Riigikogu rahanduskomisjon
[email protected] Meie 20.11.2020 nr 5.2-2/3343-1
Ettepanekud 2020. aasta riigieelarve seaduse
juurde
Lugupeetud rahanduskomisjon
19. novembril 2020 toetas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel haigushüvitise
regulatsiooni laienemist alates teisest haiguse päevast. Seaduse muudatuse eelnõuga
täpsustatakse, et töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel väheneb senise kolme
päeva asemel ühele päevale. Lisaks muutub tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel,
kes hüvitavad edaspidi töötajatele 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust haiguse teise
kuni viienda päevani. Ühtlasi suureneb Eesti Haigekassa vastutus, kes edaspidi
kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast. Uus
regulatsioon on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021 väljastatud
haiguslehtedele. Muudatuste tulemusel tekib 2021. aastal Eesti Haigekassale 5 miljonit
lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb
Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse reservist.
Käesolevaga esitan Vabariigi Valitsuse nimel Riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku
lisada vastav seadusemuudatus 2020. aasta riigieelarve seaduse juurde. Seaduseelnõu
koos seletuskirjaga on esitatud käesoleva kirja lisades.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisad:
1. Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
2. Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaat:
Rahandusministeerium
Kaija Kasekamp 626 9220
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu) väljatöötamine on seotud Vabariigi Valitsuse otsusega 19. novembrist 2020.a.
Eelnõu eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste
haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut.
Eelnõuga täpsustatakse, et töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel väheneb senise kolme
päeva asemel ühele päevale. Lisaks muutub tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel ning
edaspidi on tööandjate vastutus hüvitada töötajatele 70% töötaja keskmisest töötasust haiguse
teisest kuni viienda päevani. Ühtlasi suureneb Eesti Haigekassa vastutus, kes edaspidi
kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast.
Muudatuste tulemusel tekib 2021. aastal Eesti Haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit
kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse
reservist. Seaduse muudatus on kavandatud kehtima 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 30.
aprillini väljastatud töövõimetushüvitistele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ettevalmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp (e-post:
[email protected], telefon
626 9220), peaspetsialist Ülle Jordan (e-post:
[email protected]; telefon: 626 9139) ja
õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (e-post:
[email protected], telefon 6269 337).
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osales ka Eesti Haigekassa.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja
Ebe Sarapuu (e-post:
[email protected], telefon 6269 337).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik
Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) ravikindlustuse seadus (RT I, 17.05.2020, 9, edaspidi RaKS);
2) sotsiaalmaksuseadus (RT I, 27.10.2020, 2, edaspidi SMS);
3) töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I, 09.07.2020, 7, edaspidi TTOS).
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Seaduse eesmärk
Seni kehtinud korralduse kohaselt ei maksta isikule kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist (kuid
tööandja saab seda SMS-i alusel soovi korral ise teha teisest haiguspäevast). Kehtiva TTOS-i
kohaselt maksab tööandja neljandast päevast kuni kaheksanda päevani haigushüvitist töötaja
keskmise töötasu alusel 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. RaKS-i kohaselt maksab
haigekassa üheksandast päevast haigushüvitist töötaja eelmise kalendriaasta keskmise
kalendripäevatulu alusel.
Seaduse eesmärk on seda korraldust neljaks kuuks muuta ja vähendada haigestumisel töötavate
isikute omavastutust. Rakendatakse töötajate omavastutuse vähendamist, et taastada 2009. aasta
majanduskriisi eelne süsteem, kui töötaja omavastutus oli üks päev.1 Samuti vähendatakse
tööandjate vastutust ühe päeva võrra ning tööandja on kohustatud maksma haigushüvitist teise kuni
viienda päevani. Säilib haigekassa kohustus tagada hüvitis kuni 70% haigestunud töötaja
sissetulekust, seega hüvitise määras korrektuure ei tehta. Muudatus kehtib kõigile haigushüvitistele,
välja arvatud RaKS-is ja TTOS-is sätestatud eranditele, millal haigekassa maksab haigushüvitist
alates esimesest või teisest töövabastuse päevast.
Muudatus on eelkõige seotud COVID-19 haiguse puhangu tõkestamisega, et vähendada läbi
omavastutuse langetamise töötajate haigena tööl käimise riski.
Eesti ei oleks sellise meetme rakendamisel erandlik. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni
(edaspidi OECD) andmetel on paljudes riikides muudetud haigushüvitiste süsteemi soodsamaks, et
takistada viirushaiguse levikut. OECD andmetel reageerisid enamus liikmesriigid kiiresti COVID-
19 epideemiale ja haiguse leviku tõkestamise tagajärjel tekkinud majandusšokile. Töötajate ja
nende perede toetamiseks kehtestati mitmeid erinevaid sotsiaal- ja tööturu meetmeid. OECD
hinnangul on tervisepõhises tööturukriisis just haigushüvitiste tagamisel olnud võtmeroll
sissetulekute, tervise ja töökohtade kaitsmisel. OECD haigushüvitiste muudatuste ülevaates on
jõutud järeldusele, et tasustatud haigushüvitiste tagamine on tõhus meede olles oluline osa testimise,
jälgimise ja eraldamise strateegiast. Selleks aga, et haigushüvitiste süsteem tooks kaasa oodatud
kasu, on vajalik tagada selle kättesaadavus kogu tööjõule, sh keskendudes eelkõige tööealise
elanikkonna tööle naasmisele.2 Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kaotada kõik omaosaluse
määrad haigushüvitistele karantiini ja isolatsiooni perioodil.3 Ka Rahvusvahelise Valuutafondi
hinnangul peaksid valitsused kaaluma haigushüvitiste rahastamist, et võimaldada haigetel töötajatel
või nende hooldajatel koju jääda.4
Rahvusvaheliste soovituste asjakohasust toetab Eestis tehtud uuring. Värbamisagentuuri Brandem
kandideerimiskäitumise uuringust selgus, et umbes kaks kolmandikku (65 protsenti) Eesti
töötajatest on 2019 aasta jooksul haigena tööd teinud. Kehtib ka selge negatiivne seos töötasu
suuruse ja haigena tööl käimise vahel - mida madalam on töötasu, seda suurem on tõenäosus, et
inimene haigena tööle läheb. Töötajatest, kelle brutotöötasu täistöökoormuse korral oli alla tuhande
euro, käis haigena tööl 61 protsenti. Üle 2000-eurose brutopalgaga töötajatest käis viimase aasta
jooksul haigena tööl 41 protsenti. Ehk teenindavad tegevused, majutus, põllumajandus on need
sektorid, kus palk on madalam ja tõenäoliselt käiakse enam haigena tööl. Samas on
teenindussektoris just viiruste levitamise risk üks suurimaid. Seega ühelt poolt on oluline vähendada
viirushaiguse levikut läbi selle, et töötajatel oleks võimalus haigena kodus püsida ilma, et nende
sissetulek oluliselt seetõttu väheneb. Teisalt tagab soodamatel tingimustel töövõimetushüvitiste
maksmine haigestumisel haavatavate sihtrühmade sissetuleku osalise säilimise.
1
Alates 2009. aasta juulist ei maksta hüvitist haiguse või vigastuse esimese kolme päeva eest (varem ei makstud
ainult esimese päeva eest). Neljandast kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja ja haigekassa hakkab hüvitist
maksma alates üheksandast päevast (varem teisest päevast).
2
OECD Polict Responses to Coronavirus (Covid-19) (2020). Paid sick leave to protect income, health and jobs
through the Covid-19 crisis
3
Kutzin J (2020). Priorities for the Health Financing Response to Covid-19
4
World Economic Outlook Reports, April 2020: The Great Lockdown
2
Muudatuse mõju on 2021. aastal Eesti Haigekassa eelarvele 5 miljonit eurot, millest 2,5 miljonit
kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest ja 2,5 miljonit taotleb Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse
reservist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvidega 1–3 muudetakse vastavalt RaKS-i, TTOS-i ja
SMS-i. Paragrahvis 4 on sätestatud seaduse jõustumissäte. Muudatused kehtestatakse neljaks kuuks.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RaKS-i § 56 lõiget 1 ning sätestatakse, et õigus saada
haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse
kuuendast päevast alates, kui RaKS-is ei ole sätestatud teisiti. Kehtiva sätte kohaselt maksab
haigekassa haigushüvitist üheksandast päevast. Sätet täpsustatakse lauseosaga „kui käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti“, kuna RaKS-is sätestatud juhtudel maksab haigekassa
haigushüvitist ka esimesest (nt elundi või vereloome tüvirakkude annetus) või teisest päevast (nt
haigestumine või vigastus raseduse ajal, raseda üleviimine kergemale tööle, tööõnnetuse,
kutsehaiguse korral).
Eelnõu § 1 punktiga 2 kehtestatakse taas RaKS § 56 lõikes 1 praegu kehtiv olukord, mille kohaselt
maksab haigekassa haigushüvitist üheksandast päevast, kui RaKS-is ei ole teisiti sätestatud.
Muudatus on vajalik, kuna eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatav muudatus kehtestatakse neljaks kuuks.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse ravikindlustuse seaduse § 57 lõiget 3 ja jäetakse välja sõnad,
mille kohaselt karantiini korral toimub hüvitamine Eesti Haigekassa poolt maksimaalselt 7
kalendripäeva. Kuna Eesti Haigekassa hakkab kulusid hüvitama alates kuuendast karantiini päevast,
ei piisa 7 päevasest hüvitisest haiguste puhul, mille karantiiniperiood on Vabariigi Valitsuse või
Terviseameti poolt kehtestatud pikemaks kui 13 kalendripäeva. Muudatus jääb kehtima ka pärast
nelja kuud.
Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse RaKS-i § 89 lõige 251, millega sätestaks üleminekusäte enne
1. jaanuarit 2021 välja kirjutatud haiguslehtedele. Isiku suhtes, kellel on õigus
töövõimetushüvitisele RaKS § 56 lõike 1 kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või
teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest vabastus algas enne 2021. aasta 1.
jaanuarit, kohaldatakse 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse redaktsiooni.
Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse rakendussäte RaKS § 89 lõige 252 haiguslehtedele, mis on välja
kirjutatud muudatuse kehtimisel enne 1. mai 2021.
Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele RaKS § 56 lõike 1 kohaselt ning kelle
töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest
vabastus algas enne 2021. aasta 1. maid, kohaldatakse 2021. aasta 30. aprillini kehtinud seaduse
redaktsiooni.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse SMS-i § 3 sätteid, millega on kehtestatud sotsiaalmaksuga
mittemaksustatavad summad.
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse SMS § 3 punkte 3 ja 18, sätestades, et sotsiaalmaksuga ei
maksustata TTOS §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja
haigestumise või vigastuse teise kuni viienda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu
ning haigestumise või vigastuse teise kuni viienda päeva kohta arvestatud ning TTOS §-s
122 sätestatud tingimustele vastavat arvestuslikku haigushüvitist, mis vastab füüsilisest isikust
ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule, arvestades
käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 sätestatut. SMS muudatus on vastavuses RaKS-i ja TTOS-i
muudatustega.
3
Eelnõu § 2 punktiga 2 sätestatakse SMS § 3 punktide 3 ja 18 praegune tekst, mille kohaselt ei
maksustata sotsiaalmaksuga haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva haigushüvitist,
kuna SMS § 3 muudatused kehtestatakse neljaks kuuks.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse TTOS-i tööandja makstava haigushüvitise kestuse osas.
Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse TTOS § 122 lõiget 1 ja sätestatakse, et tööandja maksab
töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu
seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Kehtiva TTOS-i
alusel maksab tööandja haigushüvitist haiguse neljanda kuni kaheksanda päeva eest, st viie päeva
eest. Muudatuse kohaselt maksab tööandja haigushüvitist nelja kalendripäeva eest.
Eelnõu § 3 punktiga 2 kehtestatakse taas praegu TTOS § 122 lõikes 1 kehtiv olukord, mille kohaselt
maksab tööandja haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda päeva eest. Muudatus on vajalik, kuna
eelnõu § 2 punktiga 1 sätestatav muudatus kehtestatakse neljaks kuuks.
Eelnõu § 3 punkti 3 TTOS § 122 lõike 3 muudatus on seotud eelnõu § 3 punkti 1 muudatusega, mis
sätestab, et tööandja maksab haigushüvitist alates teisest kalendripäevast.
Eelnõu § 3 punktiga 4 kehtestatakse taas praegu TTOS § 122 lõikes 3 kehtiv olukord. Vt põhjendust
seletuskirja eelnõu § 3 punkti 2 kohta.
Eelnõu § 3 punktiga 5 sätestatakse TTOS-i rakendussäte § 313 lõige 2, et kuni 2020. aasta 31.
detsembrini väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse kuni 2020 aasta 31. detsembrini kehtinud
TTOS-i redaktsiooni. Senine § 313 tekst muudetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2.
Eelnõu § 3 punktiga 6 sätestatakse rakendussäte TTOS § 313 lõige 3, et kuni 2021. aasta 30.
aprillini väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse kuni 2021 aasta 30. aprillini kehtinud seaduse
redaktsiooni. Muudatuse põhjendus on esitatud eelnõu § 3 punktis 2.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse jõustumissätted. Seadus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1.
jaanuaril. Lõike 1 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 4, § 2 punkt 1 ja § 3 punktid 1, 3
ja 5 2021. aasta 1. jaanuaril ning kehtivad neli kuud, välja arvatud punkt 3, mille kehtivust ei piirata
nelja kuuga. Lõike 2 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punktid 2 ja 5, § 2 punkt 2 ja § 3 punktid 2, 4
ja 6 uuesti 2021. aasta 1. mail.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Sotsiaalne ja demograafiline mõju
Eelnõu jõustamine mõjutab kõiki Eesti elanikke, kes kasutavad haigushüvitisi
Mõju sihtrühm: 2019. aastal väljastati ca 199 000 inimesele (unikaalsed isikud) erineva kestusega
(1, 2, 8, 14 vms) üks või mitu haiguslehte. See moodustab ca 30% kõigist töölepingu ja/või avaliku
teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest (Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmed).
4
Eesti Haigekassa maksis hüvitist ca 133 000 isikule 291 000 haiguslehte eest. Arstid väljastasid
2019.a. ca 155 000 esmast haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei
maksnud ca 117 000 inimesele. Sellised haiguslehed moodustavad kõikidest juhtudest 50% ja need
ei kuulu haigekassa poolt hüvitamisele.
Tabel 1. Haigushüvitiste kasutuse statistika 2019
Esmaste
Haiguslehe pikkus päevades haiguslehtede arv
1 päev 19 985
2 päeva 11 759
3 päeva 14 999
4 päeva 16 860
5 päeva 25 201
6 päeva 16 239
7 päeva 21 977
8 päeva 28 028
pikemad kui 9 päeva 148 017
Kokku 303 065
Allikas: Eesti Haigekassa
Avalduv mõju: Haigestumisel haigushüvitise kompenseerimine 2. ja 3. haigestumise päeva eest.
Hetkel kehtib haigestumisel töötajale 1–3 päeva omavastutust ning alates 4. päevast
kompenseeritaks 70% töötasust või viimase 6 kuu sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Hüvitise
määr 70% jääb kehtima.
Mõju ulatus: Mõju ulatus on oluline, kuna mõjutab otseselt kõigi töötavate isikute sissetuleku
säilimist haigestumisel.
Mõju sagedus Mõju avaldab iga töötava isiku haigestumisel, mis ei ole igapäevane ega regulaarne
(30% töölepingu ja/või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest). Lisaks rakendatakse
muudatust 4 kuulise perioodi jooksul 1. jaanuarist aastal 2021 kuni 30. aprillini aastal 2021. Seega
mõju avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjude risk haigestunud töötajale on
madal, kuna muudatus on töötajat soosiv.
Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõtvalt on mõju keskmine.
6.2. Mõju majandusele
Eelnõu jõustamine mõjutab kõiki tööandjaid, kes on kohustatud haigushüvitisi tasuma
Mõju sihtrühm: Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (sh FIE) oli 2019.
a 133 784.5
Avalduv mõju: Tööandja maksab senise 4.–8. päeva 70% keskmises töötasu asemel haigushüvitist
2. kuni 5. haiguspäeva eest 70% keskmise töötasu alusel.
Mõju ulatus:. Arstid väljastasid 2019.a. ca 155 000 esmast haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille
alusel haigekassa hüvitist ei maksnud. Need haiguslehed väljastati ca 117 000 inimesele. Muudatus
vähendaks eeldatavasti tööandjate kulu hinnanguliselt 360 tuhande euro ulatuses või enam. Mõju
arvestused on tehtud Eesti Haigekassa andmetele tuginedes, kuid haigekassal puudub
informatsioon, kui palju vähenevad ettevõtete kulud, kes seni on vabatahtlikult esmaseid
5
Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp
5
haiguspäevi hüvitanud. Samuti haigekassa poolt hüvitatav summa eeldatavasti madalam, kuna
tööandjad arvestavad hüvitist keskmiselt töötasult, aga haigekassa varasema aasta sotsiaalmaksu
andmetele tuginedes.
Mõju sagedus: Ettevõttele avaldub mõju töötaja haigestumisel, mis ei ole igapäevane ega
regulaarne (ca 30% hõivatud töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest
kasutab keskmiselt aasta jooksul haiguselehte). Samuti avaldub muudatus vaid neljaks kuuks. Seega
mõju avaldumise sagedus on keskmine.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjuna võib tekkida olukord, kus
töötajad hakkavad süsteemi ära kasutama ning paluma arstilt haiguslehe välja kirjutamist, sest 2.–
3. päeva haigushüvitist kompenseeritakse. Seega võivad kasvada ettevõtjate kulud, kuna
haiguslehtede arv võib suureneda. Ebasoovitavat mõju vähendab aga see, et isikutel säilib
omavastutus 1 päeva ulatuses ning samuti kompenseeritakse vaid osa (70%) sissetulekust.
Prantsusmaal6 koostatud uuringu andmed viitavad, et töötajad, kellele makstakse hüvitist 3-päevase
ooteaja jooksul, ei ole enam haigestumisest tingitud puudumisi, kui töötajatel, kellele ei
kompenseerita esimest 3 haigestumise päeva. Lisaks on nende isikute haiguslehed oluliselt
lühemad, kellele esimest haiguspäeva kompenseeritakse7. Sellele analüüsile tuginedes võib väita,
et esimese 3 päeva hüvitamine võib ka tööandjate kulusid vähendada, kui haiguslehel viibimise
periood muudatuse mõjul väheneb. Ühtlasi vähenevad tööandjate kulud, kes varasemalt juba
hüvitasid oma töötjatele 1–3 (2–3) päeva ajutise töövõimetuse osa. Ebasoovitava mõju riski
vähendab ka see, et muudatust rakendatakse 4 kuuks.
Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju keskmine.
6.2.Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju sihtrühm: Muudatused avaldavad mõju Eesti Haigekassa töökorraldusele.
Avalduv mõju: Kehtiva korralduse alusel haigekassa maksab haigushüvitist alates 9. päevast,
hüvitise määr 70% eelmise kalendriaasta tulust. Muudatuse korral muutub haigekassale kohustus
tasuda haiguspäevad alates 6. haigestumise päevast.
Mõju ulatus: Eesti Haigekassa tasus 2019. aastal ligikaudu 291 tuhande haiguslehe ja 133 tuhande
isiku haigushüvitise eest. Arstid väljastasid 2019.a ca 155 tuhat esmast haiguslehte kestusega 1–8
päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 117 000 inimesele. Kui haigekassa hakkab
hüvitama haiguslehti alates 6. päevast, toob see haigekassa eelarvele kaasa lisakulu hinnanguliselt
nelja kuulise perioodi jooksul 5 miljoni euro ulatuses. Sellest 2,5 miljonit kaetakse Eesti Haigekassa
eelarvest ning 2,5 miljonit Vabariigi Valitsuse reservist.
Mõju sagedus: Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna eeldab olemasolevate automaatsete
hüvitise väljamaksmise süsteemide ühekordset arendamist.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Suureneb haigekassa eelarve puudujääk ning
vähenevad võimalused rahastada haigekassa eelarvest tervishoiuteenuseid. Teisalt aga võib
haigushüvitiste rahastamise soodsam süsteem vähendada haigena tööl käimist ning nakkushaiguste
levikut, mis omakorda võib kaasa tuua kokkuhoiu tervishoiuteenuste eelarves. Muudatusega
kaasnevad haigekassale ka kulud infosüsteemide arendamiseks 50 tuhande euro ulatuses.
Vajalikeks IT arendusteks kulub minimaalselt üks kalendrikuu.
Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju keskmine.
6
Prantsusmaal hüvitatakse analoogselt Eesti süsteemiga haiguspäevi alates 4. päevast. Samas 60% tööandjatest
kompenseerib ka täiendavalt 1.-3. haiguspäeva.
7
Pollak C. The impact of a sick pay waiting period on sick leave patterns. Eur J Health Econ. 2017 Jan;18(1):13-31.
doi: 10.1007/s10198-015-0755-0. Epub 2015 Dec 22. PMID: 26694917.
6
6.3. Muud mõjud
Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi regionaalarengule, julgeolekule ja välissuhetele,
majandusele, loodus- ja elukeskkonnale ja seetõttu ei ole mõju olulisust hinnatud.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad ja haigekassa rakendavad juba
praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõuga muudetakse töövõimetushüvitiste
väljastamist, samas selles tegevuses täna juba rakendatakse isikuandmete kaitse nõudeid. Seega ei
ole muudatusel olulist mõju isikuandmete töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja
ohuhinnangud.
7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatustega peavad haigekassa ja tööandjad tegema oma IT-süsteemides muudatusi, mille kulud
kaetakse nende tegevuskuludest. Haigekassa infosüsteemide arendamise kulu on 50 000 eurot.
Muudatuste tulemusel tekib 2021. aastal Eesti Haigekassa eelarvele 5 miljonit lisakulu, millest 2,5
miljonit kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb Eesti Haigekassa Vabariigi
Valitsuse reservist.
8. Rakendusaktid
Käesolev eelnõu ei too kaasa muudatusi rakendusaktides.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. ja 1. mail 2021. a. Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt jõustuvad
seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 4, § 2 punkt 1 ja § 3 punktid 1, 3 ja 5 2021. aasta 1. jaanuaril ning
kehtivad neli kuud, välja arvatud punkt 3, mille kehtivust ei piirata nelja kuuga. Paragrahvi 4 lõike
2 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punktid 2 ja 5, § 2 punkt 2 ja § 3 punktid 2, 4 ja 6 uuesti 2021.
aasta 1. mail.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on saanud Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 19. novembri istungil heakskiidu.
7
EELNÕU
19.11.2020
Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste
täitmisest vabastuse kuuendast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;
2) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste
täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud
teisiti.“;
3) paragrahvi 57 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa “ ,kuid mitte rohkem kui seitse
kalendripäeva“;
4) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 251 järgmises sõnastuses:
„(251) Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1
kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või
kutsetegevusest vabastus algas enne 2021. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse 2020. aasta 31.
detsembrini kehtinud seaduse redaktsiooni.“;
5) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 252 järgmises sõnastuses:
„(252) Isiku suhtes, kellel on õigus töövõimetushüvitisele käesoleva seaduse § 56 lõike 1
kohaselt ning kelle töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustustest või majandus- või
kutsetegevusest vabastus algas enne 2021. aasta 1. maid, kohaldatakse 2021. aasta 30. aprillini
kehtinud seaduse redaktsiooni.“.
§ 2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punktides 3 ja 18 asendatakse sõnad „teise kuni kaheksanda“ sõnadega „teise
kuni viienda“;
2) paragrahvi 3 punktides 3 ja 18 asendatakse sõnad „teise kuni viienda“ sõnadega „teise kuni
kaheksanda“.
§ 3. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 122 lõikes 1 asendatakse sõnad „neljanda kuni kaheksanda“ sõnadega „teise kuni
viienda“;
1
2) paragrahvi 122 lõikes 1 asendatakse sõnad „teise kuni viienda“ sõnadega „neljanda kuni
kaheksanda“;
3) paragrahvi § 122 lõikes 3 asendatakse sõna „neljandast“ sõnaga „teisest“;
4) paragrahvi § 122 lõikes 3 asendatakse sõna „teisest“ sõnaga „neljandast“;
5) paragrahvi 313 senine tekst muudetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2
järgmises sõnastuses:
„(2) Kuni 2020. aasta 31. detsembrini väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse kuni 2020.
aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse redaktsiooni.“;
6) paragrahvi 313 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kuni 2021. aasta 30. aprillini väljakirjutatud haiguslehtedele kohaldatakse kuni 2021. aasta
30. aprillini kehtinud seaduse redaktsiooni.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3 ja 4, § 2 punkt 1 ja § 3 punktid 1, 3 ja 5 jõustuvad 2021.
aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 5, § 2 punkt 2 ja § 3 punktid 2, 4 ja 6 jõustuvad 2021.
aasta 1. mail.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn “....”.....................” 2020
_________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus “....”......................” 2020
2