MINISTRI KÄSKKIRI
20.11.2020 nr 106
Toetuse andmise tingimused
„Koroonaviirusega võitlemise investeeringud,
sh isikukaitsevahendid“
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
kinnitan toetuse andmise tingimused „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh
isikukaitsevahendid“ koos lisaga (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Sotsiaalministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused „Koroonaviirusega võitlemise
investeeringud, sh isikukaitsevahendid““ seletuskiri
I Sissejuhatus
Sotsiaalministri käskkiri, millega kinnitatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT)
„Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“, on välja töötanud
Sotsiaalministeerium.
Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis
on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud
partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni
kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike
1 punkti 1 alusel.
Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ERFist rahastatavale prioriteetse suuna 4 meetme tegevusele
4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“.
RA võib STS § 16 lõikest 1 tulenevalt rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks
ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja kui TAT toetavate tegevuste elluviijaks on
rakendusasutuseks olev ministeerium.
Käesolevaga kehtestatakse ERFi meetme tegevuse 4.6.1 raames TAT „Koroonaviirusega
võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“.
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,
näitajaid, mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost prioriteetse suuna teiste meetmete,
TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ning valdkondlike arengukavadega, rakendamise tingimusi ja
riskide hindamist.
Kõikide TAT tegevuste toetuse saajaks on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki kulusid. TAT
partneritena viivad tegevusi ellu Terviseamet, Rahandusministeerium, SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
TAT ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626 9136,
[email protected]).
TAT juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel
626 9519,
[email protected]).
TAT on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
TAT vajalikkuse põhjendus
TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata.
II Sisu
TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel.
TAT koosneb kaheksast peatükist:
1. peatükk „TAT kirjeldus“;
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“;
3. peatükk „Näitajad“;
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“;
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”;
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”;
7. peatükk „TAT rakendamine“;
8. peatükk „Riskide hindamine“.
TAT eelarve kulukohtade kaupa kinnitatab RA TAT lisana. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki
punktis 1.2.4. Tegevuste, partnerite ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas (TAT
finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa). Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse
tegevuste planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse ning
aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. TAT toetuse saajal
kulusid ei teki, eelarve on tegevuste kaupa jaotatud partnerite vahel. TAT lisa aitab kaasa paremale
finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist.
1. peatükk „TAT kirjeldus“
TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme
nimetus ning eesmärgid. See osa on üldine ning sarnane kõikidele TAT-dele, mille tegevusi viiakse
ellu ühest meetmest.
Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärke, tulemusi ja vajalikkuse põhjendust, millest tingitult
TAT tegevusi ellu viiakse, eelarvet ning sihtrühma. TAT tegevuste üldine ajaraam on TAT
abikõlblikkuse periood. TAT tegevused lõpevad eelduste kohaselt 2021. aasta I kvartaliks, kuid TAT
ajaraami määramisel on arvestatud maksimaalse võimaliku abikõlblikkuse perioodiga juhul, kui
peaks tekkima võimalus täiendavate ERF vahendite suunamiseks käesoleva TAT tegevuste
eelarvesse.
Toetuse andmise eesmärk on teha investeeringuid seoses COVID-19 puhangu ja rahvatervishoiu
kriisi mõjule reageerimisega, et tagada valmisolek COVID-19 puhangust ja võimalikest edasistest
tervishoiu hädaolukordadest tingitud kriisidele reageerimiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
kättesaadavuse tagamiseks.
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks"
Peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures
näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija koos partneritega. Kõikide TAT tegevuste
toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel kulusid ei teki. TAT tegevuste elluviimisel on
Sotsiaalministeeriumi partneriteks Terviseamet, Rahandusministeerium, SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. TAT tegevuste elluviijal ja partneritel on kohustus
järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS) tervikuna, kui nad on hankijad RHS § 5 lõike 2
tähenduses.
3. peatükk „Näitajad“
TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt.
Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja ning TAT-spetsiifilised näitajad,
nende algtasemed (kõikide näitajate algtase on 0), sihttase aastateks 2020 ja 2023 ning selgitus,
kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse.
TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse „Haiglaravil olevate COVID-19 patsientide
arv“ ning rakenduskava väljundinäitajatesse „Ostetud isikukaitsevahendite väärtus (EUR)“,
2
„Isikukaitsevahendid (tk)“, „Ventilaatorid COVID-19 ravi toetamiseks (tk)“ ja „COVID-19
testimisvõimekuse toetamine (tehtud testide arv)“. Lisaks on TAT-spetsiifilised näitajad
„Desinfitseerimisvahendid (liiter), “„Ostetud ventilaatorite väärtus (EUR)“ ja „COVID-19 testimisega
seotud kulude maksumus (avaliku sektori kulu, mln €)“. TAT tulemusnäitaja andmeallikas on
Terviseamet, rakenduskava ja TAT-spetsiifiliste väljundinäitajate andmeallikas on RÜ.
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“
Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omab TAT tegevus rakenduskavas esitatud
läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:
regionaalareng
keskkonnahoid ja kliima
infoühiskond
riigivalitsemine
võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust
o soolisse võrdsusesse
o võrdsesse kohtlemisse.
Nendest mõjutab TAT regionaalarengut, riigivalitsemist ja võrdset kohtlemist. TAT-l puudub mõju
soolise võrdsuse edendamisele, keskkonnale ja kliimale ning infoühiskonnale.
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT-
dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel
seotud.
TAT-l puudub seoses sama suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega.
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud valdkondlike arengukavadega.
7. peatükk „TAT rakendamine“
Peatükk koosneb kümnest alapeatükist:
7.1 „Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused“
7.2 „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“
7.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“
7.4 „Kulude abikõlblikkus“
7.5 „Riigiabi“
7.6 „Toetuse maksmine“
7.7 „TAT muutmine“
7.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“
7.9 „Finantskorrektsioon“
7.10 „Vaiete menetleja“
7.1. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused
Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT tegevuse elluviijale ja partnerile kõik STS-is ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustused.
Toetuse saaja ja partnerid on RA nõudmisel kohustatud esitama TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te)
tegevuste eelarve aastate ja eelarveartiklite kaupa (lisa 1). Eelarve allkirjastab RA juht
(vormistatakse TAT lisana). Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise
3
protsessis. RA küsib enne kinnitamist RÜ-lt hinnangut, sest RÜ-l on juurdepääs hankelepingutele,
parem ülevaade maksetaotlustest ja (võimalikest) finantskorrektsioonidest).
Kui toetuse saaja või partner soovib TAT tegevuste kirjeldust muuta, tuleb RA-le esitada
muudatustaotlus.
Toetuse saaja peab teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust
teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab omakorda RA-d.
Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise
kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega.
TAT-s on sätestatud toetuse saaja ja partneri õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale ja partnerile
antakse tulenevalt STS § 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne
ettekirjutuse ja finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
7.2. Rakendusüksuse kohustused ja õigused
Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d
teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi
saavutamise, tegevuse elluviimise või väljamaksete tegemise. RÜ peab viie tööpäeva jooksul
edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused
7.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused
Sätestatakse RA õigus küsida toetuse saajalt ja partnerilt eelarveaasta(te) tegevuste eelarve
kulukohtade kaupa ning kohustus vaadata läbi toetuse saaja ja partneri esitatud TAT tegevuste
kirjelduse muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul, sh RA õigus muudatustaotluse kinnitamisest
keelduda.
7.4. Kulude abikõlblikkus
Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus).
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja ja partneri poolt TAT
abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
Abikõlblikud on isikukaitsevahendite (sh desinfitseerimisvahendite) ja ventilaatorite (edaspidi ka
hingamisaparaadid) soetamisega ning kõik COVID-19 testimisega seotud kulud.
Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele
õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna
õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu
mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu
korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32).
KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt
käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või
teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu
arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui:
1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule;
4
2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud
maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei
kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule.
Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab
kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.
KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse
mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.
Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel
maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse
maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult.
Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava
ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha
proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on
võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole
projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on
tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline
projektiga mitteseotud arvetelt.
Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata
ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral
abikõlblikuks lugeda.
Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest
toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit.
Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse
arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning
juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik
kulu.
7.5. Riigiabi
RA hindas TAT väljatöötamisel võimalikku puutumust riigiabiga.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk
(6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või
riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga
kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas
abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda
ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline
nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste
pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud
eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse
majandustegevusega. Eestis võib riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks peale tavapäraste
äriühingute ka mittetulundusühinguid, seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi
ametiasutus. Seda siiski vaid eelduse, et:
• nad pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust,
• mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.
5
Seega tuleb hinnata, mis on tegevuse sisu ja kas turul on avatud turg (kas keegi veel pakub). Kui
tegemist on ettevõtjaga riigiabi mõistes, tuleb lisaks vaadata, kas toetust antakse majandusliku
tegevuse või mittemajandusliku tegevuse jaoks.
Käeoleval juhul on TAT raames abi saajaks Sotsiaalministeerium, kaudseks abi saajaks aga SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kes saavad TAT raames omale soetada
ventilaatoreid. Terviseamet ja Rahandusministeerium teevad hankeid isikukaitsevahendite ja
testimisvõimaluse tagamiseks.
Sotisaalministeerium abi saajana TAT tegevustes tasu eest mingit kaupa ega teenust ei paku,
seega ei ole tegemist ettevõtjaga riigiabi mõistes.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum pakuvad tasu eest tervishoiuteenust,
mida pakuvad ka teised asutused. Kuid antud abi raames soetavad nimetatud SA-d ventilaatoreid,
et tagada elutähtsate teenuste tagamine COVID-19 kriisile reageerimisel. Tegemist on kõigile
tagatava tasuta esmaabiteenusega, et sekkuda piisavalt varakult vajalike ravimeetmetega.
7.6. Toetuse maksmine
Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29 ning see toimub ühendmääruse §-
de 11–14 alusel.
Reguleeritud on maksetaotluse menetlemise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad ning RÜ õigus
peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult.
Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga, aga käesolevas
TAT-s on toetuse osakaal 100%, mis on kinnitatud TAT punktis 1.2.4.
Erandina hüvitatakse TAT tegevuse 2.2 partneri SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kulu 50
hingamisaparaadi soetamiseks Terviseameti ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel 28.
septembril 2020. a sõlmitud sildfinantseerimise lepingu nr 4.2-3.5/80 ja 29. septembri 2020. a
siseriikliku maksekorralduse nr 20126509 alusel Terviseametile, kes ei ole TAT tegevuse 2.2
partner.
Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse
väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või
keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale või
partnerile ning palub toetuse saajal või partneril korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid
tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui
toetuse saaja või partner puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ
toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja, partneri või RÜ selgituse, esitatud
informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse
menetlemisega jätkatakse.
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid
dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude
abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA
mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei
nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja
b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa
Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib
tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt
6
toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib
sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised,
et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt
maksetega jätkata.
Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning
lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimase väljamakse
teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist.
7.7. TAT muutmine
TAT-d on TAT toetuse saaja või partneri ettepanekul lubatud muuta. Muudatusvajadused peavad
olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord 12 kuu
jooksul ei ole TAT-d muuta mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega
kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele,
välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema
põhjendatud ja läbi kaalutud.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT
tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta
TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel
tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT
eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks
kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul
operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse
või meetme teistesse tegevustesse.
RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates muudatustaotluse
kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb RA-l muudatused kooskõlastada
RÜ, KA, Rahandusministeeriumi ja valdkondliku seirekomisjoniga ning teiste rakendusasutustega,
kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi
rakendamise eest. Seega võib kogu muutmisprotsess aega võtta kuni kolm kuud.
TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve
esitamine, samuti peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine
TAT toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga
projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. TAT lõpparuanne esitatakse 30 päeva
jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid
kõige hiljem 31. oktoobriks 2023.
Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist
ning esitatakse vaid lõpparuanne.
Sätestatud on ka vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT tegevuse elluviija puuduste
likvideerimise tähtajad.
7.9. Finantskorrektsioon
Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik.
7
7.10. Vaiete menetleja
Nimetatakse vaiete menetlejad.
8. peatükk „Riskide hindamine“
Peatükis on välja toodud võimalikud riskid ja tegevused riskide maandamiseks.
III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
IV TAT mõjud
Seoses COVID‐19 puhangust tingitud kriisi mõjule reageerimisega tehakse investeeringuid, et
suurendada kriisile reageerimise suutlikkust. Meetme tegevuse 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise
investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ TAT toetuse eelarve on 21 990 726 eurot, mis moodustab
100% projekti eelarvest. TAT tegevuste elluviimiseks ei ole vaja toetuse saaja ja partnerite
omafinantseeringut ega riiklikku kaasfinantseeringut.
Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid
riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tegevuste elluviimise tulemusena on TAT tegevuste
kokkulepitud eesmärk täidetud.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
TAT tulemusena vastavad koroonaviirusega võitlemise investeeringud ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele.
1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki
teha investeeringuid seoses COVID-19 puhanguga ja sellest tingitud kriisi mõjudele
reageerimisega, et suurendada Eestis tervishoiukriisidele reageerimise suutlikkust. Meetme
eesmärgi täitmiseks on kavandatud kolm tegevust: isikukaitsevahendite ja hingamisaparaatide
soetamine ning COVID-19 testide soetamine ja tegemine.
Eesti riigil sarnaselt teiste riikidega puudus piisav isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite varu, et
ootamatult tekkinud COVID-19 puhangust tingitud eri- ja hädaolukorraga toime tulla ning tagada
8
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vältimatu abi toimepidevus. Kuna koroonaviirus levib peamiselt
piisknakkuse ja nakatunud pindade kaudu, on primaarse tähtsusega isikukaitse- ja
desinfitseerimisvahendite olemasolu ja kasutamine. Piirkondlike haiglate hingamisaparaatide arv ei
kata kogu intensiivravi vajadust, mis COVID-19 patsientide lisandumisel tekkis, sh on osa
olemasolevatest hingamisaparaatidest amortiseerunud, mistõttu on oluline suurendada piirkondlike
haiglate intensiivravi suutlikkust. Samuti on määrava tähtsusega uue koroonaviiruse SARS-CoV-2
leviku varajane avastamine ja diagnoosimine ning testimise kättesaadavuse tagamine. Parem
testimismõimekus ja kättesaadavus annab kinnitatud pildi koroonaviiruse epideemia levikust,
võimaldab kiiret tegevust lähikontaktsete väljaselgitamiseks ning on aluseks
epideemiatõrjemeetmete rakendamiseks ja nakkuskolletes haiguse leviku piiramiseks. Seetõttu on
TAT tegevustel oluline mõju meetme eesmärkide saavutamisele.
2. Põhjendatus
Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse TAT vajalikkusest, mida on täpsemalt kirjeldatud TAT
punktis 1.2.3.
COVID-19 puhangust tekkinud eriolukord ja hädaolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja
elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete võtmise vajaduse.
Viivitamata tuli teha investeeringuid kriisile reageerimise suutlikkuse suurendamiseks. Arvestades
TAT piiratud eelarvet, keskendub TAT ennekõike tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna investeeringutele,
mis tehakse tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku varustuse (isikukaitse- ja
desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamiseks ning COVID-19 testimiseks (testide
soetamise ja tegemise kulud).
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 73 moodustati COVID-19 levikuga seotud
sündmuste ning rahvatervishoiu- ja majandusprobleemide lahendamisega tegelev
valitsuskomisjon. Vastavalt korralduse punktile 4 on komisjoni ülesanne tagada viiruse levikuga
seotud olukordade lahendamine, korraldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste sellealast
koostööd ning ressursside ja võimete koordineeritud kasutamist, arvestades Vabariigi Valitsuse
seatud eesmärke. TAT toetatavad tegevused ja kulud on kokku lepitud ja kinnitatud
valitsuskomisjoni otsustega, kuid tulenevalt tarneraskustest ja vajaduste ümberhindamisest võib
valitsuskomisjoni kinnitatud otsuste ja lõplike tarnete vahel esineda erinevusi. Rahvatervishoiu
kriisiga seotud investeeringud on otsustatud valitsuskomisjonis ning nende osalise rahastamise
ÜKP rakenduskavast kiitis Vabariigi Valitsus heaks 12. mail 2020. Samuti on käesoleva TAT
rahastus ERFi meetme tegevusest 4.6.1 kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2020. a
korraldusega nr 278 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine.
Toetuse saaja ja partnerite valiku põhjendus kajastub punktis 4 „Toetuse saaja ja partnerite
suutlikkus projekti ellu viia“.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve jagunemist TAT tegevuste vahel on kirjeldatud TAT lisas (eelarve). Kõik TAT
tegevused ja nende elluviimiseks tehtud kulud on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020.
a korraldusega nr 73 moodustatud COVID-19 levikuga seotud sündmuste ning rahvatervishoiu- ja
majandusprobleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni poolt või kinnitatud Vabariigi
Valitsuse kabinetinõupidamisel.
4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia
TAT toetuse saajaks on Sotsiaalministeeriumi finantsosakond (FO).
TAT tegevuste elluviimisel on Sotsiaalministeeriumi partneriteks Terviseamet,
Rahandusministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
9
Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille
tegevusvaldkondadeks on tervishoid ning nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje (lisaks veel
kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus ning keskkonnatervis). Seadustest tulenevalt on
Terviseametil nimetatud valdkondades nii korraldava kui ka järelevalvet tegeva asutuse
kohustused. Seetõttu on Terviseametil juhtiv roll ka COVID-19 puhanguga seotud kriisile
reageerimisel.
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 73 moodustatud COVID-19 levikuga seotud
sündmuste ning rahvatervishoiu- ja majandusprobleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon
otsustas 20. märtsil 2020. a määrata riigihalduse ministri (Rahandusministeerium) eriolukorra tööde
juhiks desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite tagamisel.
Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus luua sotsiaalkaitsesüsteem, mis tagab
inimestele vajaduse korral tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Esmatasandi arstiabi kõrvale on riik
loonud eriarstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks haiglavõrgu. Sellesse haiglavõrku kuuluvad
haiglad on määratud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrusega nr 105 „Haiglavõrgu
arengukava“, mistõttu nimetatakse sinna kuuluvaid haiglaid ka HVA haiglateks. Geograafiliselt on
riik HVA haiglad jaotanud nii, et igas maakonnas oleks vähemalt üks HVA haigla, suuremates
maakondades mitu. HVA haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike tervisevajadustele vastamise
ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele, tehes eesmärgi saavutamiseks
koostööd paikkonna esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga ning teiste HVA haiglatega.
Funktsionaalselt on HVA haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks,
kohalikeks haiglateks ja taastusravihaiglaks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli
Kliinikumi puhul on tegemist piirkondlike haiglatega, mille tõmbepiirkond on 500 000–1 000 000
elanikku ehk piltlikult öeldes on terve Eesti jagatud nimetatud piirkondlike haiglate vahel kaheks.
Piirkondlik haigla peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel
erialadel, välja arvatud siis, kui samas piirkonnas osutab teenuseid teine piirkondlik haigla või
keskhaigla piirkondliku haigla nõuetele vastavalt. Lisaks on piirkondlikuks haiglaks SA Tallinna
Lastehaigla, mis on spetsialiseeriunud vaid lastega seotud terviseprobleemide lahendamisele ega
ole seega sobilik asutus COVID-19 puhanguga seotud kriisile reageerimiseks.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla viis toetuse saajana perioodil 2007–2013 edukalt ellu meetme
tegevuse 2.6.1 „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ raames projekti „SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde-, ümberehitus“. Perioodil 2014–2020 on SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla toetuse saajaks ERFi meetme tegevuse 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste
kaasajastamine“ projektides „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y-
korpuse rajamine“ ja „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku rajamine“.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumil on toetuse saajana kogemus struktuurifondidest rahastatavate
projektide elluviimisel juba perioodil 2004–2006, kui meetmest 4.4 viidi ellu projekt „Tartu Ülikooli
Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ehitusjärk“. Perioodil 2007–2013 viidi sarnaselt SA
Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga meetme tegevusest 2.6.1 ellu projekt „Tartu Ülikooli Kliinikumi
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk“, perioodil 2014–2020 on SA Tartu Ülikool edukalt
lõpetanud meetme tegevusest 2.4.1 projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II
ehitusetapi II järk“ ning käimas on projekt „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III
ehitusetapp“. Lisaks viib SA Tartu Ülikooli Kliinikum perioodil 2014–2020 ellu esmatasandi
tervisekeskuse projekti, mida toetatakse ERFi meetme tegevusest 2.4.2 „Investeeringute toetamine
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused“.
5. Mõju läbivatele teemadele
10
Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule,
keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele
võimalustele, mida on kirjeldatud TAT 4. peatükis.
VI TAT kinnitamine
TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
VII TAT kooskõlastamine
TAT eelnõu esitatati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, SA Tartu Ülikooli Kliinikumile ja rahvastiku
tervise arengukava juhtkomiteele (valdkondlik seirekomisjon).
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium
kooskõlastas TAT eelnõu märkusteta. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas TAT eelnõu
märkustega. Rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteest andis tagasisidet MTÜ Eesti Perearstide
Selts, kellel kommentaare ja ettepanekuid ei olnud. Samuti ei olnud kommentaare SA-l Põhja-Eesti
Regionaalhaigla.
11
KINNITATUD
sotsiaalministri 20.11.2020 käskkirjaga nr 106
Lisa
„Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh
isikukaitsevahendid“
toetuse andmise tingimused
TAT abikõlblikkuse periood
01.02.2020–31.08.2023
Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerid
Terviseamet, Rahandusministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3
1.2. TAT ........................................................................................................................................................................ 3
1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 3
1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................ 4
1.2.4. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 5
1.2.5. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 5
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 5
2.1. ISIKUKAITSEVAHENDITE SOETAMINE ................................................................................................................................... 5
2.1.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 5
2.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 5
2.1.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 6
2.2.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 6
2.2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 6
2.2.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 6
2.3.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 6
2.3.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 6
2.3.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 6
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 6
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................................................... 8
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................................... 9
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................. 9
7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................. 10
7.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ....................................................................................................... 10
7.2. RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .................................................................................................................... 10
7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................................... 10
7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 11
7.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 11
7.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 11
7.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 12
7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................................................................................ 12
7.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 12
7.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 13
8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 13
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Tervishoiuteenuste kriisidele reageerimise suutlikkus Eestis on
tõusnud.
Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4
„Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme
4.6 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ tegevuse 4.6.1
„Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ elluviimiseks.
1.1.2. Meetme eesmärk
Meetme eesmärk on teha investeeringuid COVID‐19 puhangust tingitud kriisi mõjule reageerimise
suutlikkuse suurendamiseks. Kriisile reageerimiseks välja kuulutatud eriolukord kestis 12.03.2020–
17.05.2020 ning asendus seejärel tervishoiualase hädaolukorraga. 09.06.2020 viis Terviseamet
valmisoleku taseme hädaolukorra ohu faasi. COVID-19 puhangust tekkinud eriolukord ja hädaolukord
Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste
meetmete võtmise vajaduse. Vahendite kasutamise eesmärk on tagada valmisolek COVID-19 puhangust
ja võimalikest edasistest tervishoiu hädaolukordadest tingitud kriisidele reageerimiseks ning tervishoiu-
ja sotisaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks.
1.2. TAT
1.2.1. Eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on seoses COVID-19 puhangu ja rahvatervishoiu kriisi mõjule reageerimisega
tugevdada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste suurenenud vajadusest tingitud reageerimise suutlikkust.
Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja ulatust, keskendub TAT eelkõige investeeringutele, mis tehakse
tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid, ventilaatorid (edaspidi
ka hingamisaparaadid)) soetamisega ning COVID-19 testide soetamise ja testide tegemisega seotud
kuludele.
1.2.2. Tulemus
TAT tulemusena on Eestis suurenenud tervishoiuteenuste osutamise vajadusest tingitud kriisidele
reageerimise suutlikkus, tagades COVID-19 puhanguga toimetulekuks vajaliku varustuse ja
meditsiiniseadmed ning piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid. Selleks on tehtud
investeeringuid tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja
hingamisaparaatide soetamiseks ning COVID-19 testimiseks (testide soetamise ja tegemise kulud).
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus
2019. aasta lõpus hakkas Hiinas, täpsemalt Wuhanis, levima uus koroonaviirus SARS-CoV-2. Eestis
tuvastati esimene koroonajuhtum 27.02.2020. Maailma Terviseorganisatsioon (edaspidi WHO)
kvalifitseeris haiguse 11.03.2020 pandeemiaks. 12.03.2020 moodustas Vabariigi Valitsus COVID-19
leviku ning rahvatervishoiu- ja majandusprobleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni. Muu
hulgas kuulutati Vabariigi Valitsuse 12. märtsi .2020. a korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi
haldusterritooriumil välja eriolukord, mis asendus 18.05.2020 tervishoiualase hädaolukorraga.
Koroonakriisi tagajärjel on Eestis kinnitatud haigusjuhte 10.11.2020 seisuga 6376, neist haiglaravil olnud
patsiente 576 ja surnuid 76.
COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2, mis on geneetiliselt sarnane SARS
koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). Kõige tõenäolisemalt on uus
koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside
kinnitamiseks veel käivad. COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla
erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik,
riskirühma kuuluvate inimeste (vanemaealised, krooniliste haigustega inimesed) puhul võib haigus
halvimal juhul lõppeda ka surmaga. Koroonaviirus on gripist nakkavam, iga COVID-19 viirusega
nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, hinnanguline peiteaeg on 2–14 päeva. Koroonaviirus
levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu, aga ka pindadelt, mistõttu on oluline enda tervise
kaitmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks pesta käsi, järgida hügieenireegleid ja haiguse kahtluse korral
hoiduda lähikontaktidest teiste inimestega.
COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja
elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ning
tervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Vältimatu abi toimepidevuse
tagamiseks on vaja soetada haiglatele ja kiirabibrigaadi pidajatele, hoolekande- ja riigiasutustele ning
kohalikele omavalitsustele töötajate ja teiste isikute ohutuse tagamiseks isiku- ja
desinfitseerimisvahendid. Samuti on oluline, et kriisiolukorras oleks tagatud esmatasandi tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeteenuste jätkusuutlikkus.
Arvestades, et koroonaviirus levib peamiselt piisknakkuse ja pindade kaudu, on isikukaitsevahendite
soetamine, kasutamine ja varude tagamine tervishoiuteenuste ning sotsiaal- ja avalike teenuste
tagamisel olulise tähtsusega, et ennetada uute nakkuskollete tekkimist ja pidurdada viiruse levikut. Kuna
COVID-19 puhang puudutab tervet maailma ja ei ole teada millal koroonaviiruse levik taandub, ning
arvestades, et isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite soetamisel võivad tekkida tarneraskused, on
oluline tagada piisav isikukaitsevahendite varude reserv. Reserv peab ära katma lisaks vältimatu abi
osutamisele ka ülejäänud sotsiaal- ja tervishoiusektori (sh samaaegse plaanilise ravi osutamise)
vajadused. Ainult nii on võimalik tagada nimetatud sektorite normaalne toimimine. Isikukaitsevahendite
olemasolu on primaarse tähtsusega ka COVID-19 proovide võtmisel.
SARS-CoV-2 viirus kiire leviku tagajärjel võib tekkida olukord, kus kõigile raskelt haigestunutele ei ole
olemasolevate ressursside tingimustes võimalik pakkuda intensiivravi. Seetõttu on haiglaravi vajavate
COVID-19 patsientide raviks oluline suurendada intensiivravi tagamise suutlikkust. Selleks tehakse
investeeringuid hingamisaparaatide ostmiseks, kuna haiglate olemasolev hingamisaparaatide arv ei ole
piisav, sh tuleb välja vahetada amortiseerunud hingamisaparaadid. Lisaks haiglaravi vajavatele COVID-
19 patsientidele võivad hingamisaparaate vajada ka teised kriitilises seisus olevad patsiendid, mistõttu
on oluline, et elutähtsa teenuse osutajatel oleks piisav intensiivravi suutlikkus.
Lisaks isikukaitsevahendite ja meditsiiniseadmete soetamisele on määrava tähtsusega uue
koroonaviiruse SARS-CoV-2 varajane avastamine ja diagnoosimine ning testimise kättesaadavuse
tagamine. SARS-CoV-2 koroonaviiruse peamised sümptomid on kõrge palavik, köha ja
hingamisraskused (teatud juhtudel ka kurguvalu ja maitsmismeele kadumine), mistõttu võidakse viirust
segamini ajada ka gripi või tavapärase külmetushaigusega. Paljud inimesed põevad haigust
asümptomaatilselt. Seega võib haigust levitada ka enesele teadmata, mille tulemusena võivad tekkida
uued nakkuskolded, mis halvimal juhul asuvad sotsiaal-, tervishoiu- või hoolekandeasutuses, kuhu on
koondunud kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed (tervishoiutöötajad, vanemaealised, krooniliste
haigustega inimesed). WHO ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi ECDC) poolt
heakskiidetud metoodika SARS-CoV-2 koroonaviiruse tuvastamiseks on viiruse RNA (ribonukleiinhappe)
määramine, mille puhul võetakse proovimaterjal ninaneelukaapest. Testimiseks on vaja (lisaks testide
soetamisele ja tegemisele ning võetud proovide testimisele) suurendada olemasolevate laborite
võimekust. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi epideemia levikust, võimaldab kiiret tegevust
lähikontaktsete väljaselgitamiseks ning on aluseks epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja
nakkuskolletes haiguse leviku piiramisel.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ERFi toetus 21 990 726 100%
2 Riiklik kaasfinantseering 0 0
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 21 990 726 100%
1.2.5. Sihtrühm
Avalikke ülesandeid täitvad asutused
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
TAT tegevuskava koosneb kolmest osast:
1) isikukaitsevahendite soetamine;
2) hingamisaparaatide soetamine;
3) COVID-19 testimine.
2.1. Isikukaitsevahendite soetamine
TAT tegevuse 2.1 tulemusena soetatakse isikukaitsevahendeid (peamiselt 3-kihilisi kirurgilisi maske,
FFP2 ja FFP3 respiraatoreid, kaitsekindaid, -prille ja -ülikondi, pritsmekindlaid ja CPE kitleid,
desinfitseerimisvahendeid) avalikke ülesandeid täitvatele asutustele. Isikukaitsevahendite soetamiseks
teevad hankeid Terviseamet ja Rahandusministeerium, kes jagavad soetatud isikukaitsevahendid
seejärel vastavalt vajadusele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele.
2.1.1. Sihtrühm
Avalikke ülesandeid täitvad asutused
2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.02.2020–31.08.2023
2.1.3. Tegevuse elluviija
TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium (edaspidi toetuse saaja), kellel ei teki kulusid. TAT tegevust
2.1 viivad partneritena ellu Terviseamet ja Rahandusministeerium.
2.2. Hingamisaparaatide soetamine
TAT tegevuse 2.2 tulemusena tehakse investeeringuid hingamisaparaatide ostmiseks piirkondlikele
haiglatele (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum), et suurendada intensiivravi
võimekust seoses COVID-19 patsientide raviga.
2.2.1. Sihtrühm
Piirkondlikud haiglad (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum)
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.02.2020–31.08.2023
2.2.3. Tegevuse elluviija
TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki kulusid. TAT tegevust 2.2 viivad partneritena
ellu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
2.3. COVID-19 testimine
TAT tegevuse 2.3 tulemusena toetatakse COVID-19 testimist. Selleks suurendatakse laborite võimekust,
hangitakse testimiseks vajalikke seadmeid, ostetakse teste ja testimisteenust, korraldatakse täiendavaid
proovivõtmise asukohti. Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded
isoleerida. Selleks tehakse investeeringuid nii olemasolevate laborite testimise võimekuse
suurendamiseks kui ka testide soetamiseks (sh transpordikulud) ja testide tegemiseks. Testitakse
haigussümptomitega inimesi, riskigruppi kuulujaid, välisriigist Eestisse saabujaid ja meditsiinilise
näidustuse saanud patsiente, aga ka asümptomaatilisi inimesi epidemioloogilisel näidustusel ning
vajaduse korral tehakse laustestimisi. Testi tegemise vajalikkuse üle otsustab perearst, laustestimise
korral Terviseamet. Juhuvalimi alusel testitakse ka neid, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljudega
ning võivad olla ise viiruse kandjad.
2.3.1. Sihtrühm
Üldarstiabi osutajad, Terviseameti nakkushaiguste labor ja partnerlaborid, erameditsiini mobiilsed
brigaadid
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.02.2020–31.08.2023
2.3.3. Tegevuse elluviija
TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki kulusid. TAT tegevust 2.3 viib partnerina ellu
Terviseamet
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Alg- Sihttase Sihttase Selgitus
tase (2020) (2023)
Rakenduskava Haiglaravil olevate 0 <1000 Panustab otseselt
tulemusnäitaja COVID-19 rakenduskava
patsientide arv tulemusnäitajasse
.
Rakenduskava Ostetud 0 12 810 449,38 12 810 449,38 Panustab otseselt
väljundnäitaja isikukaitsevahendite rakenduskava
väärtus (EUR) väljundnäitajasse,
sh TAT tegevuse
2.1 näitaja
Isikukaitsevahendid 0 36 426 202 36 426 202 Ühekordselt
(tk) kasutatavad
kaitsemaskid (3-
kihilised
kirurgilised
maskid, FFP2 ja
FFP3
respiraatorid),
kaitsekindad ja -
prillid, kaitsekitlid
ja -ülikonnad.
Panustab otseselt
rakenduskava
väljundinäitajasse
, sh TAT
tegevuse 2.1
näitaja
Ventilaatorid COVID- 0 75 75 Panustab otseselt
19 ravi toetamiseks rakenduskava
(tk) väljundnäitajasse,
sh TAT tegevuse
2.2 näitaja
COVID-19 0 54 855 54 855 Panustab otseselt
testimisvõimekuse rakenduskava
toetamine (tehtud väljundnäitajasse,
testide arv) sh TAT tegevuse
2.3 näitaja
TAT- Tegevus 2.1 Isikukaitsevahendite soetamine
spetsiifilised
näitajad
Desinfitseerimis- 0 122 890 122 890
vahendid (liiter)
Tegevus 2.2 Hingamisaparaatide soetamine
Ostetud 0 2 443 700,00 2 443 700,00
ventilaatorite väärtus
(EUR)
Tegevus 2.3 COVID-19 testimine
COVID-19 0 6 736 576,62 6 736 576,62
testimisega seotud
kulude maksumus
(EUR)
4. TAT mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisel puudub oluline mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele.
Võrdsed võimalused1 jah ei
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2 jah
ei
TAT tegevuste elluviimisel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi,
mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Käskkiri ei panusta soolise
võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu käskkirja ettevalmistamisse,
rakendamisse ja seiresse.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Arvestades TAT piiratud
eelarvet, on isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite soetamine suunatud ennekõike avalikke ülesandeid
täitvatele asutustele (nii töötajatele kui patsientidele või asutuses viibivatele isikutele), aga ka riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatele. Seevastu COVID-19 teste tehakse igas vanuses inimestele:
haigusnähtudega ja meditsiinilise näidustusega, asümptomaatilistele ja epidemioloogilisel näidustusel,
samuti kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele. COVID-19 testimise
vajalikkuse üle otsustab perearst. Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on
õigus registreeruda perearsti nimistusse, sh määratakse Eestis sündinud vastsündinu automaatselt tema
ema perearsti nimistusse ja Terviseamet registreerib nimistutesse mitteregistreerunud isikuid. Perearstid
suunavad COVID-19 testimisele ka nimistuvälised ja ravikindlustamata isikud, samuti tehakse vajaduse
korral laustestimisi (nt hoolekandeasutustes). Kõikidel suunatud isikutel on võimalik minna testimisele
üle Eesti asuvatesse proovivõtukohtadesse. Lisaks suurematele haiglatele on riigi, perearstide ja
erameditsiiniettevõtete koostöö tulemusena loodud ajutisi drive-in põhimõttel proovivõtukohti.
Intensiivravi vajavatel patsientidel on piirkondlikes haiglates võrdne võimalus ravi saamiseks.
Infoühiskond jah ei
TAT tegevuste elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele.
Regionaalareng jah ei
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
2
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
TAT edukal elluviimisel on mõju regionaalarengule, luues eeldused, et kõikidel Eesti elanikel ja Eestis
viibivatel isikutel on vajaduse korral ja COVID-19 sümptomite ilmnemisel või epidemioloogilisel
näidustusel võimalik pääseda COVID-19 testimisele üle Eesti. Isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendeid
soetatakse samuti üle Eesti avalikke ülesandeid täitvatele asutustele (ennekõike tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande-, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused) vastavalt vajadusele.
Riigivalitsemine jah ei
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 73 moodustati COVID-19 levikuga seotud
sündmuste ning rahvatervishoiu- ja majandusprobleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon, kelle
ülesanne on tagada koroonaviiruse levikuga seotud olukordade lahendamine, korraldada riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste sellealast koostööd ning ressursside ja võimete koordineeritud kasutamist,
arvestades Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke. TAT toetatavad tegevused on kokku lepitud ja
kinnitatud valitsuskomisjoni otsustega, seega panustab TAT tegevuste elluviimine riigivalitsemisse.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT seos sama suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega puudub.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ sõnastab tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskonna
valdkonna ühe prioriteedina riikliku valmisoleku suurendamise nakkushaiguste leviku tõkestamiseks
ning epideemiateks ja pandeemiateks.
„Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“3 alaeesmärk 6.2.5 sõnastab nakkushaiguste
ennetamise ja leviku tõkestamise (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit):
Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja
sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad otseselt või kaudselt inimeselt inimesele või loomalt
inimesele, kuid ka saastunud keskkonna ja esemete kaudu. Nakkushaiguste levikut mõjutab elanike
teadlikkus nakkushaigustest ja nende ennetamise võimalustest.
Eestis nakatutakse valdavalt ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (st piisknakkustesse), mis
moodustavad 86,1% kõigist nakatumistest (Terviseamet, 2018) ning see trend ei ole viimase seitsme
aasta jooksul muutunud.
Nakkushaiguste leviku ennetamiseks tuleb välja töötada terviklik ja kaasaegne poliitika ning seda tuleb
järjepidevalt koostöös eri osapooltega rakendada. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine on
väga tihedalt põimunud tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu alaeesmärkidega. Seetõttu
planeeritakse vajalikud tegevused ja teenused kõikide alaeesmärkide elluviimiseks koostatavatesse
programmidesse.
Prioriteedid sekkumiste puhul:
o infektsioonikontrolli ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkuste puhul kaasajastatud tervikliku
poliitika loomine (sh infektsioonikontrolli aluspõhimõtete uuendamine ja õigusruumi kaasajastamine,
riiklike infektsioonikontrolli juhiste koostamine, infektsioonikontrolli nõuete täitmise seire);
o elanikkonna teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende ennetamisest;
o seroepidemioloogiliste uuringute tegemine, et tagada tõenduspõhised otsused vaktsineerimise
valdkonnas;
3
eelnõu
o epideemiateks ja nakkushaiguste puhanguteks valmisoleku tagamine.
„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 üks alaeesmärke on ennetav ja turvaline elukeskkond –
Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad
turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajaduse korral neile adekvaatselt reageerida. Tehakse
mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri
partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ning panus iseenda ja kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu
elule, tervisele, keskkonnale ja varale.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse
seadus) §-des 24 ja 26 ning partnerile struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustused lisaks
käesolevas TAT-s sätestatule. Lisaks peavad toetuse saaja ja partnerid täitma ka struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustusi. Ühtlasi on
toetuse saaja ja partnerid kohustatud:
7.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa (lisa);
7.1.2 TAT tegevuse kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse;
7.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest
või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.5 säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid
dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus
hiljemalt 30. juunil, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit.
Toetuse saajal ja partneritel on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on
vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
7.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
7.2.1 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme
eesmärkide saavutamise, tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise;
7.2.2 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse
allkirjastamisest arvates.
7.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
7.3.1. RA-l on õigus küsida TAT tegevuse elluviijalt ja partneritelt punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e
eelarveaasta(te) tegevuste eelarve kulukohtade täpsustusi ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek
kulukohtade korrigeerimiseks.
7.3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja ja partnerite punktis 7.1.2. kirjeldatud muudatustaotlus
25 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda.
4
eelnõu
7.4. Kulude abikõlblikkus
7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.4.3 Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT
punktis 1.2.4 sätestatud osakaalule:
7.4.3.1 isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite soetamine, sh sellega seotud transpordikulu;
7.4.3.2 ventilaatorite (hingamisaparaadid) soetamine ja paigaldamine;
7.4.3.3 kõik COVID-19 testimisega seotud kulud, sh laborite võimekuse suurendamine, testimiseks
vajalike seadmete hankimine, testide ja testimisteenuse ostmine, testide tegemine (koos tarvikutega),
testimisega seotud transpordi-, proovivõtu- ja korraldamiskulud.
7.4.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust
maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on
abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises
käibemaksu otsearvestuse meetodit.
7.5. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
7.6. Toetuse maksmine
7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29,
ühendmääruse §-des 11–14 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse
saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le.
7.6.3. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
7.6.4. RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30
lõikes 1 sätestatud alustel.
7.6.5. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.6.6. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.
7.6.7. TAT tegevuse 2.2 partneri SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kulu 50 hingamisaparaadi soetamiseks
hüvitatakse Terviseameti ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel 28. septembril 2020. a sõlmitud
sildfinantseerimise lepingu nr 4.2-3.5/80 ja 29. septembri 2020. a siseriikliku maksekorralduse nr
20126509 alusel Terviseametile.
7.6.8. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.6.9. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.6.10. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist
ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt.
7.7. TAT muutmine
7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab TAT tegevuste elluviija või partner RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel.
7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT tegevuste elluviijale või partnerile tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud
tähtaja võrra.
7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste
kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja
ulatusest lähtuvalt.
7.7.5. RÜ võib TAT tegevuste elluviijale, partnerile või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui
TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on
vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.7.6. TAT tegevuste elluviija või partner ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu
jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.
7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või TAT tegevuste elluviijal ja partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse
jääk järgmisesse kalendriaastasse.
7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku
komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse
suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale
kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab
kinnitatud TAT RÜ-le.
7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt
7.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti vahearuande
e-toetuse keskkonna vahendusel.
7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem
31. oktoobriks 2023.
7.8.3. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud.
7.8.4. Kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT seirearuande e-toetuse keskkonnas viie
tööpäeva jooksul.
7.8.5. Seirearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuste elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT seirearuande viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
7.9. Finantskorrektsioon
7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
7.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
7.10. Vaiete menetleja
RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
ERFi toetusega ei ole võimalik TAT TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi mõeldud,
tegevusi täielikult ellu viia selle koostamisel on tuginetud asjakohastele
prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste
TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver
abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks,
tegevuskavast peetakse kinni
Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks
aktiivne koostöö ja kommunikatsioon
Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade
taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei
viivitata
Hangete luhtumine, vaidlused hangetes TAT tegevuste elluviija ja partner kaasab pädevad
juristid, hankespetsialistid
Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris
Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on
kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga
Hanke luhtumise korral on TAT tegevuste elluviija ja
partner arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel
puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse
välja uus hange
Hanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud
täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste
lahendamiseks
Finantskorrektsioon TAT tegevuste elluviija ja partner järgivad
hankedokumentide koostamisel riigihangete
seadust
Hankelepinguid ei täideta Õiguskaitsevahendite kasutamine
tingimustekohaselt (müüjad ei suuda TAT tegevuste elluviija ja partner kaasab pädevad
tarnida õigel ajal vajalikus koguses või juristid, hankespetsialistid, kes järgivad
vajaliku kvaliteediga asju; hankijad ei jälgi hankelepingus sätestatud nõuete täitmist
lepingutes sätestatud nõudeid asjade
vastuvõtmise vormistamisel
Personalirisk TAT tegevuste elluviija ja Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse ja
partneri projektimeeskonnas tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks
Lisa. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa