LISA 11 PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE (RITA)
TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPINGULE NR 7.8-3/18/7
Projekti tingimused
1. Tuginedes SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 20.10.2020 käskkirjale nr 1.1-4/20/163,
lepitakse kokku RITA tegevuse 2 raames läbiviidavate uuringu „Prognostiliste meetmete
ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite
baasil“ rahastamises, mille eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava on kokku lepitud lepingu
lisas 12. Nimetatud uuringu raames katab elluviija 90% abikõlblikest kuludest, kuid mitte
rohkem kui 180 000 eurot. Finantseerijapoolne projektnumber (kood ETIS-es) on
RITA2/126.
2. Tegevuse abikõlblikkuse periood on 02.10.2020 kuni 31.12.2022.
3. Partneri esindaja on teadusnõunik Mari Teesalu (tel 626 9715,
[email protected]),
kes vastutab lepingu tingimuste täitmise eest, sh korraldab kuludokumentide,
maksetaotluste ja aruannete esitamist elluviijale.
4. Pooled lepivad kokku muuta partnerluslepingu nr 7.8-3/18/11 punkti 10.1 ja sõnastada
see järgmiselt:
„10.1. Leping jõustub alates selle allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni
31.12.2022 või lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni kui
viimane on hilisem.“.
Karin Jaanson Marika Priske
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 12
Partnerluslepingule nr 7.8-3/18/7
VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE
PROGRAMMI (RITA) TEGEVUSE 2 „TEADMISTEPÕHISE
POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE“
UURINGUETTEPANEKU ESITAMISE VORM
NB! vorm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma
spetsiifikale ning vajadustele.
MINISTEERIUMI ANDMED
Ministeeriumi nimi
Sotsiaalministeerium
Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)
Marika Priske, kantsler,
[email protected], 626 9103
Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)
Mari Teesalu, terviseala teadusnõunik,
[email protected], 626 9715
Uuringu pealkiri
Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-
19 haigusjuhtumite baasil
Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui
asjakohane)
2020. a algas RITA 1 uuring COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade
väljaselgitamine Eestis, uuringu juht Anneli Uusküla. Uuringu eesmärgiks on SARS-
CoV-2 nakatumise, COVID-19 haiguse tõsiduse, immuunvastuse ja nakkuse
tervisetagajärgede süsteemne analüüs, mis võimaldab teha informeeritud otsuseid
tulevaste nakkuspuhangute korral ja arendab terviseandmete kasutamist
meditsiiniliseks otsusetoeks, rahvatervise seireks, tervishoiu planeerimiseks ning
meetmete põhjendatuse analüüsiks.
KoroSero-EST-1 uuring käivitus 2020. a mais. Uuringu raames korraldati kahes Eesti
piirkonnas (Õismäe linnaosa Tallinnas ning Saaremaa) seroepidemioloogiline uuring,
et saada ülevaade SARS-CoV-2 viirusega kokku puutunute inimeste osakaalust.
Täpsemalt analüüsitakse uuringu käigus koroonaviiruse-vastaste antikehade
olemasolu veres (kasutades ELISA meetodit). Valimisse kuulub 1961 inimest, kes on
kaasatud juhuslikkuse alusel. Uuringut rahastab Vabariigi Valitsus.
Koro-Sero-EST-2 uuringu eesmärk on üle-eestilise koroonaviiruse seropositiivsete
osakaalu ülevaate saamine ning võrdlus erinevate vanuserühmade vahel. Lisaks
võrreldakse COVID-19-positiivse diagnoosi saanute ning antikehade olemasolu
baasil tuvastatud COVID-19 levimuse taset. Valimi eesmärk on 3400
jääkvereseerumi proovi: 600 Saaremaalt ning 200 kõikidest teistest maakondadest.
Uuringut rahastab Vabariigi Valitsus.
