Sotsiaalministeerium · 16. november 2020
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
16.11.2020 nr 101
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse
arengukava II etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 22. septembri 2020. a koosolekul tehtud
ettepanekust
kinnitan SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse arengukava II
etapi (lisatud).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
Sotsiaalministri
16.11.2020 käskkirjaga nr 101
“Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse
arengukava II etapi kinnitamine”
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
II etapp
August 2020
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................................... 3
1. Ülevaade HNRK olemasolevast hoonest ............................................................................................... 4
2. Renoveeritava või ümberprofileeritava haigla olemasoleva funktsionaalse struktuuri analüüs ja
vastavus kavandatava haigla liigile ning ülevaade juurdeehitatavatest osadest.......................................... 8
3. Teave haigla planeerimisel kasutatavate standardite kohta, oluliste töökorralduse viiside või
planeerimismudelite kohta .......................................................................................................................... 18
4. Üks haigla laiendamise võimalikest ajakavadest ................................................................................ 18
5. Hinnanguline ehitusmaksumus* ......................................................................................................... 19
Kokkuvõte .................................................................................................................................................... 20
2
Sissejuhatus
Käesoleva dokumendi eesmärk on kirjeldada SA Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskuse (edaspidi HNRK) juurdeehituse plaane tulenevalt HNRK tegevusest
ja arenguplaanidest, tuginedes funktsionaalse arengukava I etapis (kinnitatud sotsiaalministri
käskkirjaga nr. 20, 06.03.2020) kirjeldatule.
Planeeritav juurdeehitus oluliselt kaasajastab ja laiendab HNRK võimalusi inimeste
taastumise toetamiseks. Juurdeehitusel on neli peamist eesmärki:
1) Ehitada juurde ja planeerida ümber olemasolevat pinda aktiivseteks teraapiateks. Seda
eelkõige suunitlustega tegevusteks, mis toetavad elus osalemise arendamist –
igapäevaelu oskused, mitmekesised sotsiaalsed situatsioonid, töötamise, õppimise ja
vaba aja veetmisega seonduvad tegevused. Selleks tekivad võimalused seoses
juurdeehituse ühendamisega olemasoleva hoonega, mis on planeeritud saavutada galerii
loomisega Supeluse tänava poolsesse HNRK külge. Samuti ühenduse ehitamisega
olemasolevate IV korruste vahele ning majutushoone I korrusega;
2) Tegevus- ja füsioteraapia võimaluste laiendamiseks on plaanis ehitada täismõõtmetes
spordisaal, kus on võimalused erinevate spordialade ja aktiivset liigutamist võimaldavate
tegevuste õppimiseks, harjutamiseks ja rakendamiseks nii harrastajana kui ka
professionaalsel tasemel. Spordisaali planeeritud võimalustest oleks suur kasu kogu Eesti
invaspordi kogukonnale;
3) Plaanis on uuendada basseinikompleks, et oleks rohkem ruumi, mugavam ligipääs,
mitmekesised võimalused teraapiateks ja inimeste varajasemaks aktiveerimiseks, ujuma
õppimiseks ja kehalise aktiivsuse tõstmiseks;
4) Patsiendi majutushoone – universaalse disainiga majutusruumid, kus klientidel oleks
võimalik ilma meditsiinipersonali abita elada ja tarbida SA Haapsalu Neuroloogilise
Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) teenuseid. Majutusega kombineeritud ambulatoorse
taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuse (nn taastusravi päevaravi) vajadus on kasvamas
ning loob parimad võimalused pikka aega statsionaarsel ravil viibinud patsientidele
üleminekuks taastusravikeskusest tavalisse ellu.
Järgnevalt on kirjeldatud HNRK praegust hoonet ja ehitusajalugu ning antud ülevaade
juurdeehitusest. Dokumendi lisana on esitatud HNRK arengukava aastateks 2019 – 2021,
HNRK praeguse hoone plaanid ning juurdeehituse eskiisprojekt.
3
1. Ülevaade HNRK olemasolevast hoonest
HNRK on taastusravihaigla, mille kasutuses on hoone, mis koosneb kolmest põhiosast: A
korpusest (valdavalt büroo- ja teraapiaruumid), B korpusest (peamiselt palatid) ja neid
ühendavast galeriist (peamiselt teraapiaruumid ning korpustevaheline ühendustee). Täpsem
hoone ja selle seisukorra kirjeldus on toodud alljärgnevalt.
Kasuliku pinna näitajad on
Raviruumid 3018 m²
Bürooruumid 480 m²
Abiruumid 723 m²
Üldkasutatavad ruumid 1928 m²
Tehnilised ruumid 475 m²
Tehnilise seisukorra hinnang
Vundament
Hoone vundament on heas seisukorras, märgid vajumisest vms kahjustused puuduvad. 2012.
aastal on hoonele lisakorruste projekteerimise käigus teostatud ehitise
kandekonstruktsioonide ekspertülevaatus ja ehitustööde käigus vundamenti tugevdatud.
Lisaks ehitati keldrikorrusele sadevete ära juhtimiseks drenaaž ja korrastati täismahus keldri
põrandad.
Katus ja vihmaveesüsteemid
Hoone katus ja vihmaveesüsteemid on heas seisukorras, läbijooksud, kahjustused jms.
puuduvad. Katusekate (profiilplekk), aluskate ja vihmaveesüsteemid on kogu ulatuses
vahetatud 2012. aastal. Tööde käigus ehitati A-korpuse katusele uued kandekonstruktsioonid
ja ülejäänud kandekonstruktsioone kontrolliti ja tugevdati.
Fassaad
Hoone fassaad on rahuldavas seisukorras. Hoone fassaadide renoveerimistööde käigus
vahetati 2012. aastal hoone soojustus ja fassaadi kate täielikult välja. Paigaldati
vahtpolüuretaan (SPU) soojustus ja tsementmördiga vuugitud kiviplaatidest (telliskivi
imitatsioon) fassaadikate (Raketerm). Kasutusaja jooksul on fassaadi vuugid vajanud kohati
4
parandamist (kahjustunud vuukide korral on hoonesse vihmavesi tunginud). Remonditöid on
vajanud ka aknaavasid ääristavad vihmaplekid (vihmaplekkide konstruktsioon on
ebaõnnestunud). Sügisperioodil esinevad ebasoodsatel ilmaoludel (tugev tuul, vihm)
läbijooksud ca 10 akna ümbrusest s.o. probleemsemates kohtades vajavad vihmaplekid ja
fassaad ümberehitustöid varjatud ehitusvigade kõrvaldamiseks.
Uksed ja aknad
Hoone uksed ja aknad on heas seisukorras. 2012. aasta renoveerimistööde käigus vahetati
välja kõik hoone välispiirdel paiknevad uksed ja aknad. Hoone aknad on topelt õhu ja
veekanalitega ja kolmekordsete klaaspakettidega PVC aknad (Kvaliteetaken). Uksed on
metall- ja alumiiniumprofiilidest (lükanduksed automaatikaga)
Termografeerimine
2012. aastal on teostatud hoone termografeerimine, suuri ehitusvigu ei tuvastatud ja
väiksemad likvideeriti 2012. aastal toimunud renoveerimistööde garantiitööde mahus.
Küttesüsteem
Hoone on kaugküttel, soojasõlm on heas seisukorras (renoveeritud 2012), lisaks on 2012.
aastal paigaldatud vaakumtorukollektorite baasil päikeseküte, mis täiendab kaugkütet
päikesepaistelistel päevadel hoonet sooja tarbeveega varustamisel.
Ventilatsioonisüsteem
Hoone ventilatsiooniagregaadid ja automaatika on paigaldatud 2012. aasta
renoveerimistööde käigus ja on heas seisukorras. Hoones on kohatisi probleeme
ventilatsiooni jaotustorustikuga. A-korpuse ventilatsiooniagregaadid on ühendatud
jahutusmoodulitega, B-korpuse ventilatsiooniagregaatidel jahutusmoodul puudub.
5
Liftid, trepid
Trepid heas seisukorras. Hoones on kolm lifti, millest üks renoveeritud 2012. aastal.
Hooldusleping liftide töö tagamiseks sõlmitud (kuluosad vahetatud vastavalt vajadusele).
Tehnovõrkude olemasolu ja seisukorra iseloomustus
Elektrivõrk
Peakilp (liitumispunkt elektrivõrguga) paikneb hoones sees. Kilbis on kaks liitumist (arvestit),
mõlemal peakaitse suurusega 3X315A, pinge 0,4kV.
Vee ja kanalisatsioonitrassid
Vastavad ühendused olemas, seisukord hea, surve ja läbilaskevõime rahuldav (vastab
nõuetele).
Side
Hoone on ühendatud valguskaabliga (Telia), IT tegevus on toetatud hoones paikneva
serveriga.
Varasemate projektide ja ehitustööde loetelu
Sadama 16 hoonekompleksi valmimine 1973 - 1976
Mudahoidla lammutus 1995 - 1996
Sadama 16 I renoveerimine ja laiendamine 1997
Sadama 16 II renoveerimine (hoonesse kolis HNRK) 1999 -2001
Kõnnilabori (ruum nr 130B) ehitus 2009
A-korpuse I korruse (administratsioon) renoveerimine 2011
A-korpuse laiendamine (IV korruse ja pööningukorruse ehitus) 2012
Sadama 16 III renoveerimine 2012
Saali (ruum nr 223A) laiendamine I etapp
(1/2 saalile vahelae ehitus) ja 327 A personaliruumi ehitus 2012
Inventarihoidla ehitus 2012 - 2013
Diagnostika ruumi (ruum nr 133B) ehitus 2013
B korruse IV korruse (LAK palatid) renoveerimine 2014
Ravibasseini (ruum 138 B) renoveerimine 2014
Ortoositöökoja ehitus (ruum 201A) 2015
Saali (ruum 223A) laiendamine II etapp
6
(2/2 saalile vahelae ehitus) 2015
B korpuse personaliruumide renoveerimine 2016
B korpuse vastuvõtutubade renoveerimine, tegevusteraapia
(ruum 169B) renoveerimine 2017
A korpuse III korruse ümberkujundamine 2018
7
2. Renoveeritava võ i ü mberprofileeritava haigla olemasoleva funktsionaalse
struktuuri analü üs ja vastavus kavandatava haigla liigile ning ülevaade
juurdeehitatavatest osadest
HNRK struktuuris on seitse üksust: kolm põhiüksust taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste
osutamiseks ning neli toetavat üksust. Põhiüksused on neurorehabilitatsiooni osakond,
spinaalse rehabilitatsiooni osakond ning laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna
taastusravi osakond. Toetavad üksused on ravitöö tugiteenistus, haldusteenistus, koolitus- ja
teadusteenistus ning administratsioon. Kuna HNRK näol on tegu monoprofiilse
taastusravihaiglaga, siis ei järgi alltoodud ruumide kirjeldus määruse “Nõuded haigla
funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla
funktsionaalse arengukava kinnitamise kord” lisa 1 struktuuri, vaid esitab andmed täpsemalt
lähtudes taastusravi spetsiifikast. Lisaks on toodud tabelites määratlus, kas tegu on
olemasoleva, renoveeritava või uue ruumiga. Kokku on HNRK praegune kasulik pind 6624 m2
ning juurdeehitatav netopind 5036 m2. Ruumide jaotused ja kirjeldused – olemasolevad ning
juurde planeeritud – on esitatud edaspidi tabelites 1-11.
HNRK põhiüksuste funktsioon on osutada statsionaarseid ja ambulatoorseid taastusravi ja
rehabilitatsiooniteenuseid. Kõigis põhiüksustes on ruumid – B-korpuse erinevad korrused –
statsionaarsete palatite tarbeks, samuti protseduuride tuba, vannituba, patsientide söögiruum,
kabinetid ja abiruumid (ühe osakonna kohta keskmiselt ca 713 m2, tabelid 1-3).
Tabel 1. II korruse Neurorehabilitatsiooni osakonna (PAK) statsionaarse palatid ja teised
ruumid
Korpus Ruumi otstarve Osa- Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
kond pindala arv pindala
m² m²
B Palat PAK 25 4 100 Olemasolev
B Palati WC PAK 5 4 18 Olemasolev
B Palat PAK 18 11 198 Olemasolev
B Palati WC PAK 5 9 41 Olemasolev
B Protseduuride PAK 21 1 21 Olemasolev
tuba
B II korruse Lobby PAK 97 1 97 Uus ehitus
ruum
B Avatud söögituba PAK 121 1 121 Uus ehitus
8
B Abiruum PAK 5 1 5 Olemasolev
B Patsientide PAK 25 1 25 Uus ehitus
vastuvõtu kabinet
B Personali ruum PAK 12 1 12 Olemasolev
PAK KOKKU 638
s.h. olemasolev 395
uus ehitus 243
Tabel 2. III korruse Spinaalse rehabilitatsiooni osakonna (SAK) statsionaarse palatid ja teised
ruumid
Korpus Ruumi otstarve Osa- Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
kond pindala m² arv pindala
m²
B Palat SAK 25 4 100 Olemasolev
B Palati WC SAK 5 4 18 Olemasolev
B Palat SAK 18 11 198 Olemasolev
B Palati WC SAK 7 9 59 Olemasolev
B Protseduuride tuba SAK 20 1 20 Olemasolev
A Osakonnajuhataja SAK 10 1 10 Olemasolev
B Personali ruum SAK 12 1 12 Olemasolev
B Galerii III k Lobby SAK 153 1 153 Uus ehitus
ruum
B Avatud söögituba SAK 121 1 121 Uus ehitus
B Patsientide vastuvõtu SAK 25 1 25 Uus ehitus
kabinet
SAK KOKKU 716
s.h. olemasolev 417
uus ehitus 299
9
Tabel 3. IV korruse Laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakonna (LAK)
statsionaarse palatid ja teised ruumid
Korpus Ruumi otstarve Osa- Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
kond pindala arv pindala
m² m²
B Palat LAK 25 4 98 Olemasolev
B Palati WC LAK 3 17 54 Olemasolev
B Palat LAK 19 13 247 Olemasolev
B Protseduuride LAK 22 1 22 Olemasolev
tuba
B Ladu (õendus- LAK 5 1 5 Olemasolev
hooldus)
B Jäätmete ruum LAK 7 1 7 Olemasolev
B Koridor LAK 59 1 59 Olemasolev
B IV k galerii Lobby LAK 109 1 109 Uus ehitus
B Avatud söögituba LAK 125 1 125 Uus ehitus
B Osakonna LAK 12 1 12 Olemasolev
juhataja
B Personali ruum LAK 11 1 11 Olemasolev
B Patsientide LAK 37 1 37 Uus ehitus
vastuvõtu kabinet
LAK KOKKU 786
s.h. olemasolev 515
uus ehitus 271
Lisaks on põhiüksuste kasutada füsio- ja tegevusteraapiasaalid ning arstide ja
psühhosotsiaalsete spetsialistide kabinetid (tabelid 4-9). Neurorehabilitatsiooni osakonna
füsioteraapiasaalid paiknevad A-korpuse 4. korrusel (suurus ca 139 m2, tabel 4). Spinaalse
rehabilitatsiooni osakonna füsioteraapiasaal paikneb vahekorpuse 2. korrusel (suurus ca 196
m2, tabel 5). Laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakonna
2
füsioteraapiasaalid paiknevad B-korpuse 1. korrusel (suurus ca 148 m , tabel 6), vahekorpuse
2. ja 3. korrusel (suurused vastavalt ca 104 m2, tabel 6). Kõigi põhiüksuste ühiskasutuses on
tegevusteraapia ruumid, mis asuvad A-korpuse 3. korrusel (suurus kokku ca 118 m2, tabel 7)
ning kohandatud elukeskkond (kööktuba, vannituba) B-korpuse 0 korrusel (suurus ca 26 m2,
10
tabel 7). Kõikide põhiüksuste psühhosotsiaalsed spetsialistid – psühholoogid, logopeedid,
sotsiaaltöötajad – paiknevad A-korpuse 2. korrusel (suurus kokku ca 150 m2, tabel 8). Arstide
kabinetid on A-korpuse 3. korrusel (suurus ca 120 m2, tabel 9).
Tabel 4. Neurorehabilitatsiooniosakonna füsioteraapiasaalid
Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
pindala arv pindala
m² m²
A Füsioteraapia PAK 119 1 119 Olemasolev
kabinet
A Meeskonnatöö PAK 20 1 20 Olemasolev
ruum
KOKKU 139
Tabel 5. Spinaalse rehabilitatsiooni osakonna füsioteraapiasaal
Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
pindala arv pindala
m² m²
A Füsioteraapia SAK 196 1 196 Olemasolev
KOKKU 196
Tabel 6. Laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi füsioteraapiasaalid
Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
pindala arv pindala
m² m²
B Kõnnilabor/teraapia LAK 105 1 105 Olemasolev
B Füsioteraapia LAK 21 2 43 Olemasolev
A Füsioteraapia LAK 57 1 57 Olemasolev
A Füsioteraapia LAK 11 1 11 Olemasolev
A Füsioteraapia LAK 36 1 36 Olemasolev
KOKKU 252
11
Tabel 7. Kõigi põhiüksuste kasutuses olevad tegevusteraapia ruumid
Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
pindala arv pindala m²
m²
A Tegevusteraapia 57 1 57 Olemasolev
A Tegevusteraapia 25 1 25 Olemasolev
A Tegevusteraapia 36 1 36 Olemasolev
B Tegevusteraapia 20 1 20 Olemasolev
B Inva WC 6 1 6 Olemasolev
KOKKU 144
Tabel 8. Kõigi põhiüksuste kasutuses olevad psühhosotsiaalsete spetsialistide ruumid
Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
pindala arv pindala
m² m²
A Spetsialistide 13 11 138 Olemasolev
kabinetid
A Osakonna 12 1 12 Olemasolev
juhataja
KOKKU 150
Tabel 9. Kõigi põhiüksuste kasutuses olevad arstide kabinetid
Korpus Ruumi Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
otstarve pindala m² arv pindala
m²
A Arstide 12 10 120 Olemasolev
kabinetid
KOKKU 120
12
Ravitöö tugiteenistusse kuuluvad kõik sellised teraapiavahendid ja ruumid, mida kasutavad
kõik põhitegevusega seotud osakonnad: bassein ja selle abiruumid ning liblikvanni ruum (A-
korpuse 0 korrus, suurus ca 616 m2, tabel 10), massaažikabinetid (A-korpuse 2. korrusel,
suurus ca 60 m2, tabel 10), jõusaal (vahekorpuse 3. korrusel, suurus ca 85 m 2, tabel 10),
elektriravikabinet (vahekorpuse 3. korrusel, suurus ca 31 m2, tabel 10), koormustestimise
ruum (B-korpuse 4. korrusel, suurus ca 34 m2, tabel 10 ning Tervisedenduse ja
rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravilabor (B-korpuse 4. korrusel, suurus ca 129
m2, tabel 10). Planeeritavate ehitustööde käigus on soov ehitada ümber ja juurdeehitatava
pinna arvelt suuremaks basseinikompleks, et praeguse väikese basseini asemel oleks HNRK
patsientidel võimalik kasutada hõlpsalt ligipääsetavat ja mitmeti kohandatavat (tõstetav põhi)
suurt 25-meetri pikkust basseini. Samuti on soov basseinikompleksi ehitada väiksem (ca 8
m2) tõstetava põhjaga bassein peamiselt HNRK lapspatsientide tarbeks. Koos planeeritud
ümber- ja juurdeehitusega oleks ravitöö tugiteenistuse ruumide suurus kokku ca 1000 m2.
Tabel 10. Ravitöö tugiteenistuse ruumid
Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
pindala arv pindala m²
m² kokku
B Basseini kompleks 455 1 455 Uus ehitus
B Meeste riietusruum 37 1 37 Renoveeritav
B Naiste riietusruum 50 1 50 Renoveeritav
B Duširuum 23 1 23 Renoveeritav
B Duširuum 22 1 22 Renoveeritav
B Inva WC 6 2 11 Renoveeritav
B WC 3 2 6 Renoveeritav
B Personali ruum 17 1 17 Uus ehitus
B Riietusruum 6 1 6 Uus ehitus
B Duširuum 3 1 3 Uus ehitus
B WC 3 1 3 Uus ehitus
B Liblikvann 29 1 29 Olemasolev
A Massaaži kabinet 12 5 60 Olemasolev
A Jõusaal 85 1 85 Olemasolev
13
A Elektriravi kabinet 31 1 31 Olemasolev
A TERE KK 129 1 129 Olemasolev
taastusravi labor
A Koormustesti 34 1 34 Olemasolev
kabinet
KOKKU 1001
s.h. olemasolev 517
uus ehitus 484
Ülejäänud ruumid on haldusteenistuse, juhatuse kabineti kasutuses või ühiskasutuses.
Ühendusteed erinevate osakondade ja sama osakonna erinevate ruumide vahel on valdavalt
head. B-korpuses, mis kuulub suures osas palatikorrustele, on 2 lifti: üks voodi- ja kanderaami
lift ning teine jalakäijate ja ratastooli lift. B-korpuse korrustele sissepääsemiseks on kaldteed
kõigil neljal korrusel. A-korpuses on üks jalakäijate ja ratastooli mahutavusega lift. A ja B
korpuste ühendus on loodud vahekorpusega korrustel 1-3, korpuste üleminekutel on kaldteed.
Neljandad korrused hetkel ühendatud ei ole.
Hetkel olemasolevate ruumidega ei ole tagatud neli eduka neurorehabilitatsiooni seisukohast
olulist nüanssi: iseseisva majutuse võimalus (päevaravi teenused, patsientide lähedased,
ülemineku harjutamine statsionaarsest taastusravist iseseisvamasse ellu), kaasaegne
basseinikompleks, kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused invaspordi viljelemiseks nii
harrastajana kui professionaalselt ning variatiivsed võimalused igapäevaeluoskuste
harjutamiseks, sh rikastatud keskkonnana. Samuti on tarvilik töötajate riietusruumide
laiendamine ning patsiendi toitlustamisega seotud ruumilahenduste kaasajastamine.
Planeeritud juurdeehitus loob eeldused intensiivsemaks statsionaarseks taastusraviks ning
taastusravi ja rehabilitatsiooni päevaravina osutamiseks, mis suure tõenäosusega aitab
saavutada patsientide eesmärke kulutõhusamalt.
Ehituslikult toob juurdeehitus kaasa palatikorruste osalise ümberehitamise: planeeritud on
patsientide vastuvõtmise ning toitlustamise ruumide ümberpaigutamine juurde ehitatavasse
ossa, mis omakorda loob võimalused hetkel nendeks funktsioonideks mõeldud ruumide
ümberprofileerimise rikastatud keskkonnaks: igapäevaeluoskuste harjutamise ning
teraapiaruumideks. Basseinikompleksi – kuigi põhiliselt juurdeehitusena lisatav – juurde
kuuluvad riietusruumid on planeeritud osaliselt olemasolevasse hoonesse praeguse väikese
14
basseini ja töötajate riietusruumide asemele. Töötajate riietusruumidele on planeeritud uued
ruumid juurde ehitatava majutushoone 0 korrusele. Teised planeeritavad osad – spordihoone
ja majutushoone – on põhiolemuselt eraldiseisvad ning suuremaid muudatusi olemasolevas
ehituses kaasa ei too. Vahekorpusele planeeritud 4. korrus saab ühenduseks olemasolevate
A ja B korpuste vahel lihtsustades oluliselt haiglasiseseid liikumisteid ning on planeeritud
rikastatud keskkonnaks igapäevaeluoskuste harjutamiseks ning teraapiaruumideks.
Juurdeehitatavad ruumid on toodud tabelis 11.
Tabel 11. Juurdeehitatavad ruumid, mis jäävad kõigi põhiüksuste kasutusse.
Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused
pindala arv pindala m²
m²
D Spordisaal 870 1 870 Uus ehitus
D Spordisaali riietusruumid 20 4 80 Uus ehitus
D Duširuum 7 4 26 Uus ehitus
D WC 3 4 11 Uus ehitus
D Spordisaali inventar 16 1 16 Uus ehitus
A Multifunktsionaalne 306 1 306 Uus ehitus
teraapiapind (4. korruse
galerii)
C Multifunktsionaalne 433 1 433 Uus ehitus
teraapiapind
C Patsiendi majutus tuba 25 20 500 Uus ehitus
C Patsiendi majutus toa 8 20 160 Uus ehitus
WC/dušš
C Majutushoone 1 530 530 Uus ehitus
katuseterrass
KOKKU 2932
Lisaks eelkirjaldatud kasule taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamisel loob HNRK
planeeritav juurdeehitus laiemat lisaväärtust Eesti ühiskonnale. Planeeritav spordihoone loob
seni Eestis puudu olevad ruumilised võimalused mitmekülgseks invaspordi viljelemiseks
iseäranis pallimängude osas, s.h. võistluste korraldamiseks nii professionaalsel kui
harrastustasandil. Majutushoone ehitamine ja teenustesse integreerimine loob mugavama ja
15
sujuvama võimaluse tavaellu naasmiseks. Arvestades, et majutusteenus on ilma õendus-
hooldusteenuseta elamisvõimalus teenuste kasutamiseks, aitab see lähenemine lahendada
patsiendikesksete võimaluste pakkumisega seotud probleeme ning aitab kujuneda patsiendi
enese rolli tähtsuse tunnetamisel. Galerii/lobby ja neljandate korruste ühenduse ehitamine
loob võimalused hariduslike tegevuste (haiglakooli laiendamise võimalus) ning vaba aja
(näiteks loovtegevused) ja igapäevaste tegevuste (näiteks söömine) paremaks
integreerimiseks HNRK-s veedetud aega, et taastusravi/rehabilitatsioon oleks võimalikult
palju juba statsionaarsetes etappides põimitud igapäevaelu või selle elementidega.
Juurdeehitatavate osade lühikirjeldus ja lisaväärtus ühiskonnale on kirjeldatud kokkuvõtlikult
tabelis 12.
Tabel 12. Juurdeehitatavate HNRK osade lühikirjeldus
Juurdeehitatav Hoone osa lühike kirjeldus Juurdeehituse
hoone osa lisaväärtus
Spordihoone. Spordihoonesse on planeeritud kõigi pallimängude Kehalist aktiivsust
võimalus, s.h. sulgpall jt vähem traditsioonilised soodustavate vaba aja
alad. Muud alad – vibulaskmine vmt – on tegevuste leidmise ja
võimalikud vastavalt läbiviijate loomingulisusele. proovimise võimalus.
Ruumi on planeeritud eraldusvõimaluste loomine,
hõlpsalt kokkupandav tribüün ca 300 kohaga nii Ruum
võistluste kui muude ürituste (konverentsid, invaspordisündmuste
koolitused) tarbeks. läbiviimiseks.
Spordihoone juures on riietus- ja pesuruumid ning
inventariruumid.
Ligipääs liftidega. Ühendus olemasoleva hoonega
juurdeehitatava galerii/lobby kaudu.
Basseinikompleks Basseinikompleksi on planeeritud suurem (25- Varajase aktiveerimise
meetrine) ja väiksem (4x5 meetrit) bassein, võimalus. Kehalise
mõlemad täielikult või osaliselt tõstetava põhjaga aktiivsuse tõstmise
ning hõlpsalt ligipääsetavad ka keerulise füüsilise võimalus.
toimetulekuga inimestele.
Juurdekuuluvad riietus- ja duširuumid,
personaliruum, tehnoruum ja inventariruum.
Majutushoone Kakskümmend 2-kohalist universaalselt disainitud Sujuvam üleminek
lihtsa sisustusega tuba koos tualettruumiga, mis statsionaarsetelt
paiknevad kahel korrusel. käsitlustelt tavaellu.
Inimese enese
Majutushoone keldrikorrusel on pind HNRK panustamise ja
töötajate riietusruumidele, esimesel korrusel on enesega toimetuleku
pind teraapia- ja vabaajategevusteks ning viimasel harjutamine.
korrusel katuseterrass.
16
Majutushoone on B-korpuse osas ühendatud
olemasoleva hoonega juurdeehitatava galerii/lobby
kaudu ning A-korpuse osas läbi olemasoleva
fuajee või ruumi 101A.
Galerii/Lobby Avatud lahendusega algus HNRK-le ja Enesega
palatiosakondadele. I korrusel paiknevad hakkamasaamise
vastuvõtulaud, garderoobid, HNRK mõtteviisi toetamine.
Abivahendikeskuse uued ruumid. II-IV korrusel Rikastatud keskkonna
osakondade vastuvõturuumid, avatud söögiruumid loomine.
ja külalistega kohtumise alad.
Galeriisse lisatakse ka liftid, et tagada hea ligipääs
nii osakondadesse kui spordihoonesse.
IV korruste Teraapia- ja vaba aja veetmise loomise pind. Haigla logistika
ühendus parandamine: aja kokku
hoidmine, efektiivsem
ruumide kasutus.
Kokkuvõtlikult nendime, et HNRK olemasolev hoone vastab üldjoontes taastusravihaigla
vajadustele, kuid selle ruumilised võimalused hakkavad piirama neurorehabilitatsiooni
pädevuskeskuse arendamist vastavalt kaasaegasetele tõenduspõhistele lähenemistele.
Selleks, et arenguid tagada, planeerib HNRK juurdeehitust (netopind 5036,1 m²) ning selle
valmimise ja olemasoleva hoonega ühendamisega seotud renoveerimistöid praeguses majas,
valdavalt palatikorrustel ning olemasolevates basseini- ja köögiruumides. Juurdeehituse kolm
olulisimat osa on patsientide majutushoone, invavajadustele vastav spordisaal ning
kaasaegne basseinikompleks, lisaks galerii, mis ühendab juurdeehituse olemasoleva
hoonega ning ühenduskorrus olemasolevate neljandate korruste vahel. Juurdeehitus ja selle
ühendamine praeguse haigla majaga toob kaasa uute ja ümberplaneeritud ruumidena
võimalused terapeutilise sisuga tegevuste laiendamiseks nii tipptehnoloogiliste vahendite kui
traditsioonilisemate lähenemistega.
Juurdeehitus ei too kaasa statsionaarsete palatite või voodikohtade hulga suurendamist või
märkimisväärset kasvu ambulatoorses tegevuses. See loob võimalused seni Eestis vähe
kasutatud päevase taastusravi/rehabilitatsiooni osutamiseks, mis omakorda loob eeldused
paremaks statsionaarse ravi kättesaadavuseks raskemas olukorras inimestele. See, kas
päevaravi rakendamine on pigem statsionaarse või ambulatoorse suunitlusega teenus –
millise ravivormi mahtu see suurendab või milliseid süsteemseid muudatusi eeldab – vajab
edasisi arutelusid.
17
3. Teave haigla planeerimisel kasutatavate standardite kohta, oluliste tö ökorralduse
viiside või planeerimismudelite kohta
Ehitusseadustik
Majandus- ja taristuministri 21.07.2015.a. määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“
Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded¹”
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest,
valgustusest ja akustikast“
Ettevõtlus- ja Tehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste
erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele
BIM (Building Information Modelling) BIM-ga saab tutvuda
https://www.3dekspert.ee/bim/#01
RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017“, Riigi Kinnisvara AS
Vabariigi Valitsuse 15.03.2007.a. määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele,
basseinidele ja veekeskustele“
Polytrauma Rehabilitation Centre „Design Guide“ 12 2014
Sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 166 “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale
ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava
kinnitamise kord”
Sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 “Haigla liikide nõuded”
4. Üks haigla laiendamise võimalikest ajakavadest
1. Detailplaneeringu koostamine november 2018.a. kuni sügis 2019.a.
2. Kavandamise periood (projekteerimine) sügis 2020.a. kuni kevad 2021.a.
3. Ehitustegevuse periood sügis 2021.a. kuni sügis 2022.a.
18
5. Hinnanguline ehitusmaksumus*
Ettevalmistustööd ja tegevused
1 Detailplaneering 4 560€
2 Eskiisprojekt 8 400€
3 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine 1 250€
4 Geoalus 420€
5 Juubeli Tamme ümberistutamine 12 000€
Projekteerimine
6 Projekteerimise RH koostamine 30 000€
7 Projekteerimine, s.h. Arhitektuurne põhiprojekt 300 000€
Eriosade põhiprojektid
Välialade põhiprojekt
Ehituskonstruktsioonide tööprojekt
Ehitustegevus
8 Ehituse RH koostamine 38 400€
9 Välistrassid
9.1. Kütte välistrass 114 000€
9.2. Tugevvoolu välistrass 186 000€
9.3. VK ja sademevete välistrassid 162 000€
10 Päikesejaam (100kW) 114 000€
11 Välisala, teed, parklad, haljastus 78 000€
12 Spordihoone ehitustööd 2 040 000€
13 Spordihoone varustus 90 000€
14 Basseinihoone ehitustööd 1 512 000€
15 Basseinihoone varustus 102 000€
16 Basseinihoone ülestõstetavad põrandad 720 000€
17 Palatikorpuse (B korpus) galerii 3 060 000€
18 Majutushoone ehitustööd 2 856 000€
19 Majutushoone inva abivahendid 216 000€
20 Majutushoone tubade mööbel 240 000€
21 A ja B korpuse ühenduse IV k ehitustööd 630 000€
22 Omanikujärelevalve teenus 68 000€
23 Tellija volitatud esindaja teenus 125 000€
Kokku 12 708 030€
Käibemaks 20% 2 541 606€
Kokku maksumus 15 249 636€
*Ehitusmaksumuse aluseks on 2019. aastal küsitud hinnapakkumised harvem esinevatele ehituse osadele, näiteks basseinikompleksi lahendused, ja
ehituseskpertide hinnangud vastavalt nende kogemusele 2019. aasta seisuga.
19
Kokkuvõte
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse plaanid juurdeehituse ehitamiseks on
tingitud vajadusest pakkuda Eesti inimestele kaasaegsel tasemel taastusravi –
spetsialiseerunud neurorehabilitatsiooni – ning laiendada HNRK olemasolevaid võimalusi
valdkondades, kus taristust tulenev piirang kvaliteetse teenuse arendamiseks vastavalt HNRK
arengukavale on kõige suurem.
Juurdeehituse kolm olulisimat osa on patsientide majutushoone, invavajadustele vastav
spordisaal ning kaasaegne basseinikompleks, lisaks galerii/lobby, mis ühendab juurdeehituse
olemasoleva hoonega ning ühenduskorrus olemasolevate neljandate korruste vahel. Lisaks
väärtusele, mille juurdeehitus võimaldab taastusravi ja rehabilitatsiooni arendamisele, on
peetud plaanidel potentsiaal laiemaks positiivseks mõjuks nii Eesti erivajadustega inimeste
kogukonnale kui üldisemalt ühiskonnale.
20