Sotsiaalministeerium Meie 16.11.2020 nr 1.1-10/7906-1
[email protected]
Kohustusliku pensionifondi osakute
korra määruse muutmise määruse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud härra Kiik
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse
„Rahandusministri 20. septembri 2005. a määruse nr 64 „Kohustusliku pensionifondi osakute
kord“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Lisa(d):
Eelnõu - 5 lk, seletuskiri - 8 lk
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
Maksu- ja Tolliamet
AS Pensionikeskus
Eesti Pangaliit
Kertu Fedotov (6113048,
[email protected])
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
3.11.2020
MÄÄRUS
Rahandusministri 20. septembri 2005. a määruse nr 64
„Kohustusliku pensionifondi osakute kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 12 lõike 3, § 22 lõike 4, § 26 lõike 5, §
31 lõike 5, § 35 lõike 4 ja sotsiaalmaksuseaduse § 11 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 20. septembri 2005. a määruses nr 64 „Kohustusliku pensionifondi osakute
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 26 lõike 6“ tekstiosaga „§ 26 lõike 5“;
2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „menetlemise korda“ sõnadega „menetlemise ning
pensioni investeerimiskontolt päritud raha väljamaksmise korda“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 10–13 järgmises sõnastuses:
„10) kontohaldur – pensioniregistri kontohaldur, kindlustusandja ja pensionifondivalitseja,
kelle suhtes kohaldatakse väärtpaberite registri pidamise seaduse § 371 alusel kontohalduri
staatust;
11) pensionileping – seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud kohustusliku kogumispensioni
kindlustusleping;
12) pensioni investeerimiskonto – seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud pangakonto, millele laekub
raha seaduse § 18 lõikes 2 sätestatu kohaselt;
13) pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus – kontohaldurist krediidiasutus või
krediidiasutuse Eesti filiaal, kes on seaduses sätestatu kohaselt avanud kohustatud isikule
pensioni investeerimiskonto.“;
4) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1. jaanuarist arvates“ tekstiosaga „1. jaanuaril,
1. mail või 1. septembril“;
5) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 18 punktis 1“ tekstiosaga „§ 18 lõike 1 punktis
1 ja lõike 2 punktis 1“;
6) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kandma nimekirja ja laekunud summa vastavuse korral isiku pensionikontole laekunud
summale ja osaku puhasväärtusele vastava isiku valitud pensionifondi osakud või tegema isiku
pensionikontole märke, et laekunud summa on kantud isiku valitud pensioni
investeerimiskontole, võttes arvesse § 9 lõikes 3 sätestatud ülejäägi;
3) kandma punkti 2 kohaselt pensionikontol registreeritud osakute puhasväärtusele vastava
summa vastava pensionifondi pangakontole depositooriumis või kui isik on valinud pensioni
investeerimiskonto, siis kandma laekunud summa sellele kontole;“;
7) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 18 punktis 1“ tekstiosaga „§ 18 lõike 1 punktis
1;
8) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Pensionikonto omaniku poolt pensionilepingu sõlmimisel kantakse ülejääk koos osakute
koguväärtusega ja pensioni investeerimiskontol oleva summaga vastavale kindlustusandjale,
kui kindlustusmakse tasumisel kasutatakse kõiki isikule kuuluvaid pensionifondi osakuid ja
tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olevaid summasid. Väljamakse tegemisel
pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt makstakse ülejääk isikule välja, kui sellise
väljamakse puhul kasutatakse kõiki isikule kuuluvaid pensionifondi osakuid ja tema kõigil
pensioni investeerimiskontodel olevaid summasid. Registripidaja teeb isiku pensionikontole
vastava märke.“;
9) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 1 ja § 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 81“ tekstiosaga „§
69“;
10) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 2 ja § 14 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 82“ tekstiosaga „§
70“;
11) paragrahvi 13 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Osakute tagasivõtmine ja väljalase vahetustehingute puhul“;
12) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „pensionifondi osakute vahetamise“ sõnaga
„vahetustehingute“;
13) paragrahvi 13 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Registripidaja registreerib lõikes 3 nimetatud summa ulatuses pensionikontol isiku poolt
seaduse §-s 25 sätestatud avalduses märgitud pensionifondi osakuid, mida isik soovib
tagasivõetavate osakute eest omandada, ja isiku pensioni investeerimiskontole kantava summa
suuruse, kui avalduses on märgitud osakute tagasivõtmisel saadud summa või sellest osa
kandmine pensioni investeerimiskontole.“;
14) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Isikule pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutuselt registripidajale laekunud
summa ulatuses registreerib registripidaja isiku pensionikontol krediidiasutuse nimetatud
pensionifondi osakuid, mida isik soovib omandada.“;
15) paragrahvi 13 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Lõikes 61 nimetatud osakute puhasväärtuseks on tehingu tegemise päeva kella 12.00-ks selle
pensionifondi depositooriumi või pensionifondivalitseja edastatud osakute puhasväärtus, mille
osakuid isik soovib omandada.“;
16) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Osakute tagasivõtmine väljamakse tegemisel
2
(1) Registripidaja avab pensionifondivalitsejale juurdepääsu informatsioonile seaduse §-s 431
sätestatud raha väljamaksmiseks tagasivõetavate osakute arvu kohta vastava päeva seisuga
hiljemalt iga aasta 5. detsembril, 5. aprillil ja 5. augustil.
(2) Osakute tagasivõtmiseks esitab registripidaja osakuomanike esitatud avalduste alusel
vastavalt iga aasta 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või
sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev, pensionifondivalitsejale
ja pensionifondi depositooriumile osakute tagasivõtmise taotluse kirjalikku taasesitamist
võimaldaval kujul.
(3) Taotluse põhjal vormistatakse osakute tagasivõtmise kanne isiku pensionikontol ning
pensionifondi depositoorium kannab koostöös pensionifondivalitsejaga esimesel võimalusel
pärast tagasivõtmise taotluse saamist tagasivõetavate osakute puhasväärtusele vastava summa
üle registripidaja kontole.
(4) Registripidaja kannab osakute tagasivõtmistasu lepingus näidatud pensionifondivalitseja
pangakontole viivitamata pärast lõikes 3 nimetatud summa registripidaja kontole laekumist.
(5) Osakute tagasivõtmishinnaks, puhasväärtuseks ja tagasivõtmistasuks on lõikes 2 nimetatud
tööpäeva kella 12.00-ks vastava pensionifondi depositooriumi või pensionifondivalitseja
edastatud osakute tagasivõtmishind, puhasväärtus ja tagasivõtmistasu.“;
17) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Pensioni investeerimiskontolt päritud raha väljamaksmine
(1) Pensioni investeerimiskontolt päritud raha pärijale väljamaksmise korraldab registripidaja
esimesel võimalusel, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast pensioni investeerimiskonto
avanud krediidiasutuselt seaduse § 31 lõikes 42 nimetatud andmete saamist ja summa
registripidaja pangakontole laekumist.
(2) Registripidaja kannab laekunud pensioni investeerimiskontolt päritud raha pärija avaldusel
näidatud pangakontole.“;
18) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Pensionikontol oleva rahalise jäägi kannab registripidaja koos rahaga tagasivõetud osakute
eest või päritud rahaga pensioni investeerimiskontolt pärija avaldusel näidatud pangakontole,
kui pärija taotles seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud avalduses kõigi või osade päritud osakute
tagasivõtmist või seaduse § 31 lõikes 42 nimetatud avalduses pensioni investeerimiskontolt
päritud raha või sellest osa väljamaksmist.“;
19) paragrahvi 18 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kahju kannatanud osakuomanikele korraldab registripidaja vastavalt seaduse § 35 lõikes
1 nimetatud pensionifondi osakute väljalaske või lõike 11 nimetatud summa kandmise tema
pensioni investeerimiskontole seaduse §-s 34 sätestatud pensionifondivalitseja esildise alusel.
Kui kahju kannatanud osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks või pensioni
investeerimiskontodele ülekande tegemiseks võetakse pensionifondivalitsejale kuuluvad
osakud tagasi, korraldab registripidaja vastavalt uute osakute väljalaske ja kannete tegemise
pensioni investeerimiskontodele pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute tagasivõtmisega
samal ajal.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud osakute väljalaske ja pensioni investeerimiskontodele
kannete tegemise korral teeb registripidaja § 8 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud toimingud.“;
3
20) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„“Tagatisfondi seaduse“ §-s 73 sätestatud osakute väljalaske korral teeb registripidaja § 8 lõike
1 punktides 2–4 sätestatud toimingud.“;
21) paragrahvi 201 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui ilmneb, et kontohaldur on registripidajale valikuavalduse või vahetamise avalduse
andmete edastamisel eksinud ja registripidaja on selle tulemusel lasknud välja või võtnud tagasi
vale pensionifondi osakud, võtnud tagasi vale arvu pensionifondi osakuid, teinud kande valele
pensioni investeerimiskontole või kandnud pensioni investeerimiskontole vale summa, teeb
registripidaja kontohalduri esitatud paranduskande taotluse alusel vastavad paranduskanded,
lisades kande selgitusse viite parandatud tehingule.
(2) Kui ilmneb, et pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus on seaduse § 25 lõikes 11
nimetatud andmete edastamisel eksinud ja registripidaja on selle tulemusel lasknud välja vale
pensionifondi osakud või lasknud pensionifondi osakuid välja vale summa eest, teeb
registripidaja krediidiasutuse paranduskande taotluse alusel vastavad osakute paranduskanded,
lisades kande selgitusse viite parandatud tehingule.
(3) Registripidaja teeb paranduskanded viie pangapäeva jooksul, kontohaldurilt või pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutuselt paranduskande taotluse saamisest arvates.
Kokkuleppel osakuomaniku ja kontohalduriga võib registripidaja lõikes 1 sätestatud
vahetamise avalduse andmete edastamisel tekkinud vigadega seotud paranduskanded teha
järgmisel seaduse § 24 lõike 5 esimeses lauses kehtestatud vahetamise tähtpäeval.
(4) Kui paranduskande tegemisel omandab isik vähem osakuid, kui ta oleks omandanud või tal
oleks osakuid olnud, kui tema esitatud avalduse alusel oleks kohe vastavalt välja lastud või
tagasi võetud õige pensionifondi osakud või õige arv pensionifondi osakuid, ning kontohaldur
või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus on tekitatud kahju hüvitamiseks teinud
registripidajale korralduse isikule täiendavate osakute väljalaskmiseks, laseb registripidaja selle
korralduse alusel välja täiendavad osakud.
(5) Kui paranduskande tegemisel tuleks isiku pensioni investeerimiskontole kanda väiksem
summa, kui tema esitatud avalduse alusel oleks kohe tagasi võetud õige pensionifondi osakud
või õige arv pensionifondi osakuid, ning kontohaldur on sellest tekkinud kahju hüvitamiseks
teinud registripidajale korralduse täiendava summa kandmiseks isiku pensioni
investeerimiskontole, korraldab registripidaja sellise kande tegemise.“;
22) paragrahvi 22 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Maksuhalduri taotluse alusel esitab registripidaja vastavalt pensionifondivalitsejale ja
pensionifondi depositooriumile või pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusele
viivitamata osakute tagasivõtmise või raha tagastamise kirjaliku taotluse.
(4) Registripidaja taotluse alusel vormistatakse isiku pensionikontol vastavalt osakute
tagasivõtmise kanne või raha tagasikanne isiku pensioni investeerimiskontolt ning
pensionifondi depositoorium kannab ekslikult välja lastud osakutele vastava summa või
pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutus kannab sellele kontole ekslikult laekunud
summa üle registripidaja pangakontole.“;
23) paragrahvi 22 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Selle isiku pensionikontole, kellele osakud ekslikult välja lasti või kelle pensioni
investeerimiskontole ekslikult vale summa kanti, teeb registripidaja vastava märke.“;
4
24) paragrahvi 22 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
Kantsler
5
Rahandusministri määruse „Rahandusministri 20. septembri 2005. a määruse nr 64
„Kohustusliku pensionifondi osakute kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. SISSEJUHATUS
1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 12 lõike 3, § 22 lõike 4, § 26 lõike 5, § 31 lõike 5,
§ 35 lõike 4 ja sotsiaalmaksuseaduse § 11 lõike 3 alusel.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) sätestab pensioniregistri pidajale Maksu- ja Tolliameti poolt vahendite
ülekandmise ja andmete edastamise, sellega seotud vigade parandamise ning kohustusliku pensionifondi
(edaspidi pensionifond) osakute väljalaske, tagasivõtmise ja vahetamise täpsema korra, samuti päritud
pensionifondi osakute tagasivõtmise või pensionikontole kandmise avalduse menetlemise ning pensioni
investeerimiskontolt päritud raha väljamaksmise korra.
2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov (tel
611 3048;
[email protected]). Keelelise ekspertiisi on teinud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (tel 611 3638;
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna
nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611;
[email protected]).
3. Märkused
Eelnõuga muudetakse rahandusministri 20. septembri 2005. a määrust nr 64 „Kohustusliku
pensionifondi osakute kord“ (RT I, 29.03.2018, 22).
Eelnõu on seotud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
(kohustusliku kogumispensioni reform) (RT I 27.10.2020, 1) (edaspidi reformiseadus).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõus esitatud muudatused on seotud investeerimiskonto lisandumisega teise sambasse, samuti
võimalusega võtta teisest sambast raha välja juba pensioni kogumise ajal. Nende põhimõtteliste
muudatuste tõttu vajab täpsustamist ka määruses reguleeritud teise samba tehingute tegemise kord.
Paragrahvi 1 punktiga 1 parandatakse määruse preambulis viide kogumispensionide seadusele
(KoPS). KoPS § 26 lõike 6 asemel on korrektne viidata sama paragrahvi lõikele 5.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määruse reguleerimisala viitega pensioni investeerimiskontolt
päritud raha väljamaksmise korrale. Kõnealuse väljamakse tegemise pärijale korraldab pensioniregistri
pidaja, mistõttu täpsustatakse eelnõuga määruses ka vastavat korda.
Paragrahvi 1 punktiga 3 defineeritakse määruse §-s 2 mõisted, mis seni on olnud määruses
defineerimata, kuid mida määrus kasutab. Eelnõuga lisatakse määrusesse mõisted „kontohaldur“,
„pensionileping“, „pensioni investeerimiskonto“ ja „pensioni investeerimiskonto avanud
krediidiasutus“. Neist esimesed kaks ei ole teises sambas uued mõisted. Kontohaldur on pensioniregistri
kontohaldur, kindlustusandja ja pensionifondivalitseja, kelle suhtes kohaldatakse väärtpaberite registri
pidamise seaduse § 371 alusel kontohalduri staatust. Kontohaldurid vahendavad pensioniregistri
teenuseid – võtavad vastu teise samba avaldusi. Pensionileping on KoPS § 45 lõikes 1 sätestatud
kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, so leping, mille alusel makstakse teise sambaga liitunud
isikutele välja pensioni. Uued mõisted on pensioni investeerimiskonto ja selle konto avanud
krediidiasutus. Pensioni investeerimiskonto on KoPS § 31 lõikes 1 sätestatud pangakonto. Pensioni
investeerimiskonto avanud krediidiasutuse all mõeldakse kontohaldurist krediidiasutust või
krediidiasutuse Eesti filiaali, kes on KoPSi kohaselt avanud teise sambaga liitunud isikule pensioni
investeerimiskonto.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 4 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kõnealune paragrahv
reguleerib arvestuse pidamist füüsilisest isikust ettevõtjast kohustatud isiku isikukontodel. Kehtivas
sõnastuses on lõike 3 kohaselt kohustus maksta kogumispensioni makset maksustamisperioodi
ettevõtlustulult füüsilisest isikust ettevõtjal, kellel on tekkinud kogumispensioni makse tasumise õigus
ja kohustus hiljemalt selle maksustamisperioodi 1. jaanuarist arvates. Kui seni sai makse tasumise õigus
ja kohustus tekkida alati ainult 1. jaanuarist arvates, siis reformiseadusega seda muudeti ning õigus ja
kohustus tasuda makset võib tekkida 2021. aastast alates kolmel korral aastas – 1. jaanuarist, 1. maist
või 1. septembrist arvates. Eelnõuga täpsustatakse vastavalt ka lõike 3 sõnastust.
Paragrahvi 1 punktiga 5 parandatakse määruse § 8 lõikes 1 esitatud viide. Seoses muutunud KoPS §-
ga 18 on selle paragrahvi punkti 1 asemel korrektne viidata lõike 1 punktile 1 ja lõike 2 punktile 1.
Paragrahvi 1 punktiga 6 antakse uus sõnastus määruse § 8 lõike 1 punktidele 2 ja 3. Paragrahv
reguleerib pensioniregistri pidaja ülesandeid ja lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt on pensioniregistri pidaja
kohustatud esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneval tööpäeval pärast KoPS § 18 lõike 1 punktis 1
ja lõike 2 punktis 1 nimetatud summade laekumist ja juurdepääsu saamist nimekirjale kandma nimekirja
ja laekunud summa vastavuse korral isiku pensionikontole laekunud summale ja osaku puhasväärtusele
vastava isiku poolt valitud pensionifondi osakud või tegema isiku pensionikontole märke, et laekunud
summa on kantud isiku valitud pensioni investeerimiskontole. Osakute väljalaskmisel ja pensioni
investeerimiskonto kohta märke tegemisel võetakse arvesse ka määruse § 9 lõikes 3 sätestatud ülejääk.
Pensionifondi osakute väljalaskmisel kannab pensioniregistri pidaja pensionikontol registreeritud
osakute puhasväärtusele vastava summa selle pensionifondi pangakontole depositooriumis. Kui isik on
valinud pensioni investeerimiskonto, kannab registripidaja talle laekunud summa sellele kontole.
Eelnõuga on mõlemasse punkti lisatud viide pensioni investeerimiskonto kasutamisele, millisel juhul ei
2
lasta isikule mitte välja pensionifondi osakuid, aga kantakse laekunud raha isiku pensioni
investeerimiskontole.
Paragrahvi 1 punktiga 7 parandatakse määruse § 9 lõikes 2 esitatud viide. Seoses muutunud KoPS §-
ga 18 on selle paragrahvi punkti 1 asemel korrektne viidata lõike 1 punktile 1.
Paragrahvi 1 punktiga 8 antakse määruse § 9 lõikele 4 uus sõnastus. Reguleeritakse seda, kui
pensionikontole on tekkinud ülejääk (vt määruse § 9 lõiget 3). Situatsioonis, kus inimene on pensionile
minnes soovinud kasutada kogu oma II samba raha, st sõlminud pensionilepingu ja kasutanud kogu raha
kindlustusmakse tasumiseks või soovinud ühekordset väljamakset kogu summa ulatuses (alates 1.
jaanuarist 2022 saab raha ka osalise ühekordse väljamaksena II sambast välja võtma hakata), siis
kantaksegi tema pensionilepingusse või makstakse talle välja ühtlasi ka tekkinud ülejääk. Sama on
olukord raha väljavõtmisel enne pensioniikka jõudmist (KoPS § 431 kohane väljamakse). Registripidaja
teeb isiku pensionikontole siis ka vastava märke. Eelnõuga on lõikesse 4 lisatud viide pensioni
investeerimiskontole ja muudetud sõnastust selliselt, et see hõlmaks ka viidatud KoPS §-s 431 nimetatud
väljamakse. Ühtlasi on asendatud kohutusliku kogumispensioni kindlustuslepingu mõiste
pensionilepinguga.
Paragrahvi 1 punktiga 9 on parandatud viitevead määruse § 11 lõike 1 punktis 1 ja § 14 lõikes 1.
Määruses on viidatud eelmisele investeerimisfondide seadusele ja uue investeerimisfondide seaduse
(IFS) vastuvõtmise järel on jäänud viited parandamata. Korrektne on siin viidata IFS §-le 69.
Paragrahv 1 punkt 10 – analoogselt on parandatud viitevead määruse § 11 lõike 1 punktis 2 ja § 14
lõikes 2. Korrektne viide on siin IFS §-le 70.
Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 13 pealkirja. Seoses pensioni investeerimiskonto
lisandumisega ei saa vahetustehingute puhul piirduda enam vaid osakute tagasivõtmise ja
väljalaskmisega pensionifondi vahetamisel. Lisaks pensionifondi osakute vahetamisele võivad
vahetustehingud hõlmata ka liikumist pensionifondist pensioni investeerimiskontole ja vastupidi.
Arvestades ka KoPSis vahetustehingute kohta sätestatut on paragrahvi pealkiri muudetud üldisemaks –
„Osakute tagasivõtmine ja väljalase vahetustehingute puhul“.
Paragrahv 1 punkt 12 – analoogselt loobutakse määruse § 13 lõikes 1 viitest pensionifondi osakute
vahetamisele ja asendatakse see üldisema viitega vahetustehingutele.
Paragrahvi 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 13 lõiget 6 ja lisatakse, et vastavalt osakuomaniku
antud korraldusele registreerib pensioniregistripidaja tema pensionikontol vajadusel ka pensioni
investeerimiskontole kantava summa suuruse. Kui isik soovib pensionifondi kogutud raha kanda oma
pensioni investeerimiskontole, teeb ta KoPS § 25 kohaselt avalduse osakute tagasivõtmiseks ja raha
kandmiseks oma pensioni investeerimiskontole. Sarnaselt osakute vahetamisele võib pensioni
investeerimiskontole lasta kanda ka osa pensionifondis olnud rahast.
Paragrahvi 1 punktiga 14 lisatakse määruse § 13 lõige 61, milles käsitletakse eelmisele vastupidist
olukorda – liikumist pensioni investeerimiskontolt pensionifondi. Sellise korralduse algatab teise
3
sambaga liitunud isik ise pangas, kus talle on pensioni investeerimiskonto avatud. Kui pensioniregistri
pidajale laekub pangast raha, registreerib ta isiku pensionikontol selle summa ulatuses pensionifondi
osakuid, mida isik soovib omandada.
Paragrahvi 1 punktiga 15 lisatakse määruse § 13 lõikesse 7 teine lause, et täpsustada, et pensioni
investeerimiskontol olnud summa eest osakute väljalaskmisel võetakse osaku puhasväärtuseks tehingu
tegemise päeva kella 12.00-ks selle pensionifondi depositooriumi või pensionifondivalitseja edastatud
osakute puhasväärtus. Nii on see ka osakute väljalaskmisel, kui vahetatakse ühe pensionifondi osakud
teise osakute vastu.
Paragrahvi 1 punktiga 16 lisatakse määrusesse uus paragrahv 131, milles reguleeritakse osakute
tagasivõtmist pensioni kogumise ajal tehtava väljamakse puhul.
Sarnaselt tavapärastele tehingutele fondiosakutega, avab pensioniregistri pidaja lõike 1 kohaselt
pensionifondivalitsejale juurdepääsu infole KoPS §-s 431 sätestatud raha väljamaksmiseks
tagasivõetavate osakute arvu kohta vastava päeva seisuga. See info tehakse kättesaadavaks hiljemalt iga
aasta 5. detsembrist, 5. aprillist ja 5. augustist alates. Kuigi avaldused pensioni kogumise ajal raha
väljavõtmiseks tuleb esitada vähemalt viis kuud ette, läheb sambast lahkujate seis lukku kuu enne
väljamakse kuud. Seni on isikul õigus soovi korral oma avaldus tagasi võtta. Nii on osakute arv, mis
tuleb väljamakse teostamiseks tagasi võtta septembris, teada augustis, osakute arv, mis tuleb tagasi võtta
jaanuaris, on teada detsembris ja osakute arv, mis tuleb tagasi võtta mais, on teada aprillis.
Teisest sambast rahaga lahkujatele tehakse väljamakseid KoPS § 431 kohaselt jaanuaris, mais ja
septembris. Osakud võetakse selleks tagasi, nagu osakute vahetamise puhulgi, 1. jaanuarile ja 1. maile
järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1.
september ei ole tööpäev. Vastavalt sätestataksegi lõikes 2, et pensioniregistri pidaja esitab nimetatud
kuupäevadel osakuomanike esitatud avalduste alusel osakute tagasivõtmise taotluse
pensionifondivalitsejale ja pensionifondi depositooriumile. Taotlus peab olema kirjalikku taasesitamist
võimaldaval kujul. Nii on see ka pensionifondi osakute vahetamise puhul.
Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse põhjal vormistatakse osakute tagasivõtmise kanne isiku pensionikontol
ning pensionifondi depositoorium kannab koostöös pensionifondivalitsejaga esimesel võimalusel
arvates tagasivõtmise taotluse saamisest tagasivõetavate osakute puhasväärtusele vastava summa üle
pensioniregistri pidaja kontole. Kui pensionifondi tingimustes on ette nähtud osaku tagasivõtmistasu,
kannab pensioniregistri pidaja selle tasu lõike 4 alusel lepingus näidatud pensionifondivalitseja
pangakontole. Pensioniregistri pidaja kannab tasu üle viivitamata pärast lõikes 3 nimetatud summa
laekumist oma kontole. Analoogselt toimub see ka pensionifondi osakute vahetamisel. Osaku
tagasivõtmistasu ükski pensionifond praktikas hetkel küll ei võta.
Lõikes 5 on fikseeritud osakute tagasivõtmishind, puhasväärtus ja tagasivõtmistasu. Sarnaselt teistele
osakutega teostatavatele tehingutele on need lõikes 2 sätestatud päeva kella 12.00-ks vastava
pensionifondi depositooriumi või pensionifondivalitseja poolt pensioniregistri pidajale edastatud
osakute tagasivõtmishind, puhasväärtus ja tagasivõtmistasu.
4
Paragrahvi 1 punktiga 17 lisatakse määrusesse uus paragrahv 161 , milles reguleeritakse pensioni
investeerimiskontolt päritud raha väljamaksmist. Kui teise sambaga liitunud isik sureb, siis päritud
pensionifondi osakute pärija pensionikontole kandmise või nende osakute tagasivõtmise ja pärijale
väljamakse tegemise korraldab pensioniregistri pidaja. Pensioni investeerimiskonto puhul tuleb selle
kaudu investeeritud finantsvara pärija pensioni investeerimiskontole „kandmiseks“ või ka sellel kontol
oleva raha pärija pensioni investeerimiskontole kandmiseks suhelda pärijal nii oma pangaga kui
pangaga, kus surnud isiku pensioni investeerimiskonto avatud on. Kui pärija soovib pensioni
investeerimiskontolt päritud raha välja võtta, siis selle väljamaksmise korraldab pensioniregistri pidaja.
Lõike 1 kohaselt tuleb pärijale väljamakse teha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul, arvates pensioni investeerimiskonto avanud pangast KoPS § 31 lõikes 42 nimetatud andmete
saamisest ja summa laekumisest pensioniregistri pidajale.
Lõikes 2 on täpsustatud, et pensioni investeerimiskontolt päritud raha kantakse avaldusel näidatud pärija
pangakontole.
Paragrahvi 1 punktiga 18 muudetakse määruse § 17 lõiget 2. Paragrahv reguleerib pensionikontol
oleva rahalise jäägi pärimist. Seoses pensioni investeerimiskonto lisandumisega täpsustatakse vastavalt
ka pensionikontol oleva rahalise jäägi väljamaksmise korda. Pensionikontol oleva rahalise jäägi kannab
pensioniregistri pidaja koos rahaga tagasivõetud osakute eest või kui tegemist on pensioni
investeerimiskontoga, siis koos päritud rahaga pensioni investeerimiskontolt pärija avaldusel näidatud
pangakontole. Seda juhul, kui pärija ei soovi päritud teise samba vara oma teise sambasse kanda, aga on
soovinud sellest osa või kõik välja võtta.
Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse määruse § 18 lõikeid 5 ja 6. Paragrahv reguleerib osakute
tagasivõtmist ja väljamaksmist olukorras, kus toimub kahju hüvitamine osakuomanikule. Seoses
pensioni investeerimiskonto lisandumisega täpsustatakse lõikes 5, et kui osakuomanik, kes on kahju
kannatanud, kasutab nüüd pensioni investeerimiskontot, kantakse hüvitissumma sellele kontole. Kui
kahju kannatanud osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks või pensioni investeerimiskontodele
ülekande tegemiseks võetakse tagasi pensionifondivalitsejale kuuluvad osakud, korraldab
pensioniregistri pidaja vastavalt uute osakute väljalaske ja kannete tegemise pensioni
investeerimiskontodele pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute tagasivõtmisega samaaegselt.
Samuti lisatakse viide kannete tegemisele pensioni investeerimiskontodele lõikesse 6. Kui kahju
hüvitamise protsessi käigus toimub osakute väljalase või kannete tegemine pensioni
investeerimiskontodele, tuleb pensioniregistri pidajal teostada määruse § 8 lõike 1 punktides 2–4
sätestatud toimingud.
Paragrahvi 1 punktiga 20 muudetakse määruse § 19 teksti. Paragrahv reguleerib osakute väljalaset
Tagatisfondi taotlusel. Kehtivas sõnastuses lõikes 1 on korratud Tagatisfondi seaduse § 72 lõikes 1
sätestatut, mistõttu jäetakse see eelnõuga määrusest välja. Lõige 2 muutub uues sõnastuses määruse §
19 tekstiks, kus viide käesolevale paragrahvile on asendatud viitega Tagatisfondi seaduse §-s 73
sätestatud osakute väljalaskele. Kehtima jääb põhimõte, et nagu osakute väljalaske puhul üldiselt, tuleb
ka siin pensioniregistri pidajal teha määruse § 8 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud toimingud.
5
Paragrahvi 1 punktiga 21 antakse määruse § 201 tekstile uus sõnastus. See paragrahv reguleerib
avaldusel esitatud andmete edastamisest tulenevate vigade menetlemist. Lõikes 1 on viide osakute
vahetamise avaldusele asendatud üldisema viitega vahetamise avaldusele. Võimalike vigade loetellu on
seoses pensioni investeerimiskonto lisandumisega lisatud viited kandele valele pensioni
investeerimiskontole ja sellisele kontole kantud valele summale. Täpsemalt: kui ilmneb, et kontohaldur
on pensioniregistri pidajale valikuavalduse või vahetamise avalduse andmete edastamisel eksinud ning
pensioniregistri pidaja on selle tulemusel lasknud välja või võtnud tagasi vale pensionifondi osakud,
võtnud tagasi vale arvu pensionifondi osakuid, teinud kande valele pensioni investeerimiskontole või
kandnud pensioni investeerimiskontole vale summa, teeb pensioniregistri pidaja kontohalduri esitatud
paranduskande taotluse alusel vastavad paranduskanded, lisades kande selgitusse viite parandatud
tehingule.
Lõige 2 on uus ja puudutab samuti pensioni investeerimiskontoga seotud tehingutega kaasnevaid
võimalikke vigu. Nimelt, kui ilmneb, et pensioni investeerimiskonto avanud pank on KoPS § 25 lõikes
11 nimetatud andmete edastamisel eksinud ning pensioniregistri pidaja on selle tulemusel lasknud välja
vale pensionifondi osakud või lasknud pensionifondi osakuid välja vale summa eest, teeb
pensioniregistri pidaja panga paranduskande taotluse alusel vastavad osakute paranduskanded, lisades
kande selgitusse viite parandatud tehingule.
Lõikes 3 on esitatud täpsustatud sõnastuses kehtiva määruse paragrahvi lõige 2. Paranduskande tegemise
loogika ja tähtaeg jäävad samaks. Lihtsalt on täpsustatud, et paranduskande taotluse võib teha ka
pensioni investeerimiskonto avanud pank. Kuivõrd teises sambas tuntud osakute vahetamise tähtpäevad
kehtivad reformiseaduse järgselt üksnes osakute vahetamisel ja osakutele vastava summa pensioni
investeerimiskontole kandmisel, mitte aga raha liigutamisel ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele
või sellisel kontol oleva raha eest pensionifondi osakute vahetamisel, on teises lauses muudetud viide
järgmisele KoPSi osakute vahetamise tähtpäevale täpsemaks ja viidatakse järgmisele KoPS § 24 lõike 5
esimeses lauses kehtestatud vahetamise tähtpäevale. Sisult on mõeldud ikka samu tähtpäevi, mida
määruse kehtivas sõnastuseski.
Lõikes 4 on samuti sisuliselt taasesitatud kehtiva määruse paragrahvi lõige 3. Tekitatud kahju hüvitamise
kontekstis on üksnes lisatud viide pensioni investeerimiskonto avanud panga antud korraldusele: kui
paranduskande tegemisel omandab isik vähem osakuid, kui ta oleks omandanud või tal oleks osakuid
olnud, kui tema esitatud avalduse alusel oleks kohe vastavalt välja lastud või tagasi võetud õige
pensionifondi osakud või õige arv pensionifondi osakuid ning kontohaldur või pensioni
investeerimiskonto avanud pank on tekitatud kahju hüvitamiseks teinud pensioniregistri pidajale
korralduse isikule täiendavate osakute väljalaskmiseks, laseb pensioniregistri pidaja selle korralduse
alusel välja täiendavad osakud.
Lõige 5 on uus ja puudutab samuti pensioni investeerimiskontot. Sätestatakse, et kui paranduskande
tegemisel tuleks isiku pensioni investeerimiskontole kanda väiksem summa, kui tema esitatud avalduse
alusel oleks kohe tagasi võetud õige pensionifondi osakud või õige arv pensionifondi osakuid ning
kontohaldur on sellest tekkinud kahju hüvitamiseks teinud pensioniregistri pidajale korralduse täiendava
6
summa kandmiseks isiku pensioni investeerimiskontole, korraldab pensioniregistri pidaja vastavalt ka
selle kande tegemise.
Paragrahvi 1 punktiga 22 muudetakse määruse § 22 lõikeid 3 ja 4. Paragrahv reguleerib valest kandest
tulenevat vigade menetlemist. Lõige 3: Kui Maksuametist on ekslikult pensioniregistri pidajale laekunud
liiga palju raha tuleb pensioniregistri pidajal vea parandamiseks teha pensionifondivalitsejale ja
pensionifondi depositooriumile viivitamata taotlus osakute tagasivõtmiseks. Kui teise sambaga liitunud
isik kasutab raha kogumiseks pensioni investeerimiskontot, tuleb raha tagastamiseks teha
pensioniregistri pidajal taotlus selle konto avanud pangale.
Lõige 4 reguleerib raha tagastamist ja paranduskande tegemist pensionikontol. Eelnõuga lisatakse ka
siia viited pensioni investeerimiskontole ja selle avanud pangale. Teise sambaga liitunud isiku
pensionikontol vormistatakse vastavalt osakute tagasivõtmise kanne või raha tagasikanne tema pensioni
investeerimiskontolt. Sõltuvalt sellest, kas tegemist oli pensionifondi või pensioni investeerimiskontoga,
kannab pensionifondi depositoorium ekslikult väljalastud osakutele vastava summa või pensioni
investeerimiskonto avanud pank sellele kontole ekslikult laekunud summa üle pensioniregistri pidaja
pangakontole. Sealt edasi raha tagastamist Maksuametile reguleerib juba määruse § 22 lõige 7, mis
muutmist ei vaja („Registripidaja kannab lõikes 4 nimetatud summa üle maksuhaldurile esimesel
võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul arvates summa laekumise päevast
registripidaja kontole.“).
Paragrahvi 1 punktiga 23 muudetakse määruse § 22 lõiget 8 ja lisatakse sinna viide pensioni
investeerimiskontole: isiku pensionikontole, kellele osakud ekslikult välja lasti või kelle pensioni
investeerimiskontole ekslikult vale summa kanti, teeb registripidaja vastava märke.
Paragrahvi 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse § 22 lõige 9. Kõnealune lõige viitab
rahandusministri 2. jaanuari 2006. aasta määrusele nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise
teenindamise eeskiri“, mis on kehtetu.
Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, mil
saab hakata esitama avaldusi teisest sambast raha väljavõtmiseks pensioni kogumise ajal.
III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
IV. MÄÄRUSE MÕJUD
Eelnõus esitatud muudatused on seotud investeerimiskonto lisandumisega teise sambasse, samuti
võimalusega võtta teisest sambast raha välja juba pensioni kogumise ajal. Kõnealused muudatused
tulenevad kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest
7
(kohustusliku kogumispensioni reform) ning eelnõuga uusi kohustusi teise samba süsteemi osalistele ei
panda, aga tehakse täpsustusi teise samba tehingute tegemise korras tulenevalt investeerimiskonto
lisandumisest ning sambaga liitumise ja sealt lahkumise kuupäevade muutumisest.
V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA
MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
Määruse rakendamine ei nõua riigilt, pensionifondivalitsejatelt ega pensionikogujatelt täiendavaid
kulutusi. AS Pensionikeskus ja pensioni investeerimiskontot pakkuvad pangad peavad uuenduste
rakendamiseks tegema investeeringuid, kuid need tulenevad juba kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (kohustusliku kogumispensioni reform).
VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse
avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, AS-le Pensionikeskus ja Eesti Pangaliidule.
3.11.2020. a.
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/20-1406 - Rahandusministri 20. septembri 2005. a määruse nr 64 „Kohustusliku pensionifondi osakute kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82cd72bf-e73d-4139-99a3-251e9fb61e8d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82cd72bf-e73d-4139-99a3-251e9fb61e8d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main