Uus tarbijakaitse tegevuskava Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist Sissejuhatus Euroopa tarbijatel kõikjal ELis on püsiv õigustatud ootus saada täielikult osa ühtse turu eelistest ning teha rohe- ja digipöörde käigus teadlikke valikuid ja etendada selles aktiivset rolli. Kodanikud ootavad, et neil oleks vaba juurdepääs kaupadele ja teenustele kogu ELis ning kindlustunne, et nende kui tarbijate õigused on vanadest ja uutest probleemidest hoolimata kaitstud. Uues tarbijakaitse tegevuskavas (edaspidi „tegevuskava“) esitatakse ELi tarbijapoliitika visioon aastateks 2020–2025, tuginedes 2012. aasta tarbijakaitse tegevuskavale (mis aegub 2020. aastal) ja 2018. aasta uuele kokkuleppele tarbijatega . Samuti on selle eesmärk rahuldada tarbijate esmased vajadused seoses käimasoleva COVID-19 pandeemiaga ja parandada nende toimetulekuvõimet. Pandeemia on tekitanud olulisi probleeme, mis mõjutavad tarbijate igapäevaelu, eelkõige seoses toodete ja teenuste kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega ning reisimisega ELi sees ja väljapoole ELi. Tegevuskava hõlmab viit peamist prioriteetset valdkonda : rohepööre; digipööre; tarbijate õiguste kaitse ja jõustamine; teatavate tarbijarühmade erivajadused ning rahvusvaheline koostöö. Tagades piisava tähelepanu neile prioriteetidele, on tegevuskava juhiseks , kuidas rakendada ühtse turu programmi uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Edendades meetmeid, millega muuta ühtset turgu keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks ja õiglasemaks, on tegevuskava eesmärgiks suurendada usaldust tarbijate seas, kelle kulutused moodustavad 54 % ELi SKPst ja stimuleerivad seeläbi majanduse taastamist nõudluse poolelt. Seetõttu on ettevõtteid ja eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid toetades vaja tagada ka tarbijate huvide tulemuslik kaitse . Tegevuskava on lähenemisviisilt hõlmav, puudutades ühekorraga paljusid liidu poliitikavaldkondi , mis on tarbijate jaoks eriti olulised. Selles rõhutatakse vajadust võtta muude poliitikasuundade ja meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse tarbijakaitse nõudeid . See täiendab muid ELi algatusi, nagu Euroopa roheline kokkulepe, ELi ringmajanduse tegevuskava ja Euroopa digituleviku kujundamise poliitika . Samuti võetakse selles arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi instrumente, nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. Tulemuslik tegutsemine kõigis neis valdkondades nõuab tihedat koostööd ELi ja selle liikmesriikide vahel ning pikkade aastate jooksul välja töötatud usaldusväärse tarbijakaitseraamistiku nõuetekohast ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist. Seetõttu esitatakse tegevuskavas prioriteetsed valdkonnad ja peamised meetmed , mida tuleb edendada ühiselt nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil . Tegevuskava on valminud huvitatud osapooltega peetud intensiivsete ettevalmistustööde ja arutelude tulemusena. Avalik konsultatsioon näitas üldist toetust selle peamistele prioriteetidele, sealhulgas vajadusele reageerida COVID-19 pandeemiale . Konsultatsioonil viidati ka hõlmava lähenemisviisi olulisusele majanduse kestlikul ja keskkonnahoidlikul taastamisel ning õiglase ja digilembese ühiskonna poole liikumisel. Peamiste valdkondadevaheliste küsimustena nähti sellel tõhusat jõustamist ja õiguskaitset ning erivajadustega tarbijate toetamist. Tarbijad COVID-19 pandeemias Näide. Veebipõhised tarbijapettused on kriisi ajal märkimisväärselt hoogustunud. Petturid on mänginud tarbijate hirmudele, et müüa ebavajalikke, kasutuid ja võimalik, et suisa ohtlikke tooteid, viidates eksitavalt nende kasulikkusele tervisele, näiteks turustades tõestamata kaitseomadustega kaupu või müües maske, mis ei vasta asjakohastele nõuetele. Komisjon ja tarbijakaitseasutused on võtnud vaatluse alla müügiplatvormid ja saavutanud sadade miljonite ebaseaduslike pakkumiste ja reklaamide kõrvaldamise. Suure ebakindluse ja masenduse foonil vajavad tarbijate õigused ja ohutus jätkuvat kaitset. COVID-19 pandeemia on eelkõige tervisekriis . EL ja selle liikmesriigid on võitluses pandeemiaga tegutsenud kooskõlastatult ja otsustaval viisil. On oluline, et kõigil oleks võrdne ja õigeaegne juurdepääs COVID-19 taskukohastele testidele, kaitsevahenditele, ravile ja tulevastele vaktsiinidele , samuti kõigile vajalikele ennetavatele ja raviteenustele . Komisjon kehtestas hiljuti täiendavad reageerimismeetmed, et aidata piirata koroonaviiruse levikut, kaitsta inimeste elu ja suurendada vastupanuvõimet kõigis liikmesriikides . Kriisiolukorras oluliste toodete ja teenuste puhul tuleb tagada tarbijatele põhiõiguste kaitse, meditsiinieetika järgimine, eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohane andmekaitse. Pandeemiale järgnenud ulatuslikud sotsiaalsed ja majanduslikud häired kujutavad endast aga ühiskonnale suurt väljakutset. EL on reageerinud taastumise kindlustamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks enneolematult jõuliselt, kuid majandus on endiselt habras. Samuti muudab pandeemia silmanähtavalt inimeste tarbimis- ja liikuvusharjumusi . Liikumispiirangute taustal sai selgeks digitehnoloogia oluline roll inimeste elus, kuna see võimaldas osta hädavajalikke kaupu, mis muidu ei oleks olnud kättesaadavad, ning pääseda vaatamata piirangutele ligi teenustele. Täheldatud suundumuste hulka kuulub kodulähedaste müügipunktide eelistamine ja reiside lühemaajalisem broneerimine, aga samuti e-teenuste sagedasem kasutamine . Mõned muudatused, mis on seotud otse rahvatervise olukorraga, on ilmselt ajutised (nt kasutatakse vähem ühistransporti), samas kui teised, eelkõige digipöördega seotud muudatused ( nt toidu ostmine interneti teel või rohkemate veebipõhiste voogedastusteenuste kasutamine kodutingimustes, sealhulgas kultuuri- ja spordiüritustel jälgimiseks ) võivad tähendada struktuurset nihet . Kriis on mõjutanud tarbijate elu paljusid tahke ja toonud ilmsiks kõrgetasemelise tarbijakaitse ning ELi ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise tiheda koostöö olulisuse. Siiski on ilmnenud ELi tarbijakaitseraamistikus teatavad lüngad . ELi tarbijad ootavad õigustatult, et vedajad ja reisikorraldajad austavad nende õigust ettemaksete täielikule tagasimaksmisele. Siiski seisavad tarbijad selle õiguse jõustamisel silmitsi märkimisväärsete raskustega, mis on tingitud sektori likviidsusprobleemidest ja reisijateveo vaat et katkemisest pandeemia ajal. Komisjon ja liikmesriigid on omalt poolt asunud tegutsema tarbijate õiguste kaitse tagamiseks, pakkudes kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega välja praktilisi lahendusi . Pandeemiast ja varasematest sündmustest, nagu Thomas Cooki pankrot 2019. aastal, saadud kogemused nõuavad põhjalikumat analüüsi selle kohta, kas praegune pakettreise reguleeriv raamistik ja muu hulgas selle maksejõuetusevastast kaitset käsitlev osa, on endiselt piisav igal ajal kindla ja tervikliku tarbijakaitse tagamiseks, võttes arvesse ka reisijate õiguste valdkonnas toimunud arenguid . Teine probleemne valdkond, mis on pandeemia ajal jõuliselt esile kerkinud, hõlmab tarbijapettusi, eksitavate turundusvõtete kasutamist ja internetiostudega seotud kelmust , mille ohvriks on langenud ja mille ohvriks langeb jätkuvalt üha rohkem tarbijaid . Selliste petturlike kaubandustavade vastu võitlemine on nõudnud tihedat koostööd komisjoni ja riiklike täitevasutuste vahel. Arvestades suurte veebiplatvormide keskset rolli e-kaubanduses, tihendas komisjon kontakte nende esindajatega, mis andis neile tõuke tõhusate meetmete võtmiseks, et asjaomast ebaseaduslikku sisu ennetada ja sellele reageerida . Et parandada vastupanuvõimet avalikku huvi ohustavatele massikahju juhtumitele, peaksid pädevad asutused jätkama koostööd peamiste sidusrühmadega, nagu platvormid, ettevõtjate ühendused, reklaamijad ja tarbijaorganisatsioonid. Samal ajal on vaja tähelepanelikult jälgida veebipettusi ja veelgi suurendada koostööd teiste asjaomaste võrgustikega, sealhulgas õiguskaitseasutuste, domeeniregistrite ning rahvusvahelise tarbijakaitsevõrgustikuga (ICPEN). Muutuvad tarbimisharjumused tekitavad uusi probleeme. Muu hulgas on leidnud aset ühekordselt kasutatavate pakendite ja plastist isikukaitsevahendite jäätmete mahu hüppeline suurenemine, millele komisjon ka 2020. aasta aprillis kiiresti reageeris . Pandeemia paljastas ka ohu, et teatavad tarbijate kategooriad, eelkõige need, kellel puuduvad vahendid või oskused aktiivseks osalemiseks kiiresti muutuval turul, mis on pealegi kolinud internetti, võivad jääda kõrvale. See nõuab veelgi suuremat keskendumist algatustele, millega toetatakse tarbijate lõimimist, kaasamist, teadlikkuse tõstmist ja harimist . Et hinnata ELi vastupanuvõimet tulevastele võimalikele vapustustele, on oluline luua ettekujutus, kuidas kohandub tarbijate käitumine pikemas perspektiivis pärast pandeemiat, ning töötada välja vajalik tulevikusuundade analüüs , mille najal edasist tegevust planeerida , võttes arvesse tarbijate käitumist käsitlevatest uuringutest saadud andmeid ja teadmisi. Meede 1: komisjon kavatseb teha 2022. aastaks analüüsi selle kohta, mil määral on pakettreiside direktiiv hiljutiste kriiside taustal endiselt asjakohane , tuginedes 2021. aasta aruandele selle direktiivi kohaldamise kohta. Meede 2: komisjon kavatseb võtta tulevikusuundade analüüsis 2022. aastaks vaatluse alla COVID-19 pikaajalise mõju ELi inimeste tarbimisharjumustele, et kujundada selle põhjal oma tulevasi algatusi. Meede 3: komisjon toetab ja hõlbustab koostööd tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ning muude võrgustike ja sidusrühmade vahel, et võidelda tarbijapettuste, ebaausate turundusvõtete ja kelmuste vastu . Peamised prioriteetsed valdkonnad Rohepööre Näide. Toodete kahjulik keskkonnamõju ja lühike kasutusiga tekitavad ELi tarbijatele üha suuremat muret, nii et sageli kurdetaksegi, et ostetud kaubad ei pea kaua vastu ja neid toodetakse keskkonda kahjustaval viisil; 85 % inimestest sooviks saada ostuotsuse tegemisel rohkem teavet kauba vastupidavuse kohta. Uuringud näitavad, et kui tarbijad sellist teavet saavad, võib kõige vastupidavamate versioonide müük peaaegu kolmekordistuda; tarbijad on isegi valmis vastupidavamate kaupade eest rohkem maksma . Tarbijad üle terve Euroopa on näidanud üles kasvavat valmidust aidata isiklikult kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning vee-, õhu- ja pinnasereostuse vähendamisele . Nüüd on vaja selle potentsiaali ära kasutamiseks kujundada meetmed, mis võimaldaksid igal tarbijal olenemata tema rahalisest olukorrast aktiivselt rohepöördes osaleda ja isegi suunaks ja innustaks neid seda tegema, surumata samas peale mõnda kindlat elustiili ja hoides ära sotsiaalset diskrimineerimist. Kestlike toodete kättesaadavus ei tohiks sõltuda sissetuleku suurusest ega inimese elukohast, vaid peaks olema tagatud kõigile. Euroopa rohelise kokkuleppega nähakse ette terviklik strateegia, mille abil luua ELis õiglane ja jõukas ühiskond, rakendades kliimaneutraalset, ressursitõhusat, puhast ja ringlusel põhinevat majandusmudelit, nii et kasv oleks lahutatud ressursside kasutusest ning mõju loodusvaradele ja bioloogilisele mitmekesisusele väike. See nõuab harjumuste ja käitumise põhjalikku ja kiiret muutumist, et väheneks meie ökoloogiline jalajälg kõigis valdkondades, alates eluasemest ja toidust kuni liikuvuse ja vaba aja veetmiseni . Praeguseks on käimas mitmeid algatusi , millega tagada, et ELi tarbijatele pakutavad tooted , sealhulgas nii kaubad kui ka teenused, vastaksid eespool nimetatud eesmärkidele . Nimetada tuleks järgmisi: strateegia „Talust taldrikule“ ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia , millega kuulutati välja peamised meetmed ja algatused ELi toidusüsteemide keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks ning tarbijatele võimaluse andmiseks teha teadlikke, tervislikke ja kestlikke toiduvalikuid ; hiljuti avaldatud tegevuskava 2021. aasta nullsaaste tegevuskava jaoks . Sellega nähakse olulise tegevusvaldkonnana tarbekaupadest lähtuva saaste vähendamist ja uuritakse viise, kuidas innustada tarbijaid tegema puhtamaid valikuid; kestlikkust toetav kemikaalistrateegia , millega on muu hulgas nähtud ette meetmed, millega suurendada tarbijatele kättesaadavat teavet kemikaalide kohta, kaitsta neid kõige kahjulikumate ainete eest ning edendada ohutuid ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaale; tulevane uuendatud kestliku rahastuse strateegia , milles püütakse 2018. aasta tegevuskavale tuginedes pakkuda tarbijatele uusi võimalusi kestliku majanduse saavutamisele kaasa aitamiseks, tagades selle, et neile antakse finantstoodete kohta, millesse nad investeerivad, usaldusväärset, täielikku ja kindlat teavet; ning renoveerimislaine , mis kujutab endast strateegiat, millega muuta igaühe kodu keskkonnahoidlikumaks ja digilembesemaks, pakkudes muu hulgas tarbijatele senisest paremaid teabevahendeid. Lisaks on uues ringmajanduse tegevuskavas esitatud mitu algatust, mille abil võidelda toodete lühikese kasutusea vastu ning edendada nende vastupidavust , ringlussevõetavust, parandatavust ja ligipääsetavust ning toetada ettevõtjate tegevust selles vallas. Nimetada tuleks kestlike toodete algatust, millega püütakse muuta kestlikud tooted uueks normiks, töötatakse välja tootekestlikkuse põhimõtted ja vaadatakse läbi ökodisaini direktiiv, et laiendada selle kohaldamisala muudele kui energiamõjuga toodetele ja viia ellu ringluspõhimõtteid. Veel on vaja täiendavaid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid meetmeid, et käsitleda konkreetseid kaupade ja teenuste rühmi, nagu IKT, elektroonika või tekstiil ja pakendid. Näiteks: Elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus , mille eesmärk on tagada, et elektroonikaseadmete projekteerimisel peetaks silmas vastupidavust, hooldust, parandamist, osadeks võtmist, demonteerimist, korduskasutust ja ringlussevõttu ning et tarbijatel oleks „õigus tooteid parandada“, sealhulgas õigus ajakohastada tarkvara. Mobiiltelefonide ja muude kaasaskantavate seadmete ühtse laadija algatus, mille eesmärk on suurendada tarbijate mugavust ning vähendada laialdaselt ja igapäevaselt kasutatavate tarbeesemete tootmiseks kuluvat materjali ja nende kõrvaldamisel tekkivaid elektroonikaromusid. Tulevane ELi tekstiilistrateegia , millega püütakse anda tarbijatele võimalus valida kestlikke tekstiiltooteid ning tagada lihtne juurdepääs korduskasutamise ja parandamise teenustele. Pakendite ja pakendijäätmete direktiivi läbivaatamine, mille eesmärk on muuta kõik pakendid majanduslikult elujõulisel viisil korduskasutatavaks ja ringlussevõetavaks ning vähendada ülepakkimist. Nende algatustega parandatakse toodete väärtuse säilimist, edendatakse ohutumaid ja vastupidavamaid tooteid ning hoitakse materjali majandustsüklis (märksõnadeks on loobumine, vähendamine, parandamine, korduskasutamine ja ringlussevõtt) võimalikult kaua . Et tagada uute kaupade ja teenuste ning uute tarbimisviiside sotsiaalselt optimaalne kasutuselevõtt, tuleb tarbijatele anda paremat ja usaldusväärsemat teavet kaupade ja teenuste kestlikkuse eri aspektide kohta, vältides samal ajal teabe üleküllust . Avalikule konsultatsioonile vastajad juhtisid tähelepanu sellise teabe vähesusele ning asjaolule, et toodetel olevate roheväidete ja muu teabe vähene usaldusväärsus takistab oluliselt kestlikumate tarbimisvalikute laiemat levikut. Tarbijate keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks võimestamise tulevase algatuse raames ongi kavas käsitleda seda, kuidas pakkuda tarbijatele teavet toodete keskkonnaomaduste, sealhulgas nende vastupidavuse, parandatavuse ja ajakohastatavuse kohta, samuti sellise teabe usaldusväärsuse ja võrreldavuse küsimust. Selles sätestatakse üldised nõuded, mis täiendavad valdkondlikes õigusaktides sisalduvaid sihipärasemaid eeskirju eri toodete või tooterühmade kohta. Toodete vastupidavust aitab suurendada ka parem teave varuosade kättesaadavuse ja remonditeenuste kohta. Tarbijate keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks võimestamise tulevase algatuse, kestliku tootepoliitika algatuse ja vajadust mööda sektoripõhiste algatustega antakse tarbijaile tegelik õigus tooteid paranda . Lisaks annaks kaupade müügi direktiivi tulevane läbivaatamine võimaluse uurida, mida veel saaks teha selleks, et edendada parandamist ja kestlikumaid ringlustooteid. Kaalumisel on mitmed uued tarbijaõiguslikud meetmed, nagu parandamise eelistamine asendamisele, minimaalse vastutuse tähtaja pikendamine nii uute kui ka kasutatud kaupade puhul ja uue vastutuse tähtaja määramine pärast toote parandamist. Nende jõupingutuste kõrval tuleks edendada uusi tarbimis- ja käitumistavasid , näiteks jagamismajandust, uusi ärimudeleid, mis võimaldavad tarbijatel osta kauba asemel teenust, ning toetust kogukondlikult või sotsiaalmajanduse organisatsioonide kaudu korraldatud parandustöödele (nt remondikohvikud) ja kasutatud kaupade turgudele. Tarbijatele parema ja usaldusväärsema teabe andmiseks võib sageli piisata olemasolevate vahendite täiustamisest . Ökodisaini direktiivi ja energiamärgistuse raamistikuga hõlmatud toodete ja seadmete märgistuse ajakohastamine aitab suurendada teadlikkust toodete energiatõhususest ja suunata inimeste sellekohaseid ootusi, aidates kaasa ELi energiatõhususe eesmärgi saavutamisele. Lisaks võiks teavitusmeetmete ning asjaomaste sidusrühmade, sh jaemüüjatega sõlmitavate partnerlustega edendada ELi ökomärgise kasutuselevõttu ja sellealast teadlikkust, püüdes juurutada ELi ökomärgise kasutust ka internetis. Samuti võiks ELi ökomärgist kooskõlas 2018. aasta jätkusuutliku rahastamise tegevuskavaga laiendada ka jaefinantstoodetele, võimaldades tarbijatel tugineda keskkonnahoidlikesse finantstoodetesse investeerides kindlale ja usaldusväärsele sümbolile. Lisaks tuleb tarbijaid paremini kaitsta teabe eest, mis ei vasta tõele või mis on esitatud segadust tekitaval või eksitaval viisil jätmaks muljet, et toode või ettevõte on tegelikust keskkonnahoidlikum. Sellist tegevust nimetatakse ka rohepesuks . Selleks töötatakse välja meetmeid ka kestliku rahastuse valdkonnas . Lisaks teeb komisjon tarbijatele usaldusväärse keskkonnateabe pakkumise huvides ettepaneku, et ettevõtjad põhjendaksid oma roheväited toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje metoodikaga. Komisjon uurib võimalusi luua kestliku toidu märgistuse raamistik, mis koostoimes muude asjakohaste algatustega reguleeriks toidukaupade märgistuse toiteväärtust puudutavaid, kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Energeetika vallas on tarbijate valikutel oluline roll, et saavutada 2030. aastaks seatud uued kliimaeesmärgid ja 2050. aastaks kliimaneutraalsus . 1. jaanuaril 2021 jõustuvate uute eeskirjadega parandatakse elektrienergia tarbijate teavitamist arvete kaudu ja sõltumatute hinnavõrdlusvahendite abil ning hõlbustatakse tootvate tarbijate valikuid ja energiakogukondade tegevust. Komisjon paneb ette sätted ka teistes energiavaldkondades tegutsevate ettevõttete tegevuse reguleerimiseks, et anda ka gaasi- ja kaugküttetarbijatele samalaadsed õigused. Üleminek digitehnoloogiale pakub ka muid uusi võimalusi sihipärasema ja arusaadavama teabe andmiseks. Kestlike toodete algatuse raames välja töötatavate digitaalsete tootepasside abil tutvustatakse tarbijatele toodete keskkonna- ja ringlusomadusi. Üldiselt võttes võib teabe digitaliseerimine muuta selle usaldusväärsuse kontrollimise ja toodete omavahelise võrdlemise tarbijate jaoks lihtsamaks, ning ühtlasi saab sel viisil anda tarbijatele palju ülevaatlikuma pildi toodete keskkonnamõjudest, näiteks CO 2 jalajäljest. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel, sealhulgas haldussuutlikkuse suurendamiseks ette nähtud tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu rahastatavaid meetmeid ja vahendeid tuleks kasutada puhta, kliimaneutraalse ja kestliku tarbimiskultuuri ja -käitumise edendamise ja aktiveerimise algatuste toetamiseks. Seda tuleks teha hõlpsasti ligipääsetaval, uuenduslikul ja atraktiivsel viisil, nt nutitelefoni rakenduste ja veebisaitide kaudu, kasutades ära juba olemasolevaid vahendeid . Ettevõtjatel , sealhulgas VKEdel, võiks olla keskkonnasäästlikuma tarbimise edendamisel oluline roll. Tooteid saab muuta kestlikumaks, kui integreerida kestlikkuseesmärgid ettevõtte strateegiasse ja otsustesse. Heade tavade näited ulatuvad keskkonnale ja looduskapitalile avalduva mõju seirest, kogu väärtusahelat tervikuna hõlmavast sõltuvus ja riskianalüüsist, keskkonnamõju lisamisest tarbijatele avaldatavasse teabesse kuni tarbijate huvidega arvestamiseni juhatuse otsustes. Komisjonil on kavas esitada 2021. aastal seadusandlik algatus kestliku ärijuhtimise teemal, et edendada pikaajaliselt kestlikku ja vastutustundlikku ärikultuuri . Ärisektori vabatahtliku tegevuse ergutamiseks kavatseb komisjon koostöös ettevõtjatega julgustada neid andma vabatahtlikke lubadusi , mille tulemusena nad avaldaksid tarbijatele oma ettevõtte ökoloogilise jalajälje suuruse, parandaksid ettevõtte kestlikkust ja vähendaksid selle keskkonnamõju. Sellised lubadused töötatakse välja koos tulevase Euroopa kliimapaktiga. Need luuakse tuttavate meetodite, olemasolevate töövahendite ja kehtivate õigusaktide pinnalt . Aja jooksul võiks lubaduste andmisse kaasata osalejaid paljudest eri sektoritest ja nende võetavad kohustused võiksid olla üha mitmekesisemad. Meede 4: 2021. aastal on komisjonil kavas esitada seadusandlik ettepanek, et võimestada tarbijaid rohepöörde edukaks elluviimiseks oma panust andma , tagades parema teabe toodete kestlikkuse kohta ja parema kaitse rohepesu, lühikese kasutuseaga toodete müügi jms tegevuste eest, ning seadusandlik ettepanek keskkonnahoidlike väidete põhjendamise kohta keskkonnajalajälje meetodil. Meede 5: alates käesolevast aastast kavatseb komisjon koostöös ettevõtjatega julgustada neid andma vabatahtlikke lubadusi astuda kestliku tarbimise toetamiseks samme, mis lähevad seadusega nõutust kaugemale. Meede 6: alates 2022. aastast hindab komisjon kaupade müügi direktiivi läbivaatamise raames, kuidas edendada toodete parandamist ja soodustada kestlikumaid ringluspõhiseid tooteid. Digipööre Näide. Ajavahemikul 2014–2019 kasvas ELis selliste internetikasutajate osakaal, kes ostsid või tellisid internetist isiklikuks tarbeks kaupu või teenuseid, 63 %-lt 71 %-le; viies liikmesriigis ületas see näitaja 80 % . Tarbijad peaksid olema internetis kaitstud sama hästi kui väljaspool internetti. Õigusnorme tuleks võrgustatud keskkonna jaoks kohandada näiteks selleks, et hoida ära arukaid koduseadmeid ähvardavaid küberturvalisuse ohte või tagada, et internetis tehtavad krediidipakkumised sisaldaks vajalikku teavet, mis oleks kergesti kättesaadav ja loetav ka nutitelefonis. Digipööre muudab tarbijate elu radikaalselt , pakkudes neile rohkem võimalusi ning kaupade ja teenuste laiemat valikut. Samal ajal võib see raskendada teadlike valikute tegemist ja oma huvide kaitsmist. Alusandmete kogumise ja töötlemise ning tarbijate käitumise ja nende kognitiivsete eelarvamuste analüüsi abil võib neid panna tegema otsuseid, mis on vastuolus nende parimate huvidega. See võib pärssida digitaalses keskkonnas tarbijate kaitsmiseks kehtestatud õigusnormide tulemuslikkust ja muu hulgas ebaausate kaubandustavade tõkestamist. Tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende paremat täitmist käsitlev direktiiv ning digitaalse sisu direktiiv on olulised sammud nende probleemide lahendamiseks. Arvestades tehnoloogia arengu kiiret tempot ja selle mõju tarbijate käitumisele, on vaja täiendavaid meetmeid. Sekkuda tuleb sellistesse kaubandustavadesse, millega eiratakse tarbijate õigust teha teadlikke valikuid, kuritarvitatakse nende käitumuslikke eelarvamusi või kallutatakse otsustusprotsesse. Selliste tavade hulka kuuluvad nn tumedate mustrite kasutamine, teatavad isikustamise tavad, mis sageli põhinevad profiilianalüüsil, varjatud reklaam, pettus, vale või eksitav teave ja manipuleeritud tarbijahinnangud. Vaja on täiendavaid suuniseid tarbijaõiguse aktide, nagu ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbijaõiguste direktiivi kohaldatavuse kohta nende tavade suhtes. Lõppkokkuvõttes peaks tarbijatele olema internetis tagatud samal tasemel kaitse ja õiglane kohtlemine kui väljaspool internetti . Et tarbijad saaksid digipöörde suurest potentsiaalist igakülgset kasu, tuleb digimajandust reguleerivate normide väljatöötamisel ja kohandamisel võtta arvesse tarbijate huve. Silmas tuleb pidada kahte eesmärki: luua tarbijatele turvalisem digiruum, kus nende õigused oleks kaitstud, ning tagada võrdsed tingimused, et tänu innovatsioonile jõuaksid kõigi eurooplasteni uued ja paremad teenused. Esiteks püüab komisjon tulevase uue digiteenuste õigusakti ettepanekus määrata kindlaks veebivahendajate ja -platvormide uued ja laiemad vastutusalad ning tugevdada nende aruandluskohustust. Digiteenuste õigusaktiga tagatakse tarbijatele ebaseaduslike toodete, sisu ja tegevuse eest veebiplatvormidel sama tulemuslik kaitse nagu väljaspool internetti. Teiseks kavatseb komisjon esitada ka digiturgude õigusakti , et hoida ära probleeme (näiteks mõningate digiplatvormide võime kontrollida sisule juurdepääsu) tõrgetele vastuvõtlikel digiturgudel. Selles ühendatakse sisule juurdepääsu kontrollija omadustega digiplatvormide ennetav reguleerimine turu dünaamilise uurimise raamistikuga, et analüüsida tõrgetele vastuvõtlikke digiturge. Digiturgude õiglasemaks ja konkurentsipõhisemaks muutmisest, sealhulgas madalamatest hindadest, parematest ja uuematest teenustest ning suuremast valikust on lõppkokkuvõttes kasu just tarbijatele. Kuigi tehisintellekt võib anda palju kasu, võivad mõned tehisintellekti kasutusviisid rikkuda tarbijate õigusi ja neid kahjustada . Lähtudes tehisintellekti käsitlevast valgest raamatust ja sellega kaasnevast aruandest uute tehnoloogiatega seotud vastutuse ja ohutuse kohta, valmistab komisjon ette järgmised meetmed: ettepanek , millega tagada tarbijate huvide kõrgetasemeline kaitse ja põhiõiguste kaitse, mis omakorda suurendaks tehisintellekti ühiskonnas kasutuselevõtuks vajalikku usaldust; tsiviilvastutuslikud meetmed, millega näha ette, et tehisintellekti rakenduste poolt põhjustatud kahju ohvritele oleks reaalselt tagatud samal tasemel kaitse kui muude toodete või teenuste põhjustatud kahju puhul. Uute tehnoloogiate areng ning tootmise ja jaekaubanduse globaliseerumine, sealhulgas internetikanalite kaudu, tõstatab küsimuse, kas olemasolevad tooteohutuse eeskirjad on piisavad, et pidada arengutega sammu ja tarbijaid asjakohaselt kaitsta. Komisjonil on praegu käsil mitu uue tehnoloogia ohutust käsitlevat algatust: masinadirektiivi läbivaatamine ; delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine raadioseadmete direktiivi alusel ning üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine . Üldise tooteohutuse direktiiv , millega on loodud toiduks mittekasutatavate tarbekaupade ohutuse õigusraamistik, on pärit ajast, mil tehisintellektil töötavad tooted ja võrgustatud seadmed olid haruldased, mis aga enam nii ei ole. Kõnealused arengud seavad kahtluse alla toodete praeguse määratluse ja toovad kaasa uusi ohte või muudavad olemasolevate ohtude realiseerumise viisi, mida tuleks kajastada ja nõuetekohaselt arvesse võtta. Internetimüügi kasv tekitab ka uusi probleeme, kuna ametiasutustel ei ole alati piisavalt tõhusaid vahendeid internetituru järelevalveks. Lisaks võimaldab e-kaubandus osta tarbijatel otse väljaspool ELi asuvatelt ettevõtjatelt, mis raskendab ühtsele turule sisenevate toodete ohutuse kontrollimist. Üldise tooteohutuse direktiivi 2021. aastaks kavandatud läbivaatamise tulevane ettepanek peaks andma kõigile neile küsimustele kindla vastuse. Kasu võiks olla üldtunnustatud avalikust elektroonilisest identiteedist , millega saaks anda tarbijatele võimaluse hallata täielikult kontrollitud ja turvalisel viisil juurdepääsu oma andmetele ja nende kasutamist. Selline mehhanism peab põhinema tarbijate valikul, nende nõusolekul ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohasel tagatisel täielikult austada eraelu puutumatust. Komisjon vaatab praegu tarbijate huve ja kaitsevajadust arvestades seda süsteemi läbi . Et käsitleda põhjendamatut asukohapõhist tõkestust , mis diskrimineerib ELi tarbijaid ja segmenteerib turge piki riigipiire, viib komisjon praegu läbi asukohapõhise tõkestuse määruse esimest varajast läbivaatamist . Euroopa andmestrateegia eesmärk on aidata kaasa inimeste isikuandmete kaitse üldmääruse kohasele õigusele andmeid üle kanda . Sellise õigusega saab seada inimesed andmemajanduse keskmesse, võimaldades neil vahetada teenuseosutajat, kombineerida teenuseid, kasutada muid uuenduslikke teenuseid ja valida teenuseid, mis pakuvad kõige tugevamat andmekaitset. See strateegia aitab ühtlasi kaasa tõeliselt ühtse andmeturu ja ühtsete Euroopa andmeruumide loomisele. Digipööre on põhjalikult muutnud jaefinantsteenuste sektorit , tuues kaasa uusi suundumusi ja lahendusi ning mitmekesistades finantstoodete ja -teenuste pakkumist. Selles vallas on traditsiooniliste teenuseosutajate kõrvale ilmunud ebatraditsioonilised, nagu finantstehnoloogia ettevõtted ja vastastikused laenuandjad, kuid ka traditsioonilised teenuseosutajad ise kasutavad üha enam veebipõhiseid müügikanaleid. Uusi tooteid, nagu lühiajalised kõrge maksumusega laenud, mis sõlmitakse küll lühikeseks ajavahemikuks, kuid võivad tuua laenuvõtjale märkimisväärseid kulusid, turustatakse ja müüakse üha enam digitaalselt. Uued tehnoloogiad, näiteks välkmaksete lahendused, võivad tuua tarbijatele käegakatsutavat kasu, kuid võivad vajada sobivaid tarbijakaitsemeetmeid . Komisjon tegi hiljuti teatavaks algatused, millega parandatakse tarbijakaitset maksete valdkonnas. Need on küsimused, millele keskendutakse hiljuti vastu võetud ELi jaemüügimaksete strateegias . Krediidihindamisel alternatiivsete andmekategooriate kasutamine koos automatiseeritud otsustusprotsessiga tõstatab küsimuse, milliseid andmeid tuleks tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kasutada, ning paneb mõtlema diskrimineerimisohule, mis tuleneb otsuste põhinemisest läbipaistmatutel algoritmidel. Seda ohtu käsitletakse tõenäoliselt ka tehisintellekti nõudeid käsitlevas õigusaktis, millele eespool viidati. Lisaks tuleks läbi vaadata mitmed kehtivad õigusaktid, nagu tarbijakrediidi direktiiv , hüpoteekkrediidi direktiiv, maksekontode direktiiv ja finantsteenuste kaugturustuse direktiiv , et kajastada digivahendite kasvavat kasutust ja eespool nimetatud probleeme arvesse võtta. Tarbijatele tuleks tagada võimalus toodete omadustest aru saada, erinevaid tooteid võrrelda ja pakkumisi vastu võtta interneti teel, mis aitaks edendada innovatsiooni ja suurendada tarbijate usaldust. Komisjoni uue digirahanduse paketiga , mis hõlmab eelkõige digitaalse rahastamise strateegiat ja jaemaksete strateegiat ning krüptovarasid ja finantssektori digitaalset tegevuskerksust käsitlevaid seadusandlikke ettepanekuid, püütakse võimaldada tarbijatel ja ettevõtjatel nautida kõiki innovatsiooni vilju, tagades samas neile asjakohase kaitse. Digipöörde pidevat arengut tuleb arvesse võtta ka jaeinvesteeringute strateegias, mis peaks keskenduma üksikinvestorite huvidele ja mis on kavandatud 2022. aasta esimeseks pooleks. Kui digiülemineku lahendusi ei kavandata nii, et need oleksid ligipääsetavad ka puuetega inimestele , võib seegi kaasa tuua uusi probleeme. Komisjon toetab liikmesriike Euroopa ligipääsetavuse akti ülevõtmisel . Selle kohaldamine alates 2025. aastast aitab puuetega inimestel digitaliseerimisega seotud probleemidest üle saada ning suurendab ligipääsetavate toodete ja teenuste hulka puuetega inimeste jaoks. Lõpuks nõuab digipööre tarbijatelt heal tasemel digikirjaoskust ja -pädevusi, mida tuleks edendada hariduse ja koolituse kaudu elukestva õppe raames, nagu on rõhutatud digiõppe tegevuskavas 2021–2027 ja selle strateegilistes prioriteetides. Meede 7 : pärast ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbijaõiguste direktiivi käsitlevate juhenddokumentide ajakohastamist on komisjonil kavas 2022. aastaks analüüsida, kas keskpikas perspektiivis on vaja täiendavaid õigusakte või muid meetmeid, et tagada võrdsed tingimused ja õiglane kohtlemine nii internetis kui ka väljaspool internetti. Meede 8 : nagu kinnitatud tehisintellekti käsitlevas valges raamatus, kavatseb komisjon esitada 2021. aastal horisontaalse õigusakti ettepaneku, millega kehtestatakse tehisintellektile esitatavad nõuded . Meede 9 : 2021. aastal kavatseb komisjon koostada ettepaneku üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamiseks, et võtta vaatluse alla uutest tehnoloogiatest ja internetimüügist tulenevad probleemid toodete ohutuses. Lisaks sellele kavatseb komisjon koostada 2021. aastal ka ettepaneku masinadirektiivi läbivaatamiseks . Meede 10: komisjon kavatseb 2021. aastal koostada ettepaneku tarbijakrediidi direktiivi ja finantsteenuste kaugturustuse direktiivi läbivaatamiseks, et tugevdada tarbijakaitset jaefinantsteenuste digitehnoloogiale ülemineku tingimustes. Õiguste tõhus tagamine ja tõhus õiguskaitse Näide. Tulevane esindushagisid käsitlev direktiiv võimaldab tarbijatel jõud ühendada. Tulevikus suudavad selleks määratud pädevad üksused tarbijate kollektiivseid huve teenivaid kaebusi lihtsamini kohtute või haldusasutuste ette viia, sealhulgas piiriüleste juhtumite puhul. See lihtsustab tarbijate jaoks ühise õiguskaitse taotlemist, kui peaksid korduma sellised juhtumid, mis meenutavad teatavate diiselautode heitgaaside testidega manipuleerimist. Nii nagu ettevõtjatel on õigus müüa tooteid ja pakkuda teenuseid ühtsel turul kõigile tarbijatele, peaks tarbijatel olema sõltumata nende asukohast ELis võimalik oma õigusi nende ettevõtjate suhtes tõhusalt maksma panna . Täitevasutuste korraldatud veebisaitide sõeluuring on aga näidanud, et tegelikkuses vaadatakse tarbijate õigustest sageli mööda. Aastatel 2007–2019 leiti keskmiselt 60 % kontrollitud veebisaitide puhul, et need ei vasta põhilistele tarbijakaitse eeskirjadele ja vajavad seega muudatusi . Tarbijaõiguste tagamine on eelkõige riiklike ametiasutuste pädevuses , kuid ELil on sealjuures oluline koordineeriv ja toetav roll . Uus tarbijakaitsealase koostöö määrus , mis jõustus 2020. aasta jaanuaris, loob ELi ühismeetmetele tugevama aluse. Sellega tugevdatakse täitevasutuste veebisuutlikkust, koostöömehhanisme ja jälitusteabe kogumise süsteemi, et tegeleda ELi tarbijakaitsenormide laiaulatuslike rikkumistega, tagada tarbijakaitse ühtlane tase ja määrata ettevõtjate teenindamiseks ühtsed kontaktasutused. Komisjon ei kõhkle kasutamast oma määrusest tulenevaid volitusi, et algatada kogu ELi hõlmavates küsimustes vajaduse korral koordineeritud jõustamismeetmeid . Kooskõlas käesoleva tegevuskava strateegiliste prioriteetidega keskendutakse sealjuures järgmisele: COVID-19 mõju tarbijaõigustele (st pettused, reisisekeldused ning finantshaavatavuse ärakasutamine, mida kõike esines juba enne pandeemia puhkemist, kuid mis on nüüdseks teravnenud ) ning eksitavad keskkonnahoidlikud väited ja internetis kasutatavate mõjutustehnikate ja teabe isikustamisega seotud ebaausad kaubandustavad. Määrusega nõutakse, et komisjon hindaks 2023. aasta jaanuariks uute eeskirjade tõhusust. Lisaks vaatas EL hiljuti läbi oma tarbijakaitse õigusraamistiku. Tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende paremat täitmist käsitlev uus direktiiv ning tulevane esindushagisid käsitlev direktiiv tugevdavad oluliselt tarbijate õigusi, nähes eelkõige ette suurema digitaalse õigluse, rangemad karistused ja tõhusa kollektiivse õiguskaitse mehhanismi. Selleks et tagada õigusnormide ühtne täitmine kogu ELis ja aidata ametiasutustel paremini toime tulla digipöördest tulenevate raskustega, seatakse uue mitmeaastase finantsraamistiku kohases ühtse turu programmis prioriteediks riiklike ametiasutuste suutlikkuse suurendamise meetmete rahastamine. Komisjonil on kavas rahastada projekti, millega luuakse ELi e-labor , mis pakub ühtsel platvormil töövahendeid, mida ametiasutused saavad kasutada veebipõhiste uurimiste läbiviimiseks ja veebis müüdavate ohtlike toodete jälgimiseks ning mis põhinevad kõrgetasemelistel IT-lahendustel, kasutavad tehisintellekti, andmekaevetehnikaid ja veebiämblikke. Lisaks püüab komisjon tugevdada esindushagisid käsitleva tulevase direktiivi kohaste pädevate üksuste ja tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaste hoiatusteadete edastamiseks määratud riiklike tarbijaorganisatsioonide suutlikkust. Ka individuaalsete õiguskaitsevahendite hõlbustamine jääb endiselt prioriteediks, mistõttu jätkab EL Euroopa tarbijakeskuste ning vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise mehhanismide rahastamist ja ajakohastamist. Riiklike ametiasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks on võimalik anda kohandatud tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu . Meede 11: komisjon aitab liikmesriikidel õigeaegselt ja tulemuslikult üle võtta 2022. aasta mais jõustuva tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende paremat täitmist käsitleva uue direktiivi ning tulevase esindushagisid käsitleva direktiivi, kui see on ametlikult vastu võetud ja jõustunud, ning neid rakendada ja jõustada . Meede 12 : 2022. aastal ja seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon eri sektorites ilmnevate vastavusprobleemide lahendamiseks koos riiklike ametiasutustega tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ühised jõustamisprioriteedid . Meede 13 : komisjon annab 2022. aastaks kasutusse Euroopa koostalitlusraamistiku põhimõtteid järgiva innovatiivsete e-vahendite kogumi, millega tugevdada riiklike ametiasutuste suutlikkust võidelda internetis kasutatavate ebaseaduslike kaubandustavade vastu ja teha kindlaks ohtlikke tooteid . Meede 14: 2023. aastaks hindab komisjon tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaldamist, vaadeldes eelkõige seda, kui tõhusalt on õnnestunud tagada tarbijate õigused seoses tarbijakaitsenorme rikkuvate kogu Euroopas levinud kaubandustavade tõkestamisega. Tarbijate spetsiifiliste vajaduste rahuldamine Näide. 2018. aastal oli 10 %-l ELi leibkondadest hüpoteeklaenude, üüri, kommunaalteenuste arvete või laenumaksetega seotud võlgnevusi, mis asetas nad ülemäärase võlakoormuse ohtu. Praegune pandeemia halvendab paljude võlgades olevate tarbijate olukorda. Komisjon on teinud koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et teha kindlaks parimad tavad raskustes olevate tarbijate abistamiseks ja neid tavasid edendada, sealhulgas on olulisel kohal parem juurdepääs võlanõustamisele . Uuringud näitavad, et iga võlanõustamisele kulutatud euro võib aidata säästa sotsiaaltoetustena rohkem kui kaks eurot. Tarbijapoliitika vahendid kaitsevad kõiki tarbijaid nende suhetes kutseliste kauplejatega. Tavaliselt eeldatakse, et tarbijad on tehingu nõrgemaks osapooleks, mistõttu vajavad nende tervis, ohutus ja majandushuvid eraldi kaitset. Siiski võivad teatavad tarbijarühmad olla teatavates olukordades eriti haavatavad ja vajada seetõttu eri kaitsemeetmeid. Tarbijate haavatavust võivad mõjutada sotsiaalsed asjaolud või üksiktarbijate või tarbijarühmade eriomadused, nagu vanus, sugu, tervis, digitaalne kirjaoskus, arvutusoskus või rahaline olukord . Halb ligipääs võib asetada eakad või puuetega inimesed tõrjutud olukorda või piirata nende tegutsemisvõimet. Käimasolev pandeemia võib neid haavatavuse vorme süvendada, kuid need olid olemas ka ilma pandeemiata. Praegu valmistab erilist muret paljude ELi leibkondade suurenev rahaline haavatavus . Hiljuti 21 liikmesriigis läbi viidud uuring näitas, et alates COVID-19 kriisi algusest on kümnest tarbijast kuus seisnud silmitsi finantsraskustega, mis võivad põhjustada ülemäärast võlakoormust. Ülemäärastes võlgades tarbijatel on tõhusalt aidanud kestliku rahalise seisundini naasta võlanõustamine , mis ühtlasi tagab võlausaldajatele tagasimaksed. Komisjon kogub kokku liikmesriikide parimad tavad, uurib nende laiema rakendamise võimalusi ning teeb kindlaks uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisvajadused ja -võimalused. 2020. aasta juunis avaldas komisjon ka mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi uuendatud versiooni . Tarbijakrediidi direktiivi läbivaatamise käigus hinnatakse muu hulgas seda, kuidas parandada eeskirju, millega tagatakse, et krediidi andmisel hinnatakse põhjalikult tarbija krediidivõimelisust. Et tarbijad saaksid teha krediidilepingute sõlmimisel teadlikke valikuid, tuleks neile anda kogu vajalik lepingueelne teave, samuti peaksid nad saama asjakohast nõu. Nende meetmete abil tuleb püüda viia tarbijate vajadus krediidi järele vastavusse nende tagasimaksevõimega, vähendades sel viisil makseviivituste ja ülemäärase võlakoormuse riski. Siiski ei pruugi tarbijad olla iga kord võimelised võlgu tähtaegselt tagasi maksma. Seega võib osutuda vajalikuks hinnata, millised on kõige asjakohasemad vahendid tarbijate ülemäärase võlakoormuse probleemiga tegelemiseks, sealhulgas tuleb ühe võimalusena kaaluda ka võlgadest vabastamist . Nagu on rõhutatud Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku uuringus, on taskukohasus väga oluline, et tagada väikese sissetulekuga tarbijatele toodete ja teenuste kättesaadavus. Mõned liikmesriigid kasutavad madala sissetulekuga inimestele suunatud sotsiaalkaitsemeetmete kõrval ka tarbijakaitsemeetmeid. Komisjoni soovituses kütteostuvõimetuse kohta antakse liikmesriikidele juhiseid selle kohta, kuidas haavatavate energiatarbijate seisundi parandamiseks võidelda energiaostuvõimetuse vastu. Eakatel ja puuetega inimestel on tarbimise vallas oma spetsiifilised vajadused. Oluline on tagada, et kooskõlas ELi toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega oleks selge, kasutajasõbralik ja ligipääsetav teave neile kättesaadav nii internetis kui ka väljaspool seda. Eakad ja puuetega tarbijad vajavad ka ligipääsetavaid tooteid ja tugitehnoloogiaid, mis ühilduks tavatehnoloogiaga. Ka digipöörde käigus peaks õiglane ja mittediskrimineeriv lähenemisviis vastama vanemate tarbijate, puuetega tarbijate ja üldisemalt veebikaugete tarbijate vajadustele, kes võivad tunda digitaalseid töövahendeid halvemini ja olla nendega ebakindlamad, mistõttu on neil suurem oht langeda pettuse ohvriks. Mõne liikmesriigi kogemused näitavad, et üheks kõige tõhusamaks abivahendiks on tarbijate nõustamine kohalikul tasandil , nii et nõustamine toimub koduasulas või -kvartalis. Tänu oma lähedusele kohalike ja maakogukondadega on just sotsiaalmajanduse organisatsioonid eriti sobivad selliste vajaduste rahuldamiseks. Sellesarnaseid algatusi saaks edendada ka ELi tasandi ühismeetmete kaudu tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames. Eriti altid on internetis eksitavate ja agressiivsete kaubandustavadega kokku puutuma lapsed ja alaealised . Oluline on investeerida rohkem tarbijate elukestvasse haridusse ja teadlikkuse suurendamisse kõigis eluetappides alates koolist. See peaks hõlmama ka finantskirjaoskuse edendamist, et aidata tarbijatel teha oma isiklike rahaasjade kohta õigeid otsuseid . Veebipõhistele õppematerjalidele juurdepääsu tagamise ja suutlikkuse suurendamise meetmete parem koordineerimine peamiste osalejate vahel riiklikul ja ELi tasandil võiks aidata saavutada sünergiat, soodustada püsivat innovatsioonivalmidust ja kohanemisvõimet ning edendada uute veebipõhiste õppe- ja õpetamisviiside kasutuselevõttu, sealhulgas veebiplatvormide ja muude veebivahendite loomise teel. Samuti puutuvad lapsed suurel määral kokku toodetega seotud riskidega . Kõikidest toodetest, mis kiirhoiatussüsteemis Safety Gate / RAPEX 2019. aastal ohtlikuks tunnistati, moodustasid mänguasjad või lastehooldustooted koguni 32 %. Lisaks üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisele ja üldise raamistiku tugevdamisele töötab komisjon välja ajakohastatud ohutusnõuded lastele mõeldud toodete standardite jaoks . Samuti kavatseb komisjon toetada liikmesriikide koordineeritud turujärelevalve meetmete kaudu lastetoodete proovide võtmist ja analüüsimist . Komisjon kavatseb 2021. aasta ELi tooteohutuse auhindade jagamisel lisada laste ja teiste haavatavate rühmade ohutuse kaitsmise kategooria, et edendada selle valdkonna parimaid äritavasid. Direktiiv 2004/113/EÜ tagab meeste ja naiste võrdse kohtlemise seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. Näiteks pakub see kaitset selle eest, kui rasedate naiste jaoks piiratakse eesoleva võimaliku sissetuleku kaotuse tõttu krediiditeenuste kättesaadavust või jäetakse üksikemad tajutava suurema kohustuste täitmata jätmise riski tõttu kõrvale teatavatest finantsteenustest. Peale selle on direktiiviga 2000/43/EÜ kehtestatud rassilise ja etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastu võitlemise raamistik, et tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Diskrimineerimise ohtu võivad mõnikord suurendada teatavate kaupade ja teenuste pakkujate kasutatavad algoritmid , mis võivad levinud kultuuriliste või sotsiaalsete ootuste tõttu olla moodustatud selliselt, et neis esineb teatavat kallutatust . Kuigi see võib põhjustada tarbijate diskrimineerimist üleüldse, mõjutab see sageli teatavaid rühmi rohkem kui teisi, eelkõige vähemusrahvuse või erisuguse rassilise taustaga inimesi . Tulevases tehisintellekti käsitlevas horisontaalse õigusraamistiku ettepanekus võetakse otseselt vaatluse alla see, kuidas piirata algoritmsüsteemides kallutatuse ja diskrimineerimise ohtu. Lõpuks näitavad käitumisökonoomika uuringud, et eriti internetis mõjutavad tarbijate käitumist sageli kognitiivsed eelarvamused, mida kauplejad saavad ärilistel eesmärkidel ära kasutada. Need uued ohud võivad mõjutada peaaegu kõiki tarbijaid . Informatsioonilise asümmeetria vastu võitlemisel on olulisel kohal läbipaistvuskohustused (nagu on märgitud ka eespool digipöörde kontekstis), kuid tuleb veel hinnata, kas selle dünaamilise haavatavuse vormiga tegelemiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Meede 15: alates 2021. aastast on komisjonil kavas suurendada liikmesriikide võlanõustamisteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandavate meetmete rahastamist. Meede 16 : komisjoni eesmärk on toetada alates 2021. aastast algatusi, millega pakutakse kohalikku nõustamist tarbijatele , kellel ei ole struktuurilistel või isiklikel põhjustel juurdepääsu veebis või teabekeskustes pakutavale toele ja teabele. Meede 17 : lisaks tooteohutuse raamistiku tugevdamisele üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ettepaneku kaudu kavatseb komisjon 2021. aastal koostada komisjoni otsuse ohutusnõuete kohta , millele peavad vastama lastehooldustoodete standardid. Meede 18 : Aastaks 2023 töötab komisjon välja strateegilise lähenemisviisi tarbijate teadlikkuse ja harituse parandamiseks , käsitledes ka eri rühmade vajadusi ja lähtudes muu hulgas võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest. Tarbijakaitse ülemaailmses kontekstis Näide. Seoses e-kaubanduse kasvuga muutub koostöö rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Hiinaga, üha olulisemaks. Ostude osakaal väljaspool ELi asuvatelt müüjatelt on suurenenud 17 %-lt 2014. aastal 27 %-le 2019. aastal . Otse interneti teel ELi tarbijatele müüdavate ohtlike toodete hulka võiks aidata vähendada tooteohutusalase koostöö tihendamine Hiinaga ja sellekohane tegevuskava, milles pööratakse erilist tähelepanu just internetis müüdavatele toodetele. Tootmis- ja väärtusahelad on üha üleilmsemad ja üha enam omavahel seotud . Jae- ja turustusahelad sõltuvad internetikaubanduse ja platvormimajanduse kiirest kasvust. Selle tulemusena on ELi tarbijate tõhusa kaitse tagamiseks oluline tugev rahvusvaheline koostöö ametiasutuste ja kõigi tarneahelas osalejate vahel. Samal ajal on oluline, et EL demonstreeriks rahvusvahelisel tasandil oma kõrgetasemelist tarbijakaitset kui Euroopa väärtust ja mudelit. Impordi ohutuse tagamine ja ELi tarbijate kaitsmine kolmandate riikide ettevõtjate ebaausate äritavade eest nõuab tõhusamaid meetmeid kodus tugevama turujärelevalve näol ja ELi partnerriikide ametiasutustega tehtava koostöö tihendamist. Suur hulk ELis leitud ohtlikke tooteid on pärit kolmandatest riikidest. Näiteks 2019. aastal oli 64 % kiirhoiatusüsteemi Safety Gate / RAPEX sisestatud hoiatusteadetest seotud väljaspool Euroopa majanduspiirkonda ja sageli Hiinas valmistatud toodetega. Alates 2006. aastast on komisjon teinud RAPEXi teadete süsteemi (RAPEX-China) kaudu tooteohutusalast koostööd, mis on aidanud ohtlike toodete arvu vähendada, kuigi see on endiselt üsna suur. Samuti võiks ELi tarbijate ohutuse tagamiseks teha koostööd ja vahetada andmeid ohtlike toodete kohta sarnaste turgudega riikidega . Selle käigus peaks liikmesriigid nägema vaeva oma tegevuse sihipärastamisega ja võtma vaatluse alla uued ilmnevad ohud. Sellise tegevuse hoogustamiseks on komisjon leppinud kokku töökorra Kanadaga ohtlikke tooteid käsitleva teabe korrapäraseks vahetamiseks. Samuti on komisjon asunud ELi kaubanduspoliitika rohkeid võimalusi rakendades pidama läbirääkimisi toiduks mittekasutatavaid tooteid käsitleva ohutus- ja vastavusteabe ja asjakohase turujärelevalve lisamiseks praegu ettevalmistamisel olevatesse kaubanduslepingutesse (nt Austraalia, Uus-Meremaa ja Tšiiliga ). Sama oluline on luua tihe koostöö Euroopa naabruskonna ja Lääne-Balkani partneritega . Viimased muudab eriti oluliseks nende geograafiline lähedus ELile ning nende tarbijakaitse ja tooteohutuse valdkonna normide käimasolev vastavusse viimine ELi õigustikuga. ELi nõudlikud tarbijakaitsestandardid võivad olla eeskujuks teistele riikidele, kus tarbijakaitse struktuurid on vähem arenenud , ning neid tuleks rahvusvahelises tegevuses edendada. Näiteks on mõned ELi mittekuuluvad riigid väljendanud suurt huvi ELi kiirhoiatussüsteemile Safety Gate / RAPEX sarnanevate süsteemide kasutuselevõtu vastu. Selles küsimuses pakub komisjon regulatiivset tuge ja tegeleb suutlikkuse suurendamisega. Mitmepoolne koostöö aitab edendada rahvusvahelisel tasandil kõrgetasemelist tarbijakaitset ja tooteohutust ning kaitsta tarbijaid kogu maailmas. Nende eesmärkide saavutamiseks jätkab komisjon koostöös liikmesriikidega oma mõju kasutamist rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Meede 19 : 2021. aastal on komisjonil kavas koostada Hiinaga tegevuskava , millega tugevdada tooteohutuse alast koostööd interneti teel müüdavate toodete suhtes. Meede 20: alates 2021. aastast asub komisjon arendama võimalusi pakkuda regulatiivset tuge, tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist ELi partnerriikidele, sealhulgas Aafrika riikidele . Juhtimistegurid Käesolevas tegevuskavas esitatakse komisjoni kavandatud meetmed, millega edendada tarbijapoliitika prioriteetseid valdkondi, millega EL ja liikmesriigid võiksid järgmise 5 aasta jooksul ja pärast seda tegeleda. Selle edu sõltub laiapõhjalisest partnerlusest, millesse kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad. Selline uus visioon koostööst ELi ja riiklike poliitiliste prioriteetide saavutamisel eeldab uut tõhustatud koostöö raamistikku , mis suudaks viia konkreetsete tulemusteni. Selle aluseks tuleks võtta iga-aastased prioriteedid, mida arutatakse iga-aastasel tarbijaküsimusi käsitleval tippkohtumisel , mis toob ülemaailmse tarbijapäeva raames kokku kõik sidusrühmad . Igal tippkohtumisel tuleks läbi vaadata eelnenud aastal tehtud edusammud ja seada prioriteedid järgmiseks aastaks. Komisjon peab korrapäraseid arutelusid Euroopa Parlamendi , Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega . Samuti teeb ta liikmesriikidega tihedat koostööd olemasolevate võrgustike, tegutsevate töörühmade ja ajutiste rakkerühmade raames. Sellega seoses teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et tagada meetmete tihe koordineerimine ja asjakohaste kättesaadavate vahendite parim võimalik kasutus ELi ja liikmesriikide tasandil. Vajalik on ka teadusuuringute tulemuste ning andmete vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel, et tegevuses oleks võimalik tugineda usaldusväärsetele uuringutele ja asjakohastele andmetele. Selle tööga peaks kaasnema tihe ja tulemuslik koostöö peamiste sidusrühmadega , sealhulgas tarbijaorganisatsioonide ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondadega . Tugevad tarbijaorganisatsioonid on nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil olulised partnerid käesoleva tegevuskava raames tehtava töö kavandamisel, tarbijateni jõudmisel ja tarbijate toetamisel. Komisjon loob uue tarbijapoliitika nõuanderühma , mis hindab tehtud edusamme ja arutleb eelseisva aasta prioriteetide üle, et anda panus tarbijaküsimusi käsitleva tippkohtumise arutelude ettevalmistusse. See peaks tooma kokku kõik sidusrühmad, kuid võimaldama ka sihipäraseid arutelusid, nt tarbijaorganisatsioonide ja riigiasutuste vahel. Ettevõtjatega tuleks teha mitmesuguses vormis koostööd , sealhulgas korraldades koolitusi, parimate tavade vahetust ja kohtumisi ettevõtjatega, kes osalevad vabatahtlike lubaduste andmises. Samal ajal tuleks edasi arendada praegust tarbijatingimuste tulemustabelit , mis käsitleb tarbijate olukorda kogu ELis, et võtta läbivaadatud näitajate põhjal paremini arvesse tarbijakaitse, tooteohutuse ja kestliku tarbimise tegelikku olukorda ELi ja liikmesriikide tasandil. Sealjuures tuleks tugineda täiustatud andmekogumissüsteemile, mis arvestaks olukorda eri turgudel ja eri riikides, tarbijate seisukohti ja käitumist ning liikmesriikide jõustamissuutlikkust ja -meetmeid. Tulemustabeli kaudu ja tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega kogutud andmete põhjal saab kavandada, ühtlustada ja prioriseerida ELi ja riikliku tasandi meetmeid, et parimal viisil edendada kogu ELi tarbijate huve. Meede 21: komisjonil on kavas luua tarbijapoliitika tegevuskava eesmärkide toetamiseks tarbijapoliitika nõuanderühm , kuhu kuuluksid tarbijaorganisatsioonide, kodanikuühiskonna ja tööstuse esindajad . Meede 22: komisjon kavatseb 2021. aastal tarbijatingimuste tulemustabelit uuendada, et parandada selle järelevalve- ja võrdlusanalüüsi funktsiooni ning muuta seda sobivamaks jõustamisalase koostöö tugevdamiseks ELis. Kokkuvõte EL on pikkade aastate vältel töötanud välja usaldusväärse tarbijakaitseraamistiku, mida on hiljuti täiendatud mitme seadusandliku algatusega, mille hüvesid ELi tarbijad tulevikus naudivad. Uues tarbijakaitse tegevuskavas antakse ülevaade meetmetest, millega neid saavutusi veelgi kindlustada, et reageerida esilekerkivatele probleemidele, mis on praeguses pandeemiakontekstis osati veelgi teravnenud, ning tugevdada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist üldist koostööraamistikku. Seda võib pidada ELi majanduse ja tarbijate kestliku taastumise ja toimetuleku üheks nurgakiviks. Komisjon jääb ootama laiaulatuslikku dialoogi kõigi huvitatud pooltega tarbijakaitse edendamise prioriteetide ja meetmete ning koostöömeetodite üle, et edendada lähiaastatel tarbijakaitset, nagu on sätestatud käesolevas tegevuskavas.
New Consumer Agenda strengthening consumer resilience for sustainable recovery Introduction European consumers rightly expect to benefit fully from the single market and to be empowered to make informed choices and play an active role in the green and digital transition whenever and wherever they are in the EU . They expect to have free access to goods and services across the EU and reassurance that their rights as consumers are protected, notwithstanding traditional and emerging challenges . The New Consumer Agenda (‘the Agenda’) presents a vision for EU consumer policy from 2020 to 2025, building on the 2012 Consumer Agenda (which expires in 2020) and the 2018 New Deal for Consumers . It also aims to address consumers’ immediate needs in the face of the ongoing COVID-19 pandemic and to increase their resilience. The pandemic has raised significant challenges affecting the daily lives of consumers, in particular in relation to the availability and accessibility of products and services, as well as travel within, and to and from the EU. The Agenda covers five key priority areas : The green transition; The digital transformation; Redress and enforcement of consumer rights; Specific needs of certain consumer groups; and International cooperation. By ensuring that these priorities are appropriately addressed, t he Agenda will act as a guide for the implementation of the Single Market Programme under the new Multi-Annual Financial Framework (MFF) . By promoting measures for a greener, more digital and fairer single market, its aim is to boost trust among consumers, whose spending generates 54% of the EU’s GDP , thus stimulating economic recovery from the demand side. In this environment, there is a need to ensure effective protection of consumers’ interests while also supporting businesses, especially small and medium-sized enterprises . The Agenda takes a holistic approach covering various Union policies that are of particular relevance for consumers. It reflects the need to take account of consumer protection requirements in the formulation and implementation of other policies and activities . It complements other EU initiatives, such as the European Green Deal , the Circular Economy Action Plan and the Communication on Shaping Europe’s digital future . It also supports relevant international frameworks, such as the United Nations’ 2030 Agenda for Sustainable Development and the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. An effective response to all these priorities requires close cooperation between the EU and its Member States an d proper transposition, implementation and enforcement of the solid consumer protection framework developed over many years. For this reason, the Agenda puts forward priorities and key action points to be taken forward together at European and national levels . The Agenda is the product of intensive preparations and discussions with interested parties. An o pen public consultation showed general support for its main priorities, including the need to respond to the COVID-19 pandemic . The comprehensive approach was welcomed as a key driver for a sustainable, green recovery and a fair digital-oriented society. Effective enforcement and redress as well as support for consumers with specific needs are seen as important cross-cutting issues. Consumers in the COVID-19 pandemic Example: Online consumer scams have surged significantly during the crisis. Fraudsters have played on consumers’ fears to sell unnecessary, ineffective and potentially dangerous products on the basis of false claims as to their health benefits , for example, by marketing goods with unjustified protective characteristics, or selling masks which do not comply with the relevant requirements. The Commission and consumer authorities have reached out to platforms in order to make sure that hundreds of millions of illegal offers and advertisements were removed . Consumer rights and safety must continue to be protected, especially during a period of unprecedented uncertainty and distress. The COVID-19 pandemic is first and foremost a health crisis . The EU and its Member States have taken determined action to fight the pandemic in a coordinated way. It is important that everyone has equal and timely access to affordable tests, protective equipment, treatment and future vaccines against COVID-19 and all necessary preventive and curative healthcare . The Commission has recently set out further concrete response measures to help limit the spread of the coronavirus, protect people’s lives and build increased resilience in all Member States . Products and services proving essential in the crisis need to provide the consumer with full safeguards with regard to fundamental rights, medical ethics, privacy, and data protection in accordance with the General Data Protection Regulation. However, the profound social and economic disruption that has followed in its wake presents a major challenge to society. The EU has responded with an unprecedented effort to strengthen recovery and bolster resilience, but the economy remains fragile. The pandemic is also visibly changing people’s consumption and mobility patterns . The confinement measures highlighted the crucial role of digital technologies in people’s lives, allowing to purchase essential goods which would not otherwise be accessible and to access services despite the restrictions. Observed trends include buying more locally, booking travel less in advance , but also using on-line services more often. Some changes may be temporary, linked to the health situation (e.g. using public transport less) while others, notably those linked to the digital transformation (e.g. increasing online purchase of food or accessing more online streaming services at home, including for cultural and sport events) could become more structural . The crisis has affected many areas of consumers’ lives and it underlined the critical importance of a high level of consumer protection and close cooperation among authorities in the EU. At the same time, it has also brought to light certain gaps in the EU’s consumer protection framework. EU consumers rightly expect transport undertakings and tour operators to respect their right to a full refund of pre-payments. However, consumers are facing significant problems in enforcing this right due to the liquidity problems of the sector and the almost halt of passenger transport during the pandemic. In response, the Commission and Member States have taken action to ensure that consumers’ rights are protected, promoting also practical solutions, in full compliance with the applicable rules . The experience from the pandemic and from previous events, such as the bankruptcy of Thomas Cook in 2019, calls for a deeper analysis into whether the current regulatory framework for package travel, including as regards insolvency protection, is still fully up to the task of ensuring robust and comprehensive consumer protection at all times, taking into account also developments in the field of passenger rights . Another area of concern that has come to the fore during the pandemic is the surge in consumer scams, deceptive marketing techniques and fraud in online shopping, to which an increasing number of consumers have fallen and continue to fall victim . Fighting such rogue trading practices has required close cooperation between the Commission and national enforcement authorities. Considering their central role in facilitating online trade, the Commission also stepped up its contacts with major online platforms which took effective measures to prevent and react to relevant illegal content . To improve resilience to mass-harm practices that pose a threat to the public interest, competent authorities should maintain cooperation with key stakeholders such as platforms, business associations, advertisers and consumer organisations. At the same time, there is a need to keep a close watch for online scams and to further increase cooperation with other relevant networks including law enforcement authorities, domain registries and the International Consumer Protection and Enforcement Network (ICPEN) . The changing consumption patterns pose new challenges. They led to a surge in consumers’ single-use packaging and plastic personal protection equipment waste , to which the Commission promptly gave a first policy response in April 2020 . The pandemic also revealed the risk for certain categories of consumers to fall behind, particularly those lacking the means or skills to participate actively in a rapidly changing market, especially online. This calls for even greater focus on initiatives to support integration, inclusion, awareness raising and education of consumers . It will be important to understand how consumers’ behaviour adjusts in the long term in the aftermath of the pandemic and to develop the necessary foresight to inform future policy action and to take into account data and evidence from research on consumers’ behaviour when assessing the resilience of the EU to future shocks . Action 1: By 2022, the Commission plans to analyse the extent to which the Package Travel Directive is still adequate in the light of recent crises, building on the 2021 report on its application. Action 2: By 2022, the Commission plans to engage in foresight to explore the longer-term impact of COVID-19 on the consumption patterns of people in the EU as a basis for future policy initiatives. Action 3: The Commission will support and facilitate cooperation between the Consumer Protection Cooperation network and other networks and stakeholders to tackle consumer scams, unfair marketing practices and fraud . Key priority areas Green transition Example: Negative environmental impacts and early obsolescence are a growing concern for EU consumers who often complain that purchased goods do not last very long and are produced under conditions detrimental to the environment; 85% would welcome better information on durability of a good when deciding on a purchase. Studies show that when consumers receive such information, the sales of the most durable versions can almost triple; consumers are even willing to pay more for goods with longer durability . Consumers across Europe are showing a growing interest in contributing personally to achieving climate neutrality, preserving natural resources and biodiversity, and reducing water, air and soil pollution . The challenge is to unlock this potential through measures that empower, support and enable every consumer, regardless of their financial situation, to play an active role in the green transition without imposing a specific lifestyle and without social discrimination. Access to sustainable products should not be dependent on the level of income or where you live, but should be available to everyone. The European Green Deal sets out a comprehensive strategy to transform the EU into a fair and prosperous society, with a climate-neutral, resource-efficient, clean and circular economy in which economic growth is decoupled from resource use and where negative impacts on natural capital and biodiversity are reduced. This requires profound and rapid change in our habits and behaviour to reduce our environmental footprint in all areas from housing and food to mobility and leisure . A number of initiatives are being taken already with the aim to ensure that products , both goods and services, sold to EU consumers are fit for the above objectives. These include: the Farm to Fork Strategy and the EU Biodiversity Strategy , announcing key actions and initiatives aiming at reducing the environmental and climate footprint of the EU food systems and empowering consumers to make informed, healthy and sustainable food choices ; the recently published Roadmap for the 2021 Zero Pollution Action Plan , which identifies consumer products as an important area for action and explores ways to incentivise consumers to make cleaner choices; the Chemicals Strategy for Sustainability , which has also announced actions aiming to increase the information on chemicals available to consumers, protect them from the most harmful substances, and promotes the safe and sustainable-by-design chemicals; b uilding on the 2018 Action Plan , t he forthcoming Renewed Sustainable Finance Strategy will seek to offer consumers new opportunities to have a positive impact on sustainability by providing them with reliable, complete and trusted information on the financial products they invest in; and the Renovation Wave presents a strategy to make homes for consumers fit for a greener and digital society, including strengthened information tools for consumers. Furthermore, the new Circular Economy Action Plan sets out a number of specific initiatives to fight early obsolescence and promote durability , recyclability, reparability, and accessibility of products, and to support action by business. Notably, the Sustainable Products Initiative will aim to make sustainable products the norm, by establishing product sustainability principles and revising the Ecodesign Directive , extending its scope beyond energy-related products and delivering on circularity. Additional regulatory and non-regulatory measures will be needed to address specific groups of goods and services, such as ICT, electronics or textile, and packaging. For instance: The Circular Electronics Initiative aims to ensure that electronic devices are designed for durability, maintenance, repair, disassembly, dismantling, reuse and recycling, and that consumers have a ‘right to repair’ them including software updates. The initiative on a common charger for mobile phones and other portable devices , aims to increase consumer convenience and reduce material use and e-waste associated with production and disposal of this particular item used daily by the vast majority of consumers. The upcoming EU Textiles Strategy will seek to empower consumers to choose sustainable textiles and have easy access to re-use and repair services. The review of the Packaging and Packaging Waste Directive aims to make all packaging re-usable and recyclable in an economically viable way and address overpackaging. These initiatives will promote better value retention, prioritise safer and more durable products and keep materials in the economic cycle (refuse, reduce, repair, reuse, and recycle) for as long as possible . To enable a socially optimal uptake of new goods and services as well as of new approaches to consumption, consumers need better and more reliable information on sustainability aspects of goods and services, while avoiding information overload. Respondents to the public consultation pointed to a lack of such information and to concerns as to the reliability of environmental claims and information on products as important obstacles to greater uptake of sustainable consumption choices. The upcoming initiative on empowering consumers for the green transition intends to address consumers’ access to information on environmental characteristics of products, including their durability, reparability or upgradeability, as well as the issue of the reliability and comparability of such information. It will set out general requirements that would complement more targeted rules contained in sectoral legislation, e.g. on specific products or product groups. Better information on the availability of spare parts and repair services can further support product durability. The upcoming initiative on empowering consumers in the green transition , the Sustainable Product Policy Initiative and, where relevant, sector specific initiatives will be essential to give consumers an effective right to repair . Moreover, the future review of the Sale of Goods Directive would provide an opportunity to examine what more can be done to promote repair, and encourage more sustainable, circular products. Various options regarding consumer remedies will be looked at, such as giving preference to repair over replacement, extending the minimum liability period for new or second-hand goods, restarting a new liability period after repair. These efforts could be complemented by p romoting new consumption concepts and behaviours, such as the sharing economy, new business models allowing consumers to buy a service rather than a good, or support for repairs through community and social economy organisations actions (e.g. repair cafés) and for second-hand markets. Providing consumers with better and more reliable information often means improving the existing tools . The updated labels that provide information on products and appliances covered by the eco-design directive and energy labelling framework will help to raise awareness and manage expectations of the energy performance of products, contributing to the EUs energy efficiency objective. In addition, uptake and awareness of the EU Ecolabel could be fostered through communication actions and partnerships with relevant stakeholders, including retailers, aiming to promote the EU Ecolabel also on e-marketplaces. The EU Ecolabel would, moreover, be extended to retail financial products in line with the 2018 Sustainable Finance Action Plan , allowing consumers to rely on a trusted and credible label when investing in green financial products. In addition, consumers need to be better protected against information that is not true or presented in a confusing or misleading way to give the inaccurate impression that a product or enterprise is more environmentally sound, called “ greenwashing ”. Actions to that effect are also being developed in the area of sustainable finance . Furthermore, the Commission will propose that companies substantiate their environmental claims using Product and Organisation Environmental Footprint methods to provide consumers with reliable environmental information. The Commission will examine ways to create a sustainable labelling framework that covers, in synergy with other relevant initiatives, the nutritional, climate, environmental and social aspects of food products . Consumer energy choices will be key to deliver on the new climate targets for 2030 and climate neutrality by 2050 . New rules entering into force on 1 January 2021 will improve information for consumers through electricity billing and independent price comparison tools, as well as facilitation of prosumer choices and energy communities. The Commission will propose provisions for other energy carriers to empower gas and district heating consumers with similar rights. T he digital transformation offers also other new opportunities to provide more targeted and understandable information. The development of digital product passports under the Sustainable Products Initiative would aim to help inform consumers on the products’ environmental and circular aspects. More broadly, digital information could empower consumers to check the reliability of information, make comparisons between products, but also inform them in a more holistic way about their environmental impacts, for example their carbon footprint. Action and resources, including from the Technical Support Instrument for capacity building under the next MFF , should be used to support initiatives promoting and activating clean, climate-neutral, sustainable consumption culture and behaviour. This should be done in accessible, innovative and appealing ways, e.g. through smartphone applications and websites , and draw on the existing tools . Businesses , including SMEs, could play an important role in the quest for greener consumption. I ntegrating sustainability objectives into corporate strategies and decision making could result in more sustainable products becoming available. Examples of good practices range from monitoring environmental and natural capital impacts, dependencies and risks across the full value chain, the inclusion of environmental information in disclosures to consumers, to taking consumer interests into account in corporate board decisions. The Commission envisages to put forward in 2021 a legislative initiative on sustainable corporate governance to foster long-term sustainable and responsible corporate behaviour . To stimulate more voluntary corporate action, the Commission plans to work with economic operators to encourage their voluntary pledges to disclose to consumers the company’s environmental footprint, improve their sustainability and reduce the impact on the environment. These pledges will be developed in synergy with the forthcoming European Climate Pact. They will build on existing methodologies, tools and applicable legislation . Over time, these pledges could bring in participants from a wide range of sectors, based on increasingly diverse commitments. Action 4: In 2021, the Commission plans to present a legislative proposal to empower consumers for the green transition with better information on products’ sustainability and better protection against certain practices, such as greenwashing and early obsolescence, and a legislative proposal on the substantiation of green claims based on the Environmental Footprint methods. Action 5: Starting this year, the Commission plans to work with economic operators to encourage voluntary pledges of these operators to actions in support of sustainable consumption beyond what is required by law . Action 6: From 2022, the Commission will assess, in the context of the review the Sales of Goods Directive, how to further promote repair and encourage more sustainable, “circular” products . Digital Transformation Example: Between 2014 and 2019, the proportion of Internet users in the EU who bought or ordered goods or services online for private use grew from 63% to 71%; in five Member States , those figures exceeded 80% . Consumers should be protected at a comparable level online as they are offline. Rules should be adapted to the connected environment to ensure that, for example, smart home devices are not subject to cybersecurity risks , and online offers of credit provide the necessary information that is easily readable and accessible on a smartphone. The digital transformation is radically changing consumers’ lives , providing them with more opportunities and a wider choice of both goods and services. At the same time, it can make it harder for them to make informed choices and safeguard their interests. The underlying data collection and processing combined with analysis of consumers’ behaviour and their cognitive biases can be used to influence consumers to take decisions that may go against their best interests. This may limit effectiveness of the current rules designed to protect consumers in the digital environment, inter alia against unfair commercial practices. The Directive on Better Enforcement and Modernisation of Consumer Law and the Digital Content Directive are important steps to address some of these challenges. Considering the fast pace of the technological progress and its impact on the consumer experience, additional action is needed. Commercial practices that disregard consumers’ right to make an informed choice, abuse their behavioural biases, or distort their decision-making processes, must be tackled. These practices include the use of ‘dark’ patterns , certain personalisation practices often based on profiling, hidden advertising, fraud, false or misleading information and manipulated consumer reviews. Additional guidance is needed on the applicability of consumer law instruments such as the Unfair Commercial Practices Directive and Consumer Rights Directive to these practices. Ultimately, consumers should benefit from a comparable level of protection and fairness online as they enjoy offline . In order to ensure consumers derive full benefit from the significant potential of the digital transformation, consumer interests should be taken into account in the design or adaptation of rules governing the digital economy . The objective is twofold: to create a safer digital space for consumers where their rights are protected and to ensure a level playing field enabling innovation to deliver newer and better services to all Europeans. First, the Commission’s upcoming proposal for a new Digital Services Act (DSA) , will aim to define new and enhanced responsibilities and reinforce the accountability of online intermediaries and platforms. The DSA will ensure that consumers are protected effectively against illegal products, content and activities on online platforms as they are offline. Second, to address the problems arising in digital markets prone to market failures, such as the gatekeeper power of certain digital platforms, the Commission is planning to present also a Digital Markets Act . It would combine the ex ante regulation of digital platforms having the characteristics of gatekeepers with a dynamic market investigation framework to examine digital markets prone to market failures. Consumers will be the final beneficiaries of fairer and more contestable digital markets, including lower prices, better and new services and greater choice. While a rtificial intelligence (AI) can do a lot of good, some AI uses could breach consumer rights and cause harm to consumers . Following its White Paper on AI and the accompanying report on liability and the safety of new technologies , the Commission is working on: a proposal to guarantee a high level of protection of consumer interest and the protection of fundamental rights, in turn building the trust necessary for the societal uptake of AI; as regards civil liability, measures to ensure that victims of damage caused by AI applications have the same level of protection in practice as victims of damage caused by other products or services. The advance of new technologies and the globalisation of production and retail trade, including through online channels, raise the question whether existing product safety rules are sufficient to deal with current developments and adequately protect consumers. The Commission is currently working on a number of initiatives on the safety of new technologies, such as: the revision of the Machinery Directive ; the adoption of delegated acts under the Radio Equipment Directive ; and the revision of the General Product Safety Directive . The General Product Safety Directive , which provides the legal framework for the safety of non-food consumer products , derives from a time when AI-powered products and connected devices were rare, which is not the case anymore. Such developments challenge the current definition of products and bring new risks or change the way existing risks could materialise, which should be reflected and duly taken into account. The growth of online selling also poses new challenges, as authorities do not always have sufficiently effective instruments for online market surveillance. In addition, e-commerce allows consumers to purchase directly from operators located outside the EU, making it more difficult to check the safety of products entering the single market. The forthcoming proposal for a revision of the General Product Safety Directive, foreseen for 2021, should provide a solid response to these increasing challenges. Moreover, a universally accepted public electronic identity – based on the consumers’ choice, their consent and the guarantee that their privacy is fully respected in line with the General Data Protection Regulation (GDPR) – could give consumers the possibility to manage the access and use of their data in a fully controlled and secure manner. The Commission is currently reviewing such a system, taking into account the interest and protection of consumers . To address unjustified geo-blocking , which discriminates between EU consumers to segment markets along national borders, the Commission is currently carrying out its first short term review of the Geo-blocking Regulation . The European Strategy for Data aims to facilitate the effective individuals’ right to data portability under the GDPR. This right has clear potential to put individuals at the centre of the data economy by enabling them to switch between service providers, combine services, use other innovative services and choose the services that offer most data protection. The Strategy will also drive the creation of a genuine single market for data and the creation of common European data spaces . Furthermore, the retail financial services sector has been profoundly transformed by the digital transition introducing new trends and solutions, and diversifying the offer of financial products and services. Non-traditional providers of such services – such as FinTechs and peer-to-peer lenders – have joined traditional providers who themselves increasingly use online sales channels as well. New products, such as short-term high-cost loans, that are concluded for a short period but can lead to significant costs for the borrower, are ever-more marketed and sold digitally. New technologies, such as instant payment solutions, can bring tangible benefits for consumers but may require specific consumer protection measures . The Commission has recently announced initiatives which will improve consumer protection in payments. These issues will be considered in the framework of the recently adopted Retail Payments Strategy for the EU . The use of alternative categories of data in combination with automated decision-making for credit scoring raises questions as to what data should be used to assess consumers’ creditworthiness and highlights the risks of discrimination from decisions based on opaque algorithms – a type of risk likely to be addressed also through the above-mentioned legal act on requirements for Artificial Intelligence. Moreover, existing legislation, such as the Consumer Credit Directive , the Mortgage Credit Directive, the Payment Account Directive and the Distance Marketing of Financial Services Directive , should be revised in order to reflect the growing use of digital means and address the above-mentioned challenges . It should, empower consumers to understand products and to compare and accept offers online, thereby boosting innovation and consumer trust. The Commission’s new digital finance package , including digital finance and retail payments strategies and legislative proposals on crypto-assets and digital operational resilience for the financial sector aim to ensure that consumers and businesses reap the benefits of innovation while being protected. Reflecting ongoing developments in the digital transformation will also be part of the retail investment strategy which should focus on the interests of individual investors and is envisaged for the first half of 2022. In addition, the digital transformation can also bring new challenges such as when digital solutions are not designed to be also accessible to persons with disabilities . The Commission is supporting Member States in the transposition of the European Accessibility Act . Its application by 2025 will help remove digitalisation challenges for people with disabilities and increase the availability of accessible products and services for persons with disabilities. Finally, the digital transformation requires consumers to have strong digital literacy and digital competences that should be promoted by education and training in a lifelong learning perspective as highlighted by the Digital Education Action Plan 2021-2027 and its strategic priorities . Action 7 : By 2022 and after updating its guidance documents on the Unfair Commercial Practices Directive and the Consumer Rights Directive , the Commission plans to analyse whether additional legislation or other action are needed in the medium-term in order to ensure equal fairness online and offline. Action 8 : In 2021, as announced in the White Paper on AI, the Commission foresees to make a proposal for a horizontal legal act laying down requirements for AI . Action 9 : In 2021, the Commission plans to prepare a proposal for a revision of the General Product Safety Directive to address new challenges to the safety of products brought by new technologies and online selling. Complementarily, in 2021 the Commission aims to also prepare a proposal for the revision of the Machinery Directive . Action 10: In 2021, the Commission plans to prepare proposals for the revision of the Consumer Credit Directive and the Distance Marketing of Financial Services Directive to reinforce consumer protection in the context of the digitalisation of retail financial services. Effective enforcement and redress Example: The forthcoming Directive on Representative Actions allows consumers to join forces. For future cases, qualified entities, designated for this purpose, can bring cases for the collective interests of consumers, including in cross-border situations, more easily to courts or administrative authorities. This will make it easier for consumers to seek jointly redress in cases that are similar, for example, to the manipulation of exhaust gas emission tests for certain diesel cars. Just as businesses are entitled to sell products and offer services to all consumers in the single market, consumers , wherever they are in the EU, should be able to enforce their rights effectively vis-à-vis these businesses. In practice, however, website screening by enforcement authorities has shown that consumer rights are often not respected. Between 2007 and 2019, an average 60% of websites checked were found not to be complying with basic consumer rules and thus requiring corrections . The enforcement of consumer rights is first and foremost the responsibility of national authorities, but the EU plays an important coordinating and supporting role. The new Consumer Protection Cooperation (CPC) Regulation which entered into force in January 2020, provides a stronger basis for joint EU action. It strengthens enforcement authorities’ online capacity, cooperation mechanisms and intelligence gathering system to address large-scale infringements of EU consumer law, ensure consistent level of consumer protection and offer a ‘one-stop-shop’ for businesses. The Commission will not hesitate to make use of its powers under the Regulation to trigger coordinated enforcement actions on EU-wide issues where necessary. In line with the strategic priorities of this Agenda, work will focus on addressing: the impact of COVID-19 on consumer rights (i.e. scams, travel related issues and exploitation of financial vulnerabilities which existed before the pandemics but have become more acute ), and misleading green claims and unfair commercial practices in relation to online influencing techniques and personalisation. The Regulation requires the Commission to carry out an evaluation of the effectiveness of the new rules by January 2023. In addition, the EU recently reviewed its legal framework for consumer protection. The new Directive on Better Enforcement and Modernisation of Consumer Law and the forthcoming Directive on Representative Actions will substantially strengthen consumer rights, in particular by providing for more digital fairness, stronger sanctions and an effective mechanism for collective redress. To ensure uniform enforcement throughout the EU and assist authorities in coping better with the difficulties arising from the digital transformation, the Single Market Programme under the new MFF will prioritise funding national authorities’ capacity-building activities. The Commission plans to fund a project to set up an ‘EU e-Lab’ as a platform that will provide a common toolbox that authorities can use to carry out online investigations and monitor dangerous products sold online by deploying advanced IT solutions, using AI, data mining techniques and webcrawlers. In addition, it will seek to strengthen the capacities of potential future qualified entities under the forthcoming Directive on Representative Actions and of national consumer organisations as bodies designated to report alerts under the CPC Regulation. Facilitating individual redress will remain a priority with continued EU funding and modernisation of European Consumer Centres, Alternative Dispute Resolution and Online Dispute Resolution tools. Tailored technical support for administrative capacity building in national authorities is also possible through the Technical Support Instrument . Action 11: The Commission will assist Member States in the timely and efficient transposition, implementation and enforcement of the Directive on Better Enforcement and Modernisation of Consumer Law which will enter into application in May 2022 and for the future Directive on Representative Actions, once formally adopted and entered into force. Action 12 : In 2022 and every 2 years thereafter, the Commission together with national authorities will present common enforcement priorities of the CPC network to address compliance issues identified in various sectors. Action 13 : By 2022, the Commission will deploy a toolbox of innovative e-tools to strengthen national authorities’ capacity to tackle illegal online commercial practices and identify unsafe products following the principles of the European Interoperability Framework . Action 14: By 2023, the Commission will evaluate the application of the CPC Regulation, in particular to assess the effectiveness of enforcement in addressing EU-wide practices that contravene consumer law. Addressing specific consumer needs Example: In 2018, 10% of EU households had arrears on a mortgage, rent, utility bills or loan payments, and were at risk of over-indebtedness. The current pandemic is exacerbating the situation of many indebted consumers. The Commission has worked with Member States and stakeholders to identify and promote best practices to help consumers in difficulty , including better access to debt advice. Studies show that a euro spent on debt counselling can save more than two euros in social benefits. Consumer policy instruments protect all consumers in their dealings with professional traders. It is assumed that consumers are generally the weaker party in a transaction and that their health, safety and economic interests therefore require protection . However, certain groups of consumers in certain situations can be particularly vulnerable and need specific safeguards. The vulnerability of consumers can be driven by social circumstances or because of particular characteristics of individual consumers or groups of consumers, such as their age, gender, health, digital literacy, numeracy or financial situation . A lack of accessibility can put older people or people with disabilities in situations of exclusion or limit their interactions. These forms of vulnerability may have been exacerbated by the current pandemic, but they exist independently of it. The increasing financial vulnerability of many EU households is a particular concern at present. A recent survey in 21 Member States showed that since the start of the COVID-19 crisis 6 in 10 consumers have faced financial difficulties which may lead to over-indebtedness. Debt advice has proven an effective way of helping over-indebted consumers to return to financial sustainability, while ensuring that creditors are repaid. The Commission is compiling best practices in Member States, examining their replication potential, and identifying funding needs and opportunities under the new MFF. In June 2020, the Commission also published the updated European Code of Good Conduct for Microcredit Provision . The review of the Consumer Credit Directive will involve assessing how to improve the rules ensuring that credit is granted only in conjunction with a thorough assessment of the consumer’s creditworthiness. Consumers should also receive all necessary and appropriate pre-contractual information and advice so as to make informed choices when entering into credit agreements. These measures are key for matching consumers’ financing needs with their ability to repay and thus reduce the risk of payment default and over-indebtedness. Nevertheless, they might sometimes be unable to repay debts as they fall due. Accordingly, it may be necessary to evaluate the most appropriate means of dealing with consumer over-indebtedness, including the discharge of debts . Affordability is crucial to ensuring access to products and services for low income consumers , as highlighted by the European Social Policy Network . Some Member States use consumer protection measures alongside social protection measures to target low-income people. The Commission Recommendation on Energy Poverty provides Member States with guidance on ways to address energy poverty, in order to empower vulnerable energy consumers. Older people and people with disabilities have specific consumption-related needs. It is important to ensure that clear, user-friendly and accessible information is available both online and offline in accordance with EU accessibility requirements for products and services . Older consumers and consumers with disabilities also need accessible products and assistive technologies that are compatible with mainstream technologies. A fair and non-discriminatory approach to the digital transformation should cater to the needs of older consumers, consumers with disabilities and more generally ‘off-liners’ who may be less familiar or less at ease with digital tools and more prone to fall victim to fraud. Experience from some Member States shows that local initiatives that provide advice to consumers in rural areas or urban districts are among the most effective. Social economy organisations are particularly well placed to address these needs thanks to their proximity to local and rural communities. Similar initiatives could be promoted through common action at EU level under the future MFF. Children and minors are particularly exposed to misleading or aggressive commercial practices online. It is important to invest more in lifelong consumer education and awareness raising, for people at all stages of life from school onwards. This should also include the promotion of financial literacy as an essential skill for empowering consumers to make good decisions about their personal finances . Better coordination of actions among key actors at national and EU level covering issues such as access to online educational material and capacity building could help achieve synergies, constant innovation, adaptation and uptake of new online and pedagogical approaches, including through the creation of online platforms and other tools. Children are also particularly exposed to risks relating to products . Of all the products notified as dangerous in the Safety Gate/RAPEX system in 2019 as many as 32% were toys or products for childcare . Besides revising the General Product Safety Directive and strengthening the overall framework, the Commission will develop updated safety requirements for standards on products for children . The Commission also plans to support sampling and testing children’s products through coordinated market surveillance activities by Member States . In addition, it will include protecting the safety of children and other vulnerable groups in the 2021 edition of the EU Product Safety Award to promote best business practices in this area. Directive 2004/113/EC ensures equal treatment between men and women in the access to and supply of goods and services. This ensures protection against, for instance, the refusal of access to credit services for pregnant women based on an expected potential loss of income and the exclusion of single mothers from certain financial services on the basis of a perceived higher risk of default. In addition, Directive 2000/43/EC lays down a framework for combating discrimination on the grounds of racial or ethnic origin, with a view to putting into effect in the Member States the principle of equal treatment. The risk of discrimination is at times exacerbated by algorithms used by certain goods and services providers, and which may be formulated with certain biases often resulting from pre-existing cultural or social expectations. Whereas this may lead to discrimination among consumers generally, it often affects certain groups more than others, and in particular people from minority ethnic or racial backgrounds . The upcoming proposal for a horizontal legislative framework on Artificial Intelligence will aim to specifically address how to limit risks of bias and discrimination from being built into algorithmic systems. Lastly, evidence from behavioural economics shows that the behaviours of consumers are often affected by cognitive biases, especially online, which can be exploited by traders for commercial purposes. Such new forms of risks can affect virtually all consumers . Transparency obligations are certainly important in tackling information asymmetries (as also mentioned above in the context of the digital transformation), but further assessment is required to determine the need for additional measures to address this dynamic form of vulnerability. Action 15: From 2021, the Commission plans to increase funding for actions enhancing the availability and quality of debt advice services in Member States. Action 16 : The Commission aims to support, as of 2021, initiatives providing local advice to consumers , who for structural or personal reasons do not have access to support and information provided online or at central information offices. Action 17 : In 2021, the Commission foresees to prepare a Commission Decision on safety requirements to be met by standards on childcare products in addition to strengthening the product safety framework through a proposal for the revision of the General Product Safety Directive. Action 18 : By 2023, the Commission will develop a strategic approach to improving consumer awareness and education, addressing also the needs of different groups, on the basis inter alia of equality and non-discrimination approaches. Consumer protection in the global context Example: With the rise of e-commerce, cooperation with international partners, in particular China, becomes ever more important. The proportion of p urchases from sellers outside the EU increased from 17% in 2014 to 27% in 2019 . Intensifying product safety cooperation with China through an action plan with a specific focus on products sold online could help reduce the number of unsafe products sold directly to EU consumers. Production and value chains are increasingly global and interconnected . Distribution and retail chains are driven by the rapid growth of online trade and the platform economy. As a result, strong international cooperation among authorities and all actors in the supply chain is important to ensure effective protection of consumers. At the same time, it is important for the EU to project at international level its high level of consumer protection as a European value and model. Ensuring the safety of imports and protecting EU consumers from unfair business practices used by non EU operators requires reinforced action at home through stronger market surveillance tools and closer cooperation with authorities in EU partner countries . A large number of dangerous products found in the EU come from third countries. In 2019, for example, 64% of alerts in Safety Gate/RAPEX concerned products made outside of the EEA, often in China. Since 2006, the Commission has engaged in product safety cooperation through the RAPEX-China system and this has helped to reduce the number of unsafe products even if the figure remains high overall. Cooperation and exchanging data on dangerous products with countries with similar markets could be another way to ensure the safety of EU consumers. In doing so, Member States could target their activities better and address new and emerging risks. To help in this effort, the Commission has set up arrangements for a regular exchange of information on dangerous products with Canada . It also draws on the important potential of trade policy and is discussing the inclusion of a similar exchange on safety and compliance of non-food products and related market surveillance in trade agreements currently under preparation (e.g. with Australia , New Zealand and Chile) . It is equally important to seek close cooperation with countries in the European Neighbourhood and the Western Balkans . The latter are especially important due to their geographical proximity and their process of alignment with the EU acquis in the consumer protection and safety area. The EU’s high consumer protection standards can serve as an example for other countries with less advanced structures for consumer protection and should be promoted in international agenda setting. For example, some non EU countries have expressed strong interest in adopting a system similar to the EU’s Safety Gate/RAPEX. In this regard, the Commission provides regulatory support and is engaged in capacity building activities. M ultilateral cooperation on consumer issues is key to promoting a high level of protection and safety at international level and to protecting consumers globally. In cooperation with Member States, t he Commission will continue to use its influence in international organisations, such as the World Trade Organization (WTO), the UN Conference on Trade and Development (UNCTAD), or the Organization for Economic Cooperation and Development (OECD), in order to achieve these goals. Action 19 : In 2021, the Commission aims at developing an action plan with China for strengthened product safety cooperation for products sold online. Action 20: As of 2021, the Commission will seek to develop regulatory support, technical assistance and capacity building for EU partner countries , including in Africa . Governance This Agenda sets out the Commission’s proposed actions to foster consumer policy priorities that could be pursued by the EU and its Member States in the next five years and beyond. Its success will depend on a broad partnership involving all relevant stakeholders. This new vision of cooperation between EU and national policy priorities implies a new framework for enhanced cooperation cap able of delivering concrete actions. It should build on yearly priorities, discussed at an annual Consumer Summit bringing together all stakeholders around the World Consumer Day . The Summit should review progress achieved in the previous year and set the priorities for the year ahead. The Commission will seek regular discussions with the European Parliament, the Economic and Social Committee and the Committee of the Regions . It will also work closely with Member States in the context of existing networks , working groups or ad hoc task forces. The Commission will in this regard work closely with national authorities to ensure close coordination of actions and best use of relevant available funds at the EU and national levels. Exchange of the results from research and scientific projects as well as data exchange between Member States and the Commission could contribute to a solid evidence base of relevant data. This work should be accompanied by close and effective cooperation with key stakeholders , including consumer organisations, industry and academics . Strong consumer organisations at Union and national level are essential partners in designing the work under this Agenda, reaching out to consumers and supporting them. The Commission will establish a new Consumer Policy Advisory Group to review progress and reflect on priorities in the year ahead as input into the Consumer Summit discussions. It should bring all stakeholders together but also allow for targeted discussions, e.g. between consumer organisations and public authorities. Various forms of cooperation with business should be pursued, including through training activities, exchange of good practices, and meetings with companies engaged in voluntary pledges. In parallel, the current Consumer Conditions Scoreboard on the situation of consumers throughout the EU, should be further developed to reflect better the reality of consumer protection, product safety and sustainable consumption at EU and national levels, on the basis of a revised set of indicators. It should build on a reinforced system of data collection covering the situation across markets and countries, views and behaviour of consumers as well as Member States’ enforcement capacities and actions. On the basis of data gathered through the scoreboard and close cooperation with all stakeholders, EU and national measures and action could be designed, aligned and prioritised for maximum impact for consumers’ benefit throughout the EU. Action 21: The Commission aims at setting up a Consumer Policy Advisory Group bringing together representatives from the consumer organisations, civil society and the industry in support of the consumer agenda . Action 22: The Commission plans to revamp the Consumer Conditions Scoreboard in 2021 to improve its monitoring and benchmarking function as well as its relevance for strengthening enforcement cooperation in the EU. Conclusion The EU has a solid consumer protection framework developed over many years and recently enhanced through several legislative initiatives from which consumers in the EU will benefit in the years to come . This New Consumer Agenda outlines how these achievements could be consolidated through a range of actions to address challenges, many of which have been further highlighted in the context of the current pandemic, and to reinforce the overall framework of engagement between EU institutions, Member States and stakeholders. This will contribute as a key driver for a sustainable recovery and resilience of the EU economy and consumers. The Commission looks forward to a wide-ranging dialogue with all interested parties on the priorities and actions as well as the cooperation methods to promote consumer protection in the years ahead as set out in this Agenda.
New Consumer Agenda strengthening consumer resilience for sustainable recovery Introduction European consumers rightly expect to benefit fully from the single market and to be empowered to make informed choices and play an active role in the green and digital transition whenever and wherever they are in the EU . They expect to have free access to goods and services across the EU and reassurance that th eir rights as consumers are protected, notwithstanding traditional and emerging challenges . The New Consumer Agenda (‘the Agenda’) presents a vision for EU consumer policy from 2020 to 2025, building on the 2012 Consumer Agenda (which expires in 2020) and the 2018 New Deal for Consumers . It also aims to address consumers’ immediate needs in the face of the ongoing COV ID-19 pandemic and to increase their resilience. The pandemic has raised significant challenges affecting the daily lives of consumers, in particular in relation to the availability and accessibility of products and services, as well as travel within, and to and from the EU. The Agenda covers five key priority areas : The green transition; The digital transformation; Redress and enforcement of consumer rights; Specific needs of certain consumer groups; and International cooperation. By ensuring that these priorities are appropriately addressed, t he Agenda will act as a guide for the implementation of the Single Market Programme under the new Multi-Annual Financial Framework (MFF) . By promoting measures for a greener, more digital and fairer single market, its aim is to boost trust among consumers, whose spending generates 54% of the EU’s GDP , thus stimulating economic recovery from the demand side. In this environment, there is a need to ensure effective protection of consumers’ interests while also suppor ting businesses, especially small and medium-sized enterprises . The Agenda takes a holistic approach covering various Union policies that are of particular relevance for consumers. It reflects the need to take account of consumer protection requirements i n the formulation and implementation of other policies and activities . It complements other EU initiatives, such as the European Green Deal , the Circular Economy Action Plan and the Communication on Shaping Europe’s digital future . It also supports relevant international frameworks, such as the United Nations’ 2030 Agenda for Sustainable Development and the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. An effective response to all these priorities requires close cooperation between the EU and its Member States an d proper transposition, implementation and enforcement of the solid consumer protection framework developed over many years. For this reason, the Agenda puts forward priorities and key action points to be taken forward together at European and national levels . The Agenda is the product of intensive preparations and discussions with interested parties. An o pen public consultation showed general support for its main priorities, including the need to respond to the COVID-19 pandemic . The comprehensive approach was welcomed as a key driver for a sustainable, green recovery and a fair digital-oriented society. Effective enforcement and redress as well as support for consumers with specific needs are seen as important cross-cutting issu es. Consumers in the COVID-19 pandemic Example: Online consumer scams have surged significantly during the crisis. Fraudsters have played on consumers’ fears to sell unnecessary, ineffective and potentially dangerous products on the basis of false claims as to their health benefits , for example, by marketing goods with unjustified protective characteristics, or selling masks which do not comply with the relevant requirements. The Commission and consumer authorities have reached out to platforms in order t o make sure that hundreds of millions of illegal offers and advertisements were removed . Consumer rights and safety must continue to be protected, especially during a period of unprecedented uncertainty and distress. The COVID-19 pandemic is first and foremost a health crisis . The EU and its Member States have taken determined action to fight the pandemic in a coordinated way. It is important that everyone has equal and timely access to affordable tests, protective equ ipment, treatment and future vaccines against COVID-19 and all necessary preventive and curative healthcare . The Commission has recently set out further concrete response measures to help limit the spread of the coronavirus, protect people’s lives and b uild increased resilience in all Member States . Products and services proving essential in the crisis need to provide the consumer with full safeguards with regard to fundamental rights, medical ethics, privacy, and data protection in accordance with the G eneral Data Protection Regulation. However, the profound social and economic disruption that has followed in its wake presents a major challenge to society. The EU has responded with an unprecedented effort to strengthen recovery and bolster resilience, b ut the economy remains fragile. The pandemic is also visibly changing people’s consumption and mobility patterns . The confinement measures highlighted the crucial role of digital technologies in people’s lives, allowing to purchase essential goods which would not otherwise be accessible and to access services despite the restrictions. Observed trends include buying m ore locally, booking travel less in advance , but also using on-line services more often. Some changes may be temporary, linked to the health situation (e.g. using public transport less) while others, notably those linked to the digital transformation (e.g . increasing online purchase of food or accessing more online streaming services at home, including for cultural and sport events) could become more structural . The crisis has affected many areas of consumers’ lives and it underlined the critical importa nce of a high level of consumer protection and close cooperation among authorities in the EU. At the same time, it has also brought to light certain gaps in the EU’s consumer protection framework. EU consumers rightly expect transport undertakings and tour operators to respect their right to a full refund of pre-payments. However, consumers are facing significant problems in enforcing this right due to the liquidity problems of the sector and the almost halt of passenger transport during the pandemic. I n response, the Commission and Member States have taken action to ensure that consumers’ rights are protected, promoting also practical solutions, in full compliance with the applicable rules . The experience from the pandemic and from previous events, suc h as the bankruptcy of Thomas Cook in 2019, calls for a deeper analysis into whether the current regulatory framework for package travel, including as regards insolvency protection, is still fully up to the task of ensuring robust and comprehensive consume r protection at all times, taking into account also developments in the field of passenger rights . Another area of concern that has come to the fore during the pandemic is the surge in consumer scams, deceptive marketing techniques and fraud in online sho pping, to which an increasing number of consumers have fallen and continue to fall victim . Fighting such rogue trading practices has required close cooperation between the Commission and national enforcement authorities. Considering their central role in facilitating online trade, the Commission also stepped up its contacts with major online platforms which took effective measures to prevent and react to relevant illegal content . To improve resilience to mass-harm practices that pose a threat to the publi c interest, competent authorities should maintain cooperation with key stakeholders such as platforms, business associations, advertisers and consumer organisations. At the same time, there is a need to keep a close watch for online scams and to further in crease cooperation with other relevant networks including law enforcement authorities, domain registries and the International Consumer Protection and Enforcement Network (ICPEN) . The changing consumption patterns pose new challenges. They led to a surg e in consumers’ single-use packaging and plastic personal protection equipment waste , to which the Commission promptly gave a first policy response in April 2020 . The pandemic also revealed the risk for certain categories of consumers to fall behind, particularly those lacking the means or skills to participate actively in a rapidly changing market, especially online. This calls for even greater focus on initiatives to support integration, inclusion, awareness raising and education of consumers . It wil l be important to understand how consumers’ behaviour adjusts in the long term in the aftermath of the pandemic and to develop the necessary foresight to inform future policy action and to take into account data and evidence from research on consumers’ be haviour when assessing the resilience of the EU to future shocks . Action 1: By 2022, the Commission plans to analyse the extent to which the Package Travel Directive is still adequate in the light of recent crises, building on the 2021 report on its applic ation. Action 2: By 2022, the Commission plans to engage in foresight to explore the longer-term impact of COVID-19 on the consumption patterns of people in the EU as a basis for future policy initiatives. Action 3: The Commission will support and facilitate cooperation between the Consumer Protection Cooperation network and other networks and stakeholders to tackle consumer scams, unfair marketing practices and fraud . Key priority areas Green transition Example: Negative environmental impacts and early obsolescence are a growing concern for EU consumers who often complain that purchased goods do not last very long and are produced under conditions detrimental to the environment; 85% would welcome better i nformation on durability of a good when deciding on a purchase. Studies show that when consumers receive such information, the sales of the most durable versions can almost triple; consumers are even willing to pay more for goods with longer durability . Consumers across Europe are showing a growing interest in contributing personally to achieving climate neutrality, preserving natural resources and biodiversity, and reducing water, air and soil pollution . The challenge is to unlock this potential through measures that empower, support and enable every consumer, regardless of their financial situation, to play an active role in the green transition without imposing a specific lifestyle and without social discrimination. Access to sustainable products shoul d not be dependent on the level of income or where you live, but should be available to everyone. The European Green Deal sets out a comprehensive strategy to transform the EU into a fair and prosperous society, with a climate-neutral, resource-efficient, clean and circular economy in which economic growth is decoupled from resource use and where negative impacts on natural capital and biodiversity are reduced. This requires profound and rapid change in our habits and behaviour to reduce our environmental f ootprint in all areas from housing and food to mobility and leisure . A number of initiatives are being taken already with the aim to ensure that products , both goods and services, sold to EU consumers are fit for the above objectives. These include: the Farm to Fork Strategy and the EU Biodiversity Strategy , announcing key actions and initiatives aiming at reducing the environmental and climate footprint of the EU food systems and empowering consumers to make informed, healthy and sustainable food choices ; the recently published Roadmap for the 2021 Zero Pollution Action Plan , w hich identifies consumer products as an important area for action and explores ways to incentivise consumers to make cleaner choices; the Chemicals Strategy for Sustainability , which has also announced actions aiming to increase the information on chemi cals available to consumers, protect them from the most harmful substances, and promotes the safe and sustainable-by-design chemicals; b uilding on the 2018 Action Plan , t he forthcoming Renewed Sustainable Finance Strategy will seek to offer consumers new opportunities to have a positive impact on sustainability by providing them with reliable, complete and trusted information on the financial products they invest in; and the Renovation Wave presents a strategy to make homes for consumers fit for a greene r and digital society, including strengthened information tools for consumers. Furthermore, the new Circular Economy Action Plan sets out a number of specific initiatives to fight early obsolescence and promote durability , recyclability, reparability, and accessibility of products, and to support action by business. Notably, the Sustainable Products Initiative will aim to make sustainable products the norm, by establishing product sustainability principles and revising the Ecodesign Directive , extending its scope beyond energy-related products and delivering on circularity. Additional regulatory and non-regulatory measures will be needed to address specific groups of goods and services, such as ICT, electronics or textile, and packaging. For instance: Th e Circular Electronics Initiative aims to ensure that electronic devices are designed for durability, maintenance, repair, disassembly, dismantling, reuse and recycling, and that consumers have a ‘right to repair’ them including software updates. The init iative on a common charger for mobile phones and other portable devices , aims to increase consumer convenience and reduce material use and e-waste associated with production and disposal of this particular item used daily by the vast majority of consumers . The upcoming EU Textiles Strategy will seek to empower consumers to choose sustainable textiles and have easy access to re-use and repair services. The review of the Packaging and Packaging Waste Directive aims to make all packaging re-usable and recyclable in an economically viable way and address overpackaging. These initiatives will promote better value retention, prioritise safer and more durable products and keep materials in the economic cycle (refuse , reduce, repair, reuse, and recycle) for as long as possible . To enable a socially optimal uptake of new goods and services as well as of new approaches to consumption, consumers need better and more reliable information on sustainability aspects of goods and services, while avoiding information overload. Respondents to the public consultation pointed to a lack of such information and to concerns as to the reliability of environmental claims and information on products as important obstacles to great er uptake of sustainable consumption choices. The upcoming initiative on empowering consumers for the green transition intends to address consumers’ access to information on environmental characteristics of products, including their durability, reparabilit y or upgradeability, as well as the issue of the reliability and comparability of such information. It will set out general requirements that would complement more targeted rules contained in sectoral legislation, e.g. on specific products or product group s. Better information on the availability of spare parts and repair services can further support product durability. The upcoming initiative on empowering consumers in the green transition , the Sustainable Product Policy Initiative and, where relevant, sec tor specific initiatives will be essential to give consumers an effective right to repair . Moreover, the future review of the Sale of Goods Directive would provide an opportunity to examine what more can be done to promote repair, and encourage more susta inable, circular products. Various options regarding consumer remedies will be looked at, such as giving preference to repair over replacement, extending the minimum liability period for new or second-hand goods, restarting a new liability period after rep air. These efforts could be complemented by p romoting new consumption concepts and behaviours, such as the sharing economy, new business models allowing consumers to buy a service rather than a good, or support for repairs through community and social eco nomy organisations actions (e.g. repair cafés) and for second-hand markets. Providing consumers with better and more reliable information often means improving the existing tools . The updated labels that provide information on products and appliances covered by the eco-design directive and energy labelling framework will help to raise awareness and manage expectations of the energy performance of products, contributing to the EUs energy efficiency objective. In addition, uptake and awareness of the EU Ecolabel could be fostered through communication actions and partnerships with relevant stakeholders, including retailers, aiming to promote the EU Ecolabel also on e-marketplaces. The EU Ecolabel would, moreover, be extended to retail financial products in line with the 2018 Sustainable Finance Action Plan , allowing consumers to rely on a trusted and credible label when investing in green financial products. In addition, consumers need to be better protected against information that is not true or prese nted in a confusing or misleading way to give the inaccurate impression that a product or enterprise is more environmentally sound, called “ greenwashing ”. Actions to that effect are also being developed in the area of sustainable finance . Furthermore, the Commission will propose that companies substantiate their environmental claims using Product and Organisation Environmental Footprint methods to provide consumers with reliable environmental information. The Commission will examine ways to create a susta inable labelling framework that covers, in synergy with other relevant initiatives, the nutritional, climate, environmental and social aspects of food products . Consumer energy choices will be key to deliver on the new climate targets for 2030 and climate neutrality by 2050 . New rules entering into force on 1 January 2021 will improve information for consumers through electricity billing and independent price comparison tools, as well as facilitation of prosumer choices and energy communities. The Commission will propose provisions for other energy carriers to empower gas and district heating consumers with similar rights. T he digital transformation offers also other new opportunities to provide more targeted and understandable information. The development of digital product passports under the Sustainable Products Initiative would aim to help inform consumers on the products’ environmental and circular aspects. More broadly, digital information could empower consumers to check the reliability of information, make comparisons between products, but also inform them in a more holistic way about their environmental impacts, for example their carbon footprint. Action and resources, including from the Technical Support Instrument for capacity buildin g under the next MFF , should be used to support initiatives promoting and activating clean, climate-neutral, sustainable consumption culture and behaviour. This should be done in accessible, innovative and appealing ways, e.g. through smartphone applicati ons and websites , and draw on the existing tools . Businesses , including SMEs, could play an important role in the quest for greener consumption. I ntegrating sustainability objectives into corporate strategies and decision making could result in more sust ainable products becoming available. Examples of good practices range from monitoring environmental and natural capital impacts, dependencies and risks across the full value chain, the inclusion of environmental information in disclosures to consumers, to taking consumer interests into account in corporate board decisions. The Commission envisages to put forward in 2021 a legislative initiative on sustainable corporate governance to foster long-term sustainable and responsibl e corporate behaviour . To stimulate more voluntary corporate action, the Commission plans to work with economic operators to encourage their voluntary pledges to disclose to consumers the company’s environmental footprint, improve their sustainability and reduce the impact on the environment. These pledges will be developed in synergy with the forthcoming European Climate Pact. They will build on existing methodologies, tools and applicable legislation . Over time, these pledges could bring in participants from a wide range of sectors, based on increasingly diverse commitments. Action 4: In 2021, the Commission plans to present a legislative proposal to empower consumers for the green transition with better information on products’ sustainability and bette r protection against certain practices, such as greenwashing and early obsolescence, and a legislative proposal on the substantiation of green claims based on the Environmental Footprint methods. Action 5: Starting this year, the Commission plans to work with economic operators to encourage voluntary pledges of these operators to actions in support of sustainable consumption beyond what is required by law . Action 6: From 2022, the Commission will assess, in the context of the review the Sales of Goods Dir ective, how to further promote repair and encourage more sustainable, “circular” products . Digital Transformation Example: Between 2014 and 2019, the proportion of Internet users in the EU who bought or ordered goods or services online for private use grew from 63% to 71%; in five Member States , those figures exceeded 80% . Consumers should be protected at a comparable level online as they are offline. Rules should be adapted to the connected environment to ensure that, for example, smart home devices are not subject to cybersecurity risks , and online offers of credit provide the necessary information that is easily readable and accessible on a smartphone. The digital transformation is radically changing consumers’ lives , providing them with more opport unities and a wider choice of both goods and services. At the same time, it can make it harder for them to make informed choices and safeguard their interests. The underlying data collection and processing combined with analysis of consumers’ behaviour and their cognitive biases can be used to influence consumers to take decisions that may go against their best interests. This may limit effectiveness of the current rules designed to protect consumers in the digital environment, inter alia against unfair com mercial practices. The Directive on Better Enforcement and Modernisation of Consumer Law and the Digital Content Directive are important steps to address some of these challenges. Considering the fast pace of the technological progress and its impact on the consumer experience, additional action is needed. Commercial practices that disregard consumers’ right to make an informed choice, abuse their behavioural biases, or distort their decision-making processes, must be tackled. These practices include the use of ‘dark’ patterns , certain personalisation practices often based on profiling, hidden advertising, fraud, false or misleading information and manipulated consumer reviews. Additional guidance is needed on the applicability of consumer law instrument s such as the Unfair Commercial Practices Directive and Consumer Rights Directive to these practices. Ultimately, consumers should benefit from a comparable level of protection and fairness online as they enjoy offline . In order to ensure consumers derive full benefit from the significant potential of the digital transformation, consumer interests should be taken into account in the design or adaptation of rules governing the digital economy . The objective is twofold: to create a safer digital space for con sumers where their rights are protected and to ensure a level playing field enabling innovation to deliver newer and better services to all Europeans. First, the Commission’s upcoming proposal for a new Digital Services Act (DSA) , will aim to define new an d enhanced responsibilities and reinforce the accountability of online intermediaries and platforms. The DSA will ensure that consumers are protected effectively against illegal products, content and activities on online platforms as they are offline. Sec ond, to address the problems arising in digital markets prone to market failures, such as the gatekeeper power of certain digital platforms, the Commission is planning to present also a Digital Markets Act . It would combine the ex ante regulation of digita l platforms having the characteristics of gatekeepers with a dynamic market investigation framework to examine digital markets prone to market failures. Consumers will be the final beneficiaries of fairer and more contestable digital markets, including low er prices, better and new services and greater choice. While a rtificial intelligence (AI) can do a lot of good, some AI uses could breach consumer rights and cause harm to consumers . Following its White Paper on AI and the accompanying report on liabilit y and the safety of new technologies , the Commission is working on: a proposal to guarantee a high level of protection of consumer interest and the protection of fundamental rights, in turn building the trust necessary for the societal uptake of AI; as r egards civil liability, measures to ensure that victims of damage caused by AI applications have the same level of protection in practice as victims of damage caused by other products or services. The advance of new technologies and the globalisation of production and retail trade, including through online channels, raise the question whether existing product safety rules are sufficient to deal with current developments and adequately protect consumers. The Commission is currently working on a number of i nitiatives on the safety of new technologies, such as: the revision of the Machinery Directive ; the adoption of delegated acts under the Radio Equipment Directive ; and the revision of the General Product Safety Directive . The General Product Safety Dir ective , which provides the legal framework for the safety of non-food consumer products , derives from a time when AI-powered products and connected devices were rare, which is not the case anymore. Such developments challenge the current definition of pro ducts and bring new risks or change the way existing risks could materialise, which should be reflected and duly taken into account. The growth of online selling also poses new challenges, as authorities do not always have sufficiently effective instrument s for online market surveillance. In addition, e-commerce allows consumers to purchase directly from operators located outside the EU, making it more difficult to check the safety of products entering the single market. The forthcoming proposal for a revis ion of the General Product Safety Directive, foreseen for 2021, should provide a solid response to these increasing challenges. Moreover, a universally accepted public electronic identity – based on the consumers’ choice, their consent and the guarantee that their privacy is fully respected in line with the General Data Protection Regulation (GDPR) – could give consumers the possibility to manage the access and use of their data in a fully controlled and secure manner. The Commission is currently reviewing such a system, taking into account the interest and protection of consumers . To address unjustified geo-blocking , which discriminates between EU consumers to segment markets along natio nal borders, the Commission is currently carrying out its first short term review of the Geo-blocking Regulation . The European Strategy for Data aims to facilitate the effective individuals’ right to data portability under the GDPR. This right has clear potential to put individuals at the centre of the data economy by enabling them to switch between service providers, combine services, use other innovative services and choose the services that offer most data protecti on. The Strategy will also drive the creation of a genuine single market for data and the creation of common European data spaces . Furthermore, the retail financial services sector has been profoundly transformed by the digital transition introducing new trends and solutions, and diversifying the offer of financial products and services. Non-traditional providers of such services – such as FinTechs and peer-to-peer lenders – have joined traditional providers who themselves increasingly use online sales cha nnels as well. New products, such as short-term high-cost loans, that are concluded for a short period but can lead to significant costs for the borrower, are ever-more marketed and sold digitally. New technologies, such as instant payment solutions, can b ring tangible benefits for consumers but may require specific consumer protection measures . The Commission has recently announced initiatives which will improve consumer protection in payments. These issues will be considered in the framework of the recen tly adopted Retail Payments Strategy for the EU . The use of alternative categories of data in combination with automated decision-making for credit scoring raises questions as to what data should be used to assess consumers’ creditworthiness and highligh ts the risks of discrimination from decisions based on opaque algorithms – a type of risk likely to be addressed also through the above-mentioned legal act on requirements for Artificial Intelligence. Moreover, existing legislation, such as the Consumer Cr edit Directive , the Mortgage Credit Directive, the Payment Account Directive and the Distance Marketing of Financial Services Directive , should be revised in order to reflect the growing use of digital means and address the above-mentioned challenges . It should, empower consumers to understand products and to compare and accept offers online, thereby boosting innovation and consumer trust. The Commission’s new digital finance package , including digital finance and retail payments strategies and legis lative proposals on crypto-assets and digital operational resilience for the financial sector aim to ensure that consumers and businesses reap the benefits of innovation while being protected. Reflecting ongoing developments in the digital transformation w ill also be part of the retail investment strategy which should focus on the interests of individual investors and is envisaged for the first half of 2022. In addition, the digital transformation can also bring new challenges such as when digital solutions are not designed to be also accessible to persons with disabilities . The Commission is supporting Member States in the transposition of the European Accessibility Act . Its application by 2025 will help remove digitalisation challenges for people with dis abilities and increase the availability of accessible products and services for persons with disabilities. Finally, the digital transformation requires consumers to have strong digital literacy and digital competences that should be promoted by education and training in a lifelong learning perspective as highlighted by the Digital Education Action Plan 2021-2027 and its strategic priorities . Action 7 : By 2022 and after updating its guidance documents on the Unfair Commercial Practices Directive and the Consumer Rights Directive , the Commission plans to analyse whether additional legislation or other action are needed in the medium-term in order to ensure equal fairness online and offline. Action 8 : In 2021, as announced in the White Paper on AI, the Comm ission foresees to make a proposal for a horizontal legal act laying down requirements for AI . Action 9 : In 2021, the Commission plans to prepare a proposal for a revision of the General Product Safety Directive to address new challenges to the safety of p roducts brought by new technologies and online selling. Complementarily, in 2021 the Commission aims to also prepare a proposal for the revision of the Machinery Directive . Action 10: In 2021, the Commission plans to prepare proposals for the revision of the Consumer Credit Directive and the Distance Marketing of Financial Services Directive to reinforce consumer protection in the context of the digitalisation of retail financial services. Effective enforcement and redress Example: The forthcoming Directive on Representative Actions allows consumers to join forces. For future cases, qualified entities, designated for this purpose, can bring cases for the collective interests of consumers, including in cross-border situations, more easily to courts or administrative authorities. This will make it easier for consumers to seek jointly redress in cases that are similar, for example, to the manipulation of exhaust gas emission tests for certain diesel cars. Just as businesses are entitled to sell products and offer services to all consumers in the single market, consumers , wherever they are in the EU, should be able to enforce their rights e ffectively vis-à-vis these businesses. In practice, however, website screening by enforcement authorities has shown that consumer rights are often not respected. Between 2007 and 2019, an average 60% of websites checked were found not to be complying with basic consumer rules and thus requiring corrections . The enforcement of consumer rights is first and foremost the responsibility of national authorities, but the EU plays an important coordinating and supporting role. The new Consumer Protection Cooperati on (CPC) Regulation which entered into force in January 2020, provides a stronger basis for joint EU action. It strengthens enforcement authorities’ online capacity, cooperation mechanisms and intelligence gathering system to address large-scale infringem ents of EU consumer law, ensure consistent level of consumer protection and offer a ‘one-stop-shop’ for businesses. The Commission will not hesitate to make use of its powers under the Regulation to trigger coordinated enforcement actions on EU-wide issues where necessary. In line with the strategic priorities of this Agenda, work will focus on addressing: the impact of COVID-19 on consumer rights (i.e. scams, travel related issues and exploitation of financial vulnerabilities which existed before the pandemics but have become more acute ), and misleading green claims and unfair commercial practices in relation to online influencing techniques and personalisation. The Regulation requires the Commission to carry out an evaluation of the effectiveness of the new rules by January 2023. In addition, the EU recently reviewed its legal framework for consumer protection. The new Directive on Better Enforcement and Modernisation of Consumer Law and the forthcoming Directive on Representative Actions will subs tantially strengthen consumer rights, in particular by providing for more digital fairness, stronger sanctions and an effective mechanism for collective redress. To ensure uniform enforcement throughout the EU and assist authorities in coping better with the difficulties arising from the digital transformation, the Single Market Programme under the new MFF will prioritise funding national authorities’ capacity-building activities. The Commission plans to fund a project to set up an ‘EU e-Lab’ as a platform that will provide a common toolbox that authorities can use to carry out online investigations and monitor dangerous products sold online by deploying advanced IT solutions, using AI, data mining techniques and webcrawlers. In addition, it will seek to st rengthen the capacities of potential future qualified entities under the forthcoming Directive on Representative Actions and of national consumer organisations as bodies designated to report alerts under the CPC Regulation. Facilitating individual redress will remain a priority with continued EU funding and modernisation of European Consumer Centres, Alternative Dispute Resolution and Online Dispute Resolution tools. Tailored technical support for administrative capacity building in national authorities is also possible through the Technical Support Instrument . Action 11: The Commission will assist Member States in the timely and efficient transposition, implementation and enforcement of the Directive on Better Enforcement and Modernisation of Consumer Law which will enter into application in May 2022 and for the future Directive on Representative Actions, once formally adopted and entered into force. Action 12 : In 2022 and every 2 years thereafter, the Commission together with national authorities will present common enforcement priorities of the CPC network to address compliance issues identified in various sectors. Action 13 : By 2022, the Commission will dep loy a toolbox of innovative e-tools to strengthen national authorities’ capacity to tackle illegal online commercial practices and identify unsafe products following the principles of the European Interoperability Framework . Action 14: By 2023, the Commi ssion will evaluate the application of the CPC Regulation, in particular to assess the effectiveness of enforcement in addressing EU-wide practices that contravene consumer law. Addressing specific consumer needs Example: In 2018, 10% of EU households had arrears on a mortgage, rent, utility bills or loan payments, and were at risk of over-indebtedness. The current pandemic is exacerbating the situation of many indebted consumers. The Commission has worked with Member States and stakeholders to identify and promote best practices to help consumers in difficulty , including better access to debt advice. Studies show that a euro spent on debt counselling can save more than two euros in social benefits. Consumer policy instruments protect all consumers in their dealings with professional traders. It is assumed that consumers are generally the weaker party in a transaction and that their health, safety and economic interests therefore require protection . H owever, certain groups of consumers in certain situations can be particularly vulnerable and need specific safeguards. The vulnerability of consumers can be driven by social circumstances or because of particular characteristics of individual consumers or groups of consumers, such as their age, gender, health, digital literacy, numeracy or financial situation . A lack of accessibility can put older people or people with disabilities in situations of exclusion or limit their interactions. These forms of vuln erability may have been exacerbated by the current pandemic, but they exist independently of it. The increasing financial vulnerability of many EU households is a particular concern at present. A recent survey in 21 Member States showed that since the sta rt of the COVID-19 crisis 6 in 10 consumers have faced financial difficulties which may lead to over-indebtedness. Debt advice has proven an effective way of helping over-indebted consumers to return to financial sustainability, while ensuring that credit ors are repaid. The Commission is compiling best practices in Member States, examining their replication potential, and identifying funding needs and opportunities under the new MFF. In June 2020, the Commission also published the updated European Code of Good Conduct for Microcredit Provision . The review of the Consumer Credit Directive will involve assessing how to improve the rules ensuring that credit is granted only in conjunction with a thorough assessment of the consumer’s creditworthiness. Consume rs should also receive all necessary and appropriate pre-contractual information and advice so as to make informed choices when entering into credit agreements. These measures are key for matching consumers’ financing needs with their ability to repay and thus reduce the risk of payment default and over-indebtedness. Nevertheless, they might sometimes be unable to repay debts as they fall due. Accordingly, it may be necessary to evaluate the most appropriate means of dealing with consumer over-indebtedness , including the discharge of debts . Affordability is crucial to ensuring access to products and services for low income consumers , as highlighted by the European Social Policy Network . Some Member States use consumer protection measures alongside social protection measures to target low-income people. The Commission Recommendation on Energy Poverty provides Member States with guidance on ways to address energy poverty, in order to empow er vulnerable energy consumers. Older people and people with disabilities have specific consumption-related needs. It is important to ensure that clear, user-friendly and accessible information is available both online and offline in accordance with EU acc essibility requirements for products and services . Older consumers and consumers with disabilities also need accessible products and assistive technologies that are compatible with mainstream technologies. A fair and non-discriminatory approach to the dig ital transformation should cater to the needs of older consumers, consumers with disabilities and more generally ‘off-liners’ who may be less familiar or less at ease with digital tools and more prone to fall victim to fraud. Experience from some Member St ates shows that local initiatives that provide advice to consumers in rural areas or urban districts are among the most effective. Social economy organisations are particularly well placed to address these needs thanks to their proximity to local and rura l communities. Similar initiatives could be promoted through common action at EU level under the future MFF. Children and minors are particularly exposed to misleading or aggressive commercial practices online. It is important to invest more in lifelong co nsumer education and awareness raising, for people at all stages of life from school onwards. This should also include the promotion of financial literacy as an essential skill for empowering consumers to make good decisions about their personal finances . Better coordination of actions among key actors at national and EU level covering issues such as access to online educational material and capacity building could help achieve synergies, constant innovation, adaptation and uptake of new online and pedago gical approaches, including through the creation of online platforms and other tools. Children are also particularly exposed to risks relating to products . Of all the products notified as dangerous in the Safety Gate/RAPEX system in 2019 as many as 32% w ere toys or products for childcare . Besides revising the General Product Safety Directive and strengthening the overall framework, the Commission will develop updated safety requirements for standards on products for children . The Commission also plans to support sampling and testing children’s products through coordinated market surveillance activities by Member States . In addition, it will include protecting the safety of children and other vulnerable groups in the 2021 edition of the EU Product Safety Award to promote best business practices in this area. Directive 2004/113/EC ensures equal treatment between men and women in the access to and supply of goods and services. This ensures protection against, for instance, the refusal of access to credit s ervices for pregnant women based on an expected potential loss of income and the exclusion of single mothers from certain financial services on the basis of a perceived higher risk of default. In addition, Directive 2000/43/EC lays down a framework for co mbating discrimination on the grounds of racial or ethnic origin, with a view to putting into effect in the Member States the principle of equal treatment. The risk of discrimination is at times exacerbated by algorithms used by certain goods and services providers, and which may be formulated with certain biases often resulting from pre-existing cultural or social expectations. Whereas this may lead to discrimination among consumers generally, it often affects certain groups more than others, and in particular people from minority ethnic or racial backgrounds . T he upcoming proposal for a horizontal legislative framework on Artificial Intelligence will aim to specifically address how to limit risks of bias and discrimination from being built into algorithmic systems. Lastly, evidence from behavioural economics sh ows that the behaviours of consumers are often affected by cognitive biases, especially online, which can be exploited by traders for commercial purposes. Such new forms of risks can affect virtually all consumers . Transparency obligations are certainly im portant in tackling information asymmetries (as also mentioned above in the context of the digital transformation), but further assessment is required to determine the need for additional measures to address this dynamic form of vulnerability. Action 15: From 2021, the Commission plans to increase funding for actions enhancing the availability and quality of debt advice services in Member States. Action 16 : The Commission aims to support, as of 2021, initiatives providing local advice to consumers , who f or structural or personal reasons do not have access to support and information provided online or at central information offices. Action 17 : In 2021, the Commission foresees to prepare a Commission Decision on safety requirements to be met by standards on childcare products in addition to strengthening the product safety framework through a proposal for the revision of the General Product Safety Directive. Action 18 : By 2023, the Commission will develop a strategic approach to improving consumer awareness and education, addressing also the needs of different groups, on the basis inter alia of equality and non-discrimination approaches. Consumer protection in the global context Example: With the rise of e-commerce, cooperation with international partners, in particular China, becomes ever more important. The proportion of p urchases from sellers outside the EU increased from 17% in 2014 to 27% in 2019 . Intensifying product safety cooperation with China through an action plan with a specific focus on products sold online could help reduce the number of unsafe products sold directly to EU consumers. Production and value chains are increasingly global and interconnected . Distribution and retail chains are driven by the rapid growth of online trade and the platform economy. As a result, strong international cooperation among authorities and all actors in the supply chain is important to ensure effective protection of consumers. At the same time, it is important for the EU to project at international level its high level of consumer protection as a European value and model. Ensuring the safety of imports and protecting EU consumers from unfair business practices used by non EU operators requires reinforced action at home through stronger market surveillance tools and closer cooperation with authorities in EU partner countries . A large number of dangerous products found in the EU come from third countries. In 2019, for example, 64% of aler ts in Safety Gate/RAPEX concerned products made outside of the EEA, often in China. Since 2006, the Commission has engaged in product safety cooperation through the RAPEX-China system and this has helped to reduce the number of unsafe products even if the figure remains high overall. Cooperation and exchanging data on dangerous products with countries with similar markets could be another way to ensure the safety of EU consumers. In doing so, Member States could target their activities better and address n ew and emerging risks. To help in this effort, the Commission has set up arrangements for a regular exchange of information on dangerous products with Canada . It also draws on the important potential of trade policy and is discussing the inclusion of a sim ilar exchange on safety and compliance of non-food products and related market surveillance in trade agreements currently under preparation (e.g. with Australia , New Zealand and Chile) . It is equally important to seek close cooperation with countries in the European Neighbourhood and the Western Balkans . The latter are especially important due to their geographical proximity and their process of alignment with the EU acquis in the consume r protection and safety area. The EU’s high consumer protection standards can serve as an example for other countries with less advanced structures for consumer protection and should be promoted in international agenda setting. For example, some non EU co untries have expressed strong interest in adopting a system similar to the EU’s Safety Gate/RAPEX. In this regard, the Commission provides regulatory support and is engaged in capacity building activities. M ultilateral cooperation on consumer issues is ke y to promoting a high level of protection and safety at international level and to protecting consumers globally. In cooperation with Member States, t he Commission will continue to use its influence in international organisations, such as the World Trade O rganization (WTO), the UN Conference on Trade and Development (UNCTAD), or the Organization for Economic Cooperation and Development (OECD), in order to achieve these goals. Action 19 : In 2021, the Commission aims at developing an action plan with China for strengthened product safety cooperation for products sold online. Action 20: As of 2021, the Commission will seek to develop regulatory support, technical assistance and capacity building for EU partner countries , including in Africa . Governance This Agenda sets out the Commission’s proposed actions to foster consumer policy priorities that could be pursued by the EU and its Member States in the next five years and beyond. Its success will depend on a broad partnership involving all relevant stake holders. This new vision of cooperation between EU and national policy priorities implies a new framework for enhanced cooperation cap able of delivering concrete actions. It should build on yearly priorities, discussed at an annual Consumer Summit bringing together all stakeholders around the World Consumer Day . The Summit should review progress achieved in the previous year and set the priorities for the year ahead. The Commission will seek regular discussions with the European Parliament, the Economic and Social Committee and the Committee of the Regions . It will also work closely with Member States in the context of existing networks , working groups or ad hoc task forces. The Commission will in this regard work closely with national auth orities to ensure close coordination of actions and best use of relevant available funds at the EU and national levels. Exchange of the results from research and scientific projects as well as data exchange between Member States and the Commission could co ntribute to a solid evidence base of relevant data. This work should be accompanied by close and effective cooperation with key stakeholders , including consumer organisations, industry and academics . Strong consumer organisations at Union and national leve l are essential partners in designing the work under this Agenda, reaching out to consumers and supporting them. The Commission will establish a new Consumer Policy Advisory Group to review progress and reflect on priorities in the year ahead as input into the Consumer Summit discussions. It should bring all stakeholders together but also allow for targeted discussions, e.g. between consumer organisations and public authorities. Various forms of cooperation with business should be pursued, including through training activities, exchange of good practices, and meetings with companies engaged in voluntary pledges. In parallel, the current Consumer Conditions Scoreboard on the situation of consumers throughout the EU, should be further developed to reflect bet ter the reality of consumer protection, product safety and sustainable consumption at EU and national levels, on the basis of a revised set of indicators. It should build on a reinforced system of data collection covering the situation across markets and countries, views and behaviour of consumers as well as Member States’ enforcement capacities and actions. On the basis of data gathered through the scoreboard and close coopera tion with all stakeholders, EU and national measures and action could be designed, aligned and prioritised for maximum impact for consumers’ benefit throughout the EU. Action 21: The Commission aims at setting up a Consumer Policy Advisory Group bringing t ogether representatives from the consumer organisations, civil society and the industry in support of the consumer agenda . Action 22: The Commission plans to revamp the Consumer Conditions Scoreboard in 2021 to improve its monitoring and benchmarking func tion as well as its relevance for strengthening enforcement cooperation in the EU. Conclusion The EU has a solid consumer protection framework developed over many years and recently enhanced through several legislative initiatives from which consumers in the EU will benefit in the years to come . This New Consumer Agenda outlines how these achievements could be consolidated through a range of actions to address challenges, many of which have been further highlighted in the context of the current pandemi c, and to reinforce the overall framework of engagement between EU institutions, Member States and stakeholders. This will contribute as a key driver for a sustainable recovery and resilience of the EU economy and consumers. The Commission looks forward to a wide-ranging dialogue with all interested parties on the priorities and actions as well as the cooperation methods to promote consumer protection in the years ahead as set out in this Agenda.
Uus tarbijakaitse tegevuskava Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist Sissejuhatus Euroopa tarbijatel kõikjal ELis on püsiv õigustatud ootus saada täielikult osa ühtse turu eelistest ning teha rohe- ja digipöörde käigus teadlikke valikuid ja etendada selles aktiivset rolli. Kodanikud ootavad, et neil oleks vaba juurdepääs kaupadele ja teenustele kogu ELis ning kindlustunne, et nende kui tarbijate õigused on vanadest ja uutest probleemidest hoolimata kaitstud. Uues tarbijakaitse tegevuskavas (edaspidi „tegevuskava“) esitatakse ELi tarbijapoliitika visioon aastateks 2020–2025, tuginedes 2012. aasta tarbijakaitse tegevuskavale (mis aegub 2020. aastal) ja 2018. aasta uuele kokkuleppele tarbijatega . Samuti on selle eesmärk rahuldada tarbijate es mased vajadused seoses käimasoleva COVID-19 pandeemiaga ja parandada nende toimetulekuvõimet. Pandeemia on tekitanud olulisi probleeme, mis mõjutavad tarbijate igapäevaelu, eelkõige seoses toodete ja teenuste kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega ning reis imisega ELi sees ja väljapoole ELi. Tegevuskava hõlmab viit peamist prioriteetset valdkonda : rohepööre; digipööre; tarbijate õiguste kaitse ja jõustamine; teatavate tarbijarühmade erivajadused ning rahvusvaheline koostöö. Tagades piisava tähelepanu neil e prioriteetidele, on tegevuskava juhiseks , kuidas rakendada ühtse turu programmi uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Edendades meetmeid, millega muuta ühtset turgu keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks ja õiglasemaks, on tegevuskava eesmärgiks suur endada usaldust tarbijate seas, kelle kulutused moodustavad 54 % ELi SKPst ja stimuleerivad seeläbi majanduse taastamist nõudluse poolelt. Seetõttu on ettevõtteid ja eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid toetades vaja tagada ka tarbijate hu vide tulemuslik kaitse . Tegevuskava on lähenemisviisilt hõlmav, puudutades ühekorraga paljusid liidu poliitikavaldkondi , mis on tarbijate jaoks eriti olulised. Selles rõhutatakse vajadust võtta muude poliitikasuundade ja meetmete väljatöötamisel ja rakend amisel arvesse tarbijakaitse nõudeid . See täiendab muid ELi algatusi, nagu Euroopa roheline kokkulepe, ELi ringmajanduse tegevuskava ja Euroopa digituleviku kujundamise poliitika . Samuti võetakse selles arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi instrumente, nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. Tulemuslik tegutsemine kõigis neis valdkondades nõuab tihedat koostööd ELi ja selle liikmesriikide vahel ning pikkade aastate jooksul välja töötatud usaldusvää rse tarbijakaitseraamistiku nõuetekohast ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist. Seetõttu esitatakse tegevuskavas prioriteetsed valdkonnad ja peamised meetmed , mida tuleb edendada ühiselt nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil . Tegevuskava on valminud huvitatud osapooltega peetud intensiivsete ettevalmistustööde ja arutelude tulemusena. Avalik konsultatsioon näitas üldist toetust selle peamistele prioriteetidele, sealhulgas vajadusele reageerida COVID-19 pandeemiale . Konsultatsi oonil viidati ka hõlmava lähenemisviisi olulisusele majanduse kestlikul ja keskkonnahoidlikul taastamisel ning õiglase ja digilembese ühiskonna poole liikumisel. Peamiste valdkondadevaheliste küsimustena nähti sellel tõhusat jõustamist ja õiguskaitset ning erivajadustega tarbijate toetamist. Tarbijad COVID-19 pandeemias Näide. Veebipõhised tarbijapettused on kriisi ajal märkimisväärselt hoogustunud. Petturid on mänginud tarbijate hirmudele, et müüa ebavajalikke, kasutuid ja võimalik, et suisa ohtlikke too teid, viidates eksitavalt nende kasulikkusele tervisele, näiteks turustades tõestamata kaitseomadustega kaupu või müües maske, mis ei vasta asjakohastele nõuetele. Komisjon ja tarbijakaitseasutused on võtnud vaatluse alla müügiplatvormid ja saavutanud sada de miljonite ebaseaduslike pakkumiste ja reklaamide kõrvaldamise. Suure ebakindluse ja masenduse foonil vajavad tarbijate õigused ja ohutus jätkuvat kaitset. COVID-19 pandeemia on eelkõige tervisekriis . EL ja selle liikmesriigid on võitluses pandeemiaga tegutsenud kooskõlastatult ja otsustaval viisil. On oluline, et kõigil oleks võrdne ja õigeaegne juurdepääs COVID-19 taskukohastele testidele, kaitsevahenditele, ravile ja tulevastele vaktsiinidele , sam uti kõigile vajalikele ennetavatele ja raviteenustele . Komisjon kehtestas hiljuti täiendavad reageerimismeetmed, et aidata piirata koroonaviiruse levikut, kaitsta inimeste elu ja suurendada vastupanuvõimet kõigis liikmesriikides . Kriisiolukorras oluliste toodete ja teenuste puhul tuleb tagada tarbijatele põhiõiguste kaitse, meditsiinieetika järgimine, eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohane andmekaitse. Pandeemiale järgnenud ulatuslikud sotsiaalsed ja majanduslikud häired kujutavad end ast aga ühiskonnale suurt väljakutset. EL on reageerinud taastumise kindlustamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks enneolematult jõuliselt, kuid majandus on endiselt habras. Samuti muudab pandeemia silmanähtavalt inimeste tarbimis- ja liikuvusharjumusi . Liikumispiirangute taustal sai selgeks digitehnoloogia oluline roll inimeste elus, kuna see võimaldas osta hädavajalikke kaupu, mis muidu ei oleks olnud kättesaadavad, ning pääseda vaatamata piirangutele ligi teenustele. Täheldatud suundumuste hulka kuulu b kodulähedaste müügipunktide eelistamine ja reiside lühemaajalisem broneerimine, aga samuti e-teenuste sagedasem kasutamine . Mõned muudatused, mis on seotud otse rahvatervise olukorraga, on ilmselt ajutised (nt kasutatakse vähem ühistransporti), samas kui teised, eelkõige digipöördega seotud muudatused ( nt toidu ostmine interneti teel või rohkemate veebipõhiste voogedastusteenuste kasutamine kodutingimustes, sealhulgas kultuuri- ja spordiüritustel jälgimiseks ) võivad tähendada struktuurset nihet . Kriis on mõjutanud tarbijate elu paljusid tahke ja toonud ilmsiks kõrgetasemelise tarbijakaitse ning ELi ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise tiheda koostöö olulisuse. Siiski on ilmnenud ELi tarbijakaitseraamistikus teatavad lüngad . ELi tarbijad ootavad õigustatult, et vedajad ja reisikorraldajad austavad nende õigust ettemaksete täielikule tagasimaksmisele. Siiski seisavad tarbijad selle õiguse jõustamisel silmitsi märkimisväärsete raskustega, mis on tingitud sektori likviidsusproble emidest ja reisijateveo vaat et katkemisest pandeemia ajal. Komisjon ja liikmesriigid on omalt poolt asunud tegutsema tarbijate õiguste kaitse tagamiseks, pakkudes kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega välja praktilisi lahendusi . Pandeemiast ja varasemates t sündmustest, nagu Thomas Cooki pankrot 2019. aastal, saadud kogemused nõuavad põhjalikumat analüüsi selle kohta, kas praegune pakettreise reguleeriv raamistik ja muu hulgas selle maksejõuetusevastast kaitset käsitlev osa, on endiselt piisav igal ajal kin dla ja tervikliku tarbijakaitse tagamiseks, võttes arvesse ka reisijate õiguste valdkonnas toimunud arenguid . Teine probleemne valdkond, mis on pandeemia ajal jõuliselt esile kerkinud, hõlmab tarbijapettusi, eksitavate turundusvõtete kasutamist ja interne tiostudega seotud kelmust , mille ohvriks on langenud ja mille ohvriks langeb jätkuvalt üha rohkem tarbijaid . Selliste petturlike kaubandustavade vastu võitlemine on nõudnud tihedat koostööd komisjoni ja riiklike täitevasutuste vahel. Arvestades suurte vee biplatvormide keskset rolli e-kaubanduses, tihendas komisjon kontakte nende esindajatega, mis andis neile tõuke tõhusate meetmete võtmiseks, et asjaomast ebaseaduslikku sisu ennetada ja sellele reageerida . Et parandada vastupanuvõimet avalikku huvi ohusta vatele massikahju juhtumitele, peaksid pädevad asutused jätkama koostööd peamiste sidusrühmadega, nagu platvormid, ettevõtjate ühendused, reklaamijad ja tarbijaorganisatsioonid. Samal ajal on vaja tähelepanelikult jälgida veebipettusi ja veelgi suurendada koostööd teiste asjaomaste võrgustikega, sealhulgas õiguskaitseasutuste, domeeniregistrite ning rahvusvahelise tarbijakaitsevõrgustikuga (ICPEN). Muutuvad tarbimisharjumused tekitavad uusi probleeme. Muu hulgas on leidnud aset ühekordselt kasutatavate pak endite ja plastist isikukaitsevahendite jäätmete mahu hüppeline suurenemine, millele komisjon ka 2020. aasta aprillis kiiresti reageeris . Pandeemia paljastas ka ohu, et teatavad tarbijate kategooriad, eelkõige need, kellel puuduvad vahendid või oskused ak tiivseks osalemiseks kiiresti muutuval turul, mis on pealegi kolinud internetti, võivad jääda kõrvale. See nõuab veelgi suuremat keskendumist algatustele, millega toetatakse tarbijate lõimimist, kaasamist, teadlikkuse tõstmist ja harimist . Et hinnata ELi v astupanuvõimet tulevastele võimalikele vapustustele, on oluline luua ettekujutus, kuidas kohandub tarbijate käitumine pikemas perspektiivis pärast pandeemiat, ning töötada välja vajalik tulevikusuundade analüüs , mille najal edasist tegevust planeerida , võ ttes arvesse tarbijate käitumist käsitlevatest uuringutest saadud andmeid ja teadmisi. Meede 1: komisjon kavatseb teha 2022. aastaks analüüsi selle kohta, mil määral on pakettreiside direktiiv hiljutiste kriiside taustal endiselt asjakohane , tuginedes 2021. aasta aruandele selle direktiivi kohaldamise kohta. Meede 2: komisjon kavatseb võtta tulevikusuundade analüüsis 2022. aastaks vaatluse alla COVID-19 pikaajalise mõju ELi inimeste tarbimisharjumustele, et kujundada selle põhjal oma tulevasi algatusi. Meede 3: komisjon toetab ja hõlbustab koostööd tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ning muude võrgustike ja sidusrühmade vahel, et võidelda tarbijapettuste, ebaausate turundusvõtete ja kelmuste vastu . Peamised prioriteetsed valdkonnad Rohepööre Näide. Toodete kahjulik keskkonnamõju ja lühike kasutusiga tekitavad ELi tarbijatele üha suuremat muret, nii et sageli kurdetaksegi, et ostetud kaubad ei pea kaua vastu ja neid toodetakse keskkonda kahjustaval viisil; 85 % inimestest sooviks saada ostuots use tegemisel rohkem teavet kauba vastupidavuse kohta. Uuringud näitavad, et kui tarbijad sellist teavet saavad, võib kõige vastupidavamate versioonide müük peaaegu kolmekordistuda; tarbijad on isegi valmis vastupidavamate kaupade eest rohkem maksma . Tar bijad üle terve Euroopa on näidanud üles kasvavat valmidust aidata isiklikult kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning vee-, õhu- ja pinnasereostuse vähendamisele . Nüüd on vaja selle potentsiaal i ära kasutamiseks kujundada meetmed, mis võimaldaksid igal tarbijal olenemata tema rahalisest olukorrast aktiivselt rohepöördes osaleda ja isegi suunaks ja innustaks neid seda tegema, surumata samas peale mõnda kindlat elustiili ja hoides ära sotsiaalset diskrimineerimist. Kestlike toodete kättesaadavus ei tohiks sõltuda sissetuleku suurusest ega inimese elukohast, vaid peaks olema tagatud kõigile. Euroopa rohelise kokkuleppega nähakse ette terviklik strateegia, mille abil luua ELis õiglane ja jõukas ühisk ond, rakendades kliimaneutraalset, ressursitõhusat, puhast ja ringlusel põhinevat majandusmudelit, nii et kasv oleks lahutatud ressursside kasutusest ning mõju loodusvaradele ja bioloogilisele mitmekesisusele väike. See nõuab harjumuste ja käitumise põhjal ikku ja kiiret muutumist, et väheneks meie ökoloogiline jalajälg kõigis valdkondades, alates eluasemest ja toidust kuni liikuvuse ja vaba aja veetmiseni . Praeguseks on käimas mitmeid algatusi , millega tagada, et ELi tarbijatele pakutavad tooted , sealhulg as nii kaubad kui ka teenused, vastaksid eespool nimetatud eesmärkidele . Nimetada tuleks järgmisi: strateegia „Talust taldrikule“ ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia , millega kuulutati välja peamised meetmed ja algatused ELi toidusüsteemide keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks ning tarbijatele võimaluse andmiseks teha teadlikke, tervislikke ja kestlikke toiduvalikuid ; hiljuti avaldatud tegevuskava 2021. aasta nullsaaste tegevuskava jaoks . Sellega nähakse olulise tegevusvaldkonnana tarbekaupadest lähtuva saaste vähendamist ja uuritakse viise, kuidas innustada tarbijaid tegema puhtamaid valikuid; kestlikkust toetav kemikaalistrateegia , millega on muu hulgas nähtud ette meetmed, millega suurendada tarbijat ele kättesaadavat teavet kemikaalide kohta, kaitsta neid kõige kahjulikumate ainete eest ning edendada ohutuid ja keskkonnasäästlikuks kavandatud kemikaale; tulevane uuendatud kestliku rahastuse strateegia , milles püütakse 2018. aasta tegevuskavale tugin edes pakkuda tarbijatele uusi võimalusi kestliku majanduse saavutamisele kaasa aitamiseks, tagades selle, et neile antakse finantstoodete kohta, millesse nad investeerivad, usaldusväärset, täielikku ja kindlat teavet; ning renoveerimislaine , mis kujutab e ndast strateegiat, millega muuta igaühe kodu keskkonnahoidlikumaks ja digilembesemaks, pakkudes muu hulgas tarbijatele senisest paremaid teabevahendeid. Lisaks on uues ringmajanduse tegevuskavas esitatud mitu algatust, mille abil võidelda toodete lühikese kasutusea vastu ning edendada nende vastupidavust , ringlussevõetavust, parandatavust ja ligipääsetavust ning toetada ettevõtjate tegevust selles vallas. Nimetada tuleks kestlike toodete algatust, millega püütakse muuta kestlikud tooted uueks normiks, tö ötatakse välja tootekestlikkuse põhimõtted ja vaadatakse läbi ökodisaini direktiiv, et laiendada selle kohaldamisala muudele kui energiamõjuga toodetele ja viia ellu ringluspõhimõtteid. Veel on vaja täiendavaid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid meetme id, et käsitleda konkreetseid kaupade ja teenuste rühmi, nagu IKT, elektroonika või tekstiil ja pakendid. Näiteks: Elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus , mille eesmärk on tagada, et elektroonikaseadmete projekteerimisel peetaks silmas vastupidavust, h ooldust, parandamist, osadeks võtmist, demonteerimist, korduskasutust ja ringlussevõttu ning et tarbijatel oleks „õigus tooteid parandada“, sealhulgas õigus ajakohastada tarkvara. Mobiiltelefonide ja muude kaasaskantavate seadmete ühtse laadija algatus, m ille eesmärk on suurendada tarbijate mugavust ning vähendada laialdaselt ja igapäevaselt kasutatavate tarbeesemete tootmiseks kuluvat materjali ja nende kõrvaldamisel tekkivaid elektroonikaromusid. Tulevane ELi tekstiilistrateegia , millega püütakse anda t arbijatele võimalus valida kestlikke tekstiiltooteid ning tagada lihtne juurdepääs korduskasutamise ja parandamise teenustele. Pakendite ja pakendijäätmete direktiivi läbivaatamine, mille eesmärk on muuta kõik pakendid majanduslikult elujõulisel viisil kor duskasutatavaks ja ringlussevõetavaks ning vähendada ülepakkimist. Nende algatustega parandatakse toodete väärtuse säilimist, edendatakse ohutumaid ja vastupidavamaid tooteid ning hoitakse materjali majandustsüklis (märksõnadeks on loobumine, vähendamine, parandamine, korduskasutamine ja ringlussevõtt) võimalikult kaua . Et tagada uute kaupade ja teenuste ning uute tarbimisviiside sotsiaalselt optimaalne kasutuselevõtt, tuleb tarbijatele anda paremat ja usaldusväärsemat teavet kaupade ja teenuste kestlikkuse eri aspektide kohta, vältides samal ajal teabe üleküllust . Avalikule konsultatsioonile vastajad juhtisid tähelepanu sellise teabe vähesusele ning asjaolule, et toodetel olevate roheväidete ja muu teabe vähene usaldusväärsus takistab oluliselt kestlikumate tarbimisvalikute laiemat levikut. Tarbijate keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuk s võimestamise tulevase algatuse raames ongi kavas käsitleda seda, kuidas pakkuda tarbijatele teavet toodete keskkonnaomaduste, sealhulgas nende vastupidavuse, parandatavuse ja ajakohastatavuse kohta, samuti sellise teabe usaldusväärsuse ja võrreldavuse kü simust. Selles sätestatakse üldised nõuded, mis täiendavad valdkondlikes õigusaktides sisalduvaid sihipärasemaid eeskirju eri toodete või tooterühmade kohta. Toodete vastupidavust aitab suurendada ka parem teave varuosade kättesaadavuse ja remonditeenuste kohta. Tarbijate keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks võimestamise tulevase algatuse, kestliku tootepoliitika algatuse ja vajadust mööda sektoripõhiste algatustega antakse tarbijaile tegelik õigus tooteid paranda . Lisaks annaks kaupade müügi direkti ivi tulevane läbivaatamine võimaluse uurida, mida veel saaks teha selleks, et edendada parandamist ja kestlikumaid ringlustooteid. Kaalumisel on mitmed uued tarbijaõiguslikud meetmed, nagu parandamise eelistamine asendamisele, minimaalse vastutuse tähtaja pikendamine nii uute kui ka kasutatud kaupade puhul ja uue vastutuse tähtaja määramine pärast toote parandamist. Nende jõupingutuste kõrval tuleks edendada uusi tarbimis- ja käitumistavasid , näiteks jagamismajandust, uusi ärimudeleid, mis võimaldavad tar bijatel osta kauba asemel teenust, ning toetust kogukondlikult või sotsiaalmajanduse organisatsioonide kaudu korraldatud parandustöödele (nt remondikohvikud) ja kasutatud kaupade turgudele. Tarbijatele parema ja usaldusväärsema teabe andmiseks võib sageli piisata olemasolevate vahendite täiustamisest . Ökodisaini direktiivi ja energiamärgistuse raamistikuga hõlmatud toodete ja seadmete märgistuse ajakohastamine aitab suurendada teadlikkust toodete energiatõhususest ja suunata inimeste sellekohaseid ootusi, a idates kaasa ELi energiatõhususe eesmärgi saavutamisele. Lisaks võiks teavitusmeetmete ning asjaomaste sidusrühmade, sh jaemüüjatega sõlmitavate partnerlustega edendada ELi ökomärgise kasutuselevõttu ja sellealast teadlikkust, püüdes juurutada ELi ökomärg ise kasutust ka internetis. Samuti võiks ELi ökomärgist kooskõlas 2018. aasta jätkusuutliku rahastamise tegevuskavaga laiendada ka jaefinantstoodetele, võimaldades tarbijatel tugineda keskkonnahoidlikesse finantstoodetesse investeerides kindlale ja usaldu sväärsele sümbolile. Lisaks tuleb tarbijaid paremini kaitsta teabe eest, mis ei vasta tõele või mis on esitatud segadust tekitaval või eksitaval viisil jätmaks muljet, et toode või ettevõte on tegelikust keskkonnahoidlikum. Sellist tegevust nimetatakse ka rohepesuks . Selleks töötatakse välja meetmeid ka kestliku rahastuse valdkonnas . Lisaks teeb komisjon tarbijatele usaldusväärse keskkonnateabe pakkumise huvides ettepaneku, et ettevõtjad põhjendaksid oma roheväited toote ja organisatsiooni keskkonnajalajä lje metoodikaga. Komisjon uurib võimalusi luua kestliku toidu märgistuse raamistik, mis koostoimes muude asjakohaste algatustega reguleeriks toidukaupade märgistuse toiteväärtust puudutavaid, kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Energeetika valla s on tarbijate valikutel oluline roll, et saavutada 2030. aastaks seatud uued kliimaeesmärgid ja 2050. aastaks kliimaneutraalsus . 1. jaanuaril 2021 jõustuvate uute eeskirjadega parandatakse elektrienergia tarbijate teavitamist arvete kaudu ja sõltumatute hinnavõrdlusvahendite abil ning hõlbustatakse tootvate tarbijate valikuid ja energiakogukondade tegevust. Komisjon paneb ette sätted ka teistes energiavaldkondades tegutsevate e ttevõttete tegevuse reguleerimiseks, et anda ka gaasi- ja kaugküttetarbijatele samalaadsed õigused. Üleminek digitehnoloogiale pakub ka muid uusi võimalusi sihipärasema ja arusaadavama teabe andmiseks. Kestlike toodete algatuse raames välja töötatavate d igitaalsete tootepasside abil tutvustatakse tarbijatele toodete keskkonna- ja ringlusomadusi. Üldiselt võttes võib teabe digitaliseerimine muuta selle usaldusväärsuse kontrollimise ja toodete omavahelise võrdlemise tarbijate jaoks lihtsamaks, ning ühtlasi saab sel viisil anda tarbijatele palju ülevaatlikuma pildi toodete keskkonnamõjudest, näiteks CO 2 jalajäljest. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel, sealhulgas haldussuutlikkuse suurendamiseks ette nähtud tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu ra hastatavaid meetmeid ja vahendeid tuleks kasutada puhta, kliimaneutraalse ja kestliku tarbimiskultuuri ja -käitumise edendamise ja aktiveerimise algatuste toetamiseks. Seda tuleks teha hõlpsasti ligipääsetaval, uuenduslikul ja atraktiivsel viisil, nt nutit elefoni rakenduste ja veebisaitide kaudu, kasutades ära juba olemasolevaid vahendeid . Ettevõtjatel , sealhulgas VKEdel, võiks olla keskkonnasäästlikuma tarbimise edendamisel oluline roll. Tooteid saab muuta kestlikumaks, kui integreerida kestlikkuseesmärg id ettevõtte strateegiasse ja otsustesse. Heade tavade näited ulatuvad keskkonnale ja looduskapitalile avalduva mõju seirest, kogu väärtusahelat tervikuna hõlmavast sõltuvus ja riskianalüüsist, keskkonnamõju lisamisest tarbijatele avaldatavasse teabesse ku ni tarbijate huvidega arvestamiseni juhatuse otsustes. Komisjonil on kavas esitada 2021. aastal seadusandlik algatus kestliku ärijuhtimise teemal, et edendada pikaajaliselt kestlikku ja vastutustundlikku ärikultuuri . Ärisektori vabatahtliku tegevuse ergu tamiseks kavatseb komisjon koostöös ettevõtjatega julgustada neid andma vabatahtlikke lubadusi , mille tulemusena nad avaldaksid tarbijatele oma ettevõtte ökoloogilise jalajälje suuruse, parandaksid ettevõtte kestlikkust ja vähendaksid selle keskkonnamõju. Sellised lubadused töötatakse välja koos tulevase Euroopa kliimapaktiga. Need luuakse tuttavate meetodite, olemasolevate töövahendite ja kehtivate õigusaktide pinnalt . Aja jooksul võiks lubaduste andmisse kaasata osalejaid paljudest eri sektoritest ja nen de võetavad kohustused võiksid olla üha mitmekesisemad. Meede 4: 2021. aastal on komisjonil kavas esitada seadusandlik ettepanek, et võimestada tarbijaid rohepöörde edukaks elluviimiseks oma panust andma , tagades parema teabe toodete kestlikkuse kohta ja parema kaitse rohepesu, lühikese kasutuseaga toodete müügi jms tegevuste eest, ning seadusandlik ettepanek keskkonnahoidlike väidete põhjendamise kohta keskkonnajalajälje meetodil. Meede 5: alates käesolevast aastast kavatseb komisjon koostöös ettevõtjate ga julgustada neid andma vabatahtlikke lubadusi astuda kestliku tarbimise toetamiseks samme, mis lähevad seadusega nõutust kaugemale. Meede 6: alates 2022. aastast hindab komisjon kaupade müügi direktiivi läbivaatamise raames, kuidas edendada toodete parandamist ja soodustada kestlikumaid ringluspõhiseid tooteid. Digipööre Näide. Ajavahemikul 2014–2019 kasvas ELis selliste internetikasutajate osakaal, kes ostsid või tellisid internetist isiklikuks tarbeks kaupu või teenuseid, 63 %-lt 71 %-le; viies liikmesriigis ületas see näitaja 80 % . Tarbijad peaksid olema internetis kaitstud sama hästi kui väljaspool internetti. Õigusnorme tuleks võrgustatud keskkonna jaoks kohandada näiteks selleks, et hoida ära arukaid koduseadmeid ähvardavaid küberturvalisu se ohte või tagada, et internetis tehtavad krediidipakkumised sisaldaks vajalikku teavet, mis oleks kergesti kättesaadav ja loetav ka nutitelefonis. Digipööre muudab tarbijate elu radikaalselt , pakkudes neile rohkem võimalusi ning kaupade ja teenuste laiem at valikut. Samal ajal võib see raskendada teadlike valikute tegemist ja oma huvide kaitsmist. Alusandmete kogumise ja töötlemise ning tarbijate käitumise ja nende kognitiivsete eelarvamuste analüüsi abil võib neid panna tegema otsuseid, mis on vastuolus n ende parimate huvidega. See võib pärssida digitaalses keskkonnas tarbijate kaitsmiseks kehtestatud õigusnormide tulemuslikkust ja muu hulgas ebaausate kaubandustavade tõkestamist. Tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende paremat täitmist käsitlev direk tiiv ning digitaalse sisu direktiiv on olulised sammud nende probleemide lahendamiseks. Arvestades tehnoloogia arengu kiiret tempot ja selle mõju tarbijate käitumisele, on vaja täiendavaid meetmeid. Sekkuda tuleb sellistesse kaubandustavadesse, millega eiratakse tarbijate õigust teha teadlikke valikuid, kuritarvitatakse nende käitumuslikke eelarvamusi või kallutatakse otsustusprotsesse. Selliste tavade hulka kuuluvad nn tumedate mustrite kasutamine, teatavad isikustamise tavad, mis sageli põhinevad prof iilianalüüsil, varjatud reklaam, pettus, vale või eksitav teave ja manipuleeritud tarbijahinnangud. Vaja on täiendavaid suuniseid tarbijaõiguse aktide, nagu ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbijaõiguste direktiivi kohaldatavuse kohta nende tavade suhtes. Lõppkokkuvõttes peaks tarbijatele olema internetis tagatud samal tasemel kaitse ja õiglane kohtlemine kui väljaspool internetti . Et tarbijad saaksid digipöörde suurest potentsiaalist igakülgset kasu, tuleb digimajandust reguleerivate normide väljatöötamisel ja kohandamisel võtta arvesse tarbijate huve. Silmas tuleb pidada kahte eesmärki: luua tarbijatele turvalisem digiruum, kus nende õigused oleks kaitstud, ning tagada võrdsed tingimused, et tänu innovatsioonile jõuaksid kõigi eurooplasteni uued ja paremad teenused. Esiteks püüab komisjon tulevase uue digiteenuste õigusakti ettepanekus määrata kindlaks veebivahendajate ja -platvormide uued ja laiemad vastutusalad ning tugevdada nende aruandluskohustust. Digiteenuste õigusaktiga tagatakse tarb ijatele ebaseaduslike toodete, sisu ja tegevuse eest veebiplatvormidel sama tulemuslik kaitse nagu väljaspool internetti. Teiseks kavatseb komisjon esitada ka digiturgude õigusakti , et hoida ära probleeme (näiteks mõningate digiplatvormide võime kontrolli da sisule juurdepääsu) tõrgetele vastuvõtlikel digiturgudel. Selles ühendatakse sisule juurdepääsu kontrollija omadustega digiplatvormide ennetav reguleerimine turu dünaamilise uurimise raamistikuga, et analüüsida tõrgetele vastuvõtlikke digiturge. Digitur gude õiglasemaks ja konkurentsipõhisemaks muutmisest, sealhulgas madalamatest hindadest, parematest ja uuematest teenustest ning suuremast valikust on lõppkokkuvõttes kasu just tarbijatele. Kuigi tehisintellekt võib anda palju kasu, võivad mõned tehisintel lekti kasutusviisid rikkuda tarbijate õigusi ja neid kahjustada . Lähtudes tehisintellekti käsitlevast valgest raamatust ja sellega kaasnevast aruandest uute tehnoloogiatega seotud vastutuse ja ohutuse kohta, valmistab komisjon ette järgmised meetmed: et tepanek , millega tagada tarbijate huvide kõrgetasemeline kaitse ja põhiõiguste kaitse, mis omakorda suurendaks tehisintellekti ühiskonnas kasutuselevõtuks vajalikku usaldust; tsiviilvastutuslikud meetmed, millega näha ette, et tehisintellekti rakenduste p oolt põhjustatud kahju ohvritele oleks reaalselt tagatud samal tasemel kaitse kui muude toodete või teenuste põhjustatud kahju puhul. Uute tehnoloogiate areng ning tootmise ja jaekaubanduse globaliseerumine, sealhulgas internetikanalite kaudu, tõstatab kü simuse, kas olemasolevad tooteohutuse eeskirjad on piisavad, et pidada arengutega sammu ja tarbijaid asjakohaselt kaitsta. Komisjonil on praegu käsil mitu uue tehnoloogia ohutust käsitlevat algatust: masinadirektiivi läbivaatamine ; delegeeritud õigusaktid e vastuvõtmine raadioseadmete direktiivi alusel ning üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamine . Üldise tooteohutuse direktiiv , millega on loodud toiduks mittekasutatavate tarbekaupade ohutuse õigusraamistik, on pärit ajast, mil tehisintellektil tööt avad tooted ja võrgustatud seadmed olid haruldased, mis aga enam nii ei ole. Kõnealused arengud seavad kahtluse alla toodete praeguse määratluse ja toovad kaasa uusi ohte või muudavad olemasolevate ohtude realiseerumise viisi, mida tuleks kajastada ja nõue tekohaselt arvesse võtta. Internetimüügi kasv tekitab ka uusi probleeme, kuna ametiasutustel ei ole alati piisavalt tõhusaid vahendeid internetituru järelevalveks. Lisaks võimaldab e-kaubandus osta tarbijatel otse väljaspool ELi asuvatelt ettevõtjatelt, mi s raskendab ühtsele turule sisenevate toodete ohutuse kontrollimist. Üldise tooteohutuse direktiivi 2021. aastaks kavandatud läbivaatamise tulevane ettepanek peaks andma kõigile neile küsimustele kindla vastuse. Kasu võiks olla üldtunnustatud avalikust elektroonilisest identiteedist , millega saaks anda tarbijatele võimaluse hallata täielikult kontrollitud ja turvalisel viisil juurdepääsu oma andmetele ja nende kasutamist. Selline mehhanism peab põhinema tarbijate valikul, nende nõusolekul ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohasel tagatisel täielikult austada eraelu puutumatust. Komisjon vaatab praegu tarbijate huve ja kaitsevajadust arvestades seda süsteemi läbi . Et käsitleda põhjendamatut asukohapõhist tõkestust , mis diskrimineerib ELi tarbijaid ja seg menteerib turge piki riigipiire, viib komisjon praegu läbi asukohapõhise tõkestuse määruse esimest varajast läbivaatamist . Euroopa andmestrateegia eesmärk on aidata kaasa inimeste isikuandmete kaitse üldmääruse kohasele õigusele andmeid üle kanda . Sellise õigusega saab seada inimesed andmemajanduse keskmesse, võimaldades neil vahetada teenuseosutajat, kombineerida teenuseid, kasutada muid uuenduslikke teenuseid ja valida teenuseid, mis pakuvad kõige tugevamat andmekaitset. See strateegia aitab üht lasi kaasa tõeliselt ühtse andmeturu ja ühtsete Euroopa andmeruumide loomisele. Digipööre on põhjalikult muutnud jaefinantsteenuste sektorit , tuues kaasa uusi suundumusi ja lahendusi ning mitmekesistades finantstoodete ja -teenuste pakkumist. Selles valla s on traditsiooniliste teenuseosutajate kõrvale ilmunud ebatraditsioonilised, nagu finantstehnoloogia ettevõtted ja vastastikused laenuandjad, kuid ka traditsioonilised teenuseosutajad ise kasutavad üha enam veebipõhiseid müügikanaleid. Uusi tooteid, nagu lühiajalised kõrge maksumusega laenud, mis sõlmitakse küll lühikeseks ajavahemikuks, kuid võivad tuua laenuvõtjale märkimisväärseid kulusid, turustatakse ja müüakse üha enam digitaalselt. Uued tehnoloogiad, näiteks välkmaksete lahendused, võivad tuua tarbi jatele käegakatsutavat kasu, kuid võivad vajada sobivaid tarbijakaitsemeetmeid . Komisjon tegi hiljuti teatavaks algatused, millega parandatakse tarbijakaitset maksete valdkonnas. Need on küsimused, millele keskendutakse hiljuti vastu võetud ELi jaemüügima ksete strateegias . Krediidihindamisel alternatiivsete andmekategooriate kasutamine koos automatiseeritud otsustusprotsessiga tõstatab küsimuse, milliseid andmeid tuleks tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kasutada, ning paneb mõtlema diskrimineerim isohule, mis tuleneb otsuste põhinemisest läbipaistmatutel algoritmidel. Seda ohtu käsitletakse tõenäoliselt ka tehisintellekti nõudeid käsitlevas õigusaktis, millele eespool viidati. Lisaks tuleks läbi vaadata mitmed kehtivad õigusaktid, nagu tarbijakredi idi direktiiv , hüpoteekkrediidi direktiiv, maksekontode direktiiv ja finantsteenuste kaugturustuse direktiiv , et kajastada digivahendite kasvavat kasutust ja eespool nimetatud probleeme arvesse võtta. Tarbijatele tuleks tagada võimalus toodete omadustest a ru saada, erinevaid tooteid võrrelda ja pakkumisi vastu võtta interneti teel, mis aitaks edendada innovatsiooni ja suurendada tarbijate usaldust. Komisjoni uue digirahanduse paketiga , mis hõlmab eelkõige digitaalse rahastamise strateegiat ja jaemaksete st rateegiat ning krüptovarasid ja finantssektori digitaalset tegevuskerksust käsitlevaid seadusandlikke ettepanekuid, püütakse võimaldada tarbijatel ja ettevõtjatel nautida kõiki innovatsiooni vilju, tagades samas neile asjakohase kaitse. Digipöörde pidevat arengut tuleb arvesse võtta ka jaeinvesteeringute strateegias, mis peaks keskenduma üksikinvestorite huvidele ja mis on kavandatud 2022. aasta esimeseks pooleks. Kui digiülemineku lahendusi ei kavandata nii, et need oleksid ligipääsetavad ka puuetega inime stele , võib seegi kaasa tuua uusi probleeme. Komisjon toetab liikmesriike Euroopa ligipääsetavuse akti ülevõtmisel . Selle kohaldamine alates 2025. aastast aitab puuetega inimestel digitaliseerimisega seotud probleemidest üle saada ning suurendab ligipääsetavate toodete ja teenuste hulka puuetega inimeste jaoks. Lõpuks nõuab digipööre tarbijatelt heal tasemel digikirj aoskust ja -pädevusi, mida tuleks edendada hariduse ja koolituse kaudu elukestva õppe raames, nagu on rõhutatud digiõppe tegevuskavas 2021–2027 ja selle strateegilistes prioriteetides. Meede 7 : pärast ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbijaõiguste direktiivi käsitlevate juhenddokumentide ajakohastamist on komisjonil kavas 2022. aastaks analüüsida, kas keskpikas perspektiivis on vaja täiendavaid õigusakte või muid meetmeid, et tagada võrdsed tingimused ja õiglane kohtlemine nii internetis kui ka väl jaspool internetti. Meede 8 : nagu kinnitatud tehisintellekti käsitlevas valges raamatus, kavatseb komisjon esitada 2021. aastal horisontaalse õigusakti ettepaneku, millega kehtestatakse tehisintellektile esitatavad nõuded . Meede 9 : 2021. aastal kavatseb ko misjon koostada ettepaneku üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamiseks, et võtta vaatluse alla uutest tehnoloogiatest ja internetimüügist tulenevad probleemid toodete ohutuses. Lisaks sellele kavatseb komisjon koostada 2021. aastal ka ettepaneku masinad irektiivi läbivaatamiseks . Meede 10: komisjon kavatseb 2021. aastal koostada ettepaneku tarbijakrediidi direktiivi ja finantsteenuste kaugturustuse direktiivi läbivaatamiseks, et tugevdada tarbijakaitset jaefinantsteenuste digitehnoloogiale ülemineku ting imustes. Õiguste tõhus tagamine ja tõhus õiguskaitse Näide. Tulevane esindushagisid käsitlev direktiiv võimaldab tarbijatel jõud ühendada. Tulevikus suudavad selleks määratud pädevad üksused tarbijate kollektiivseid huve teenivaid kaebusi lihtsamini kohtute või haldusasutuste ette viia, sealhulgas piiriülest e juhtumite puhul. See lihtsustab tarbijate jaoks ühise õiguskaitse taotlemist, kui peaksid korduma sellised juhtumid, mis meenutavad teatavate diiselautode heitgaaside testidega manipuleerimist. Nii nagu ettevõtjatel on õigus müüa tooteid ja pakkuda teen useid ühtsel turul kõigile tarbijatele, peaks tarbijatel olema sõltumata nende asukohast ELis võimalik oma õigusi nende ettevõtjate suhtes tõhusalt maksma panna . Täitevasutuste korraldatud veebisaitide sõeluuring on aga näidanud, et tegelikkuses vaadatakse tarbijate õigustest sageli mööda. Aastatel 2007–2019 leiti keskmiselt 60 % kontrollitud veebisaitide puhul, et need ei vasta põhilistele tarbijakaitse eeskirjadele ja vajavad seega muudatusi . Tarbijaõiguste tagamine on eelkõige riiklike ametiasutuste päd evuses , kuid ELil on sealjuures oluline koordineeriv ja toetav roll . Uus tarbijakaitsealase koostöö määrus , mis jõustus 2020. aasta jaanuaris, loob ELi ühismeetmetele tugevama aluse. Sellega tugevdatakse täitevasutuste veebisuutlikkust, koostöömehhanisme ja jälitusteabe kogumise süsteemi, et tegeleda ELi tarbijakaitsenormide laiaulatuslike rikkumistega, tagada tarbijakaitse ühtlane tase ja määrata ettevõtjate teenindamiseks ühtsed kontaktasutused. Komisjon ei kõhkle kasutamast oma määrusest tulenevaid voli tusi, et algatada kogu ELi hõlmavates küsimustes vajaduse korral koordineeritud jõustamismeetmeid . Kooskõlas käesoleva tegevuskava strateegiliste prioriteetidega keskendutakse sealjuures järgmisele: COVID-19 mõju tarbijaõigustele (st pettused, reisisekeld used ning finantshaavatavuse ärakasutamine, mida kõike esines juba enne pandeemia puhkemist, kuid mis on nüüdseks teravnenud ) ning eksitavad keskkonnahoidlikud väited ja internetis kasutatavate mõjutustehnikate ja teabe isikustamisega seotud ebaausad kaub andustavad. Määrusega nõutakse, et komisjon hindaks 2023. aasta jaanuariks uute eeskirjade tõhusust. Lisaks vaatas EL hiljuti läbi oma tarbijakaitse õigusraamistiku. Tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende paremat täitmist käsitlev uus direktiiv nin g tulevane esindushagisid käsitlev direktiiv tugevdavad oluliselt tarbijate õigusi, nähes eelkõige ette suurema digitaalse õigluse, rangemad karistused ja tõhusa kollektiivse õiguskaitse mehhanismi. Selleks et tagada õigusnormide ühtne täitmine kogu ELis ja aidata ametiasutustel paremini toime tulla digipöördest tulenevate raskustega, seatakse uue mitmeaastase finantsraamistiku kohases ühtse turu programmis prioriteediks riiklike ametiasutuste suutlikkuse suurendamise meetmete rahastamine. Komisjonil on k avas rahastada projekti, millega luuakse ELi e-labor , mis pakub ühtsel platvormil töövahendeid, mida ametiasutused saavad kasutada veebipõhiste uurimiste läbiviimiseks ja veebis müüdavate ohtlike toodete jälgimiseks ning mis põhinevad kõrgetasemelistel IT- lahendustel, kasutavad tehisintellekti, andmekaevetehnikaid ja veebiämblikke. Lisaks püüab komisjon tugevdada esindushagisid käsitleva tulevase direktiivi kohaste pädevate üksuste ja tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaste hoiatusteadete edastamiseks mä äratud riiklike tarbijaorganisatsioonide suutlikkust. Ka individuaalsete õiguskaitsevahendite hõlbustamine jääb endiselt prioriteediks, mistõttu jätkab EL Euroopa tarbijakeskuste ning vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise m ehhanismide rahastamist ja ajakohastamist. Riiklike ametiasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks on võimalik anda kohandatud tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu . Meede 11: komisjon aitab liikmesriikidel õigeaegselt ja tulemuslikult üle võtta 2022. aasta mais jõustuva tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende paremat täitmist käsitleva uue direktiivi ning tulevase esindushagisid käsitleva direktiivi, kui see on ametlikult vastu võetud ja jõustunud, ning neid rakendada ja jõustada . Meede 12 : 2022. aastal ja seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon eri sektorites ilmnevate vastavusprobleemide lahendamiseks koos riiklike ametiasutustega tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ühised jõustamisprioriteedid . Meede 13 : komisjon annab 2022. aastaks kasutusse Euroopa koostalitlusraamistiku põhimõtteid järgiva innovatiivsete e-vahendite kogumi, millega tugevdada riiklike ametiasutuste suutlikkust võidelda internetis kasutatavate ebaseaduslike kaubandustavade vastu ja teha kindlaks ohtlikke tooteid . Meede 14: 2023. aastaks hindab komisjon tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaldamist, vaadeldes eelkõige seda, kui tõhusalt on õnnestunud tagada tarbijate õigused seoses tarbijakaitsenorme rikkuvate kogu Euroopas levinud kau bandustavade tõkestamisega. Tarbijate spetsiifiliste vajaduste rahuldamine Näide. 2018. aastal oli 10 %-l ELi leibkondadest hüpoteeklaenude, üüri, kommunaalteenuste arvete või laenumaksetega seotud võlgnevusi, mis asetas nad ülemäärase võlakoormuse ohtu. Praegune pandeemia halvendab paljude võlgades olevate tarbijate olukorda. Komisjon on teinud koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et teha kindlaks parimad tavad raskustes olevate tarbijate abistamiseks ja neid tavasid edendada, sealhulgas on o lulisel kohal parem juurdepääs võlanõustamisele . Uuringud näitavad, et iga võlanõustamisele kulutatud euro võib aidata säästa sotsiaaltoetustena rohkem kui kaks eurot. Tarbijapoliitika vahendid kaitsevad kõiki tarbijaid nende suhetes kutseliste kauplejateg a. Tavaliselt eeldatakse, et tarbijad on tehingu nõrgemaks osapooleks, mistõttu vajavad nende tervis, ohutus ja majandushuvid eraldi kaitset. Siiski võivad teatavad tarbijarühmad olla teatavates olukordades eriti haavatavad ja vajada seetõttu eri kaitsemee tmeid. Tarbijate haavatavust võivad mõjutada sotsiaalsed asjaolud või üksiktarbijate või tarbijarühmade eriomadused, nagu vanus, sugu, tervis, digitaalne kirjaoskus, arvutusoskus või rahaline olukord . Halb ligipääs võib asetada eakad või puuetega inimesed tõrjutud olukorda või piirata nende tegutsemisvõimet. Käimasolev pandeemia võib neid haavatavuse vorme süvendada, kuid need olid olemas ka ilma pandeemiata. Praegu valmistab erilist muret paljude EL i leibkondade suurenev rahaline haavatavus . Hiljuti 21 liikmesriigis läbi viidud uuring näitas, et alates COVID-19 kriisi algusest on kümnest tarbijast kuus seisnud silmitsi finantsraskustega, mis võivad põhjustada ülemäärast võlakoormust. Ülemäärastes võ lgades tarbijatel on tõhusalt aidanud kestliku rahalise seisundini naasta võlanõustamine , mis ühtlasi tagab võlausaldajatele tagasimaksed. Komisjon kogub kokku liikmesriikide parimad tavad, uurib nende laiema rakendamise võimalusi ning teeb kindlaks uue mi tmeaastase finantsraamistiku rahastamisvajadused ja -võimalused. 2020. aasta juunis avaldas komisjon ka mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi uuendatud versiooni . Tarbijakrediidi direktiivi läbivaatamise käigus hinnatakse muu hulgas seda, kuidas parandada eeskirju, millega tagatakse, et krediidi andmisel hinnatakse põhjalikult tarbija krediidivõimelisust. Et tarbijad saaksid teha krediidilepingute sõlmimisel teadlikke valikuid, tuleks neile anda kogu vajalik lepingueelne teave, samuti peaksid nad saama asjakohast nõu. Nende meetmete abil tuleb püüda viia tarbijate vajadus krediidi järele vastavusse nende tagasimaksevõimega, vähendades sel viisil makseviivituste ja ülemäärase võlakoormuse riski. Siiski ei pruugi tarbijad olla iga kord võimelised võlgu tähtaegselt tagasi maksma. Seega võib osutuda vajalikuks hinnata, millised on kõige asjakohasemad vahendid tarbijate ülemäärase võlakoormuse probleemiga tegelemiseks, sealhulgas tuleb ühe võimalusena kaaluda ka võlgadest vabastamist . Nag u on rõhutatud Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku uuringus, on taskukohasus väga oluline, et tagada väikese sissetulekuga tarbijatele toodete ja teenuste kättesaadavus. Mõned liikmesriigid kasutavad madala sissetulekuga inimestele suunatud sotsiaalkaits emeetmete kõrval ka tarbijakaitsemeetmeid. Komisjoni soovituses kütteostuvõimetuse kohta antakse liikmesriikidele juhiseid selle kohta, kuidas haavatavate energiatarbijate seisundi parandamiseks võidelda energiaostuvõimetuse vastu. Eakatel ja puuetega ini mestel on tarbimise vallas oma spetsiifilised vajadused. Oluline on tagada, et kooskõlas ELi toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega oleks selge, kasutajasõbralik ja ligipääsetav teave neile kättesaadav nii internetis kui ka väljaspool seda. Eakad ja p uuetega tarbijad vajavad ka ligipääsetavaid tooteid ja tugitehnoloogiaid, mis ühilduks tavatehnoloogiaga. Ka digipöörde käigus peaks õiglane ja mittediskrimineeriv lähenemisviis vastama vanemate tarbijate, puuetega tarbijate ja üldisemalt veebikaugete tarb ijate vajadustele, kes võivad tunda digitaalseid töövahendeid halvemini ja olla nendega ebakindlamad, mistõttu on neil suurem oht langeda pettuse ohvriks. Mõne liikmesriigi kogemused näitavad, et üheks kõige tõhusamaks abivahendiks on tarbijate nõustamine kohalikul tasandil , nii et nõustamine toimub koduasulas või -kvartalis. Tänu oma lähedusele kohalike ja maakogukondadega on just sotsiaalmajanduse organisatsioonid eriti sobivad selliste vajaduste rahuldamiseks. Sellesarnaseid algatusi saaks edendada ka E Li tasandi ühismeetmete kaudu tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames. Eriti altid on internetis eksitavate ja agressiivsete kaubandustavadega kokku puutuma lapsed ja alaealised . Oluline on investeerida rohkem tarbijate elukestvasse haridusse ja tea dlikkuse suurendamisse kõigis eluetappides alates koolist. See peaks hõlmama ka finantskirjaoskuse edendamist, et aidata tarbijatel teha oma isiklike rahaasjade kohta õigeid otsuseid . Veebipõhistele õppematerjalidele juurdepääsu tagamise ja suutlikkuse su urendamise meetmete parem koordineerimine peamiste osalejate vahel riiklikul ja ELi tasandil võiks aidata saavutada sünergiat, soodustada püsivat innovatsioonivalmidust ja kohanemisvõimet ning edendada uute veebipõhiste õppe- ja õpetamisviiside kasutuselev õttu, sealhulgas veebiplatvormide ja muude veebivahendite loomise teel. Samuti puutuvad lapsed suurel määral kokku toodetega seotud riskidega . Kõikidest toodetest, mis kiirhoiatussüsteemis Safety Gate / RAPEX 2019. aastal ohtlikuks tunnistati, moodustasi d mänguasjad või lastehooldustooted koguni 32 %. Lisaks üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisele ja üldise raamistiku tugevdamisele töötab komisjon välja ajakohastatud ohutusnõuded lastele mõeldud toodete standardite jaoks . Samuti kavatseb komisjon t oetada liikmesriikide koordineeritud turujärelevalve meetmete kaudu lastetoodete proovide võtmist ja analüüsimist . Komisjon kavatseb 2021. aasta ELi tooteohutuse auhindade jagamisel lisada laste ja teiste haavatavate rühmade ohutuse kaitsmise kategooria, et edendada selle valdkonna parimaid äritavasid. Direktiiv 2004/113/EÜ tagab meeste ja naiste võrdse kohtlemise seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. Näiteks pakub see kaitset selle eest, kui rasedate naiste jaoks piiratakse eesoleva võimaliku sissetuleku kaotuse tõttu krediiditeenuste kättesaadavust või jäetakse üksikemad tajutava suurema kohus tuste täitmata jätmise riski tõttu kõrvale teatavatest finantsteenustest. Peale selle on direktiiviga 2000/43/EÜ kehtestatud rassilise ja etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastu võitlemise raamistik, et tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põ himõtte järgimine. Diskrimineerimise ohtu võivad mõnikord suurendada teatavate kaupade ja teenuste pakkujate kasutatavad algoritmid , mis võivad levinud kultuuriliste või sotsiaalsete ootuste tõttu olla moodustatud selliselt, et neis esineb teatavat kallut atust . Kuigi see võib põhjustada tarbijate diskrimineerimist üleüldse, mõjutab see sageli teatavaid rühmi rohkem kui teisi, eelkõige vähemusrahvuse või erisuguse rassilise taustaga inimesi . Tulevases tehisintellekti käsitlevas horisontaalse õigusraamistik u ettepanekus võetakse otseselt vaatluse alla see, kuidas piirata algoritmsüsteemides kallutatuse ja diskrimineerimise ohtu. Lõpuks näitavad käitumisökonoomika uuringud, et eriti internetis mõjutavad tarbijate käitumist sageli kognitiivsed eelarvamused, m ida kauplejad saavad ärilistel eesmärkidel ära kasutada. Need uued ohud võivad mõjutada peaaegu kõiki tarbijaid . Informatsioonilise asümmeetria vastu võitlemisel on olulisel kohal läbipaistvuskohustused (nagu on märgitud ka eespool digipöörde kontekstis), kuid tuleb veel hinnata, kas selle dünaamilise haavatavuse vormiga tegelemiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Meede 15: alates 2021. aastast on komisjonil kavas suurendada liikmesriikide võlanõustamisteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandavate meetmete rahastamist. Meede 16 : komisjoni eesmärk on toetada alates 2021. aastast algatusi, millega pakutakse kohalikku nõustamist tarbijatele , kellel ei ole struktuurilistel või isiklikel põhjustel juurdepääsu veebis või teabekeskustes pakutavale toele ja teabele. Meede 17 : lisaks tooteohutuse raamistiku tugevdamisele üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ettepaneku kaudu kavatseb komisjon 2021. aastal koostada komisjoni otsuse ohutusnõuete kohta , millele peavad vastama lastehooldustoodete standar did. Meede 18 : Aastaks 2023 töötab komisjon välja strateegilise lähenemisviisi tarbijate teadlikkuse ja harituse parandamiseks , käsitledes ka eri rühmade vajadusi ja lähtudes muu hulgas võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest. Tarbijakaitse ülemaailmses kontekstis Näide. Seoses e-kaubanduse kasvuga muutub koostöö rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Hiinaga, üha olulisemaks. Ostude osakaal väljaspool ELi asuvatelt müüjatelt on suurenenud 17 %-lt 2014. aastal 27 %-le 2019. aastal . Otse interneti teel ELi tarbijatele müüdavate ohtlike toodete hulka võiks aidata vähendada tooteohutusalase koostöö tihendamine Hiinaga ja sellekohane tegevuskava, milles pööratakse erilist tähelepanu just internetis müüdavatele toodetele. Tootmis - ja väärtusahelad on üha üleilmsemad ja üha enam omavahel seotud . Jae- ja turustusahelad sõltuvad internetikaubanduse ja platvormimajanduse kiirest kasvust. Selle tulemusena on ELi tarbijate tõhusa kaitse tagamiseks oluline tugev rahvusvaheline koostöö am etiasutuste ja kõigi tarneahelas osalejate vahel. Samal ajal on oluline, et EL demonstreeriks rahvusvahelisel tasandil oma kõrgetasemelist tarbijakaitset kui Euroopa väärtust ja mudelit. Impordi ohutuse tagamine ja ELi tarbijate kaitsmine kolmandate riikid e ettevõtjate ebaausate äritavade eest nõuab tõhusamaid meetmeid kodus tugevama turujärelevalve näol ja ELi partnerriikide ametiasutustega tehtava koostöö tihendamist. Suur hulk ELis leitud ohtlikke tooteid on pärit kolmandatest riikidest. Näiteks 2019. aa stal oli 64 % kiirhoiatusüsteemi Safety Gate / RAPEX sisestatud hoiatusteadetest seotud väljaspool Euroopa majanduspiirkonda ja sageli Hiinas valmistatud toodetega. Alates 2006. aastast on komisjon teinud RAPEXi teadete süsteemi (RAPEX-China) kaudu tooteoh utusalast koostööd, mis on aidanud ohtlike toodete arvu vähendada, kuigi see on endiselt üsna suur. Samuti võiks ELi tarbijate ohutuse tagamiseks teha koostööd ja vahetada andmeid ohtlike toodete kohta sarnaste turgudega riikidega . Selle käigus peaks liik mesriigid nägema vaeva oma tegevuse sihipärastamisega ja võtma vaatluse alla uued ilmnevad ohud. Sellise tegevuse hoogustamiseks on komisjon leppinud kokku töökorra Kanadaga ohtlikke tooteid käsitleva teabe korrapäraseks vahetamiseks. Samuti on komisjon as unud ELi kaubanduspoliitika rohkeid võimalusi rakendades pidama läbirääkimisi toiduks mittekasutatavaid tooteid käsitleva ohutus- ja vastavusteabe ja asjakohase turujärelevalve lisamiseks praegu ettevalmistamisel olevatesse kaubanduslepingutesse (nt Austra alia, Uus-Meremaa ja Tšiiliga ). Sama oluline on luua tihe koostöö Euroopa naabruskonna ja Lääne-Balkani partneritega . Viimased muudab eriti oluliseks nende geograafiline lähedus ELile ning nende tarbijakaitse ja tooteohutuse valdkonna normide käimasolev va stavusse viimine ELi õigustikuga. ELi nõudlikud tarbijakaitsestandardid võivad olla eeskujuks teistele riikidele, kus tarbijakaitse struktuurid on vähem arenenud , ning neid tuleks rahvusvahelises tegevuses edendada. Näiteks on mõned ELi mittekuuluvad riig id väljendanud suurt huvi ELi kiirhoiatussüsteemile Safety Gate / RAPEX sarnanevate süsteemide kasutuselevõtu vastu. Selles küsimuses pakub komisjon regulatiivset tuge ja tegeleb suutlikkuse suurendamisega. Mitmepoolne koostöö aitab edendada rahvusvahelis el tasandil kõrgetasemelist tarbijakaitset ja tooteohutust ning kaitsta tarbijaid kogu maailmas. Nende eesmärkide saavutamiseks jätkab komisjon koostöös liikmesriikidega oma mõju kasutamist rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Maailma Kaubandusorganis atsioon (WTO), ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Meede 19 : 2021. aastal on komisjonil kavas koostada Hiinaga tegevuskava , millega tugevdada tooteohutuse alast koostööd interneti teel müüdavate t oodete suhtes. Meede 20: alates 2021. aastast asub komisjon arendama võimalusi pakkuda regulatiivset tuge, tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist ELi partnerriikidele, sealhulgas Aafrika riikidele . Juhtimistegurid Käesolevas tegevuskavas esitatakse komisjoni kavandatud meetmed, millega edendada tarbijapoliitika prioriteetseid valdkondi, millega EL ja liikmesriigid võiksid järgmise 5 aasta jooksul ja pärast seda tegeleda. Selle edu sõltub laiapõhjalisest partnerluses t, millesse kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad. Selline uus visioon koostööst ELi ja riiklike poliitiliste prioriteetide saavutamisel eeldab uut tõhustatud koostöö raamistikku , mis suudaks viia konkreetsete tulemusteni. Selle aluseks tuleks võtta iga-a astased prioriteedid, mida arutatakse iga-aastasel tarbijaküsimusi käsitleval tippkohtumisel , mis toob ülemaailmse tarbijapäeva raames kokku kõik sidusrühmad . Igal tippkohtumisel tuleks läbi vaadata eelnenud aastal tehtud edusammud ja seada prioriteedid järgmiseks aastaks. Komisjon peab korrapäraseid arutelusid Euroopa Parlamendi , Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega . Samuti teeb ta liikmesriikidega tihedat koostööd olemasolevate võrgustike, tegutsevate töörühmade ja ajutiste rakkerühmade raames. Sellega seoses teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et tagada meetmete tihe koordineerimine ja asjakohaste kättesaadavate vahendite parim võimalik kasutus ELi ja liikmesriik ide tasandil. Vajalik on ka teadusuuringute tulemuste ning andmete vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel, et tegevuses oleks võimalik tugineda usaldusväärsetele uuringutele ja asjakohastele andmetele. Selle tööga peaks kaasnema tihe ja tulemuslik ko ostöö peamiste sidusrühmadega , sealhulgas tarbijaorganisatsioonide ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondadega . Tugevad tarbijaorganisatsioonid on nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil olulised partnerid käesoleva tegevuskava raames tehtava töö kavanda misel, tarbijateni jõudmisel ja tarbijate toetamisel. Komisjon loob uue tarbijapoliitika nõuanderühma , mis hindab tehtud edusamme ja arutleb eelseisva aasta prioriteetide üle, et anda panus tarbijaküsimusi käsitleva tippkohtumise arutelude ettevalmistusse. See peaks tooma kokku kõik sidusrühmad, kuid võimaldama ka sihipäraseid arutelusid, nt tarbijaorganisatsioonide ja riigiasutuste vahel. Ettevõtjatega tuleks teha mitmesuguses vormis koostööd , sealhulgas korraldades koolitusi, parimate tavade vahetust ja k ohtumisi ettevõtjatega, kes osalevad vabatahtlike lubaduste andmises. Samal ajal tuleks edasi arendada praegust tarbijatingimuste tulemustabelit , mis käsitleb tarbijate olukorda kogu ELis, et võtta läbivaadatud näitajate põhjal paremini arvesse tarbijakai tse, tooteohutuse ja kestliku tarbimise tegelikku olukorda ELi ja liikmesriikide tasandil. Sealjuures tuleks tugineda täiustatud andmekogumissüsteemile, mis arvestaks olukorda eri turgudel ja eri riikides, tarbijate seisukohti ja käitumist ning liikmesriik ide jõustamissuutlikkust ja -meetmeid. Tulemustabeli kaudu ja tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega kogutud andmete põhjal saab kavandada, ühtlustada ja prioriseerida ELi ja riikliku tasandi meetmeid, et parimal viisil edendada kogu ELi tarbijate huve. Mee de 21: komisjonil on kavas luua tarbijapoliitika tegevuskava eesmärkide toetamiseks tarbijapoliitika nõuanderühm , kuhu kuuluksid tarbijaorganisatsioonide, kodanikuühiskonna ja tööstuse esindajad . Meede 22: komisjon kavatseb 2021. aastal tarbijatingimuste tulemustabelit uuendada, et parandada selle järelevalve- ja võrdlusanalüüsi funktsiooni ning muuta seda sobivamaks jõustamisalase koostöö tugevdamiseks ELis. Kokkuvõte EL on pikkade aastate vältel töötanud välja usaldusväärse tarbijakaitseraamistiku, mida on hiljuti täiendatud mitme seadusandliku algatusega, mille hüvesid ELi tarbijad tulevikus naudivad. Uues tarbijakaitse tegevuskavas antakse ülevaade meetmetest, millega neid saavutusi veelgi kindlustada, et reageerida esilekerkivatele probleemidele, mis on praeguses pandeemiakontekstis osati veelgi teravnenud, ning tugevdada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist üldist koostööraamistikku. Seda võib pidada ELi majanduse ja tarbijate kestliku taastumise ja toimetuleku üheks nurga kiviks. Komisjon jääb ootama laiaulatuslikku dialoogi kõigi huvitatud pooltega tarbijakaitse edendamise prioriteetide ja meetmete ning koostöömeetodite üle, et edendada lähiaastatel tarbijakaitset, nagu on sätestatud käesolevas tegevuskavas.
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 12.14.1/20-3142 - COM(2020) 696 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Uus tarbijakaitse tegevuskava Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist
Arvamuse andmine eelnõu kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei 27.11.2020 resolutsioonile.
Osapooled: Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 11.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8f5e620-e6ab-4813-9407-71bb47ed4ff2
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8f5e620-e6ab-4813-9407-71bb47ed4ff2?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-02521
Resolutsiooni teema: Uus tarbijakaitse tegevuskava
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Uus tarbijakaitse
tegevuskava. Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku
taastumist (COM(2020) 696).
EISi toimiku nr 20-3142
Tähtaeg: 04.01.2021
Adressaat: Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium,
Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Tähtaeg: 11.12.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada 06.01.2021 EL koordinatsioonikogu istungil. Lähtuvalt
esitatud seisukohtadest otsustab EL koordinatsioonikogu seisukohtade esitamise Vabariigi
Valitsusele heakskiitmiseks. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada
hiljemalt 04.01.2021.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 27.11.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-02521
Resolutsiooni teema: Uus tarbijakaitse tegevuskava
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Uus tarbijakaitse
tegevuskava. Tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku
taastumist (COM(2020) 696).
EISi toimiku nr 20-3142
Tähtaeg: 04.01.2021
Adressaat: Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium,
Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Tähtaeg: 11.12.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada 06.01.2021 EL koordinatsioonikogu istungil. Lähtuvalt
esitatud seisukohtadest otsustab EL koordinatsioonikogu seisukohtade esitamise Vabariigi
Valitsusele heakskiitmiseks. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada
hiljemalt 04.01.2021.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 27.11.2020
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201