Martin Helme
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 18.11.2020 nr 1.8-1/3312-1
Reservitaotlus
Lugupeetud härra minister
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ ning vastavalt 3. novembri 2020. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise
otsusele eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile sotsiaalse kaitse
tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 37 018 eurot eesmärgiga kompenseerida Rapla
Hooldekeskusele ja AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu täiendav tööjõukulu
seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 juhtumitega.
Eelpool nimetatud reservitaotluse osas oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile
esitamiseks korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri
3. Riskihaldusplaan
4. Riigiabi analüüs
Sirli Jurjev 626 9169
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Riigiabi analüüs
09.11.2020
Gerly Lootus
I Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse reservist on küsitud toetust Sotsiaalministeeriumile eesmärgiga
kompenseerida täiendav tööjõukulu seoses COVID-19 juhtumitega 37 018 euro ulatuses
järgmistele hoolekandeasutustele:
Rapla Hooldekeskus 16 944 eurot;
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kanepi Kodu 18 074 eurot.
II Toetuse saajad
Rapla Hooldekeskus tegevuseks on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamine.
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kanepi Kodu tegevuseks on ööpäevaringse väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse osutamine.
Ülaltoodust nähtub, et mõlemad toetuse saajad osutavad ööpäevaringset väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust kohalikele elanikele.
Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (edaspidi
ka KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL)
artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik
missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu
niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Kuivõrd eelnevalt selgus, et abi saajaks on ettevõtja oma majandustegevuses, seega on oluline
riigiabi hindamine 4 kriteeriumi alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on tegemist
riigiabiga:
- abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;
- abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
3.1. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest
1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
Lk 1/4
Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.
EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi
ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Käesoleval
juhul rahastatakse kompenseeritavat tööjõukulu Vabariigi Valitsuse reservist, eraldades
vajalikud vahendid Sotsiaalministeeriumile, kes maksab need toetuse saajale.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks
Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa
Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil:
varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et
abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik
taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib
regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega
ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele.
Käesoleval juhul hüvitatakse tööjõukulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.11.2020
kabinetinõupidamise päevakorrapunkti 2 (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud küsimustest) 5 alapunkti (hoolekandeasutuste toetamisest) raames tehtud
otsustele 1 ja 3 üldhooldus- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (sõltumata omandivormist),
kelle teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 juhtum. Kõikidele ettevõtjatele, kelle
teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 juhtum, kompenseeritakse tööjõukulu
ühtsetel alustel, st et kulude kompenseerimisel võetakse aluseks asutuses töötavate
hooldustöötajate arv ning üldhooldusteenuse hooldustöötajate 2019. aasta ühe kuu keskmine
brutotöötasu 837,61 eurot, millele lisanduvad tööjõumaksud. Töötasu koos tööjõumaksudega
on 1129,61 eurot (allikas Sotsiaalministeeriumi statistika).
Seega makstakse toetust teatud sektori ettevõtjatele.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.3. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise
Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida
ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit
pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures
saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel
teada olnud asjaolude põhjal).
Toetuse saajate pakutavate teenustega sama või sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed
teised isikud, seega on tegemist majandustegevusega. COVID-19 levikust hoolekandeasutuses
tingitud tööjõukulude kompenseerimine riigi poolt aitab katta toetuse saajate kulusid, mis on
neil tekkinud vaid seoses COVID-19 levikuga hoolekandeasutuses (töötajatele ületunnitöö eest
täiendava tasu maksmine, töötajate haigestumisest või riskigruppi kuulumisest tulenevalt
täiendavate töötajate värbamine). Samuti on toetuse saajatel eelis võrreldes teises valdkonnas
tegutsevate ettevõtetega, kus on tuvastatud COVID-19 levik, kuid kellele seetõttu tekkinud
täiendavaid tööjõukulusid ei kompenseerita.
Lk 2/4
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud vaid põhjusel, et riigi poolt tööjõukulude
kompenseerimiseks hüvitise mittemaksmisel ei oleks ettevõtja vastavat toetust muidu saanud.
3.4. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust
Euroopa Liidu riikide vahel
Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris
tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega.
Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne,
piisab ka väikesest abisummast. Seejuures mõju kaubandusele saab eeldada alati, kui riigi antud
eelis tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses, võrreldes teiste konkureerivate
ettevõtetega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikide
vahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd
saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest
säilitab või suurendab kohalikku pakkumist.
Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb
selgelt kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib
mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, tuginedes meetme prognoositavale mõjule.
Komisjon on mitmetel juhtudel leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu
üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel
juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust liikmesriigi piiratud
piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud
võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või
asutamistingimustele. Siiski Euroopa Komisjon riigiabi mõiste teatises toodud avatud loetelu
meetmetest, mida loetakse kohaliku mõjuga olevaiks, ei hõlma üleriigiliste sotsiaalse
iseloomuga teenuste osutamist.
Samas teatises sedastab Komisjon, et isegi kui enamikel juhtudel piisab tõendamiseks, et abi
mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja moonutab konkuretsi, abi andmise asjaoludest,
tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab tavaliselt
kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju kaubandusele,
võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki kasutatakse
teenust piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on minimaalsed
või tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju.
Toetuse saajad osutavad väljaspool kodu osutavat ööpäevaringset üldhooldusteenust.
Nimetatud teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist,
tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt
või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Toetuse saajate klientideks on kohalikud elanikud ning nii toetuse saajate omanike ega klientide
ringis ei ole välisriigi isikuid. Mitte kordagi ei ole toetuse saajate poolt teenuseid osutatud
välisriigi isikutele, ka ei ole viimased avaldanud soovi teenuse saamiseks.
Teenus ei ole teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele
osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Seega ei mõjuta toetuse saajate tegevus teenuse
osutamisel Euroopa Liidu riikide vahelist kaubandust.
Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud.
Lk 3/4
Kõiki üldhooldus- ja erihoolekandeteenust osutavaid hoolekandeasutusi koheldakse
tööjõukulude hüvitamise osas võrdselt, st asutuses tekkinud koroonaviirus SARS-CoV-2
juhtumi(te)st põhjustatud täiendavad tööjõukulud hüvitatakse võrdsetel alustel.
VI Lõppjäreldus
Tegemist ei ole riigiabiga.
Lk 4/4
Riskihaldusplaan
Riskihaldusplaan sisaldab Rapla Hooldekeskusele ja AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskuse
Kanepi Kodu suunatud juhiseid, mis on mõeldud COVID-19 haiguse ennetamiseks ning
olukorraks, kui hooldekodus on COVID-19 kahtlus või haigestumised. Juhised jm
infomaterjalid on kõigile teenuse osutajatele saadetud Sotsiaalkindlustusameti poolt ning
avaldatud Terviseameti kodulehel. Lisaks sellele rakendatakse nimetatud asutustes
hooldekodupõhiseid meetmeid.
Rapla Hooldekeskus
Tegevuse planeerimisel on aluseks Terviseameti juhised, nende alusel on koostatud
hooldekodu spetsiifilised juhised:
- „Kui hooldekeskuses on koroonakahtlus või –viirus“,
- käitumisjuhis epideemia tingimustes ning
- kuidas kasutada isikukaitsevahendeid.
Töötajatele on läbi viidud erinevaid koolitusi, jagatud ning kättesaadavad on erinevad
infomaterjalid, vaadatud on õpetliku sisuga videoid ning korraldatud ühiseid arutelusid. Lisaks
on osakondades läbi viidud rollimänge, nt isolatsiooninõuete täitmisest.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- asutuse personal on juhiste osas koolitatud ning isiku koolituste läbimine on töötajate
poolt allkirjastatud;
- infomaterjalid on hoolekandeasutuses nähtavatel kohtadel (isikukaitsevahendite
kasutusele võtmine, eemaldamine, isolatsiooni nõuded ja nende täitmine jne);
- külastuste hajutamiseks on kehtestatud külastusreeglid (nt eelnev külastusest
teavitamine, külastuste graafik, tervisedeklaratsioon ning pakkide vastuvõtmise
juhend;
- haige töötaja tööle tulemise keeld;
- hoolekandeasutuse töötaja kasutab kaitsemaski, kindaid, kilepõlle klientidega
kokkupuutel, kuna (nakkuspuhangu korral, kittel, kätised, kilesussid, müts, prillid,
visiirid jne) hooldustoiminguid pole võimalik läbi viia distantsilt;
- regulaarne kätepesu, kätepesu ja/või desinfitseerivate vahendite olemasolu tagamine;
- tööruumide regulaarne tuulutamine, koristamine ning kontaktpindade desinfitseerimine
peale iga läbiviidud tegevust;
- isikukaitsevahendite olemasolu;
- COVID-19 levikuajal klientide külastuskeeld ning peale kriisiperioodi külastuspiirang;
- külastajad täidavad tervisedeklaratsiooni. Majja võõrad ette teatamata siseneda ei tohi;
- igapäevaselt klientide ja töötajate kehatemperatuuri kontrollimine;
- klientidele tagatakse nende erivajadusi arvestades ohutu keskkond.
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu
Hooldekodu lähtub oma tegevuses Terviseameti poolt antud juhistest ning infomaterjalidest,
samuti on asutusel koostatud kriisiolukorras (COVID19) käitumise plaan. Juhised on
töötajatega läbi arutatud.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- juhised ja infomaterjalid on kõigile kättesaadavad;
- isikukaitsevahendite olemasolu, valmidus varude täiendamiseks;
- isikukaitsevahendeid kasutatakse Terviseameti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhiste järgi;
- hoolduspersonal, juhtkond ja õenduse töötajad on õppinud ja omandanud oskusi
COVID-19 olukorras töötamiseks;
- hoolduspersonal on vabastatud kõrvalistest toimingutest, toitlustamise ja koristamise
jaoks leitakse lisapersonal;
- olemas on valmidus eraldada haiged kliendid tervetest (musta ja puhta tsooni loomine);
- korraldatud on järjepidev koristamine ja pindade desinfitseerimine;
- klientide ja töötajate enesetunde jälgimine ning kahel korral päevas kehatemperatuuri
kontrollimine.
EELNÕU
.....11.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Raha eraldamine
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ ja vastavalt 3. novembri 2020. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise
otsusele eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile sotsiaalse kaitse
tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 37 018 eurot eesmärgiga kompenseerida Rapla
Hooldekeskusele ja AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu täiendav tööjõukulu
seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 juhtumitega.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse
reservist Sotsiaalministeeriumile sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi
37 018 eurot eesmärgiga kompenseerida Rapla Hooldekeskusele ja AS-le Lõuna-Eesti
Hooldekeskus Kanepi Kodu täiendav tööjõukulu seoses asutuste teenuse osutamise kohas
tuvastatud COVID-19 juhtumitega vastavalt sihtasutuste esitatud taotlustele.
1.1. Sisukokkuvõte
Seoses COVID-19 juhtumitega 2020. aasta sügisel on kaasnenud Rapla Hooldekeskusele ja
AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu oluline täiendav tööjõukulu. Täiendav
tööjõukulu on tekkinud seoses hooldustöötajatele lisatasude maksmisega ületunnitöö eest ja
ajutiste töötajate palkamisega. Lisanduvat tööjõukulu ei ole planeeritud asutuste 2020. a
eelarvesse, samuti ei ole vastavat kulu võimalik katta Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
muude kulude arvelt.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ning seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna KOV
sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (
[email protected], 6269 223),
Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juhataja Raivo Sults
(
[email protected]; 511 0689), Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna
juht Liina Nagel (
[email protected]; 626 9282) ja finantsosakonna finantsnõunik Sirli Jurjev
(
[email protected]; 626 9169). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (
[email protected]; 626 9328).
2. Eelnõu sisu ja analüüs
Rapla Hooldekeskus ja AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu esitasid
Sotsiaalkindlustusameti palvel informatsiooni hooldekodus oleva olukorra ning rakendatavate
meetmete osas ja lisaraha taotlused Sotsiaalministeeriumile.
8. novembri seisuga oli Terviseameti andmetel eespool nimetatud kahes hooldekodus veel
aktiivne COVID-19 kolle. Neid andmeid analüüsides ja lähtudes 3. novembri 2020. a Vabariigi
Valitsuse kabinetinõupidamise päevakorrapunkti 2 (COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest) alapunkti 5 (hoolekandeasutuste toetamisest)
raames tehtud otsustest teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku
kompenseerida täiendav tööjõukulu kahele üldhooldusteenuse osutajale, kelle
teenuseosutamise kohtades on 8. novembri 2020. a seisuga aktiivne COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse kolle.
Arvestusmetoodika
Kuna teenuseosutajad ei oska veel tegelikke kulutusi täiendavatele tööjõukuludele hinnata,
kompenseeritakse asutustele hooldustöötajate ühe kuu täiendav tööjõukulu. Kulude
kompenseerimisel võetakse aluseks asutustes töötavate hooldustöötajate arv ning
üldhooldusteenuse hooldustöötajate 2019. aasta ühe kuu keskmine brutotöötasu 837,61
eurot, millele lisanduvad tööjõumaksud. Töötasu koos tööjõumaksudega on 1129,61 eurot
(allikas Sotsiaalministeeriumi statistika). Kui asutuse tegelikud täiendavad tööjõukulud
osutuvad väiksemateks, siis tuleb ülejäänud summa tagastada. Asutustega sõlmitakse
toetuste lepingud, mille üheks lepingutingimuseks on aruande esitamine
Sotsiaalministeeriumile tegelike lisanduvate COVID-19-ga seotud tööjõukulude kohta
1. Rapla Hooldekeskuse teenuse osutamise kohas on 50 teenuskohta, asutuses töötab
15 hooldustöötajat. Alates 26.10.2020. aastast on Rapla Hooldekeskuse 15 töötajat ja
50 klienti haigestunud COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse. Seoses
koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga Rapla Hoolekeskuses jäi enamus
hooldustöötajaid haigestumise või riskirühma kuulumise tõttu töölt eemale, millest
tulenes vajadus täiendava tööjõu värbamiseks ning lisatasude maksmiseks ületunnitöö
eest. Hooldekeskust toetab asendustöötajate leidmisel Rapla vallavalitsus, Töötukassa
jt organisatsioonid.
Rapla Hooldekeskust nõustas kevadel infektsioonikontrolli spetsialist, kellega koostöös
arutati läbi olulisemad teenuseosutamise aspektid nakkushaiguste leviku perioodil.
Sügisel on asutust nõustanud ja toetanud Terviseamet.
Rapla Hooldekeskus tasustab töötajaid praegu kahekordse tunnitasuga. Kuna asutuse
kulud ei ole veel selgunud, on kulude arvestamisel aluseks võetud eespool kirjeldatud
põhimõtted. Sellest tulenevalt on Rapla Hooldekeskusele kompenseeritav tööjõukulu
15 hooldustöötajat x 1129,61 eurot = 16 944 eurot.
2. AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu teenuse osutamise kohas on 128
teenuskohta ning asutuses töötab 16 hooldustöötajat. Alates 2020. aasta 28.oktoobrist
on Kanepi Kodu kahel töötajal ja 32 kliendil diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav
koroonaviirus. Seoses koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga Kanepi Kodus jäi enamus
hooldustöötajaid seoses haigestumisega või riskirühma kuulumisega töölt eemale,
millest tulenes vajadus täiendava tööjõu värbamiseks ning lisatasude maksmiseks
ületunnitöö eest.
AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Kanepi Kodu ei kasutanud kevadel pakutud võimalust
infektsioonikontrolli spetsialistide nõustamiseks. Keeldumist põhjendati asjaoluga, et
asutusel on endal olemas vastava väljaõppega töötajad. Sotsiaalkindlustusamet on
asutusega kokkuleppele jõudnud, et infektsioonikontrolli spetsialistid viivad kohapealse
nõustamise läbi novembris. Sügisel COVID-19 leviku ajal hooldekodus on nõustamine
ja juhendamine korraldatud Terviseameti poolt.
Kuna AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Kanepi Kodu kulutused täiendavatele
tööjõukuludele ei ole veel selgunud, on kulude arvestamisel aluseks võetud eespool
kirjeldatud põhimõtted. Sellest tulenevalt on AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Kanepi
Kodu kompenseeritav tööjõukulu 16 hooldustöötajat x 1129,61 eurot = 18 074 eurot.
Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile eraldatav 37 018 eurot kasutatakse
sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse eraldi arvestust.