Justiitsministeerium Teie 05.10.2020 nr 8-1/5917/
[email protected] Meie 09.11.2020 nr 1.2-3/3209-1
Arvamuse avaldamine kohtute seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta
Täname võimaluse eest anda arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Mõistame tekkinud vajadust kohtute
tegevuses ja struktuuris kerkinud kitsaskohtade lahendamiseks. Sotsiaalministeeriumi
haldusala teemasid puudutab sotsiaalse kaitse tagamine olukordades, kus inimese töövõime
on vähenenud.
Eeltoodust tulenevalt käsitleme väljatöötamiskavatsuses sisalduvat ettepanekut taastada
kohtunike töövõimehüvitis. Leiame, et kohtunikele on tagatud piisavad garantiid
olemasolevates töövõime vähenemisega seotud hüvitamise ja toetamise skeemides (avaliku
teenistuse seaduses sisalduv hüvitis ja töövõimetoetus koos kõigi töötukassa meetmetega).
Inimeste töövõime hindamisega seoses selgitame kõigepealt kehtiva süsteemi eesmärki ja
tausta. Üheks töövõimereformi peamistest eesmärkidest on toetada inimest tööturul
püsimisel ning võimetekohase töö tegemisel. Töövõimetussüsteemides on toimunud
liikumine meditsiiniliselt hindamiselt sotsiaalseid ja tööalaseid aspekte koosmõjus arvesse
võtva hindamise poole, st enam ei vaadata üksnes funktsionaalset suutlikkust (näiteks käte
liigutamise või rääkimise võimekus), vaid kaalutakse võimalusi kasutada olemasolevaid või
säilinud võimeid töötamiseks kas samal või vajadusel muudel ametikohtadel. Töövõime
toetamise süsteemiga pakutakse tervisekahjustusega inimestele nende individuaalseid
vajadusi, takistusi ja terviseseisundit arvestades abi sobiva töö või vajadusel näiteks
osaajaga töö leidmisel või säilitamisel. Leiame, et töövõime hindamise süsteem võimaldab
pakkuda asjakohast abi ka vähenenud töövõimega kohtunikele, sealhulgas nii erinevate
töövõimet hoidvate ja toetavate meetmetega (näiteks töökoha kohandamine, tööalane
rehabilitatsioon) kui ka vajadusel uue sobiva töö leidmist ja sellel kohanemist toetavate
meetmetega (näiteks täiend- ja ümberõpe).
Nii nagu kõigil vähenenud töövõimega inimestel, on töövõimekaoga kohtunikul võimalik
saada universaalset töövõimetoetust, mida makstakse kõigile toetuse saajatele võrdsetel
alustel. Lisaks rahalisele toetusele on töövõime toetamiseks võimalik kasutada erinevaid
töötukassa pakutavaid teenuseid ja nõustamist ning saada tuge nii olemasoleva kui ka mõne
teise valdkonna töökohal töötamiseks. Vastav abi ja toetamine on asjakohane kõikide
töökohtade puhul, ka kohtunike töökohtade osas. Näiteks võib õnnetuse tagajärjel
liikumispiiranguga kohtunikule olla vaja üksnes sobivaid abivahendeid ja töökoha
kohandamist, et 100%-liselt oma tööd jätkata. Töövõime hindamise universaalset iseloomu
arvesse võttes, mis samas tagab võimalikult laialdase abi kõigile töövõimekaoga inimestele,
ei ole täna selles süsteemis ette nähtud ühelegi ameti- või töökohale vastavuse hindamist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Hindamise keskmes on inimene, inimese võimekus ning just sellele inimesele sobiva abi ja
toetusmeetmete leidmine.
Lisaks töövõimetoetuse seadusele on kohtunikele ametnikena ettenähtud eraldiseisvad
sotsiaalsed tagatised, mis on seotud ametikoha riskidega ning olenevalt toimunu
raskusastmest ja ametikohaga seotud riski realiseerumisest ametikoha palgaga. Vastavad
sotsiaalsed tagatised töövõime vähenemise korral on toodud avaliku teenistuse seaduses
(ATS § 49). Ametnike (sh eriteenistujate) teenistusülesannete täitmisest tulenenud
tervisekahjustuse ja surma hüvitamine toimub ühtsetel alustel ning hüvitised on sätestatud
samadel tingimustel, alustel ja suuruses. Ametnikul, kellel tuvastatakse osaline või puuduv
töövõime teenistusülesannete täitmisega seonduvalt õnnetusjuhtumi tagajärjel, on õigus
saada hüvitist töövõime hindamisega tuvastatud osalise töövõime korral kahe aasta
keskmise palga ulatuses ja puuduva töövõime korral seitsme aasta keskmise palga ulatuses.
Kui aga ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud
ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise
tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline
või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist osalise töövõime korral kuni kaheksa aasta
keskmise palga ulatuses ja puuduva töövõime korral tema 13 aasta keskmise palga ulatuses.
Väljatöötamiskavatsuses tõite välja, et töövõimereformi raames kehtestati teatud
sotsiaalkindlustushüvitised prokuröridele (töövõimetuspensionid ja töövõimehüvitise
maksmine) ning soovite analoogse süsteemi kehtestamist kohtunikele. Selgitame, et viimati
nimetatud hüvitisi makstakse vaid üleminekuperioodi jooksul. Nende hüvitiste maksmise
tingimused on järgmised:
1) prokurörile, kellel tuvastati püsiva töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse
alusel enne 2016. aasta 1. juulit, anti õigus taotleda töövõimetuspensioni, mida määrati kuni
2016. aasta 1. juulini;
2) prokurörile, kellele oli prokuröri töövõimetuspension määratud ja kes sai
töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini, anti võimalus jätkata pärast püsiva
töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist
töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata.
Tegemist on ajutise üleminekusättega, alates 2016. aasta 1. juulist viidatud kujul prokuröri
töövõimetust ei tuvastata ning vastaval alusel töövõimetuspensione enam ei määrata.
Selgitame, et lisaks eeltoodule sätestati sujuva ülemineku ja õiguskindluse huvides ajutise
regulatsioonina ka prokuröri töövõimehüvitis. Prokuröri töövõimehüvitisele on õigus isikul,
kes oli 2016. aasta 1. juuli seisuga prokurör ja kellel on vähemalt 15-aastane prokuröristaaž
ning kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime prokurörina töötamise ajal ja kellel ei
ole õigust hüvitisele avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel. See tähendab, et seda
määratakse prokuröridele, kelle töövõime kaotus tekkis üldhaigestumise tagajärjel. Samuti
on tegemist piiratud isikute ringiga, mis ei suurene ning on ajaliselt piiratud (2016. aasta 1.
juuli seisuga vähemalt 15 aastat prokurörina töötanud isikud). Prokuröridele, kellel
tuvastatakse osaline või puuduv töövõime alates 2021. aasta 1. juulist, prokuröri
töövõimehüvitist enam ei määrata.
Eeltoodust tulenevalt peame oluliseks välja tuua, et töövõimehüvitise kehtestamine ühele
isikute grupile võib tekitada ebavõrdse kohtlemise võrreldes teistel ametikohtadel töötavate
inimestega, kelle sissetulek võib töövõimekao tõttu samuti oluliselt väheneda. Samuti ei pea
me põhjendatuks maksta ühele isikute grupile töövõimetoetust universaalse toetusena teises
summas, kui ülejäänud vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmale. See läheks vastuollu
töövõime toetamise süsteemi eesmärgiga vähenenud töövõimega inimeste maksimaalseks
abistamiseks tööturumeetmetega.
Väljatöötamiskavatsuses on lühidalt esitatud ettepanek kehtestada kohtuniku
terviseekspertiisi suunamise kord. Selgitame töövõime hindamisega seonduvalt, et selle
raames võetakse arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja
3
osaluse piiranguid, hinnates tema kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades,
kuid ei keskenduta inimese sobivusele ühele ametikohale. Ka töövõimetuspensioni süsteemi
varasemalt kehtinud kujul enam ei eksisteeri ning puudub vastav teadmine ja kompetents.
Vastava hindamise ning hüvitamise korra loomisel tuleb see kujundada eelkõige
ekspertarstide ja süsteemi süvitsi tundvate ekspertide koostöös vastavalt sisulise eesmärgile.
Eeltoodud selgituste taustal leiame, et universaalsete ning juba töötavate toetuste ja
meetmete puhul ei ole põhjendatud ja vajalik süsteemidesse ulatuslike erisuste sisse
toomine. Uue eraldiseisva hindamissüsteemi loomine eeldab hindamiskriteeriumite ja sisu
väljatöötamist vastavalt sihtrüma vajadustele ja konkreetse toetuse eesmärkidele. Süsteemi
loomine ja ülalpidamine on kulukas, mistõttu tuleb põhjalikult kaaluda eesmärke ja
otstarbekust. Samuti tuleb arvestada olemasolevaid hüvitisi ning töövõime toetamise
süsteeme, mis kõik kehtivad ka kohtunike osas, ning analüüsida, millised vajadused on
kohtunike osas täitmata või vajaksid täiendamist. Sotsiaalministeerium ei saa asuda teema
eest vastutava ministeeriumi asemele kitsaskohtade tuvastamisel ja sobiva süsteemi valikul,
kuid oleme kindlasti valmis olema abiks selle kujundamisel ning tegema koostööd
süsteemide kattuvuste vältimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Sabina Trankmann 6269 188
[email protected]