dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Sotsiaalministeerium · 9. november 2020
Viit
1.2-3/3209-1
Registreeritud
9. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Sabina Trankmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎1.2-33209-1 09.11.2020 Väljaminev kiri.asice225 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 05.10.2020 nr 8-1/5917/ [email protected] Meie 09.11.2020 nr 1.2-3/3209-1 Arvamuse avaldamine kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Täname võimaluse eest anda arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Mõistame tekkinud vajadust kohtute tegevuses ja struktuuris kerkinud kitsaskohtade lahendamiseks. Sotsiaalministeeriumi haldusala teemasid puudutab sotsiaalse kaitse tagamine olukordades, kus inimese töövõime on vähenenud. Eeltoodust tulenevalt käsitleme väljatöötamiskavatsuses sisalduvat ettepanekut taastada kohtunike töövõimehüvitis. Leiame, et kohtunikele on tagatud piisavad garantiid olemasolevates töövõime vähenemisega seotud hüvitamise ja toetamise skeemides (avaliku teenistuse seaduses sisalduv hüvitis ja töövõimetoetus koos kõigi töötukassa meetmetega). Inimeste töövõime hindamisega seoses selgitame kõigepealt kehtiva süsteemi eesmärki ja tausta. Üheks töövõimereformi peamistest eesmärkidest on toetada inimest tööturul püsimisel ning võimetekohase töö tegemisel. Töövõimetussüsteemides on toimunud liikumine meditsiiniliselt hindamiselt sotsiaalseid ja tööalaseid aspekte koosmõjus arvesse võtva hindamise poole, st enam ei vaadata üksnes funktsionaalset suutlikkust (näiteks käte liigutamise või rääkimise võimekus), vaid kaalutakse võimalusi kasutada olemasolevaid või säilinud võimeid töötamiseks kas samal või vajadusel muudel ametikohtadel. Töövõime toetamise süsteemiga pakutakse tervisekahjustusega inimestele nende individuaalseid vajadusi, takistusi ja terviseseisundit arvestades abi sobiva töö või vajadusel näiteks osaajaga töö leidmisel või säilitamisel. Leiame, et töövõime hindamise süsteem võimaldab pakkuda asjakohast abi ka vähenenud töövõimega kohtunikele, sealhulgas nii erinevate töövõimet hoidvate ja toetavate meetmetega (näiteks töökoha kohandamine, tööalane rehabilitatsioon) kui ka vajadusel uue sobiva töö leidmist ja sellel kohanemist toetavate meetmetega (näiteks täiend- ja ümberõpe). Nii nagu kõigil vähenenud töövõimega inimestel, on töövõimekaoga kohtunikul võimalik saada universaalset töövõimetoetust, mida makstakse kõigile toetuse saajatele võrdsetel alustel. Lisaks rahalisele toetusele on töövõime toetamiseks võimalik kasutada erinevaid töötukassa pakutavaid teenuseid ja nõustamist ning saada tuge nii olemasoleva kui ka mõne teise valdkonna töökohal töötamiseks. Vastav abi ja toetamine on asjakohane kõikide töökohtade puhul, ka kohtunike töökohtade osas. Näiteks võib õnnetuse tagajärjel liikumispiiranguga kohtunikule olla vaja üksnes sobivaid abivahendeid ja töökoha kohandamist, et 100%-liselt oma tööd jätkata. Töövõime hindamise universaalset iseloomu arvesse võttes, mis samas tagab võimalikult laialdase abi kõigile töövõimekaoga inimestele, ei ole täna selles süsteemis ette nähtud ühelegi ameti- või töökohale vastavuse hindamist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Hindamise keskmes on inimene, inimese võimekus ning just sellele inimesele sobiva abi ja toetusmeetmete leidmine. Lisaks töövõimetoetuse seadusele on kohtunikele ametnikena ettenähtud eraldiseisvad sotsiaalsed tagatised, mis on seotud ametikoha riskidega ning olenevalt toimunu raskusastmest ja ametikohaga seotud riski realiseerumisest ametikoha palgaga. Vastavad sotsiaalsed tagatised töövõime vähenemise korral on toodud avaliku teenistuse seaduses (ATS § 49). Ametnike (sh eriteenistujate) teenistusülesannete täitmisest tulenenud tervisekahjustuse ja surma hüvitamine toimub ühtsetel alustel ning hüvitised on sätestatud samadel tingimustel, alustel ja suuruses. Ametnikul, kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime teenistusülesannete täitmisega seonduvalt õnnetusjuhtumi tagajärjel, on õigus saada hüvitist töövõime hindamisega tuvastatud osalise töövõime korral kahe aasta keskmise palga ulatuses ja puuduva töövõime korral seitsme aasta keskmise palga ulatuses. Kui aga ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle hüvitist osalise töövõime korral kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses ja puuduva töövõime korral tema 13 aasta keskmise palga ulatuses. Väljatöötamiskavatsuses tõite välja, et töövõimereformi raames kehtestati teatud sotsiaalkindlustushüvitised prokuröridele (töövõimetuspensionid ja töövõimehüvitise maksmine) ning soovite analoogse süsteemi kehtestamist kohtunikele. Selgitame, et viimati nimetatud hüvitisi makstakse vaid üleminekuperioodi jooksul. Nende hüvitiste maksmise tingimused on järgmised: 1) prokurörile, kellel tuvastati püsiva töövõime kaotus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel enne 2016. aasta 1. juulit, anti õigus taotleda töövõimetuspensioni, mida määrati kuni 2016. aasta 1. juulini; 2) prokurörile, kellele oli prokuröri töövõimetuspension määratud ja kes sai töövõimetuspensioni kuni 2016. aasta 1. juulini, anti võimalus jätkata pärast püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist töövõimetuspensioni maksmist endises suuruses töövõimet hindamata. Tegemist on ajutise üleminekusättega, alates 2016. aasta 1. juulist viidatud kujul prokuröri töövõimetust ei tuvastata ning vastaval alusel töövõimetuspensione enam ei määrata. Selgitame, et lisaks eeltoodule sätestati sujuva ülemineku ja õiguskindluse huvides ajutise regulatsioonina ka prokuröri töövõimehüvitis. Prokuröri töövõimehüvitisele on õigus isikul, kes oli 2016. aasta 1. juuli seisuga prokurör ja kellel on vähemalt 15-aastane prokuröristaaž ning kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime prokurörina töötamise ajal ja kellel ei ole õigust hüvitisele avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel. See tähendab, et seda määratakse prokuröridele, kelle töövõime kaotus tekkis üldhaigestumise tagajärjel. Samuti on tegemist piiratud isikute ringiga, mis ei suurene ning on ajaliselt piiratud (2016. aasta 1. juuli seisuga vähemalt 15 aastat prokurörina töötanud isikud). Prokuröridele, kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime alates 2021. aasta 1. juulist, prokuröri töövõimehüvitist enam ei määrata. Eeltoodust tulenevalt peame oluliseks välja tuua, et töövõimehüvitise kehtestamine ühele isikute grupile võib tekitada ebavõrdse kohtlemise võrreldes teistel ametikohtadel töötavate inimestega, kelle sissetulek võib töövõimekao tõttu samuti oluliselt väheneda. Samuti ei pea me põhjendatuks maksta ühele isikute grupile töövõimetoetust universaalse toetusena teises summas, kui ülejäänud vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmale. See läheks vastuollu töövõime toetamise süsteemi eesmärgiga vähenenud töövõimega inimeste maksimaalseks abistamiseks tööturumeetmetega. Väljatöötamiskavatsuses on lühidalt esitatud ettepanek kehtestada kohtuniku terviseekspertiisi suunamise kord. Selgitame töövõime hindamisega seonduvalt, et selle raames võetakse arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja 3 osaluse piiranguid, hinnates tema kehalist ja vaimset võimekust erinevates valdkondades, kuid ei keskenduta inimese sobivusele ühele ametikohale. Ka töövõimetuspensioni süsteemi varasemalt kehtinud kujul enam ei eksisteeri ning puudub vastav teadmine ja kompetents. Vastava hindamise ning hüvitamise korra loomisel tuleb see kujundada eelkõige ekspertarstide ja süsteemi süvitsi tundvate ekspertide koostöös vastavalt sisulise eesmärgile. Eeltoodud selgituste taustal leiame, et universaalsete ning juba töötavate toetuste ja meetmete puhul ei ole põhjendatud ja vajalik süsteemidesse ulatuslike erisuste sisse toomine. Uue eraldiseisva hindamissüsteemi loomine eeldab hindamiskriteeriumite ja sisu väljatöötamist vastavalt sihtrüma vajadustele ja konkreetse toetuse eesmärkidele. Süsteemi loomine ja ülalpidamine on kulukas, mistõttu tuleb põhjalikult kaaluda eesmärke ja otstarbekust. Samuti tuleb arvestada olemasolevaid hüvitisi ning töövõime toetamise süsteeme, mis kõik kehtivad ka kohtunike osas, ning analüüsida, millised vajadused on kohtunike osas täitmata või vajaksid täiendamist. Sotsiaalministeerium ei saa asuda teema eest vastutava ministeeriumi asemele kitsaskohtade tuvastamisel ja sobiva süsteemi valikul, kuid oleme kindlasti valmis olema abiks selle kujundamisel ning tegema koostööd süsteemide kattuvuste vältimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Sabina Trankmann 6269 188 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel