Martin Helme
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 16.11.2020 nr 1.8-1/3285-1
Reservitaotlus
Lugupeetud härra minister
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ taotleb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse reservist Eesti
Haigekassale tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programmi 7 992 697 eurot
(käibemaksuta) hädaolukorras tervishoiuteenuste osutamise, ümberkorraldamise
planeerimise ja ümberkorraldamise tagamiseks.
Reservitaotlusele lisaks oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks
korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri
3. Arvestuse alused
Ave Schultz 626 9135
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
19.11.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Raha eraldamine
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Eesti Haigekassale 7 992 697 eurot
(käibemaksuta) hädaolukorras tervishoiuteenuste osutamise, ümberkorraldamise
planeerimise ja ümberkorraldamise tagamiseks. Vahendid eraldatakse Eesti Haigekassale läbi
Sotsiaalministeeriumi eelarve tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programmi.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse
reservist Eesti Haigekassale 7 992 697 eurot (käibemaksuta) hädaolukorras
tervishoiuteenuste osutamise, ümberkorraldamise planeerimise ja ümberkorraldamise
tagamiseks. Vahendid eraldatakse Eesti Haigekassale läbi Sotsiaalministeeriumi eelarve
tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programmi.
1.1. Sisukokkuvõte
SARS-CoV-2 viiruse levikuga võitlemiseks on oluline tagada õigete tervishoiuteenuste väga
hea kättesaadavus. Eesmärk on vastavalt vajadusele korraldada ümber tervishoiuteenuse
osutajate ning tervishoiutöötajate töö selliselt, et vajalik arstiabi oleks Eesti inimestele tagatud.
See nõuab arstidelt lisatöötunde ning asutustes töö ümberkorraldamist, et tagada valmisolek
olukordadeks, kus toimub järsk nakatanute levik. Samuti on vajalik leida asendustöötajad
teenuseosutajate juurde, kus haigestunuteks on arstid ise.
Eesti Haigekassal tekib sellega seoses erakorraline täiendav kulu, millega ei ole 2020. aasta
Eesti Haigekassa eelarve planeerimisel arvestatud. Samuti ei ole vastavat kulu võimalik katta
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala muude kulude arvelt.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste
osakonna juht Külli Friedemann (
[email protected], 6 208 428),
eriarstiabiteenuste osakonna juht Tiina Sats (
[email protected], 6 208 473)
partnersuhtluse osakonna juht Marko Tähnas (
[email protected] 7 447 496),
finantsosakonna juht Riho Peek (
[email protected], 6 208 347), Sotsiaalministeeriumi
finantsosakonna juht Liina Nagel (
[email protected]; 626 9282) ja finantsnõunik Ave Schultz
(
[email protected]; 626 9135). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna juht Helen Tralla (
[email protected]; 626 9334).
2. Eelnõu sisu ja analüüs
Hädaolukorras tervishoiuteenuste osutamise, ümberkorraldamise planeerimise ja
ümberkorraldamise tagamiseks on vaja täiendavaid vahendeid. Lisaraha on vajalik üldarstiabi,
eriarstiabi, kiirabi ja õendusteenuse töö ümberkorraldamiseks ning tervishoiutöötajale
täiendava tasu maksmiseks. Lisaraha on mõeldud üksnes selliste sihtotstarbeliste kulude
katmiseks, mida ei ole võimalik tasuda Eesti Haigekassa eelarvest Vabariigi Valitsuse määruse
nr 64 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel.
Perearstide lisakulud on seotud personalile tasu maksmisega. Vajalik on tagada töötamine
vastuvõtuajaväliselt valvekeskuses või tasuda täiendava tööjõu eest nimistu juures, kui
perearst või õde on kas haigestunud või määratud isolatsiooni ning asendamine ei ole võimalik
oma praksise piires.
Samuti on vajalik nimistuväliste patsientide ja perearstita isikute teenindamine, kellel on
COVID-19 haiguse kahtlus ja kes ei viibi oma perearsti teeninduspiirkonnas. Ka neile tuleb
tagada esmatasandi teenuste kättesaadavus. Lisaraha kasutatakse ka täiendava uuringu
rahastamiseks. Vajalik on tõsta nõuandetelefoni võimekust testimisele suunamisel. Praegu
tagatakse testimisele suunamine puhkepäeviti ja riiklikel pühadel kell 8-17. Testile peab saama
suunata igapäevaselt kell 8-22. Hooldekodudes tagatakse täiendav õdede vajadus seoses
SARS-CoV-2 viiruse levikuga.
Eriarstiabis on täiendavate kulutustena arvestatud vajadusega töötasude hüvitamiseks
COVID-19 patsientidega tegelevates nakkusosakondades (sh I-II astme intensiivravi) ja III
astme intensiivravi osakondades ning erakorralise meditsiini osakondades.
Nakkusosakondades ja III astme intensiivravi osakondades on täiendav töötasu arvestatud
vastavalt raviasutuses COVID-19 patsientidega tegelemiseks eraldatud voodikohtade arvule,
mille puhul lähtutakse Terviseameti poolt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lg 2 p
1 ja 3 alusel raviasutustele antud korraldustest.
Iga voodikoha kohta rakendatakse kuutasu, mille kaudu kaetakse COVID-19 patsientidele
eraldatud osakondades töötava personali tööjõukulu. COVID-19 patsientide vastuvõtmisel
osakonda saavad raviasutused täiendavalt esitada haigekassale raviarveid, mida hüvitatakse
vastavalt tervishoiuteenuste loetelule ning milles sisalduv tööjõukulu komponent võimaldab
personalile maksta tavapärasest kõrgema koefitsiendiga töötasu. Erakorralise meditsiini
osakondades on arvestatud lisanduvate tööjõukuludena vajadusega maksta personalile
töötasu koefitsiendiga 1.5. Taotluses on prognoositud kõrgema töötasu koefitsiendi maksmise
vajadust oktoobris 30% erakorralise meditsiini osakondade töötajatest, novembris 50%
töötajatest ja detsembris 100% töötajatest.
Kiirabis on täiendavate kulutustena arvestatud vajadusega maksta töötajatele töötasu
koefitsiendiga 1.5. Taotluses on prognoositud kõrgema töötasu maksmise vajadust oktoobris
30%-s, novembris 50%-s ning detsembris 80%-s brigaadidest.
Kulutuste täpsem kirjeldus on esitatud arvestuse alustes. Kulud kokku (eurodes, km-ta)
jaotuvad järgnevalt:
Üldarstiabi 971 654
Eriarstiabi, kiirabi 6 862 253
Õendusabi 158 790
Kokku 7 992 697
Vabariigi Valitsuse reservist Eesti Haigekassale eraldatavat 7 992 697 eurot kasutatakse
sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse raamatupidamises detailset
arvestust.