dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 10. november 2020
Viit
2-2.2/636-3
Registreeritud
10. november 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Mari Teesalu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎RITA 2 koroona uuringu lepingu lisad 11-12.asice1102 KB

Sisu (failidest)

LISA 11 PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPINGULE NR 7.8-3/18/7 Projekti tingimused 1. Tuginedes SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 20.10.2020 käskkirjale nr 1.1-4/20/163, lepitakse kokku RITA tegevuse 2 raames läbiviidavate uuringu „Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil“ rahastamises, mille eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava on kokku lepitud lepingu lisas 12. Nimetatud uuringu raames katab elluviija 90% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot. Finantseerijapoolne projektnumber (kood ETIS-es) on RITA2/126. 2. Tegevuse abikõlblikkuse periood on 02.10.2020 kuni 31.12.2022. 3. Partneri esindaja on teadusnõunik Mari Teesalu (tel 626 9715, [email protected]), kes vastutab lepingu tingimuste täitmise eest, sh korraldab kuludokumentide, maksetaotluste ja aruannete esitamist elluviijale. 4. Pooled lepivad kokku muuta partnerluslepingu nr 7.8-3/18/11 punkti 10.1 ja sõnastada see järgmiselt: „10.1. Leping jõustub alates selle allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2022 või lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni kui viimane on hilisem.“. Karin Jaanson Marika Priske (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 12 Partnerluslepingule nr 7.8-3/18/7 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) TEGEVUSE 2 „TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE“ UURINGUETTEPANEKU ESITAMISE VORM NB! vorm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Marika Priske, kantsler, [email protected], 626 9103 Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Mari Teesalu, terviseala teadusnõunik, [email protected], 626 9715 Uuringu pealkiri Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID- 19 haigusjuhtumite baasil Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane)  2020. a algas RITA 1 uuring COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis, uuringu juht Anneli Uusküla. Uuringu eesmärgiks on SARS- CoV-2 nakatumise, COVID-19 haiguse tõsiduse, immuunvastuse ja nakkuse tervisetagajärgede süsteemne analüüs, mis võimaldab teha informeeritud otsuseid tulevaste nakkuspuhangute korral ja arendab terviseandmete kasutamist meditsiiniliseks otsusetoeks, rahvatervise seireks, tervishoiu planeerimiseks ning meetmete põhjendatuse analüüsiks.  KoroSero-EST-1 uuring käivitus 2020. a mais. Uuringu raames korraldati kahes Eesti piirkonnas (Õismäe linnaosa Tallinnas ning Saaremaa) seroepidemioloogiline uuring, et saada ülevaade SARS-CoV-2 viirusega kokku puutunute inimeste osakaalust. Täpsemalt analüüsitakse uuringu käigus koroonaviiruse-vastaste antikehade olemasolu veres (kasutades ELISA meetodit). Valimisse kuulub 1961 inimest, kes on kaasatud juhuslikkuse alusel. Uuringut rahastab Vabariigi Valitsus.  Koro-Sero-EST-2 uuringu eesmärk on üle-eestilise koroonaviiruse seropositiivsete osakaalu ülevaate saamine ning võrdlus erinevate vanuserühmade vahel. Lisaks võrreldakse COVID-19-positiivse diagnoosi saanute ning antikehade olemasolu baasil tuvastatud COVID-19 levimuse taset. Valimi eesmärk on 3400 jääkvereseerumi proovi: 600 Saaremaalt ning 200 kõikidest teistest maakondadest. Uuringut rahastab Vabariigi Valitsus.  Eesti Haigekassa rahastab VV reservfondist eraldatud rahaliste vahenditega KoroSero-EST-1 jätku-uuringut. Sama uuringu käigus leitud sero-positiivsetel patsientidel tehakse järku-uuringu käigus täiendavad immuunsüsteemi ja põletikumarkerite uuringud.  Koro-Geno-EST ehk Eesti SARS-CoV-2 viirusgenoomide sekveneerimise uuringu eesmärgiks on välja selgitada Eestis levivate SARS-CoV-2 viiruste geneetiline järjestus. Saadud infot saaks kasutada nakkuse päritolu välja selgitamiseks. Uuringut rahastab Vabariigi Valitsus.  Koroonaviiruse levimuse uuring "COVID-19 aktiivne seire", mille raames küsitletakse ja testitakse SARS-CoV-2 suhtes juhuvalimi alusel üle Eesti 16 000–20 000 inimese. Uuringu esimese laine küsitlus algas 23. aprillil, kokku korraldatakse kaheksa lainet. Praeguseks on olemas kuue (sh ühe piirkondliku) uuringulaine tulemused. Uuringut viib läbi Tartu Ülikool ning seda rahastab Vabariigi Valitsus.  Vabariigi Valitsus on eraldanud Eesti biotehnoloogia firmale Icosagen toetuse (summas 100 000 eurot), et luua ning välja töötada testid, mis võimaldavad määrata SARS-CoV-2 viirust ning viirusnakkuse tulemusena tekkinud immuunvastuse neutraliseerivat funktsiooni. Lisaks on toetuse raames plaanitud arendada COVID-19 ravimeetodit, mis tugineb SARS-CoV2 spetsiifiliste terapeutiliste (neutraliseerivate) antikehade manustamisele. Reovee analüüsil põhinev SARS-CoV-2 eelhoiatuse seiresüsteemi loomine ning käivitamine. Seiresüsteemi koordineerib Tartu Ülikool, rahastab Vabariigi Valitsus. RITA 2 uuringu läbiviimise eelduseks on koostöö praegu käimas olevate uuringutega, et vältida tegevuste dubleerimist ning tagada riigi rahade eest kogutud andmete ristkasutus. Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Teema on seotud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ 2. alaeesmärgiga: Teadus- ja arendustegevus (TA) toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, kuid panustab kaudselt ka teiste alaeesmärkide täitmisesse: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine ning Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Uuringul on selge mõju ühiskonna huvide kaitsmisele, kuivõrd COVID-19 võib puudutada iga eestimaalast ning tõhus riskianalüüs ja kättesaadav ravi on vajalik kogu ühiskonnale, mitte ainult mõnele sihtrühmale. Uurimisteema on seotud RITA tegevuse 2 eesmärgiga, milleks on suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust.1 Teema on seotud ka Eesti2035 fookusega „Inimeste tervise parandamine ning nende tervena elatud eluea pikendamine“.2 1 https://www.etag.ee/rahastamine/rakendusuuringute-toetused/rita-rakendusuuringud/rita-teadmisepohise- poliitikakujundamise-toetamine/ 2 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/inimeste_tervise_par andamine_ja_tervena_elatud_eluea_pikendamine.pdf Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Uuring on seotud „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ üldeesmärgiga „Eesti elanikud on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös“ ning eriti eesmärgiga „Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad“. Samuti panustab uuring Rahvastiku tervise arengukava (RTA) inimkeskse tervishoiu programmi (hetkel kaasajastamisel), mille üks eesmärk on töötada välja juhised ja vajalikud plaanid COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks. Lisaks toetab teema oluliselt RTA tervist toetavate valikute programmi, eriti selle tegevust 6.2.5. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit). Lahendatavad probleemid Taustainfo John Hopkinsi Ülikooli poolt kogutud andmetele tuginedes (https://coronavirus.jhu.edu/map.html) on praeguseks maailmas SARS-CoV-2 koroonaviirusega nakatunud üle 32 miljoni inimese ning COVID-19-tingitud surmade arv ligineb globaalselt miljonini. Päevas saab COVID-19-positiivse diagnoosi üle 200 000 inimese. Nendele näitajatele tuginedes on kindel, et globaalne epideemia ei näita vaibumise märke. Eestis on praeguseks COVID-19 tõttu haiglaravi vajanud üle 400 inimese. Kuigi Eestis on suvekuudel suudetud SARS-CoV-2 viiruse laiemat levikut piirata, peab riik olema valmis suuremateks puhanguteks, mida on ennustatud sügiseks ja talveks. Praegu puudub selge arusaam, millised faktorid tingivad raskekujulise COVID-19 haigestumise: kas viirus, nakatunu geneetilised eripärad, immunoloogiline vastus nakkusele või eelnevate tegurite koosmõju. SARS-CoV-2 jääb tõenäoliselt populatsioonis levima seni, kuni suudetakse välja töötada ohutu ning tõhus vaktsiin või saavutatakse „karja-immuunsus“. Samas ei pruugi ka efektiivne vaktsiin täielikult viiruse levikut peatada. Lisaks on võimalik, et nii COVID-19 läbipõdemisest tingitud immuunsus kui ka immuniseerimine annavad vaid ajutise kaitse. Seetõttu on jätkuvalt oluline avardada arusaamist, mis aitaks vähendada COVID-19 tingitud haiguskoormust, kaitsta riskigruppidesse kuuluvaid elanikke ning parendada sobivaid ravimeetodeid. Teaduskirjanduses on hakanud ilmuma artikleid, mis viitavad sellele, et juba varases hospitaliseerimise faasis on verepildi hematoloogiliste ja immunoloogiliste markerite alusel leitud seoseid intensiivravi vajadusega. Nimelt on kirjeldatud korrelatsiooni väga tugeva põletikulise immuunvastuse ja raskekujulise COVID-19 haiguse vahel. Nakkushaiguse läbipõdenute plasmat on varem edukalt kasutatud teiste viirushaiguste (näiteks Ebola ja MERS) puhul ravimeetodina. Üle maailma toimub hetkel aktiivne teadustöö ning ulatuslikud kliinilised katsed, et uurida antud meetodi kasu COVID-19 haiguse ravis. Ka USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on andnud sellisele ravilähenemisele kiirkorras heakskiidu. Kirjeldatud ravimeetod eeldab sobivate doonorite olemasolu ning nõusolekut piisava koguse plasma loovutamiseks (standardse afereesi käigus võetakse doonorilt 720 ml plasmat). Samas kehtivad afereesi-doonorile spetsiifilised kriteeriumid, mis võivad sobivate doonorite ringi kitsendada. Nakkushaiguse läbipõdemine ei anna siiski kindlust, et vastava doonori plasma on raviks sobilik: selleks tuleb eelnevalt kindlaks määrata viirusvastaste antikehade tiiter ja/või neutraliseerivate antikehade olemasolu doonori plasmas. Kriteeriumitele vastav doonorplasma külmutatakse ning hoiustatakse ravivajavate patsientide tarvis. Lahendatavad probleemid:  Puudub põhjalik analüüs COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute, sh intensiivravi saanud patsientide haiguskulust ning kasutatud ravimeetoditest;  Puudub selge arusaam, mis võimaldaks hinnata raskekujulise COVID-19 riski.  Puudub COVID-19 haiguse spetsiifiline ravi, mida vajavad eelkõige raske haigusvormiga patsiendid. Esialgne lähteülesanne Uuring keskendub tervishoiusüsteemi vaatest kõige olulisemale COVID-19 haigestunute grupile: haiglaravi (sh intensiivravi) vajanutele. Uuringu eesmärk on analüüsida COVID- 19 haiguse tõttu hospitaliseeritute tervisega seonduvaid eripärasid (sugu, vanus, kaasuvad haigused sh varasem vähidiagnoos, veregrupp, genotüüp, tervisekäitumine sh suitsetamine, ravimite tarvitamine ning ravile reageerimine), mis võiksid tulevikus olla abiks sobivamate COVID-19 haiguse raviskeemide väljapakkumisel ning riskirühmade määratlemisel. Teine eesmärk on Eesti hospitaliseeritute verepildi baasil välja selgitada COVID-19- haigestumisest tingitud võimalike immunoloogiliste prognostiliste markerite olemasolu ning hinnata sellise teadmise praktilist väärtust raviplaani koostamisel. Uuringu alaeesmärgid on järgmised:  Koostada raskete COVID-19 haigusjuhtude baasil epidemioloogiline ja kliiniline analüüs ning ülevaade vastavatest ravilähenemistest, ravitulemustest ja haigestumise pikaajalistest tagajärgedest;  Uurida COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute kaasasündinud (põletikulised markerid) ja omandatud (fookuses T-lümfotsüüdid, nende erinevad alatüübid ja tasemed, sh võimalik lümfotsütopeenia) immuunvastuse näitajaid ning dünaamikat aegridade koostamise eesmärgil, soovitavalt varaseimast nakatumisefaasist alates; võrdluse eesmärgil kaasatakse ambulatoorse või koduse raviga piirdunud seropositiivsed patsiendid; lisaks analüüsitakse samu näitajaid kontrollgrupis (seronegatiivsed).  Genotüpiseerida vähemalt 100?-150? haiglaravi vajanu geneetiline profiil ning teha korrelatsioonanalüüs tuvastamaks võimalikke geneetilisi iseärasusi, mis aitaksid ennustada COVID-19 haiguse läbipõdemise tõsidusastet geneetilise info baasil. Eesti väikse valimi tõttu on antud uurimissuuna raames oluline rahvusvaheline koostöö;  Testida ning välja töötada meetod COVID-19 haiguse läbipõdenute plasma kasutamiseks raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtude ravi eesmärgil. Doonorite plasmat testitakse piisava viirusvastaste antikehade tiitri või neutraliseerivate antikehade olemasolu suhtes. Uuringu eeldatav rahaline maht, kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Uuringu eelarve koos käibemaksuga on 200 000 eurot, millest 90% ehk 180 000 eurot katab „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 2 „TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE““ ja 10% on Sotsiaalministeeriumi omafinantseering. Tegu on väga kiireloomulise ja akuutse uuringuga, millest saaks kasu kogu ühiskond, kuid SOMi TA eelarve on 2020. aastaks juba ammendatud, ainus võimalus seda olulist uuringut täita on taotledes RITA 90% kaasrahastust. Eelarve jaguneb järgmiselt: 100 000 personalikuludeks: 70 000 teadustöötajad ja tehnilised töötajad; 30 000 andmeanalüüs ja statistiline töötlemine, bioinformaatilised tööd; 80 000 laborianalüüsid ja laboritarvikud: immunoloogilised uuringud, genotüpiseerimine jm, laboritarvikud ja reagendid. 20 000 andmehaldus ja andmetöötlus: haiglaravi vajanud patsientide tagasikutsumine ja uurimine, andmete sisestamine. Kõik summad sisaldavad üldkululõivu ja käibemaksu. Tehtud on eelnev turu-uuring ja saadud ligikaudne pakkumus tööde maksumuseks. Eeldatav ajakava Uuring kestab maksimaalselt 18 kuud. Uuringu eeldatav algus on 2020. aasta IV kvartal. Vahearuanded esitakse vähemalt korra kuue kuu tagant või sagedamini. Uuringu eeldatav mõju Uuringu tulemusena valmib analüüs, mis sisaldab mh ingliskeelset kokkuvõtet, järeldusi/soovitusi COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute raviks ning ettepanekuid elanike SARS-CoV-2-vastaseks vaktsineerimiseks. Detailplaan, vahearuanded ning lõppraport on osamaksete tasumise aluseks. Uuring on otseselt rakendusliku suunaga, mille väljunditena oodatakse kliiniliste prognostiliste hinnangute andmise võimekust COVID-19 haiguse kontekstis. Uuringu tulemusi (hospitaliseeritute anamneesi põhjalik analüüs, genotüpiseerimine ja nende põhjal tehtavad järeldused) loodetakse kasutada elanike gruppide COVID-19-vastase vaktsineerimisvajaduse hindamiseks: on oodata, et esimesed vaktsiinidoosid valmivad piiratud mahus, kuid lisaks tervishoiutöötajate immuniseerimisele oluline ka riskigruppide vaktsineerimine. Samuti võib oodata, et hospitaliseeritute vere põletikuliste näitajate analüüs võimaldab tulevikus varajases haigestumise faasis ennustada, millistel patsientidel võib COVID-19 haigus kulgeda tõsisemalt. Selline teadmine oleks abiks optimaalsema raviplaani koostamisel ning tervishoiusüsteemi ressursside otstarbekamal suunamisel. Uuringu raames juurutatakse Eesti tervishoiumaastikul vajalik metoodika, et kasutada nakkushaiguse läbipõdenute plasmat ravi otstarbel. COVID-19 haiguse läbipõdenute plasma kasutamisega ravis loodetakse pikas perspektiivis vähendada intensiivravi koormust ning vähendada tõsiste haigusjuhtumite osakaalu. Afereesi-meetodil nakkushaiguse läbipõdenute plasma kogumise ning kasutamise metoodika on aktuaalne ka teiste nakkushaiguste puhul, mistõttu ei piirdu vastav võimekus vaid COVID-19 haigusega. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika Uuring käsitleb Eesti haiglates hospitaliseeritud SARS-CoV-2 viirusega RT-PCR-teel kinnitatud haigeid. Teostada tuleb nii retrospektiivne kui ka prospektiivne kohortuuring võimalikult paljudes Eesti haiglates, kus COVID-19 haigestunud patsiente raviti. Andmeid korjatakse haiglates kohapeal, vastavate haiglate infosüsteemidest ja paberkandjal haiguslugudest. Uuritavad patsiendid identifitseeritakse osalevate haiglate andmebaasides RHK-10 diagnoosikoodi alusel (RHK-10 kood U07.1). Mh võrreldakse intensiivravi vajanute ja tava-haiglaravi saanud gruppe. Uuringuandmete kogumine ja haldamine toimub näiteks REDCap keskkonnas. Patsiendi haigusloost dokumenteeritakse REDCap andmekogusse patsiente iseloomustavad parameetrid. Pakkuja hindab, mitut patsienti analüüsida õnnestub ja esitab taotluses haiglate lõikes võimaliku uuritavate arvu. Patsiendi andmete analüüsis koostatakse haiglaravil olnud haigete epidemioloogiline kirjeldus, võrreldakse haigeid soost, vanusest ja haiguse raskusastmest tulenevates alagruppides; lisaks võrreldakse eraldi intensiivravi vajanud ja mittevajanud haiglapatsiente, et välja selgitada võimalikud riskifaktorid, mis aitaksid ennustada intensiivravi vajadust Eesti patsientide kohordil. Taustainfo kogumise eesmärgil uuritakse eelnevat haiguslugu ning esitatakse patsiendile elukvaliteedi küsimustik, lisaks viiakse läbi kliiniline läbivaatus ning võetakse veenivereproov, millest määratakse vere üldkliiniline pilt ning lisaks vaadeldavad immuunmarkerid. Immuunvastuse dünaamikat (põletikulised näitajad, T-rakuline immuunvastus) uuritakse võimaluse korral nakatumise aktiivses ja hiljem ka paranemise faasis. Hinnatakse paranemisperioodi kulgu hospitaliseeritute ning ambulatoorset või kodust ravi saanutel; lisaks võrreldakse intensiiv- ja tava- haiglaravi patsientide paranemist. Uuringu käigus analüüsitakse vähemalt 80-ne COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritu plasmaproov (võimalusel nii kevadise kui ka sügisese puhangu perioodist). Võrdluse eesmärgil kaasatakse analüüsi sama suurusjärgu haiglaravi mitte vajanud SARS-CoV-2- positiivsete patsientide grupp. Lisaks moodustatakse SARS-CoV-2 negatiivsete patsientide põhjal sooliselt ja vanuseliselt võrreldav kontrollgrupp (võimaluse korral mõne muu ülemiste hingamisteede viirusega nakatunute hulgast). Elanikkonna tasemel võrdlemise eesmärgil kasutatakse hospitaliseeritute genotüpiseerimiseks soovitavalt Eesti Geenivaramus kasutatud metoodikale sarnast lähenemist. Täpne valim ning analüüs lepitakse kokku koos tellijaga, võttes arvesse RITA 1 uuringu raames tehtavaid genotüpiseerimise töid.. SARS-CoV-2 nakkusest paranenute plasma kasutamiseks raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtude ravis leitakse sobivad doonorid (n=60-10):  Viimastest COVID-19 haigusnähtudest on plasma loovutamise hetkeks möödunud vähemalt 2 nädalat  SARS-CoV-2-spetsiifiline RT-PCR test ninaneelukaape proovist on negatiivne  Plasma ravipotentsiaali hindamiseks määratakse sellest SARS-CoV-2-vastaste antikehade tiiter või kinnitatakse plasma viirust neutraliseeriv funktsioon. Raviks kasutatakse vaid sellist plasmat, mille tiiter on piisavalt kõrge (piirmäär lepitakse eelnevalt kokku) või millel on võime viirust neutraliseerida.  Sobivatelt doonoritelt võetakse kirjalik nõusolek  Doonorite plasma kogutakse afereesi käigus (kuni 720 ml), misjärel see külmutatakse. Üldjuhul kvalifitseerub afereesidoonoriks terve isik, kelle kehakaal on +60 kg ning kes on eelnevalt komplikatsioonideta verd loovutanud vähemalt kahel korral. Pilootuuringusse kaasatakse patsientidest nii uuringurühm kui ka kontrollgrupp. Plasma ülekandmine toimub vastavalt retsipiendi veregrupile; sünnitanud või raseduse katkestanud reesusnegatiivse naisdoonori puhul arvestatakse ka võimaliku reesuskonfliktiga. Ülekannete arvu ja intervalli valikut põhjendatakse taotluses. Ravi võimaliku efektiivsuse kirjeldamiseks hinnatakse jooksvalt patsiendi seisundit: selleks dokumenteeritakse ravi saamise perioodil põhjalikult kliinilised ja immunoloogilised näitajad. Samuti kogutakse protseduuri ohutuse kohta jooksvalt infot; suurte kõrvalekallete korral raviplasma manustamine katkestatakse koheselt. Uuringu igas etapis arvestatakse asjakohaste eetiliste aspektidega. Enne uuringuga alustamist taotletakse eetikakomiteelt vajalikud load. Taotluses kaardistatakse uuringu läbiviimise võimalikud riskikohad ning pakutakse välja riskide maandamismeetmed. Uuringu täpne metoodika lepitakse kokku koostöös tellija ja uuringu läbiviijaga. Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringuteemad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel