dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 23. november 2020
Viit
1.2-2/117-16
Registreeritud
23. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Monika Koks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎EVEA seisukohad_ Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus_23.11.20.asice87 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.11.2020 17:06 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]>; Ulla Saar <[email protected]>; Monika Koks <[email protected]>; Viljar Lubi <[email protected]> Teema: EVEA kiri seoses kollektiivlepingu seaduse muutmisega. Austatud minister hr. Tanel Kiik &nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Manusest leiate EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. &nbsp; K&nbsp; Lugupidamisega, &nbsp; Y&nbsp; Heiki Rits E&nbsp; EVEA president &nbsp; &nbsp; Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn [email protected] Hr Tanel Kiik Sotsiaalminister [email protected] Pr Ulla Saar [email protected] Pr Monika Koks [email protected] Koopia: Hr. Viljar Lubi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler, SME Envoy [email protected] Meie: 23 .11. 2020 EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e eelnõule Oleme esitanud Teile oma seisukohad Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu le ning kordame, et eelnõu ei ole esitatud kujul vastuvõetav ning on majandusele tervikuna kahjulik, kahjustades ausat konkurentsi (on vastuolus KonkS §4) ning riivates oluliselt väikeste ja keskmiste ettevõtete põhiseaduslikke õigusi (PS §29, § 31 ; §32 oluline riive) , jättes nad teadlikult kõrvale võimalusest mõjutada töötingimusi ning muutes nad seeläbi konkurentsivõimetuteks võrrelduna suurte, sageli rahvusvaheliste ettevõtetega. EVEA seisukohad: EVEA ei nõustu, et tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Pelgalt asjaolu, et Riigikohus jõudis 2020. aastal 15. juuni otsuses kohtuasjas nr 2-18-7821 järeldusele, et kollektiivlepingute laiendamine toob kaasa ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riive, ei muuda eelnõu menetlemist kiireloomuliseks. Nagu nähtub ka eelnõu seletuskirjast, on õiguskantsler juba 2005. aastal jõudnud järeldusele, et kehtiv kollektiivlepingute laiendamismehhanism piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja vabadust asutada äriettevõtteid, ning on seega vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31. Ka te ise möönate, et õiguskantsler on nii 2005.a. kui ka hiljem korduvalt nendele probleemkohtadele tähelepanu juhtinud. Kui riik ei ole 15 aasta jooksul pidanud olukorra lahendamist vajalikuks, siis saab üheselt järeldada, et tegemist ei ole kiireloomulise teemaga. Asjaolu, et täna ei saa kehtiva Riigikohtu otsuse kohaselt kollektiivlepinguid laiendada selle lepingu pooleks mitteolevatele ettevõtetele, ei kahjusta kollektiivlepingu poolte huve. Samuti tuleb arvestada, et Eestis kehtib Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud üleriigiline alampalk ning Euroopa Komisjoni seisukoha järgi puudub sellisel juhul üldse vajadus kollektiivlepingu laiendamiseks lepinguvälistele ettevõtetele. Euroopa Komisjoni 28.10.2020 ettepanekust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i „P iisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus “ ning selle direktiivi eelnõust nähtub Euroopa Komisjoni selge seisukoht , et m iinimumpalga võib kehtestada kollektiivlepingutega (nagu 6 liikmesriigis) või seadusjärgse miinimumpalgana (nagu 21 liikmesriigis ja sealhulgas Eestis ). Euroopa Komisjon rõhutab ka, et töötajatel e tuleb tagada juurdepääs miinimumpalga kaitsele, mis võib olla ette nähtud piisava seadusjärgse miinimumpalga või lepingutega. See eesmärk tuleb saavutada nii, et võetakse