Eesti Haigekassa rahastab VV reservfondist eraldatud rahaliste vahenditega
KoroSero-EST-1 jätku-uuringut. Sama uuringu käigus leitud sero-positiivsetel
patsientidel tehakse järku-uuringu käigus täiendavad immuunsüsteemi ja
põletikumarkerite uuringud.
Koro-Geno-EST ehk Eesti SARS-CoV-2 viirusgenoomide sekveneerimise uuringu
eesmärgiks on välja selgitada Eestis levivate SARS-CoV-2 viiruste geneetiline
järjestus. Saadud infot saaks kasutada nakkuse päritolu välja selgitamiseks. Uuringut
rahastab Vabariigi Valitsus.
Koroonaviiruse levimuse uuring "COVID-19 aktiivne seire", mille raames
küsitletakse ja testitakse SARS-CoV-2 suhtes juhuvalimi alusel üle Eesti 16 000–20
000 inimese. Uuringu esimese laine küsitlus algas 23. aprillil, kokku korraldatakse
kaheksa lainet. Praeguseks on olemas kuue (sh ühe piirkondliku) uuringulaine
tulemused. Uuringut viib läbi Tartu Ülikool ning seda rahastab Vabariigi Valitsus.
Vabariigi Valitsus on eraldanud Eesti biotehnoloogia firmale Icosagen toetuse
(summas 100 000 eurot), et luua ning välja töötada testid, mis võimaldavad määrata
SARS-CoV-2 viirust ning viirusnakkuse tulemusena tekkinud immuunvastuse
neutraliseerivat funktsiooni. Lisaks on toetuse raames plaanitud arendada COVID-19
ravimeetodit, mis tugineb SARS-CoV2 spetsiifiliste terapeutiliste (neutraliseerivate)
antikehade manustamisele. Reovee analüüsil põhinev SARS-CoV-2 eelhoiatuse
seiresüsteemi loomine ning käivitamine. Seiresüsteemi koordineerib Tartu Ülikool,
rahastab Vabariigi Valitsus.
RITA 2 uuringu läbiviimise eelduseks on koostöö praegu käimas olevate uuringutega, et
vältida tegevuste dubleerimist ning tagada riigi rahade eest kogutud andmete ristkasutus.
Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
„Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning
valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega
Teema on seotud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
„Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ 2. alaeesmärgiga: Teadus- ja arendustegevus (TA)
toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, kuid panustab kaudselt ka teiste alaeesmärkide
täitmisesse: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine ning Eesti on rahvusvahelises
TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav.
Uuringul on selge mõju ühiskonna huvide kaitsmisele, kuivõrd COVID-19 võib puudutada
iga eestimaalast ning tõhus riskianalüüs ja kättesaadav ravi on vajalik kogu ühiskonnale,
mitte ainult mõnele sihtrühmale.
Uurimisteema on seotud RITA tegevuse 2 eesmärgiga, milleks on suurendada
poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust.1
Teema on seotud ka Eesti2035 fookusega „Inimeste tervise parandamine ning nende tervena
elatud eluea pikendamine“.2
1
https://www.etag.ee/rahastamine/rakendusuuringute-toetused/rita-rakendusuuringud/rita-teadmisepohise-
poliitikakujundamise-toetamine/
2
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/inimeste_tervise_par
andamine_ja_tervena_elatud_eluea_pikendamine.pdf
Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava
ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides
toodud eesmärkide saavutamisega
Uuring on seotud „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ üldeesmärgiga „Eesti elanikud
on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud
elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori
koostöös“ ning eriti eesmärgiga „Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv
kasvavad“. Samuti panustab uuring Rahvastiku tervise arengukava (RTA) inimkeskse
tervishoiu programmi (hetkel kaasajastamisel), mille üks eesmärk on töötada välja juhised ja
vajalikud plaanid COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks.
Lisaks toetab teema oluliselt RTA tervist toetavate valikute programmi, eriti selle tegevust
6.2.5. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine,
antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit).
Lahendatavad probleemid
Taustainfo
John Hopkinsi Ülikooli poolt kogutud andmetele tuginedes
(https://coronavirus.jhu.edu/map.html) on praeguseks maailmas SARS-CoV-2
koroonaviirusega nakatunud üle 32 miljoni inimese ning COVID-19-tingitud surmade arv
ligineb globaalselt miljonini. Päevas saab COVID-19-positiivse diagnoosi üle 200 000
inimese. Nendele näitajatele tuginedes on kindel, et globaalne epideemia ei näita vaibumise
märke.
Eestis on praeguseks COVID-19 tõttu haiglaravi vajanud üle 400 inimese.
Kuigi Eestis on suvekuudel suudetud SARS-CoV-2 viiruse laiemat levikut piirata, peab riik
olema valmis suuremateks puhanguteks, mida on ennustatud sügiseks ja talveks. Praegu
puudub selge arusaam, millised faktorid tingivad raskekujulise COVID-19 haigestumise: kas
viirus, nakatunu geneetilised eripärad, immunoloogiline vastus nakkusele või eelnevate
tegurite koosmõju. SARS-CoV-2 jääb tõenäoliselt populatsioonis levima seni, kuni
suudetakse välja töötada ohutu ning tõhus vaktsiin või saavutatakse „karja-immuunsus“.
Samas ei pruugi ka efektiivne vaktsiin täielikult viiruse levikut peatada. Lisaks on võimalik,
et nii COVID-19 läbipõdemisest tingitud immuunsus kui ka immuniseerimine annavad vaid
ajutise kaitse.
Seetõttu on jätkuvalt oluline avardada arusaamist, mis aitaks vähendada COVID-19 tingitud
haiguskoormust, kaitsta riskigruppidesse kuuluvaid elanikke ning parendada sobivaid
ravimeetodeid.
Teaduskirjanduses on hakanud ilmuma artikleid, mis viitavad sellele, et juba varases
hospitaliseerimise faasis on verepildi hematoloogiliste ja immunoloogiliste markerite alusel
leitud seoseid intensiivravi vajadusega. Nimelt on kirjeldatud korrelatsiooni väga tugeva
põletikulise immuunvastuse ja raskekujulise COVID-19 haiguse vahel.
Nakkushaiguse läbipõdenute plasmat on varem edukalt kasutatud teiste viirushaiguste
(näiteks Ebola ja MERS) puhul ravimeetodina. Üle maailma toimub hetkel aktiivne teadustöö
ning ulatuslikud kliinilised katsed, et uurida antud meetodi kasu COVID-19 haiguse ravis.
Ka USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on andnud sellisele ravilähenemisele kiirkorras
heakskiidu. Kirjeldatud ravimeetod eeldab sobivate doonorite olemasolu ning nõusolekut
piisava koguse plasma loovutamiseks (standardse afereesi käigus võetakse doonorilt 720 ml
plasmat). Samas kehtivad afereesi-doonorile spetsiifilised kriteeriumid, mis võivad sobivate
doonorite ringi kitsendada. Nakkushaiguse läbipõdemine ei anna siiski kindlust, et vastava
doonori plasma on raviks sobilik: selleks tuleb eelnevalt kindlaks määrata viirusvastaste
antikehade tiiter ja/või neutraliseerivate antikehade olemasolu doonori plasmas.
Kriteeriumitele vastav doonorplasma külmutatakse ning hoiustatakse ravivajavate
patsientide tarvis.
Lahendatavad probleemid:
Puudub põhjalik analüüs COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute, sh intensiivravi
saanud patsientide haiguskulust ning kasutatud ravimeetoditest;
Puudub selge arusaam, mis võimaldaks hinnata raskekujulise COVID-19 riski.
Puudub COVID-19 haiguse spetsiifiline ravi, mida vajavad eelkõige raske
haigusvormiga patsiendid.
Esialgne lähteülesanne
Uuring keskendub tervishoiusüsteemi vaatest kõige olulisemale COVID-19 haigestunute
grupile: haiglaravi (sh intensiivravi) vajanutele. Uuringu eesmärk on analüüsida COVID-
19 haiguse tõttu hospitaliseeritute tervisega seonduvaid eripärasid (sugu, vanus,
kaasuvad haigused sh varasem vähidiagnoos, veregrupp, genotüüp, tervisekäitumine sh
suitsetamine, ravimite tarvitamine ning ravile reageerimine), mis võiksid tulevikus olla abiks
sobivamate COVID-19 haiguse raviskeemide väljapakkumisel ning riskirühmade
määratlemisel.
Teine eesmärk on Eesti hospitaliseeritute verepildi baasil välja selgitada COVID-19-
haigestumisest tingitud võimalike immunoloogiliste prognostiliste markerite olemasolu
ning hinnata sellise teadmise praktilist väärtust raviplaani koostamisel.
Uuringu alaeesmärgid on järgmised:
Koostada raskete COVID-19 haigusjuhtude baasil epidemioloogiline ja kliiniline
analüüs ning ülevaade vastavatest ravilähenemistest, ravitulemustest ja haigestumise
pikaajalistest tagajärgedest;
Uurida COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute kaasasündinud (põletikulised
markerid) ja omandatud (fookuses T-lümfotsüüdid, nende erinevad alatüübid ja
tasemed, sh võimalik lümfotsütopeenia) immuunvastuse näitajaid ning dünaamikat
aegridade koostamise eesmärgil, soovitavalt varaseimast nakatumisefaasist alates;
võrdluse eesmärgil kaasatakse ambulatoorse või koduse raviga piirdunud
seropositiivsed patsiendid; lisaks analüüsitakse samu näitajaid kontrollgrupis
(seronegatiivsed).
Genotüpiseerida vähemalt 100?-150? haiglaravi vajanu geneetiline profiil ning teha
korrelatsioonanalüüs tuvastamaks võimalikke geneetilisi iseärasusi, mis aitaksid
ennustada COVID-19 haiguse läbipõdemise tõsidusastet geneetilise info baasil. Eesti
väikse valimi tõttu on antud uurimissuuna raames oluline rahvusvaheline koostöö;
Testida ning välja töötada meetod COVID-19 haiguse läbipõdenute plasma
kasutamiseks raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtude ravi eesmärgil. Doonorite
plasmat testitakse piisava viirusvastaste antikehade tiitri või neutraliseerivate
antikehade olemasolu suhtes.
Uuringu eeldatav rahaline maht, kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve,
muu välisabi, siseriiklikud fondid vm).
Uuringu eelarve koos käibemaksuga on 200 000 eurot, millest 90% ehk 180 000 eurot katab
„Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 2
„TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE““ ja 10% on
Sotsiaalministeeriumi omafinantseering. Tegu on väga kiireloomulise ja akuutse uuringuga,
millest saaks kasu kogu ühiskond, kuid SOMi TA eelarve on 2020. aastaks juba ammendatud,
ainus võimalus seda olulist uuringut täita on taotledes RITA 90% kaasrahastust.
Eelarve jaguneb järgmiselt:
100 000 personalikuludeks: 70 000 teadustöötajad ja tehnilised töötajad; 30 000
andmeanalüüs ja statistiline töötlemine, bioinformaatilised tööd;
80 000 laborianalüüsid ja laboritarvikud: immunoloogilised uuringud, genotüpiseerimine jm,
laboritarvikud ja reagendid.
20 000 andmehaldus ja andmetöötlus: haiglaravi vajanud patsientide tagasikutsumine ja
uurimine, andmete sisestamine.
Kõik summad sisaldavad üldkululõivu ja käibemaksu. Tehtud on eelnev turu-uuring ja
saadud ligikaudne pakkumus tööde maksumuseks.
Eeldatav ajakava
Uuring kestab maksimaalselt 18 kuud. Uuringu eeldatav algus on 2020. aasta IV kvartal.
Vahearuanded esitakse vähemalt korra kuue kuu tagant või sagedamini.
Uuringu eeldatav mõju
Uuringu tulemusena valmib analüüs, mis sisaldab mh ingliskeelset kokkuvõtet,
järeldusi/soovitusi COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseeritute raviks ning ettepanekuid
elanike SARS-CoV-2-vastaseks vaktsineerimiseks. Detailplaan, vahearuanded ning
lõppraport on osamaksete tasumise aluseks.
Uuring on otseselt rakendusliku suunaga, mille väljunditena oodatakse kliiniliste
prognostiliste hinnangute andmise võimekust COVID-19 haiguse kontekstis. Uuringu
tulemusi (hospitaliseeritute anamneesi põhjalik analüüs, genotüpiseerimine ja nende põhjal
tehtavad järeldused) loodetakse kasutada elanike gruppide COVID-19-vastase
vaktsineerimisvajaduse hindamiseks: on oodata, et esimesed vaktsiinidoosid valmivad
piiratud mahus, kuid lisaks tervishoiutöötajate immuniseerimisele oluline ka riskigruppide
vaktsineerimine. Samuti võib oodata, et hospitaliseeritute vere põletikuliste näitajate analüüs
võimaldab tulevikus varajases haigestumise faasis ennustada, millistel patsientidel võib
COVID-19 haigus kulgeda tõsisemalt. Selline teadmine oleks abiks optimaalsema raviplaani
koostamisel ning tervishoiusüsteemi ressursside otstarbekamal suunamisel.
Uuringu raames juurutatakse Eesti tervishoiumaastikul vajalik metoodika, et kasutada
nakkushaiguse läbipõdenute plasmat ravi otstarbel. COVID-19 haiguse läbipõdenute plasma
kasutamisega ravis loodetakse pikas perspektiivis vähendada intensiivravi koormust ning
vähendada tõsiste haigusjuhtumite osakaalu. Afereesi-meetodil nakkushaiguse läbipõdenute
plasma kogumise ning kasutamise metoodika on aktuaalne ka teiste nakkushaiguste puhul,
mistõttu ei piirdu vastav võimekus vaid COVID-19 haigusega.
Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika
Uuring käsitleb Eesti haiglates hospitaliseeritud SARS-CoV-2 viirusega RT-PCR-teel kinnitatud
haigeid. Teostada tuleb nii retrospektiivne kui ka prospektiivne kohortuuring võimalikult paljudes
Eesti haiglates, kus COVID-19 haigestunud patsiente raviti. Andmeid korjatakse haiglates kohapeal,
vastavate haiglate infosüsteemidest ja paberkandjal haiguslugudest. Uuritavad patsiendid
identifitseeritakse osalevate haiglate andmebaasides RHK-10 diagnoosikoodi alusel (RHK-10 kood
U07.1). Mh võrreldakse intensiivravi vajanute ja tava-haiglaravi saanud gruppe.
Uuringuandmete kogumine ja haldamine toimub näiteks REDCap keskkonnas. Patsiendi haigusloost
dokumenteeritakse REDCap andmekogusse patsiente iseloomustavad parameetrid. Pakkuja hindab,
mitut patsienti analüüsida õnnestub ja esitab taotluses haiglate lõikes võimaliku uuritavate arvu.
Patsiendi andmete analüüsis koostatakse haiglaravil olnud haigete epidemioloogiline
kirjeldus, võrreldakse haigeid soost, vanusest ja haiguse raskusastmest tulenevates
alagruppides; lisaks võrreldakse eraldi intensiivravi vajanud ja mittevajanud haiglapatsiente,
et välja selgitada võimalikud riskifaktorid, mis aitaksid ennustada intensiivravi vajadust Eesti
patsientide kohordil. Taustainfo kogumise eesmärgil uuritakse eelnevat haiguslugu ning esitatakse
patsiendile elukvaliteedi küsimustik, lisaks viiakse läbi kliiniline läbivaatus ning võetakse
veenivereproov, millest määratakse vere üldkliiniline pilt ning lisaks vaadeldavad immuunmarkerid.
Immuunvastuse dünaamikat (põletikulised näitajad, T-rakuline immuunvastus) uuritakse võimaluse
korral nakatumise aktiivses ja hiljem ka paranemise faasis. Hinnatakse paranemisperioodi kulgu
hospitaliseeritute ning ambulatoorset või kodust ravi saanutel; lisaks võrreldakse intensiiv- ja tava-
haiglaravi patsientide paranemist. Uuringu käigus analüüsitakse vähemalt 80-ne COVID-19 haiguse
tõttu hospitaliseeritu plasmaproov (võimalusel nii kevadise kui ka sügisese puhangu perioodist).
Võrdluse eesmärgil kaasatakse analüüsi sama suurusjärgu haiglaravi mitte vajanud SARS-CoV-2-
positiivsete patsientide grupp. Lisaks moodustatakse SARS-CoV-2 negatiivsete patsientide põhjal
sooliselt ja vanuseliselt võrreldav kontrollgrupp (võimaluse korral mõne muu ülemiste hingamisteede
viirusega nakatunute hulgast).
Elanikkonna tasemel võrdlemise eesmärgil kasutatakse hospitaliseeritute genotüpiseerimiseks
soovitavalt Eesti Geenivaramus kasutatud metoodikale sarnast lähenemist. Täpne valim ning analüüs
lepitakse kokku koos tellijaga, võttes arvesse RITA 1 uuringu raames tehtavaid genotüpiseerimise
töid..
SARS-CoV-2 nakkusest paranenute plasma kasutamiseks raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtude
ravis leitakse sobivad doonorid (n=60-10):
Viimastest COVID-19 haigusnähtudest on plasma loovutamise hetkeks möödunud vähemalt
2 nädalat
SARS-CoV-2-spetsiifiline RT-PCR test ninaneelukaape proovist on negatiivne
Plasma ravipotentsiaali hindamiseks määratakse sellest SARS-CoV-2-vastaste antikehade
tiiter või kinnitatakse plasma viirust neutraliseeriv funktsioon. Raviks kasutatakse vaid sellist
plasmat, mille tiiter on piisavalt kõrge (piirmäär lepitakse eelnevalt kokku) või millel on
võime viirust neutraliseerida.
Sobivatelt doonoritelt võetakse kirjalik nõusolek
Doonorite plasma kogutakse afereesi käigus (kuni 720 ml), misjärel see külmutatakse.
Üldjuhul kvalifitseerub afereesidoonoriks terve isik, kelle kehakaal on +60 kg ning kes on
eelnevalt komplikatsioonideta verd loovutanud vähemalt kahel korral.
Pilootuuringusse kaasatakse patsientidest nii uuringurühm kui ka kontrollgrupp. Plasma ülekandmine
toimub vastavalt retsipiendi veregrupile; sünnitanud või raseduse katkestanud reesusnegatiivse
naisdoonori puhul arvestatakse ka võimaliku reesuskonfliktiga. Ülekannete arvu ja intervalli valikut
põhjendatakse taotluses. Ravi võimaliku efektiivsuse kirjeldamiseks hinnatakse jooksvalt patsiendi
seisundit: selleks dokumenteeritakse ravi saamise perioodil põhjalikult kliinilised ja
immunoloogilised näitajad. Samuti kogutakse protseduuri ohutuse kohta jooksvalt infot; suurte
kõrvalekallete korral raviplasma manustamine katkestatakse koheselt.
Uuringu igas etapis arvestatakse asjakohaste eetiliste aspektidega. Enne uuringuga alustamist
taotletakse eetikakomiteelt vajalikud load. Taotluses kaardistatakse uuringu läbiviimise võimalikud
riskikohad ning pakutakse välja riskide maandamismeetmed. Uuringu täpne metoodika lepitakse
kokku koostöös tellija ja uuringu läbiviijaga.
Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi
MINISTEERUMI KINNITUSED
Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat:
Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged.
Kinnitan, et uuringuteemad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond.
Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev
UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA
Eesti Teadusagentuur)
Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri