Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse
EELNÕU
Eesti Haigekassa ettepanekud
§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõigetes 32, 4 ja 44, § 81 lõigetes 3 ja 8, § 9 lõigetes 1 ja 2, § 22 1 lõikes 1, § 34
lõigetes 2, 6 ja 7, § 35 lõigetes 2, 3, 5, 8 ja 9, § 35 lõike 4 punktides 3 ja 4, § 36 lõikes 2, § 38
lõigetes 3 ja 4 asendatakse läbivalt sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ vastavas
käändes;
Selgitus (ettepaneku § 1 punktid 1-27):
Selleks, et lahendada personali jätkusuutlikkuse küsimus perearstiabis, on vajalik
kompleksne lähenemine. Kui seniajani on Eesti Haigekassa nn rahastaja rollis, siis
süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb kasuks kui alates 2022. aastast lisandub ka
teenuse korraldaja roll st võimalus võtta vastu otsuseid, mis mh soosiksid
hajaasustusega piirkondades teenuse kättesaadavuse tagamist. Nimetatud teenuse
korraldaja kohustuse üle toomine annab Eesti Haigekassale võimaluse rahastamise ja
korraldamise ülesandeid sidudes panustada kiiremini ja tõhusamalt esmatasandi
tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisse.
2) paragrahvi 8 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoha aadress on rahvastikuregistri alusel
Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.“;
3) paragrahvi 8 lõike 41 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Terviseameti ja Eesti Haigekassa
kooskõlastusel“ tekstiosaga „Eesti Haigekassa kooskõlastusel“;
4) paragrahvi 8 lõiget 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(43) Eesti Haigekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku nimistusse ning
teeb muudatuse isikule teatavaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 6 alusel sätestatud
ministri määrusele.“;
5) paragrahvi 8 lõiget 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, määrab Eesti
Haigekassa nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel
isiku teise perearsti nimistusse. Perearsti avalduse alusel on Eesti Haigekassal õigus määrata
isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoha aadress ei ole nimetatud perearsti
teeninduspiirkonnas teise perearsti nimistusse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 1 punktis
1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut.“;
6) paragrahvi 8 lõikes 49 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ ning
asendatakse tekstiosa „Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile Eesti
teabevärava kaudu“ tekstiosaga „Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Eesti
teabevärava kaudu“;
1
7) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 sätestatud juhul võib pikaajalise asendamise korral
perearsti asendada tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, kuni üks aasta.“;
8) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta
rohkem kui üks aasta.“;
9) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „perearstist sõltumatutel asjaoludel“
tekstiosaga „perearstist sõltumatutest asjaoludest“;
10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Eesti Haigekassa määrab regionaalse kättesaadavuse tagamiseks vajalike nimistute
loetelu ja rahastamise erisused, kui:
1) nimistus on vähem kui 1200 isikut;
2) nimistute teenindamise järjepidevuse tagamiseks teenindavad nimistut samaaegselt kaks
arsti käesoleva seaduse § 35 lõike 8 eesmärgil.“;
11) paragrahvi 221 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse teatavaks senise
perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele, Sotsiaalministeeriumile ning
HVA haiglale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Eesti Haigekassa edastab HVA
haiglale nimekirja perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutest, kellele teenust
osutatakse.“;
12) paragrahvi 221 lõikes 7 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“
ning täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Eesti Haigekassa teavitab perearstita jäänud isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
otsusest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“;
13) paragrahvi 34 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Eesti Haigekassa läbi avaliku konkursi või
avaliku värbamise (edaspidi konkurss) valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras.“;
14) paragrahvi 34 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe
aasta jooksul konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Eesti Haigekassalt
perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul
osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi nimistu osa
üleandmine).“
2
15) paragrahvi 34 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „avaliku“;
16) paragrahvi 34 lõikes 5 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“
vastavas käändes ning jäetakse välja sõnad „avaliku“ ja „avalik“;
17) paragrahvi 35 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Terviseamet otsustab jätta nimistu osa
üleandmise taotlus rahuldamata“ tekstiosaga „Haigekassa otsustab jätta nimistu osa
üleandmise taotluse rahuldamata“;
18) paragrahvi 35 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile,
perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie
tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“;
19) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 37. Perearstina tegutsemise lõpetamine”;
20) paragrahvi 37 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti Haigekassa teeb otsuse perearstina tegutsemise lõpetamise ning perearstilt nimistu
äravõtmiseks, kui:“;
21) paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„(2) Haigekassa võib teha otsuse perearstina tegutsemise lõpetamise ning perearstilt nimistu
äravõtmiseks, kui nimistu on kinnitatud käesoleva seaduse § 35 lg 8 alusel peremeditsiini
residentuuris täiskoormusega viimasel õppeaastal õppivale arst-residendile, kes ei lõpeta
residentuuri nominaalaja vältel.“;
22) paragrahvi 37 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Perearstina tegutsemise lõpetamise otsus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 1–6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks otsuse andmisest alates viie
tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise lõpetamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Eesti Haigekassa teavitab perearstita jäänud isikut käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest arvates.“;
23) paragrahvi 38 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 38. Toimingud perearstina tegutsemise lõpetamisel“;
24) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „õiguse äravõtmise“ tekstiosaga
„lõpetamise“;
25) paragrahvi 38 lõiget 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Perearstina tegutsemise lõpetamisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 sätestatud juhtudel
on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut
3
puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale
või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või
viimase puudumisel Eesti Haigekassale käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 viidatud korras.“;
26) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 57. Eesti Haigekassa“;
27) paragrahvi 57 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 57 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eesti Haigekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate
perearstide ajutist asendamist, sealhulgas tagab käesoleva seaduse § 8 1 lõigetes 2 ja 3
reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise
asendaja leidmise.“;
Selgitus: Perearstide asendustasude maksmise korda muudeti § 57 lõikega 4 (jõust
01.01.2019) ning sätestati, et perearstide ajutise asendamise eest tasutakse
haigekassa eelarvest haigekassa ja Terviseameti vahel sõlmitud halduslepingu alusel
halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Teenuse rahastamise sujuvamaks
üleminekuks ja asenduste säilimise tagamiseks maksis haigekassa 2018-2020 aastal
asendustasusid vastavalt Terviseametis asendustasude väljamaksmiseks kehtestatud
korrale.
Alates 01.01.2021 tasutakse aga tervishoiuteenuse osutajatele läbi tervishoiuteenuste
loetelu, mis tõttu on asendussüsteemi transpordi kulu lisatud tervishoiuteenuste
loetellu.
Alates 01.01.2022 lisandub haigekassale lisaks ajutise asendamise eest tasumise
kohustusele ka teenuse korraldaja roll. Haigekassa korraldab alates 01.01.2022
vajadusel perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist,
sealhulgas tagab ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise
asendaja leidmise.
29) käesoleva ettepaneku § 1 punktid 1-28 jõustuvad 01.01.2022.
§ 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 31 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast
huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse
haigekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada
haigekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega
või erialaühendustega. Teenuse lisamise või muutmise, mille sisuks on ravimi manustamine
võib algatada ravimi müügiloahoidja. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha haigekassale
ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega
või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi
tervishoiupoliitika elluviimiseks.“;
4
Selgitus: Lisatakse ravimi müügiloahoidjale võimalust algatada ravimiteenuse
lisamist Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.
2) paragrahvi 44 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „Vabariigi Valitsus kehtestab
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul“ tekstiosaga „Valdkonna eest vastutav minister
kehtestab“;
Selgitus: Kehtiva RaKS-i kohaselt võtab haiguste loetelu, mille ravimiseks või
kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu
korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 või 100 vastu Vabariigi Valitsus.
Määruse menetlemine on aeganõudev protsess, millesse on kaasatud nii Eesti
Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei kui ka Vabariigi Valitsus. Nimetatud
määruse muutmise vajadus võib ilmneda mitu korda aastas. Valdkonna eest vastutav
minister on kahtlemata pädev haiguste loetelus muudatusi tegema. Loetelu ei ole
otstarbekas kehtestada Vabariigi Valitsuse tasemel.
3) paragrahvi 44 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa „Vabariigi Valitsus“ tekstiosaga
„Valdkonna eest vastutav minister“;.
Selgitus: Muudatus võimaldab kiiremini ning väiksema ressursikuluga menetleda
määruse muudatusi. Vajadus haiguste loetelu muutmiseks võib tekkida seoses uute
ravimite lisamisega haigekassa poolt hüvitatavate ravimite loetellu, kui konkreetsel
näidustusel ei ole veel ravimeid loetellu kantud või juba ravimite loetellu kuuluvate
toimeainete soodusmäära tõstmisega teatud näidustusel.“
4) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Meditsiiniseadme jaemüügihind on meditsiiniseadme lõplik müügihind tarbijale, mis
kujuneb meditsiiniseadme hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise
ning hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel.“;
Selgitus: Lisatakse seadusesse meditsiiniseadme jaemüügihinna mõiste analoogses
sõnastuses ravimite jaemüügihinna mõistega.
5) paragrahvi 48 lõike 5 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi hinnakokkuleppehind, milleks on
hinnakokkuleppes kokkulepitud maksimaalne jaemüügihind“;
Selgitus: Võetakse parema arusaadavuse huvides kasutusele mõiste „hinna-
kokkuleppehind“.
Sõna „maksimaalne“ tuleb jaemüügihinna ette lisada seetõttu, et võimaldada müüjal
meditsiiniseadet müüa ka odavamalt, kui hinnakokkuleppes kokku lepitud. Praegune
sõnastus on koostatud sooviga välistada kallimalt müümine, kuid praktikas võib
konkurentsi olukorras olla müüjatel soov müüa meditsiiniseadet odavamalt, kui
hinnakokkuleppehind.
Tulenevalt nimetatud täpsustusest kasutatakse sõna „piirhind“ asemel sõna
„hinnakokkuleppehind“ ka järgmistes sätetes: § 48 lg 6, lg 81, § 481 lg-d 3, 4.
6) paragrahvi 48 lõike 5 punktis 8 ja § 48 1 lõikes 2 asendatakse sõna „piirhinna“ sõnaga
„hinnakokkuleppehinna“;
5
Selgitus: Kehtivas seaduses on kasutusel kaks sõnastuselt väga sarnast, kuid sisult
erinevat piirhinna mõistet:
- „meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on
hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügihind“ (RaKS § 48 lg 5 p 5) – see on
haigekassa ja meditsiiniseadme tootja esindaja vahel sõlmitud hinnakokkuleppes
olev meditsiiniseadme maksimaalne jaemüügihind ehk sisuliselt tähenduselt
„hinnakokkuleppehind“;
- teatud juhtudel soodustuse arvutamisel aluseks võetav „meditsiiniseadmete
loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind“ (RaKS §
481 lg 3) ehk sisuliselt tähenduselt „meditsiiniseadmete (ala)rühma sisene
odavuselt teise meditsiiniseadme hinnakokkuleppehind“.
Eeltoodust tulenevalt jääb seaduse mõte segaseks või on raskesti mõistetav, mis
tekitab seaduse rakendamisel praktilisi probleeme. Kasutusele tuleks võtta kaks eraldi
mõistet: „hinnakokkuleppehind“ ja „piirhind“.
7) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Meditsiiniseadme haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise
kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või
meditsiiniseadme müügipakendi jaemüügihinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 481
lõikes 3 sätestatud juhul. Haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise
kohustuse piirmäär on 50% jaemüügihinnast, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas
alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi hinnakokkuleppehinnast
odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam
meditsiiniseade.“;
Selgitus: Täpsustatakse meditsiiniseadme jaemüügihinna mõistet ja haigekassa
soodustuse arvutamise korda. Jaemüügihinna mõiste võetakse sõna „piirhind“ asemel
kasutusele § 48 lõikes 6. Muudatuse järgselt on meditsiiniseadme jaemüügihind kõigi
osaliste jaoks üheselt defineeritud.
8) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Meditsiiniseadme müüja ei rakenda meditsiiniseadme või meditsiiniseadme
müügipakendi jaemüügil ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu kõrgemat
jaemüügihinda kui hinnakokkuleppehind.“;
Selgitus: Seadusest puudub meditsiiniseadme jaemüügihinna mõiste ning sellest
haigekassa tehtava soodustuse arvutamise kirjeldus. Mõiste avamine on vajalik, et
kaitsta seeläbi patsienti meditsiiniseadmemüüjate ja/või apteekide ärihuvidest tingitud
põhjendamatu omaosaluse kasvu eest.
RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse haigekassa meditsiiniseadmete loetellu
meditsiiniseadmed, mille suhtes on haigekassa ja tootja või tema esindaja sõlminud
hinnakokkuleppe. Hinnakokkuleppega fikseeritakse hinnakokkuleppehind ehk
meditsiiniseadme maksimaalne jaemüügihind.
Seadusest puudub hinnakokkuleppehinnast kõrgema hinna rakendamise keeld
meditsiiniseadme müügil. Meditsiiniseadme tootja või tema esindaja ei pruugi aga
olla nende seadmete ainus jaemüüja, vaid neid seadmeid müüvad ka teised ettevõtjad,
nt apteegid, kes ei ole hinnakokkuleppe ega meditsiiniseadmete müügilepingu pooleks
ja kellel ei ole seadusest tulenevat kohustust hinnakokkuleppes fikseeritud
jaemüügihinnast kinni pidada. Nii võivad vaatamata sellele, et hinnakokkuleppehind
6
on ühesugune, olla erinevatel meditsiiniseadmete müüjatel erinevad jaemüügihinnad,
mis toob kaasa patsiendi omaosaluse muutumise (reeglina omaosaluse suurenemise).
Patsiendi omaosalus seadme ostmisel võib kujuneda RaKS § 48 lõike 4 alusel
kehtestatud sotsiaalministri 15.12.2019 määruses nr 69 „Eesti Haigekassa
meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme
eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ sätestatud omaosalusest kõrgemaks
(kuna patsient peab kinni maksma seadme hinnakokkuleppehinda ületava osa), mis ei
ole patsientidele arusaadav ega ole ka kehtiva seaduse eesmärk.
Kehtiva sõnastuse segadust tekitavusele on juhtinud korduvalt haigekassa tähelepanu
ka erinevad partnerid alljärgnevalt:
- apteegid on toonud välja, et seadusest ei tulene ühemõtteliselt kohustust
väljastada apteegist patsiendile meditsiiniseade mitte kõrgema
jaemüügihinnaga, kui tootja esindajaga sõlmitud hinnakokkuleppes fikseeritud.
Kuna hinnakokkulepe pole sõlmitud apteegiga, siis leiab apteek, et tal puudub
kohustus sellest kinni pidada.
- meditsiiniseadmete tootjate esindajad on öelnud, et sõlmitava
hinnakokkuleppega ei saa nad tagada kokkulepitud jaemüügihinda teiste
jaemüüjate juures (nt apteekides), kuna seaduses ei ole sätestatud, et kõik
jaemüüjad on kohustatud hinnakokkuleppehinnast kinni pidama.
Haigekassa andmetel (meditsiiniseadmete müük ajavahemikul 01.01.2020-
31.05.2020) müüdi 73% retseptiga meditsiiniseadmeid apteegivõrgu kaudu, seejuures
kõigist apteegis sooritatud müükidest üle poole (53%) olid teostatud kallima hinnaga,
kui hinnakokkuleppes kokku lepitud piirhind. Kokku maksid patsiendid 5 kuu jooksul
83 000 eurot enam, s.o 27% rohkem, kui nad oleksid pidanud. Ekstrapoleerides
tulemust kalendriaasta peale, tähendab see ca 199 tuhande euro enam maksmist turu
ühele osapoolele. Kõige problemaatilisemad on meie analüüside andmetel just
haavaravi ja diabeeditarvikute valdkond. Haavasidemeid müüdi 88% juhtudest
kallimalt ning patsiendid maksid 58% toodete eest enam. Samuti lantsette,
insuliininõelu ja glükomeetri testribasid müüdi kallimalt – vastavalt 87%, 72% ja 45%
retseptidest ning patsiendid maksid 96%, 55% ja 20% rohkem kui pidanuks. Samuti
olid problemaatilised nahahooldusvahendite, mida haigekassa rahastab
kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse ning astma vahemahutite,
mis on rahastatud astmaga lastele, müügid. Kõigi välja toodud meditsiiniseadmete
vajajad, keda põhjendamatult kõrgem omaosalus enim tabab, on lapsed või
vanemaealised patsiendid ja/või krooniliste haigustega inimesed. Seega apteekide
ebavõrdne hinnapoliitika tabab just kõige haavatavamat sihtgruppi ühiskonnas, mis
seega tervise ebavõrdsust veelgi süvendab.
Haigekassa eesmärk on tagada ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine ja kaitsta
kindlustatute huve. Olukorras, kus seaduse mitmeti tõlgendatav sõnastus jätab
apteekidele võimaluse väljastada haigekassa hüvitatavaid meditsiiniseadmeid
patsientidele haigekassa meditsiiniseadmete loetelus fikseeritust kõrgema hinnaga,
kannatab kõige enam kindlustatu, kelle omaosalus kasvab. Teisalt tekitab see ka
turuosaliste seas ebavõrdsuse, sest sama toote müügist on apteekidel võimalik teenida
suuremat kasumit kui teistel jaemüüjatel. Samuti halvendab see haigekassa positsiooni
hinnaläbirääkimistel, sest meditsiiniseadme tootja esindaja ei ole motiveeritud
soodsamat hinda pakkuma, kuna kokkuvõttes suureneb selle arvelt vaid kolmanda
turuosalise (apteegi) kasum, kuid nö. potentsiaalselt odavam hind ei jõua praktikasse,
st meditsiiniseadmel ei teki alternatiivsete kallimate toodete ees turueelist ning
kokkuvõttes ei võida rahaliselt ka patsient. Sellele probleemile on näiteks korduvalt
tähelepanu juhtinud ettevõtted, kes tegelevad haavasidemete maaletoomisega. Tegu
on tootegrupiga, mida peamiselt müüakse apteegivõrgu kaudu ning kus
hinnakonkurentsi potentsiaal jääb praegu rakendamata.
7
RaKS § 41 lõige 11 defineerib ravimite jaemüügihinna seaduse tähenduses. Samas ei
defineeri seadus meditsiiniseadme jaemüügihinna mõistet. Sellest tulenevalt ei ole
meditsiiniseadme jaemüügihinna mõiste kõigi meditsiiniseadmemüüjate jaoks üheselt
mõistetav, kuigi tihti kasutatakse analoogiat ravimite jaemüügihinnaga.
Patsiendi omaosaluse vähendamiseks on põhjendatud lisada seadusesse säte (§ 48 lg
81), mis ei võimalda müüa meditsiiniseadet hinnakokkuleppehinnast kõrgema hinnaga.
Keeld aitaks kaitsta patsiendi huve ning vähendada põhjendamatut omaosalust, kuid
teisalt väheneks apteekide kasum sama summa võrra. Samuti aitaks muudatus tekitada
õiglasemat konkurentsi erinevate jaemüüjate seas ning võimaldaks haigekassal
senisest veelgi efektiivsemalt meditsiiniseadmete hindu läbirääkida ja soodsamaid
hinnakokkuleppeid saavutada. Selle tulemusel võidaks nii riik kui ka patsient.
9) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui meditsiiniseadme jaemüügihind on väiksem kui meditsiiniseadmele ravikindlustuse
seaduse § 481 lg 3 alusel rakenduv piirhind, on haigekassa poolt kindlustatud isikult
ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäär 90% või 50% jaemüügihinnast.“;
Selgitus: Patsiendi omaosaluse vähendamiseks ja ravikindlustusraha säästmiseks on
põhjendatud lisada seadusesse säte (§ 48 lg 10), kus kirjeldatakse kindlustatud isiku
omaosaluse määra kohaldamist, kui meditsiiniseadet müüakse (ala)rühmasisesest
piirhinnast odavamalt, seejuures lähtudes analoogilisest ravimite sättest (RaKS § 41
lõige 7).
Näiteks, kui patsient ostab glükomeetri testribade pakendi (pakendis 50 testriba),
mille hinnakokkuleppehind on 17,70 eurot ja pakendile rakenduv piirhind 16 eurot,
kuid jaemüügihind on 15 eurot, siis sellise pakendi eest tasub haigekassa 15*0,9=13,5
eurot ja patsient 15-13,5=1,5 eurot.
10) paragrahvi 481 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat
meditsiiniseadet, on alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest
haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks piirhind, milleks on
meditsiiniseadmete rühmas või selle alarühmas odavuselt teise meditsiiniseadme
hinnakokkuleppehind.“;
Selgitus: Kehtivas seaduses on kasutusel kaks sõnastuselt väga sarnast, kuid sisult
erinevat piirhinna mõistet. Kasutusele tuleks võtta kaks eraldi mõistet:
„hinnakokkuleppehind“ ja „piirhind“.
Piirhinna mõiste kaudu täpsustatakse meditsiiniseadmete rühma siseselt haigekassa
poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise alust. Mõiste „meditsiiniseadmete rühm“
on defineeritud RaKS § 48 lõikes 7 (sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmete
rühm) ning piirhindu kehtestatakse nimetatud rühma piires jagades rühma vajadusel
meditsiiniseadmete tehnilistest ja materjalist tulenevatest omadustest lähtuvalt
alarühmadeks.
Sõnastuse täpsustamine muudab õigusakti sisu kõigile osalistele üheselt
arusaadavaks.
11) paragrahvi 481 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
8
„(4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppehinnast või piirhinnast
odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu
Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane
erialaühendus.“;
Selgitus: Asjaomastel erialaühendustel nagu õdede, füsioterapeutide,
lümfiterapeutide, tegevusterapeutide või logopeedide ühendustel puudub seadusest
tulenev pädevus, kuid on olemas sisuline pädevus, meditsiiniseadmetega seotud
hinnangute andmiseks.
RaKS § 481 lõige 4 sätestab, et meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse,
piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama
meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise
võimalust hindab asjaomane erialaarstide ühendus.
Kehtiva sõnastuse kohaselt saavad meditsiiniseadmete loetellu uute
meditsiiniseadmete taotluste kohta meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu anda
ainult arstide erialaorganisatsioonid. Samas on ilmnenud, et teatud
meditsiiniseadmete (nt stoomihooldusvahendid, trahheostoomitarvikud, lümfitursete
raviks kasutatavad kompressioontooted) osas on parim teadmine meditsiiniseadmetest
ja nende kasutamise eripäradest just vastava ettevalmistusega
tervishoiuspetsialistidel, kes ei ole väljaõppelt arstid.
Mõiste „asjaomased erialaühendused“ kitsamalt piiritlemist ei saa pidada vajalikuks,
sest pädevus sõltub suuresti meditsiiniseadmetest, mida loetellu taotletakse ning mille
hindamise kompetentsi on keeruline meditsiini pideva arengu foonil ette ennustada.
Seega võib õiguse täpsem piiritlemine takistada valdkonna ekspertiisi operatiivset
rakendamist. Tervishoiuteenuste loetelu, kuhu kuulub muuhulgas ka palju erinevaid
meditsiiniseadmeid, muutmise ettepaneku tegemise õigus on erialaühendustel (RaKS §
31 lg 5) ning tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hindamise õigus
on haigekassa poolt Tartu Ülikooli või Ravimiameti soovitusel nimetatud eksperdil
(nn. TTL kriteeriumide määruse § 8 lg 1 p 1). Seega ei ole tervishoiuteenuste loetelu
muutmise menetlusprotsessis pädev ühendus piiratud erialaarstidega.
Meditsiiniseadmega seotud hindamise õiguse andmine asjaomastele erialaühendustele
muudaks kahe loetelu menetlust sisuliselt sarnasemaks.
Praktikas on viimastel aastatel meditsiiniseadmete loetelu muudatuste hindamise
protsessi olnud kaasatud lisaks erialaarstidele ka teised tervishoiuspetsialistid.
Näiteks mitmeid stoomitooteid puudutavaid muudatusi aidanud kujundada Eesti
Onkoloogiaõdede Ühing Üldkirurgide Seltsi toetusel. Samuti mitmed muudatused
trahheostoomia ja larüngektoomia tarvikute osas on välja töötatud koostöös
logopeedidega Eesti Kopsuarstide Seltsi toetusel. Sarnaselt haavaravi küsimustes on
pädevate ekspertidena lisaks Eesti Haavaravi Liidule, Eesti Naha- ja Suguhaiguste
Arstide Seltsile ning Eesti Perearstide Seltsile olnud kaasatud ka Eesti Õdede Liit (sh
nii pereõed, terviseõed kui ka haavaraviõed).
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eestvedamisel on 2020. aastal toimunud
ekspertgrupi arutelud abivahendite kompenseerimise ja meditsiiniseadmete
hüvitamise süsteemide inimkeskseks integreerimise osas. Ekspertgruppi on samuti
kaasatud mitmeid mittearstlikke erialaseltside esindajaid: Eesti Õdede Liit, Eesti
Tegevusterapeutide Liit, Eesti Füsioterapeutide Liit. Ekspertgrupis on tõdetud, et
meditsiiniseadmete loetelu vajaduse tuvastajate ringi laiendamine tervishoiusüsteemis
eeldab loetelu põhjalikku analüüsi, mis annaks ülevaate, kas õiguse laiendamiseks on
praktiline vajadus. Lisaks on oluline vastavate spetsialistide pädevuse tundmine ja
vajadusel tõstmine. Meditsiiniseadmete loetelu muutmisesse teiste asjaomaste
erialaühenduste kaasamine ei tähendaks automaatselt põhjendatust laiendada
meditsiiniseadmete väljakirjutajate ringi. Näiteks haavaravi õdedel võib olla väga
9
kõrge pädevus haavasidemete valdkonnas, kuid arvestades, et sellist õe eriala
Terviseameti registris ei eksisteeri, ei saaks välja kirjutamist vaid nendega piiritleda.
Samuti tuleb arvestada, et kui erialaühenduse juhatusse kuuluvad valdkonna kõige
paremal tasemel eksperdid, siis väljakirjutamise laiendamise eelduseks on veendumus,
et aktsepteeritaval tasemel oskused ja teadmised on valdaval enamusel antud
valdkonna spetsialistidel.
12) seadust täiendatakse paragrahviga 482 järgmises sõnastuses:
„§ 482. Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine
(1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada
vajalikke meditsiiniseadmeid mõistliku hinnaga ning haigekassa eelarve vahenditest, mis on
ette nähtud meditsiiniseadmete müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks.
(2) Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) meditsiiniseadme maksimaalne jaemüügihind eurodes;
2) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist;
3) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse
pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlus;
4) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul
meditsiiniseadme müüja on kohustatud meditsiiniseadet Eesti turul müüma ja haigekassa üle
võtma kindlustatud isikutelt meditsiiniseadme eest tasumise kohustuse senistel alustel;
5) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise
ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks.
(3) Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb haigekassale meditsiiniseadme tootja või
tema esindaja. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada haigekassa.
(4) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja
jooksul kokkulepet, algatab haigekassa menetluse meditsiiniseadme väljaarvamiseks
meditsiiniseadmete loetelust.“;
Selgitus: RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse haigekassa meditsiiniseadmete loetellu
meditsiiniseadmed, mille suhtes on haigekassa ja tootja või tema esindaja sõlminud
hinnakokkuleppe. Samas ei täpsusta kehtiv regulatsioon (erinevalt ravimite kohta
käivast regulatsioonist) hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtteid.
13) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi ning töövõimetuslehe avamise, lõpetamise,
kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;
14) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Kindlustatud isiku tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust
töövõimetuslehele omapoolsete kannete tegemiseks, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev
töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.“;
Selgitus: RaKS § 53 lõikega 42.sätestatakse tööandja või FIE poolt kannete tegemist
esmasele järgnevate töövõimetuslehtedele, kui selleks ajaks on kindlustatud isikuga
10
töö- või teenistussuhe lõppenud. RaKS § 53 lõike 4 kohaselt teeb kindlustatud isiku
tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme
kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest
teadasaamisest. Kui esmasele järgneva töövõimetuslehe ajaks on kindlustatud isiku
töö- või teenistussuhe lõppenud, siis tööandjal ei ole enam infot töötaja kohta. Näiteks
peab tööandja kinnitama, et isik viibis haiguslehel ning sel ajal ei töötanud. Tööandja
on teinud kanded juba esmasele töövõimetuslehele. Üle ühe kuu kestva haiguse,
vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral kirjutatakse
välja uus haigusleht iga 30 kalendripäeva järel, kusjuures uus haigusleht kirjutatakse
välja eelmisele järgnevana.
15) paragrahvi 53 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „90.“ tekstiosaga „20.“;
Selgitus: RaKS § 53 lõike 5 kohaselt kuulub ajutise töövõimetuse hüvitis määramisele
ja maksmisele 90 kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui
kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või
kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist.
Haigekassal ei pruugi olla võimalik maksta välja hüvitist tähtaegselt juhul, kui isikul
on mitu tööandjat ning kõik tööandjad ei tee kindlustatud isiku elektroonilisele
töövõimetuslehele X-tee kaudu omapoolseid kandeid vahetult pärast isiku
töövõimetuslehe lõppemist. Kui näiteks üks tööandja on omalt poolt isiku
töövõimetuslehele kanded teinud, siis on haigekassal kohustus hüvitis välja maksta 30
päeva jooksul alates tööandja poolt töövõimetuslehe täiendamisest. Samal ajal teine
(teised) tööandjad võivad kasutada RaKS § 53 lõikes 5 sätestatud õigust
töövõimetuslehele kannete tegemiseks kuni 90. kalendripäevani alates isiku
töövõimetuslehe järgselt tööle asumisest.
Arvestades, et praegu toimub töövõimetuslehtede edastamine peamiselt
elektrooniliselt, millele on kandeid võimalik teha 24/7 ning et tööandja dokumentide
esitamisest sõltub kindlustatud isikule töövõimetushüvitise väljamaksmise aeg, pole
põhjendatud, et isiku tööandja või FIE teeb omapoolsed märked 90. kalendripäeva
ehk kolme kuu jooksul. Seega muudetakse seadust ja sätestatakse uueks tähtajaks 20
kalendripäeva, mis on piisav aeg kannete ja dokumentide esitamiseks. 90.
kalendripäevane tähtaeg kehtestati ajal, kui töövõimetuslehte kirjutati välja paberil.
16) paragrahvi 53 lõike 54 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „90.“ tekstiosaga „20.“;
Selgitus: RaKS § 53 lõige 54 sätestab haigekassas tõendi alusel hüvitise määramise ja
maksmise. § 53 lõike 1 kohaselt, kui kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku
välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või
hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Kindlustatud isikule hüvitise välja maksmise
aeg sõltub dokumentide esitamise ajast, dokumentide esitamise tähtaeg 20
kalendripäeva on tööandjale piisavaks ajaks. RaKS § 53 lõike 6 kohaselt maksab
haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates
päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud
nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on
nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse.
Tööandja poolt TVL täiendamise aja lühendamine on töötaja huvides.
17) paragrahvi 59 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „ja lapse ravi algab haiglas“;
Selgitus: muudetakse RaKS § 59 lõike 11 sõnastust, mis reguleerib hooldushüvitise
maksmist, kui haigestumise põhjuseks on lapsel pahaloomuline kasvaja. Kehtiva
11
regulatsiooni kohaselt on kindlustatud isikul õigus hoolduslehe alusel saada
hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui
haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.
Pahaloomuline kasvaja vajab enamasti ravi ca 2,5 aastat. Eestis haigestub
pahaloomulistesse kasvajatesse aastas hinnanguliselt 30 last. Umbes neljandikul
kasvajatega lastest võib haigus korduda.
Kuni 60 kalendripäeva hüvitatakse hoolduslehed, kus hooldatavatel esinevad
diagnoosid C00-C97, D00-D09 ja D37-D48 (rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni
RHK-10 järgi) ning lapse ravi on alanud haiglas.
Ravi toimub tavaliselt tsüklite kaupa ja haiglas viibimine vaheldub pikemate või
lühemate kodus viibimistega. Vähiravis ei osale lapsevanem üksnes hooldajana, vaid
eelkõige raviprotsessi osalisena, aidates kaasa ravi tulemuslikkusele ja aidates teha
lihtsamaid ravis vajalikke abitoiminguid.
Kui ravi ei alga haiglas, siis kehtiva regulatsiooni korral on kindlustatud isikul õigus
saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva.
Kuna pahaloomulise kasvaja ravi on pikk ja raske ning toimub vaheldumisi kodus ja
haiglas, ei ole põhjendatud, miks hooldushüvitise maksmine kuni 60 kalendripäeva
sõltub ainult sellest, kus ravi alustatakse (haigla või kodu).
Hooldushüvitise maksmise aja pikendamine kuni 60 kalendripäevani ka nende
juhtumite korral, kus ravi ei alga haiglas (samas juhtumi kestel võib olla ka haiglaravi
vajavaid päevi) suurendaks haige lapse heaolu ning lapse ravi ajal ei halveneks
oluliselt pere materiaalne olukord.
18) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või
teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega“ tekstiosaga „saab ajutise töövõimetuse ajal
töötasu või tulu ettevõtlusest“ ja tekstiosa „ töö- või teenistuskohustuste täitmise või
ettevõtlusega tegelemise päevast alates“ tekstiosaga „päevade eest, mille eest maksti töötasu
või isik sai tulu ettevõtlusest“;
Selgitus: Kehtiva sõnastuse kohaselt, kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab
ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab
isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või
ettevõtlusega tegelemise päevast alates. Selle sõnastuse kohaselt kaotab isik õiguse
hüvitisele alates rikkumisest kuni töövõimetuslehe lõppemiseni. Muudatusega kaotab
isik edaspidi õiguse ajutise töövõimetuse hüvitisele aja eest, millal ta töötab või
tegeleb ettevõtlusega.
Haigekassa halduspraktika näitab, et isik võib saada teatud päevade eest töötasu, aga
ei pruugi käia tööl. Oluline on mitte maksta hüvitist selle aja eest kui isik sai
sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
§ 3. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Retseptikeskuse vastutav töötleja on Eesti Haigekassa.“;
Selgitus: Otsustus on vajalik, kuna Haigekassa Retseptikeskuse IT baasinfrastruktuur
on vananenud ja vajab suures osas väljavahetamist. Oluline osa IT
baasinfrastruktuurist on lõplikult vananenud ja tootetuge ei ole võimalik pikendada
kuupäevast 30.06.2021 edasi.
12
Andmekeskuse pinna omamine (baasinfrastruktuuri majutamine) ja administreerimise
kompetentsi hoidmine (baasinfrastruktuuri haldamine) ei ole Haigekassa
põhitegevused. Lähtuvalt kasutab Haigekassa erinevaid partnerettevõtteid IT
baasinfrastruktuuri majutamiseks ja haldamiseks.
Ravimiseadus § 81 lõige 3 keelab Retseptikeskuse andmekogu ehk digiretsepti
teenuste töötlemise edasivolitamise ja volitatud töötleja määramise. Eelnevast lähtub
Ravimiseaduse muutmise vajalikkus, et Retseptikeskuse andmekogu majutamine ja
haldamine partner-ettevõtete abil oleks seaduslik. Seaduse muutmine annab võimaluse
edaspidi IT baasinfrastruktuuri teenuspõhiselt hankida, et tagada:
- Retseptikeskuse toimimine;
- Retseptikeskuse asutamise ja retseptikeskuse pidamise põhimääruses ette
nähtud ISKE turvaklassi K3T3S2 ja turbeaste kõrge (H) täitmine.
Tuleb luua võimalus IT baasinfrastruktuuri teenusepõhiseks hankimiseks ja seega
Retseptikeskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kui Ravimiseaduse § 81 lõike 3
muutmine või tühistamine jääb tegemata, suurenevad oluliselt IT baasinfrastruktuurist
vananemisest tulenevad riskid Retseptikeskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks 2021.
aasta teises pooles.
13
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa
RAKENDUSAKTI KAVAND nr __
MÄÄRUS
….. 2020 nr …
Töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe, avamise, lõpetamise,
kehtetuks tunnistamise ning haigekassale edastamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe,
avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ning haigekassale edastamise tingimused ning
kord.
§ 2. Töövõimetuslehe vormistamine
(1) Töövõimetuslehe väljastamise õigus on ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud
tervishoiutöötajal, kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ja osutab talle
tervishoiuteenust.
(2) Õel on haiguse või vigastuse korral haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus.
(3) Töövõimetuslehe väljastamise õigust omav tervishoiutöötaja avab ja lõpetab
töövõimetuslehe kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamise päeval ning edastab andmed
viivituseta elektroonselt haigekassa andmekogusse.
(4) Haigus- ja hoolduslehe avaja märgib haiguslehele töövabastuse prognoositava lõppemise
kuupäeva või kindlustatud isiku kohustusliku järgmise kontakti kuupäeva, kuid mitte rohkem
kui 30 kalendripäeva pikkuse perioodi.
(5) Teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil on õigus lõpetada eelmise
tervishoiuteenuse osutaja juures välja kirjutatud haigusleht.
(6) Töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise kohta tehakse tervishoiuteenuse osutamist
tõendavasse dokumenti kanne lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4 2 lõike 3
alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrast.
§ 3. Töövõimetuslehe andmekoosseis
(1) Töövõimetuslehe andmeväljade loetelu on:
1) dokumendi number;
2) liik (haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht või lapsendamisleht);
3) eeldatav sünnitamiskuupäev (sünnituslehe korral) (pp.kk.aaaa);
2
4) esmase lehe number (järgneva töövõimetuslehe korral märgitakse esmase töövõimetuslehe
number; esmasel töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks);
5) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi;
6) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest
hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale
hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp;
7) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise
klassifikatsiooni kümnenda väljaande RHK 10 järgi (haigus- või hoolduslehe korral);
8) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine; 2. kutsehaigus; 3.
olmevigastus; 4. vigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel
tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo
tõkestamisel; 10. karantiin; 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-aastase
lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle
osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega
kindlustatud isiku põetamine; 15. rasedus- ja sünnituspuhkus; 16. alla 10-aastase lapse
lapsendaja puhkus; 17. terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale
ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine
või vigastus raseduse ajal (märgitakse raseda kaardi või eriarsti poolt väljastatud tõendi
alusel); 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus);
9) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
10) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine; vastuvõtule mitteilmumine), hüvitamise
piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa);
11) märge töövõimetuslehe lõpetamise kohta;
12) töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamine, kuupäev (pp.kk.aaaa);
13) töövõimetuslehe avanud ja lõpetanud tervishoiuteenuse osutaja andmed
14) tervishoiuteenuse osutaja äriregistri kood, nimi
15) töövõimetuslehe avanud ja/või lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood,
registreerimistõendi number, ees- ja perekonnanimi
(2) Elektroonilisele töövõimetuslehele omistab numbri Eesti Haigekassa.
§ 4. Töövõimetuslehe plank
(1) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberile ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 1 1
sätestatud juhul.
(2) Töövõimetuslehe plank trükitakse A4 formaadis valgele paberile käesoleva määruse lisas
toodud vormi kohaselt. Töövõimetuslehe plangi vorming on kohustuslik.
(3) Paberil olev töövõimetusleht täidetakse ladina tähestikus trükikirjas või loetavalt
kirjutades.
§ 5. Haiguslehe avamine ja lõpetamine
(1) Haigusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud
kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast tervishoiutöötajaga
konsulteerimist ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse
osutamist tõendavates dokumentides.
(2) Kui kindlustatud isiku haigestumise tööpäev langeb nädalavahetusele, rahvuspühale või
riigipühale, siis võib haiguslehe avada tagasiulatuvalt algusega nädalavahetusel, rahvuspühal
3
või riigipühal. Tagasiulatuvalt võib haiguslehe avada, kui isik teavitab oma haigestumisest
hiljemalt nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale järgneval esimesel tööpäeval või kui
isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi nendel päevadel
tervishoiuteenuse osutamisel sidevahendite teel.
3) Üle ühe kuu kestva töövabastuse või töötingimuste ajutise kergendamise korral lõpetatakse
haigusleht vähemalt iga 30 kalendripäeva järel ning avatakse järgnev haigusleht.
(4) Haigusleht avatakse järgnevana ka juhul, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis
1 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal ja isik
pöördub haiguse või vigastuse ravimiseks haiguslehe avamise õigust omava tervishoiutöötaja
poole Eestis hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast isikut välisriigis ravinud arsti
väljastatud tõendil (edaspidi välisriigi arsti tõend) märgitud viimast tervishoiuteenuse
osutamise kuupäeva või välisriigi arsti tõendil märgitud ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul avatakse järgnev haigusleht välisriigi arsti
tõendil märgitud viimasele tervishoiuteenuse osutamise kuupäevale või ravi lõppemise
eeldatavale kuupäevale järgnevast kuupäevast.
(6) Järgnevale haiguslehele märgitakse käesoleva määruse § 3 lõike 2 alusel Eesti Haigekassa
omistatud esmase töövõimetuslehe number.
(7) Kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse jätkumisel võib tervishoiutöötaja haiguslehe
lõpetada etteulatuvalt kuni kaheksaks kalendripäevaks.
(8) Haigusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist töövõime taastumise
kindlakstegemise päeval (kaasa arvatud) või kui isik sureb, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõike 7 sätestatud juhul.
(9) Kui kindlustatud ei kontakteeru tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva
põhjuseta, lõpetab ta töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise
kuupäevast arvates, tehes vastava kande haigus- või hoolduslehele.
(10) Raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele
ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel kirjutatakse haigusleht
välja paranemiseni või rasedus- ja sünnituspuhkuseni, lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikes 5
sätestatud tingimustest. Terviseseisundile vastava töö andmise, teenistuja ajutiselt teisele
ametikohale viimise või teenistustingimuste ajutise kergendamise vajaduse jätkumisel
kirjutatakse välja uus haigusleht eelmisele järgnevana.
(11) Raseduse katkestamise korral meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul
katkemisel enne raseduse 28. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht.
(12) Enne raseduse 28. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse
korral välja haigusleht, mis lõpetatakse 28. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale
eelneval päeval.
§ 6. Hoolduslehe avamine ja lõpetamine
(1) Hooldusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi
korral lapse hooldamise või haige põetamise vajaduse tekkimise päevast pärast põetatava
4
lapse, alla 19-aastase puudega isiku või perekonnaliikme läbivaatust ja terviseseisundi
kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides.
(2) Hooldusleht avatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist ning kajastamist
tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides koos tervishoiutöötajaga järgneva
kontaktikuupäeva määramisega.
(3) Hooldusleht avatakse tegelikule põetajale või hooldajale (edaspidi põetaja), kui
hooldamise või põetamise vajadus tuleneb põetatava või lapse hooldaja tervise seisundist.
(4) Kui hooldamise või põetamise vajadus langeb põetaja tööpäevale, mis algab
nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal, siis võib hoolduslehe avada tagasiulatuvalt
algusega nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal. Tagasiulatuvalt võib hoolduslehe avada,
kui isik teavitab põetamise vajadusest hiljemalt nädalavahetusele, rahvuspühale või
riigipühale järgneval esimesel tööpäeval või kui isiku haigestumise kohta on tehtud kanne
tervise infosüsteemi nendel päevadel tervishoiuteenuse osutamisel sidevahendite teel.
(5) Ühe isiku või samaaegselt mitme isiku põetamiseks või hooldamiseks ühe haiguse korral
(edaspidi hooldusjuhtum) avatakse üks hooldusleht. Kui ühe hooldusjuhtumi korral hooldab
või põetab järjestikku mitu põetajat, avatakse uus hooldusleht eelmisele järgnevana.
(6) Mitme alla 12-aastase lapse, alla 19-aastase puudega isiku või perekonnaliikme osaliselt
kattuval haigestumisel lõpetatakse eelmise hooldusjuhtumi hooldusleht ja avatakse järgmise
hooldusjuhtumi hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale. Viimase hooldusjuhtumi
hooldusleht lõpetatakse haigete laste hooldamise või perekonnaliikmete põetuse vajaduse
lõppemise päevast. Kui järjestikuste hooldusjuhtumite korral hooldab või põetab üks põetaja,
avatakse uus hooldusleht esmase hoolduslehena.
(7) Kui haigestub isik, kellele on avatud hooldusleht, avatakse talle haigusleht ja hooldusleht
lõpetatakse haiguslehe avamise päevale eelneva kuupäevaga. Vajadusel avatakse järgnev
hooldusleht teisele põetajale.
(8) Hoolduslehe lõpetamiseks pärast hooldatava või põetatava läbivaatust võib arst hooldatava
tervislikust seisundist tingitud põhjustel pikendada hooldusjuhtumit ja lõpetada hooldusleht
hooldatavat uuesti läbi vaatamata mitte rohkem kui kaheksa päeva ette.
§ 7. Sünnituslehe avamine ja lõpetamine
(1) Sünnitusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud kindlustusjuhtumi
korral pärast terviseseisundi kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates
dokumentides.
(2) Sünnituslehe avamise ja lõpetamise õigus on günekoloogil, perearstil ja ämmaemandal.
(3) Sünnitusleht avatakse rasedale 140 kalendripäevaks, kui ta on jäänud rasedus- ja
sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud
eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui rase hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust
hiljem, kui 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat
sünnitamiskuupäeva, lühendatakse sünnituslehe kestust vastava arvu päevade võrra. Rase,
kellele on antud terviseseisundile vastavat tööd või kelle teenistustingimusi on raseduse ajal
kergendatud, hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust hiljem, kui 70 kalendripäeva enne
5
arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva, lühendatakse sünnituslehe
kestust vastava arvu päevade võrra.
(4) Kui sünnitus toimub enne sünnituslehe avamist ja rasedus on kestnud üle 28 nädala,
kirjutatakse sünnitusleht välja alates sünnitamise päevast 140 kalendripäevaks.
(5) Arsti või ämmaemanda otsusel on kindlustatud isikul õigus pärast lapse sündi taotleda
sünnituslehe lõpu kuupäeva varasemaks muutmist. Sünnituslehe avaja esitab haigekassale
taotluse sünnituslehe lõpu kuupäeva muutmiseks. Arsti taotluse alusel teeb haigekassa
väljamakstud sünnitushüvitise ümberarvestuse enammakstud sünnitushüvitise
tagasinõudmiseks. Seejärel parandab haigekassa andmekogus sünnituslehe lõpu kuupäeva.
§ 8. Lapsendamislehe avamine ja lõpetamine
(1) Lapsendamisleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud alusel
kohtuotsuse alusel lapse perearsti poolt.
(2) Lapsendamislehe võib avada alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast.
Lapsendamislehe lõpetamise päev on hiljemalt 70. kalendripäev alates lapsendamise
kohtuotsuse jõustumise päevast.
§ 9. Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kande tegemine töövõimetuslehel
(1) Kui kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud
liiklusseaduse alusel kehtestatud korras tuvastatud joobeseisundist, teeb arst haigus- või
hoolduslehele sellekohase kande.
(2) Kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt
põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, teeb töövõimetuslehe lõpetaja haigus-
või hoolduslehele sellekohase kande.
(3) Kui kindlustatud isik kontakteerub tervishoiutöötajaga pärast tervishoiutöötajaga kokku
lepitud kontakti kuupäeva töövõimelisena, lõpetatakse haigusleht tervishoiutöötajaga kokku
lepitud kontakti kuupäevaga.
§ 10. Kindlustatud isiku tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamisel edastatavad
andmed
(1) Kindlustatud isiku tööandja edastab töövõimetuslehe kinnitamisel elektroonselt järgmised
andmed:
1) äriregistri kood või isikukood või füüsilisest isikust tööandja isikukood;
2) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud
töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;
3) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või
kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
4) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või
kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes;
5) periood, millal isik viibis kergemale tööle üleviimise ajal haigus- või hoolduslehel;
6) periood, millal kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4
või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa);
6
7) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või §
61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist (puhkus, töötasu või ettevõtlustulu saamine
töövabastuse ajal; ).
8) kindlustatud isiku arvelduskonto andmed juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise
väljamaksmiseks töötaja arvelduskonto andmed haigekassa andmekogus puuduvad.
§ 11. Tööinspektsiooni poolt edastatavad andmed
Kui töövabastuse põhjusteks on 2. kutsehaigus, 5. tööõnnetus, 6. tööõnnetus liikluses, 7.
tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, siis kontrollib Eesti Haigekassa enne
ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist Tööinspektsioonist X-tee kaudu tööõnnetuse
või kutsehaigestumise raporti olemasolu. Tööinspektsioon edastab tööõnnetuse toimumise või
kutsehaigestumise kuupäeva ja raporti numbri.
§ 12. Paranduste sisseviimine töövõimetuslehel
(1) Kui tervishoiutöötajal on Eesti Haigekassa andmekogusse edastatud töövõimetuslehel
vaja teha parandusi või kehtetuks tunnistada, esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale
taotluse elektrooniliselt.
(2) Kui kindlustatud isik ei soovi töövõimetuslehe vormistamist, siis võib käesoleva määruse
paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kehtetuks tunnistada.
(3) Tervishoiutöötaja poolt töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamine peale
töövabastusperioodi lõppu (tervishoiutöötaja poolt peale töövõimetuslehe lõpetamist) on
keelatud.
(4) Kui tööandjal on Eesti Haigekassa andmekogusse edastatud töövõimetuslehel on vaja
teha parandusi, siis esitab ta haigekassale taotluse elektrooniliselt.
(5) Kui töövõimetuslehe alusel on tööandja kohustatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §
122 alusel maksma haigushüvitist või töövõimetuslehel on parandatud tööst vabastamise
põhjust, töövabastuse alguse või lõpu kuupäeva või märkeid esmane või järgnev, teavitab
haigekassa töövõimetuslehel tehtud parandustest tööandjat elektrooniliselt.
§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja
pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise
tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub…a.
7
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Lisa Töövõimetusleht
8
RAKENDUSAKTI KAVAND nr __
MÄÄRUS
…. ….. 2020 nr …
Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja
andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 53 lõike 7 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitise (edaspidi hüvitis) määramiseks ja
maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise
kord.
(2) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) määrab ja maksab ravikindlustuse seaduse § 50
lõikes 3 nimetatud hüvitisi:
1) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktide 1, 2, 4-51 või lõike 3 alusel kindlustatud
isikule, kellel jääb töökohustuste täitmisest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud
sotsiaalmaksuga maksustatav tulu;
2) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isikule.
(3) Kindlustatud isikule määratakse ja makstakse hüvitist ravikindlustuse seaduse §-s 51
loetletud kindlustusjuhtumi esinemisel.
2. peatükk
HÜVITISE MÄÄRAMISEKS JA MAKSMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID JA
ANDMETE KOOSSEIS
1. jagu
Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid
§ 2. Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid
Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid on:
1) Maksu- ja Tolliameti tõend;
2) tööandja tõend;
3) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport;
4) pärimistunnistus;
5) avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral.
9
§ 3. Maksu- ja Tolliameti tõend
Maksu- ja Tolliamet väljastab infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liidese kaudu
hüvitise määramiseks järgmisi andmeid:
1) haigekassa päringus esitatud kalendriaastal makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa
sotsiaalmaksu maksjate kaupa;
2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul märge, kas on kohustus maksta sotsiaalmaksu avansilisi
makseid haigekassa päringus esitatud päeval.
§ 4. Tööandja tõend
Tööandja tõend sisaldab järgmisi andmeid:
1) äriregistri kood või isikukood või füüsilisest isikust tööandja isikukood;
2) kindlustatud isiku ees- ja perekonnanimi;
3) kindlustatud isiku isikukood;
4) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud
töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;
5) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või
kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
6) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või
kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes;
7) periood, millal isik viibis kergemale tööle üleviimise ajal haigus- või hoolduslehel;
8) periood, millal kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4
või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa);
9) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või §
61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist (puhkus, töötamine töövabastuse ajal; ).
10) kindlustatud isiku arvelduskonto andmed juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise
väljamaksmiseks töötaja arvelduskonto andmed haigekassa andmekogus puuduvad.
§ 5. Pärimistunnistus
Pärimistunnistusel sisalduvad andmed on kehtestatud pärimisseaduse § 165 lõike 6, § 167
lõike 2 ja § 176 lõike 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrustega.
§ 6. Avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral
Avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral sisaldab järgmisi andmeid:
1) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) avalduse esitaja isikukood;
3) avalduse esitaja elukoht;
4) surnud isiku ees- ja perekonnanimi;
5) surnud isiku isikukood;
6) surnud isiku surmakuupäev;
7) avalduse esitaja sugulussuhe surnud isikuga (abikaasa, laps, vend, õde või muu);
8) avalduse esitaja pangakonto number, millele hüvitis kantakse;
9) viide avaldusele lisatavate dokumentide kohta;
10) avalduse esitaja allkiri;
11) avalduse vormistamise kuupäev.
10
§ 7. Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike muude
dokumentide esitamine paberil
(1) Töövõimetuslehe võib paberil esitada ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 1 1 sätestatud
juhul.
(2) Paberil väljakirjutatud töövõimetusleht antakse kindlustatud isikule esitamiseks tööandjale
või füüsilisest isikust ettevõtjale, kui töövõimetusleht on antud füüsilisest isikust ettevõtja
ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale.
2. jagu
Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide andmete koosseis
§ 8. Töövõimetusleht
(1) Töövõimetusleht sisaldab ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel kehtestatud korras
toodud andmeid:
1) dokumendi number;
2) liik (haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht või lapsendamisleht);
3) eeldatav sünnitamiskuupäev (sünnituslehe korral) (pp.kk.aaaa);
4) esmase lehe number (järgneva töövõimetuslehe korral märgitakse esmase töövõimetuslehe
number; esmasel töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks);
5) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi;
6) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest
hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale
hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp;
7) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise
klassifikatsiooni kümnenda väljaande (edaspidi RHK-10) järgi (haigus- või hoolduslehe
korral);
8) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine; 2. kutsehaigus; 3.
olmevigastus; 4. liiklusvigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse
tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja
kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-
aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või
talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega
kindlustatud isiku põetamine; 15. rasedus- ja sünnituspuhkus; 16. alla 10-aastase lapse
lapsendaja puhkus; 17. terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale
ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine
või vigastus raseduse ajal (märgitakse raseda kaardi või eriarsti poolt väljastatud tõendi
alusel); 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus);
9) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa);
10) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine; vastuvõtule mitteilmumine), hüvitamise
piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa);
11) märge töövõimetuslehe lõpetamise kohta;
12) töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamine, kuupäev (pp.kk.aaa)
13) töövõimetuslehe avanud ja lõpetanud tervishoiuteenuse osutaja andmed
14) tervishoiuteenuse osutaja äriregistri kood, nimi
15) töövõimetuslehe avanud ja/või lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood,
registreerimistõendi number, ees- ja perekonnanimi
11
(2) Välisriigi arsti tõendile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
3. peatükk
HÜVITISE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD
§ 9. Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide
esitamine
(1) Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu maksu maksja teeb
töövõimetuslehele oma kanded X-tee kaudu seitsme kalendripäeva jooksul, alates
töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamisest.
(2) Juhul, kui tööandjal pole võimalik teha kandeid X-tee kaudu, esitab ta haigekassale
tööandja tõendi ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku
töövõimetuslehe juurde digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel või paberil posti teel seitsme
kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamise päevast, kui hüvitise
arvutamise aluseks on nimetatud seaduse § 54 lõikes 3 või § 55 lõikes 3 või 4 sätestatud
tingimus. Tööandja tõendi vormistab tööandja, kes on kohustatud maksma kindlustatud isiku
eest sotsiaalmaksu.
(3) Kui haigekassale esitatakse hüvitise määramiseks ja maksmiseks välisriigi arsti tõend,
lisatakse sellele tööandja tõend, mille vormistab tööandja, kellele välisriigi arsti tõend esitati.
(4) Kindlustatud isiku surma korral esitatakse töövõimetuslehe juurde avaldus hüvitise
väljamaksmiseks, millele lisatakse surmatunnistuse koopia ja pärimistunnistus või
kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmeks olemist tõendavad dokumendid.
§ 10. Dokumentide menetlemine haigekassas
(1) Haigekassa:
1) registreerib esitatud dokumendid haigekassa kehtestatud korras;
2) kontrollib esitatud dokumentide vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
(2) Kui dokumentides esineb puudusi, sealhulgas andmete mitteloetavust, teatab haigekassa
dokumentide esitajale kirjalikult puuduste kõrvaldamise tähtaja.
(3) Dokumentide haigekassasse laekumise päevaks loetakse kuupäev, millal nõuetekohaselt
vormistatud dokumendid haigekassale esitati.
(4) Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktide 4, 5 või 5 1 või lõike 3 või 31 alusel
kindlustatud isiku dokumentide esitamise korral esitab haigekassa päringu Maksu- ja
Tolliametile tõendi saamiseks.
(5) Kui haigekassale esitatakse tööõnnetuse või kutsehaigestumise põhjusega väljastatud
töövõimetusleht, teeb haigekassa Tööinspektsioonile päringu tööõnnetuse või
kutsehaigestumise kohta kinnituse saamiseks.
§ 11. Hüvitise määramine ja maksmine
12
(1) Haigekassa määrab ja maksab hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul arvates
nõuetekohaselt vormistatud dokumentide esitamisest haigekassasse.
(2) Hüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel
kolmanda isiku kontole Eestis.
(3) Haigekassa võib pikendada hüvitise väljamaksmist 30 kalendripäeva võrra
ravikindlustuse seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhul. Hüvitise väljamaksmise pikendamisest
teatab haigekassa kindlustatud isikule kirjalikult, näidates ära väljamaksmise pikendamise
põhjuse ning tähtaja asja kohta oma arvamuse või vastuväidete esitamiseks.
(4) Hüvitise määramisest ja maksmisest keeldumise korral saadab haigekassa kindlustatud
isikule ja dokumentide esitajale haldusakti, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) haldusakti vormistamise kuupäev ja number;
2) kindlustatud isiku ees- ja perekonnanimi;
3) kindlustatud isiku isikukood;
4) õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis on hüvitise määramisest keeldumise aluseks;
5) vaide esitamise kord;
6) haldusakti väljastanud haigekassa vastutava töötaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
7) haldusakti vormistaja ees- ja perekonnanimi ning sidevahendite numbrid.
§ 12. Hüvitise maksmine kindlustatud isiku surma korral
Kindlustatud isiku surma korral makstakse käesoleva määruse § 6 avalduse alusel hüvitis
välja:
1) ühe kuu jooksul arvates kindlustatud isiku surmast tema perekonnaliikmetele, kes elasid
kindlustatud isiku surmani temaga koos ja olid tema ülalpidamisel;
2) ühe kuu jooksul arvates pärijale notari väljastatud pärimistunnistuse esitamisest
haigekassale.
IV. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….. a
§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Hr Kiik Teie 03.11.2020 nr 1.2-2/122-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 20.11.2020 nr 1.5-1/31941-1
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Täname võimaluse eest avaldada arvamust tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Eesti Haigekassal on seaduse eelnõu ning
rakendusaktide kavandite kohta järgnevad märkused ja muudatusettepanekud:
1) Eelnõu detailsed muudatusettepanekud (viitega eelnõu muudetavale osale) on toodud
käesoleva kirja lisas 1.
2) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused
Eesti Haigekassa (edaspidi Haigekassa) poolt eelnõu muudatusettepanekute (lisa 1) § 1 punktid
1-27 (perearstiabi korraldus sh perearstide nimistute halduse üleminek Terviseametilt
Haigekassale) ja § 1 punkt 28 (s.o perearstide ja pereõdede asendussüsteemi korralduse
üleminek Terviseametilt Haigekassale) on plaanitud jõustuma 01.01.2022.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 8 puhul juhime tähelepanu:
- lõike 3 osas esineb dubleerimisi rakendusaktidega. Teeme ettepaneku viia täpsem
regulatsioon kogu TTKS § 8 s.o nimistusse arvamise ja andmete esitamise osas
rakendusakti.
- lõike 41 puhul võib tekkida ebakõla nimistu piirsuuruse ja hea tahte koostöökokkulepe
„Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“ vahel.
- lõike 49 osas märgime, et riigil on isikukoodide põhiselt otstarbekam andmeid vahetada.
Kehtiva korra kohaselt toimub andmevahetus nimede põhiselt.
TTKS § 11 lg 1 muudetakse sõnastust, millega täpsustatakse, et ravikindlustusega hõlmatud
isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves Haigekassa eelarvesse ettenähtud
vahendite ulatuses. Lõike 1 puhul asendatakse tekstiosa „riigieelarves ravikindlustuseks
ettenähtud vahenditest“ tekstiosaga „.riigieelarves Eesti Haigekassa eelarvesse ettenähtud
vahenditest“. Sarnaselt TTKS § 11 lg 1 on vajalik muuta ka järgmiste paragrahvide sõnastust,
viidates mitte ravikindlustuse eelarvele, vaid Haigekassa eelarvele: TTKS § 6 lg 3, § 23, § 26,
§ 263, § 52 lg 3.
Täiendavalt teeme ettepaneku lisada TTKS § 14 laiem esmatasandi meeskonna määratlus
selliselt, et hõlmatud oleksid vaimse tervise õde, psühholoog, logopeed, tegevusterapeut jt
tugispetsialistid.
3) Ravikindlustuse seaduse muudatused
Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktid 13-18 käsitlevad peamiselt
töövõimetuslehtede andmekoosseisu, kannete tegemist ning töövõimetus- või hooldushüvitise
maksmist.
Haigekassa täiendavad ettepanekud seonduvate rakendusaktide muutmiseks on toodud
käesoleva kirja lisas 2.
Haigekassa ei toeta ideed täiendada ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS) § 8 lõikega 6.
Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et muudatus kavandatakse üksikute ministeeriumisse
pöördumiste tõttu. Seaduse sätete täiendamine üksikjuhtude pealt ei ole mõistlik ja
proportsionaalne praktika.
Muudatuse ohud:
- Töövõimetuslehe lõpetamise kuupäev on muutuv suurus (arstid saavad muuta
töövõimetuslehe avamisel märgitud lõpu kuupäeva lehe lõpetamisel ja õiendiga
tagantjärele), seega ei ole Haigekassal täpset alust kindlustuse pikendamiseks. See tähendab
olulist halduskoormuse kasvu andmete igapäevase monitoorimise ja kindlustuskannete
käsitsi korrigeerimise näol (täna puudub tehniline lahendus automaatseks monitoorimiseks
ja pikendamiseks).
- Käsitsi andmete töötlemise (orienteeruvalt kuni 600 isikut kuus) vead.
- Vajalik täiendav igakuine ressurss ja arendused.
Haigekassa teeb täiendavalt ettepaneku kaaluda hooldushüvitise arvutamise aluseks oleva
ajavahemiku ühtlustamist ja hoolduspõhjuste liitmist järgmiselt:
- RaKS § 59 lõige 11 sätestab, et hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada
hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui
haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu
ettepanekul muudeti 2015. aastal ravikindlustuse seadust nii, et pahaloomulise kasvaja
diagnoosiga laste vanemad said senise 14 päeva asemel õiguse 60-päevalisele
hooldushüvitisele. Liit esitas 2020.a. augustikuus sotsiaalministeeriumile ettepaneku
kohaldada ravikindlustuse seaduse kõnealust sätet ka juhul, kui lapse diagnoosiks on
aplastiline aneemia, hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos, Langerhans rakkude
histiotsütoos ja luuüditransplantaadi peremehevastase reaktsiooni haiguse või vereloome
tüvirakkude siirdamine ja sellega kaasneda võivad hilisemad siirdamise järgsed
komplikatsioonid. Haigekassa ettepanek on vaadata üle hüvitamise skeem laiemalt ja mitte
kasutada diagnoosipõhist lähenemist.
- Kaasnevalt teeme ettepaneku kõik sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr 114 § 10 lõike 2
punktis 8 loetletud hoolduslehe põhjused s.o 12 (haige perekonnaliikme põetamine kodus),
13 (alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või
sünnitusabi osutamise ajal) ja 14 (alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase
puudega isiku põetamine) liita. Kehtima jääks üks töövabastuse põhjus „Põetamine või
hooldamine“.
Lisaks teeb Haigekassa järgnevad ettepanekud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise sätete osas:
- Muuta tööõnnetuse ja kutsehaigestumise regulatsiooni, tuues sisse töötaja ja tööandja
vastutuse osa tööõnnetuste korral. Ettepaneku eesmärgiks on regulatsioonide ühtlustamine.
Uue korra kohaselt oleks tööandjal ja Haigekassal kohustus sarnaselt tavahaigestumise
regulatsioonile (RaKS§ 56 lg 1, TTOS § 122 lg 1) maksta haigushüvitist ning seda hüvitise
määraga 100%.
- Vähendada sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr 114 § 10 lõike 2 punktis 8
Tööinspektsiooniga seotud tööst vabastamise põhjuseid, nii et kehtima jääks 2, 5 ja 6 (st
liita kokku hetkel kehtivad põhjused 5 ja 7). Põhjuste vähendamine on kooskõlastatud Eesti
Liikluskindlustuse Fondiga. Esitame põhjuste vähendamise ettepaneku, kuna täna puudub
vajadus senise detailsuse järele.
4) Meditsiiniseadmete regulatsiooni täpsustused ravikindlustuse seaduses
Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktid 4-12 käsitlevad meditsiiniseadmete
regulatsiooni täpsustusi RaKS-is. Täiendavate muudatusettepanekute (RaKS § 48-482)
eesmärgiks on täpsustada mõisteid, teha ettepanekuid ravikindlustusraha kokkuhoiuks ja
patsiendi omaosaluse vähendamiseks. Uue sättena tuuakse seadusesse meditsiiniseadmete
hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtted.
5) Ravimite regulatsiooni täpsustused ravikindlustuse seaduses
Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktid 1-3 käsitlevad järgmisi aspekte:
- ravimi müügiloahoidjale võimaluse andmine algatada ravimiteenuse lisamist Eesti
Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu;
- haiguste loetelus (RaKS § 44) muudatuste tegemise pädevuse andmine valdkonna eest
vastutavale ministrile.
6) Ravimiseaduse muudatus
Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 3 punktis 1 tehtav muudatus on vajalik
selleks, et võimaldada retseptikeskuse andmekogu majutamist ja haldamist partner-ettevõtete
abil. Hetkel kehtiv ravimiseaduse § 81 lg 3 sõnastus piirab ebamõistlikult andmete majutamise
võimalusi ning sellega võivad kaasneda suured lisakulud.
7) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused
Haigekassa ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) muutmiseks:
- Muuta TTOS § 122 lõiget 1 lisades täpsustuse karantiini kohta st „Tööandja maksab töötajale
hüvitist haigestumise, vigastuse või karantiini neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest
70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest
töötasust (edaspidi haigushüvitis).“ Ettepanek on tehtud õigusselguse huvides. Kehtiva
sõnastuse kohaselt võivad tööandjad asuda seisukohale, et neil puudub karantiini korral
hüvitise tasumise kohustus.
- Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktist 15 tulenevalt vajab vastavalt
muutmist ka TTOS § 122 lg 4.
8) Haigekassa tagasinõudeõiguse regulatsioon
Haigekassa teeb ettepaneku täiendada TTKS § 6 lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab vältimatut abi vajava juhtumi
toimumise eest, mille eest on tasutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud korras.”
Kehtiva seaduse sõnastus ei võimalda Haigekassal ravikindlustamata isikute vältimatu abi
raviarvete osas tagasinõudeõiguse teostamist juhul, kui isik vastutab juhtumi toimumise eest.
Lisaks teeme ettepaneku täiendada RaKS § 26 lg 1 pärast tekstiosa “kindlustusandjate”
tekstiosaga “ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi”. RaKS § 26 annab Haigekassale nõudeõiguse
kindlustusseltsidelt, kuid ei võimalda esitada nõudeid Eesti Liikluskindlustuse Fondile (fond
ei ole kindlustusandja).
9) Rakendusaktide kavandid
Palume lisada „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike
dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ (määrus
kehtestatakse RaKS § 53 lõike 7 alusel) määruse kavand rakendusaktide hulka. Juhime
tähelepanu, et määruse kavandi § 8 lõike 1 punkt 12 sõnastuses on plaanitud jõustuma 1.
jaanuaril 2022. Tegemist on arendust vajava muudatusega.
Rakendusaktide kavandid on toodud käesoleva kirja lisas 2.
Määruse “Töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe, avamise,
lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ning haigekassale edastamise tingimused ja kord” kavandi
§ 3 lõike 1 punkt 12 ja § 10 lõike 1 punkt 8 sõnastuses on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.
Tegemist on arendust vajavate muudatustega.
Täiendavalt on vajalik muuta rakendusakte, mis kehtestatakse TTKS § 8 lg 46, § 271 lg 1, § 34
lg 1 ja § 38 lg 2 alusel. Loetletud rakendusaktide uued redaktsioonid on plaanitud jõustuma
01.01.2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
juhatuse esimees
Lisad:
1. eelnõu muudatusettepanekud
2. rakendusaktide kavandid