arvesse mõju töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele, sealhulgas VKE - dele. Täna on eelnõu koostajad jätnud järgmised Euroopa Komisjoni poolt välja toodud asjaolud täielikult tähelepanuta või neid jämedalt rikkunud: Eestis kehtib täna miinimumpalk ning seetõttu puudub ka Euroopa Komisjoni hinnangul õigustus ettevõtjate põhiseaduslike õiguste sedavõrd oluliseks riiveks nagu seda on kollektiivlepingute jõuga laiendami ne selle pooleks mitteolevatele ettevõtetele; Eelnõu vastuvõtmisega tekib oluline konkurentsiõiguse rikkumine – allpool oleme toonud näited, kuidas valdkonna paar suuremat ettevõtet saavad väiksemate konkurentide kõrvaldamiseks või kahjustamiseks sõlmida viimastele mittejõukohaseid palgakokkuleppeid. Eelnõu koostamisel ei ole tehtud mõjuanalüüsi , milline on selle eelnõu vastuvõtmise mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele (VKE), töökohtade loomisele, Eesti regionaalsele arengule (maapiirkondades tegutsevad valdavalt väiksemad ettevõtted) ning konkurentsi kahjustamisele. Asjaolu, et viitate 25. jaanuaril 2018. a Eesti Tööandjate Keskliidu ja EAKL poolt sõlmitud kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppele, näitab väga ilmekalt, et olete eelnõu koostamisel arvestanud ainult kitsa vaatenurgaga ning jätnud hindamata mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Seega on eelnõu koostajatel piisavalt aega, et kaaluda eelnõu mõjusid ning muuhulgas teha asjakohane mõjuanalüüs selle eelnõu vastuvõtmisega kaasnevatest tagajärgedest mikro-, väike- ja keskmistele ettevõtetele. Täna sellist mõjuanalüüsi ei ole ning asjaolu, et EVEA on saanud avaldada oma seisukohad, ei asenda mõjuanalüüsi. Sedavõrd olulise seadusemuudatuse tegemine „kiireloomulisena“ on vastuolus kaasamise hea tavaga https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava ja õigus loome hea tavaga. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, kas ja millisel moel eelnõu koostajad on kaalunud selle eelnõu võimalikku vastuolu konkurentsis e adusega (eriti , kuid mitte ainult , KonkS § 4). Eelnõu § 4 3 on ainetu kuna kogu informeerimise ja konsulteerimise kohustus on jäetud rippuma heast usust ja lootusest, et kollektiivlepingut laiendada soovivad pooled PEAKSID SELGELT TAJUMA, et nende tegevusega kaasneb mõjutatud ettevõtete põhiseaduslike õiguste riive! ILO soovituses nr 91 (lõige 4(2)(c)) toodud nõue on täidetud ainult näiliselt ning sisulist kaasamist ei toimu. Ehk sisuliselt võivad kollektiivlepingu pooled leppida väikestele ülejõu käivad tingimused - kui seadusesse saab täna eelnõus olev 20% esindatuse nõue, siis sisuliselt võivad mõned suured tegijad mängleva kergusega kasutada kollektiivlepingu tingimuste laiendamist väiksemate konkurentide kõrvaldamiseks . Juhime tähelepanu, ehkki meie hinnangul on kas 50% esindatuse täitmine kollektiivlepingute tahtevastaseks laiendamiseks ebapiisav ega ole Eesti õigusruumis põhjendatud , et ka ETKL on oma ettepanekutes soovitanud seadusesse kirjutada 50% esindatuse nõue. Mõned näited (sektori või tegevusala hõivatud töötajad versus näites toodud ettevõtete,kes saaksid otsustada kollektiivlepingu laiendamise, hõivatud töötajad ) : Tegevusala EMTAK järgi Sektoris hõivatud töötajad 20% esindatuse nõude täitmiseks vajalik töötajate arv Millised ettevõtted saaksid kokku leppida sektoriüleseid kollektiivlepinguid B (mäetööstus) 3860 772 Enefit kaevandused AS K (finants ja kindlustus) 12667 2533 Swedbank + SEB J (info ja side) 27816 5563 9 suuremat ettevõtet Need näited ilmestavad eelnõu vastuolu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning eelnõu koostajad on kohustatud tegema asjakohase mõjuanalüüsi enne eelnõu edasist menetlemist. See, et täna näites märgitud või ka paljud nimetamata valdkonnad ei ole kaetud kollektiivlepingutega, ei tähenda, et neid, väikeste ettevõtjate huve mittearvestavaid kollektiivlepingu i d ei saa lähitulevikus sündima. Paragrahv 4 6 reguleerib üleriigilise töötasu alammäära kokkuleppe sõlmimist. Eelnõu koostajad põhjendavad täna kehtiva, väikeste ja keskmiste ettevõtjate huve eirava põhimõtte põlistamist sisutühjade ja tõendamata argumentidega : välja kujunenud tava kohaselt lepivad TLS § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas üleriigilises töötasu alammääras kokku eeskätt sotsiaalpartnerid ehk Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Kehtiva KLS § 4 lõike 4 alusel (muudatuse tulemusel § 4 2 lg 1) on EAKL-il ja ETKL-il õigus omavahel sõlmitavas kollektiivlepingus kokku leppida töötasu tingimustes ning laiendada seda kõikidele töötajatele ja tööandjatele. Käesolev säte tagab, et senine praktika ei muutuks ja sätestab Eesti kontekstis erilise kokkuleppe olemuse . Jääb selgusetuks, miks on täna kõigi tööandjate nimel töötasu alammääras läbirääkimise ja kokkuleppe sõlmimise õigus vaid ühel organisatsioonil, kelle juhtorganitesse kuuluvad ja kelle seisukohti kujundavad valdavalt suured ettevõtted , ning miks ei ole otsustamisse kaasatud suurima (99%-lise osakaaluga) ettevõtjate sihtgrupi - mikro- , väike- ja keskmiste ettevõt ete esinda jana näiteks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon - EVEA, kelle katvus ja esinduslikkus on OLULISELT suurem . Senist ebaõiglase praktika põlistamine läheb vastuollu Euroopa Komisjoni seisukohtade ja ettepanekutega E uroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi „P iisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus “ eelnõus – nt. rikutakse direktiivi artiklit 7 - nõue sotsiaalpartnerite tulemusliku ja õigeaegse kaasamis e kohta seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse . Nii võis see täna kehtiva seaduse vastuvõtmisel olla , kuid asjaolud on kardinaalselt muutunud. Seega on adekvaatse kattuvuse ja esindatuse tagamiseks hädavajalik tänase eelnõu edasiseks menetlemiseks tehtava mõjuanalüüsi käigus hinnata tööandjate esindusorganisatsioonide katvust ja esinduslikkust adekvaatselt ja realistlike andmete põhjal, mitte eelduste või arvamuste põhjal. Arvestades eeltoodut, o n ilmne, sisuliselt põhjendamata ning väikeettevõtjate huve mittearvestav, et k õikidele töötajatele kehtivas töötasu tingimus t e laiendamises saavad kokku leppida vaid EAKL ja ETKL. T äna, COVID-19 kriisi taustal on see hetk, kus peaksime mõtlema – Eesti kui mikro- ja väikeettevõtete ülekaaluka enamusega riik – kas jätkame riigi ja suurte ettevõtete teerulli üle väikeste, lükates jõhkralt kõrvale väikeste huvid ning põhiseaduslikud õigused ja asendades need põhiseadusvastaselt näilise kaasamisega ? Kokkuvõte EVEA ei toeta Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu s pakutud ideed kollektiivlepingute tahtevastaseks laiendamiseks kõigile sektoris tegutsevatele ettevõtjatele kuna sedavõrd suur põhiõiguste riive ning konkurentsi kahjustamine ei ole õigustatud . Oleme seisukohal, et enne ideega edasiliikumist vajab teema põhjalikku mõju analüüsi ja väikeettevõtjate esindajate SISULIST kaasamist protsessi. EVEA nõuab enda kaasamist sotsiaalpartnerina , kuna meie organisatsiooni suurus, sektoriülesus ja esindatava sihtgrupi ülekaalukas enamus on sellise nõudmise esitamiseks enam kui piisavalt esinduslikud . Senine praktika, kus seadusjärgse miinimumpalga kokkuleppimisel ei ole kaasatud väikesed ja keskmised ettevõtjad, on lubamatu ning vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits EVEA president Koostas: Ille Nakurt-Murumaa , EVEA asepresident , Tel. +372 57809806 e-post: [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel