SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri 8.aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi
loomine“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a
käskkirja nr 153 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele
vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ elluviimiseks“.
Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL
vahendite kasutamise eesmärgi nr. 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses
tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme 1.5 “Õppe seostamine tööturu
vajadustega” tegevuse 1.5.1 „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ eesmärke
ja tulemusi.
Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS) § 16 lõike 1 alusel.
Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on toetuse andmise tingimuste pikendamine 2022.
aasta veebruarini. Tegevuste pikendamiseks suurendatakse toetuse andmise tingimuste
eelarvet 938 000 euro võrra.
Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi
täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Külli All (tel 735 0249,
[email protected]), juhataja
Terje Haidak (tel 7350 247
[email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel
7350 024;
[email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (tel 734 064,
[email protected]) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused (muudatused on eelnõus
selgema ülevaate saamiseks värvitud kollaseks):
Punktis 3 „Abikõlblikkuse periood“ on pikendatud senist toetuse andmise tingimuste perioodi
tähtaega ühe aasta ja kahe kuu võrra, 2022. aasta 28. veebruarini. Toetuse andmise tingimusi
pikendatakse kooskõlas Haridus- ja noorteprogrammi rahastamiskavaga. 2022. aastaks valmib
kokku 27 valdkondlikku raportit ning Vabariigi Valitsusele esitatakse kokku 5 tööturu
ülevaadet OSKA uuringute tulemustest. Pärast 2022. a veebruari rahastatakse süsteemi
järgmise tõukefondide perioodi vahenditest.
Punkti 7.2. Valdkondlike eksperdikogude moodustamine ja tegevuse korraldamine
tulemuseks on muudetud 27 raportit endise 24 asemel.
Punktis 9 „Indikaatorid“ on muudetud sihttasemeid tulenevalt abikõlblikkuse perioodi
pikendamisest:
a) lõplik sihttase on seatud aastaks 2022;
b) väljundindikaatorit tegevusele 7.1 „koordinatsioonikogu poolt Vabariigi
Valitsusele esitatav ülevaade tööjõu ja oskuste vajadusest“ on korrigeeritud: aastaks
2022 valmib 5 ülevaadet.
c) väljundindikaatoreid tegevusele 7.2 on täpsustatud: 2022. aasta sihttase on 27
valdkonnaspetsiifilist oskuste vajaduse analüüsi- ja prognoosidokumenti ning
tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise keskkonnas kajastub 27 raporti sisu.
Punktis 11 välja toodud OSKA tegevuste kogumaksumust on seoses abikõlblikkuse perioodi
pikenemisega 2022.a veebruari lõpuni suurendatud kogusummani 5,338 miljonit eurot
vastavalt VV 29.09.2016 korralduse nr 325 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekiri” lisas OSKA tegevusteks planeeritule. Toetuse andmise tingimuste eelarve on
kooskõlas riigieelarve strateegia raames esitatud „Hariduse- ja noorteprogramm 2021 – 2024“
rahastamiskavaga. Eelarve kõikide kuluridade struktuuri on muudetud vastavalt
Struktuurivahendite e-keskkonnas Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt loodud struktuurile.
Sellest tulenevalt on punktis 11 esitatud eelarvetabelis otsesed personalikulud välja toodud
tegevuste lõikes ühtse summana, kolme alategevuse peale kokku. Uus eelarve on esitatud terve
abikõlblikkuse perioodi kohta, st aastateks 2015 – 2022. Lisanduvate aastate eelarve
planeerimisel on arvesse võetud varasemate aastate rahade kasutamist ja tulevasi vajadusi.
Kogu eelarvet on võrreldes 2020. aastani kinnitatud eelarvega (4 400 000 eurot) suurendatud
938 000 euro võrra.
TEGEVUSED ja
Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku
kindlaksmääratud kulukohad
2022
EA 2014-
2021 jaan- Kokku Kogueelarve
2020
veebr
1.Koordinatsioonikogu
moodustamine ja tegevuse 1 256 680 224 180 93 416 317 596 1 574 276
korraldamine
Keskpika
tööturuvajaduse
üldprognoosi ja
valdkondlike tööjõu
1.1. ja oskuste vajaduse 58 636 16 000 2 345 18 345 76 981
uuringumetoodika
uuendamine,
testimine ja
edasiarendamine
Koordinatsioonikogu
1.2. tegevuse 160 830 2 500 625 3 125 163 955
korraldamine
Tööturu arengute
alase
1.3. 302 411 14 600 58 600 73 200 375 611
teavitustegevuse
korraldamine
1.A Otsene personalikulu 734 803 191 080 31 847 222 926 957 729
7.2. Valdkondlike
ekspertkogude moodustamine 2 500 410 411 800 75 580 487 380 2 987 790
ja tegevuse korraldamine
Valdkondlike
ekspertkogude
7.2.1. 368 466 23 861 10 805 34 666 403 132
tegevuse
korraldamine
OSKA
visualiseerimise
7.2.2. 152 768 12 550 2 194 14 744 167 512
veebikeskkonna
loomine
OSKA ettepanekute
7.2.3. 8 000 500 100 600 8 600
elluviimise seire
2.A Otsene personalikulu 1 971 176 374 889 62 481 437 370 2 408 546
3. Horisontaalne kulu 642 910 114 020 19 003 133 024 775 933
3.1 Projekti kaudsed kulud
436 812 88 694 14 782 103 477 540 288
(ühtse määra alusel)
3.A Otsene personalikulu
206 098 25 326 4 221 29 547 235 645
(projektijuht)
Otsene personalikulu kokku 2 912 077 591 294 98 549 689 844 3 601 921
Kokku 4 400 000 750 000 188 000 938 000 5 338 000
Eelarve suurendamisega lisandunud vahendid planeeritakse kooskõlas 2021. - 2022. aasta
tegevustega ning arvestades senist rahade kasutamist. Enim kasvavad 2021.a. metoodikate
väljatöötamise ja testimisega seotud personalikulud, kuna nähakse ette OSKA uue
kvantitatiivse andmemudeli testimine ja arendamine, st alates aastast 2021 ühendatakse seni
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel toimunud keskpikk
kvantitatiivne tööjõuvajaduse prognoosimudel ja OSKA kvalitatiivne tööjõu ja oskuste
prognoosimudel üheks süsteemiks. OSKA valdkonna uuringud alustavad 2021. aastal nn „uut
ringi“. See toob kaasa vajaduse senise metoodika kriitilise pilguga üle vaatamiseks. 2021.a.
koostatakse ka uus OSKA üldprognoos, sh tulevikutrendide metoodika.
Oluliselt väheneb 2021.a. projektijuhtimiseks planeeritud personalikulu. Kokkuvõttes väheneb
otsene personalikulu 1% võrra.
2021 Töölepi Töölepi Töölep
2015-2020 2020
planeeritu nguga nguga inguga
2015-2020 keskmine personalik Muutus
Tegevus d töötaja töötaja töötaj
eelarve personaliku ulu e%
personalik te arv te arv ate arv
lu aastas eelarve
ulu 2016 2020 2021
Koordinatsioonik
ogu tegevuse ja
metoodika
734 803 122 467 113 567 191 080 68% 3 2 5
väljatöötamisega
seotud
1.A personalikulu
Eksperdikogude
tegevuse ja
1 971 176 328 529 444 903 374 889 -16% 10 14 11
uuringute
2.A läbiviimisega
Programmijuhi
206 098 34 350 39 068 25 362 -35% 0,75 0,75 0,5
3.A tasu
Otsene
personalikulu 2 912 077 485 346 597 538 591 331 -1% 14 16,75 16,5
kokku
Punkti 16 Tegevuse aruandlus täiendatakse alajaotusega 16.5., täpsustades, et lõpparuanne
esitatakse sarnaselt vahearuandele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele.
Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
4. Tegevuse mõjud.
Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi Valitsuse 15.
detsembri 2014. a korraldusest nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja kinnitamine“.
Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskavale 2014-2020.
5. Käskkirja jõustumine.
Käskkiri jõustub alates 1. jaanuarist 2021. a.
6. Eelnõu kooskõlastamine.
Eelnõu esitatakse EISis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja
arvamuse avaldamiseks SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööandjate
Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO.
Terje Haidak
täiskasvanuhariduse osakonna juhataja
EELNÕU
17.11.2020
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153
“Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“
elluviimiseks” muutmine
Perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 alusel:
1. Kehtestan uues redaktsioonis haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr
153 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteemi loomine” elluviimiseks“ kehtestatud „Toetuse andmise tingimused
tegevusele „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine““ (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisa 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja
teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153
„Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi
loomine“ elluviimiseks“ muutmine“
Toetuse andmise tingimused tegevusele
„Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“
Sisukord
1. Reguleerimisala .............................................................................................................. 2
2. Toetatavate tegevuste elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus ................................. 2
3. Abikõlblikkuse periood .................................................................................................. 2
4. Mõisted ........................................................................................................................... 2
5. Tegevuse eesmärk ja seos rakenduskavaga .................................................................... 3
6. Sihtgrupp......................................................................................................................... 3
7. Toetatavad tegevused ja tulemused ................................................................................ 3
8. Juhtimine......................................................................................................................... 5
9. Indikaatorid ..................................................................................................................... 6
10. OSKA tegevuste mõju läbivatele teemadele .................................................................. 7
11. OSKA tegevuste eelarve ................................................................................................. 8
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud........................................................................ 9
13. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord .................................................................... 9
14. Tegevuse elluviija kohustused ...................................................................................... 10
15. Tegevuse muutmise tingimused ................................................................................... 10
16. Tegevuse aruandlus ...................................................................................................... 11
17. Finantskorrektsioonid ................................................................................................... 11
18. Dokumentide säilitamine .............................................................................................. 11
19. Vaiete menetlemine ...................................................................................................... 11
1
Käskkirja lisa „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ kehtestatakse perioodi 2014 – 2020
struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel.
1. Reguleerimisala
Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020“ prioriteetse
suuna „Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus
osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on
suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“
tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKA eesmärkide
elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks.
2. Toetatavate tegevuste elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus
2.1. Tegevuse elluviija on Sihtasutus Kutsekoda1 (edaspidi ka elluviija). Rakendusasutus
sõlmib tegevuse rakendamiseks Sihtasutusega Kutsekoda halduslepingu, kus
täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused;
2.2. toetavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus;
2.3. toetavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
3. Abikõlblikkuse periood
Tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 28.02.2022 ja kõiki tegevusi on
planeeritud ellu viia kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul.
4. Mõisted
4.1. OSKA on süsteemne ja regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise
süsteem ning tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ nimetus;
4.2. koordinatsioonikogu on kutseseaduse alusel haridus- ja teadusministri poolt
moodustatud kogu, kelle põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse2 määratlemise
protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel, sh
ühiskonna ja tööturu vajaduste ning koolituspakkumise (sh täienduskoolituse) optimaalne
sidustamine ning tööturu alase strateegilise teavitustöö korraldamine ühiskonnas;
4.3. valdkondlik ekspertkogu ehk valdkondlik nõukogu on koordinatsioonikogu kinnitatud
põhimõtete alusel Kutsekojas moodustatud ekspertide komisjon, mis ühendab tööturu
asjatundjad ja õppeasutuste esindajad erinevatelt haridustasemetelt ning koolitüüpidest.
Ekspertkogu põhiülesanne on oma tegevusalal või kutsetegevuse valdkonnas tööturu
vajaduse ja koolituspakkumise optimaalne sidustamine ja tööturu koolitustellimuse
määratlemine. Uue lähenemisena toimub koolituspakkumise analüüsimine
haridustasemeid ja koolitüüpe läbivalt tegevusala või kutsetegevuse valdkonna vaates;
4.4. kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning tegutsemiseks vajalikku
kompetentsust;
4.5. kompetentsus ehk asjatundlikkus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste,
oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum;
4.6. kompetents on terviklik osa kompetentsusest;
1 Sihtasutus Kutsekoda on Eesti Vabariigi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni, Eesti
Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik ühtse ja
korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamiseks. Elluviijaga haldusülesande täitmiseks volitamise
halduslepingu sõlmimisel juhindutakse halduskootöö seadusest ja selle § 13 lg 1 p 13 kohasest erandist.
2 Tööturu koolitustellimus on kokkuleppeline mõiste valdkondliku koolitusvajaduse mahu ja struktuuri kirjeldamiseks. Mõiste
täpne sisu määratletakse metoodika väljatöötamise käigus.
2
4.7. tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkond on Haridus- ja
Teadusministeeriumi loodava haridusportaali osa, kus esitatakse OSKA uuringute
andmed, analüüsid ja tulemused interaktiivses kasutajasõbralikus vormis.
5. Tegevuse eesmärk ja seos rakenduskavaga
Eesti elukestva õppe strateegias 2020 kirjeldatakse ühe elukestva õppe süsteemi kitsaskohana
asjaolu, et ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, madala
kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike ja erinevused elukestva õppe
raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Tõdetakse, et õppeasutused ja
töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd.
Tegevuse eesmärk on õppe parem seostamine tööturu vajadustega, milleks käivitatakse OSKA.
Tegevuse raames luuakse koostööplatvormid tööandjate ja haridusteenust pakkuvate haridus-
ja koolitustasutuste vahel, analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja
–vajadusi tervikvaates ning koostatakse tegevus- või kutsealapõhiselt tööturu koolitustellimusi
õppe planeerimiseks erinevatel haridustasemetel ja koolitüüpides ning ümber- ja täiendusõppes.
Tööturu vajaduste analüüsi ja prognoosi tulemused saavad sisendiks kvalifikatsiooni- ja
karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele ning erinevatele
ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi.
Tegevus panustab „Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja
tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava“ eesmärgi 5: õpe kutse- ja kõrghariduses on
suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust, meetme 1.5 „Õppe
seostamine tööturu vajadustega“ tegevusse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi
loomine“.
6. Sihtgrupp
6.1. Töötajad, töötud, õpilased, kelle jaoks saab kättesaadavaks info tööturul vajaminevatest
võtmeametitest ja kriitilistest oskustest. Täpsem info tööturul paremat rakendust
võimaldavatest oskustest annab igale inimesele võimaluse enesehindamise toel selgitada
välja nii enda tugevused kui ka puuduvad oskused. See omakorda loob eelduse
puuduolevate oskuste täiendamiseks, et tõsta enda väärtust tööturul.
6.2. Koolituste tellijad (ministeeriumid, Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jt)
ja õppeasutused, kelle jaoks info tööturu koolitusvajadusest on aluseks
koolituspakkumise mahu, struktuuri ja sisu kavandamisel. See on eelduseks, et nii
taseme- kui ka täiendusõppest väljudes on inimestel tööturu vajadustele vastav
kvalifikatsioon. Täpsem info tööjõu- ja oskuste vajadusest toetab koolituspakkumise
korrastamist ja optimeerimist ning aitab hariduskulusid planeerida nii, et see pakuks
paremat tuge Eesti majanduse arengule. Sama info aitab täpsemini suunata ka
tööturukoolitust ning teisi oskuste arendamisele suunatud tööturu teenuseid.
6.3. Ettevõtted, organisatsioonid, kelle jaoks meetmes kavandatav muudatus teeb selgemaks
kvalifitseeritud tööjõu oskuste vajaduse, luues sellega eelduse töötajate puuduolevate
oskuste määratlemiseks ja täiendamiseks ning seega toetab ettevõtluskeskkonna
korrastumist töötajate kvalifikatsioonide osas. See omakorda toetab tootlikkuse
suurenemist ja majanduskasvu. Mõju ulatus on kavandatud kõikidesse majandustegevuse
valdkondadesse, kus valdkondlikud ekspertkogud käivitatakse. Positiivse mõju
ilmnemine ei toimu koheselt, vaid alles pärast koolituspakkumise vastavusse viimist
OSKA infoga (tööturu koolitustellimusega).
7. Toetatavad tegevused ja tulemused
Käivitatakse regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise
süsteem, st on loodud ja tegutseb koordinatsioonikogu ning valdkondlikud eksperdikogud.
3
Tegevuste väljundina koostatakse terviklikku tööjõu ja oskuste vajadust ja tööjõu pakkumist ja
demograafilist situatsiooni arvestav „tööturu koolitustellimus“.
OSKA tulemusel on tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkonnas kättesaadav
selge info tööturu võimalustest ja vajadustest ühiskonnas ning oskuste olemasolust
haridusvalikute – ja poliitika kujundamiseks Eesti ühiskonna jaoks olulistel tegevusaladel.
Konkreetsed tegevused tulemuste saavutamiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga
sätestatakse OSKA iga-aastases tegevuskavas. Kõiki tegevusi viiakse läbi kogu perioodi
jooksul.
7.1. Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine
7.1.1. Tööturu koolitustellimuse määratlemise metoodika väljatöötamine, testimine ja
arendamine:
töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali värbamine,
väljaõpe ja töö), ekspertide värbamine ning nende töö korraldamine;
7.1.2. koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine:
töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali, ekspertide
värbamine ja väljaõpe ja töö); koordinatsioonikogu ettepanekute ja otsuste alusmaterjali
ja otsuste ettevalmistamine;
7.1.3. tööturu arengute alase teavitustegevuse korraldamine ja OSKA tulemuste levitamine:
konverentside, seminaride jm teavitusürituste korraldamine, teavitusmaterjalide,
videoklippide tootmine, levitamine jms. OSKA üldraportite (tööjõu ja oskuste vajaduse
terviklik üldvaade) üllitamine ja levitamine.
Tulemused:
OSKA tegevuste tulemusena on loodud ja tegutseb koordinatsioonikogu, sihtrühmadele on
kättesaadav info tööturul vajaminevatest oskustest ning tööturu muutustest ning on loodud ning
vajadusel ajakohastatatud metoodikat OSKA süsteemi rakendamiseks ja tööturu
koolitustellimuse määratlemiseks. On koostatud ja üllitatud kogu Eesti majandust katvad
tööjõu- ja koolitusvajadust käsitlevad üldraportid – tööjõu ja oskuste vajaduse terviklikud
üldvaated. Koordinatsioonikogu algatusel on alates 2017.a. esitatud iga-aastaselt Vabariigi
Valitsusele ülevaade tööturu oskuste analüüsist.
7.2. Valdkondlike eksperdikogude moodustamine ja tegevuse korraldamine
7.2.1. Valdkondlike ekspertkogude tegevuse korraldamine:
töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali, ekspertide
värbamine, väljaõpe ja töö); valdkondlike eksperdikogude ja kitsamate fookusgruppide
moodustamine ning tegevuse korraldamine; valdkondlike tööturu oskuste vajaduse
prognoosidokumentide koostamine;
7.2.2. tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkonna loomine:
OSKA andmetel põhineva tööturu muutuste ja sellest tuleneva koolitusvajaduse
esitlemine interaktiivses veebikeskkonnas;
7.2.3. OSKA ettepanekute elluviimise seire:
ettepanekute elluviimise kohta info koondamine ja analüüsimine ning eksperdi- ja
koordinatsioonikogule esitamine ning avalikustamine.
4
Tulemused:
On loodud ja tegutseb 24 valdkondlikku ekspertkogu ja on koostatud 27 valdkondlikku oskuste
vajaduse prognoosidokumenti. OSKA sihtrühmadele on kättesaadav info tööturul
vajaminevatest oskustest ning tööturu muutustest. OSKA raames tehtud ettepanekute
rakendumist on seiratud ja analüüsitud.
8. Juhtimine
Rakendusasutus sõlmib tegevuse rakendamiseks elluviijaga halduslepingu, kus täpsustatakse
rakendamisega seotud õigused ja kohustused, mille alusel lepitakse kokku aastases eelarves ja
tegevuskavas, seatakse aruandluse tähtajad ja vorm.
5
9. Indikaatorid
Indikaator Indikaatori nimetus (viide Baastas Sihttase Sihttase (2022) Selgitus
TAT punktile, missugusest e (2018)
tegevusest kujuneb)
Loodud ja tegutsevate kogude 0 20+1 Koordinatsioonikogu Vastavalt Kutseseadusele koondab koordinatsioonikogu ühiskonna tööjõu
(valdkonna eksperdikogud ja ja vähemalt 20 nõudluse ja pakkumise ning oskustega seotud info ja valdkondliku
koordinatsioonikogu) arv tegutsevat eksperditeadmise, kavandab ja tellib tööjõuvajaduse uuringuid ja analüüse;
valdkondlikku kavandab tööturu vajadustega seotud teavitustööd; teeb ettepanekuid tööjõu
eksperdikogu järelkasvu tagamise meetmete kavandamisel; teeb eri ametkondadele
Rakenduskava ettepanekuid õppe- ja koolituskohtade loomiseks tasemeõppes ja
väljund-
täienduskoolituses; nõustab Vabariigi Valitsust töötajate kvalifikatsiooniga
indikaator
seotud otsuste tegemisel, kinnitab valdkondlike eksperdikogude nimetused
(OSKA
tulemus-
ja nende moodustamise põhimõtted.
indikaator) Valdkondlikud eksperdikogud moodustab kutseasutus koordinatsioonikogu
ettepanekul. Eksperdikogud määratlevad oma tegevusala võtmeametid,
analüüsivad ja koondavad tegevusala tööjõu vajaduse ja prognooside,
taseme- ja täiendusõppe pakkumise alase statistika ning uurimistulemused.
Rakenduskavas on ka 2023. a indikaatoriks „Koordinatsioonikogu ja
vähemalt 20 tegutsevat eksperdikogu“.
OSKA
spetsiifilised
indikaatorid
Tulemus- Loodud ja tegutsevate kogude 0 20+1 20+1 Tulemusindikaator panustab rakenduskava väljundindikaatorisse.
indikaator arv
Väljund- Koordinatsioonikogu poolt 0 2 5 Alates 2017. a esitab koordinatsioonikogu üks kord aastas VV-le ülevaate
indikaator Vabariigi Valitsusele esitatav OSKA uuringute tulemustest ning teeb ettepanekud poliitilist otsustust
tegevusele 7.1. ülevaade tööjõu ja oskuste vajavate teemade kohta.
vajadusest
Väljund- Valdkonnaspetsiifiline 0 16 27 Valdkondlike ekspertgrupi-intervjuude analüüside ja koondamise tulemusel
indikaator kvalitatiivne oskuste vajaduse koostatakse valdkondlik oskuste vajaduse prognoos ehk valdkondlik tööturu
tegevusele 7.2. analüüs ja prognoosi dokument koolitustellimus.
Väljund- Tööjõu ja oskuste vajaduse 0 Visualise Visualiseerimise Tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsid tehakse sihtrühmadele paremini
indikaator visualiseerimise keskkond e- rimise keskkonnas kajastub kättesaadavaks visualiseerimise veebikeskkonnas.
tegevusele keskkond vähemalt 27 raporti
7.2.2. on loodud sisu
6
10. OSKA tegevuste mõju läbivatele teemadele
OSKA tegevused omavad mõningat puutumust enamiku läbivate teemadega, eelkõige on fookuses mõju ühtsele riigivalitsemisele ja infoühiskonna
arengule.
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Tegevusel puudub küll otsene mõju regionaalarengule, kuid piirkondliku koolitusvajaduse täpsem määratlemine ning arvestamine
koolituste planeerimisel aitab kaudselt kaasa regionaalsele kestlikule arengule. Sellega panustatakse Eesti eri piirkondade tööhõive kasvu
ning tööjõu paremale sidumisele piirkonna ettevõtete arenguvajaduste ja -võimalustega. Ühtlasi soodustab meede sellega kaudselt
piirkondade eripäradega arvestamist ning piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste oskuslikumat ärakasutamist.
Infoühiskonna edendamine Tegevused mõjutavad vähesel määral infoühiskonna arendamist, kuna on tõenäoline, et erinevate elualade oskuste vajaduse analüüs toob
ühe olulisema tulevikukompetentsina välja digioskuse.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevustel puudub mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale.
Võrdsete võimaluste tagamine Tegevustel puudub otsene mõju võrdsete võimaluste tagamisse, kuid OSKA üldraportite koostamisel võetakse arvesse rahvastiku
mitmekesisust. Analüüsides tööturu olukorda ja tulevikuväljavaateid ning planeerides koolitusvajadusi arvestatakse eri vanuses, rahvusest
ja erivajadusega naiste ja meeste positsiooniga tööturul.
Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. OSKA raames tellitakse tööturualaseid uuringuid, mis toetab teadlikumate otsuste tegemist koolituskohtade kavandamisel
ja õppekavade koostamisel.
7
11. OSKA tegevuste eelarve
OSKA tegevuste kogumaksumus on 5 338 000 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 85% ja maksimaalne summa 4 537 300 eurot ja
riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% ja minimaalne summa 800 700 eurot.
OSKA eelarve 2015 - 2022 tegevuste lõikes
Abikõlblike
kulude/toetatavate
TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad
tegevuste eelarve
kokku
Väljund 1: 7.1.Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine 1 574 276
Koordinatsioonikogu Tööturu koolitustellimuse määratlemise metoodika väljatöötamine, testimine ja
7.1.1. 76 981
poolt Vabariigi arendamine
Valitsusele esitatav 7.1.2. Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine 163 955
tööturu oskuste 7.1.3. Tööturu arengute alase teavitustegevuse korraldamine 375 611
Loodud ja
analüüsi ülevaade Otsene personalikulu 957 729
tegutsevate
kogude 7.2. Valdkondlike ekspertkogude moodustamine ja tegevuse korraldamine 2 976 790
(valdkonna Väljund 2:
7.2.1. Valdkondlike ekspertkogude tegevuse korraldamine 403 132
eksperdikogud ja Valdkonnaspetsiifiline
koordinatsiooni- kvalitatiivne oskuste 7.2.2. OSKA visualiseerimise veebikeskkonna loomine 167 512
kogu) arv vajaduse analüüs ja 7.2.3. OSKA ettepanekute elluviimise seire 8 600
prognoosi dokument
Otsene personalikulu 2 408 546
Horisontaalne kulu 775 933
Otsene personalikulu (projektijuht) 235 645
Projekti kaudsed kulud (ühtse määra alusel) 540 288
Otsene personalikulu kokku 3 601 921
Kokku projekti eelarve 5 338 000
8
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
12.1. Abikõlblikud kulud on:
12.1.1. kulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi
ühendmäärus) §-ga 2;
12.1.2. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lg 1 punktidele 1-4 ja § 3 lõikele 4;
12.1.3. konverentside, seminaride, koosolekute ja koolituste kulu sh ruumide ja tehnika rent
ning osalejate toitlustus;
12.1.4. transpordi, majutuse ja lähetuste kulu;
12.1.5. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste korraldamise ja läbiviimise kulud;
12.1.6. metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud;
12.1.7. teavitamisega seotud kulud;
12.1.8. infosüsteemide loomise, arendamise ja haldamise ja majutusega seotud kulud;
12.1.9. tõlkekulud, trükiste väljaandmine;
12.1.10. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest.
Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9
lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.
12.2. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud.
13. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja
ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel lähtuvalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktis
1 sätestatust või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
13.3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta
väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse
hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist.
13.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-
toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse
kasutamise aruanne esitada rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse
keskkonna kaudu ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva
jooksul.
13.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
13.6. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide
alusel punktis 12 nimetatud kulude osas, kaudsed kulud hüvitatakse 15% ulatuses
vastavalt ühendmääruse §-le 9 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest.
13.7. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
9
13.8. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle
saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või
ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks
on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest toetuse saajat.
13.9. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
13.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14. Tegevuse elluviija kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste
kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
14.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
14.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule.
15. Tegevuse muutmise tingimused
15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
15.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise
eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks
arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule
komisjonile.
15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis
11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
15.5. Elluviija muudab punkti 14.2 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava vastavalt
lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab
muudetud eelarve rakendusüksusele.
15.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
10
16. Tegevuse aruandlus
16.1. Elluviija esitab vahearuandeid struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu
rakendusüksuse kehtestatud tähtaegadeks. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis
9 loetletud näitajate täitmine.
16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei
esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
16.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
16.4. Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele
tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija
ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
16.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul
infoks rakendusüksusele.
16.6. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele.
17. Finantskorrektsioonid
17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des
45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja
ühendmääruses sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abiõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
19. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud
vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
11
Kooskõlastamiseks:
Rahandusministeerium 19.11.2020 nr 8-2/20/4915
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Haridus ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteemi loomine““ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust
või arvamust viie tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Lisa 1.pdf
3. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit,
Teenistujate Ametiühingute Keskorganisatsioon TALO, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda,
SA Kutsekoda
Külli All
735 0249
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/20-1414 - Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.11.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2e99396d-a0a6-45b9-bc13-2975b6415c5c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2e99396d-a0a6-45b9-bc13-2975b6415c5c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main