dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 20. november 2020
Viit
1.2-2/122-24
Registreeritud
20. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Liis Paas (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎vastus_EN_TTKS_muudatusettepanekud.asice448 KB

Sisu (failidest)

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse EELNÕU Eesti Haigekassa ettepanekud § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõigetes 32, 4 ja 44, § 81 lõigetes 3 ja 8, § 9 lõigetes 1 ja 2, § 22 1 lõikes 1, § 34 lõigetes 2, 6 ja 7, § 35 lõigetes 2, 3, 5, 8 ja 9, § 35 lõike 4 punktides 3 ja 4, § 36 lõikes 2, § 38 lõigetes 3 ja 4 asendatakse läbivalt sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ vastavas käändes; Selgitus (ettepaneku § 1 punktid 1-27): Selleks, et lahendada personali jätkusuutlikkuse küsimus perearstiabis, on vajalik kompleksne lähenemine. Kui seniajani on Eesti Haigekassa nn rahastaja rollis, siis süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb kasuks kui alates 2022. aastast lisandub ka teenuse korraldaja roll st võimalus võtta vastu otsuseid, mis mh soosiksid hajaasustusega piirkondades teenuse kättesaadavuse tagamist. Nimetatud teenuse korraldaja kohustuse üle toomine annab Eesti Haigekassale võimaluse rahastamise ja korraldamise ülesandeid sidudes panustada kiiremini ja tõhusamalt esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisse. 2) paragrahvi 8 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoha aadress on rahvastikuregistri alusel Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.“; 3) paragrahvi 8 lõike 41 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Terviseameti ja Eesti Haigekassa kooskõlastusel“ tekstiosaga „Eesti Haigekassa kooskõlastusel“; 4) paragrahvi 8 lõiget 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(43) Eesti Haigekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku nimistusse ning teeb muudatuse isikule teatavaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 6 alusel sätestatud ministri määrusele.“; 5) paragrahvi 8 lõiget 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, määrab Eesti Haigekassa nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel isiku teise perearsti nimistusse. Perearsti avalduse alusel on Eesti Haigekassal õigus määrata isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoha aadress ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas teise perearsti nimistusse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 1 punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut.“; 6) paragrahvi 8 lõikes 49 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ ning asendatakse tekstiosa „Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile Eesti teabevärava kaudu“ tekstiosaga „Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Eesti teabevärava kaudu“; 1 7) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 sätestatud juhul võib pikaajalise asendamise korral perearsti asendada tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, kuni üks aasta.“; 8) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta rohkem kui üks aasta.“; 9) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „perearstist sõltumatutel asjaoludel“ tekstiosaga „perearstist sõltumatutest asjaoludest“; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Eesti Haigekassa määrab regionaalse kättesaadavuse tagamiseks vajalike nimistute loetelu ja rahastamise erisused, kui: 1) nimistus on vähem kui 1200 isikut; 2) nimistute teenindamise järjepidevuse tagamiseks teenindavad nimistut samaaegselt kaks arsti käesoleva seaduse § 35 lõike 8 eesmärgil.“; 11) paragrahvi 221 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse teatavaks senise perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele, Sotsiaalministeeriumile ning HVA haiglale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Eesti Haigekassa edastab HVA haiglale nimekirja perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikutest, kellele teenust osutatakse.“; 12) paragrahvi 221 lõikes 7 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ ning täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Eesti Haigekassa teavitab perearstita jäänud isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“; 13) paragrahvi 34 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Eesti Haigekassa läbi avaliku konkursi või avaliku värbamise (edaspidi konkurss) valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras.“; 14) paragrahvi 34 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Eesti Haigekassalt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi nimistu osa üleandmine).“ 2 15) paragrahvi 34 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „avaliku“; 16) paragrahvi 34 lõikes 5 asendatakse sõna „Terviseamet“ sõnadega „Eesti Haigekassa“ vastavas käändes ning jäetakse välja sõnad „avaliku“ ja „avalik“; 17) paragrahvi 35 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Terviseamet otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotlus rahuldamata“ tekstiosaga „Haigekassa otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata“; 18) paragrahvi 35 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“; 19) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 37. Perearstina tegutsemise lõpetamine”; 20) paragrahvi 37 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti Haigekassa teeb otsuse perearstina tegutsemise lõpetamise ning perearstilt nimistu äravõtmiseks, kui:“; 21) paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „(2) Haigekassa võib teha otsuse perearstina tegutsemise lõpetamise ning perearstilt nimistu äravõtmiseks, kui nimistu on kinnitatud käesoleva seaduse § 35 lg 8 alusel peremeditsiini residentuuris täiskoormusega viimasel õppeaastal õppivale arst-residendile, kes ei lõpeta residentuuri nominaalaja vältel.“; 22) paragrahvi 37 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Perearstina tegutsemise lõpetamise otsus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks otsuse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise lõpetamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eesti Haigekassa teavitab perearstita jäänud isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“; 23) paragrahvi 38 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 38. Toimingud perearstina tegutsemise lõpetamisel“; 24) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „õiguse äravõtmise“ tekstiosaga „lõpetamise“; 25) paragrahvi 38 lõiget 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Perearstina tegutsemise lõpetamisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 sätestatud juhtudel on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut 3 puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või viimase puudumisel Eesti Haigekassale käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 viidatud korras.“; 26) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 57. Eesti Haigekassa“; 27) paragrahvi 57 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 57 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti Haigekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, sealhulgas tagab käesoleva seaduse § 8 1 lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise.“; Selgitus: Perearstide asendustasude maksmise korda muudeti § 57 lõikega 4 (jõust 01.01.2019) ning sätestati, et perearstide ajutise asendamise eest tasutakse haigekassa eelarvest haigekassa ja Terviseameti vahel sõlmitud halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Teenuse rahastamise sujuvamaks üleminekuks ja asenduste säilimise tagamiseks maksis haigekassa 2018-2020 aastal asendustasusid vastavalt Terviseametis asendustasude väljamaksmiseks kehtestatud korrale. Alates 01.01.2021 tasutakse aga tervishoiuteenuse osutajatele läbi tervishoiuteenuste loetelu, mis tõttu on asendussüsteemi transpordi kulu lisatud tervishoiuteenuste loetellu. Alates 01.01.2022 lisandub haigekassale lisaks ajutise asendamise eest tasumise kohustusele ka teenuse korraldaja roll. Haigekassa korraldab alates 01.01.2022 vajadusel perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, sealhulgas tagab ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise. 29) käesoleva ettepaneku § 1 punktid 1-28 jõustuvad 01.01.2022. § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada haigekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega. Teenuse lisamise või muutmise, mille sisuks on ravimi manustamine võib algatada ravimi müügiloahoidja. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha haigekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks.“; 4 Selgitus: Lisatakse ravimi müügiloahoidjale võimalust algatada ravimiteenuse lisamist Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. 2) paragrahvi 44 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „Vabariigi Valitsus kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul“ tekstiosaga „Valdkonna eest vastutav minister kehtestab“; Selgitus: Kehtiva RaKS-i kohaselt võtab haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 või 100 vastu Vabariigi Valitsus. Määruse menetlemine on aeganõudev protsess, millesse on kaasatud nii Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei kui ka Vabariigi Valitsus. Nimetatud määruse muutmise vajadus võib ilmneda mitu korda aastas. Valdkonna eest vastutav minister on kahtlemata pädev haiguste loetelus muudatusi tegema. Loetelu ei ole otstarbekas kehtestada Vabariigi Valitsuse tasemel. 3) paragrahvi 44 lõigetes 5 ja 6 asendatakse tekstiosa „Vabariigi Valitsus“ tekstiosaga „Valdkonna eest vastutav minister“;. Selgitus: Muudatus võimaldab kiiremini ning väiksema ressursikuluga menetleda määruse muudatusi. Vajadus haiguste loetelu muutmiseks võib tekkida seoses uute ravimite lisamisega haigekassa poolt hüvitatavate ravimite loetellu, kui konkreetsel näidustusel ei ole veel ravimeid loetellu kantud või juba ravimite loetellu kuuluvate toimeainete soodusmäära tõstmisega teatud näidustusel.“ 4) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Meditsiiniseadme jaemüügihind on meditsiiniseadme lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb meditsiiniseadme hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel.“; Selgitus: Lisatakse seadusesse meditsiiniseadme jaemüügihinna mõiste analoogses sõnastuses ravimite jaemüügihinna mõistega. 5) paragrahvi 48 lõike 5 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi hinnakokkuleppehind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud maksimaalne jaemüügihind“; Selgitus: Võetakse parema arusaadavuse huvides kasutusele mõiste „hinna- kokkuleppehind“. Sõna „maksimaalne“ tuleb jaemüügihinna ette lisada seetõttu, et võimaldada müüjal meditsiiniseadet müüa ka odavamalt, kui hinnakokkuleppes kokku lepitud. Praegune sõnastus on koostatud sooviga välistada kallimalt müümine, kuid praktikas võib konkurentsi olukorras olla müüjatel soov müüa meditsiiniseadet odavamalt, kui hinnakokkuleppehind. Tulenevalt nimetatud täpsustusest kasutatakse sõna „piirhind“ asemel sõna „hinnakokkuleppehind“ ka järgmistes sätetes: § 48 lg 6, lg 81, § 481 lg-d 3, 4. 6) paragrahvi 48 lõike 5 punktis 8 ja § 48 1 lõikes 2 asendatakse sõna „piirhinna“ sõnaga „hinnakokkuleppehinna“; 5 Selgitus: Kehtivas seaduses on kasutusel kaks sõnastuselt väga sarnast, kuid sisult erinevat piirhinna mõistet: - „meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügihind“ (RaKS § 48 lg 5 p 5) – see on haigekassa ja meditsiiniseadme tootja esindaja vahel sõlmitud hinnakokkuleppes olev meditsiiniseadme maksimaalne jaemüügihind ehk sisuliselt tähenduselt „hinnakokkuleppehind“; - teatud juhtudel soodustuse arvutamisel aluseks võetav „meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind“ (RaKS § 481 lg 3) ehk sisuliselt tähenduselt „meditsiiniseadmete (ala)rühma sisene odavuselt teise meditsiiniseadme hinnakokkuleppehind“. Eeltoodust tulenevalt jääb seaduse mõte segaseks või on raskesti mõistetav, mis tekitab seaduse rakendamisel praktilisi probleeme. Kasutusele tuleks võtta kaks eraldi mõistet: „hinnakokkuleppehind“ ja „piirhind“. 7) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Meditsiiniseadme haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi jaemüügihinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 481 lõikes 3 sätestatud juhul. Haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50% jaemüügihinnast, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi hinnakokkuleppehinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade.“; Selgitus: Täpsustatakse meditsiiniseadme jaemüügihinna mõistet ja haigekassa soodustuse arvutamise korda. Jaemüügihinna mõiste võetakse sõna „piirhind“ asemel kasutusele § 48 lõikes 6. Muudatuse järgselt on meditsiiniseadme jaemüügihind kõigi osaliste jaoks üheselt defineeritud. 8) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Meditsiiniseadme müüja ei rakenda meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi jaemüügil ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu kõrgemat jaemüügihinda kui hinnakokkuleppehind.“; Selgitus: Seadusest puudub meditsiiniseadme jaemüügihinna mõiste ning sellest haigekassa tehtava soodustuse arvutamise kirjeldus. Mõiste avamine on vajalik, et kaitsta seeläbi patsienti meditsiiniseadmemüüjate ja/või apteekide ärihuvidest tingitud põhjendamatu omaosaluse kasvu eest. RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse haigekassa meditsiiniseadmete loetellu meditsiiniseadmed, mille suhtes on haigekassa ja tootja või tema esindaja sõlminud hinnakokkuleppe. Hinnakokkuleppega fikseeritakse hinnakokkuleppehind ehk meditsiiniseadme maksimaalne jaemüügihind. Seadusest puudub hinnakokkuleppehinnast kõrgema hinna rakendamise keeld meditsiiniseadme müügil. Meditsiiniseadme tootja või tema esindaja ei pruugi aga olla nende seadmete ainus jaemüüja, vaid neid seadmeid müüvad ka teised ettevõtjad, nt apteegid, kes ei ole hinnakokkuleppe ega meditsiiniseadmete müügilepingu pooleks ja kellel ei ole seadusest tulenevat kohustust hinnakokkuleppes fikseeritud jaemüügihinnast kinni pidada. Nii võivad vaatamata sellele, et hinnakokkuleppehind 6 on ühesugune, olla erinevatel meditsiiniseadmete müüjatel erinevad jaemüügihinnad, mis toob kaasa patsiendi omaosaluse muutumise (reeglina omaosaluse suurenemise). Patsiendi omaosalus seadme ostmisel võib kujuneda RaKS § 48 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri 15.12.2019 määruses nr 69 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ sätestatud omaosalusest kõrgemaks (kuna patsient peab kinni maksma seadme hinnakokkuleppehinda ületava osa), mis ei ole patsientidele arusaadav ega ole ka kehtiva seaduse eesmärk. Kehtiva sõnastuse segadust tekitavusele on juhtinud korduvalt haigekassa tähelepanu ka erinevad partnerid alljärgnevalt: - apteegid on toonud välja, et seadusest ei tulene ühemõtteliselt kohustust väljastada apteegist patsiendile meditsiiniseade mitte kõrgema jaemüügihinnaga, kui tootja esindajaga sõlmitud hinnakokkuleppes fikseeritud. Kuna hinnakokkulepe pole sõlmitud apteegiga, siis leiab apteek, et tal puudub kohustus sellest kinni pidada. - meditsiiniseadmete tootjate esindajad on öelnud, et sõlmitava hinnakokkuleppega ei saa nad tagada kokkulepitud jaemüügihinda teiste jaemüüjate juures (nt apteekides), kuna seaduses ei ole sätestatud, et kõik jaemüüjad on kohustatud hinnakokkuleppehinnast kinni pidama. Haigekassa andmetel (meditsiiniseadmete müük ajavahemikul 01.01.2020- 31.05.2020) müüdi 73% retseptiga meditsiiniseadmeid apteegivõrgu kaudu, seejuures kõigist apteegis sooritatud müükidest üle poole (53%) olid teostatud kallima hinnaga, kui hinnakokkuleppes kokku lepitud piirhind. Kokku maksid patsiendid 5 kuu jooksul 83 000 eurot enam, s.o 27% rohkem, kui nad oleksid pidanud. Ekstrapoleerides tulemust kalendriaasta peale, tähendab see ca 199 tuhande euro enam maksmist turu ühele osapoolele. Kõige problemaatilisemad on meie analüüside andmetel just haavaravi ja diabeeditarvikute valdkond. Haavasidemeid müüdi 88% juhtudest kallimalt ning patsiendid maksid 58% toodete eest enam. Samuti lantsette, insuliininõelu ja glükomeetri testribasid müüdi kallimalt – vastavalt 87%, 72% ja 45% retseptidest ning patsiendid maksid 96%, 55% ja 20% rohkem kui pidanuks. Samuti olid problemaatilised nahahooldusvahendite, mida haigekassa rahastab kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse ning astma vahemahutite, mis on rahastatud astmaga lastele, müügid. Kõigi välja toodud meditsiiniseadmete vajajad, keda põhjendamatult kõrgem omaosalus enim tabab, on lapsed või vanemaealised patsiendid ja/või krooniliste haigustega inimesed. Seega apteekide ebavõrdne hinnapoliitika tabab just kõige haavatavamat sihtgruppi ühiskonnas, mis seega tervise ebavõrdsust veelgi süvendab. Haigekassa eesmärk on tagada ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine ja kaitsta kindlustatute huve. Olukorras, kus seaduse mitmeti tõlgendatav sõnastus jätab apteekidele võimaluse väljastada haigekassa hüvitatavaid meditsiiniseadmeid patsientidele haigekassa meditsiiniseadmete loetelus fikseeritust kõrgema hinnaga, kannatab kõige enam kindlustatu, kelle omaosalus kasvab. Teisalt tekitab see ka turuosaliste seas ebavõrdsuse, sest sama toote müügist on apteekidel võimalik teenida suuremat kasumit kui teistel jaemüüjatel. Samuti halvendab see haigekassa positsiooni hinnaläbirääkimistel, sest meditsiiniseadme tootja esindaja ei ole motiveeritud soodsamat hinda pakkuma, kuna kokkuvõttes suureneb selle arvelt vaid kolmanda turuosalise (apteegi) kasum, kuid nö. potentsiaalselt odavam hind ei jõua praktikasse, st meditsiiniseadmel ei teki alternatiivsete kallimate toodete ees turueelist ning kokkuvõttes ei võida rahaliselt ka patsient. Sellele probleemile on näiteks korduvalt tähelepanu juhtinud ettevõtted, kes tegelevad haavasidemete maaletoomisega. Tegu on tootegrupiga, mida peamiselt müüakse apteegivõrgu kaudu ning kus hinnakonkurentsi potentsiaal jääb praegu rakendamata. 7 RaKS § 41 lõige 11 defineerib ravimite jaemüügihinna seaduse tähenduses. Samas ei defineeri seadus meditsiiniseadme jaemüügihinna mõistet. Sellest tulenevalt ei ole meditsiiniseadme jaemüügihinna mõiste kõigi meditsiiniseadmemüüjate jaoks üheselt mõistetav, kuigi tihti kasutatakse analoogiat ravimite jaemüügihinnaga. Patsiendi omaosaluse vähendamiseks on põhjendatud lisada seadusesse säte (§ 48 lg 81), mis ei võimalda müüa meditsiiniseadet hinnakokkuleppehinnast kõrgema hinnaga. Keeld aitaks kaitsta patsiendi huve ning vähendada põhjendamatut omaosalust, kuid teisalt väheneks apteekide kasum sama summa võrra. Samuti aitaks muudatus tekitada õiglasemat konkurentsi erinevate jaemüüjate seas ning võimaldaks haigekassal senisest veelgi efektiivsemalt meditsiiniseadmete hindu läbirääkida ja soodsamaid hinnakokkuleppeid saavutada. Selle tulemusel võidaks nii riik kui ka patsient. 9) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui meditsiiniseadme jaemüügihind on väiksem kui meditsiiniseadmele ravikindlustuse seaduse § 481 lg 3 alusel rakenduv piirhind, on haigekassa poolt kindlustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäär 90% või 50% jaemüügihinnast.“; Selgitus: Patsiendi omaosaluse vähendamiseks ja ravikindlustusraha säästmiseks on põhjendatud lisada seadusesse säte (§ 48 lg 10), kus kirjeldatakse kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamist, kui meditsiiniseadet müüakse (ala)rühmasisesest piirhinnast odavamalt, seejuures lähtudes analoogilisest ravimite sättest (RaKS § 41 lõige 7). Näiteks, kui patsient ostab glükomeetri testribade pakendi (pakendis 50 testriba), mille hinnakokkuleppehind on 17,70 eurot ja pakendile rakenduv piirhind 16 eurot, kuid jaemüügihind on 15 eurot, siis sellise pakendi eest tasub haigekassa 15*0,9=13,5 eurot ja patsient 15-13,5=1,5 eurot. 10) paragrahvi 481 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, on alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks piirhind, milleks on meditsiiniseadmete rühmas või selle alarühmas odavuselt teise meditsiiniseadme hinnakokkuleppehind.“; Selgitus: Kehtivas seaduses on kasutusel kaks sõnastuselt väga sarnast, kuid sisult erinevat piirhinna mõistet. Kasutusele tuleks võtta kaks eraldi mõistet: „hinnakokkuleppehind“ ja „piirhind“. Piirhinna mõiste kaudu täpsustatakse meditsiiniseadmete rühma siseselt haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise alust. Mõiste „meditsiiniseadmete rühm“ on defineeritud RaKS § 48 lõikes 7 (sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmete rühm) ning piirhindu kehtestatakse nimetatud rühma piires jagades rühma vajadusel meditsiiniseadmete tehnilistest ja materjalist tulenevatest omadustest lähtuvalt alarühmadeks. Sõnastuse täpsustamine muudab õigusakti sisu kõigile osalistele üheselt arusaadavaks. 11) paragrahvi 481 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 8 „(4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppehinnast või piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaühendus.“; Selgitus: Asjaomastel erialaühendustel nagu õdede, füsioterapeutide, lümfiterapeutide, tegevusterapeutide või logopeedide ühendustel puudub seadusest tulenev pädevus, kuid on olemas sisuline pädevus, meditsiiniseadmetega seotud hinnangute andmiseks. RaKS § 481 lõige 4 sätestab, et meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaarstide ühendus. Kehtiva sõnastuse kohaselt saavad meditsiiniseadmete loetellu uute meditsiiniseadmete taotluste kohta meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu anda ainult arstide erialaorganisatsioonid. Samas on ilmnenud, et teatud meditsiiniseadmete (nt stoomihooldusvahendid, trahheostoomitarvikud, lümfitursete raviks kasutatavad kompressioontooted) osas on parim teadmine meditsiiniseadmetest ja nende kasutamise eripäradest just vastava ettevalmistusega tervishoiuspetsialistidel, kes ei ole väljaõppelt arstid. Mõiste „asjaomased erialaühendused“ kitsamalt piiritlemist ei saa pidada vajalikuks, sest pädevus sõltub suuresti meditsiiniseadmetest, mida loetellu taotletakse ning mille hindamise kompetentsi on keeruline meditsiini pideva arengu foonil ette ennustada. Seega võib õiguse täpsem piiritlemine takistada valdkonna ekspertiisi operatiivset rakendamist. Tervishoiuteenuste loetelu, kuhu kuulub muuhulgas ka palju erinevaid meditsiiniseadmeid, muutmise ettepaneku tegemise õigus on erialaühendustel (RaKS § 31 lg 5) ning tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hindamise õigus on haigekassa poolt Tartu Ülikooli või Ravimiameti soovitusel nimetatud eksperdil (nn. TTL kriteeriumide määruse § 8 lg 1 p 1). Seega ei ole tervishoiuteenuste loetelu muutmise menetlusprotsessis pädev ühendus piiratud erialaarstidega. Meditsiiniseadmega seotud hindamise õiguse andmine asjaomastele erialaühendustele muudaks kahe loetelu menetlust sisuliselt sarnasemaks. Praktikas on viimastel aastatel meditsiiniseadmete loetelu muudatuste hindamise protsessi olnud kaasatud lisaks erialaarstidele ka teised tervishoiuspetsialistid. Näiteks mitmeid stoomitooteid puudutavaid muudatusi aidanud kujundada Eesti Onkoloogiaõdede Ühing Üldkirurgide Seltsi toetusel. Samuti mitmed muudatused trahheostoomia ja larüngektoomia tarvikute osas on välja töötatud koostöös logopeedidega Eesti Kopsuarstide Seltsi toetusel. Sarnaselt haavaravi küsimustes on pädevate ekspertidena lisaks Eesti Haavaravi Liidule, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile ning Eesti Perearstide Seltsile olnud kaasatud ka Eesti Õdede Liit (sh nii pereõed, terviseõed kui ka haavaraviõed). Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eestvedamisel on 2020. aastal toimunud ekspertgrupi arutelud abivahendite kompenseerimise ja meditsiiniseadmete hüvitamise süsteemide inimkeskseks integreerimise osas. Ekspertgruppi on samuti kaasatud mitmeid mittearstlikke erialaseltside esindajaid: Eesti Õdede Liit, Eesti Tegevusterapeutide Liit, Eesti Füsioterapeutide Liit. Ekspertgrupis on tõdetud, et meditsiiniseadmete loetelu vajaduse tuvastajate ringi laiendamine tervishoiusüsteemis eeldab loetelu põhjalikku analüüsi, mis annaks ülevaate, kas õiguse laiendamiseks on praktiline vajadus. Lisaks on oluline vastavate spetsialistide pädevuse tundmine ja vajadusel tõstmine. Meditsiiniseadmete loetelu muutmisesse teiste asjaomaste erialaühenduste kaasamine ei tähendaks automaatselt põhjendatust laiendada meditsiiniseadmete väljakirjutajate ringi. Näiteks haavaravi õdedel võib olla väga 9 kõrge pädevus haavasidemete valdkonnas, kuid arvestades, et sellist õe eriala Terviseameti registris ei eksisteeri, ei saaks välja kirjutamist vaid nendega piiritleda. Samuti tuleb arvestada, et kui erialaühenduse juhatusse kuuluvad valdkonna kõige paremal tasemel eksperdid, siis väljakirjutamise laiendamise eelduseks on veendumus, et aktsepteeritaval tasemel oskused ja teadmised on valdaval enamusel antud valdkonna spetsialistidel. 12) seadust täiendatakse paragrahviga 482 järgmises sõnastuses: „§ 482. Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine (1) Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke meditsiiniseadmeid mõistliku hinnaga ning haigekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud meditsiiniseadmete müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. (2) Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) meditsiiniseadme maksimaalne jaemüügihind eurodes; 2) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist; 3) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlus; 4) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul meditsiiniseadme müüja on kohustatud meditsiiniseadet Eesti turul müüma ja haigekassa üle võtma kindlustatud isikutelt meditsiiniseadme eest tasumise kohustuse senistel alustel; 5) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks. (3) Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb haigekassale meditsiiniseadme tootja või tema esindaja. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada haigekassa. (4) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, algatab haigekassa menetluse meditsiiniseadme väljaarvamiseks meditsiiniseadmete loetelust.“; Selgitus: RaKS § 48 lõike 8 kohaselt kantakse haigekassa meditsiiniseadmete loetellu meditsiiniseadmed, mille suhtes on haigekassa ja tootja või tema esindaja sõlminud hinnakokkuleppe. Samas ei täpsusta kehtiv regulatsioon (erinevalt ravimite kohta käivast regulatsioonist) hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtteid. 13) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormi ning töövõimetuslehe avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja haigekassale edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 14) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Kindlustatud isiku tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust töövõimetuslehele omapoolsete kannete tegemiseks, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.“; Selgitus: RaKS § 53 lõikega 42.sätestatakse tööandja või FIE poolt kannete tegemist esmasele järgnevate töövõimetuslehtedele, kui selleks ajaks on kindlustatud isikuga 10 töö- või teenistussuhe lõppenud. RaKS § 53 lõike 4 kohaselt teeb kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Kui esmasele järgneva töövõimetuslehe ajaks on kindlustatud isiku töö- või teenistussuhe lõppenud, siis tööandjal ei ole enam infot töötaja kohta. Näiteks peab tööandja kinnitama, et isik viibis haiguslehel ning sel ajal ei töötanud. Tööandja on teinud kanded juba esmasele töövõimetuslehele. Üle ühe kuu kestva haiguse, vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral kirjutatakse välja uus haigusleht iga 30 kalendripäeva järel, kusjuures uus haigusleht kirjutatakse välja eelmisele järgnevana. 15) paragrahvi 53 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „90.“ tekstiosaga „20.“; Selgitus: RaKS § 53 lõike 5 kohaselt kuulub ajutise töövõimetuse hüvitis määramisele ja maksmisele 90 kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Haigekassal ei pruugi olla võimalik maksta välja hüvitist tähtaegselt juhul, kui isikul on mitu tööandjat ning kõik tööandjad ei tee kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee kaudu omapoolseid kandeid vahetult pärast isiku töövõimetuslehe lõppemist. Kui näiteks üks tööandja on omalt poolt isiku töövõimetuslehele kanded teinud, siis on haigekassal kohustus hüvitis välja maksta 30 päeva jooksul alates tööandja poolt töövõimetuslehe täiendamisest. Samal ajal teine (teised) tööandjad võivad kasutada RaKS § 53 lõikes 5 sätestatud õigust töövõimetuslehele kannete tegemiseks kuni 90. kalendripäevani alates isiku töövõimetuslehe järgselt tööle asumisest. Arvestades, et praegu toimub töövõimetuslehtede edastamine peamiselt elektrooniliselt, millele on kandeid võimalik teha 24/7 ning et tööandja dokumentide esitamisest sõltub kindlustatud isikule töövõimetushüvitise väljamaksmise aeg, pole põhjendatud, et isiku tööandja või FIE teeb omapoolsed märked 90. kalendripäeva ehk kolme kuu jooksul. Seega muudetakse seadust ja sätestatakse uueks tähtajaks 20 kalendripäeva, mis on piisav aeg kannete ja dokumentide esitamiseks. 90. kalendripäevane tähtaeg kehtestati ajal, kui töövõimetuslehte kirjutati välja paberil. 16) paragrahvi 53 lõike 54 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „90.“ tekstiosaga „20.“; Selgitus: RaKS § 53 lõige 54 sätestab haigekassas tõendi alusel hüvitise määramise ja maksmise. § 53 lõike 1 kohaselt, kui kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Kindlustatud isikule hüvitise välja maksmise aeg sõltub dokumentide esitamise ajast, dokumentide esitamise tähtaeg 20 kalendripäeva on tööandjale piisavaks ajaks. RaKS § 53 lõike 6 kohaselt maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse. Tööandja poolt TVL täiendamise aja lühendamine on töötaja huvides. 17) paragrahvi 59 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „ja lapse ravi algab haiglas“; Selgitus: muudetakse RaKS § 59 lõike 11 sõnastust, mis reguleerib hooldushüvitise maksmist, kui haigestumise põhjuseks on lapsel pahaloomuline kasvaja. Kehtiva 11 regulatsiooni kohaselt on kindlustatud isikul õigus hoolduslehe alusel saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. Pahaloomuline kasvaja vajab enamasti ravi ca 2,5 aastat. Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse aastas hinnanguliselt 30 last. Umbes neljandikul kasvajatega lastest võib haigus korduda. Kuni 60 kalendripäeva hüvitatakse hoolduslehed, kus hooldatavatel esinevad diagnoosid C00-C97, D00-D09 ja D37-D48 (rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 järgi) ning lapse ravi on alanud haiglas. Ravi toimub tavaliselt tsüklite kaupa ja haiglas viibimine vaheldub pikemate või lühemate kodus viibimistega. Vähiravis ei osale lapsevanem üksnes hooldajana, vaid eelkõige raviprotsessi osalisena, aidates kaasa ravi tulemuslikkusele ja aidates teha lihtsamaid ravis vajalikke abitoiminguid. Kui ravi ei alga haiglas, siis kehtiva regulatsiooni korral on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva. Kuna pahaloomulise kasvaja ravi on pikk ja raske ning toimub vaheldumisi kodus ja haiglas, ei ole põhjendatud, miks hooldushüvitise maksmine kuni 60 kalendripäeva sõltub ainult sellest, kus ravi alustatakse (haigla või kodu). Hooldushüvitise maksmise aja pikendamine kuni 60 kalendripäevani ka nende juhtumite korral, kus ravi ei alga haiglas (samas juhtumi kestel võib olla ka haiglaravi vajavaid päevi) suurendaks haige lapse heaolu ning lapse ravi ajal ei halveneks oluliselt pere materiaalne olukord. 18) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega“ tekstiosaga „saab ajutise töövõimetuse ajal töötasu või tulu ettevõtlusest“ ja tekstiosa „ töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates“ tekstiosaga „päevade eest, mille eest maksti töötasu või isik sai tulu ettevõtlusest“; Selgitus: Kehtiva sõnastuse kohaselt, kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates. Selle sõnastuse kohaselt kaotab isik õiguse hüvitisele alates rikkumisest kuni töövõimetuslehe lõppemiseni. Muudatusega kaotab isik edaspidi õiguse ajutise töövõimetuse hüvitisele aja eest, millal ta töötab või tegeleb ettevõtlusega. Haigekassa halduspraktika näitab, et isik võib saada teatud päevade eest töötasu, aga ei pruugi käia tööl. Oluline on mitte maksta hüvitist selle aja eest kui isik sai sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. § 3. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Retseptikeskuse vastutav töötleja on Eesti Haigekassa.“; Selgitus: Otsustus on vajalik, kuna Haigekassa Retseptikeskuse IT baasinfrastruktuur on vananenud ja vajab suures osas väljavahetamist. Oluline osa IT baasinfrastruktuurist on lõplikult vananenud ja tootetuge ei ole võimalik pikendada kuupäevast 30.06.2021 edasi. 12 Andmekeskuse pinna omamine (baasinfrastruktuuri majutamine) ja administreerimise kompetentsi hoidmine (baasinfrastruktuuri haldamine) ei ole Haigekassa põhitegevused. Lähtuvalt kasutab Haigekassa erinevaid partnerettevõtteid IT baasinfrastruktuuri majutamiseks ja haldamiseks. Ravimiseadus § 81 lõige 3 keelab Retseptikeskuse andmekogu ehk digiretsepti teenuste töötlemise edasivolitamise ja volitatud töötleja määramise. Eelnevast lähtub Ravimiseaduse muutmise vajalikkus, et Retseptikeskuse andmekogu majutamine ja haldamine partner-ettevõtete abil oleks seaduslik. Seaduse muutmine annab võimaluse edaspidi IT baasinfrastruktuuri teenuspõhiselt hankida, et tagada: - Retseptikeskuse toimimine; - Retseptikeskuse asutamise ja retseptikeskuse pidamise põhimääruses ette nähtud ISKE turvaklassi K3T3S2 ja turbeaste kõrge (H) täitmine. Tuleb luua võimalus IT baasinfrastruktuuri teenusepõhiseks hankimiseks ja seega Retseptikeskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kui Ravimiseaduse § 81 lõike 3 muutmine või tühistamine jääb tegemata, suurenevad oluliselt IT baasinfrastruktuurist vananemisest tulenevad riskid Retseptikeskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks 2021. aasta teises pooles. 13 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa RAKENDUSAKTI KAVAND nr __ MÄÄRUS ….. 2020 nr … Töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ning haigekassale edastamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ning haigekassale edastamise tingimused ning kord. § 2. Töövõimetuslehe vormistamine (1) Töövõimetuslehe väljastamise õigus on ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud tervishoiutöötajal, kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust. (2) Õel on haiguse või vigastuse korral haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus. (3) Töövõimetuslehe väljastamise õigust omav tervishoiutöötaja avab ja lõpetab töövõimetuslehe kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamise päeval ning edastab andmed viivituseta elektroonselt haigekassa andmekogusse. (4) Haigus- ja hoolduslehe avaja märgib haiguslehele töövabastuse prognoositava lõppemise kuupäeva või kindlustatud isiku kohustusliku järgmise kontakti kuupäeva, kuid mitte rohkem kui 30 kalendripäeva pikkuse perioodi. (5) Teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil on õigus lõpetada eelmise tervishoiuteenuse osutaja juures välja kirjutatud haigusleht. (6) Töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise kohta tehakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti kanne lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4 2 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrast. § 3. Töövõimetuslehe andmekoosseis (1) Töövõimetuslehe andmeväljade loetelu on: 1) dokumendi number; 2) liik (haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht või lapsendamisleht); 3) eeldatav sünnitamiskuupäev (sünnituslehe korral) (pp.kk.aaaa); 2 4) esmase lehe number (järgneva töövõimetuslehe korral märgitakse esmase töövõimetuslehe number; esmasel töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks); 5) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi; 6) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp; 7) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande RHK 10 järgi (haigus- või hoolduslehe korral); 8) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine; 2. kutsehaigus; 3. olmevigastus; 4. vigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin; 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine; 15. rasedus- ja sünnituspuhkus; 16. alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus; 17. terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal (märgitakse raseda kaardi või eriarsti poolt väljastatud tõendi alusel); 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus); 9) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa); 10) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine; vastuvõtule mitteilmumine), hüvitamise piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa); 11) märge töövõimetuslehe lõpetamise kohta; 12) töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamine, kuupäev (pp.kk.aaaa); 13) töövõimetuslehe avanud ja lõpetanud tervishoiuteenuse osutaja andmed 14) tervishoiuteenuse osutaja äriregistri kood, nimi 15) töövõimetuslehe avanud ja/või lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood, registreerimistõendi number, ees- ja perekonnanimi (2) Elektroonilisele töövõimetuslehele omistab numbri Eesti Haigekassa. § 4. Töövõimetuslehe plank (1) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberile ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 1 1 sätestatud juhul. (2) Töövõimetuslehe plank trükitakse A4 formaadis valgele paberile käesoleva määruse lisas toodud vormi kohaselt. Töövõimetuslehe plangi vorming on kohustuslik. (3) Paberil olev töövõimetusleht täidetakse ladina tähestikus trükikirjas või loetavalt kirjutades. § 5. Haiguslehe avamine ja lõpetamine (1) Haigusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. (2) Kui kindlustatud isiku haigestumise tööpäev langeb nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale, siis võib haiguslehe avada tagasiulatuvalt algusega nädalavahetusel, rahvuspühal 3 või riigipühal. Tagasiulatuvalt võib haiguslehe avada, kui isik teavitab oma haigestumisest hiljemalt nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale järgneval esimesel tööpäeval või kui isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi nendel päevadel tervishoiuteenuse osutamisel sidevahendite teel. 3) Üle ühe kuu kestva töövabastuse või töötingimuste ajutise kergendamise korral lõpetatakse haigusleht vähemalt iga 30 kalendripäeva järel ning avatakse järgnev haigusleht. (4) Haigusleht avatakse järgnevana ka juhul, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub haiguse või vigastuse ravimiseks haiguslehe avamise õigust omava tervishoiutöötaja poole Eestis hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast isikut välisriigis ravinud arsti väljastatud tõendil (edaspidi välisriigi arsti tõend) märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või välisriigi arsti tõendil märgitud ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul avatakse järgnev haigusleht välisriigi arsti tõendil märgitud viimasele tervishoiuteenuse osutamise kuupäevale või ravi lõppemise eeldatavale kuupäevale järgnevast kuupäevast. (6) Järgnevale haiguslehele märgitakse käesoleva määruse § 3 lõike 2 alusel Eesti Haigekassa omistatud esmase töövõimetuslehe number. (7) Kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse jätkumisel võib tervishoiutöötaja haiguslehe lõpetada etteulatuvalt kuni kaheksaks kalendripäevaks. (8) Haigusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist töövõime taastumise kindlakstegemise päeval (kaasa arvatud) või kui isik sureb, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 7 sätestatud juhul. (9) Kui kindlustatud ei kontakteeru tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta, lõpetab ta töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise kuupäevast arvates, tehes vastava kande haigus- või hoolduslehele. (10) Raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel kirjutatakse haigusleht välja paranemiseni või rasedus- ja sünnituspuhkuseni, lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatud tingimustest. Terviseseisundile vastava töö andmise, teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimise või teenistustingimuste ajutise kergendamise vajaduse jätkumisel kirjutatakse välja uus haigusleht eelmisele järgnevana. (11) Raseduse katkestamise korral meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 28. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht. (12) Enne raseduse 28. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse korral välja haigusleht, mis lõpetatakse 28. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval. § 6. Hoolduslehe avamine ja lõpetamine (1) Hooldusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral lapse hooldamise või haige põetamise vajaduse tekkimise päevast pärast põetatava 4 lapse, alla 19-aastase puudega isiku või perekonnaliikme läbivaatust ja terviseseisundi kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. (2) Hooldusleht avatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist ning kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides koos tervishoiutöötajaga järgneva kontaktikuupäeva määramisega. (3) Hooldusleht avatakse tegelikule põetajale või hooldajale (edaspidi põetaja), kui hooldamise või põetamise vajadus tuleneb põetatava või lapse hooldaja tervise seisundist. (4) Kui hooldamise või põetamise vajadus langeb põetaja tööpäevale, mis algab nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal, siis võib hoolduslehe avada tagasiulatuvalt algusega nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal. Tagasiulatuvalt võib hoolduslehe avada, kui isik teavitab põetamise vajadusest hiljemalt nädalavahetusele, rahvuspühale või riigipühale järgneval esimesel tööpäeval või kui isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi nendel päevadel tervishoiuteenuse osutamisel sidevahendite teel. (5) Ühe isiku või samaaegselt mitme isiku põetamiseks või hooldamiseks ühe haiguse korral (edaspidi hooldusjuhtum) avatakse üks hooldusleht. Kui ühe hooldusjuhtumi korral hooldab või põetab järjestikku mitu põetajat, avatakse uus hooldusleht eelmisele järgnevana. (6) Mitme alla 12-aastase lapse, alla 19-aastase puudega isiku või perekonnaliikme osaliselt kattuval haigestumisel lõpetatakse eelmise hooldusjuhtumi hooldusleht ja avatakse järgmise hooldusjuhtumi hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale. Viimase hooldusjuhtumi hooldusleht lõpetatakse haigete laste hooldamise või perekonnaliikmete põetuse vajaduse lõppemise päevast. Kui järjestikuste hooldusjuhtumite korral hooldab või põetab üks põetaja, avatakse uus hooldusleht esmase hoolduslehena. (7) Kui haigestub isik, kellele on avatud hooldusleht, avatakse talle haigusleht ja hooldusleht lõpetatakse haiguslehe avamise päevale eelneva kuupäevaga. Vajadusel avatakse järgnev hooldusleht teisele põetajale. (8) Hoolduslehe lõpetamiseks pärast hooldatava või põetatava läbivaatust võib arst hooldatava tervislikust seisundist tingitud põhjustel pikendada hooldusjuhtumit ja lõpetada hooldusleht hooldatavat uuesti läbi vaatamata mitte rohkem kui kaheksa päeva ette. § 7. Sünnituslehe avamine ja lõpetamine (1) Sünnitusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud kindlustusjuhtumi korral pärast terviseseisundi kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. (2) Sünnituslehe avamise ja lõpetamise õigus on günekoloogil, perearstil ja ämmaemandal. (3) Sünnitusleht avatakse rasedale 140 kalendripäevaks, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui rase hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust hiljem, kui 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva, lühendatakse sünnituslehe kestust vastava arvu päevade võrra. Rase, kellele on antud terviseseisundile vastavat tööd või kelle teenistustingimusi on raseduse ajal kergendatud, hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust hiljem, kui 70 kalendripäeva enne 5 arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva, lühendatakse sünnituslehe kestust vastava arvu päevade võrra. (4) Kui sünnitus toimub enne sünnituslehe avamist ja rasedus on kestnud üle 28 nädala, kirjutatakse sünnitusleht välja alates sünnitamise päevast 140 kalendripäevaks. (5) Arsti või ämmaemanda otsusel on kindlustatud isikul õigus pärast lapse sündi taotleda sünnituslehe lõpu kuupäeva varasemaks muutmist. Sünnituslehe avaja esitab haigekassale taotluse sünnituslehe lõpu kuupäeva muutmiseks. Arsti taotluse alusel teeb haigekassa väljamakstud sünnitushüvitise ümberarvestuse enammakstud sünnitushüvitise tagasinõudmiseks. Seejärel parandab haigekassa andmekogus sünnituslehe lõpu kuupäeva. § 8. Lapsendamislehe avamine ja lõpetamine (1) Lapsendamisleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud alusel kohtuotsuse alusel lapse perearsti poolt. (2) Lapsendamislehe võib avada alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamislehe lõpetamise päev on hiljemalt 70. kalendripäev alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. § 9. Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kande tegemine töövõimetuslehel (1) Kui kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras tuvastatud joobeseisundist, teeb arst haigus- või hoolduslehele sellekohase kande. (2) Kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, teeb töövõimetuslehe lõpetaja haigus- või hoolduslehele sellekohase kande. (3) Kui kindlustatud isik kontakteerub tervishoiutöötajaga pärast tervishoiutöötajaga kokku lepitud kontakti kuupäeva töövõimelisena, lõpetatakse haigusleht tervishoiutöötajaga kokku lepitud kontakti kuupäevaga. § 10. Kindlustatud isiku tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamisel edastatavad andmed (1) Kindlustatud isiku tööandja edastab töövõimetuslehe kinnitamisel elektroonselt järgmised andmed: 1) äriregistri kood või isikukood või füüsilisest isikust tööandja isikukood; 2) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval; 3) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa); 4) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes; 5) periood, millal isik viibis kergemale tööle üleviimise ajal haigus- või hoolduslehel; 6) periood, millal kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa); 6 7) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist (puhkus, töötasu või ettevõtlustulu saamine töövabastuse ajal; ). 8) kindlustatud isiku arvelduskonto andmed juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmiseks töötaja arvelduskonto andmed haigekassa andmekogus puuduvad. § 11. Tööinspektsiooni poolt edastatavad andmed Kui töövabastuse põhjusteks on 2. kutsehaigus, 5. tööõnnetus, 6. tööõnnetus liikluses, 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, siis kontrollib Eesti Haigekassa enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist Tööinspektsioonist X-tee kaudu tööõnnetuse või kutsehaigestumise raporti olemasolu. Tööinspektsioon edastab tööõnnetuse toimumise või kutsehaigestumise kuupäeva ja raporti numbri. § 12. Paranduste sisseviimine töövõimetuslehel (1) Kui tervishoiutöötajal on Eesti Haigekassa andmekogusse edastatud töövõimetuslehel vaja teha parandusi või kehtetuks tunnistada, esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale taotluse elektrooniliselt. (2) Kui kindlustatud isik ei soovi töövõimetuslehe vormistamist, siis võib käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kehtetuks tunnistada. (3) Tervishoiutöötaja poolt töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamine peale töövabastusperioodi lõppu (tervishoiutöötaja poolt peale töövõimetuslehe lõpetamist) on keelatud. (4) Kui tööandjal on Eesti Haigekassa andmekogusse edastatud töövõimetuslehel on vaja teha parandusi, siis esitab ta haigekassale taotluse elektrooniliselt. (5) Kui töövõimetuslehe alusel on tööandja kohustatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel maksma haigushüvitist või töövõimetuslehel on parandatud tööst vabastamise põhjust, töövabastuse alguse või lõpu kuupäeva või märkeid esmane või järgnev, teavitab haigekassa töövõimetuslehel tehtud parandustest tööandjat elektrooniliselt. § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 14. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub…a. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa Töövõimetusleht 8 RAKENDUSAKTI KAVAND nr __ MÄÄRUS …. ….. 2020 nr … Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 53 lõike 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitise (edaspidi hüvitis) määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord. (2) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) määrab ja maksab ravikindlustuse seaduse § 50 lõikes 3 nimetatud hüvitisi: 1) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktide 1, 2, 4-51 või lõike 3 alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töökohustuste täitmisest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu; 2) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 31 alusel kindlustatud isikule. (3) Kindlustatud isikule määratakse ja makstakse hüvitist ravikindlustuse seaduse §-s 51 loetletud kindlustusjuhtumi esinemisel. 2. peatükk HÜVITISE MÄÄRAMISEKS JA MAKSMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID JA ANDMETE KOOSSEIS 1. jagu Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid § 2. Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid on: 1) Maksu- ja Tolliameti tõend; 2) tööandja tõend; 3) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport; 4) pärimistunnistus; 5) avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral. 9 § 3. Maksu- ja Tolliameti tõend Maksu- ja Tolliamet väljastab infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liidese kaudu hüvitise määramiseks järgmisi andmeid: 1) haigekassa päringus esitatud kalendriaastal makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa sotsiaalmaksu maksjate kaupa; 2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul märge, kas on kohustus maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid haigekassa päringus esitatud päeval. § 4. Tööandja tõend Tööandja tõend sisaldab järgmisi andmeid: 1) äriregistri kood või isikukood või füüsilisest isikust tööandja isikukood; 2) kindlustatud isiku ees- ja perekonnanimi; 3) kindlustatud isiku isikukood; 4) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval; 5) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa); 6) arsti, hambaarsti või ämmaemanda otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes; 7) periood, millal isik viibis kergemale tööle üleviimise ajal haigus- või hoolduslehel; 8) periood, millal kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa); 9) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt õigus saada hüvitist (puhkus, töötamine töövabastuse ajal; ). 10) kindlustatud isiku arvelduskonto andmed juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmiseks töötaja arvelduskonto andmed haigekassa andmekogus puuduvad. § 5. Pärimistunnistus Pärimistunnistusel sisalduvad andmed on kehtestatud pärimisseaduse § 165 lõike 6, § 167 lõike 2 ja § 176 lõike 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrustega. § 6. Avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral Avaldus hüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral sisaldab järgmisi andmeid: 1) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi; 2) avalduse esitaja isikukood; 3) avalduse esitaja elukoht; 4) surnud isiku ees- ja perekonnanimi; 5) surnud isiku isikukood; 6) surnud isiku surmakuupäev; 7) avalduse esitaja sugulussuhe surnud isikuga (abikaasa, laps, vend, õde või muu); 8) avalduse esitaja pangakonto number, millele hüvitis kantakse; 9) viide avaldusele lisatavate dokumentide kohta; 10) avalduse esitaja allkiri; 11) avalduse vormistamise kuupäev. 10 § 7. Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike muude dokumentide esitamine paberil (1) Töövõimetuslehe võib paberil esitada ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 1 1 sätestatud juhul. (2) Paberil väljakirjutatud töövõimetusleht antakse kindlustatud isikule esitamiseks tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale, kui töövõimetusleht on antud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale. 2. jagu Hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide andmete koosseis § 8. Töövõimetusleht (1) Töövõimetusleht sisaldab ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel kehtestatud korras toodud andmeid: 1) dokumendi number; 2) liik (haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht või lapsendamisleht); 3) eeldatav sünnitamiskuupäev (sünnituslehe korral) (pp.kk.aaaa); 4) esmase lehe number (järgneva töövõimetuslehe korral märgitakse esmase töövõimetuslehe number; esmasel töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks); 5) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi; 6) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp; 7) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande (edaspidi RHK-10) järgi (haigus- või hoolduslehe korral); 8) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine; 2. kutsehaigus; 3. olmevigastus; 4. liiklusvigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3- aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine; 15. rasedus- ja sünnituspuhkus; 16. alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus; 17. terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal (märgitakse raseda kaardi või eriarsti poolt väljastatud tõendi alusel); 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus); 9) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa); 10) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine; vastuvõtule mitteilmumine), hüvitamise piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa); 11) märge töövõimetuslehe lõpetamise kohta; 12) töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamine, kuupäev (pp.kk.aaa) 13) töövõimetuslehe avanud ja lõpetanud tervishoiuteenuse osutaja andmed 14) tervishoiuteenuse osutaja äriregistri kood, nimi 15) töövõimetuslehe avanud ja/või lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood, registreerimistõendi number, ees- ja perekonnanimi 11 (2) Välisriigi arsti tõendile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. 3. peatükk HÜVITISE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD § 9. Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide esitamine (1) Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu maksu maksja teeb töövõimetuslehele oma kanded X-tee kaudu seitsme kalendripäeva jooksul, alates töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamisest. (2) Juhul, kui tööandjal pole võimalik teha kandeid X-tee kaudu, esitab ta haigekassale tööandja tõendi ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku töövõimetuslehe juurde digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel või paberil posti teel seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamise päevast, kui hüvitise arvutamise aluseks on nimetatud seaduse § 54 lõikes 3 või § 55 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimus. Tööandja tõendi vormistab tööandja, kes on kohustatud maksma kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu. (3) Kui haigekassale esitatakse hüvitise määramiseks ja maksmiseks välisriigi arsti tõend, lisatakse sellele tööandja tõend, mille vormistab tööandja, kellele välisriigi arsti tõend esitati. (4) Kindlustatud isiku surma korral esitatakse töövõimetuslehe juurde avaldus hüvitise väljamaksmiseks, millele lisatakse surmatunnistuse koopia ja pärimistunnistus või kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmeks olemist tõendavad dokumendid. § 10. Dokumentide menetlemine haigekassas (1) Haigekassa: 1) registreerib esitatud dokumendid haigekassa kehtestatud korras; 2) kontrollib esitatud dokumentide vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. (2) Kui dokumentides esineb puudusi, sealhulgas andmete mitteloetavust, teatab haigekassa dokumentide esitajale kirjalikult puuduste kõrvaldamise tähtaja. (3) Dokumentide haigekassasse laekumise päevaks loetakse kuupäev, millal nõuetekohaselt vormistatud dokumendid haigekassale esitati. (4) Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktide 4, 5 või 5 1 või lõike 3 või 31 alusel kindlustatud isiku dokumentide esitamise korral esitab haigekassa päringu Maksu- ja Tolliametile tõendi saamiseks. (5) Kui haigekassale esitatakse tööõnnetuse või kutsehaigestumise põhjusega väljastatud töövõimetusleht, teeb haigekassa Tööinspektsioonile päringu tööõnnetuse või kutsehaigestumise kohta kinnituse saamiseks. § 11. Hüvitise määramine ja maksmine 12 (1) Haigekassa määrab ja maksab hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide esitamisest haigekassasse. (2) Hüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole Eestis. (3) Haigekassa võib pikendada hüvitise väljamaksmist 30 kalendripäeva võrra ravikindlustuse seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhul. Hüvitise väljamaksmise pikendamisest teatab haigekassa kindlustatud isikule kirjalikult, näidates ära väljamaksmise pikendamise põhjuse ning tähtaja asja kohta oma arvamuse või vastuväidete esitamiseks. (4) Hüvitise määramisest ja maksmisest keeldumise korral saadab haigekassa kindlustatud isikule ja dokumentide esitajale haldusakti, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) haldusakti vormistamise kuupäev ja number; 2) kindlustatud isiku ees- ja perekonnanimi; 3) kindlustatud isiku isikukood; 4) õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis on hüvitise määramisest keeldumise aluseks; 5) vaide esitamise kord; 6) haldusakti väljastanud haigekassa vastutava töötaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri; 7) haldusakti vormistaja ees- ja perekonnanimi ning sidevahendite numbrid. § 12. Hüvitise maksmine kindlustatud isiku surma korral Kindlustatud isiku surma korral makstakse käesoleva määruse § 6 avalduse alusel hüvitis välja: 1) ühe kuu jooksul arvates kindlustatud isiku surmast tema perekonnaliikmetele, kes elasid kindlustatud isiku surmani temaga koos ja olid tema ülalpidamisel; 2) ühe kuu jooksul arvates pärijale notari väljastatud pärimistunnistuse esitamisest haigekassale. IV. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub ….. a § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Hr Kiik Teie 03.11.2020 nr 1.2-2/122-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 20.11.2020 nr 1.5-1/31941-1 Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Täname võimaluse eest avaldada arvamust tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Eesti Haigekassal on seaduse eelnõu ning rakendusaktide kavandite kohta järgnevad märkused ja muudatusettepanekud: 1) Eelnõu detailsed muudatusettepanekud (viitega eelnõu muudetavale osale) on toodud käesoleva kirja lisas 1. 2) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused Eesti Haigekassa (edaspidi Haigekassa) poolt eelnõu muudatusettepanekute (lisa 1) § 1 punktid 1-27 (perearstiabi korraldus sh perearstide nimistute halduse üleminek Terviseametilt Haigekassale) ja § 1 punkt 28 (s.o perearstide ja pereõdede asendussüsteemi korralduse üleminek Terviseametilt Haigekassale) on plaanitud jõustuma 01.01.2022. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 8 puhul juhime tähelepanu: - lõike 3 osas esineb dubleerimisi rakendusaktidega. Teeme ettepaneku viia täpsem regulatsioon kogu TTKS § 8 s.o nimistusse arvamise ja andmete esitamise osas rakendusakti. - lõike 41 puhul võib tekkida ebakõla nimistu piirsuuruse ja hea tahte koostöökokkulepe „Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“ vahel. - lõike 49 osas märgime, et riigil on isikukoodide põhiselt otstarbekam andmeid vahetada. Kehtiva korra kohaselt toimub andmevahetus nimede põhiselt. TTKS § 11 lg 1 muudetakse sõnastust, millega täpsustatakse, et ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves Haigekassa eelarvesse ettenähtud vahendite ulatuses. Lõike 1 puhul asendatakse tekstiosa „riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest“ tekstiosaga „.riigieelarves Eesti Haigekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest“. Sarnaselt TTKS § 11 lg 1 on vajalik muuta ka järgmiste paragrahvide sõnastust, viidates mitte ravikindlustuse eelarvele, vaid Haigekassa eelarvele: TTKS § 6 lg 3, § 23, § 26, § 263, § 52 lg 3. Täiendavalt teeme ettepaneku lisada TTKS § 14 laiem esmatasandi meeskonna määratlus selliselt, et hõlmatud oleksid vaimse tervise õde, psühholoog, logopeed, tegevusterapeut jt tugispetsialistid. 3) Ravikindlustuse seaduse muudatused Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktid 13-18 käsitlevad peamiselt töövõimetuslehtede andmekoosseisu, kannete tegemist ning töövõimetus- või hooldushüvitise maksmist. Haigekassa täiendavad ettepanekud seonduvate rakendusaktide muutmiseks on toodud käesoleva kirja lisas 2. Haigekassa ei toeta ideed täiendada ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS) § 8 lõikega 6. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et muudatus kavandatakse üksikute ministeeriumisse pöördumiste tõttu. Seaduse sätete täiendamine üksikjuhtude pealt ei ole mõistlik ja proportsionaalne praktika. Muudatuse ohud: - Töövõimetuslehe lõpetamise kuupäev on muutuv suurus (arstid saavad muuta töövõimetuslehe avamisel märgitud lõpu kuupäeva lehe lõpetamisel ja õiendiga tagantjärele), seega ei ole Haigekassal täpset alust kindlustuse pikendamiseks. See tähendab olulist halduskoormuse kasvu andmete igapäevase monitoorimise ja kindlustuskannete käsitsi korrigeerimise näol (täna puudub tehniline lahendus automaatseks monitoorimiseks ja pikendamiseks). - Käsitsi andmete töötlemise (orienteeruvalt kuni 600 isikut kuus) vead. - Vajalik täiendav igakuine ressurss ja arendused. Haigekassa teeb täiendavalt ettepaneku kaaluda hooldushüvitise arvutamise aluseks oleva ajavahemiku ühtlustamist ja hoolduspõhjuste liitmist järgmiselt: - RaKS § 59 lõige 11 sätestab, et hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu ettepanekul muudeti 2015. aastal ravikindlustuse seadust nii, et pahaloomulise kasvaja diagnoosiga laste vanemad said senise 14 päeva asemel õiguse 60-päevalisele hooldushüvitisele. Liit esitas 2020.a. augustikuus sotsiaalministeeriumile ettepaneku kohaldada ravikindlustuse seaduse kõnealust sätet ka juhul, kui lapse diagnoosiks on aplastiline aneemia, hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos, Langerhans rakkude histiotsütoos ja luuüditransplantaadi peremehevastase reaktsiooni haiguse või vereloome tüvirakkude siirdamine ja sellega kaasneda võivad hilisemad siirdamise järgsed komplikatsioonid. Haigekassa ettepanek on vaadata üle hüvitamise skeem laiemalt ja mitte kasutada diagnoosipõhist lähenemist. - Kaasnevalt teeme ettepaneku kõik sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr 114 § 10 lõike 2 punktis 8 loetletud hoolduslehe põhjused s.o 12 (haige perekonnaliikme põetamine kodus), 13 (alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal) ja 14 (alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase puudega isiku põetamine) liita. Kehtima jääks üks töövabastuse põhjus „Põetamine või hooldamine“. Lisaks teeb Haigekassa järgnevad ettepanekud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise sätete osas: - Muuta tööõnnetuse ja kutsehaigestumise regulatsiooni, tuues sisse töötaja ja tööandja vastutuse osa tööõnnetuste korral. Ettepaneku eesmärgiks on regulatsioonide ühtlustamine. Uue korra kohaselt oleks tööandjal ja Haigekassal kohustus sarnaselt tavahaigestumise regulatsioonile (RaKS§ 56 lg 1, TTOS § 122 lg 1) maksta haigushüvitist ning seda hüvitise määraga 100%. - Vähendada sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr 114 § 10 lõike 2 punktis 8 Tööinspektsiooniga seotud tööst vabastamise põhjuseid, nii et kehtima jääks 2, 5 ja 6 (st liita kokku hetkel kehtivad põhjused 5 ja 7). Põhjuste vähendamine on kooskõlastatud Eesti Liikluskindlustuse Fondiga. Esitame põhjuste vähendamise ettepaneku, kuna täna puudub vajadus senise detailsuse järele. 4) Meditsiiniseadmete regulatsiooni täpsustused ravikindlustuse seaduses Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktid 4-12 käsitlevad meditsiiniseadmete regulatsiooni täpsustusi RaKS-is. Täiendavate muudatusettepanekute (RaKS § 48-482) eesmärgiks on täpsustada mõisteid, teha ettepanekuid ravikindlustusraha kokkuhoiuks ja patsiendi omaosaluse vähendamiseks. Uue sättena tuuakse seadusesse meditsiiniseadmete hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtted. 5) Ravimite regulatsiooni täpsustused ravikindlustuse seaduses Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktid 1-3 käsitlevad järgmisi aspekte: - ravimi müügiloahoidjale võimaluse andmine algatada ravimiteenuse lisamist Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu; - haiguste loetelus (RaKS § 44) muudatuste tegemise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile. 6) Ravimiseaduse muudatus Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 3 punktis 1 tehtav muudatus on vajalik selleks, et võimaldada retseptikeskuse andmekogu majutamist ja haldamist partner-ettevõtete abil. Hetkel kehtiv ravimiseaduse § 81 lg 3 sõnastus piirab ebamõistlikult andmete majutamise võimalusi ning sellega võivad kaasneda suured lisakulud. 7) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused Haigekassa ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) muutmiseks: - Muuta TTOS § 122 lõiget 1 lisades täpsustuse karantiini kohta st „Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise, vigastuse või karantiini neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis).“ Ettepanek on tehtud õigusselguse huvides. Kehtiva sõnastuse kohaselt võivad tööandjad asuda seisukohale, et neil puudub karantiini korral hüvitise tasumise kohustus. - Haigekassa poolt eelnõu muudatusettepanekute § 2 punktist 15 tulenevalt vajab vastavalt muutmist ka TTOS § 122 lg 4. 8) Haigekassa tagasinõudeõiguse regulatsioon Haigekassa teeb ettepaneku täiendada TTKS § 6 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab vältimatut abi vajava juhtumi toimumise eest, mille eest on tasutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud korras.” Kehtiva seaduse sõnastus ei võimalda Haigekassal ravikindlustamata isikute vältimatu abi raviarvete osas tagasinõudeõiguse teostamist juhul, kui isik vastutab juhtumi toimumise eest. Lisaks teeme ettepaneku täiendada RaKS § 26 lg 1 pärast tekstiosa “kindlustusandjate” tekstiosaga “ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi”. RaKS § 26 annab Haigekassale nõudeõiguse kindlustusseltsidelt, kuid ei võimalda esitada nõudeid Eesti Liikluskindlustuse Fondile (fond ei ole kindlustusandja). 9) Rakendusaktide kavandid Palume lisada „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ (määrus kehtestatakse RaKS § 53 lõike 7 alusel) määruse kavand rakendusaktide hulka. Juhime tähelepanu, et määruse kavandi § 8 lõike 1 punkt 12 sõnastuses on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Tegemist on arendust vajava muudatusega. Rakendusaktide kavandid on toodud käesoleva kirja lisas 2. Määruse “Töövõimetuslehe andmekoosseis ja vorm ning töövõimetuslehe, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ning haigekassale edastamise tingimused ja kord” kavandi § 3 lõike 1 punkt 12 ja § 10 lõike 1 punkt 8 sõnastuses on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Tegemist on arendust vajavate muudatustega. Täiendavalt on vajalik muuta rakendusakte, mis kehtestatakse TTKS § 8 lg 46, § 271 lg 1, § 34 lg 1 ja § 38 lg 2 alusel. Loetletud rakendusaktide uued redaktsioonid on plaanitud jõustuma 01.01.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane juhatuse esimees Lisad: 1. eelnõu muudatusettepanekud 2. rakendusaktide kavandid
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel