Saatja: Tiiu Noobel <
[email protected]>
Saadetud: 19.11.2020 10:15
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Elen Ohov <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Komisjoni soovitus
Tere!
Edastan Komisjoni soovituse „antigeeni kiirtestide kasutamise kohta SARS-
CoV-2 nakkuse diagnoosimisel (KOM eTrustEx teatis 18.11.2020).
Heade soovidega
Tiiu Noobel
Sekretär
Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures
Rue Guimard 11/13, 1040 Brüssel
Tel: + 32 2227 4337,
From: Rahel Pütsep <
[email protected]> Sent: Thursday, November 19,
2020 8:21 AMTo: Tiiu Noobel <
[email protected]>Subject: Komisjoni
soovitus
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 18.11.2020
C(2020) 8037 final
KOMISJONI SOOVITUS,
18.11.2020,
antigeeni kiirtestide kasutamise kohta SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimisel
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
18.11.2020,
antigeeni kiirtestide kasutamise kohta SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimisel
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu1 artikli 168 lõikega 7 kuulub
tervishoiupoliitika määratlemine ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamine ja
kättesaadavaks muutmine liikmesriikide pädevusse. Seega vastutavad ELi
liikmesriigid COVID-19 testimisstrateegiate väljatöötamise ja rakendamisega,
sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamisega seotud otsuste tegemise eest, võttes
seejuures arvesse riikide epidemioloogilist ja sotsiaalset olukorda ning testimise
sihtpopulatsiooni.
(2) SARS-CoV-2 nakatunute arv kasvab jätkuvalt ja suurendab proove võtvate
tervishoiutöötajate ning COVID-19 teste tegevate laborite töökoormust, mis omakorda
pikendab ajavahemikku testi taotlemisest tulemuse saamiseni. Peale selle on
juurdepääs COVID-19 testimiskohtadele ja teenustele 2020. aasta esimese poolega
(kui Euroopas oli esimene pandeemialaine) võrreldes paranenud, mille tulemusena
testimisnõudlus kuhjub ja sageli ületab olemasolevat testimissuutlikkust.
(3) Teaduse ja tehnika areng jätkub, andes uusi teadmisi viiruse omaduste ning
mitmesuguste COVID-19 diagnoosimise metoodikate ja võimalike lähenemisviiside
kohta. Praegu on COVID-19 diagnostika tipptasemeks RT-PCR test, mida Maailma
Terviseorganisatsioon ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
peavad kõige usaldusväärsemaks meetodiks nakatunute ja kontaktsete isikute
testimisel2.
(4) Euroopa turul on üha enam kättesaadavad uue põlvkonna kiiremad ja odavamad testid,
nn antigeeni kiirtestid, millega tehakse kindlaks viiruse valkude (antigeenide)
olemasolu ja mida saab kasutada aktiivse nakkuse avastamiseks. Euroopa Komisjoni
COVID-19 in vitro diagnostika vahendite ja katsemeetodite andmebaasi on lisatud 72
CE-märgisega antigeeni kiirtesti3.
(5) Antigeeni kiirtestide turule laskmise suhtes praegu kohaldatav õigusraamistik on
direktiiv 98/79/EÜ4. Direktiivi kohaselt peab tootja SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide
kohta koostama tehnilise dokumentatsiooni, milles selgelt tõendatakse, et test on ohutu
ja toimib tootja ettenähtud viisil, vastates seega direktiivi I lisas sätestatud nõuetele.
Seejärel võib tootja väljastada ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitada oma seadmele
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET
2
https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/TestingStrategy_Objective-Sept-2020.pdf
3
12.11.2020 seisuga, https://covid-19-
diagnostics.jrc.ec.europa.eu/devices?marking=Yes&principle=ImmunoAssay-
Antigen&format=Rapid+diagnostic+test&manufacturer=&text_name=#form_content
4
EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1–37.
ET 1 ET
CE-märgise. Alates 26. maist 2022 asendatakse direktiiv määrusega (EL) 2017/746 in
vitro diagnostika meditsiiniseadmete kohta5. Selle määruse kohaselt kohaldatakse
antigeeni kiirtestide suhtes tugevdatud nõudeid seadme toimivusele ning põhjalikku
hindamist teavitatud asutuse poolt.
(6) Liikmesriikide pädevatest asutustest koosnev meditsiiniseadmete koordineerimisrühm
teeb kooskõlas komisjoni suunisega COVID-19 in vitro diagnostiliste testide kohta6
tööd, et hõlbustada testide turulelaskmist käsitleva õigusraamistiku ühtset kohaldamist,
sealhulgas tootjate juhendamist direktiivi 98/79/EÜ kohaselt. Peale selle kavatseb
komisjon meditsiiniseadmete koordineerimisrühma abiga COVID-19 testide,
sealhulgas antigeeni kiirtestide jaoks välja töötada ja vastu võtta määruse (EL)
2017/746 kohase ühtse kirjelduse7.
(7) 15. aprillil 2020 võttis komisjon vastu suunise COVID-19 in vitro diagnostika
seadmete ja nende toimivuse kohta,8 milles antakse ülevaade COVID-19 testimisest ja
kaalutlustest testide toimivuse kohta. Selles rõhutatakse, et direktiivi 98/79/EÜ
kohaselt peab tootja märkima seadme sihtotstarbe ning et seade peab olema
kavandatud ja toodetud nii, et see sobib kõnealuseks sihtotstarbeks, kaasa arvatud
ettenähtud kasutajaga ja kliiniliste aspektide, näiteks sihtpopulatsiooniga. Samuti peab
tootja esitama seadme analüütilise toimivuse taseme, mis peab vastama sihtotstarbele.
Seadmega kaasas oleva teabe puhul tuleb arvesse võtta võimalike kasutajate koolitust
ja teadmisi.
(8) Maailma Terviseorganisatsioon avaldas 11. septembril 2020 vahesuunised antigeeni
kiirtestide kasutamise kohta COVID-19 tuvastamiseks,9 andes riikidele nõu selle
kohta, milline võiks olla nende testide roll, ja vajaduse kohta olla testi valides
hoolikas. Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et kuigi antigeeni kiirtestid
võivad pakkuda kasulikke lahendusi SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimiseks eri
olukordade ja stsenaariumide puhul, ei ole nende kliiniline toimivus veel optimaalne ja
ettevaatus on vajalik.
(9) Maailma Terviseorganisatsioon soovitab olemasolevate võimaluste hulgast kasutada
antigeeni kiirteste, mis vastavad minimaalsetele toimivusnõuetele > 80 % tundlikkuse
osas ja > 97 % spetsiifilisuse osas, ning kasutada neid teste eelkõige siis, kui RT-PCR-
testide kättesaadavus on ajutiselt piiratud või kui pikk aeg tulemuste saamisel ei
võimalda kliinilist kasutamist. Antigeeni kiirtestide kasutamine annab võimaluse
kiiresti kindlaks teha isikud, kes on nakkuse levimise seisukohast kõige ohtlikumad
eelkõige just suure leviku puhul kogukonnas.
(10) ECDC on andnud suunise sobivate SARS-CoV-2 testimisstrateegiate kohta, mis
sobivad konkreetsete rahvatervisega seotud eesmärkide saavutamiseks mitmesugustes
5
ELT L 117, 5.5.2017, lk 176. Määruses on sätestatud üleminekuperiood, mis algab selle jõustumise
kuupäevast (mai 2017) ja mille jooksul võib in vitro diagnostika meditsiiniseadmete vastavust hinnata
kas määruse või direktiivi 98/79/EÜ alusel.
6
Komisjoni teatis „Suunis COVID-19 in vitro diagnostika seadmete ja nende toimivuse kohta“ (2020/C
122 I/01).
7
Seda ühtset kirjeldust võib vabatahtlikult kohaldada enne määruse (EL) 2017/746 kohaldamise
alguskuupäeva, milleks on 26. mai 2022.
8
Komisjoni teatis „Suunis COVID-19 in vitro diagnostika seadmete ja nende toimivuse kohta“ (2020/C
122 I/01).
9
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/334253/WHO-2019-nCoV-Antigen_Detection-2020.1-
eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y
ET 2 ET
epidemioloogilistes olukordades10. Selle suunisega antakse raamistik, milles SARS-
CoV-2 testimine aitab olulisel määral kaasa usaldusväärsete seireandmete saamisele,
leviku üle kontrolli saavutamisele kogukonnas, leviku vältimisele kõrge riskitasemega
piirkondades ning viiruse taassisenemise piiramisele kogukondades, kus on saavutatud
tugev kontroll leviku üle.
(11) Enamikul praegu saadaolevatel antigeeni kiirtestidel on RT-PCR-testidega võrreldes
väiksem tundlikkus. ECDC suunises11 antigeeni kiirtestide kasutamise kohta
määratletakse erinevate katsestrateegiate sobivus erinevates epidemioloogilistes
kontekstides, olukordades ja eeldatava kliinilise toimivuse puhul praegu olemasolevate
tõendite alusel. Praeguseni on antigeeni kiirtestide kliinilise hindamise uuringud
näidanud tipptasemel RT-PCR-testiga võrreldes tundlikkust 29–93,9 % ja testi
spetsiifilisust 80,2–100 %. Antigeeni kiirtestide tundlikkus suureneb, kui neid
kasutatakse populatsioonides, kus sümptomite ilmnemisest on möödas kuni 5 päeva, ja
suure viiruskoormusega proovide puhul.
(12) Antigeeni kiirtestidel võib aga olla märkimisväärne eelis RT-PCR-testide ees, sest vaja
on lihtsamaid vahendeid ja vajadus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele on väiksem.
Samuti on eeliseks hind ja kiirus, mis võimaldab osutada hõlpsat ja kiirete tulemustega
tervishoiuteenust ja leevendada survet tervishoiusüsteemidele. Kui neid kasutada
näiteks kogu populatsiooni hõlmaval sihipärasel testimisel, siis võimalust, et kõiki
juhte ei avastata või saadakse valenegatiivsed tulemused, tasakaalustab tulemuste
õigeaegsus ja võimalus esialgu negatiivseteks osutunud isikuid uuesti testida.
Positiivse või negatiivse testitulemuse ennustusväärtus oleneb testi tulemuslikkusest ja
nakkuse levimusest testitud populatsioonis. Seepärast tuleks antigeeni kiirtestide
tulemuste tõlgendamisel tuleks neid elemente nõuetekohaselt arvesse võtta.
(13) Seoses võimalusega kasutada antigeeniteste asümptomaatilistel isikutel tuleb märkida,
et praeguseni on olemas väga vähe andmeid antigeeni kiirtestide toimivuse kohta
selles kontekstis. Peale selle ei ole praegu kättesaadavate antigeeni kiirtestide tootjate
juhistes asümptomaatilisi isikuid sihtpopulatsioonina nimetatud.
(14) Võimalust kasutada antigeeni kiirteste reisijate puhul tuleks veel kaaluda, võttes
epidemioloogilist olukorda silmas pidades arvesse uusimat teaduse ja tehnika arengut.
Nagu on märgitud komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta soovituses COVID-19
testimisstrateegiate kohta, töötavad näiteks ECDC ja Euroopa Liidu
Lennundusohutusamet (EASA) praegu ohutumate lennureiside tagamiseks ühiselt
välja käitumisjuhist, mis hõlmab ka ühtset testimismetoodikat lennujaamades.
(15) Keskne asutus liiduülese tähtsusega rahvatervisekriiside koordineerimisel on
terviseohutuse komitee (HSC). Selle ülesanne on tugevdada parima tava ja teabe
koordineerimist ja jagamist riikliku valmisoleku ja reageerimise planeerimisel.
Antigeeni kiirtestide kasutamist on arutatud alates 2020. aasta septembri algusest.
Mitu liikmesriiki on hakanud praktikas kasutama antigeeni kiirteste ja on lisanud
nende kasutamise oma riiklikesse COVID-19 testimisstrateegiatesse. Lisaks teeb
enamik liikmesriike praegu valideerimisuuringuid või katseprojekte, et hinnata
antigeeni kiirtestide kliinilist toimet konkreetsetes tingimustes ja SARS-CoV-2
nakkuse diagnoosimisel konkreetsete sihtpopulatsioonide hulgas.
10
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), „COVID-19 testing strategies and objectives“,
avaldatud 17.9.2020. Kättesaadav aadressil: https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/covid-19-testing-
strategies-and-objectives
11
ECDC, „Guidance on a common validation protocol for rapid antigen tests“, avaldatakse 18.11.2020.
ET 3 ET
(16) Komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta soovituses COVID-19 testimisstrateegiate,
sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta12 on riikidele antud suunis peamiste
elementide kohta, mida tuleb seoses riiklike, piirkondlike või kohalike
testimisstrateegiatega arvesse võtta. Soovituses keskendutakse COVID-19
testimisstrateegia kohaldamisalale, prioriteetsena käsitatavatele inimrühmadele ja
konkreetsetele olukordadele, mida tuleks arvesse võtta, samuti käsitletakse
testimissuutlikkuse ja -ressurssidega seotud põhiküsimusi.
(17) Samuti soovitatakse, et liikmesriigid peaksid kokku leppima antigeeni kiirtesti
valikukriteeriumid, eelkõige need, mis on seotud asjaomaste testide kliinilise
toimivusega (tundlikkus ja spetsiifilisus); samuti tuleks kokkuleppele jõuda nende
stsenaariumide ja tingimuste suhtes, mille puhul on asjakohane kasutada antigeeni
kiirtesti, näiteks suure leviku korral kogukonnas.
(18) Samuti teatatakse soovituses, et komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et kiiremas
korras luua kiirtestide hindamise, heakskiitmise ja vastastikuse tunnustamise ning
testitulemuste vastastikuse tunnustamise raamistik. Sellele aidatakse kaasa ka
käesoleva soovitusega.
(19) Ettevõtjad peavad järgima kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid. Neid
nõudeid järgides ja tootele CE-märgist kinnitades kinnitab tootja, et toode vastab
kõigile CE-vastavusmärgist käsitlevatele õiguslikele nõuetele ning et toodet võib
müüa kogu Euroopa Majanduspiirkonnas. Liikmesriikidel on võimalus piirata
teatavate seadmete kättesaadavust, kui nad leiavad, et see on tervise ja ohutuse
kaitsmise või rahvatervise huvides13. Testide valik riiklikul tasandil oleneb testide
kättesaadavusest ja kasutusele võetud riiklikest testimisstrateegiatest, muu hulgas
näiteks sellest, millisel eesmärgil ja millistes kombinatsioonides teste kavatsetakse
kasutada ning milline toimivuse tase on asjaomase liikmesriigi või piirkonna kohalikus
epidemioloogilises ja kliinilises olukorras või konkreetses tervishoiuasutuses või
patsiendirühma puhul vastuvõetav. ELi tasandil tehtav koostöö nende testide kliinilises
praktikas kasutamisest saadavate andmete hindamisel, kaasa arvatud Euroopa
tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku ühismeetme kaudu, võib anda olulist teavet
riiklike strateegiate koostamiseks.
(20) Tõhusal testimisel on siseturu sujuvas toimimises oluline roll, sest see võimaldab võtta
sihipäraseid isoleerimis- või karantiinimeetmeid. Antigeeni kiirtestide vastastikune
tunnustamine võimaldaks vaba liikumise piiranguid vähendada, mis on kooskõlas
nõukogu soovitusega, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise
piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel14.
(21) Liikmesriikide tervishoiusüsteemid peaksid käesolevas soovituses esitatud suunise
kohaselt antigeeni kiirtestide tulemusi vastastikku tunnustama. Selleks et toetada
vastastikust tunnustamist, peaksid liikmesriigid jätkama ühiseid arutelusid riiklikke
testimisstrateegiate üle eelkõige terviseohutuse komitees ning võttes arvesse ECDC-lt
ja muude asjakohaste koostööalaste jõupingutuste tulemusena (nt Euroopa
tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku ühismeetme raames) saadud teavet.
(22) ELi tervishoiutehnoloogia hindamise alane koostöö on osutunud tervishoiutehnoloogia
hindamise riiklikele asutustele kasulikuks, andes SARS-CoV-2-ga seotud suunise,
kaasa arvatud antigeenitestide kasutamise kohta. Komisjon on teinud ettepaneku
12
C(2020) 7502
13
Direktiivi 98/79/EÜ artiklid 8 ja 13.
14
ELT L 337, 14.10.2020, lk 3.
ET 4 ET
veelgi tugevdada tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd ELi tasandil15. ELi
tervisetehnoloogia hindamise raamistiku rakendamisega luuakse oluline
koostöövahend, ühendatakse ressursid, jagatakse kogemusi ja leitakse tõendid, mis
annavad vajalikku teavet otsuste tegemiseks, kaasa arvatud antigeenitestide kasutamise
kohta.
(23) Selleks et anda täiendavat toetust liikmesriikidele antigeeni kiirtestide
kasutuselevõtmiseks, on komisjon erakorralise toetuse rahastamisvahendist eraldanud
100 miljonit eurot, et osta antigeeni kiirteste ja jagada need liikmesriikidele. Peale
selle on komisjon koos liikmesriikidega algatanud ühishanke, et hõlbustada õiglast ja
võrdset juurdepääsu antigeeni kiirtestidele.
(24) Käesolev soovitus põhineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning
Maailma Terviseorganisatsiooni uusimal suunisel. Seda võidakse ajakohastada, võttes
arvesse uusi teaduslikke tõendeid, tehnika uusimat arengut ja muutuvat
epidemioloogilist olukorda.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. SOOVITUSE EESMÄRK
(1) Käesolevas soovituses esitatakse liikmesriikidele 28. oktoobri soovitusest (mis
käsitleb COVID-19 testimisstrateegiaid) lähtuv suunis seoses antigeeni kiirtestide
kasutamisega SARS-CoV-2 nakkuse avastamiseks.
(2) Liikmesriikidel soovitatakse teha antigeeni kiirteste lisaks RT-PCR-testidele selgelt
määratletud tingimustes, kus antigeeni kiirtestide kasutamine on asjakohane, et
tõkestada koroonaviiruse levikut, avastada SARS-CoV-2-te nakatunud ning piirata
isoleerimis- ja karantiinimeetmeid.
(3) Samuti aidatakse selle soovitusega kaasa inimeste vaba liikumise ja siseturu tõrgeteta
toimimise tagamisele piiratud testimissuutlikkuse ajal.
(4) Eelkõige keskendutakse käesolevas soovituses antigeeni kiirtestide valimisel
kasutatavatele kriteeriumidele, tingimustele, mille korral antigeeni kiirtestide
kasutamine on asjakohane, testijatele ning testide ja nende tulemuste valideerimisele
vastastikusele tunnustamisele.
2. ANTIGEENI KIIRTESTIDE VALIKU KRITEERIUMID
(5) Liikmesriigid peaksid püüdma kasutada antigeeni kiirteste, mille tulemuslikkus on
vastuvõetav, st tundlikkus ≥ 80 % ja spetsiifilisus ≥ 97 %, et võimalikult palju vältida
valenegatiivseid ja valepositiivseid tulemusi.
(6) Antigeeni kiirtesti peaksid läbi viima koolitatud tervishoiutöötajad või vajaduse
korral koolitatud testijad tootja juhiseid järgides. Oluline aspekt, mida sageli ei
tähtsustata, on proovi võtmine. Samuti peaksid olema kättesaadavad juhendid proovi
tõhusaks võtmiseks ja käitlemiseks.
(7) Antigeeni kiirteste tuleks kasutada kuni viie päeva jooksul pärast sümptomite
ilmnemist või kuni seitsme päeva jooksul pärast kokkupuudet COVID-19 kinnitatud
juhtumiga.
15
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega
muudetakse direktiivi 2011/24/EL (COM/2018/51 final)
ET 5 ET
(8) Enne kui antigeeni kiirtestide kasutamine heaks kiidetakse, peaksid liikmesriigid
tagama, et nendel testidel on CE-märgis,16 ning enne kui need kliinilises praktikas
kasutusele võetakse, tagama, et kõnealused testid on käesoleva soovituse kohaselt
standardsetest RT-PCR-testidest lähtudes valideeritud sihtpopulatsiooni ja
kavandatud kasutustingimuste puhul.
3. ANTIGEENITESTIDE SOOVITUSLIKUD KASUTUSTINGIMUSED
(9) Kui RT-PCR-testide kättesaadavus on ajutiselt piiratud, võib kaaluda antigeeni
kiirtestide kasutamist COVID-19 sümptomitega isikute puhul piirkondades, kus
positiivsete testitulemuste osakaal on suur või väga suur, st ≥ 10 %.
(10) Antigeeni kiirtestide kasutamist võib soovitada isikute testimiseks sümptomitest
olenemata sellistes tingimustes, kus positiivsete testitulemuste osakaal on eeldatavalt
≥ 10 %, st kontaktsete isikute väljaselgitamise ja puhangu uurimise eesmärgil.
(11) Selleks, et leevendada COVID-19 mõju tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes,
tuleks kaaluda antigeeni kiirtestide kasutamist tervishoiuasutustesse vastuvõtmisel
ning sümptomitega patsientide või elanike triaaži puhul (kuni 5 päeva sümptomite
ilmnemisest), kaasa arvatud patsientide isolatsiooniruumidesse määramisel.
(12) Samuti tuleks kaaluda antigeeni kiirtestide kasutamist kogu populatsiooni hõlmavaks
sihipäraseks testimiseks, näiteks kohalikus kogukonnas ja muudes suure levimusega
olukordades ning piiravate meetmete kontekstis, et teha kogukonnas kindlaks suure
levitamispotentsiaaliga isikud ja vähendada survet tervishoiuasutustele. Sellises
olukorras tasakaalustab võimalust, et kõiki juhte ei avastata või saadakse
valenegatiivsed tulemused, tulemuste õigeaegsus ja võimalus esialgu negatiivseteks
osutunud isikuid uuesti testida. Nagu on märgitud käesolevas soovituses, annab
diagnoosimiseks täiendavat teavet kinnitav test.
(13) Olukorras, kus levimus on suur ja/või RT-PCR-testide tegemise suutlikkus piiratud,
et teha kindlaks suure levitamispotentsiaaliga isikud, tuleks kaaluda antigeeni
kiirtestide kasutamist tervishoiutöötajate, kodu- ja sotsiaalhooldajate, muude
pikaajalise hoolduse asutuste ja suletud asutuste (nt vanglad või
kinnipidamisasutused, varjupaigataotlejate ja migrantide vastuvõtuasutused) töötajate
ning muude asjakohaste sektorite (lihatöötlemisettevõtted, tapamajad jms) ja sarnaste
asutuste asjakohaste eesliinitöötajate korduvaks testimiseks (nt iga 2–3 päeva järel).
(14) Kui levimus on väike, tuleks antigeeni kiirtesti kasutamisel keskenduda
olukordadele, kus nakatunud isikute kiire tuvastamine aitab puhanguid ohjata, ning
(kõrge riskiga) riskirühmade, näiteks meditsiinitöötajate või muude pikaajalise
hoolduse asutustega seotud isikute regulaarsele jälgimisele. Sellistes olukordades
tuleb hinnata positiivsete juhtude märkamata jäämise riski ning valepositiivsetest
tulemustest tingitud isolatsiooni- ja karantiinimeetmete rakendamise riski. Neid riske
saab leevendada kinnitava testiga.
(15) Kui antigeeni kiirtesti kasutatakse nakkuse suure levimusega populatsioonis, tuleks
negatiivsed tulemused kinnitada kas RT-PCR-testi või korduva antigeeni kiirtestiga.
Kui antigeeni kiirtesti kasutatakse nakkuse väikese levimusega populatsioonis, tuleks
positiivsed tulemused kinnitada kas RT-PCR-testi või korduva antigeeni kiirtestiga.
Mõlemal juhul oleneb kinnitava testi kasutamine ja valik positiivsete juhtude
märkamata jäämise või valepositiivsete juhtudega seotud riski vastuvõetavusest.
16
Kõigil liikmesriikides kasutatavatel antigeeni kiirtestidel peab olema CE-märgis, välja arvatud direktiivi
98/79/EÜ artikli 1 lõikes 5 osutatud seadmetel.
ET 6 ET
4. TESTIMISSUUTLIKKUS JA -RESSURSID
(16) Lisaks eespool esitatud kaalutlustele oleneb konkreetse diagnostilise testi valik
olemasolevast testimissuutlikkusest. Kui ei ole võimalik teha piisavalt RT-PCR-
analüüse või kui nendega kulub tulemuse saamiseks kauem kui 24 tundi, võib
antigeeni kiirtesti valik olla põhjendatud, olenevalt selle kasutuseesmärgist ja selle
piiratud toimivusega seotud riski vastuvõetavusest.
(17) Vaja on koolitatud tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes võtavad proove, testivad,
analüüsivad proove ja esitavad testitulemused kliinilisele personalile ning kohaliku,
piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi tervishoiuasutustele. Rangelt tuleb
järgida tootja juhiseid proovide võtmise, ohutu käitlemise, kasutamise ja
kõrvaldamise kohta, sealhulgas proovi liigi ja kasutuseesmärgi kohta. Proovide
võtmisel, käitlemisel ja töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid
bioohutusmeetmeid. Liikmesriigid peavad tagama piisava suutlikkuse ja piisavad
vahendid proovide võtmiseks, testimiseks ja aruandluseks. Suutlikkuse tagamiseks
võib olla vaja koolitada muid testijaid peale tervishoiutöötajate.
(18) Meditsiinilaborid, eelkõige ELi võrgustikku kuuluvad laborid, mille on
akrediteerinud liikmesriikide riiklikud asutused ühtlustatud standardi EN ISO 15189
(Meditsiinilaborid. Kvaliteedi ja kompetentsuse nõuded) ja võimalike täiendavate
standardite ja nõuete kohaselt, täidavad kõrgeid kvaliteedinõudeid ja võivad võtta
aktiivse rolli antigeeni kiirtestide kasutamisel. Akrediteering tagab ka nende laborite
korrapärase kontrollimise ja selle, et nad vastavad vajalikele kvaliteedi- ja
pädevusnõuetele.
(19) Kui antigeeni kiirteste asjakohaselt kasutatakse, peab olema tagatud kinnitavate RT-
PCR-testide tegemise suutlikkus.
5. VALIDEERIMINE JA VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE
(20) Liikmesriigid peaksid antigeeni kiirtestide sõltumatul valideerimisel kasutama ECDC
välja töötatud tehnilist suunist,17 mis käsitleb COVID-19 antigeeni kiirtestide
kasutamist, eelkõige seoses nende testide kliinilise valideerimisega, et tagada
tulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus.
(21) ECDC tehnilises suunises kirjeldatud, antigeeni kiirtesti valideerimisega seotud
kaalutlused hõlmavad elemente, mis on seotud testide valideerimisega kavandatud
kasutusega sarnastes tingimustes, tootja juhiste järgimisega, praeguse tipptasemel
RT-PCRiga võrdlemisega, tagasiulatuvate lähenemisviisidega ja proovide
liigitamisega.
(22) Kohe, kui valideerimistulemused ja kavandatud kasutusviise arvestavad vastavad
testimisstrateegiad on kättesaadavad, peaksid liikmesriigid neid ECDCga ja
komisjoniga jagama, et neid koos teiste liikmesriikidega võimalikult suures ulatuses
ühtlustada; samuti tuleks jagada igasugust teavet antigeeni kiirtestide
valideerimisuuringute tulemuste kohta, kusjuures need uuringud peavad olema tehtud
sõltumatult testide väljatöötajate ja tootjate tehtud uuringutest. Testimisstrateegiates
tuleb pidevalt arvesse võtta valideerimisuuringutest saadud uut teavet ning vajaduse
korral tuleb strateegiad vastavalt kohandada.
17
ECDC tehniline suunis „Options for the use of rapid antigen tests for COVID-19“, avaldatud
18.11.2020.
ET 7 ET
(23) Komisjon täiendab olemasolevat COVID-19 diagnostiliste testide andmebaasi
(COVID-19 in vitro diagnostika vahendite ja katsemeetodite andmebaas) teabega
antigeeni kiirtestide ja valideerimisuuringute tulemuste kohta ning ajakohastab
andmebaasi uusima teabe kohaselt.
(24) ECDC seab koostöös komisjoni talituste ja liikmesriikidega esikohale olemasolevate
ja tulevaste kiirtestiliikide (nt erinevate mõõtmistehnikatega või proovidega nagu
sülg) valideerimise ja koordineerib seda, et hõlbustada nõutavatele
toimivuskriteeriumidele vastavate testide tõhusat kasutuselevõttu praktikas ning
leevendada testimis- ja tervishoiusüsteemidele avalduvat survet.
(25) Komisjon hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust seoses
antigeeni kiirteste käsitlevate riiklike tervisetehnoloogia hindamistega.
(26) Nõukogu soovituse 2020/147518 punkti 18 kohane testitulemuste vastastikune
tunnustamine on oluline, et hõlbustada piiriülest liikumist, kontaktsete isikute
piiriülest jälgimist ning piiriülest ravi. Ühe liikmesriigi poolt riigi tasandil
valideeritud testidega saadud tulemusi, mis vastavad käesolevas soovituses esitatud
tundlikkuse ja spetsiifilisuse kriteeriumidele, peaksid teised liikmesriigid
tunnustama.
Brüssel, 18.11.2020
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
18
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020H1475&from=ET
ET 8 ET