku kaardistamine
Töögruppide eesmärk. Töögruppide arutelude käigus kaalutakse ühiselt erinevaid alateemasid
ning püütakse leida prioriteetsed, mille kohta koostada konkreetsem tegevuskava koos
ajakava ja vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas
vaates kuni 2030.
Ravimipoliitika ja tegevuskava valmimine on kavas I kvartalis 2021.
Tutvustusringi ajal ravimite rahalise kättesaadavuse töörühmas osalejate väljatoodud kõige
prioriteetsemad teemad.
Apteekide juurdehindlus ei ole jätkusuutlik, vajalik on üleminek apteekide teenuspõhisele
rahastamisele; veterinaarravimite vähene kättesaadavus ja kõrge hind; veterinaarravimite
digiretsept; ravimite majandusanalüüsi paindlikumaks muutmine; harvikravimitele juurdepääs;
veterinaarravimite turul konkurentsi puudumine; müügiloata ravimite rahaliselt kättesaadavaks
tegemine; tervishoiu rahastuse jätkusuutlikkus; lasteravimite soodustuse laienemine
(ekstemporaalsed); strateegiline riigihange nii riigi kui ka haigla tasandil; uute ravimite rahaline
kättesaadavus; geneeriliste ravimite konkurents; originaalravimite patendikaitse; patsiendi
nägemus; patsientide mittekaasamine; rahalise kättesaadavuse soodustamise otsustega ei
tohi õõnestada kvaliteetsete ravimite olemasolu turul; parem info, kuidas ravimeid kasutada;
konkurents haiglaapteegi vaatest; personaliseeritud patsiendipõhised lähenemised, ex
tempore ravimid; soodustuste laienemine ekstemporaalsetele ja tarneraskustes müügiloata
ravimitele; rahastamine ja patsientide omaosaluskoormus; ekstemporaalsete ravimite
lähteainete kättesaadavus; analüütikute tugi omaosaluse reguleerimises; ravimite ostuhinnad
ja juurdehindluse piirmäärad.
Ravimivaldkonna esindajatelt kohtumise eelselt saadetud tagasiside esitlus, E. Lopato
(Lisa 2. „Ravimite rahalise kättesaadavuse teemad 23.09. töögruppide aruteluks“)
4
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Erinevate ravimivaldkonna esindajatest moodustatud töörühmade prioriteetsed teemad.
1. A töögrupp
• Tulemuspõhine rahastamine, riski ja kulumudelite rakendamine.
• Patsientide teadlikkuse tõstmine ja arstide teadmiste tõstmine olemasolevatest
uutest ravimitest; ka kliinilistes uuringutes osalemine; uute EL ravimite jõudmine
Eestisse ja arstidele teabele ligipääs ; EUnetHTA laialdasem kasutamine;
tõsieluandmete (RWD) parem kasutamine.
• Veterinaarravimite kõrge hind, konkurentsi elavdamine, juurdehindluste piirangud
puuduvad, hinnasurvet ei ole; veterinaarravimitel ei kehti ka humaanravimitel
reguleeritud 5- 10 % geneeriku ja originaali hinnaerinevus.
• Hinnaregulatsioon ja järelevalve korraldamine.
Täiendavalt esile tõstetud olulised teemad
• Tervishoiu rahastamine sarnase GDPga riikides sarnaselt.
• Geneeriliste ravimite parem kättesaadavus ja hinna-mahu kokkulepped:
ajaline perspektiiv retseptiravimid apteegis ja haiglaravimid hiljem (IT tugi).
• Müügiloata ravimite kompenseerimine apteegis kohapeal, Ravimiameti
hinnangul ravimite müügiloa taotlemine langeb.
• Riigihanked (EHK piloodib praegu) riskid ühest kohast hankides.
2. B töögrupp
• Turu väiksusest tingitud turu atraktiivsuse puudumine – uute ravimite turustamise
alustamine peaks olema võimalikult lihtne ja vanade ravimite jätkuv turustamine on
samaväärse tähtsusega (kui lubada väga palju erandeid, siis võivad osad
müügiloaga ravimid turult ära minna); teadus-arendustöö rahastamine; ka
konsolideeritud ravimihanked põhjustavad turutõrkeid (üks tootja saab pikaks
perioodiks suure osa turust, teised lähevad turult ära); konkurentsi on vaja hoida ja
juurde tekitada.
• Rollijaotus ja -ootused – selgus, kes mida teeb ja mille eest vastutab: ettevaatavalt.
• Tervishoiusüsteemi üldine jätkusuutlikkus – peab vaatama suurt pilti, sest
rakendatavaid meetmeid ei saa vaadata iseseisvatena; nn benchmarking ja
hindamiskriteeriumite seadmise vajadus (mida võrreldakse ja hinnatakse);
arvestada teiste riikide kogemusi (rahastuse jaotus, otsustamisprotsessid); vajalik
üldine arusaam, mida me selle raha eest saame (tulemuspõhine mõõtmine ja
5
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
otsustamine) ning väärtusahel (mida iga üksik otsus annab ja põhjustab), so
läbipaistvus.
Täiendavalt esile tõstetud olulised teemad
• Riskijagamine, et parandada ravimite kättesaadavust üldiselt.
• Arusaam, kuidas on ravimite rahastamine osa tervishoiusüsteemi
rahastamisest.
• EHK ravimite nimekirjaga seotud probleemid – reageerimisvõime
parandamine.
• Paindlikkus – patsiendist algab vajadus ja otsused, patsiendipõhine
kuluhindamine (nt e-ravimikaart jm), et tagada ravimite kättesaadavus;
teiselt poolt ei toetata palju erisusi, kuna oht müügiloaga ravimite turult
lahkumiseks.
• Laste ravimvormide kättesaadavus – puuduvad vajalikud ravimvormid ja
toimeaine tugevused, vaja lubada ja soodustada erandeid.
• Kliinilistes uuringutes osalemise ja compassionate use programmide
toetamine, vähiravifondid jm on patsiendile ravi kättesaadavuse jaoks
olulised.
• Patente on vaja, tootjatel peab ka stiimul olema, aga intellektuaalse omandi
õigus võib pärssida kättesaadavust.
• Konkurentsi vaja ka ravimiarenduses, kuid riske tuleb jagada – mingil hetkel
piir ees, et kaua saab vaid ühte kohta investeerida.
• Sooduskampaaniad – miks ei ole positiivsemat meelestatust? Kas
sooduskampaania ikka toob patsiendi jaoks ravimi hinda alla, kui patsient
pigem eelistab kampaaniatooteid ja ei jaksa retseptiravimeid välja osta?
• Uudsed ravimid – 1 doos vs pikaajaline ravi. Kas oluliselt kõrgem hind on
õigustatud?
3. C töögrupp
• Tervishoiu rahastuse jätkusuutlikkus – olemasoleva ravimirahastuse tõhusam
kasutamine.
• Ennetustegevused ja kasutamise jälgimine – otstarbeka ravimikasutuse
soodustamine.
• Apteekide ja hulgimüüjate rahastuse jätkusuutlikkuse tagamine (apteekide ja
hulgimüüjate puhul pole olemasolev juurdehindluse süsteem jätkusuutlik).
6
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Täiendavalt esile tõstetud olulised teemad
• Sotsiaalse võrdsuse tagamine.
• Tervishoiurahastuse jätkusuutlikkus?
• Omaosaluse ebavõrdsus (diagnoos, kallitele ravimitele raha ei jagu). Kalleid
ravimeid hüvitatakse vähe?
• Nihe – see, kui inimesed on maksejõulised.
Ravimivaldkonna sektoripõhiselt moodustatud töörühmade prioriteetsed teemad
1. Apteek ja haiglaapteek ja patsient
• Olemasolevate andmete parem ristkasutus; õige ravi parema ravitulemuse
saavutamiseks tagab rahalise kokkuhoiu ja rahalise ülejäägi saab kasutada uute
ravimite rahastamiseks. Täiendavad andmed ravimite kohta (näit.
käsimüügiravimid) riiklikesse andmebaasidesse.
• Apteekide juurdehindluste ümbervaatamine.
• Müügiloata ravimite parem regulatsioon, sh rahastamine.
Need prioriteedid kehtivad ka veterinaarravimite kohta.
2. Ravimite hulgimüüjad
• Patsiendikeskne, lihtne ja operatiivne ravimite riiklik kompensatsioonimehhanism.
• Kiire ravimite soodustusse jõudmine, sh ka tulemushindamise teel;
• Müügiloaga ravimite soodustusest välja liikumise korral peab korraldama
ladudesse ja apteekidesse jõudnud preparaatide realiseerimise (soodustus
peab neile säilima);
• Müügiloata ravimite soodustus, rahalise kättesaadavuse tagamine ja ka juba
hangitud ravimite realiseerimine.
• Riigihangetel ja riiklike meetmete puhul tuleb alati hinnata, et oleks tagatud
müügiloaga ravimite pikaaegne püsimine turul ja selle kaudu nii füüsiline kui ka
rahaline kättesaadavus ning müügiloaga ravimite konkurent ei tohi muutuda
müügiloaga ravimite turult lahkumise motivaatoriks või otseteeks. (Müügiloata
ravimeid tuleks lubada vaid juhul, kui müügiloaga alternatiivset ravimit ei ole
saadaval.)
3. Ravimitootjad ja müügiloahoidjad
• Mõõdame tulemust ja võrdleme = riski-kulu jagamise mudeli laiem rakendamine nii
ravimite kasutamise kui ka tervisekäitumuse osas laiemalt. Tervishoiutehnoloogiate
7
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
hindamise paindlikkus ja kasutamine juba läbiviidud analüüsis, EUnetHTA.
Tulemuspõhine rahastamine.
• Ravi ja ravimeetodite personaliseeritus ja vajalikud uued
hindamiskriteeriumid;
• Horizon scanning.
• Ravimite üldine rahastamine ja väärtus tervishoius ning ühiskonnas
laiemalt.
Vajalik laiem diskussioon sotsiaalse vaatega ravimite väärtusahelale.
Eestis puudub ravimite kõneisik (või siis kehand).
4. Riik
• Logistikaahela müügivõrgu ülevaatamine ja konkurentsi elavdamine, vertikaalse
integratsiooni vähendamine.
• Andmekogumissüsteemide IT lahendused, süvaanalüüs teiste riikide praktikatest,
riskijagamisskeemide sisend. Individualiseeritumad otsused teiste praktikatega
võrreldes. Projektipõhisuse vältimine ja patsientide võrdne kohtlemine, riik peab
kaaluma igat rahastamisotsust ja patsientide võrdne kohtlemine on piiratud rahaliste
vahenditega, jätkusuutlikus.
• Strateegilised hanked, meetodid ja tööriistad. Selleks eraldi asutus. Halduspraktika
kohendamine.
• Vetrinaarravimite digiretsept.
• Müügiloata ravimite kompenseerimine, EHK`le kaalutlusõigus.
• Hinnaregulatsioon ja järelevalve korraldamine.
Otsused
• SoM saadab samal päeval osalejatele töödokumendi „Ravimite rahalise kättesaadavuse
teemad 23.09. töögruppide aruteluks“.
• Sotsiaalministeerium (T. Titma) koostab koosoleku memo ja edastab osalejatele kuu
jooksul.
• Pärast kõikide töögruppide toimumist ja esmase ravimipoliitika dokumendi kavandi
valmimist võetakse osalejatega täiendava sisendi saamiseks uuesti ühendust.
Lisad:
1. Sissejuhatav ettekanne. E.Lopato.
2. Ravimite rahalise kättesaadavuse teemad 23.09.20 töögruppide aruteluks.
8
Ravimipoliitika töögrupid
09.09 Ravimite kvaliteet, tõhusus ja ohutus
16.09 Ravimite füüsiline kättesaadavus
23.09 Ravimite rahaline kättesaadavus
29.09. Apteegiteenuse kvaliteet ja täiendavate teenuste arendamine
07.10. Ravimite ratsionaalne kasutamine
Eda Lopato
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Töögruppide eesmärk
Töögruppide arutelude käigus kaalutakse ühiselt
erinevaid alateemasid ning püütakse leida
prioriteetsed, mille kohta koostada konkreetsem
tegevuskava koos ajakava ja vastutajatega
kuni 2025 ning
teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata
pikemas vaates kuni 2030.
Ravimipoliitika ja tegevuskava – I kv 2021
Töögruppide
ajakava
11.00 - 12.30 Ravimivaldkonna
ekspertide kuulamine, alateemade
kaalumine töögruppides
12.30 – 13.00 Kohvipaus
13.00 – 14.30 Prioriteetsete teemade
leidmine ja tegevuskava kavandamine
koos vastutajatega
kuni 2025, kuni 2030
Rahvusvahelised teekaardid
ravimipoliitikas
- Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ravimite
kättesaadavuse teekaart (2019-2023);
World Health Organization. (2019). Roadmap for access to medicines, vaccines and health product 2019-2023: comprehensive
support for access to medicines, vaccines and other health products. World Health Organization.
https://apps.who.int/iris/handle/10665/330145.
- WHA 2019 resolutsioon ravimiturgude läbipaistvuse parandamise teemal
World Health Assembly, 72. (2019). Improving the transparency of markets for medicines, vaccines, and other health products.
World Health Organization. https://apps.who.int/iris/handle/10665/329301
- EL uue ravimistrateegia väljatöötamise teekaart
„Patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele“
kavas välja töötada ja esitada 2020. a. lõpuks.
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12421-Pharmaceutical-Strategy-Timely-patient-access-to-
affordable-medicines
Taust – õigusaktide muudatused
- Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 SE
Riigikogu menetluses, 22.09. toimus ettevalmistus teiseks lugemiseks;
EL otsekohalduvad määrused:
- Ravimite kliinilisi uuringuid puudutav RavS jt seaduste muutmise seaduse
EN, mis tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning
jõustub 6 kuu möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on
saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavasti 2021;
- Veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 rakendamise
ettevalmistused, mis jõustuvad 2022.
- Eelnõu tasandil: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia
hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL.
Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on
tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute
ravimite järjepidev kättesaadavus ning
ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste
tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide
elukvaliteedi paranemist.
Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab
innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab
oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist.
III Ravimite rahaline kättesaadavus
- Tervishoiurahastuse jätkusuutlikkus laiemalt;
- ravimite hinnastamine ja hinnakokkulepped;
- riski- ja kulujagamine ning tulemuspõhine hüvitamine;
- geneeriliste ja bioloogiliselt sarnaste ravimite turule tuleku kiirendamine;
- soodusravimite ja (TTL) haiglaravimite hindamise kriteeriumite jätkuv
ühtlustamine;
- tervisetehnoloogiate hindamine (TTH); Horizon scanning;
- riiklikud ravimhanked;
- patsiendi omaosaluse vähendamine;
- ravimite kasutamise andmete parem ülevaade (digiretsept haigla
patsientidele; retsept ARV, TB OKR patsientidele);
- juurdehindlused;
- konkurentsi elavdamine, et pakkuda patsiendile soodsamaid ravimeid, jpm.
Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab
- Innovatsioon ja läbipaistvus;
- ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate
arvulise vajaduse ning baas- ja täiendkoolituse analüüs ja
seejärel vajadusel ettepanekute tegemine;
- võimalike IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse
esmane kaardistamine;
- Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh
teadustöö), kuna kõik koostööpartnerid toimetavad
rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem ülevaade
hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm.
Tulemas - TEHIKul töös
• Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja
hinnainfo lisamine
• Tehtud eeltöö, huvigruppide ootuste ja apteekide
valmisoleku kaardistamine
TUTVUSTUSRING – Mis on Sinu jaoks üks
kõige prioriteetsem teema
ravimite rahalise kättesaadavuse valdkonnas,
mille lisamist sooviksid näha valmivas ravimipoliitika
tegevuskavas?
TÖÖGRUPID I – 3 prioriteetset TEEMAT ravimipoliitika
tegevuskavasse
TÖÖGRUPID II – 3 prioriteetset TEGEVUST/LAHENDUST koos
vastutajate ja ajakavaga kuni 2025 või 2030
Aitäh!
Eda Lopato
[email protected]
Ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamine, Sotsiaalministeeriumi TÖÖDOKUMENT
TEEMAD 23.09.2020 ravimite (sh vet.ravimite) rahalise kättesaadavuse TÖÖGRUPPIDE
ARUTELUKS
1. Ravimite füüsilise kättesaadavuse parandamine täiendavate eelarvevahendite
suunamise kaudu
• Ravimivaliku suurendamiseks vajalik EHK ravimikulu rahastamise (tervishoiu rahastus
laiemalt) vastavus „tänapäevastele“ ravivõimalustele (võrdluses teiste sarnase GDP riikidega).
• EL tasandil MLH selgem kohustus tsentraalse müügiloaga ravimite turustamiseks
võrdselt kõigis liikmesriikides vastavalt liikmesriigi vajadustele (katmata ravivajadus, ravimite
valik) jne.
• Terapeutilise lisa(nd)väärtusega innovaatiliste ravimite kiirem turuletulek,
kompenseerimise taotlemine.
2. Ravimiturul konkurentsi soodustamine
• Innovatsiooni stiimulid (ravimiarenduseks) ja patendikaitse (sh täiendava kaitse
tunnistus (SPC); täiendavad stiimulid harvikravimitele ning pediaatrias kasutatavatele
ravimitele.
• Geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite kiire turuletuleku soodustamine
hinnakonkurentsi tekitamiseks.
• Ravimite hulgimüügituru konkurentsiolukorra parandamine.
3. Ravimite hindade kujunemise läbipaistvuse suurendamine ja juurdehindluste
regulatsiooni ülevaatamine
• Tulemuspõhine rahastamine, läbipaistvus ravimi hinna kujunemise osas (väärtuse ja
hinna sobitamine).
• Ravimite ostuhindade läbipaistvuse suurendamine ja hinnajärelevalve tõhustamine.
• Ravimite jae- ja hulgimüügis rakendatavate juurdehindluste regulatsiooni ülevaatamine
(sh ravimite ekstemporaalne valmistamine, tegelik kulu).
4. Patsiendi omaosaluse vähendamine
• Patsiendi omaosaluse vähendamine, et patsient ei loobuks retseptiravimi
väljaostmisest, täiendav ravimihüvitis (TRH). Ravimite väljaostmise analüüs, TRH mõju
hindamine.
• Arsti erialaga seotud ravimite väljakirjutamispiirangute (erinev soodustuse määr sama
diagnoosi korral) ülevaatamine, ravijärjekordade lühendamine.
• Müügiloata ravimite (tarneraskused hinnakokkulepetega ravimite puhul, ainus
toimeaine;) kompenseerimine arstide erialaorg taotluse alusel, soodustuse laiendamine.
1
Ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamine, Sotsiaalministeeriumi TÖÖDOKUMENT
• Müügiloaga hinnakokkuleppes oleva või piirhinnaaluse ravimi puudumisel suureneb
patsiendi omaosalus, kuna peab ostma alternatiivpreparaati (millel ei ole
hinnakokkulepet).
• EHK kaalutlusõigus referentshinna (Läti, Leedu, Slovakkia) rakendamisel.
• Patsientide jätkuv teadlikkuse tõstmine toimeainepõhise retsepti olemusest ja
soodsaima ravimi pakkumise kohustusest apteegis.
5. Ravimite soodustamine ja hüvitamine; otsustusprotsesside ühtlustamine
• Ravimite kiire jõudmine soodusravimite nimekirja või TTL loetelusse (taotluse
esitamine ravimitootja poolt).
• Soodusravimite (EHK ravimite nimekiri) ja haiglaravimite (TTL) hüvitamise taotlemise,
hindamise protsesside ja kriteeriumite ühtlustamine.
• Soodustuse laienemine nii müügiloata kui ka ekstemporaalsetele ravimitele.
• Kulutõhususe hindamine, tervisetehnoloogiate ühishindamine ja tulevikuseire (Horizon
Scanning); rahvusvaheline koostöö TTH - BeNeLuxA, Valletta, EUnetHTA jt
• Tulemuspõhine rahastamine/hüvitamine, läbipaistvus ravimi hinna kujunemise osas.
• Ravimite kompenseerimine riski- ja/või kulujagamise teel.
• Hinnakokkulepped haiglaravimitele, et vältida hüppelist hinnatõusu.
• Kas on vajalik erandeid kallihinnaliste ravimite kompenseerimiseks (näit:
harvikhaigused, onkoloogia, bioloogilised ravimid)? Millised on rahastamismehhanismid
teistes riikides? Suund projektipõhiselt rahastamiselt jätkusuutlikule rahastamisele.
• Ravimite kliinilises uuringus osalemise soodustamine – varane kättesaadavus;
Compassionate use programmid.
• Ravimite kompenseerimine piiriülese tervishoiuteenuse raames; Eesti patsiendi
ravikulude katmine välisriigi tervishoiuasutuses EHK ja ravimitootja kokkuleppele vastavalt, et
tagada patsientide võrdne kohtlemine.
6. Ravimihangete läbiviimine
• Rahvusvahelised (vaktsiinid), riiklikud (ARV, TB, immunpreparaadid jne) ja
haiglateülesed (bioloogilised preparaadid jt.) ravimihanked, ravimi hinna langetamine mahust
tulenevalt.
7. Ravimikasutamise andmete ülevaate parandamine
• Ravimite hüvitamisotsusteks vajaliku info kogumine (RWD, RWE;
üldine/progressioonivaba elulemus, elukvaliteet, ravivastus/tulemused).
• Nn haiglaretsept – masinloetavad andmed, kliinilise otsustustoe efektiivsem
kasutamine, statistika.
2
Ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamine, Sotsiaalministeeriumi TÖÖDOKUMENT
• OKR ravimite (ARV, TB) väljakirjutamine digiretseptiga – jälgitavuse ja arvestuse
parandamine.
• Ravimite kompenseerimine riski- ja/või kulujagamise teel nii soodus- kui
haiglaravimitele (digilahendus retseptikeskuse baasil, lepingute täitmise monitoorimiseks).
3
Tiina Titma
Teema: FW: Memo, 23. septembril toimunud ravimipoliitika töögrupi koosolek
Manused: Memo_23.09.20 ravimipoliitika töögrupi koosolek.pdf; Sissejuhatav ettekanne.pdf;
Rahalise kättesaadavuse teemad 23.09.20.pdf
From: Tiina Titma
Sent: Thursday, October 22, 2020 11:28 AM
To: Eda Lopato <
[email protected]>; Katri Eespere <
[email protected]>;
[email protected]; Kersti
Esnar <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
[email protected]; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>;
[email protected]; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; Alar Irs <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'Rainer.Kasevä
[email protected]' <Rainer.Kasevä
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>; Maret Voore
<
[email protected]>; Madis Tõns <
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
'
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>
Cc: Maris Jesse <
[email protected]>
Subject: Memo, 23. septembril toimunud ravimipoliitika töögrupi koosolek
Tere.
Täname, et osalesite 23. septembril toimunud ravimipoliitika „Ravimite rahaline kättesaadavus“ töögrupi
koosolekul ja jagasite oma mõtteid meiega.
Manusena on toimunud koosoleku memo.
Teie tagasiside on igati oodatud!
Lugupidamisega
Tiina Titma
Ravimiosakonna nõunik
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Telefon: 626 9147
E-post:
[email protected]
1