dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Käskkiri

Sotsiaalministeerium · 16. november 2020
Viit
101
Registreeritud
16. november 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎101 16.11.2020 Ministri üldkäskkiri.asice1447 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 16.11.2020 nr 101 Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 22. septembri 2020. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse arengukava II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister KINNITATUD Sotsiaalministri 16.11.2020 käskkirjaga nr 101 “Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine” SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA II etapp August 2020 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................................... 3 1. Ülevaade HNRK olemasolevast hoonest ............................................................................................... 4 2. Renoveeritava või ümberprofileeritava haigla olemasoleva funktsionaalse struktuuri analüüs ja vastavus kavandatava haigla liigile ning ülevaade juurdeehitatavatest osadest.......................................... 8 3. Teave haigla planeerimisel kasutatavate standardite kohta, oluliste töökorralduse viiside või planeerimismudelite kohta .......................................................................................................................... 18 4. Üks haigla laiendamise võimalikest ajakavadest ................................................................................ 18 5. Hinnanguline ehitusmaksumus* ......................................................................................................... 19 Kokkuvõte .................................................................................................................................................... 20 2 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärk on kirjeldada SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (edaspidi HNRK) juurdeehituse plaane tulenevalt HNRK tegevusest ja arenguplaanidest, tuginedes funktsionaalse arengukava I etapis (kinnitatud sotsiaalministri käskkirjaga nr. 20, 06.03.2020) kirjeldatule. Planeeritav juurdeehitus oluliselt kaasajastab ja laiendab HNRK võimalusi inimeste taastumise toetamiseks. Juurdeehitusel on neli peamist eesmärki: 1) Ehitada juurde ja planeerida ümber olemasolevat pinda aktiivseteks teraapiateks. Seda eelkõige suunitlustega tegevusteks, mis toetavad elus osalemise arendamist – igapäevaelu oskused, mitmekesised sotsiaalsed situatsioonid, töötamise, õppimise ja vaba aja veetmisega seonduvad tegevused. Selleks tekivad võimalused seoses juurdeehituse ühendamisega olemasoleva hoonega, mis on planeeritud saavutada galerii loomisega Supeluse tänava poolsesse HNRK külge. Samuti ühenduse ehitamisega olemasolevate IV korruste vahele ning majutushoone I korrusega; 2) Tegevus- ja füsioteraapia võimaluste laiendamiseks on plaanis ehitada täismõõtmetes spordisaal, kus on võimalused erinevate spordialade ja aktiivset liigutamist võimaldavate tegevuste õppimiseks, harjutamiseks ja rakendamiseks nii harrastajana kui ka professionaalsel tasemel. Spordisaali planeeritud võimalustest oleks suur kasu kogu Eesti invaspordi kogukonnale; 3) Plaanis on uuendada basseinikompleks, et oleks rohkem ruumi, mugavam ligipääs, mitmekesised võimalused teraapiateks ja inimeste varajasemaks aktiveerimiseks, ujuma õppimiseks ja kehalise aktiivsuse tõstmiseks; 4) Patsiendi majutushoone – universaalse disainiga majutusruumid, kus klientidel oleks võimalik ilma meditsiinipersonali abita elada ja tarbida SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) teenuseid. Majutusega kombineeritud ambulatoorse taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuse (nn taastusravi päevaravi) vajadus on kasvamas ning loob parimad võimalused pikka aega statsionaarsel ravil viibinud patsientidele üleminekuks taastusravikeskusest tavalisse ellu. Järgnevalt on kirjeldatud HNRK praegust hoonet ja ehitusajalugu ning antud ülevaade juurdeehitusest. Dokumendi lisana on esitatud HNRK arengukava aastateks 2019 – 2021, HNRK praeguse hoone plaanid ning juurdeehituse eskiisprojekt. 3 1. Ülevaade HNRK olemasolevast hoonest HNRK on taastusravihaigla, mille kasutuses on hoone, mis koosneb kolmest põhiosast: A korpusest (valdavalt büroo- ja teraapiaruumid), B korpusest (peamiselt palatid) ja neid ühendavast galeriist (peamiselt teraapiaruumid ning korpustevaheline ühendustee). Täpsem hoone ja selle seisukorra kirjeldus on toodud alljärgnevalt. Kasuliku pinna näitajad on  Raviruumid 3018 m²  Bürooruumid 480 m²  Abiruumid 723 m²  Üldkasutatavad ruumid 1928 m²  Tehnilised ruumid 475 m² Tehnilise seisukorra hinnang Vundament Hoone vundament on heas seisukorras, märgid vajumisest vms kahjustused puuduvad. 2012. aastal on hoonele lisakorruste projekteerimise käigus teostatud ehitise kandekonstruktsioonide ekspertülevaatus ja ehitustööde käigus vundamenti tugevdatud. Lisaks ehitati keldrikorrusele sadevete ära juhtimiseks drenaaž ja korrastati täismahus keldri põrandad. Katus ja vihmaveesüsteemid Hoone katus ja vihmaveesüsteemid on heas seisukorras, läbijooksud, kahjustused jms. puuduvad. Katusekate (profiilplekk), aluskate ja vihmaveesüsteemid on kogu ulatuses vahetatud 2012. aastal. Tööde käigus ehitati A-korpuse katusele uued kandekonstruktsioonid ja ülejäänud kandekonstruktsioone kontrolliti ja tugevdati. Fassaad Hoone fassaad on rahuldavas seisukorras. Hoone fassaadide renoveerimistööde käigus vahetati 2012. aastal hoone soojustus ja fassaadi kate täielikult välja. Paigaldati vahtpolüuretaan (SPU) soojustus ja tsementmördiga vuugitud kiviplaatidest (telliskivi imitatsioon) fassaadikate (Raketerm). Kasutusaja jooksul on fassaadi vuugid vajanud kohati 4 parandamist (kahjustunud vuukide korral on hoonesse vihmavesi tunginud). Remonditöid on vajanud ka aknaavasid ääristavad vihmaplekid (vihmaplekkide konstruktsioon on ebaõnnestunud). Sügisperioodil esinevad ebasoodsatel ilmaoludel (tugev tuul, vihm) läbijooksud ca 10 akna ümbrusest s.o. probleemsemates kohtades vajavad vihmaplekid ja fassaad ümberehitustöid varjatud ehitusvigade kõrvaldamiseks. Uksed ja aknad Hoone uksed ja aknad on heas seisukorras. 2012. aasta renoveerimistööde käigus vahetati välja kõik hoone välispiirdel paiknevad uksed ja aknad. Hoone aknad on topelt õhu ja veekanalitega ja kolmekordsete klaaspakettidega PVC aknad (Kvaliteetaken). Uksed on metall- ja alumiiniumprofiilidest (lükanduksed automaatikaga) Termografeerimine 2012. aastal on teostatud hoone termografeerimine, suuri ehitusvigu ei tuvastatud ja väiksemad likvideeriti 2012. aastal toimunud renoveerimistööde garantiitööde mahus. Küttesüsteem Hoone on kaugküttel, soojasõlm on heas seisukorras (renoveeritud 2012), lisaks on 2012. aastal paigaldatud vaakumtorukollektorite baasil päikeseküte, mis täiendab kaugkütet päikesepaistelistel päevadel hoonet sooja tarbeveega varustamisel. Ventilatsioonisüsteem Hoone ventilatsiooniagregaadid ja automaatika on paigaldatud 2012. aasta renoveerimistööde käigus ja on heas seisukorras. Hoones on kohatisi probleeme ventilatsiooni jaotustorustikuga. A-korpuse ventilatsiooniagregaadid on ühendatud jahutusmoodulitega, B-korpuse ventilatsiooniagregaatidel jahutusmoodul puudub. 5 Liftid, trepid Trepid heas seisukorras. Hoones on kolm lifti, millest üks renoveeritud 2012. aastal. Hooldusleping liftide töö tagamiseks sõlmitud (kuluosad vahetatud vastavalt vajadusele). Tehnovõrkude olemasolu ja seisukorra iseloomustus Elektrivõrk Peakilp (liitumispunkt elektrivõrguga) paikneb hoones sees. Kilbis on kaks liitumist (arvestit), mõlemal peakaitse suurusega 3X315A, pinge 0,4kV. Vee ja kanalisatsioonitrassid Vastavad ühendused olemas, seisukord hea, surve ja läbilaskevõime rahuldav (vastab nõuetele). Side Hoone on ühendatud valguskaabliga (Telia), IT tegevus on toetatud hoones paikneva serveriga. Varasemate projektide ja ehitustööde loetelu  Sadama 16 hoonekompleksi valmimine 1973 - 1976  Mudahoidla lammutus 1995 - 1996  Sadama 16 I renoveerimine ja laiendamine 1997  Sadama 16 II renoveerimine (hoonesse kolis HNRK) 1999 -2001  Kõnnilabori (ruum nr 130B) ehitus 2009  A-korpuse I korruse (administratsioon) renoveerimine 2011  A-korpuse laiendamine (IV korruse ja pööningukorruse ehitus) 2012  Sadama 16 III renoveerimine 2012  Saali (ruum nr 223A) laiendamine I etapp (1/2 saalile vahelae ehitus) ja 327 A personaliruumi ehitus 2012  Inventarihoidla ehitus 2012 - 2013  Diagnostika ruumi (ruum nr 133B) ehitus 2013  B korruse IV korruse (LAK palatid) renoveerimine 2014  Ravibasseini (ruum 138 B) renoveerimine 2014  Ortoositöökoja ehitus (ruum 201A) 2015  Saali (ruum 223A) laiendamine II etapp 6 (2/2 saalile vahelae ehitus) 2015  B korpuse personaliruumide renoveerimine 2016  B korpuse vastuvõtutubade renoveerimine, tegevusteraapia (ruum 169B) renoveerimine 2017  A korpuse III korruse ümberkujundamine 2018 7 2. Renoveeritava võ i ü mberprofileeritava haigla olemasoleva funktsionaalse struktuuri analü üs ja vastavus kavandatava haigla liigile ning ülevaade juurdeehitatavatest osadest HNRK struktuuris on seitse üksust: kolm põhiüksust taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks ning neli toetavat üksust. Põhiüksused on neurorehabilitatsiooni osakond, spinaalse rehabilitatsiooni osakond ning laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakond. Toetavad üksused on ravitöö tugiteenistus, haldusteenistus, koolitus- ja teadusteenistus ning administratsioon. Kuna HNRK näol on tegu monoprofiilse taastusravihaiglaga, siis ei järgi alltoodud ruumide kirjeldus määruse “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord” lisa 1 struktuuri, vaid esitab andmed täpsemalt lähtudes taastusravi spetsiifikast. Lisaks on toodud tabelites määratlus, kas tegu on olemasoleva, renoveeritava või uue ruumiga. Kokku on HNRK praegune kasulik pind 6624 m2 ning juurdeehitatav netopind 5036 m2. Ruumide jaotused ja kirjeldused – olemasolevad ning juurde planeeritud – on esitatud edaspidi tabelites 1-11. HNRK põhiüksuste funktsioon on osutada statsionaarseid ja ambulatoorseid taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuseid. Kõigis põhiüksustes on ruumid – B-korpuse erinevad korrused – statsionaarsete palatite tarbeks, samuti protseduuride tuba, vannituba, patsientide söögiruum, kabinetid ja abiruumid (ühe osakonna kohta keskmiselt ca 713 m2, tabelid 1-3). Tabel 1. II korruse Neurorehabilitatsiooni osakonna (PAK) statsionaarse palatid ja teised ruumid Korpus Ruumi otstarve Osa- Ruumi Ruumide Ruumide Märkused kond pindala arv pindala m² m² B Palat PAK 25 4 100 Olemasolev B Palati WC PAK 5 4 18 Olemasolev B Palat PAK 18 11 198 Olemasolev B Palati WC PAK 5 9 41 Olemasolev B Protseduuride PAK 21 1 21 Olemasolev tuba B II korruse Lobby PAK 97 1 97 Uus ehitus ruum B Avatud söögituba PAK 121 1 121 Uus ehitus 8 B Abiruum PAK 5 1 5 Olemasolev B Patsientide PAK 25 1 25 Uus ehitus vastuvõtu kabinet B Personali ruum PAK 12 1 12 Olemasolev PAK KOKKU 638 s.h. olemasolev 395 uus ehitus 243 Tabel 2. III korruse Spinaalse rehabilitatsiooni osakonna (SAK) statsionaarse palatid ja teised ruumid Korpus Ruumi otstarve Osa- Ruumi Ruumide Ruumide Märkused kond pindala m² arv pindala m² B Palat SAK 25 4 100 Olemasolev B Palati WC SAK 5 4 18 Olemasolev B Palat SAK 18 11 198 Olemasolev B Palati WC SAK 7 9 59 Olemasolev B Protseduuride tuba SAK 20 1 20 Olemasolev A Osakonnajuhataja SAK 10 1 10 Olemasolev B Personali ruum SAK 12 1 12 Olemasolev B Galerii III k Lobby SAK 153 1 153 Uus ehitus ruum B Avatud söögituba SAK 121 1 121 Uus ehitus B Patsientide vastuvõtu SAK 25 1 25 Uus ehitus kabinet SAK KOKKU 716 s.h. olemasolev 417 uus ehitus 299 9 Tabel 3. IV korruse Laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakonna (LAK) statsionaarse palatid ja teised ruumid Korpus Ruumi otstarve Osa- Ruumi Ruumide Ruumide Märkused kond pindala arv pindala m² m² B Palat LAK 25 4 98 Olemasolev B Palati WC LAK 3 17 54 Olemasolev B Palat LAK 19 13 247 Olemasolev B Protseduuride LAK 22 1 22 Olemasolev tuba B Ladu (õendus- LAK 5 1 5 Olemasolev hooldus) B Jäätmete ruum LAK 7 1 7 Olemasolev B Koridor LAK 59 1 59 Olemasolev B IV k galerii Lobby LAK 109 1 109 Uus ehitus B Avatud söögituba LAK 125 1 125 Uus ehitus B Osakonna LAK 12 1 12 Olemasolev juhataja B Personali ruum LAK 11 1 11 Olemasolev B Patsientide LAK 37 1 37 Uus ehitus vastuvõtu kabinet LAK KOKKU 786 s.h. olemasolev 515 uus ehitus 271 Lisaks on põhiüksuste kasutada füsio- ja tegevusteraapiasaalid ning arstide ja psühhosotsiaalsete spetsialistide kabinetid (tabelid 4-9). Neurorehabilitatsiooni osakonna füsioteraapiasaalid paiknevad A-korpuse 4. korrusel (suurus ca 139 m2, tabel 4). Spinaalse rehabilitatsiooni osakonna füsioteraapiasaal paikneb vahekorpuse 2. korrusel (suurus ca 196 m2, tabel 5). Laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakonna 2 füsioteraapiasaalid paiknevad B-korpuse 1. korrusel (suurus ca 148 m , tabel 6), vahekorpuse 2. ja 3. korrusel (suurused vastavalt ca 104 m2, tabel 6). Kõigi põhiüksuste ühiskasutuses on tegevusteraapia ruumid, mis asuvad A-korpuse 3. korrusel (suurus kokku ca 118 m2, tabel 7) ning kohandatud elukeskkond (kööktuba, vannituba) B-korpuse 0 korrusel (suurus ca 26 m2, 10 tabel 7). Kõikide põhiüksuste psühhosotsiaalsed spetsialistid – psühholoogid, logopeedid, sotsiaaltöötajad – paiknevad A-korpuse 2. korrusel (suurus kokku ca 150 m2, tabel 8). Arstide kabinetid on A-korpuse 3. korrusel (suurus ca 120 m2, tabel 9). Tabel 4. Neurorehabilitatsiooniosakonna füsioteraapiasaalid Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused pindala arv pindala m² m² A Füsioteraapia PAK 119 1 119 Olemasolev kabinet A Meeskonnatöö PAK 20 1 20 Olemasolev ruum KOKKU 139 Tabel 5. Spinaalse rehabilitatsiooni osakonna füsioteraapiasaal Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused pindala arv pindala m² m² A Füsioteraapia SAK 196 1 196 Olemasolev KOKKU 196 Tabel 6. Laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi füsioteraapiasaalid Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused pindala arv pindala m² m² B Kõnnilabor/teraapia LAK 105 1 105 Olemasolev B Füsioteraapia LAK 21 2 43 Olemasolev A Füsioteraapia LAK 57 1 57 Olemasolev A Füsioteraapia LAK 11 1 11 Olemasolev A Füsioteraapia LAK 36 1 36 Olemasolev KOKKU 252 11 Tabel 7. Kõigi põhiüksuste kasutuses olevad tegevusteraapia ruumid Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused pindala arv pindala m² m² A Tegevusteraapia 57 1 57 Olemasolev A Tegevusteraapia 25 1 25 Olemasolev A Tegevusteraapia 36 1 36 Olemasolev B Tegevusteraapia 20 1 20 Olemasolev B Inva WC 6 1 6 Olemasolev KOKKU 144 Tabel 8. Kõigi põhiüksuste kasutuses olevad psühhosotsiaalsete spetsialistide ruumid Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused pindala arv pindala m² m² A Spetsialistide 13 11 138 Olemasolev kabinetid A Osakonna 12 1 12 Olemasolev juhataja KOKKU 150 Tabel 9. Kõigi põhiüksuste kasutuses olevad arstide kabinetid Korpus Ruumi Ruumi Ruumide Ruumide Märkused otstarve pindala m² arv pindala m² A Arstide 12 10 120 Olemasolev kabinetid KOKKU 120 12 Ravitöö tugiteenistusse kuuluvad kõik sellised teraapiavahendid ja ruumid, mida kasutavad kõik põhitegevusega seotud osakonnad: bassein ja selle abiruumid ning liblikvanni ruum (A- korpuse 0 korrus, suurus ca 616 m2, tabel 10), massaažikabinetid (A-korpuse 2. korrusel, suurus ca 60 m2, tabel 10), jõusaal (vahekorpuse 3. korrusel, suurus ca 85 m 2, tabel 10), elektriravikabinet (vahekorpuse 3. korrusel, suurus ca 31 m2, tabel 10), koormustestimise ruum (B-korpuse 4. korrusel, suurus ca 34 m2, tabel 10 ning Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravilabor (B-korpuse 4. korrusel, suurus ca 129 m2, tabel 10). Planeeritavate ehitustööde käigus on soov ehitada ümber ja juurdeehitatava pinna arvelt suuremaks basseinikompleks, et praeguse väikese basseini asemel oleks HNRK patsientidel võimalik kasutada hõlpsalt ligipääsetavat ja mitmeti kohandatavat (tõstetav põhi) suurt 25-meetri pikkust basseini. Samuti on soov basseinikompleksi ehitada väiksem (ca 8 m2) tõstetava põhjaga bassein peamiselt HNRK lapspatsientide tarbeks. Koos planeeritud ümber- ja juurdeehitusega oleks ravitöö tugiteenistuse ruumide suurus kokku ca 1000 m2. Tabel 10. Ravitöö tugiteenistuse ruumid Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused pindala arv pindala m² m² kokku B Basseini kompleks 455 1 455 Uus ehitus B Meeste riietusruum 37 1 37 Renoveeritav B Naiste riietusruum 50 1 50 Renoveeritav B Duširuum 23 1 23 Renoveeritav B Duširuum 22 1 22 Renoveeritav B Inva WC 6 2 11 Renoveeritav B WC 3 2 6 Renoveeritav B Personali ruum 17 1 17 Uus ehitus B Riietusruum 6 1 6 Uus ehitus B Duširuum 3 1 3 Uus ehitus B WC 3 1 3 Uus ehitus B Liblikvann 29 1 29 Olemasolev A Massaaži kabinet 12 5 60 Olemasolev A Jõusaal 85 1 85 Olemasolev 13 A Elektriravi kabinet 31 1 31 Olemasolev A TERE KK 129 1 129 Olemasolev taastusravi labor A Koormustesti 34 1 34 Olemasolev kabinet KOKKU 1001 s.h. olemasolev 517 uus ehitus 484 Ülejäänud ruumid on haldusteenistuse, juhatuse kabineti kasutuses või ühiskasutuses. Ühendusteed erinevate osakondade ja sama osakonna erinevate ruumide vahel on valdavalt head. B-korpuses, mis kuulub suures osas palatikorrustele, on 2 lifti: üks voodi- ja kanderaami lift ning teine jalakäijate ja ratastooli lift. B-korpuse korrustele sissepääsemiseks on kaldteed kõigil neljal korrusel. A-korpuses on üks jalakäijate ja ratastooli mahutavusega lift. A ja B korpuste ühendus on loodud vahekorpusega korrustel 1-3, korpuste üleminekutel on kaldteed. Neljandad korrused hetkel ühendatud ei ole. Hetkel olemasolevate ruumidega ei ole tagatud neli eduka neurorehabilitatsiooni seisukohast olulist nüanssi: iseseisva majutuse võimalus (päevaravi teenused, patsientide lähedased, ülemineku harjutamine statsionaarsest taastusravist iseseisvamasse ellu), kaasaegne basseinikompleks, kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused invaspordi viljelemiseks nii harrastajana kui professionaalselt ning variatiivsed võimalused igapäevaeluoskuste harjutamiseks, sh rikastatud keskkonnana. Samuti on tarvilik töötajate riietusruumide laiendamine ning patsiendi toitlustamisega seotud ruumilahenduste kaasajastamine. Planeeritud juurdeehitus loob eeldused intensiivsemaks statsionaarseks taastusraviks ning taastusravi ja rehabilitatsiooni päevaravina osutamiseks, mis suure tõenäosusega aitab saavutada patsientide eesmärke kulutõhusamalt. Ehituslikult toob juurdeehitus kaasa palatikorruste osalise ümberehitamise: planeeritud on patsientide vastuvõtmise ning toitlustamise ruumide ümberpaigutamine juurde ehitatavasse ossa, mis omakorda loob võimalused hetkel nendeks funktsioonideks mõeldud ruumide ümberprofileerimise rikastatud keskkonnaks: igapäevaeluoskuste harjutamise ning teraapiaruumideks. Basseinikompleksi – kuigi põhiliselt juurdeehitusena lisatav – juurde kuuluvad riietusruumid on planeeritud osaliselt olemasolevasse hoonesse praeguse väikese 14 basseini ja töötajate riietusruumide asemele. Töötajate riietusruumidele on planeeritud uued ruumid juurde ehitatava majutushoone 0 korrusele. Teised planeeritavad osad – spordihoone ja majutushoone – on põhiolemuselt eraldiseisvad ning suuremaid muudatusi olemasolevas ehituses kaasa ei too. Vahekorpusele planeeritud 4. korrus saab ühenduseks olemasolevate A ja B korpuste vahel lihtsustades oluliselt haiglasiseseid liikumisteid ning on planeeritud rikastatud keskkonnaks igapäevaeluoskuste harjutamiseks ning teraapiaruumideks. Juurdeehitatavad ruumid on toodud tabelis 11. Tabel 11. Juurdeehitatavad ruumid, mis jäävad kõigi põhiüksuste kasutusse. Korpus Ruumi otstarve Ruumi Ruumide Ruumide Märkused pindala arv pindala m² m² D Spordisaal 870 1 870 Uus ehitus D Spordisaali riietusruumid 20 4 80 Uus ehitus D Duširuum 7 4 26 Uus ehitus D WC 3 4 11 Uus ehitus D Spordisaali inventar 16 1 16 Uus ehitus A Multifunktsionaalne 306 1 306 Uus ehitus teraapiapind (4. korruse galerii) C Multifunktsionaalne 433 1 433 Uus ehitus teraapiapind C Patsiendi majutus tuba 25 20 500 Uus ehitus C Patsiendi majutus toa 8 20 160 Uus ehitus WC/dušš C Majutushoone 1 530 530 Uus ehitus katuseterrass KOKKU 2932 Lisaks eelkirjaldatud kasule taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamisel loob HNRK planeeritav juurdeehitus laiemat lisaväärtust Eesti ühiskonnale. Planeeritav spordihoone loob seni Eestis puudu olevad ruumilised võimalused mitmekülgseks invaspordi viljelemiseks iseäranis pallimängude osas, s.h. võistluste korraldamiseks nii professionaalsel kui harrastustasandil. Majutushoone ehitamine ja teenustesse integreerimine loob mugavama ja 15 sujuvama võimaluse tavaellu naasmiseks. Arvestades, et majutusteenus on ilma õendus- hooldusteenuseta elamisvõimalus teenuste kasutamiseks, aitab see lähenemine lahendada patsiendikesksete võimaluste pakkumisega seotud probleeme ning aitab kujuneda patsiendi enese rolli tähtsuse tunnetamisel. Galerii/lobby ja neljandate korruste ühenduse ehitamine loob võimalused hariduslike tegevuste (haiglakooli laiendamise võimalus) ning vaba aja (näiteks loovtegevused) ja igapäevaste tegevuste (näiteks söömine) paremaks integreerimiseks HNRK-s veedetud aega, et taastusravi/rehabilitatsioon oleks võimalikult palju juba statsionaarsetes etappides põimitud igapäevaelu või selle elementidega. Juurdeehitatavate osade lühikirjeldus ja lisaväärtus ühiskonnale on kirjeldatud kokkuvõtlikult tabelis 12. Tabel 12. Juurdeehitatavate HNRK osade lühikirjeldus Juurdeehitatav Hoone osa lühike kirjeldus Juurdeehituse hoone osa lisaväärtus Spordihoone. Spordihoonesse on planeeritud kõigi pallimängude Kehalist aktiivsust võimalus, s.h. sulgpall jt vähem traditsioonilised soodustavate vaba aja alad. Muud alad – vibulaskmine vmt – on tegevuste leidmise ja võimalikud vastavalt läbiviijate loomingulisusele. proovimise võimalus. Ruumi on planeeritud eraldusvõimaluste loomine, hõlpsalt kokkupandav tribüün ca 300 kohaga nii Ruum võistluste kui muude ürituste (konverentsid, invaspordisündmuste koolitused) tarbeks. läbiviimiseks. Spordihoone juures on riietus- ja pesuruumid ning inventariruumid. Ligipääs liftidega. Ühendus olemasoleva hoonega juurdeehitatava galerii/lobby kaudu. Basseinikompleks Basseinikompleksi on planeeritud suurem (25- Varajase aktiveerimise meetrine) ja väiksem (4x5 meetrit) bassein, võimalus. Kehalise mõlemad täielikult või osaliselt tõstetava põhjaga aktiivsuse tõstmise ning hõlpsalt ligipääsetavad ka keerulise füüsilise võimalus. toimetulekuga inimestele. Juurdekuuluvad riietus- ja duširuumid, personaliruum, tehnoruum ja inventariruum. Majutushoone Kakskümmend 2-kohalist universaalselt disainitud Sujuvam üleminek lihtsa sisustusega tuba koos tualettruumiga, mis statsionaarsetelt paiknevad kahel korrusel. käsitlustelt tavaellu. Inimese enese Majutushoone keldrikorrusel on pind HNRK panustamise ja töötajate riietusruumidele, esimesel korrusel on enesega toimetuleku pind teraapia- ja vabaajategevusteks ning viimasel harjutamine. korrusel katuseterrass. 16 Majutushoone on B-korpuse osas ühendatud olemasoleva hoonega juurdeehitatava galerii/lobby kaudu ning A-korpuse osas läbi olemasoleva fuajee või ruumi 101A. Galerii/Lobby Avatud lahendusega algus HNRK-le ja Enesega palatiosakondadele. I korrusel paiknevad hakkamasaamise vastuvõtulaud, garderoobid, HNRK mõtteviisi toetamine. Abivahendikeskuse uued ruumid. II-IV korrusel Rikastatud keskkonna osakondade vastuvõturuumid, avatud söögiruumid loomine. ja külalistega kohtumise alad. Galeriisse lisatakse ka liftid, et tagada hea ligipääs nii osakondadesse kui spordihoonesse. IV korruste Teraapia- ja vaba aja veetmise loomise pind. Haigla logistika ühendus parandamine: aja kokku hoidmine, efektiivsem ruumide kasutus. Kokkuvõtlikult nendime, et HNRK olemasolev hoone vastab üldjoontes taastusravihaigla vajadustele, kuid selle ruumilised võimalused hakkavad piirama neurorehabilitatsiooni pädevuskeskuse arendamist vastavalt kaasaegasetele tõenduspõhistele lähenemistele. Selleks, et arenguid tagada, planeerib HNRK juurdeehitust (netopind 5036,1 m²) ning selle valmimise ja olemasoleva hoonega ühendamisega seotud renoveerimistöid praeguses majas, valdavalt palatikorrustel ning olemasolevates basseini- ja köögiruumides. Juurdeehituse kolm olulisimat osa on patsientide majutushoone, invavajadustele vastav spordisaal ning kaasaegne basseinikompleks, lisaks galerii, mis ühendab juurdeehituse olemasoleva hoonega ning ühenduskorrus olemasolevate neljandate korruste vahel. Juurdeehitus ja selle ühendamine praeguse haigla majaga toob kaasa uute ja ümberplaneeritud ruumidena võimalused terapeutilise sisuga tegevuste laiendamiseks nii tipptehnoloogiliste vahendite kui traditsioonilisemate lähenemistega. Juurdeehitus ei too kaasa statsionaarsete palatite või voodikohtade hulga suurendamist või märkimisväärset kasvu ambulatoorses tegevuses. See loob võimalused seni Eestis vähe kasutatud päevase taastusravi/rehabilitatsiooni osutamiseks, mis omakorda loob eeldused paremaks statsionaarse ravi kättesaadavuseks raskemas olukorras inimestele. See, kas päevaravi rakendamine on pigem statsionaarse või ambulatoorse suunitlusega teenus – millise ravivormi mahtu see suurendab või milliseid süsteemseid muudatusi eeldab – vajab edasisi arutelusid. 17 3. Teave haigla planeerimisel kasutatavate standardite kohta, oluliste tö ökorralduse viiside või planeerimismudelite kohta  Ehitusseadustik  Majandus- ja taristuministri 21.07.2015.a. määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹”  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“  EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“  Ettevõtlus- ja Tehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele  BIM (Building Information Modelling) BIM-ga saab tutvuda https://www.3dekspert.ee/bim/#01  RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017“, Riigi Kinnisvara AS  Vabariigi Valitsuse 15.03.2007.a. määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“  Polytrauma Rehabilitation Centre „Design Guide“ 12 2014  Sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 166 “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”  Sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 “Haigla liikide nõuded” 4. Üks haigla laiendamise võimalikest ajakavadest 1. Detailplaneeringu koostamine november 2018.a. kuni sügis 2019.a. 2. Kavandamise periood (projekteerimine) sügis 2020.a. kuni kevad 2021.a. 3. Ehitustegevuse periood sügis 2021.a. kuni sügis 2022.a. 18 5. Hinnanguline ehitusmaksumus* Ettevalmistustööd ja tegevused 1 Detailplaneering 4 560€ 2 Eskiisprojekt 8 400€ 3 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine 1 250€ 4 Geoalus 420€ 5 Juubeli Tamme ümberistutamine 12 000€ Projekteerimine 6 Projekteerimise RH koostamine 30 000€ 7 Projekteerimine, s.h. Arhitektuurne põhiprojekt 300 000€ Eriosade põhiprojektid Välialade põhiprojekt Ehituskonstruktsioonide tööprojekt Ehitustegevus 8 Ehituse RH koostamine 38 400€ 9 Välistrassid 9.1. Kütte välistrass 114 000€ 9.2. Tugevvoolu välistrass 186 000€ 9.3. VK ja sademevete välistrassid 162 000€ 10 Päikesejaam (100kW) 114 000€ 11 Välisala, teed, parklad, haljastus 78 000€ 12 Spordihoone ehitustööd 2 040 000€ 13 Spordihoone varustus 90 000€ 14 Basseinihoone ehitustööd 1 512 000€ 15 Basseinihoone varustus 102 000€ 16 Basseinihoone ülestõstetavad põrandad 720 000€ 17 Palatikorpuse (B korpus) galerii 3 060 000€ 18 Majutushoone ehitustööd 2 856 000€ 19 Majutushoone inva abivahendid 216 000€ 20 Majutushoone tubade mööbel 240 000€ 21 A ja B korpuse ühenduse IV k ehitustööd 630 000€ 22 Omanikujärelevalve teenus 68 000€ 23 Tellija volitatud esindaja teenus 125 000€ Kokku 12 708 030€ Käibemaks 20% 2 541 606€ Kokku maksumus 15 249 636€ *Ehitusmaksumuse aluseks on 2019. aastal küsitud hinnapakkumised harvem esinevatele ehituse osadele, näiteks basseinikompleksi lahendused, ja ehituseskpertide hinnangud vastavalt nende kogemusele 2019. aasta seisuga. 19 Kokkuvõte SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse plaanid juurdeehituse ehitamiseks on tingitud vajadusest pakkuda Eesti inimestele kaasaegsel tasemel taastusravi – spetsialiseerunud neurorehabilitatsiooni – ning laiendada HNRK olemasolevaid võimalusi valdkondades, kus taristust tulenev piirang kvaliteetse teenuse arendamiseks vastavalt HNRK arengukavale on kõige suurem. Juurdeehituse kolm olulisimat osa on patsientide majutushoone, invavajadustele vastav spordisaal ning kaasaegne basseinikompleks, lisaks galerii/lobby, mis ühendab juurdeehituse olemasoleva hoonega ning ühenduskorrus olemasolevate neljandate korruste vahel. Lisaks väärtusele, mille juurdeehitus võimaldab taastusravi ja rehabilitatsiooni arendamisele, on peetud plaanidel potentsiaal laiemaks positiivseks mõjuks nii Eesti erivajadustega inimeste kogukonnale kui üldisemalt ühiskonnale. 20
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel