MINISTRI MÄÄRUS
18.11.2020 nr 47
Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis
omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni
tõendavate dokumentide loetelu ja
kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 29 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni
omandanud isiku tervishoiutöötajana registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni
tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord.
(2) Määrust kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni
omandanud isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel
(edaspidi registreerimismenetlus) Terviseametis.
(3) Kvalifikatsioon käesoleva määruse tähenduses on dokumentaalselt tõendatud kõrg- või
kutseharidus ning käesolevas määruses sätestatud juhtudel töökogemus, mida nõutakse
arstina, eriarstina, hambaarstina, erihambaarstina, õena või ämmaemandana töötamiseks.
(4) Põhjendatud kahtluse korral võib Terviseamet nõuda, et taotleja esitaks päritoluriigi pädeva
asutuse poolt välja antud tõendi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni
tõendavate dokumentide autentsuse kohta.
§ 2. Kvalifikatsiooni vastavuse hindamine
(1) Terviseamet võib küsida välisriigi pädevalt asutuselt kinnitust, et taotleja kvalifikatsiooni
tõendav dokument on see, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142)
V lisas, ja et taotleja kvalifikatsioon vastab samas direktiivis tervishoiutöötajatele kehtestatud
miinimumnõuetele.
(2) Kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni
tunnustamise seaduse § 17 lõigetes 3–5 sätestatut.
2
2. peatükk
Arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
§ 3. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse automaatset tunnustamist
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab arsti kvalifikatsiooni Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 nimetatud dokument.
(2) Arsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ
V lisa punktis 5.1.1 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, on kvalifikatsiooni
tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud
pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes sätestatud
kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga samaväärsena.
§ 4. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle arsti
kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava
õppekava täitmist.
(2) Arsti diplom, mis on välja antud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ
V lisa punktis 5.1.1 nimetatud võrdluskuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos
asjaomase riigi pädeva asutuse väljastatud tõendiga, mis näitab, et isik on tõendi
väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolmel järjestikusel aastal arstina
töötanud.
(3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava
läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat arstina töötanud.
(4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud arsti diplom või
arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat arstina töötanud.
(5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud arsti diplom või
arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat arstina töötanud.
(6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud arsti diplom
või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta;
3
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat arstina töötanud.
(7) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud arsti
diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat arstina töötanud.
(8) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud arsti diplom
või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega:
1) tõend Horvaatia Vabariigis arstina tegutsemisõiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat arstina töötanud.
§ 5. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse automaatset tunnustamist
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab eriarsti kvalifikatsiooni
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2 nimetatud
kvalifikatsiooni tõendav dokument.
(2) Eriarsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ
V lisa punktis 5.1.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, on kvalifikatsiooni
tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud
pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda nimetatud direktiivi I lisa punktis
5.1.2 loetletud diplomiga samaväärsena.
§ 6. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle eriarsti
kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava
õppekava täitmist.
(2) Eriarsti diplom, mis on välja antud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2 nimetatud võrdluskuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendav
dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse väljastatud tõendiga, mis näitab, et isik on
tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolmel järjestikusel aastal
eriarstina töötanud.
(3) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.4 nimetatud
võrdluskuupäeva arsti diplomi omandanud isikul on õigus töötada perearstina, kui ta on samas
liikmesriigis alustanud tegevust perearstina enne nimetatud võrdluskuupäeva. Nimetatud isiku
kvalifikatsiooni tõendab:
1) arsti diplom;
2) päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõend, mis kinnitab isiku õigust töötada
perearstina.
4
(4) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava
läbimist enne 3. aprilli 1992. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina.
(5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud eriarsti diplom või
eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina.
(6) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud eriarsti diplom
või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina.
(7) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud eriarsti
diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva,
on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina.
(8) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud
eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina.
(9) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud eriarsti
diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva,
on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Horvaatia Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina.
(10) Itaalia Vabariigis välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist pärast
31. detsembrit 1983. a ja enne 1. jaanuari 1991. a, kuigi õpe ei vasta Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artiklis 25 sätestatud koolituse nõuetele, juhul kui
kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile on lisatud Itaalia Vabariigi pädeva asutuse poolt välja
antud tunnistus, mis tõendab, et dokumendi omanik on Itaalia Vabariigis tegutsenud samal
arstierialal vähemalt seitse järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud kümne
aasta jooksul.
3. peatükk
Hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
§ 7. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni
tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse
automaatset tunnustamist
5
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab hambaarsti kvalifikatsiooni
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud
kvalifikatsiooni tõendav dokument.
(2) Hambaarsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom
on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja
andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes
sätestatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga samaväärsena.
§ 8. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni
tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse
tunnustamist omandatud õiguse alusel
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle hambaarsti
kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava
õppekava täitmist.
(2) Hambaarsti diplom, mis on välja antud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud võrdluskuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks
dokumendiks koos asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis
kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolmel
järjestikusel aastal töötanud hambaarstina.
(3) Itaalia Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne
28. jaanuari 1980. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina.
(4) Itaalia Vabariigis arsti diplom, mis tõendab ülikoolis arstiõppe läbimist ajavahemikus
28. jaanuar 1980 kuni 31. detsember 1984, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks
dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Itaalia Vabariigi pädeva asutuse poolt korraldatud hambaarsti sobivustesti
sooritamise kohta;
2) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
3) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina.
(5) Itaalia Vabariigis arsti diplom, mis tõendab ülikoolis arstiõppe läbimist pärast 31. detsembrit
1984. a ning isik on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 34
nõuetele vastava hambaarsti põhiõppega pädeva asutuse hinnangul võrdsustatud
kolmeaastase õppe, mis algas enne 31. detsembrit 1994. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks
dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina.
(6) Austria Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne
1. jaanuari 1994. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Austria Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
6
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud Austria Vabariigis hambaarstina.
(7) Hispaania Kuningriigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist
enne 1. jaanuari 1986. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos
järgmiste dokumentidega:
1) tõend Hispaania Kuningriigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud Hispaania Kuningriigis hambaarstina.
(8) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas
õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos
järgmiste dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.
(9) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud hambaarsti diplom
või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.
(10) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud hambaarsti
diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.
(11) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud hambaarsti
diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.
(12) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis, Slovakkia Vabariigis või Tšehhi
Vabariigis enne 1. maid 2004. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas
õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks
koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis hambaarstina.
(13) Rumeenia Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist
enne 1. oktoobrit 2003. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos
järgmiste dokumentidega:
1) tõend Rumeenia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud Rumeenia Vabariigis hambaarstina.
(14) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud hambaarsti
diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
7
1) tõend Horvaatia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina.
(15) Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide registreerimise menetlemisel
kohaldatakse automaatset tunnustamist, kui dokumendi omanik alustas õppekava läbimist
18. jaanuaril 2016. a või hiljem.
(16) Hispaania Kuningriigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas arstiõppe läbimist
ülikoolis pärast 1. jaanuari 1986. a ja enne 31. detsembrit 1997. a, juhul kui kvalifikatsiooni
tõendavale dokumendile on lisatud Hispaania Kuningriigi pädeva asutuse poolt välja antud
tunnistus, mis tõendab, et:
1) isik on edukalt lõpetanud vähemalt kolmeaastased õpingud, mis on Hispaania Kuningriigi
pädeva asutuse poolt tunnistatud võrdväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36 artiklis 34 sätestatud hambaarsti põhiõppega;
2) isik on Hispaania Kuningriigis tegutsenud peamiselt hambaarsti tegevusalal vähemalt
kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul;
3) isikul on luba tegutseda või ta tegutseb peamiselt hambaarsti tegevusalal Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36 V lisa punktis 5.3.2 Hispaania Kuningriigi puhul
loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.
(17) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2, lõike 4 punktis 1 ning lõigete 6, 7, 12 ja 13
punktis 2 nimetatud tõendit ei nõuta isikutelt, kes esitavad asjaomase liikmesriigi pädeva
asutuse väljastatud tõendi, et on läbinud vähemalt kolme aasta pikkuse hambaarstiõppega
võrdsustatud õppe.
§ 9. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti kvalifikatsiooni
tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse
automaatset tunnustamist
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab ortodondi kvalifikatsiooni
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 nimetatud
dokument.
(2) Erihambaarsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 nimetatud dokumendist, on kvalifikatsiooni tõendavaks
dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast
Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes nimetatud
dokumendiga samaväärsena.
§ 10. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle erihambaarsti
kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava
õppekava täitmist.
(2) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ I lisa punktis 5.3.3 nimetatud
võrdluskuupäeva Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud
erihambaarsti diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase liikmesriigi pädeva
asutuse välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta
jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat erihambaarstina töötanud.
8
(3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud erihambaarsti diplom, mille omanik alustas
õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos
järgmiste dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina.
(4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud erihambaarsti
diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina.
(5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud erihambaarsti
diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina.
(6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud
erihambaarsti diplom või erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne
nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina.
4. peatükk
Üldõe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
§ 11. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille registreerimise menetlemisel
kohaldatakse automaatset tunnustamist
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab üldõe kvalifikatsiooni
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.2.2 nimetatud
dokument.
(2) Üldõe diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ
V lisa punktis 5.2.2 nimetatud dokumendist, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos
pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele
vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes nimetatud dokumendiga samaväärsena.
§ 12. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle üldõe
kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava
õppekava täitmist.
(2) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.2.2 nimetatud
võrdluskuupäeva Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe
9
diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse välja antud
tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.
(3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava
läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.
(4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud üldõe diplom või
üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.
(5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud üldõe diplom või
üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.
(6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud üldõe diplom
või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.
(7) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud üldõe
diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva,
on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.
(8) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud üldõe diplom
või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Horvaatia Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud üldõena.
(9) Poola Vabariigis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendina tunnustatakse
dokumenti, mis on Poola Vabariigis välja antud üldõele, kes on enne 1. maid 2004. a läbinud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud üldõdede koolitusele
mittevastava koolituse, mida tõendab spetsiaalse kvalifikatsiooniprogrammi raames saadud
bakalaureusediplom, ja mis tõendab, et üldõe teadmised ja pädevus on samaväärsed sama
direktiivi V lisa punktis 5.2.2 Poola Vabariigi puhul loetletud kvalifikatsiooni omavate õdedega.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud programm peab olema sätestatud:
1) 20. aprilli 2004. a õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste
seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885; 2007. a
10
Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja tervishoiuministri 11. mai 2004. a määruses nende
õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli
lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava
meditsiinilütseumi või meditsiinikutsekooli (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170;
2010. a Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või
2) 15. juuli 2011. a õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 52.3 punktis 2
(2011. a Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja tervishoiuministri 14. juuni 2012. a
määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel
on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda
kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. a Poola Vabariigi Teataja,
art 770).
(11) Rumeenia Vabariigis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendina
tunnustatakse järgmisi dokumente:
1) Certificat de competențe profesionale de asistent medical generalist, keskhariduse järel,
saadud õppeasutusest școală postliceală, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. jaanuari
2007. a;
2) Diplomă de absolvire de asistent medical generalist, lühiajaliste õpingutega
kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003. a;
3) Diplomă de licență de asistent medical generalist, pikaajaliste õpingutega
kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003. a.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud dokumendiga peab olema kaasas Rumeenia
Vabariigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus, mis tõendab, et dokumendi omanik on
Rumeenia Vabariigis üldõena tegutsenud vähemalt kolm järjestikust aastat tunnistuse
väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul, sealhulgas kandnud täit vastutust patsientide
õendusabi kavandamise, korraldamise ja teostamise eest.
5. peatükk
Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
§ 13. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud ämmaemanda
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse automaatset tunnustamist
(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab ämmaemanda
kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2
nimetatud dokument.
(2) Ämmaemanda diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või
Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi
tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava
õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või
Šveits käsitab seda käesolevas lõikes nimetatud diplomiga samaväärsena.
(3) Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide registreerimise menetlemisel
kohaldatakse automaatset tunnustamist, kui dokumendi omanik alustas õppekava läbimist
enne 18. jaanuari 2016. a ning õppe vastuvõtutingimuseks oli:
1) vähemalt kolmeaastase täiskoormusega ämmaemandaõppe puhul kümneaastane
üldharidus või võrdväärne tase või
2) 18 kuu pikkuse täiskoormusega ämmaemanda erikoolituse puhul üldõe õppe lõpetamine,
mida kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2
nimetatud üldõe kvalifikatsiooni tõendav dokument.
11
§ 14. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud ämmaemanda
kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel
kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle ämmaemanda
kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava
õppekava täitmist.
(2) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud
võrdluskuupäeva Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud
ämmaemanda diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase liikmesriigi
pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele
eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud ämmaemanda diplom, mille omanik alustas
õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos
järgmiste dokumentidega:
1) tõend Saksamaa Liitvabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud ämmaemanda
diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Leedu Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud ämmaemanda
diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud
kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:
1) tõend Läti Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud
ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne
nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Sloveenia Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(7) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud
ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne
nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse
kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(8) Rumeenia Vabariigis välja antud ämmaemanda diplom (asistent medical obstetrică-
ginecologie), mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 2007. a, on
kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja
12
antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul
vähemalt viis järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(9) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud
ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne
nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste
dokumentidega:
1) tõend Horvaatia Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta;
2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt
kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.
(10) Poola Vabariigis välja antud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendava dokumendina
tunnustatakse dokumenti, mis on Poola Vabariigis välja antud ämmaemandale, kes on enne
1. maid 2004. a läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud
ämmaemandaõppe miinimumnõuetele koolituse, mida tõendab spetsiaalse
kvalifikatsiooniprogrammi raames saadud bakalaureusediplom, ja mis tõendab, et
ämmaemanda teadmised ja pädevus on samaväärsed seama direktiivi V lisa punktis 5.5.2
Poola Vabariigi puhul loetletud kvalifikatsiooni omavate ämmaemandatega.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud programm peab olema sätestatud:
1) 20. aprilli 2004. a õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste
muutmise seaduse artiklis 11 (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885; 2007. a Poola
Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja tervishoiuministri 11. mai 2004. a määruses nende õdede
ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus
(lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava
meditsiinilütseumi või meditsiinikutsekooli (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170;
2010. a Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või
2) 15. juuli 2011. a õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 53.3 punktis 3
(2011. a Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja tervishoiuministri 14. juuni 2012. a
määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel
on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda
kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. a Poola Vabariigi Teataja,
art 770).
(12) Kui isikule on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis välja antud ämmaemanda diplom
enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud
võrdluskuupäeva, kuid kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument vastab sama direktiivi artiklis 40
sätestatud koolituse miinimumnõuetele ja millele on lisatud kutsepraktikat tõendav tunnistus,
tuleb ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele lisada tõend, mis kinnitab, et
isik on dokumendi väljaandmisele eelneva viie aasta jooksul vähemalt kaks järjestikust aastat
töötanud ämmaemandana.
6. peatükk
Rakendussäte
§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määrus nr 42 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise
kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ,
millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria
ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga
13
2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise
vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk
368–375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse
direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr
1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354,
28.12.2013, lk 132–170).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse väljatöötamine on tingitud vajadusest viia Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2005/36/EÜ (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta
(ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170).
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon)
25. jaanuaril 2019. a algatanud Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2018/2288 (edaspidi
rikkumismenetlus) ja leidnud, et Eesti ei ole täitnud kõiki kohustusi, mis tulenevad direktiivist
2005/36/EÜ. Seega ei ole direktiiv 2005/36/EÜ komisjoni hinnangul nõuetekohaselt üle võetud.
Komisjon leiab, et teatud kutsealade (eriarstid, erihambaarstid ja arhitektid) puhul rikub Eesti
automaatse tunnustamise põhimõtet ja omandatud õigusi käsitlevaid direktiivi 2005/36/EÜ sätteid.
Eesti nõustus komisjoni etteheitega, käesoleva määrusega kõrvaldatakse rikkumismenetluse
raames esile tõstetud õiguslikud vastuolud. Erinevalt kehtivast korrast on määruses loobutud
direktiivi 2005/36/EÜ V lisas nimetatud dokumentide loetelu taasesitamisest määruse lisadena
ning edaspidi viidatakse vastavas sättes otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa vastavale punktile.
Tulenevalt muudatuste rohkusest kehtestatakse kord uue terviktekstina.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse on välja töötanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Vootele Veldre (tel: 626 9140, e-post:
[email protected]). Määruse
väljatöötamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna
nõunik Tiia Raudma (tel: 735 0307, e-post:
[email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik
Kadi Mölder (tel: 735 0234, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly
Lootus (tel: 626 9328; e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrusega tagatakse direktiivi
2005/36/EÜ nõuetekohane ülevõtmine.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määrus nr 42 „Euroopa Liidu
liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni
tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ ja kehtestatakse uus
kord.
☒ Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrus kehtestab Euroopa Liidu liikmesriigis,
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi koos Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik)
või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja
kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra. Määrust kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse
kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis. Kvalifikatsioon on määruse tähenduses
dokumentaalselt tõendatud kõrg- või kutseharidus ning määruses sätestatud juhtudel töökogemus,
mida nõutakse arstina, eriarstina, hambaarstina, erihambaarstina, õena või ämmaemandana
töötamiseks.
Paragrahv sätestab ka Terviseameti õiguse nõuda põhjendatud kahtluse korral, et taotleja esitaks
päritoluriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
autentsuse kohta. Paragrahv on samasisuline kehtivas määruses sätestatuga.
Paragrahv 2 sätestab Terviseameti õiguse küsida välisriigi pädevalt asutuselt kinnitust, et taotleja
kvalifikatsiooni tõendav dokument on see, mis on nimetatud direktiivis. Samuti sätestab paragrahv,
et kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise
seaduse § 17 lõigetes 3–5 sätestatut. Paragrahv on samasisuline kehtiva määruse §-s 11
sätestatuga.
Paragrahv 3 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise
menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on rakendusaktis loobutud
direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse
lisana. Kuna Eestil on kohustus viidatud direktiivi lisas kirjeldatud dokumentide loetelu üksüheselt
kohaldada ja loetelu kordamine Eesti õigusaktis ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega
vajalik, loobutakse loetelu kordamisest määruse lisana. Seetõttu viitavad paragrahvi mõlemad
lõiked otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.1.1, mis nimetab dokumendid, mille esitamisel
tuleb arsti kvalifikatsiooni automaatselt tunnustada. Otseviide direktiivi lisale kaotab vajaduse
rakendusakti muuta, kui direktiivis sisalduv loetelu peaks tulevikus täienema või muutuma. Loetelu
kordamisel riigisiseses õigusaktis on oht, et kõiki muudatusi ei jõuta õigel ajal teha, mistõttu võivad
uuendused jääda Eesti õigusaktiga õigel ajal üle võtmata.
Paragrahv 4 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise
menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad
üldised alused omandatud õiguse alusel arsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–8
sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõigetes 2–6.
Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1
sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa
punktis 5.1.1 nimetatud võrdluskuupäevale.
Paragrahv 5 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise
menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on ka siin loobutud direktiivis
loetletud dokumentide loetelu kordamisest määruse lisas ning paragrahvi mõlemad lõiked viitavad
direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.1.2, mis nimetab dokumendid, mille esitamisel tuleb eriarsti
kvalifikatsiooni automaatselt tunnustada.
Paragrahv 6 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise
menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad
üldised alused omandatud õiguse alusel eriarsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–10
3
sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 23, 25 ja 27 ning direktiivi
V lisa punktis 5.1.4.
Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2
sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa
punktis 5.1.2 nimetatud võrdluskuupäevale.
Kehtivas korras on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 vastuolus tingimus, mille kohaselt on
määruses nimetatud riikides diplom kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks „koos päritolu- või
lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik
on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või
lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe“.
Direktiiv sätestab kohustuse tõendada, et vastava diplomi omanik on kõnealusel tegevusalal
tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta
jooksul. Vastuolust johtuvalt on paragrahv ümber sõnastatud ja selles sisalduvad sätted viidud
direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 kooskõlla.
Paragrahv 7 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti
kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamisel kohaldatakse registreerimise
menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on paragrahvis loobutud
direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse
lisana ning paragrahvi mõlemad lõiked viitavad seetõttu määruse lisa asemel otse direktiivi
2005/36/EÜ V lisa punktile 5.3.2.
Paragrahv 8 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti
kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamisel kohaldatakse registreerimise
menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad
üldised alused omandatud õiguse alusel hambaarsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–17
sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 23 ja 37.
Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2
sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa
punktis 5.3.2 nimetatud võrdluskuupäevale.
Paragrahv 9 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti
kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse
registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on
paragrahvis loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 nimetatud dokumentide loetelu
kordamisest määruse lisana ning paragrahvi mõlemad lõiked viitavad seetõttu määruse lisa
asemel otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.3.3.
Paragrahv 10 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti
kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse
registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2
sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel erihambaarsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks,
lõiked 3–6 sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõigetes 2 ja 4–6.
Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3
sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa
punktis 5.3.3 nimetatud võrdluskuupäevale.
Kehtivas korras on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 vastuolus tingimus, mille kohaselt on
määruses nimetatud riikides diplom kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks „koos päritolu- või
lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik
on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või
lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe“.
Direktiiv sätestab kohustuse tõendada, et vastava diplomi omanik on kõnealusel tegevusalal
4
tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta
jooksul. Vastuolust johtuvalt on paragrahv ümber sõnastatud ja selles sisalduvad sätted viidud
direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 kooskõlla.
Paragrahv 11 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis üldõe kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise
menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on rakendusaktis loobutud
direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.2.2 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse
lisana ning seetõttu viitavad paragrahvi mõlemad lõiked otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile
5.2.2.
Paragrahv 12 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis üldõe kvalifikatsiooni
omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise
menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad
üldised alused omandatud õiguse alusel üldõe kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–12
sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 23, 33 ja 33a.
Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.6.1
sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa
punktis 5.6.1 nimetatud võrdluskuupäevale.
Paragrahv 13 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ämmaemanda
kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse
registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on
rakendusaktis loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud dokumentide loetelu
kordamisest määruse lisana ning seetõttu viitavad paragrahvi kõik lõiked otse direktiivi 2005/36/EÜ
V lisa punktile 5.5.2.
Paragrahv 14 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ämmaemanda
kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse
registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2
sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel ämmaemanda kvalifikatsiooni
tunnustamiseks, lõiked 3–12 sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites
23 ja 43-43b.
Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2
sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa
punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäevale.
Paragrahv 15 tunnistab kehtetuks sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määruse nr 42 „ Euroopa Liidu
liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni
tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“. Muudatuste
rohkusest tingitult kehtestatakse rakendusakt uue terviktekstina.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Määruse väljatöötamine on tingitud vajadusest viia
Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord
kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud nõukogu direktiiviga
2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga
2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise
vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–
375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi
2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu
5
infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–
170) – edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel on Euroopa
Komisjon 25. jaanuaril 2019. a algatanud Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2018/2288
ja leidnud, et Eesti ei ole täitnud kõiki kohustusi, mis tulenevad direktiivist 2005/36/EÜ. Seega ei
ole direktiiv 2005/36/EÜ komisjoni hinnangul nõuetekohaselt üle võetud. Komisjon leiab, et teatud
erialade (eriarstid, erihambaarstid ja arhitektid) puhul rikub Eesti automaatse tunnustamise
põhimõtet ja omandatud õigusi käsitlevaid direktiivi 2005/36/EÜ sätteid. Eesti nõustus komisjoni
etteheitega. Käesoleva määrusega kõrvaldatakse määrusest komisjoni näidatud õiguslikud
vastuolud ja viiakse rakendusakt direktiiviga 2005/36/EÜ kooskõlla.
4. Määruse mõjud
Määrusel on mõju välissuhetele ja riigiasutustele. Nagu kirjeldatud punktis 3, on määruse
kehtestamine vajalik direktiivi 2005/36/EÜ täielikuks ülevõtmiseks. Määruse kehtestamine
võimaldab Euroopa Komisjonil rikkumismenetluse lõpetada. Muudatuste tegemata jätmine võib
kaasa tuua nõude Eesti Vabariigi vastu.
Määrusel on vähene mõju riigiasutuste korraldusele. Määruse vastuvõtmine tagab, et Terviseameti
praktika tervishoiutöötajate kvalifikatsioonide tunnustamisel on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Vaatamata sellele, et kehtivas määruses esineb puudusi ja tehnilisi vigu, eriti direktiivi erisätete
osas, pole need mõjutanud Eesti võimet direktiivi kohaselt käituda. Eestisse tuleb harva
tervishoiutöötajaid, kes vajavad omandatud õiguse alusel tunnustamist, ja veelgi vähem neid, kelle
suhtes kohaldatakse erisätteid. Kehtivas määruses lisadena sisalduvate dokumentide loetelu
väljajätmine ja määruses lisadele viitamise asendamine otseviidetega direktiivile 2005/36/EÜ V
lisale võib kahandada vajadust muuta Sotsiaalministeeriumil määrust olukorras, kus direktiivi V lisa
muudetakse.
Kehtiva rakendusakti asendamine uuega ei oma sotsiaalset ega demograafilist mõju, mõju riigi
julgeolekule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku
omavalitsuse korraldusele. Oluliste mõjude eeldatava puudumise tõttu ei ole vajadust koostada
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnikaeeskiri”
§ 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei
kaasne määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja arvamuse andmiseks
Terviseametile. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Terviseamet
muudatusettepanekuid ei esitanud.